Vajalik juristi abi kohtu hagi osas mis puudutab elupuude lõikamist mis kasvavad aiapiiril, aga asuvad siiski naabrite territooriumil. Vajan abi kohtumäärusele vastuse koostamisel.

Küsimuse esitaja sai kohtus toimuvas hagimenetluses kohtumääruse ning ta soovib abi sellele vastuse koostamisel. Kahjuks ei ole võimalik selle artikli kaudu ilma kohtumäärusega tutvumata anda ühest vastus. Küsimusest ei selgu, kas küsija esitas ise hagi ja on menetluses hageja või ta on kostja, samuti puudub teave, mille kohta on kohtumäärus antud.

Kohtumääruse saamisel tuleb see hoolikalt täies ulatuses läbi lugeda, aru tuleb saada, mida kohus ootab, et vaidluse pool teeks ja milliseks ajaks peab midagi tegema. Läbi tuleb lugeda ka määruses toodud kohtu selgitused. Vastuses tuleb vastata kohtu igale esitatud küsimusele.

Juhul, kui küsija on kostja ja kui kohtumäärusega andis kohus hagile vastamise võimaluse ja tähtaja, siis üldistatult tuleks silmas pidada alljärgnevat. Kohtu antud tähtajast tuleb igal juhul kinni pidada ja kohtule tuleb vastus esitada hiljemalt määratud tähtajaks. Kui kostja sellest tähtajast kinni ei pea, võib kohus teha kostja kahjuks tagaseljaotsuse.

Kostja koostab vastuse dokumendina, mille pealkiri on „Vastus hagiavaldusele”, ta kirjutab selle digitaalselt alla ja esitab kohtu poolt märgitud viisil. Tavaliselt esitatakse kohtule dokumendid e-toimiku kaudu. Juurde saab lugeda lingilt: https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/dokumendid-ja-vormid/dokumentide-esitamise-nouded

Kostja esitatavas dokumendis tuleb ära märkida asja menetleva kohtu nimi, tsiviilasja number, poolte nimed. Need andmed on leiab kohtumäärusest ja hagiavaldusest. Dokumendis peab kostja teatama, kas ta palub jätta hagi rahuldamata, rahuldada ainult osaliselt või ta tunnistab nõuet. Hagile vastuvaidlemisel ei või kostja üksnes piirduda sellest teatamisega, vaid kostja peab esitama oma sisulised selgitused.

Kostja peab analüüsima hagis esitatud faktiväiteid ning kohtule tuleb iga olulise väite osas teatada, kas hageja väide on õige või vaidleb kostja sellele vastu. Kostja võib oma vastuses esitada ka uusi faktiväiteid, milliseid hageja hagis ei maininud, kuid millised on kostja arvates selles vaidluses olulised. Kostja peab iga oma vastuväite juures lühidalt kirjeldama vaidlusega seotud olulisi asjaolusid ning ta peab ka ära nimetama, milline tõend kostja vastuväidet tõendab. Tõenditeks võivad olla eelkõige dokumendid (näiteks lepingud, kirjavahetus, maksekorraldused, arved või fotod jne), tunnistajad, eksperdi või asjatundja arvamused. Kui kostja ei nõustu mõne hageja tõendiga ega pea seda usaldusväärseks, siis peab kostja sellest kohtule teatama. Vastuse lõpus toob kostja ära vastusele lisatud tõendite loetelu.

Kui hagi on mahukas või on seotud olulise rahalise kohustuse, võiks kostja pöörduda kohtus esinduse saamiseks juristi või advokaadi poole.

Tere Ema on 91 aastat vana ja dementsusega. Viibib hooldekodus ja sealt tagasi korterisse elama tulle ei ole tervislikel põhjustel võimalik. Korter on minu omand aga emal on õigus seal elada kuni elupäevade lõpuni. Soov ja vajadus on korter müüa, et saadud rahast tagada emale parem hooldekodu koht, kui võimaldab pension. Korteri ostaks vennapoeg (ja tema ema), aga pangad ei kipu talle laenu andma, kuna emal on korteris elamisõigus. Kuna ema on dementne, siis on ilmselt notari poole pöördumine üsna mõttetu. Millised on minu võimalused korter vennapojale müüa?

Kirjelduse põhjal ei ole korteri müümine iseenesest võimatu, kuid enne müüki tuleb lahendada ema kasuks seatud isikliku kasutusõiguse küsimus. Kui ema on 91-aastane ja dementsuse tõttu ei suuda enam oma tegudest aru saada ega neid juhtida, siis on väga tõenäoline, et ta ei saa enam iseseisvalt teha notariaalset avaldust isikliku kasutusõiguse lõpetamiseks. Seega ei ole lahenduseks see, et proovida ema lihtsalt notarisse viia ja lasta tal kasutusõigusest loobuda. Kui ema dementsuse tõttu ei ole enam võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima, tuleb kasutada eestkoste mehhanismi. Kui eestkostet veel ei ole seatud, tuleb pöörduda kohtusse eestkoste seadmiseks. Selleks tuleb kohtule esitada avaldus. Avalduse esitamisel peab tasuma riigilõivu 10 eurot. Kohtule avaldust esitades on oluline kirjeldada eestkostet vajava isiku olukorda ja põhjendada eestkoste seadmise vajadust. Perekonnaseaduse § 203 lg 1 kohaselt määrab kohus täisealisele eestkostja, kui ta ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Eestkostja on oma ülesannete piires eestkostetava seaduslik esindaja (PKS § 207 lg 1) ning tema ülesanne on kaitsta eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ja huve (PKS § 206 lg 1). Perekonnaseaduse § 187 lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel ilma kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. Samuti hõlmab nimetatud säte eestkostetavale kuuluva kinnisasjaõiguse lõppemisega seotud käsutusi. See tähendab, et lisaks eestkoste määramisele on vajalik taotleda kohtult ka nõusolek ema kasuks seatud isikliku kasutusõiguse lõpetamiseks ja kustutamiseks. Avalduse esitamisel peab tasuma riigilõivu. Kohtu ülesanne on siin hinnata, kas kasutusõiguse lõpetamine on ema huvides. Teie kirjeldatud olukorras on oluline põhjendus see, et: 1) ema ei ela enam korteris; 2) tervislikel põhjustel ei ole tema korterisse tagasikolimine võimalik; 3) ema viibib hooldekodus; 4) korteris elamise õigus ei täida enam tegelikku eesmärki; 5) korteri müümise eesmärk on saada raha ema hoolduse ja elukvaliteedi tagamiseks; 6) müügist saadavat raha kavatsetakse kasutada ema huvides, eelkõige parema hooldekodu koha või hoolduse finantseerimiseks. Need asjaolud tuleks kohtule võimalikult konkreetselt ära tõendada. Kui te olete saanud kohtult jõustunud eestkoste määramise määruse ning jõustunud kohtu nõusoleku ema kasuks seatud isikliku kasutusõiguse lõpetamiseks ja kustutamiseks, siis saate nimetatud dokumendid esitada notarile ning leppida kokku aja korteri müügiks koos isikliku kasutusõiguse lõpetamise ja kustutamisega. Kohtulahendid ise automaatselt ei lõpeta ega kustuta teie ema kasuks seatud kasutusõigust, õiguse kustutamiseks koostab teie soovil teile notar ning esitab selle avalduse kinnistusregistrile koos korteri müügilepinguga, kui te kasutusõiguse lõpetamise soovite teha samas dokumendis koos korteri müügiga. Juhul kui soovite kasutusõiguse lõpetada varem, enne müügilepingu sõlmimist, siis esmalt sõlmite notaris dokumendi isiklikus kasutusõiguse lõpetamiseks ja kustutamiseks, siis notar esitab dokumendid kinnistusregistrile ning kui teie poolt on tasutud riigilõiv kasutusõiguse kustutamiselt, siis tehakse isikliku kasutusõiguse kustutamise kanne kinnistusregistrisse ning teie saate selle kohta oma e-postile kinnistusregistri väljavõtte Tartu Maakohtult. Täisealisele eestkoste seadmise kohta saate täiendavalt lugeda siit.

Pärimise teel on saadud 4 inimese OÜ kaasomand, nendest 1 isik alaealine.(omavahel suguluses olevad inimesed (vend, 2 õde ja õe laps). Hooldusõigus alaealise suhtes on vaid emal, kes samuti kaasomandis. On vaja kohtult taotleda luba OÜ suhtes alaealise eest otsuste tegemiseks. Ema taotleb poja suhtes. Mis siin on oluline ja millele tähelepanu osutada? Kas kohus annab üldise loa erinevate OÜ otsuste suhtes? Või soovivad nad täpselt piiritletud tegevusi ja nende suhtes luba? Noormees saab 01.aprill 2027 18-aastaseks.

Eristada tuleb kahte olukorda. Kui neli pärijat omavad ühte osaühingu osa ühiselt, tuleb sellest osast tulenevaid osanikuõigusi üldjuhul teostada ühiselt ning praktiliselt on oluline määrata ühine esindaja. Kui aga iga pärija sai eraldi osa, on igaüks iseseisev osanik oma osa ulatuses. Seda tuleb kontrollida pärimistunnistuselt, osaühingu põhikirjast ja osanike nimekirjast.
Kohtu nõusolekut vajavad lapse nimel eelkõige seaduses loetletud olulised varatehingud. Osaühinguga seoses võivad sellised olla näiteks lapse osa omandamine, osa võõrandamine, lapse nimel laenu või tagatiskohustuse võtmine, lapse nõudest loobumine, ettevõtte võõrandamisega seotud tehing või pikaajaline leping, mis ulatub üle aasta pärast lapse täisealiseks saamist.
Tavaline osanikuõiguse teostamine, näiteks teabe küsimine osaühingu juhatuselt või hääletamine tavapärases küsimuses, ei tähenda iseenesest alati kohtu nõusolekut vajavat tehingut. Siiski tuleb iga kavandatavat otsust hinnata eraldi: näiteks osakapitali suurendamine, uute osade märkimine, põhikirja muutmine, dividendi jaotamine, juhatuse liikme tasu või tehing ema või teiste sugulastega võivad lapse varalisi huve oluliselt mõjutada.

Kohus ei anna üldjuhul emale piiramatut õigust teha poja nimel kõiki osaühingut puudutavaid otsuseid. Avalduses tuleb võimalikult täpselt kirjeldada, milliseid tehinguid või otsuseliike taotletakse, miks need on lapse huvides ning kuidas välditakse ema ja lapse varaliste huvide konflikti.
Ema ainuhooldusõigus tähendab küll, et ta on lapse seaduslik esindaja, kuid see ei kõrvalda huvide konflikti. Kui otsus puudutab tehingut ema ja lapse vahel või nende huvid on oluliselt vastandlikud, võib olla vajalik erieestkostja määramine.
Noormees saab 1. aprillil 2027 täisealiseks; sellest päevast otsustab ta oma osa või osast tulenevate õiguste üle ise. Seetõttu tasub taotlus ajaliselt ja sisuliselt piiritleda täisealiseks saamiseni. Noormehe arvamus tuleb tema vanust ja arengutaset arvestades välja selgitada. Kuna täisealiseks saamiseni on jäänud piiratud aeg, tuleb selgitada ka seda, miks otsust ei saa mõistlikult edasi lükata 1. aprillini 2027.
Perekonnaseadus lubab erandjuhul anda üldise nõusoleku kõigi või teatavat liiki selliste tehingute tegemiseks, milleks seadus nõuab kohtu nõusolekut. See ei ole siiski piiramatu üldvolitus „kõigi osaühingu otsuste“ jaoks. Mõistlikum on taotleda selgelt määratletud otsuseliigi või konkreetse tegevuse tegemise õigust, näiteks osalemist kindlas osanike otsuses, hääletamist konkreetselt kirjeldatud osakapitali toimingus või konkreetse osa võõrandamist kindlatel tingimustel.

Ema ei saa last esindada tehingus, mille teiseks pooleks on ema ise, ema abikaasa või registreeritud elukaaslane, ema otsejoones sugulane, õde või vend, kui tehing tekitab lapsele otseseid tsiviilkohustusi.
Ka siis, kui formaalselt ei ole tegemist ema ja lapse vahelise tehinguga, tuleb hinnata olulist huvide konflikti. Ema isiklik majanduslik huvi osanikuna võib erineda lapse huvist näiteks osa hinna, dividendi, osakapitali suurendamise, laenu, tagatise või vara müügi küsimuses.
Huvide konflikti korral tuleb kohtult taotleda lapsele erieestkostja määramist asjaomaseks toiminguks või otsuste ringiks. Kohtu nõusolek üksi ei pruugi asendada erieestkostjat, kui ema esindusõigus on huvide konflikti tõttu välistatud.
Avalduses on oluline esitada: osaühingu andmed; pärimise alus; lapse osa või ühise osa suurus; kavandatavad otsused; põhikirja asjakohased sätted; viimased majandusnäitajad ja võimalusel väärtuse hinnang; põhjendus lapse kasu kohta; ema enda osaluse suurus; teiste osanike osalused; võimalikud seotud isikute tehingud; ning põhjendus, miks lapse huvid on ema huvidest eristatult kaitstud.
Kui eesmärk on üks konkreetne tehing, tuleks kirjeldada selle põhitingimused võimalikult täpselt: ese, hind või hinnastamise viis, tähtajad, lapse osa tagajärg ja alternatiivid.
Kohtu loata tehtud tehing võib olla tühine või vajada hilisemat heakskiitu; seetõttu ei ole mõistlik teha nõusolekut nõudev tehing enne kohtulahendit.
 

Tere. Lapse isa lapse elus ei osale ning elatist ei maksa, elab välismaal. Tahtsin läbi e-toimiku panna peale talle igakuise elatise maksmise lapsele (miinimum) + nõuda tagasiulatuvalt 1 aasta elatist. Paraku ei saa ma aru kas seal polegi selline asi võimalik? Seal on ainult kas maksekäsu kiirmenetlus või teine variant nõuda tagant järgi aasta. Kas peaksin tegema mõlemad avaldused või saab seda kuidagi koos teha ühe avaldusena seal (just e-toimikus)? Aitäh.

Jah, saab nõuda korraga nii edaspidist igakuist elatist kui ka kuni ühe aasta ulatuses tagasiulatuvat elatist, kuid neid kahte nõuet ei saa esitada koos maksekäsu kiirmenetluses.

Maksekäsu kiirmenetluses saab nõuda lapse isalt edaspidi makstavat elatist, kuid seadus välistab selles menetluses tagasiulatuva elatise nõudmise (TsMS § 491 lg 1). Tagasiulatuvalt saab elatist nõuda hagimenetluses (TsMS § 491 lg 1; PKS § 108). PKS § 108 järgi võib ülalpidamist nõuda tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi esitamist. 

Seega, kui soov on saada nii viimase aasta elatis kätte kui ka panna isale edaspidiseks igakuine elatise maksmise kohustus, ei ole vaja teha kahte eraldi avaldust. Tuleks esitada üks hagiavaldus hagimenetluses, milles palute:

1. mõista lapse isalt välja tagasiulatuv elatis kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist; ja

2. mõista isalt välja elatis edaspidiseks iga kuu seaduses ette nähtud ulatuses (PKS § 101).

E-toimikus võibki see tekitada segadust, sest maksekäsu kiirmenetlus on eraldi ja lihtsustatud menetlus, milles tagasiulatuvat elatist küsida ei saa. Kui valida hagimenetlus, saab mõlemad nõuded esitada ühes hagis. TsMS § 491 lg 1 ütleb selle kohta üsna üheselt, et maksekäsu kiirmenetluses tagasiulatuvat elatist nõuda ei saa, kuid see on võimalik hagimenetluses. 

See, et lapse isa elab välismaal, ei tähenda iseenesest, et peaks esitama kaks avaldust või et peaks nõude esitama välisriigi kohtule. Kui laps elab Eestis ja tema harilik viibimiskoht on Eestis, on teatud juhtudel võimalik elatisnõue esitada Eesti kohtule ka välismaal elava vanema vastu. Täpne kohtualluvus sõltub siiski sellest, millises riigis isa elab.

Seega kirjeldatud olukorras oleks kõige õigem lahendus: üks hagiavaldus hagimenetluses, milles on koos nii ühe aasta tagasiulatuv elatis kui ka edaspidine igakuine elatis. Maksekäsu kiirmenetlust selleks valida ei tasu, sest seal ei ole võimalik tagasiulatuvat osa juurde lisada. 

Tere! Minul küsimus puudega lapse kasvatamise eest 5 aastat varem pensionile saamise kohta. Seadus just nii ütlebki, et kui on puudega ladt vähemalt 8 aastat kasvatatud, saab 5 aastat varem pensionile. Mingeid lisatingimusi pole. Minu lucu selline. Laps sündis 23.04.2003 Alates 20.04.2011 on digiloos diagnoos olemas, mille põhjal SKA määras raske puude alates 24.05.2013. Esitasin ise taotluse teadmatusest hiljem, kuid just selle 20.04.2011 diagnoosi alusel puue määrati, kuna vastavaid hilisemaid kandeid pole. Lisaks minu kirjeldused puude taotlemise avalduses. Sellega tekkis olukord, kus 8st aastast jääb 1 kuu ja 1(2) päev(a) puudu. SKA väitel mul ei ole seetõttu õigust varem pensionile saada, aga pole ju öeldud, et puue peab tingimata SKA määratud olema. Ilmselgelt oli puue ju ka vahemikus 20.04.2011-24.05.2013 ja 8 aasta nõue täidetud. SKA ütleb, et nemad töötavad õigusaktide alusel ja ei saa varem pensionile nende alusel. Küsimus - kas mul üldse on mõtet seda asja edasi ajada? On mul võimalust varem pesionile saada? Kohtusse pöürduda vms.? Vastust ootama jäädes.

Antud küsimuses on oluline eristada diagnoosi olemasolu ja õiguslikult tuvastatud puude raskusastet.

Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 10 lg 1 p 1 järgi on õigus soodustingimustel vanaduspensionile isikul, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat alla 18-aastast keskmise, raske või sügava puudega last. Sellisel juhul saab pensionile viis aastat enne vanaduspensioniiga.

Teie puhul on probleem selles, et kuigi lapse terviseprobleem oli digiloo andmetel olemas juba 20.04.2011, tuvastas SKA puude raskusastme alles alates 24.05.2013. Diagnoos iseenesest ei tähenda veel õiguslikult tuvastatud puuet. Puude raskusastme tuvastas seaduse kohaselt SKA (PISTS § 2² lg 1). 

Oluline on ka SKA enda selgitus soodustingimustel vanaduspensioni kohta: alates 2000. aastast puude raskusastet tagasiulatuvalt ei tuvastata. Tagasiulatuvalt saab teatud juhtudel arvestada enne 2000. aastat tuvastatud lapsinvaliidsust, kuid Teie laps sündis 2003. aastal.

Seetõttu on SKA seisukoht, et ajavahemikku 20.04.2011 - 24.05.2013 ei saa lihtsalt hilisema puudeotsuse alusel juurde arvestada, õiguslikult üsna hästi põhjendatud. Ainult asjaolu, et diagnoos oli juba 2011. aastal olemas, ei pruugi olla piisav, et lugeda see periood RPKS § 10 lg 1 p 1 tähenduses puudega lapse kasvatamise ajaks.

Samas, kui SKA on teinud Teie suhtes ametliku pensioniotsuse, võib selle vaidlustamisel siiski olla mõtet, eelkõige selleks, et saada selge vastus, millisele konkreetsele õigusnormile tuginedes varasem periood välistatakse ja kas SKA on kõiki selle perioodi meditsiinilisi andmeid hinnanud.

Kui otsusest teada saamisest ei ole möödunud 30 päeva, saab esitada vaide (HMS § 75). Vaides tuleb märkida, millist otsust vaidlustatakse, põhjendada, miks see on õigusvastane, ja esitada konkreetne nõue (HMS § 76 lg 2 p-d 3–5).

Kui vaie rahuldamata jäetakse, on võimalik pöörduda halduskohtusse, kuid ainult kirjeldatud asjaolude põhjal ei saa öelda, et kohtuasjal oleks suur edulootus. Peamine takistus on see, et lapse puude raskusaste tuvastati alles 2013. aastal ning SKA seisukoha järgi ei saa alates 2000. aastast puuet tagantjärele tuvastada.

Kokkuvõttes: vaie võib olla mõistlik, eriti kui tähtaeg veel kestab, kuid pelgalt 20.04.2011 diagnoosi olemasolu põhjal ei ole tõenäoline, et puuduv periood automaatselt arvesse võetakse. Kohtusse pöördumist kaaluksin alles pärast SKA vaideotsuse saamist.

Tere Soovin saada kiiret õigusabi seoses minu suhtes tehtud elatisraha tagaseljaotsusega ning lapse põlvnemise küsimusega. Olen lapse sünnitunnistusele märgitud isana. Lapse ema esitas minu vastu elatisraha nõude. Minu suhtes tehti asi tagaselja ning otsus jõustus 19.08.2026. Kohtult saadetud dokumente ei saanud ma telefonis avada ning ma ei saanud nende sisust aru ega saanud aru, et tegemist on minu vastu esitatud elatisraha hagiga. Seetõttu ei osalenud ma kohtumenetluses ega saanud enne otsuse tegemist oma vastuväiteid esitada. Pärast seda olen saanud teada asjaoludest, mis seavad minu isaduse tõsiselt kahtluse alla. Tegime koduse DNA-testi, mille tulemus näitas, et ma ei ole lapse bioloogiline isa. Soovin teada: 1. Kas mul on võimalik tagaseljaotsus vaidlustada või taotleda selle tühistamist, arvestades, et ma ei saanud kohtudokumentide sisust aru ega saanud menetluses osaleda? 2. Kas on võimalik taotleda täitemenetluse peatamist, kui elatisotsuse täitmist juba nõutakse või hakatakse nõudma? 3. Kuidas saan vaidlustada oma isaduse, kuna olen praegu lapse sünnitunnistusel isana märgitud? 4. Kas kodune DNA-test on piisav esmane tõend või tuleks kohe taotleda ametlikku DNA-ekspertiisi? 5. Kas mul on õigus saada riigi õigusabi, kuna mul ei ole võimalik advokaadi kulusid ise tasuda? Palun hinnata minu olukorda kiiresti, kuna tagaseljaotsus jõustus alles 19.08.2026 ja ma ei soovi mööda lasta võimalikest tähtaegadest. Vajadusel saan esitada kohtulahendi, kohtult saadud teavitused ning DNA-testi tulemuse. 

Tere!

Vastan küsimustele nende esitamise järjekorras.

1. Tagaseljaotsuse peale apellatsiooni enam esitada ei saa, sest see on jõustunud. Ainsaks võimalikuks teoreetiliseks lahenduseks oleks kaja esitamine. Kaja on sisuliselt menetluse taastamise taotlus / vastuväide tagaseljaotsusele, mis esitatakse samale maakohtu kohtunikule, ja selle esitamise tähtaeg on 30 päeva alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. 30 päeva pikkune tähtaeg hakkab seega kulgema alates sellest hetkest, mil olete kas (i) e-toimik.ee süsteemis tagaseljaotsuse avanud või (ii) kinnitanud muul moel kohtule, nt e-kirja teel, et olete tagaseljaotsuse kätte saanud. 
   
   Kuid kaja esitamisel peate esile tooma ja tõendama ka mõjuva põhjuse, miks varem ei ole saanud kohtudokumente avada või üldse kohtule teavitada, et miks menetlusest aktiivselt osa ei võeta. Lakooniline selgitus, et vaidluse sisu jäi arusaamatuks, mõjuvaks põhjuseks ei ole. Küll aga võib mõjuvaks põhjuseks olla tsiviikohtumenetluse seadustiku § 415 lg 1 p 1 järgi fakt, et Teil ei olnud võimalik kohtudokumente telefoni teel avada ja Te ei ole seega saanud kohtudokumente kätte, sest neid pole Teile nõutavalt elektroonselt või allkirja vastu kohale toimetatud. Kajas soovitan koheselt ka viidata, et olete teada saanud asjaoludest, mis võivad välistada elatisnõude rahuldamise.
    
2. Täitemenetluse peatamiseks tuleks Teil koos kajaga esitada ka taotlus täitemenetluse peatamiseks. Muud moodi, nt otse täituri poole pöördudes, täitemenetlust peatada üldreeglina ei saa.
    
3. Isaduse vaidlustamiseks tuleb pöörduda kohtusse. Õigeks instrumendiks on isaduse vaidlustamise hagi lapse vastu. Seda saab teha ühe päeva jooksul alates päevast, mil Teil tekkis põhjus kahelda oma isaduses, mitte aga nt alates koduse DNA-testi tulemuse teadasaamisest. Näiteks - kui 01.02.2026 jõudis Teieni tekstisõnum, milles esmakordselt vihjati, et Te ei pruugi olla isa ja sellest lähtuvalt otsustasite mõni nädal hiljem koduse DNA-testi teha, tuleks isaduse vaidlustamise hagi esitada hiljemalt 2027 jaanuari lõpuks. 
    
4. Kodune DNA-ekspertiisi tulemus esitage tugeva tõendina isaduse vaidlustamise hagi  juurde, kuid kohtult tuleb koos isaduse vaidlustamise hagiga taotleda ka riikliku ekspertiisi määramist. Koduste DNA-testide pinnalt kohtud isaduse vaidlustamise hagisid ei rahulda, selleks peab isadus olema ümber lükatud riikliku ekspertiisiga.
    
5. Seda, kas olete riigi õigusabi -kõlbulik, on siinkirjutajal raske olemasolevate andmete pinnalt hinnata. Seda otsustab kohus pärast seda, kui olete esitanud kohtule täidetud riigi õigusabi taotluse ja majandusliku seisundi teatise. Taotluste vormid on kättesaadavad siin: https://www.kohus.ee/dokumendid-ja-vormid/taotlus-riigi-oigusabi-saamiseks-ja-taotleja-majandusliku-seisundi-teatis . 
    
6. Soovitan tegutseda kiiresti ning mitte seekord jääda passiivseks ega piirduda telefoniga. Palun kasutage raamatukogudes asuvaid avalikke internetipunkte või muid ligipääse, et enda menetluslikud küsimused lahendada.

Tere Jagatud hooldusõigus, kolm last, peretoetus, perelepitusteenus läbitud, vanemluskokkulepe sõlmitud, 50/50 aeg, lastele tehtavad kulutused kahasse. Käisime perelepitaja juures ja sõlmisime vanemluskokkuleppe. Lapsed olid kokkuleppe sõlmimise hetkeks 6 kuud elanud nädala isa ja nädala minu juures. Vanemluskokkuleppes on punkt, mille kohaselt töötasude võrdsustumiseni laekub peretoetus täies mahus mulle. Laste isa esitas kohtusse avalduse nõudes poole peretoetuse talle määramist. Maakonnakohus koostas kohtumääruse, mille kohaselt on isal õigus ning SKA peab muutma peretoetuse maksmise korda selliselt, et ühel kuul laekub toetus isale ja järgmisel minule. Hetkel on asjaolud, pean eelkõige silmas suhtluskorda samad nagu oli kokkuleppe sõlmimisel ja 6 kuud enne. Mis võimalused mul on? Kas leppida maakonnakohtu otsusega?

Kirjeldatud asjaoludel ei soovitaks maakohtu määrusega enne määruskaebuse esitamise asjakohasuse hindamist kiirustades nõustuda.
Antud juhtumi puhul on oluline, et 50/50 elukorraldus oli juba enne vanemluskokkuleppe sõlmimist reaalselt toimunud ning mõlemad vanemad leppisid perelepitusel teadlikult kokku, et kuni töötasude võrdsustumiseni laekub peretoetus Teile. Kui tegemist on Sotsiaalkindlustusameti kinnitatud vanemluskokkuleppega, on sellel seaduse kohaselt oluline õiguslik tähendus (riikliku perelepitusteenuse seadus § 3 lg 2; § 12 lg 2, lg 4 ja lg 5).
Samas tuleb arvestada, et Riigikohus on leidnud, et ligikaudu võrdse ajajaotusega vanematel peab olema võimalik kasutada lapsetoetust ja lasterikka pere toetust kordamööda ka senise toetusesaaja nõusolekuta (Perehüvitiste seadus § 6 lg 1; Riigikohtu üldkogu 19.10.2020 otsus asjas nr 3-18-1672/38, eelkõige p-d 28, 33 ja 43 (https://www.riigiteataja.ee/et/kohtulahendid/detailid.html?id=277189215)). Riigikohus on seejuures rõhutanud, et toetuse saamine ei sõltu sellest, kumb vanem panustab laste kasvatamisse rohkem raha (otsuse p 33). Seetõttu ei oleks kõige tugevam argument see, et laste elukorraldus on 50/50 või et ema ja isa kannavad kulusid võrdselt. Tugevam argument on see, et vanemad olid just selles 50/50 elukorralduses perelepitusel kokku leppinud ka peretoetuse kasutamise korra ning kokkuleppe sõlmimise järel ei ole asjaolud muutunud.
Määruskaebuse perspektiivi hindamisel tuleb seetõttu eelkõige kontrollida, kas maakohus käsitles vanemluskokkuleppe konkreetset peretoetuse punkti; hindas, miks sellest kokkuleppest hoolimata tuleb toetust maksta kordamööda; ja arvestas, et 50/50 elukorraldus oli kokkuleppe sõlmimise ajal juba pikemat aega toiminud.

Kui kohus neid asjaolusid sisuliselt ei analüüsinud, võib see anda aluse määruse vaidlustamiseks. Kui kohus on aga vanemluskokkulepet ja Riigikohtu praktikat põhjalikult käsitlenud ning põhjendanud, miks kokkulepe ei välista toetuse kordamööda maksmist, on määruskaebuse väljavaade tagasihoidlikum.

Määruskaebuse esitamise tähtaeg tuleb kindlasti määrusest üle kontrollida. Hagita menetluses tehtud määruse puhul on üldreeglina tähtaeg 15 päeva määruse kättetoimetamisest (TsMS § 661 lg 2). 

Soovituslikult tuleks lasta juristil enne määrusega lõplikult nõustumist läbi vaadata määruse põhjendused ja vanemluskokkuleppe täpne sõnastus. Just nende kahe dokumendi põhjal saab hinnata, kas määruskaebuse esitamine on antud olukorras kõiki asjaolusid  arvestades mõistlik.
 

Täna saadeti mulle erakorraline üürilepingu ülesütlemine ja välja kolimine 09.08.2026 Kolm päeva aega. Tegin hagiavalduse . Kuidas edasi käituda

Kui tegemist on eluruumi üürilepinguga ja hagiavaldus on kohtule tegelikult esitatud, siis ei pea Te üldjuhul üksnes üürileandja määratud 09.08.2026 tähtaja tõttu välja kolima. Üürilepingu ülesütlemise vaidlustamise kohtumenetluse ajal kehtib leping senistel tingimustel, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Kontrollige kohe, et hagiavaldus oleks kohtusse esitatud, mitte ainult koostatud või salvestatud. Ärge lõpetage seniste üüri- ja kõrvalkulude maksmist ning säilitage kõik maksetõendid. Ärge andke võtmeid üle ega leppige kirjalikult väljakolimisega kokku, kui Te ei soovi oma vaidlust lõpetada.

Erakorraline ülesütlemine eeldab mõjuvat põhjust. Üürileandja peab ülesütlemisavalduses märkima üüritud eluruumi, lepingu lõppemise päeva, ülesütlemise aluse ning eluruumi puhul vaidlustamise korra ja tähtaja. Kui need vorminõuded on täitmata, on ülesütlemine tühine. Kui ülesütlemise põhjus on üürivõlg, tuleb hinnata muu hulgas võla suurust, võlgnevuse kestust ja seda, kas Teile oli enne ülesütlemist antud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 14-päevane täiendav tähtaeg koos hoiatusega. Erandid võivad esineda siis, kui varasema aasta jooksul on võlgnevusi korduvalt tasutud alles pärast lisatähtaja saamist. Kohe praegu on oluline kontrollida hagiavalduse menetlusse jõudmist: kas e-toimikus on esitamist kinnitav kanne või kas kohtult on saabunud kättesaamiskinnitus. Hoidke alles ülesütlemisavaldus koos selle saamise aega näitava tõendiga, üürileping, maksete tõendid, kirjavahetus, võimalikud hoiatused ja hagiavalduse esitamise kinnitus. Kui üürileandja või tema esindaja tuleb korterisse, nõuab võtmeid või püüab Teid lahkuma sundida, ärge kasutage vastujõudu. Dokumenteerige toimunu, hoidke suhtlus kirjalik ja kutsuge vahetu ohu või omavolilise tegevuse korral politsei.

Tere mul on selline küsimus mis dokumente on vaja, et inimest kohtusse anda. Ja kus saaks täpsemalt infot kuidas edasi toimida ja kas on mõtet kohtusse esitada avaldus

Meil on kolme liiki kohtumenetlusi: tsiviil-, haldus- ja kriminaalkohtumenetlused, iga kohtumenetlus on reguleeritud vastava seadusega. Küsija soovib algatada kohtumenetlust teise inimese vastu, võib eeldada, et silmas on peetud tsiviilkohtumenetlust, seda reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS). Kohtutest ja kohtu poole pöördumisest saab juurde lugeda: https://www.kohus.ee/

Tsiviilasju menetlevad maakohtud, kohtule tuleb esitada hagiavaldus, tsiviilvaidluse pooled on hageja, kes esitab hagiavalduses nõude ja kostja, kelle vastu nõue esitatakse. Maakohtu poole pöördumisest saab juurde lugeda artiklist: https://www.juristaitab.ee/et/maakohtusse-poordumine

Kohtu poole on võimalik edukalt pöörduda siis, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused: hagejal on kostja vastu nõue, see nõue on muutnud sissenõutavaks, hageja andis kostjale võimaluse täita kohustust, hageja tõendab oma nõuet tõenditega, hageja nõue ei ole aegunud, hageja valis õige kohtu, hagiavaldus vastab vorminõuetele,  kostja isik on selgelt tuvastatav, riigilõiv on tasutud. Kohtusse pöördumine on põhjendatud siis, kui muud lahendused ei ole andnud tulemust või ei ole võimalikud. Seetõttu peab hageja enne hagi esitamist veenduma, et kõik eeltingimused on täidetud.

Kõige olulisem eeldus on hagejal nõude olemasolu. Kohus ei menetle iga hagiavaldust, vaid ainult sellist, mille hageja on esitanud oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks (TsMS § 3 lg 1). Hageja selgitab kohtule oma õiguslikku huvi hagiavalduses kostja vastu esitatud konkreetse nõude kaudu. Nõue tähendab, et hageja kui võlausaldaja saab kostjalt kui võlgnikult midagi nõuda, nõue võib tuleneda kostja poolt lepingu rikkumisest (näiteks müügi-, laenu-, üüri-, töövõtuleping jne) või kostja poolt lepinguvälisest kahju tekitamisest, alusetust rikastumist ja muudest seadusest tulenevate kohustuste rikkumisest.

Nõue peab olema muutunud sissenõutavaks. See tähendab, et kohustuse täitmise tähtaeg on möödunud. Näiteks kui võlgnik peab maksma üüri või laen tuli tagasi maksta 20.kuupäeval, siis võlausaldaja ei saa 18. või 19. kuupäeval veel maksmist nõuda, kuna täitmise tähtaeg veel kehtib. Kui aga raha jäi ka 20. kuupäeval maksmata, siis alates 21. kuupäevast on võlgnik kohustust rikkunud ja temale saab esitada kohustuse (raha maksmise) täitmise nõude. Kui pooled ei ole omavahel täitmise aega kokku leppinud, peab võlausaldaja esmalt andma kirjalikult (näiteks e-kirja teel) võlgnikule täitmise mõistliku tähtaja, ootama tähtaja saabumise ära. Kui võlgnik tähtaja lõpuks kohustust ei täida, muutub see nõue sissenõutavaks.

Võlausaldaja peab valima, mida ta võlgnikult nõuab. Kui võlgnik rikub oma kohustust, saab võlausaldaja kohaldada tema suhtes õiguskaitsevahendeid, millised on loetletud VÕS §-s 101: kohustuse täitmine, kahju hüvitamine, lepingust taganemine või lepingu ülesütlemine, hinna alandamine jne. Milline neist valida, sõltub nõude tekkimise alustest ja asjaoludest.

Soovitame küsijal esmalt välja selgitada, kas tal on tulevase kostja vastu olemas tegelik nõue. Hea abimees selleks on Jurist Aitab kodulehel olev juturobot (sinine mumm all paremas nurgas). Juturobotile tuleb juhtunust täpselt teada anda, näiteks lepingu või kokkuleppe korral selle sõlmimise aeg, milles kokku lepiti, mida üks lubas ja mida teine lubas ning kas lubadused täideti; kui lubadus jäi täitmata, siis kas täitmise tähtaeg oli kokku lepitud jne. Juturobot võib esitada juurde täpsustavaid küsimusi, ka neile oleks hea vastata, sest siis saaks juturobot anda esmase kontrollitud õigusliku arvamuse nõude olemasolu, selle tõendatuse ning edu väljavaadete kohta. Kui nõue tundub edukas, on seejärel hea pöörduda juristi poole, kes aitab kohtule esitatavad dokumendid ette valmistada. 

Pöördun Teie poole, kuna viibin hetkel väga keerulises lahutus- ja pereolukorras ning tunnen, et vajan abi, nõustamist ja selgust oma õiguste ning võimaluste osas. Olen olnud pikaajaliselt emotsionaalselt väga pingelises suhtes. Viimastel kuudel on olukord muutunud minu jaoks vaimselt väga raskeks ning tunnen, et ma ei tule enam tekkinud surve ja konfliktidega üksi toime. Meie koduses keskkonnas on pidevailt konflikte, karjumist, alandamist, kontrolli ja tugevat emotsionaalset ning psühholoogilist survet. Elame Hispaanias 2 aastat ning mul lähedane tugivõrgustik või inimene, kelle poole saaksin abi saamiseks pöörduda. Lapsed käivad kohalikus koolis nüüd teist õppeaastat. Olen kogenud nii vaimset kui finantsilist vägivalda ning ma ei suuda enam koduns olla. Mind on korduvalt nimetatud teovõimetuks, halvaks emaks ja sõltlaseks. Minu vaimset seisundit kasutatakse minu vastu ning mind ähvardatakse laste hooldusõiguse teemadega. Samuti on minu vastu kaasatud minu ema, kellega ma ei ole juba umbes kaks aastat suhelnud. Soovin välja tuua, et meie suhtes on olnud ka sõltuvuste ja väga keeruliste eluliste probleemide teemat, mis on mõjutanud kogu pere olukorda. Tunnen, et kogu vastutus ja süü püütakse praegu asetada ainult minu õlgadele, kuigi olukord on olnud palju keerulisem. Minu abikaasa on varasemalt olnud seotud raske narkokuriteoga ning kandnud selle tõttu vanglakaristust. Samal ajal tunnen, et praeguses olukorras püütakse kujutada ainult mind probleemse ja ebastabiilsena. Mul on olemas: * e-kirjad, * screenshotid, * sõnumid, * videod konfliktidest ja karjumistest, * ning muu suhtlus, mis kirjeldab toimunud olukorda. Tunnen, et olen vaimselt väga kurnatud ning vajan taastumiseks aega ja turvalist keskkonda. Soovin teada: * millised on minu õigused sellises olukorras, * kuidas ennast ja lapsi kaitsta, * kas kirjeldatud olukord võib kvalifitseeruda vaimseks või finantsiliseks vägivallaks, * ning millist abi või tuge oleks mul võimalik saada. Soovin olukorda lahendada rahulikult, ametlikult ja laste huve arvestades, kuid hetkel tunnen, et vajan selleks professionaalset abi ja nõustamist.

Esitatud küsimuse kohaselt elate oma perega juba mitu aastat Hispaanias. Seega on Teil ja ka kõigil teistel pereliikmetel eelduslikult olemas kohane elamisõigus/residentsus Hispaanias elamiseks. Hispaania seadusandlus peaks rakenduma isikutele, kes seaduslikult Hispaanias elavad ning selle osas "jurist aitab" portaal ei nõusta, sest portaalis vastajatel puudub pädevus hispaania õiguse vallas. Asja lahendamiseks peate võimalusel võib-olla pöörduma pädevate organite poole oma hetke asukoha riigis so Hispaanias.

Siiski annan alljä'rgneva selgituse lähtudes Eesti Vabariigis kehtivast õigusest.

Teie kirjeldus võib Eesti õiguse järgi viidata nii vaimsele vägivallale, isikuõiguste rikkumisele kui ka lapse heaolu ohustavale olukorrale. Teil võib olla õigus taotleda lahuselu ja lahutuse kõrval ka lastega seotud küsimustes eraldi kohtulikku korraldust, vajadusel lähenemiskeeldu ning riigi õigusabi. Kui tunnete, et teie või laste turvalisus on vahetus ohus, tuleb abi otsida kohe kohalikult hädaabinumbrilt 112. Eesti õiguse järgi on laste asjades keskne põhimõte lapse huvi, mitte ühe vanema süüdistused teise vastu. Eesti õiguses on vanematel üldjuhul ühine hooldusõigus ning nad peavad lapsega seotud olulisi küsimusi lahendama üksmeeles ja lapse heaolu silmas pidades. Kui see enam ei toimi, võib kumbki vanem taotleda kohtult ühise hooldusõiguse osalist või täielikku lõpetamist või anda ühes konkreetses küsimuses otsustusõiguse ühele vanemale. Kohus lähtub seejuures eeskätt lapse huvidest ning arvestab muu hulgas vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut, senist hoolitsust lapse eest ja tulevasi elamistingimusi. See tähendab ka seda, et üksnes väide, nagu oleks inimene “halb ema”, “sõltlane” või “teovõimetu”, ei otsusta laste hooldusõiguse küsimust automaatselt ära. Kui vaimset seisundit kasutatakse teie vastu, peab seda vajadusel hindama tõendite põhjal. Riigikohus on rõhutanud, et vanemalt hooldusõiguse äravõtmine või oluline piiramine ei saa tugineda pelgale sildistamisele, vaid lapse oht peab olema tegelikult tuvastatud. Teie kirjeldatud karjumine, alandamine, kontrollimine, ähvardamine ja pidev psühholoogiline surve võivad olla olulised asjaolud nii hooldusõiguse vaidluses kui ka lähenemiskeelu taotlemisel. Eesti õiguse järgi võib kohus isikuõiguste kaitseks rakendada lähenemiskeeldu, suhtluskeeldu või muid abinõusid ka perekonnasuhtega seotud olukorras. Kui lapsed puutuvad kokku karjumise, alandamise või muu vaimse vägivallaga, on see Eesti õiguse järgi samuti oluline. Perekonnaseadus keelab lapse suhtes kehalise, vaimse ja hingelise väärkohtlemise. Kui lapse heaolu on ohus, võib kohus rakendada erinevaid kaitseabinõusid; kõige raskemad abinõud, nagu lapse eraldamine või hooldusõiguse täielik äravõtmine, on siiski viimane abinõu. Teie kogutud e-kirjad, sõnumid, ekraanipildid, videod ja muu kirjalik või salvestatud suhtlus võivad olla tõenditena olulised. Praktiliselt on mõistlik säilitada need muutmata kujul, koos kuupäevade ja võimalusel kontekstiga, ning teha neist varukoopiad turvalisse kohta, kuhu teisel poolel puudub ligipääs. Lahutuse enda kohta: kui abikaasad vaidlevad lahutuse või sellega seotud küsimuste üle, toimub lahutamine kohtus. Kuna viibite Hispaanias, võib tegelik pädevus sõltuda lisaks Eesti õigusele ka rahvusvahelistest kohtualluvuse reeglitest ja teie tegelikust elukohast. Eesti õiguse järgi võib Eesti kohus teatud juhtudel abieluasja lahendada ka siis, kui vähemalt üks abikaasa on Eesti kodanik või kui elukoht on Eestis, kuid teie olukorras võib vaja olla eraldi kontrolli, milline riik on pädev lahendama lahutust ja laste elukoha küsimusi. Kui teil ei ole võimalik advokaadi eest tasuda, võib teil olla õigus riigi õigusabile. Seda saab taotleda nii kohtumenetluseks kui ka mõnel juhul juba enne kohtumenetlust õigusalaseks nõustamiseks või dokumentide koostamiseks.