Kohtuistung toimus 22.05.25, edasikaebamiseks öeldi et on aega 15 päeva. Internetist lugedes paistab infoks hoopis et “seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest”. Kriminaamenetluses, kokkuleppemenetluses. Mis aja jooksul saab apelleerida?

Tere

Täname pöördumast! 

Apellatsiooni esitamise aeg on kohtuotsuses kirjas.

Lugupidamisega

Tere. Lühidalt olukord. Kriminaalmenetlus, paragraf 184 lg1, varasemalt karistamata ja koostöövalmis süüdistatav. Nõustub prokuröri kokkuleppemenetlusega. 2,6a vangistust, 2,7a katseajaga. Lisaks tasuda kohtukulud ligi 5000eur. Kuna süüdistatav on hetkel töötu siis tehti pakkumine tasuda kulud 1 aasta jooksul. Mis tegelikult on endiselt ülejõu käivad. Kohtupraktikas, kui pikk võib olla kohtukulude hüvitamise periood? Kohtuistung toimus 22.05.25, edasikaebamiseks öeldi et on aega 15 päeva. Internetist lugedes paistab infoks hoopis et “seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest”. ? Kas apellatsioonikaebuse esitamine kohtukulude vähendamiseks või ajaperioodi pikendamiseks oleks kohtupraktikat vaadates mõistlik? Kas apellatsioonilaebuse läbi vaatamata jätmisel jäävad süüdistataval samad karistused ja määrad, mille kinnitas maakohus? Parimat!

Tere

Täname pöördumast! 

Aeg sõltub summast, 1 aasta on mõistlik aeg, kui ei  maksa tähtaja jooksul, siis algatatakse täitemenetlus. Apellatsioonilaebuse läbi vaatamata jätmisel jäävad süüdistataval samad karistused ja määrad, mille kinnitas kohus.

Lugupidamisega

Kriminaamenetluses süüdimõistva otsuse puhul nõutakse kohtukulud kokku 5000.-, mis lubatakse tasuda 1 aasta jooksul. Kuna süüdistatav on töötu siis mis puhul on võimalik et osa kohtukulusid jäetakse riigi kanda? Kui menetluskulude tasumine tegelikult käib üle jõu? Mida peaks tegema, kokkuleppemenetluse kohtuistung toimus nädal tagasi. Appellatsiooniks on aega veel 1 nädal

Tere

Täname pöördumast! 

Võite apellatsioonis küsida pikemalt aega tasumiseks kui üks aasta. Ei näe meteluse dokumendid on raske seisukoht võtta.

Lugupidamisega

Tere! Minul on mure.Kas on eestis olemas selline koht kuhu pöörduda alaealise raske puudega lapse tasuta kaitse taotlemiseks,et pöörduda kohtusse lapse pärandvara välja nõudmiseks.Nimelt on mul alaealine raske puudega laps kes päris oma isa vara,kuid omaksete poolt vara ei tagastata ja ei tea kuhu oma murega pöörduda.Lugupidamine

Kui pärimistunnistus on väljastatud, on lapsest saanud vara omanik. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Asi on kehaline ese. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Kuigi omanikul ei pruugi olla alati tegelikku võimu asja üle, jääb ta ikkagi omanikuks ja tal on õigus asi võõrast valdusest välja nõuda. Selleks tuleks esitada esmalt nõue isikutele endale, kes võõrast vara valdavad, nõue. Kui vara siiski välja ei anta, saab nõude maksma panna kohtus ja kohtulahendi alusel on võimalik vara kätte saada kohtutäituri vahendusel. Kohtusse pöördumiseks on võimalik taoteda nii riigi õigusabi advokaadist esindaja määramiseks kui ka menetlusabi riigilõivu ja muude menetluskulude kandmiseks.

Pöördusin PKS § 103 lg 1 alusel kohtusse ülalpidamiskohustuse täitmisest vabanemiseks oma vanema suhtes, kes minu hinnagul ei ole vastavat seadsue punkti täitnud. Pöördusin kohtusse, et ennetada võimalikke tulevikunõudeid. Kohus jättis hagiavalduse menetlusse võtmata, sest puudus ülalpidamiseks esitatud nõue ehk ei olnud tekkinud kohustust, mille täitmisest on võimalik kohustatud isikut vabastada. Kas peangi ära ootama reaalse nõude, et saaksin ülalpidamiskohustusest vabanemist taotleda?

Kohtusse pöördumine "igaks juhuks" ei ole võimalik. Kohus on Teile õigesti selgitanud, et kuni ei ole nõutud kohustuse täitmist, ei ole võimalik ka selle täitmisest vabastada.

Kas kohtus saab sellist häälerecordingut kasutada ära, kui minu hääl jäi ainult peale, aga tüli käigus kiusaja hääl mitte? Et tõestada, et mina olen see (vaimne ja füüsiline vägivallatseja) . Filmis salaja ilma minu nõusolekuta..väga tühise tüli pärast ja siis kutsus mulle politsei kaela ka veel, et jäin süüdi kuna beebi oli kõrval tüli käigus (ei olnud füüsiline)Seda saaks vist ka kohtus ära kasutada, et mul märk maha jäi? Ning pärast lahkuminekut manipuleeris läbi interneti mitu kuud ja kui ära blockisin, siis läks mind parimale sõbrannale laimama, et ma vagivaldne..Aga ise sattusin vägivalla ohvriks..Sest ex elukaaslane nartssist..

Tere

Täname pöördumast! 

Salvestada või filmida saab siis kui teine inimene teab sellest ja on nõus, samas ka Politsei või keegi kolmas isik saab kohtus olla tunnistajana.

Lugupidamisega

Tere, vana töökaaslane küsis mult läbi messengeri laenu 35€. Lubanud nüüd kuu aega tagasi maksta, pole seda teinud lükkab koguaeg edasi. Kas mul on mingi võimalus seda raha juriidiliselt tagasi saada või on see raha on kadunud ? Olen teinud kuva tõmmised kus ta on laenu palunud ja andnud panga konto andmed ja mul on ka pangakonto väljavõtte saadetust rahast.

Kui on võimalik tõendada, et laenu anti, kellele, mis summas ja mis tingimustel laenu anti ja millal pidi laenusaaja saadud laenu tagastama, on Teil põhimõtteliselt võimalik oma õigused maksma panna kohtu kaudu hagi-  või maksekäsu kiirmenetluses. Siiski tuleb kaaluda kohtusse pöördumise otstarbekust kuna 35 euro suuruse nõude puhul tuleb kohtusse pöördudes tasuda riigilõiv 65 eurot maksekäsu kiirmenetluses ja 100 eurot, kui esitate nõude hagimenetlusse.

KÜ-s on üks ühisomandisse kuuluv korteriomand, mis on omandatud pärimise teel. Omanikke on 4, kellest 1 on veel alaealine ning neil on tekkinud võlgnevus KÜ ees. Kas võlgnevuse sissenõudmiseks saab kasutada Maksekäsu kiirmenetluse võimalust ? Kas avalduses tuleb ära märkida kõigi omanike andmed või tuleb vormistada kõigi kohta eraldi avaldus kus võlgnevus koos viivistega on jagatud kõigi vahel võrdselt ?

Kui pärand on vastu võetud ühiselt ja korteril on ühisomanikud, vastutavad nad korteril lasuvate kohustuste eest solidaarselt. Seega tuleb kohumenetluses märkida võlgnikeks kõik ühisomanikud, sealhulgas alaealine. Võimalik on kasutada Maksekäsu kiirmenetlust, ent korteriühistu nõuete puhul võib korteriühistu esitada võlgnevuse välja mõistmiseks ka avalduse hagita menetluses maakohtule.

Tere Minu küsimus on pigem tähelepanek, millele tekkis huvi vastus saada. Nimelt googeldasin Eesti vabariigi põhiseadust ja avastasin, et riigiteataja.ee lehel on selline märge nagu : (lühend-PS) põhiseaduse taga ja proovisin leida uuesti otsingust, kuskohast leiaks terve osa põhiseadusest. Ja ainuke kus on info , on sama koduleht riigiteataja.ee ning ka kriminaalmenetluse seadustikul on samamoodi lühend märge juures. Riigiteataja lehel kontakte otseselt ei olnud kuid juhatas siia Teie lehele. Minu küsimus on see, et kas Te saaksite mind palun aidata leidmaks Eesti Vabariigi Põhiseaduse täiemahulist seadustikku. Muide, mulle väga meeldis Teie tutvustus. Ka minule läheb ebaõiglus väga hinge. Suured tänud 1-tööpäeva vastuse eest. Meeldiv lugeda, et teete südamega. Aitäh Teile

Eesti Vabariigi põhiseadus, nagu ka kõik teised õigusaktid, on avaldatud Riigi Teatajas. Põhiseaduse kehtiv terviktekst asub https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002. 

Tere, millest oleneb võimalus saada avavanglasse ja kui kontaktisik ei taha avavanglasse lasta kas siis on võimalik juristi abiga sinna saada kui kõik tingimused on täidetud? Kui isik saab näiteks 8aastat vangistust siis kui palju peab olema kantud, et oleks võimalus saada avavanglasse kui kõik teised tingimused on täidetud?

Vangistusseaduse (VangS) § 20 lõige 2 sätestab, et kinnipeetava võib tema nõusolekul ümber paigutada avavanglasse, kui tema individuaalsest täitmiskavast selgub, et karistuse kandmine kinnises vanglas ei ole otstarbekas, kinnipeetava reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ei ületa ühte aastat või ärakandmata vangistus ei ületa 18 kuud ning kinnipeetava suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õigusrikkumisi. Sellest nähtub, et individuaalses täitmiskavas antud hinnang kinnises vanglas karistuse kandmise otstarbekusele on küll vajalik, ent siiski vaid üks avavanglasse paigutamise tingimus. Lisaks tuleb arvestada ärakandmata karistusaja pikkust. Kinnipeetava võib avavanglasse ümber paigutada siis, kui tal on jäänud vanglakaristust kanda veel kuni 18 kuud.

Esmalt on vajalik välja selgitada, millal on võimalik kinnipeetav avavanglasse ümber paigutada. Enne selle tähtaja saabumist tuleks tal esitada vanglale taotlus avavanglasse ümberpaigutamiseks, kui vangla ei algata ümberpaigutamise menetlust omal algatusel. Seejärel peab vangla andma haldusakti avavanglasse paigutamise või sellest keeldumise kohta. Kui vangla keeldub inimest avavanglasse ümber paigutamast, võib inimene selle otsuse kohtus vaidlustada (enne seda tuleb läbi teha kohustuslik vaidemenetlus).