Siit leiad Eesti kohtusüsteemi ja kohtuastmete osas vajaliku teabe ning saad ka juhiseid, kuidas vajaduse korral kohtusse pöörduda. Täiendavalt vaata veel tsiviilkohtumenetluse seadustikust, halduskohtumenetluse seadustikust, väärteomenetluse seadustikust, kriminaalmenetluse seadustikust, riigilõivuseadusest ja riigi õigusabi seadusest.

Puuduste kõrvaldamine kohtule esitatud määruskaebuses

Puuduste kõrvaldamine kohtule esitatud määruskaebuses

Kohtusse pöördumine
Kohtumenetlus

Tere. Olen hagita tsiviilkohtumenetluses kui avaldaja jõudnud määruskaebusega Riigikohtusse, kust tuli lühike eitav menetlusse võtmise kohtumäärus: "Riigikohus leidis, et xx määruskaebus on tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 679 ja § 695 sätestatud menetlusse võtmist võimaldavate aluste puudumise tõttu põhjendamatu." Kahjuks vastus on väga üldsõnaline ja selgitusteta ning viide seadusesätetele ei võimalda kuidagi aru saada, mis on need konkreetsed alused, millede puudumise tõttu peetakse määruskaebus põhjendamatuks? Hagita menetlus võimaldab määruskaebust esitada endal, mis on teostatud õigeaegselt, s.t. need 2 alust on täidetud. § 679 lõige 7 sisaldab lauset "Veebilehel ei avaldata menetlusse võtmisest keeldumist põhjusel, et kaebus ei vastanud seaduses sätestatud nõuetele ja seetõttu tagastati.", mis viitab "seaduses sätestatud nõuetele" mitte vastamist. § 679 lõige 3 selgitab üldsõnaliselt kaebuse vastuvõtmise aluseid kolmes punktis, milledele viidates olen kaebuse Riigikohtusse esitanudki. Küsimused: 1. kas Teil on võimalik ülal nimetatud asjaoludest lähtudes selgitada "puuduvaid aluseid"? 2. kas on võimalik puuduvate aluste suhtes taotleda täiendavaid põhjalikumaid selgitusi? 3. kas on võimalik jõustuva kohtuotsuse suhtes esitada teistmisavaldus uute asjas varem mitte käsitletud tõendite ja asjaolude alusel (§ 702 lõige 1 ja 9) kahe kuu jooksul (§ 704 lõige 1)? Lugupidamisega xx

Ilma esitatud määruskaebuse sisu teadmata ei ole kahjuks võimalik anda hinnangut, milles seisnevad kohtu osundatud puudused. Edu kohtumenetluses sõltub sageli kohtule esitatavate dokumentide kvaliteedis. Seetõttu soovitan, juhul kui Teil endal teadmised õigusteaduses puuduvad, kasutada vähemalt dokumentide koostamisel juristi abi. Ise dokumente koostades võib olla küll mõningane rahaline kokkuhoid juristi töötasu näol, ent menetlusse võtmata jätmine või ebaedu menetluses pelgalt dokumentide ebaõige vormistamise või asjas oluliste asjaolude esile toomata jätmise tõttu on selle väikese kokkuhoiu juures liiga suur risk.

Vastatud:
31.05.2023

kuidas saab õigusabi

kuidas saab õigusabi

Kohtusse pöördumine
Kohtumenetlus

Tere. Esitasin Harju Maakohtule hagiavalduse 5 aastat varem sooduspensionile minemisest seoses oma lapse (tuvastatud puue) üksinda kasvatamisega vähemalt 8 aastat, sest lapse isa keeldus mulle nõusolekut selleks andmast. Küsimus Teile on, kuidas ma saan võtta endale juriidilist esindajat, juhul kui juhtum peaks minema kohtusse? Kas OÜ Hugol on selle teema õigusabilisi? Lugupidamisega Ingrid Nõmmik

HUGO.legal pakub koostöös Justiitsministeeriumiga Eestis elavatele inimestele 2 tundi tasuta õigusnõustamist. Tasuta õigusnõu saavad kõik Eestis elavad inimesed, kelle keskmine brutosissetulek on kuni 1200 eurot kuus. Erandiks on lapse õigusi puudutavad perekonnaasjad, mille puhul on sissetuleku piirmäär kuni 1700 eurot. Kohtus esindamist Justiitsministeerium ei toeta. Küll aga on võimalik kohtus esindamiseks sõlmida tasulise õigusabi leping valides ise endale sobiva eelarve. Vastuvõtule on võimalik registreeruda siin: https://hugo.legal/broneeri

Vastatud:
22.05.2023

Elatisabi taotlemine kohtumenetluse ajal

Elatisabi taotlemine kohtumenetluse ajal

Millistel juhtumitel ei saa lahutatud abikaasa ülalpidamist nõuda?

Millistel juhtumitel ei saa lahutatud abikaasa ülalpidamist nõuda?

Kui vanema majanduslik seis ei võimalda üldse elatist maksta, kas siis ei saagi elatist nõuda? Aga kui vanemal on palju lapsi?

Kui vanema majanduslik seis ei võimalda üldse elatist maksta, kas siis ei saagi elatist nõuda? Aga kui vanemal on palju lapsi?

Kuni 31.12.2021. a oli elatis ühele lapsele vähemalt pool miinimumpalka, s.o 2021. a. 292 eurot kuus. Alates 1.01.2022. a ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui perekonnaseaduse § 101 alusel arvutatud summa. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla miinimummäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus, töökoha kaotus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kontrollitud:

Tehingud lapse varaga

Tehingud lapse varaga

Last esindada ja lapse nimel tehinguid teha võivad üksnes mõlemad vanemad ühiselt, kuna vanematel on oma lapse suhtes ühine hooldusõigus. Erandjuhtudel võib ühel vanemal olla ainuhooldusõigus (näiteks kohtuotsusest tulenevalt).

Kui vanemad ei ole lapse sünni hetkel omavahel abielus, on neil ühine hooldusõigus juhul, kui nad lapse sündi registreerides või isaduse omaksvõtu tahteavaldusi esitades ei ole väljendanud oma soovi jätta vanema hooldusõigus vaid ühele vanematest.

Kontrollitud: