Riigi õigusabi taotlemine elatisvaidluses Soovin selgitust, kas mul on õigus riigi õigusabile elatisvaidluses. Minu brutosissetulek on 2000 eurot. Ülalpidamisel on kaks alaealist last erinevatest suhetest. Esimesele lapsele tasun elatist 250 eurot kuus. Teise lapse kohta (kelle emaga on vaidlus) on minu igakuised vahetud kulutused samuti u 250 eurot. Minu püsikuludeks on üür (350 €) ja kommunaalkulud. Mul on kaasasündinud südamerike, mis piirab töövõimet ja tingib vajaduse hoida reserve ravikuludeks. Oman III pensionisammast ja väheses koguses investeerimiskulda, mis on vajalikud vältimatu transpordivahendi soetamiseks laste veoks. Olen osanik peatatud tegevusega ettevõttes, mille vara (ca 25 000 €) on pikaajaliste investeeringute all kinni ega ole elatise maksmiseks või õigusabi kulu katmiseks realiseeritav. Kas sellises olukorras on mõeldav riigi õigusabi saamine või loetakse minu vara ja sissetulek piisavaks, et kanda õigusabikulud ise?

Seaduse kohaselt riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

Riigi õigusabi antakse ühel järgneval viisil:

  1) õigusabi andmine kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud;

  2) õigusabi andmine kohustusega ühekordse maksena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud;

  3) õigusabi andmine kohustusega osamaksetena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

Riigi õigusabi saamiseks, tuleb täita riigi õigusabi taotlus ja selle juurde majandusliku seisundi teatis. Kohus võib anda riigi õigusabi täielikult riigi kulul, so kohustuseta riigi õigusabi eest tasuda, aga kohus võib anda riigiõigusabi ka selliselt, et tuleb osaliselt riigi õigusabi eest tasuda või maksta osadekaupa või hüvitada riigi õigusabi täies ulatuses kohtuasja lõppedes.

Seega hindab kohus riigi õigusabi taotlust igal üksikul juhul individuaalselt ja olulisemaks tingimuseks on taotleja majanduslik olukord. 

Taotleja majanduslikku seisundit hinnates arvestatakse tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Konkreetse otsuse teeb kohus.

Riigi õigusabi ei anta:

 - kui taotlejal on võimalik kulud õigusteenusele kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel (Elukoht ei lähe arvesse);

- kui kulud õigusteenusele ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ning seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud eluaseme- ja transpordikulud;

- kui taotletava tulemuse saamine on vähese perspektiiviga.

Tere, Olen abielus, ja meil on kaks last, vara režiim - varaühisus. Kui soovin abielu lahutada kohtus, kuidas seda õigemini teha? Kas abielu lahutamine, vara jagamine on erinevad asjad? Samas alimentide küsimus ja laste elukoha määramine. Üldiselt küsimus on selles, kas on võimalik seda nö ühe asjaga hagis kohtule edastada, või need on ikkagi erinevad asjad?

Hageja võib esitada ühes hagis kostja vastu mitu erinevat nõuet ja neid võib koos menetleda, kui kõik nõuded alluvad samale kohtule ning lubatud on sama menetluse liik (TsMS § 370 lg 1). Ehkki kõiki nõudeid lahendatakse hagimenetluses, ei saa neid samas menetluses üldjuhul lahendada, kuna nõuetes on hagejad erinevad. Abielu lahutuse ja ühisvara jagamise nõuetes on poolteks abikaasad, sealhulgas on hagejaks kohtusse pöörduv abikaasa. Laste elatisnõudes aga on hagejateks alaealised lapsed ja kostjaks ülelpidamiskohustust mitte täitev vanem.

Seega on otstarbekas esitada kohtusse kaks hagi: hagiavaldus abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks ning laste elatisnõudes eraldi.

Tere! Septembris esitasin digitaalselt allkirjastud ametliku avalduse T keskuse tegevjuhile, millele ootasin ametlikku vastust. Siiamaani ei ole vastust saanud. Praegu on juba detsember. Pöördusin TTJA poole, nemad vastasid mulle, et TTJA ei tegele selliste asjadega, palusid pöörduda mul kohtu poole. Palun öelge, mis kohtu poole ma peaksin pöörduma, et kohustada T tegevjuhti tegema mulle ametlikku vastust, ning kui palju mul läheb see maksma ?

Kahjuks ei ole ilma kirja sisu ja eesmärki teadmata võimalik Teile nõu anda. Kui tegemist on sisult lihtsalt kirjaga, ei ole eraõiguslikul juriidilisel isikul kohustust vastata ja teda ei saa ka kohtus vastama kohustada. 

Kui Te saatsite märgukirja või selgitustaotluse, on eraõiguslik juriidiline isik kohustatud vastama teabe puhul, mis puudutab riigi või kohaliku omavalitsuse eelarveliste vahendite kasutamist (MSVS § 2 lg 5). Isikule vastatakse märgukirjas või selgitustaotluses esitatud aadressil kirjalikult või kokkuleppel muul viisil. Märgukirjas esitatud seisukoha või ettepaneku mittearvestamisel selgitatakse vastuses arvestamata jätmise põhjust. Selgitustaotlusele vastamisel antakse isikule taotluses soovitud teave või õigusalane selgitus või põhjendatakse selle andmisest keeldumist (MSVS § 5 lg 8). Vastamisest võib loobuda MSVS § 5 lõikes 9 sätestatud alustel (nt kui isikut ei ole võimalik kindlaks teha, puuduvad sideandmed, sisu ei ole loetav või arusaadav, või kui vastamine nõuab teabe suure mahu tõttu töökorralduse muutmist või põhjendamatult suuri kulutusi) (MSVS § 5 lg 9).

Samuti on juriidilisel isikul vastamiskohustus juhul, kui Teie kui tarbija esitasite tema teenuse kohta kaebuse. Tarbija võib kaebuse esitada mis tahes vormis (TKS § 24 lg 1). Kui tarbija esitab kaebuse kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, peab kaupleja kaebuse saamist kinnitama (TKS § 24 lg 2). Kaupleja on kohustatud tarbija kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud kaebusele samas vormis vastama ja teavitama tarbija nõude rahuldamisest või kaebuse võimalikust lahendusest 15 päeva jooksul arvates kaebuse saamisest, kui seaduses või Euroopa Liidu määruses ei ole sätestatud teist tähtaega (TKS § 24 lg 5). Vastus saadetakse tarbija märgitud postiaadressil või e-posti aadressil, kui tarbijaga ei ole kokku lepitud teisiti (TKS § 24 lg 5). Kui 15 päeva jooksul ei ole võimalik kaebust lahendada, on kaupleja kohustatud viivitust põhjendama ja tarbijat sellest kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitama, määrates uue mõistliku tähtaja (TKS § 24 lg 6).

Kui kaupleja ei pea tarbija nõuet põhjendatuks ja keeldub nõuet rahuldamast või nõustub vaid osalise rahuldamisega, on kaupleja kohustatud täielikku või osalist rahuldamata jätmist kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis põhjendama (TKS § 24 lg 7).

Kui kaupleja ei ole kaebust lahendanud ettenähtud tähtaja jooksul (TKS § 24 lg 5 ja 6), loetakse, et kaupleja on keeldunud tarbija nõude rahuldamisest (TKS § 24 lg 8). Sellisel juhul ongi asjakohane pöörduda oma nõudega maakohtusse.

Tere ! Notariaalselt kinnitatud pärandvaras sisaldub vaid pangakonto, pank soovib maksete tegemiseks kõigi notariaalselt tõestatud pärandisaajate nõusolekut. Üks pärandisaaja ei soovi alkirjastada, pank soovitab pöörduda kohtusse. Millisesse kohtusse tuleks pöörduda ?

Tõenäoliselt soovitab pank pöörduda kohtusse pärandvara jagamise nõudega. Pöörduda tuleb maakohtusse. Üldise kohtualluvuse järgi selle pärija elukohajärgsesse maakohtusse, kelle vastu kohtusse pöördutakse. Hagi, mille ese on pärandi jagamise nõue, võib esitada ka pärandaja surma aegse elukoha järgi (TsMS § 96 lg 1). Kui pärandaja elukoht surma ajal Eestis puudus, kuid ta oli Eesti Vabariigi kodanik, võib hagi esitada ka pärandaja viimase Eesti-elukoha järgi (TsMS § 96 lg 2). Kui pärandajal ei ole olnud Eestis elukohta, võib hagi esitada Harju Maakohtusse (TsMS § 96 lg 2).

Tere Korteriühistu juhatusele on esitatud hagihoiatus nõudekiri. Kahjuks korteriühistu aga soovib korduvalt hagihoiatuse nõudekirjale vastamiseks ajalist pikendust. Viimane ajaline pikendus oli kuuaega, mis sai läbi ja nüüd soovib korteriühistu jälle ajalist pikendust. Näha on korteriühistus hiilib kõrvale vastutusest ja mängib venitamise peale. Küsimus, et igale asjale on mõistlikkuse piir ja kuidas edasi käituda, või on seaduses tulenevalt õiguse keelduda ajalist pikendust andmast, kuna seda on tehtud juba kordades. Ette tänades

Üldjuhul on heaks tavaks (teatud juhtudel ka seaduses sätestatud kohustuseks) anda võlgnikule enne kohtusse pöördumist võimalus vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks, andes talle seisukoha andmiseks mõistliku tähtaja. Kui see tähtaeg on möödunud, sõltub nõude esitajast, kas ta soovib vastaspoolele vastu tulla ja täiendavat tähtaega anda või mitte. Kui esialgne tähtaeg on olnud mõistlik, ei saa Teilt nõuda selle tähtaja mitmekordset pikendamist ja Teil on õigus pöörduda kohtusse.

Mida teha kui mind on avalikult laimatud? Minu pilti on ilma minu nõusolekuta jagatud. Kuidas vormistada tsiviilhagi?

Kui Teid on laimatud ja Teie fotot on Teie nõusolekuta õigusvastaselt kasutatud, on Teil õigus nõuda rikkumise kohest lõpetamist ning ka mittevaralise (või kui selline on tekkinud, ka varalise) kahju hüvitamist. Selleks tuleb esmalt pöörduda Teie õigusi rikkunud isiku poole eelnimetatud nõuetega kohtuväliselt. Kui pöördumine ei too tulemust, esitada hagiavaldus sobivasse maakohtusse. Maakohtusse hagiavalduse esitamisest ja hagiavalduse koostamisest saab lugeda rubriigist Maakohtusse pöördumine

tere saatsin kohtule kõll paberid aga on mingid puududes millest ma aru kahjuks ei saa ja oleks abi vaja

Ilma esitatud avalduse ja kohtu puuduste kõrvaldamiseks tehtud määruse sisu teadmata ei ole kahjuks võimalik anda hinnangut, milles seisnevad kohtu osundatud puudused ja kuidas neid kõrvaldada. Edu kohtumenetluses sõltub sageli kohtule esitatavate dokumentide kvaliteedis. Seetõttu soovitan, juhul kui Teil endal teadmised õigusteaduses puuduvad, kasutada vähemalt dokumentide koostamisel juristi abi. Ise dokumente koostades võib olla küll mõningane rahaline kokkuhoid juristi töötasu näol, ent menetlusse võtmata jätmine või ebaedu menetluses pelgalt dokumentide ebaõige vormistamise või asjas oluliste asjaolude esile toomata jätmise tõttu on selle väikese kokkuhoiu juures liiga suur risk.

Mul on eestkostjana tehtud avaldus kohtule ,eestkostetava korteri müügiks , et kasutada müügist saadud raha eestkostetava hooldekodu maksudeks! Kaua tavapäraselt kohtul selle menetlusega aega läheb ,sest praeguseks on advokaat ,linn,eestkoste spetsialist kinnitanud, et mina kui tütar ja ka eestkostja võin müüa, aga kohtunik mõtleb juba kolmandat kuud .. Ja mina kui eestkostja sain täna teate,et oktoobrist suureneb hooldekodu makse 1800 eurolt 2100 euro peale.. Korter oli jäänud tõesti viimaseks hädaabiks ja praegu on seda hädasti vaja ,aga kohtunik mõtleb kas mina kui tütar olen sobiv müüma kuna liiga lähedane isik.... See on tavainimese jaoks nii absurdne ja valus!

Kahjuks ei ole võimalik üheselt vastata, kui kaua kohtul otsustamine aega võib võtta. See sõltub suuresti esitatud taotluses esile toodud asjaoludest ehk sellest, kui selge on kohtule avalduse põhjal vajadus vara müüa. Samuti sõltub see kohtu ja konkreetse kohtuniku töökoormusest. Kindlasti on oluline ka see, et Teie mainitud kolm kuud sattusid puhkuste perioodile, kus töötajaid ongi vähem, ka kohtutes ja asjad võtavad tavapärasest kauem aega. Soovitan varuda veel kannatust.

Tere Mul selline küsimus ja asi selline ,et kõik puudutab mulle tekitatud füüsllist valu ning meeletud kannatusi toon ära ka firma nime X oli minu endine tööandja kuni aastani 2020 juuni lõpp nemad põhjustaid mulle aastal 2006 täitsa meelega ja tahtlikult libeda liivatama hoovil üliraske päksiluumurru mis annab tänase päevani tunda ja see läks mul traumapunktis kirja tööõnnetusena milles on süüdi 100% lasita aken firma ja teiseks oli aasta 2018 põhjutati mulle tööüle koormuse tõttu vasakukäelihase väga raske ülepinge mille tagajärjel on mul nüüd randmekarpaalkanalisündroom see X poe isegi mingit vastust võtnud oma tegude eest minu silmis tuleb selle firma töötajad tuua kiiremas korras veel sel 2025 aasta sügisel nad päriselt kohtu ette mulle aru andma kuna nad eu ole mule isegi nende tegude eest mingit kahju hüvitust maksnud nõuan 100% X firmalt välja mulle tekitud tervisekahjude tekitamise eest 350000 eurot sest minu tervis maksab ikka väga palju palun aidake mind selles küsmuses jõuda selgusele sest see mida nad minu tervisega tegid on ilmselge kriminaalkuritegu ja nõuan ,et selle firma töötajad saaks kõik 100% väga karmi karistuse sest ega mina ei jäta järgi enne kui ma olen saanud selle firma töötajad 100% kindlusega kohtu ette sest minu jaoks ei aegu enne üksi asi kui selgus majas sest minu süda valutab ja nõuan siin eestiriigis täieliku õigluse jalule seadmist minu pilgu läbii peaks need X töötajad olema juba ammu kohu ees ei saa olla nii ,et toed tehaske ära aga kõik X töötajad pole ikka veel karistada saanud ma ei saa sellist abitust aktsepteerida siin peab mul eesti riik tulema päriselt appi ,et need inimesed saaks ometi päriselt 100% ka karistatud oma tegude eest sest minu sõna maksab ka midagi ei saa olla ,et kõik muud kui pööravad mulle selja siin pean eestiriik ulatama mulle abikäe.

Teie küsimusest võib mõista, et soovite pöörduda kohtusse kahjunõudega oma endise tööandja vastu ning soovite teada, kuidas saada riigilt selleks abi. 

Esmalt on Teile vajalik juriidiliste eriteadmistega isik, kes aitab selgitada välja nõude sisu, suuruse, tulemuslikkuse perspektiivi ning esitab Teie nimel hagiavalduse tööandja vastu kohtusse. Siis saab riik tulla appi riigi õigusabi andes. Riigi õigusabi on isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine. Riigi õigusabi osutab advokaat. Riigi õigusabi antakse kohtueelses menetluses (tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasjades), kohtumenetlustes (tsiviil-, kriminaal-, väärteo- ja haldusasjades), täitemenetluses, haldusmenetluses, teistmismenetluses, õigusdokumendi koostamises või muus õigusalases nõustamises või esindamises. Riigi õigusabi tähendab, et õigusteenuse eest maksab esialgu riik. See ei tähenda tingimata täiesti tasuta teenust. Näiteks võidakse Teile õigusabi määramisel panna kohustus tasuda osaliselt ise või maksta õigusabikulud osaliselt või täielikult tagasi pärast kohtuvaidluse lõppu. Tasuta selgitusi riigi õigusabi võimaluste kohta annavad ka advokaadibürood. Kuhu ja kellele esitada taotlus, saate rohkem lugeda Juristaitab veebilehelt.

Kui Te vajate riigilt abi ka kohtukulude, näiteks riigilõivu tasumiseks, on võimalik esitada menetlusabi taotlus. Kes ja kuidas saab riigilt menetlusabi, saate lugeda Juristaitab veebilehe menetlusabi jaotisest.

Kohtuistung toimus 22.05.25, edasikaebamiseks öeldi et on aega 15 päeva. Internetist lugedes paistab infoks hoopis et “seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest”. Kriminaamenetluses, kokkuleppemenetluses. Mis aja jooksul saab apelleerida?

Tere

Täname pöördumast! 

Apellatsiooni esitamise aeg on kohtuotsuses kirjas.

Lugupidamisega