Tere! Minul küsimus puudega lapse kasvatamise eest 5 aastat varem pensionile saamise kohta. Seadus just nii ütlebki, et kui on puudega ladt vähemalt 8 aastat kasvatatud, saab 5 aastat varem pensionile. Mingeid lisatingimusi pole. Minu lucu selline. Laps sündis 23.04.2003 Alates 20.04.2011 on digiloos diagnoos olemas, mille põhjal SKA määras raske puude alates 24.05.2013. Esitasin ise taotluse teadmatusest hiljem, kuid just selle 20.04.2011 diagnoosi alusel puue määrati, kuna vastavaid hilisemaid kandeid pole. Lisaks minu kirjeldused puude taotlemise avalduses. Sellega tekkis olukord, kus 8st aastast jääb 1 kuu ja 1(2) päev(a) puudu. SKA väitel mul ei ole seetõttu õigust varem pensionile saada, aga pole ju öeldud, et puue peab tingimata SKA määratud olema. Ilmselgelt oli puue ju ka vahemikus 20.04.2011-24.05.2013 ja 8 aasta nõue täidetud. SKA ütleb, et nemad töötavad õigusaktide alusel ja ei saa varem pensionile nende alusel. Küsimus - kas mul üldse on mõtet seda asja edasi ajada? On mul võimalust varem pesionile saada? Kohtusse pöürduda vms.? Vastust ootama jäädes.

Antud küsimuses on oluline eristada diagnoosi olemasolu ja õiguslikult tuvastatud puude raskusastet.

Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 10 lg 1 p 1 järgi on õigus soodustingimustel vanaduspensionile isikul, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat alla 18-aastast keskmise, raske või sügava puudega last. Sellisel juhul saab pensionile viis aastat enne vanaduspensioniiga.

Teie puhul on probleem selles, et kuigi lapse terviseprobleem oli digiloo andmetel olemas juba 20.04.2011, tuvastas SKA puude raskusastme alles alates 24.05.2013. Diagnoos iseenesest ei tähenda veel õiguslikult tuvastatud puuet. Puude raskusastme tuvastas seaduse kohaselt SKA (PISTS § 2² lg 1). 

Oluline on ka SKA enda selgitus soodustingimustel vanaduspensioni kohta: alates 2000. aastast puude raskusastet tagasiulatuvalt ei tuvastata. Tagasiulatuvalt saab teatud juhtudel arvestada enne 2000. aastat tuvastatud lapsinvaliidsust, kuid Teie laps sündis 2003. aastal.

Seetõttu on SKA seisukoht, et ajavahemikku 20.04.2011 - 24.05.2013 ei saa lihtsalt hilisema puudeotsuse alusel juurde arvestada, õiguslikult üsna hästi põhjendatud. Ainult asjaolu, et diagnoos oli juba 2011. aastal olemas, ei pruugi olla piisav, et lugeda see periood RPKS § 10 lg 1 p 1 tähenduses puudega lapse kasvatamise ajaks.

Samas, kui SKA on teinud Teie suhtes ametliku pensioniotsuse, võib selle vaidlustamisel siiski olla mõtet, eelkõige selleks, et saada selge vastus, millisele konkreetsele õigusnormile tuginedes varasem periood välistatakse ja kas SKA on kõiki selle perioodi meditsiinilisi andmeid hinnanud.

Kui otsusest teada saamisest ei ole möödunud 30 päeva, saab esitada vaide (HMS § 75). Vaides tuleb märkida, millist otsust vaidlustatakse, põhjendada, miks see on õigusvastane, ja esitada konkreetne nõue (HMS § 76 lg 2 p-d 3–5).

Kui vaie rahuldamata jäetakse, on võimalik pöörduda halduskohtusse, kuid ainult kirjeldatud asjaolude põhjal ei saa öelda, et kohtuasjal oleks suur edulootus. Peamine takistus on see, et lapse puude raskusaste tuvastati alles 2013. aastal ning SKA seisukoha järgi ei saa alates 2000. aastast puuet tagantjärele tuvastada.

Kokkuvõttes: vaie võib olla mõistlik, eriti kui tähtaeg veel kestab, kuid pelgalt 20.04.2011 diagnoosi olemasolu põhjal ei ole tõenäoline, et puuduv periood automaatselt arvesse võetakse. Kohtusse pöördumist kaaluksin alles pärast SKA vaideotsuse saamist.

Tere Soovin saada kiiret õigusabi seoses minu suhtes tehtud elatisraha tagaseljaotsusega ning lapse põlvnemise küsimusega. Olen lapse sünnitunnistusele märgitud isana. Lapse ema esitas minu vastu elatisraha nõude. Minu suhtes tehti asi tagaselja ning otsus jõustus 19.08.2026. Kohtult saadetud dokumente ei saanud ma telefonis avada ning ma ei saanud nende sisust aru ega saanud aru, et tegemist on minu vastu esitatud elatisraha hagiga. Seetõttu ei osalenud ma kohtumenetluses ega saanud enne otsuse tegemist oma vastuväiteid esitada. Pärast seda olen saanud teada asjaoludest, mis seavad minu isaduse tõsiselt kahtluse alla. Tegime koduse DNA-testi, mille tulemus näitas, et ma ei ole lapse bioloogiline isa. Soovin teada: 1. Kas mul on võimalik tagaseljaotsus vaidlustada või taotleda selle tühistamist, arvestades, et ma ei saanud kohtudokumentide sisust aru ega saanud menetluses osaleda? 2. Kas on võimalik taotleda täitemenetluse peatamist, kui elatisotsuse täitmist juba nõutakse või hakatakse nõudma? 3. Kuidas saan vaidlustada oma isaduse, kuna olen praegu lapse sünnitunnistusel isana märgitud? 4. Kas kodune DNA-test on piisav esmane tõend või tuleks kohe taotleda ametlikku DNA-ekspertiisi? 5. Kas mul on õigus saada riigi õigusabi, kuna mul ei ole võimalik advokaadi kulusid ise tasuda? Palun hinnata minu olukorda kiiresti, kuna tagaseljaotsus jõustus alles 19.08.2026 ja ma ei soovi mööda lasta võimalikest tähtaegadest. Vajadusel saan esitada kohtulahendi, kohtult saadud teavitused ning DNA-testi tulemuse. 

Tere!

Vastan küsimustele nende esitamise järjekorras.

1. Tagaseljaotsuse peale apellatsiooni enam esitada ei saa, sest see on jõustunud. Ainsaks võimalikuks teoreetiliseks lahenduseks oleks kaja esitamine. Kaja on sisuliselt menetluse taastamise taotlus / vastuväide tagaseljaotsusele, mis esitatakse samale maakohtu kohtunikule, ja selle esitamise tähtaeg on 30 päeva alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. 30 päeva pikkune tähtaeg hakkab seega kulgema alates sellest hetkest, mil olete kas (i) e-toimik.ee süsteemis tagaseljaotsuse avanud või (ii) kinnitanud muul moel kohtule, nt e-kirja teel, et olete tagaseljaotsuse kätte saanud. 
   
   Kuid kaja esitamisel peate esile tooma ja tõendama ka mõjuva põhjuse, miks varem ei ole saanud kohtudokumente avada või üldse kohtule teavitada, et miks menetlusest aktiivselt osa ei võeta. Lakooniline selgitus, et vaidluse sisu jäi arusaamatuks, mõjuvaks põhjuseks ei ole. Küll aga võib mõjuvaks põhjuseks olla tsiviikohtumenetluse seadustiku § 415 lg 1 p 1 järgi fakt, et Teil ei olnud võimalik kohtudokumente telefoni teel avada ja Te ei ole seega saanud kohtudokumente kätte, sest neid pole Teile nõutavalt elektroonselt või allkirja vastu kohale toimetatud. Kajas soovitan koheselt ka viidata, et olete teada saanud asjaoludest, mis võivad välistada elatisnõude rahuldamise.
    
2. Täitemenetluse peatamiseks tuleks Teil koos kajaga esitada ka taotlus täitemenetluse peatamiseks. Muud moodi, nt otse täituri poole pöördudes, täitemenetlust peatada üldreeglina ei saa.
    
3. Isaduse vaidlustamiseks tuleb pöörduda kohtusse. Õigeks instrumendiks on isaduse vaidlustamise hagi lapse vastu. Seda saab teha ühe päeva jooksul alates päevast, mil Teil tekkis põhjus kahelda oma isaduses, mitte aga nt alates koduse DNA-testi tulemuse teadasaamisest. Näiteks - kui 01.02.2026 jõudis Teieni tekstisõnum, milles esmakordselt vihjati, et Te ei pruugi olla isa ja sellest lähtuvalt otsustasite mõni nädal hiljem koduse DNA-testi teha, tuleks isaduse vaidlustamise hagi esitada hiljemalt 2027 jaanuari lõpuks. 
    
4. Kodune DNA-ekspertiisi tulemus esitage tugeva tõendina isaduse vaidlustamise hagi  juurde, kuid kohtult tuleb koos isaduse vaidlustamise hagiga taotleda ka riikliku ekspertiisi määramist. Koduste DNA-testide pinnalt kohtud isaduse vaidlustamise hagisid ei rahulda, selleks peab isadus olema ümber lükatud riikliku ekspertiisiga.
    
5. Seda, kas olete riigi õigusabi -kõlbulik, on siinkirjutajal raske olemasolevate andmete pinnalt hinnata. Seda otsustab kohus pärast seda, kui olete esitanud kohtule täidetud riigi õigusabi taotluse ja majandusliku seisundi teatise. Taotluste vormid on kättesaadavad siin: https://www.kohus.ee/dokumendid-ja-vormid/taotlus-riigi-oigusabi-saamiseks-ja-taotleja-majandusliku-seisundi-teatis . 
    
6. Soovitan tegutseda kiiresti ning mitte seekord jääda passiivseks ega piirduda telefoniga. Palun kasutage raamatukogudes asuvaid avalikke internetipunkte või muid ligipääse, et enda menetluslikud küsimused lahendada.

Здравствуйте, мне прислали решение по суду но я с ним не согласен, как я могу его оспорить?

Здравствуйте,

Решения любых судов первой инстранции по гражданским, административным и уголовным делам могут  быть обжалованы участником процесса в апелляционном порядке в окружной суд по месту нахождения суда первой инстрации, который является судом второй инстанции. Всего их два - Таллиннский и Тартуский окружные суды.   

В гражданском производстве установлен срок для обжалования 30 дней с момента вручения решения участнику процесса (см ст 632 гражданско-процессуального кодекса - Tsiviilkohtumenetluse seadustik), в административном производстве тоже 30 дней, но с момента публичного объявления решения (см ст 181 кодекса административного судопроизводства  -  Halduskohtumenetluse seadustik) и в уголовном производстве процедура несколько отличается -  сначала нужно заявить о намерении подать апелляцию в течение 7 дней после оглашения резолютивной части приговора (см ч 1 ст 319 уголовно-процессуального кодекса - Kriminaalmenetluse seadustik) и потом уже сама апелляционная жалоба подавется в течение  30 дней после публичного объявления приговора (см ч 2 ст 319 того же кодекса).

Tere Jagatud hooldusõigus, kolm last, peretoetus, perelepitusteenus läbitud, vanemluskokkulepe sõlmitud, 50/50 aeg, lastele tehtavad kulutused kahasse. Käisime perelepitaja juures ja sõlmisime vanemluskokkuleppe. Lapsed olid kokkuleppe sõlmimise hetkeks 6 kuud elanud nädala isa ja nädala minu juures. Vanemluskokkuleppes on punkt, mille kohaselt töötasude võrdsustumiseni laekub peretoetus täies mahus mulle. Laste isa esitas kohtusse avalduse nõudes poole peretoetuse talle määramist. Maakonnakohus koostas kohtumääruse, mille kohaselt on isal õigus ning SKA peab muutma peretoetuse maksmise korda selliselt, et ühel kuul laekub toetus isale ja järgmisel minule. Hetkel on asjaolud, pean eelkõige silmas suhtluskorda samad nagu oli kokkuleppe sõlmimisel ja 6 kuud enne. Mis võimalused mul on? Kas leppida maakonnakohtu otsusega?

Kirjeldatud asjaoludel ei soovitaks maakohtu määrusega enne määruskaebuse esitamise asjakohasuse hindamist kiirustades nõustuda.
Antud juhtumi puhul on oluline, et 50/50 elukorraldus oli juba enne vanemluskokkuleppe sõlmimist reaalselt toimunud ning mõlemad vanemad leppisid perelepitusel teadlikult kokku, et kuni töötasude võrdsustumiseni laekub peretoetus Teile. Kui tegemist on Sotsiaalkindlustusameti kinnitatud vanemluskokkuleppega, on sellel seaduse kohaselt oluline õiguslik tähendus (riikliku perelepitusteenuse seadus § 3 lg 2; § 12 lg 2, lg 4 ja lg 5).
Samas tuleb arvestada, et Riigikohus on leidnud, et ligikaudu võrdse ajajaotusega vanematel peab olema võimalik kasutada lapsetoetust ja lasterikka pere toetust kordamööda ka senise toetusesaaja nõusolekuta (Perehüvitiste seadus § 6 lg 1; Riigikohtu üldkogu 19.10.2020 otsus asjas nr 3-18-1672/38, eelkõige p-d 28, 33 ja 43 (https://www.riigiteataja.ee/et/kohtulahendid/detailid.html?id=277189215)). Riigikohus on seejuures rõhutanud, et toetuse saamine ei sõltu sellest, kumb vanem panustab laste kasvatamisse rohkem raha (otsuse p 33). Seetõttu ei oleks kõige tugevam argument see, et laste elukorraldus on 50/50 või et ema ja isa kannavad kulusid võrdselt. Tugevam argument on see, et vanemad olid just selles 50/50 elukorralduses perelepitusel kokku leppinud ka peretoetuse kasutamise korra ning kokkuleppe sõlmimise järel ei ole asjaolud muutunud.
Määruskaebuse perspektiivi hindamisel tuleb seetõttu eelkõige kontrollida, kas maakohus käsitles vanemluskokkuleppe konkreetset peretoetuse punkti; hindas, miks sellest kokkuleppest hoolimata tuleb toetust maksta kordamööda; ja arvestas, et 50/50 elukorraldus oli kokkuleppe sõlmimise ajal juba pikemat aega toiminud.

Kui kohus neid asjaolusid sisuliselt ei analüüsinud, võib see anda aluse määruse vaidlustamiseks. Kui kohus on aga vanemluskokkulepet ja Riigikohtu praktikat põhjalikult käsitlenud ning põhjendanud, miks kokkulepe ei välista toetuse kordamööda maksmist, on määruskaebuse väljavaade tagasihoidlikum.

Määruskaebuse esitamise tähtaeg tuleb kindlasti määrusest üle kontrollida. Hagita menetluses tehtud määruse puhul on üldreeglina tähtaeg 15 päeva määruse kättetoimetamisest (TsMS § 661 lg 2). 

Soovituslikult tuleks lasta juristil enne määrusega lõplikult nõustumist läbi vaadata määruse põhjendused ja vanemluskokkuleppe täpne sõnastus. Just nende kahe dokumendi põhjal saab hinnata, kas määruskaebuse esitamine on antud olukorras kõiki asjaolusid  arvestades mõistlik.
 

Täna saadeti mulle erakorraline üürilepingu ülesütlemine ja välja kolimine 09.08.2026 Kolm päeva aega. Tegin hagiavalduse . Kuidas edasi käituda

Kui tegemist on eluruumi üürilepinguga ja hagiavaldus on kohtule tegelikult esitatud, siis ei pea Te üldjuhul üksnes üürileandja määratud 09.08.2026 tähtaja tõttu välja kolima. Üürilepingu ülesütlemise vaidlustamise kohtumenetluse ajal kehtib leping senistel tingimustel, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Kontrollige kohe, et hagiavaldus oleks kohtusse esitatud, mitte ainult koostatud või salvestatud. Ärge lõpetage seniste üüri- ja kõrvalkulude maksmist ning säilitage kõik maksetõendid. Ärge andke võtmeid üle ega leppige kirjalikult väljakolimisega kokku, kui Te ei soovi oma vaidlust lõpetada.

Erakorraline ülesütlemine eeldab mõjuvat põhjust. Üürileandja peab ülesütlemisavalduses märkima üüritud eluruumi, lepingu lõppemise päeva, ülesütlemise aluse ning eluruumi puhul vaidlustamise korra ja tähtaja. Kui need vorminõuded on täitmata, on ülesütlemine tühine. Kui ülesütlemise põhjus on üürivõlg, tuleb hinnata muu hulgas võla suurust, võlgnevuse kestust ja seda, kas Teile oli enne ülesütlemist antud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 14-päevane täiendav tähtaeg koos hoiatusega. Erandid võivad esineda siis, kui varasema aasta jooksul on võlgnevusi korduvalt tasutud alles pärast lisatähtaja saamist. Kohe praegu on oluline kontrollida hagiavalduse menetlusse jõudmist: kas e-toimikus on esitamist kinnitav kanne või kas kohtult on saabunud kättesaamiskinnitus. Hoidke alles ülesütlemisavaldus koos selle saamise aega näitava tõendiga, üürileping, maksete tõendid, kirjavahetus, võimalikud hoiatused ja hagiavalduse esitamise kinnitus. Kui üürileandja või tema esindaja tuleb korterisse, nõuab võtmeid või püüab Teid lahkuma sundida, ärge kasutage vastujõudu. Dokumenteerige toimunu, hoidke suhtlus kirjalik ja kutsuge vahetu ohu või omavolilise tegevuse korral politsei.

Tere mul on selline küsimus mis dokumente on vaja, et inimest kohtusse anda. Ja kus saaks täpsemalt infot kuidas edasi toimida ja kas on mõtet kohtusse esitada avaldus

Meil on kolme liiki kohtumenetlusi: tsiviil-, haldus- ja kriminaalkohtumenetlused, iga kohtumenetlus on reguleeritud vastava seadusega. Küsija soovib algatada kohtumenetlust teise inimese vastu, võib eeldada, et silmas on peetud tsiviilkohtumenetlust, seda reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS). Kohtutest ja kohtu poole pöördumisest saab juurde lugeda: https://www.kohus.ee/

Tsiviilasju menetlevad maakohtud, kohtule tuleb esitada hagiavaldus, tsiviilvaidluse pooled on hageja, kes esitab hagiavalduses nõude ja kostja, kelle vastu nõue esitatakse. Maakohtu poole pöördumisest saab juurde lugeda artiklist: https://www.juristaitab.ee/et/maakohtusse-poordumine

Kohtu poole on võimalik edukalt pöörduda siis, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused: hagejal on kostja vastu nõue, see nõue on muutnud sissenõutavaks, hageja andis kostjale võimaluse täita kohustust, hageja tõendab oma nõuet tõenditega, hageja nõue ei ole aegunud, hageja valis õige kohtu, hagiavaldus vastab vorminõuetele,  kostja isik on selgelt tuvastatav, riigilõiv on tasutud. Kohtusse pöördumine on põhjendatud siis, kui muud lahendused ei ole andnud tulemust või ei ole võimalikud. Seetõttu peab hageja enne hagi esitamist veenduma, et kõik eeltingimused on täidetud.

Kõige olulisem eeldus on hagejal nõude olemasolu. Kohus ei menetle iga hagiavaldust, vaid ainult sellist, mille hageja on esitanud oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks (TsMS § 3 lg 1). Hageja selgitab kohtule oma õiguslikku huvi hagiavalduses kostja vastu esitatud konkreetse nõude kaudu. Nõue tähendab, et hageja kui võlausaldaja saab kostjalt kui võlgnikult midagi nõuda, nõue võib tuleneda kostja poolt lepingu rikkumisest (näiteks müügi-, laenu-, üüri-, töövõtuleping jne) või kostja poolt lepinguvälisest kahju tekitamisest, alusetust rikastumist ja muudest seadusest tulenevate kohustuste rikkumisest.

Nõue peab olema muutunud sissenõutavaks. See tähendab, et kohustuse täitmise tähtaeg on möödunud. Näiteks kui võlgnik peab maksma üüri või laen tuli tagasi maksta 20.kuupäeval, siis võlausaldaja ei saa 18. või 19. kuupäeval veel maksmist nõuda, kuna täitmise tähtaeg veel kehtib. Kui aga raha jäi ka 20. kuupäeval maksmata, siis alates 21. kuupäevast on võlgnik kohustust rikkunud ja temale saab esitada kohustuse (raha maksmise) täitmise nõude. Kui pooled ei ole omavahel täitmise aega kokku leppinud, peab võlausaldaja esmalt andma kirjalikult (näiteks e-kirja teel) võlgnikule täitmise mõistliku tähtaja, ootama tähtaja saabumise ära. Kui võlgnik tähtaja lõpuks kohustust ei täida, muutub see nõue sissenõutavaks.

Võlausaldaja peab valima, mida ta võlgnikult nõuab. Kui võlgnik rikub oma kohustust, saab võlausaldaja kohaldada tema suhtes õiguskaitsevahendeid, millised on loetletud VÕS §-s 101: kohustuse täitmine, kahju hüvitamine, lepingust taganemine või lepingu ülesütlemine, hinna alandamine jne. Milline neist valida, sõltub nõude tekkimise alustest ja asjaoludest.

Soovitame küsijal esmalt välja selgitada, kas tal on tulevase kostja vastu olemas tegelik nõue. Hea abimees selleks on Jurist Aitab kodulehel olev juturobot (sinine mumm all paremas nurgas). Juturobotile tuleb juhtunust täpselt teada anda, näiteks lepingu või kokkuleppe korral selle sõlmimise aeg, milles kokku lepiti, mida üks lubas ja mida teine lubas ning kas lubadused täideti; kui lubadus jäi täitmata, siis kas täitmise tähtaeg oli kokku lepitud jne. Juturobot võib esitada juurde täpsustavaid küsimusi, ka neile oleks hea vastata, sest siis saaks juturobot anda esmase kontrollitud õigusliku arvamuse nõude olemasolu, selle tõendatuse ning edu väljavaadete kohta. Kui nõue tundub edukas, on seejärel hea pöörduda juristi poole, kes aitab kohtule esitatavad dokumendid ette valmistada. 

Pöördun Teie poole, kuna viibin hetkel väga keerulises lahutus- ja pereolukorras ning tunnen, et vajan abi, nõustamist ja selgust oma õiguste ning võimaluste osas. Olen olnud pikaajaliselt emotsionaalselt väga pingelises suhtes. Viimastel kuudel on olukord muutunud minu jaoks vaimselt väga raskeks ning tunnen, et ma ei tule enam tekkinud surve ja konfliktidega üksi toime. Meie koduses keskkonnas on pidevailt konflikte, karjumist, alandamist, kontrolli ja tugevat emotsionaalset ning psühholoogilist survet. Elame Hispaanias 2 aastat ning mul lähedane tugivõrgustik või inimene, kelle poole saaksin abi saamiseks pöörduda. Lapsed käivad kohalikus koolis nüüd teist õppeaastat. Olen kogenud nii vaimset kui finantsilist vägivalda ning ma ei suuda enam koduns olla. Mind on korduvalt nimetatud teovõimetuks, halvaks emaks ja sõltlaseks. Minu vaimset seisundit kasutatakse minu vastu ning mind ähvardatakse laste hooldusõiguse teemadega. Samuti on minu vastu kaasatud minu ema, kellega ma ei ole juba umbes kaks aastat suhelnud. Soovin välja tuua, et meie suhtes on olnud ka sõltuvuste ja väga keeruliste eluliste probleemide teemat, mis on mõjutanud kogu pere olukorda. Tunnen, et kogu vastutus ja süü püütakse praegu asetada ainult minu õlgadele, kuigi olukord on olnud palju keerulisem. Minu abikaasa on varasemalt olnud seotud raske narkokuriteoga ning kandnud selle tõttu vanglakaristust. Samal ajal tunnen, et praeguses olukorras püütakse kujutada ainult mind probleemse ja ebastabiilsena. Mul on olemas: * e-kirjad, * screenshotid, * sõnumid, * videod konfliktidest ja karjumistest, * ning muu suhtlus, mis kirjeldab toimunud olukorda. Tunnen, et olen vaimselt väga kurnatud ning vajan taastumiseks aega ja turvalist keskkonda. Soovin teada: * millised on minu õigused sellises olukorras, * kuidas ennast ja lapsi kaitsta, * kas kirjeldatud olukord võib kvalifitseeruda vaimseks või finantsiliseks vägivallaks, * ning millist abi või tuge oleks mul võimalik saada. Soovin olukorda lahendada rahulikult, ametlikult ja laste huve arvestades, kuid hetkel tunnen, et vajan selleks professionaalset abi ja nõustamist.

Esitatud küsimuse kohaselt elate oma perega juba mitu aastat Hispaanias. Seega on Teil ja ka kõigil teistel pereliikmetel eelduslikult olemas kohane elamisõigus/residentsus Hispaanias elamiseks. Hispaania seadusandlus peaks rakenduma isikutele, kes seaduslikult Hispaanias elavad ning selle osas "jurist aitab" portaal ei nõusta, sest portaalis vastajatel puudub pädevus hispaania õiguse vallas. Asja lahendamiseks peate võimalusel võib-olla pöörduma pädevate organite poole oma hetke asukoha riigis so Hispaanias.

Siiski annan alljä'rgneva selgituse lähtudes Eesti Vabariigis kehtivast õigusest.

Teie kirjeldus võib Eesti õiguse järgi viidata nii vaimsele vägivallale, isikuõiguste rikkumisele kui ka lapse heaolu ohustavale olukorrale. Teil võib olla õigus taotleda lahuselu ja lahutuse kõrval ka lastega seotud küsimustes eraldi kohtulikku korraldust, vajadusel lähenemiskeeldu ning riigi õigusabi. Kui tunnete, et teie või laste turvalisus on vahetus ohus, tuleb abi otsida kohe kohalikult hädaabinumbrilt 112. Eesti õiguse järgi on laste asjades keskne põhimõte lapse huvi, mitte ühe vanema süüdistused teise vastu. Eesti õiguses on vanematel üldjuhul ühine hooldusõigus ning nad peavad lapsega seotud olulisi küsimusi lahendama üksmeeles ja lapse heaolu silmas pidades. Kui see enam ei toimi, võib kumbki vanem taotleda kohtult ühise hooldusõiguse osalist või täielikku lõpetamist või anda ühes konkreetses küsimuses otsustusõiguse ühele vanemale. Kohus lähtub seejuures eeskätt lapse huvidest ning arvestab muu hulgas vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut, senist hoolitsust lapse eest ja tulevasi elamistingimusi. See tähendab ka seda, et üksnes väide, nagu oleks inimene “halb ema”, “sõltlane” või “teovõimetu”, ei otsusta laste hooldusõiguse küsimust automaatselt ära. Kui vaimset seisundit kasutatakse teie vastu, peab seda vajadusel hindama tõendite põhjal. Riigikohus on rõhutanud, et vanemalt hooldusõiguse äravõtmine või oluline piiramine ei saa tugineda pelgale sildistamisele, vaid lapse oht peab olema tegelikult tuvastatud. Teie kirjeldatud karjumine, alandamine, kontrollimine, ähvardamine ja pidev psühholoogiline surve võivad olla olulised asjaolud nii hooldusõiguse vaidluses kui ka lähenemiskeelu taotlemisel. Eesti õiguse järgi võib kohus isikuõiguste kaitseks rakendada lähenemiskeeldu, suhtluskeeldu või muid abinõusid ka perekonnasuhtega seotud olukorras. Kui lapsed puutuvad kokku karjumise, alandamise või muu vaimse vägivallaga, on see Eesti õiguse järgi samuti oluline. Perekonnaseadus keelab lapse suhtes kehalise, vaimse ja hingelise väärkohtlemise. Kui lapse heaolu on ohus, võib kohus rakendada erinevaid kaitseabinõusid; kõige raskemad abinõud, nagu lapse eraldamine või hooldusõiguse täielik äravõtmine, on siiski viimane abinõu. Teie kogutud e-kirjad, sõnumid, ekraanipildid, videod ja muu kirjalik või salvestatud suhtlus võivad olla tõenditena olulised. Praktiliselt on mõistlik säilitada need muutmata kujul, koos kuupäevade ja võimalusel kontekstiga, ning teha neist varukoopiad turvalisse kohta, kuhu teisel poolel puudub ligipääs. Lahutuse enda kohta: kui abikaasad vaidlevad lahutuse või sellega seotud küsimuste üle, toimub lahutamine kohtus. Kuna viibite Hispaanias, võib tegelik pädevus sõltuda lisaks Eesti õigusele ka rahvusvahelistest kohtualluvuse reeglitest ja teie tegelikust elukohast. Eesti õiguse järgi võib Eesti kohus teatud juhtudel abieluasja lahendada ka siis, kui vähemalt üks abikaasa on Eesti kodanik või kui elukoht on Eestis, kuid teie olukorras võib vaja olla eraldi kontrolli, milline riik on pädev lahendama lahutust ja laste elukoha küsimusi. Kui teil ei ole võimalik advokaadi eest tasuda, võib teil olla õigus riigi õigusabile. Seda saab taotleda nii kohtumenetluseks kui ka mõnel juhul juba enne kohtumenetlust õigusalaseks nõustamiseks või dokumentide koostamiseks.

Tere Isik riputab minust pilti facebookis petty rite Lehel ja seostab mind mitte tõeste vǎidetega. Samas nôuab minult ebaseaduslikult ilma tegevusloa ja seadusliku aluseta raha-laenu , helistades ja kirjutades kolmandatele isikutele k.a minu ema uurides ebaseaduslikult minu asukohta. Tegemist on vǎljapressimisega ja ähvardustega. Ja minule stressi tekitamine, mainekahju ja aja röövimine. Küsimus kui soovin isikult nôuded kahjutasu kôige eeltoodud kohta. Siis mis summas see oleks vôimalik Teine küsimus. Kui palju ulatuvad minu kohtusse pôôrdumise kulud kokku kuni otsuse jôustumiseni. ASI on ka politseis ja isiku tegevus 100% on ebaseaduslik. Kinnitatud ka politsei poolt, nimelt on isiku kohta politseisse põõrdumisi veel 

Tere!

Mõistetavalt mõjub selline asi stressitekitavalt. 

On hea, et olete asja politseisse andnud. Saate kriminaalmenetlusse lisada tõendeid juurde, st jooksvalt neid uurijale edastades ja paludes kõik tõendid kriminaalasja toimiku materjalide hulka võtta. See hõlbustab ka uurimisasutuse tööd isiku vastutusele võtmisel. Seega karistusõigusliku poole pealt hetkel väga palju rohkem teha ei saagi, kuivõrd menetlus juba käib.

Tsiviilõigusliku poole pealt on teil võimalik nõuda hagiga kahju hüvitamist. Praegusel juhul saab teha seda kahel moel:

1) Nn tavaline hagimenetlus maakohtus tsiviilasjas: koostate hagi, milles kirjeldate detailselt asjaolusid - millal, kus ja kuidas on isik teid oma tegevusega häirinud, kuidas on see Teile mõjunud (st millist kahju olete seeläbi saanud - nii mittevaraline ehk emotsionaalne kahju kui ka varaline kahju, kui on); ning palute kohtul välja mõista kahjuhüvitise. Seda, kui suur võiks põhjendatud kahjunõue olla, on praegu kirjeldatud asjaolude pinnalt äärmiselt keeruline hinnata. Mittevaralise kahju hüvitise suurust hindab kohus  - tavapäraselt jäävad sellised mittevaralise kahju hüvitised suurusjärku  mõnisada eurot kuni mõni tuhat eurot, sõltuvalt isiku käitumise intensiivsusest, häirimise ulatusest jpm. Maakohtusse hagi esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub nõutavast summast (nt kui tsiviilasja hind - kahjunõue+viivised - on kokku kuni 5000 eurot, on riigilõiv 560 eurot, vt tabelit siit: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1090/4202/6003/RLS_lisa1_01012022.pdf# ).

2) Tsiviilhagi kriminaalmenetluses: koostate sarnase hagi, kuid esitate selle hoopis prokurörile kriminaalmenetluses. Seda tuleb teha aegsasti, st kohtueelse menetluse lõppemisest/toimiku Teile tutvustamisest kümne päeva jooksul. Täpsemalt saate infot menetluse kulgemise ja tähtaegade kohta menetlust juhtiva prokuröri käest (tema nime ja kontaktandmed saate omakorda uurija käest). 

Õigusabikulude mahtu on keeruline hinnata, teadmata täpselt asjaolude, tõendite ja töö mahtu. Palju oleneb ka konkreetse juristi või advokaadi tunnihinnast. Tavapärane on siiski, et ühe kohtuastme õigusabikulud (kui otsust edasi ei kaevata) on ca 4000-10 000 eurot. Hagi rahuldamisel võib kohus jätta Teie tasutud õigusabikulud osaliselt või täielikult vastaspoole kanda.

Tere, Teemaks puuküürnik. Jonnib, ei vabasta eluruumi. Kaheosaline küsimus : 1. olen korteri omanik ja sissekirjutusega. Andsin aasta tagasi rendile (lepinguga) ja lasin isikul ja tema lastel ennast ka sinna registreerida). Kuna aasta jooksul lepingukohustusi ei täitnud, lõpetasin tähtajalise lepingu lepingu lõpupäeval. Välja ta ei läinud. Ja hetkel jonnib, teab oma õigusi ja välja ei lähe. Nüüd on loobunud ka maksmisest. Tuleb välja , et mind jätab Eesti riik antud olukorras hätta. Nimelt on see korter ka minu ainuke elukoht kuhu praegu sisenedes oleksin kriminaal. Olen sunnitud praegu ise korterit rentima. Olen nüüd käivitanud üürikomisjoni teema. Nemad ütlesid , et neil puhkuseajad ees ja saavad tegeleda augustis. Tore. Samas kui kohtusse pöördun, siis nemad katkestavad menetluse ja kohtu menetlus võib olla veel pikem. Seni ei saa ma oma elupinda kasutada , ega müüa, olen sunnitud rentima omale eluruumi. Müüma olen nüüd sunnitud, sest puuküürnik on põhjustanud nii suure koormuse , et ma ei suuda pangalaenu enam maksta. Vbl on siiski juriidikas mõni klausel, mis ütleb, et kui korter on ka minu ainuke eluase, siis sellise ülekohtu osas on Eesti õigusel mulle mingitki õigeaegset ja kohest abi pakkuda 2. Ehk oskate soovitada mõnda juristi või bürood kes on väljatõstmisega varasemalt teglenud ja saab mind ses küsimuses kogemuslikult ja koheselet aidata ?

Kehtivas eesti õiguses ei ole eriklauslit, milline võimaldaks üürniku viivitamatult välja tõsta, seetõttu, et üürniku ainus registreeritud elukoht ongi üürile antud korter. Ka sellises olukorras on õiguspärane väljatõstmise võimalus üürikomisjoni/kohtu ning sealt postiivse otsuse saamisel edasi kohtutäituri kaudu. Kirjelduse kohaselt on käesoleval juhul tegu tähtajalise üürilepinguga, milline lõppes tähtaja saabumisega. Pärast lepingu lõppemist on üürnikul kohustus üüritud eluase vabastada ja korter üürileandjale tagastada. Juhul kui üürnik oma lepingulist/seadusest tulenevat  kohustust ei täida, on võimalik pöörduda kohase nõudega üürikomisjoni või kohtusse. Üürivõla nõudes on võimalik kasutada maksekäsu kiirmenetlust, kuid selle menetluse kaudu saab vaid nõuda võlgnetava raha tasumist, mitte üürniku väljatõstmist. Vaidluses vajaliku oskusteavet omava advokaadi/juristi leidmiseks soovitame tutvuda advokaadibüroode ja õigusbüroode veebilehtedega. Eestis tegutseb mitmeid advokaate/juriste, kes on spetsialiseerunud kinnisvara/üürivaidluste lahendamisele. Otstarbekas oleks hilisema võimaliku kahju hüvitamise nõude tarvis koguda tõendid lepingu lõppemise, tekkinud üürivõla ja omaniku poolt kantud võimalike lisakulude tarvis.

Olen kinnistu omaniku poeg ja 2020 aastal tehti kinkelepinguga mulle kinnistu st et ma olen omanik,aga isiklik kasutusõigus on kinkijal elu lõpuni.Kinkija on mind laimanud neti teel,on olemas videod ja helisalvestused kuidas kinkija käitub maja omanikuga lugupidamatult.Kasutusõigusega isik on lubanud luku ära vahetada,samas on ta ka lõhkunud selle toa ust kus ma ise tavaliselt olen.Tänu tema käitumisele ei saa ma ise kinnistul elada,ega seda kasutada.Inimene on ka mulle võlgu üle 8400 euro juba üle aasta aega ,millest ta põhimõtteliselt keeldub maksmast.Muru ta lubas ka mitte niita.Kinkelepingus pole kahjuks kirjas et kinkija peab kingisaaja varaga heaperemehelikult käituma.Kinkija ei hoia maja korras,suitsetab toas,on jäänud suitsuga magama,on laisk ei korista,on pannud kõik suitsu tossu maha toa põrandale jne.Kinkija omavoliliselt viskas ka välja minu asju kõrvalhoonest

Kui isikliku kasutusõiguse omaja rikub kasutusõigusest tulenevaid kohustusi, näiteks kahjustab kinnistut või takistab omaniku õiguste teostamist, on sul kui omanikul õigus nõuda rikkumise lõpetamist ja tekitatud kahju hüvitamist. Kui rikkumised on olulised ja korduvad, võib teatud juhtudel kõne alla tulla ka kasutusõiguse lõpetamine, kuid selle võimalikkus sõltub kasutusõiguse täpsest sisust ja õiguslikust vormist, mistõttu on oluline üle vaadata sõlmitud kinkeleping ja kasutusõiguse seadmise kokkulepped ning kinnistusraamatu kanne.
Kasutusõiguse omajal on õigus kinnistut kasutada ulatuses, milles kasutusõigus on talle seatud. Samas ei anna kasutusõigus talle õigust omanikku põhjendamatult kinnistu kasutamisest kõrvale jätta. Seega ei ole kasutusõiguse omajal üldjuhul õigust vahetada lukku nii, et omanik ei pääse enam kinnistule või ei saa oma õigusi teostada. Samuti ei tohiks omanik ise lukke vahetada viisil, mis muudaks kasutusõiguse omaja õiguse kasutuks. Konkreetne hinnang sõltub sellest, kas kasutusõigus hõlmab kogu elamut või ainult selle kindlat osa.
Kui kasutusõiguse omaja on lõhkunud ukse või muul viisil kinnistut kahjustanud, suitsetamisega tekitanud kahjustusi või tuleohu või jätnud kinnistu tahtlikult hooletusse, võib tegemist olla kasutusõiguse tingimuste või seadusest tulenevate kohustuste rikkumisega. Kui kasutusõiguse suhtes kohaldub kasutusvalduse regulatsioon, peab kasutusõiguse omaja asja kasutama korrapäraselt ja heaperemehelikult ning seda korras hoidma. Tekitatud kahju eest võib nõuda hüvitist ning jätkuva rikkumise korral rikkumise lõpetamist või sellest hoidumist.
Kui kasutusõiguse omaja on sinu asjad kõrvalhoonest välja visanud, sõltub nõue sellest, mis asjadest edasi sai. Alles olevate asjade puhul võib olla võimalik nõuda nende tagastamist, hävitatud või kahjustatud asjade puhul aga kahju hüvitamist. Oluline on tõendada, millised asjad ära visati ja milline oli nende väärtus.
Internetis sinu kohta avaldatud väidete puhul tuleb eristada arvamusi faktilistest väidetest. Kui sinu kohta on avaldatud ebaõigeid ja au teotavaid faktilisi väiteid, võib olla võimalik nõuda nende ümberlükkamist või paranduse avaldamist ning sõltuvalt asjaoludest ka kahju hüvitamist. Alles tuleks hoida postitused, kuvatõmmised, videod, lingid ja muu tõendusmaterjal.
Mis puudutab üle 8400 euro suurust võlga, siis on tegemist eraldi rahalise nõudega, mida tuleb hinnata selle aluseks oleva suhte järgi – näiteks kas tegemist oli laenu, kokkulepitud tagasimakse või muu rahalise kohustusega. Kui võlg on sissenõutav ja selle tekkimist saab tõendada, võib nõuda põhivõla tasumist ja sõltuvalt asjaoludest ka viivist. Üle aasta kestnud võlgnevuse tõttu ei ole mõistlik nõudega enam viivitada. Tehingust tuleneva nõude üldine aegumistähtaeg on kolm aastat ning aegumine hakkab kulgema nõude sissenõutavaks muutumisest, kuid täpne aegumistähtaja algus sõltub võlasuhte asjaoludest. Siin soovitaks esitada esmalt kirjaliku maksenõude, milles näitad ära võla tekkimise aluse, summa, sissenõutavuse ning annad mõistliku tähtaja tasumiseks. Kui võlgnik ei maksa, võib sõltuvalt nõude dokumentaalsest tõendatavusest olla võimalik kasutada maksekäsu kiirmenetlust või esitada hagi kohtusse. 
Sinu poolt välja toodud olukorras võib kõne alla tulla mitu erinevat nõuet: kasutusõiguse rikkumise lõpetamine, kasutusõiguse lõpetamine, kinnistu või muu vara kahjustamise eest kahju hüvitamine, sinu asjade tagastamine või nende väärtuse hüvitamine, internetis avaldatud ebaõigete väidete ümberlükkamine ning 8400-eurose võla sissenõudmine.
Enne konkreetsete nõuete esitamist tuleks üle vaadata kinkeleping, kasutusõiguse kokkulepped ja kinnistusraamatu kanne ning koguda kokku tõendid kahjustuste, asjade äraviskamise, internetis avaldatud väidete ja võlgnevuse kohta.