Lähenemiskeeld ja viibimiskeeld

Lähenemiskeeld ja viibimiskeeld

Lähenemiskeeld

Kuidas ma saaksin lähenemiskeelu kui isikul on skisofreenia ja ähvardab ja on ohtlik mulle ja mu lapsele ahistab mu ema mu poega

Lähenemiskeelu saab taotleda, kui isik ohustab teie või teie lapse elu, tervist või turvalisust. Skisofreenia olemasolu ei välista lähenemiskeelu kohaldamist, kui isik käitub ohtlikult või ahistab. Kohtus saab lähenemiskeeldu taotleda nii tsiviilkohtumenetluse- kui ka kriminaalmenetluse käigus. Lisaks on olemas veel ka viibimiskeelu võimalus. Selgitan all neid nüüd järgemööda.

Täpsem selgitus

  • Kui isik ahistab, ähvardab või on ohtlik, võib politsei kehtestada viibimiskeelu, mis tähendab, et isikul keelatakse viibida teie või teie lapse läheduses või teatud kohas. Viibimiskeeldu võib kohaldada kuni 12 tundi, vajadusel prefekti loal kauem, perevägivalla ohvri kaitseks kuni 72 tundi. Viibimiskeeldu võib rakendada kuni ohu äralangemiseni. Viibimiskeelu rikkumise korral võib kasutada vahetut sundi, nt isiku eemaldamist. Et saada viibimiskeeld, kutsuge politsei järgmise intsidenti ajal koheselt kohale, selgitage olukorda ja paluge kohaldada viibimiskeeldu;
  • Kui oht püsib, saab kohtult taotleda lähenemiskeeldu tsiviilkohtumenetluse korras. Kohtuotsusega kehtestatud lähenemiskeeld on pikemaajaline (kuni 3a) ja selle rikkumine võib kaasa tuua karistuse. Selleks tuleb pöörduda avaldusega elukohajärgse kohtu poole. Avalduses tuleb selgitada lähenemiskeelu taotluse tagamaid (st põhjendusi, miks lähenemiskeeldu soovitakse). Vajadusel aitab teid selles jurist.
  • Lisaks on võimalus taotleda lähenemiskeeldu kriminaalmenetluses. See eeldab, et isik oleks juba toime pannud isikuvastase süüteo (ähvardamine sh). Selleks pöörduge avaldusega politseisse, kirjeldage isiku käitumist, ähvardusi jmt, võimaluse korral lisage tõendid ning paluge kriminaalmenetluse algatamist ja lähenemiskeelu kohaldamist. Etteruttavalt selgitan, et juhul, kui uurimisasutus jätab kriminaalmenetluse algatamata, võib tekkida vajadus määruse edasikaebamiseks (seda on paraku rohkem, kui peaks, st tihti jäetakse kriminaalmenetlused algatamata ka täiesti põhjendamatult);
  • Skisofreenia kui diagnoos ei takista lähenemiskeelu rakendamist, kui isik käitub ohtlikult. Vajadusel võib isiku paigutada tahtest olenemata psühhiaatriahaiglasse, kui tema käitumine ohustab teisi, kuid see eeldab kohtuotsust; 
  • Kui ahistamine on seotud perevägivallaga, on politseil kohustus rakendada viibimiskeeldu perevägivalla ohvri kaitseks.

 

Vastatud:
05.05.2026

Kuidas käituda, kui tunned et sind ahistatakse

Kuidas käituda, kui tunned et sind ahistatakse

Lähenemiskeeld
Kuriteod

Tere. Kas teil on sellist juristi kes aitaks määrata uurija või ma ei tea. Mind koguaeg terroriseerib keegi. Na ei jõua enam kannatada. Täna oli veel hullem. Seisin Rahu tänava peatuses ootasin bussi ja jäi seisma auto ja kaks meest irvitasid ja midagi rääkisid vaatasid mind. Mõne aja pärast sõitis väga suurt müra tekitav baiker mööda. Ja sellised terrorit toimuvad koguseg. Olen seotud Tartu vaimsetervise keskusega. Sealt käib juhendama vanglast välja tulnud naine. Ei tea kas need terrorit tulevad sealt keskuse poolt. Palun aidake. Kuhu ma peaks pöörduma murega?

Esialgsel hinnagul ei ole tegu selgelt õigusliku küsimusega. Siiski selgitame, et kui tunned, et sind tänaval ahistatakse, on tegemist soovimatu käitumisega, mida ei pea taluma. Ahistamine võib olla verbaalne (kommentaarid, jultunud küsimused), mitteverbaalne (jälitamine, siivutu viibutamine) või füüsiline (puudutamine, tee blokeerimine). Sellisel juhul võid lahkuda sulle ebamugavast olukorrast kuid võid alati pöörduda ka politsei poole, sest see ei tähenda kohe uurimist või kohtuasja. Politseinik oskab nõu anda ning aidata sul sobiva lahenduseni jõuda. Võta ühendust oma piirkonnapolitseinikuga, kelle kontakti leiad siit, kuid võid helistada ka numbril 112 

Vastatud:
04.05.2026

Lähenemiskeeld

Lähenemiskeeld

Lähenemiskeeld on õiguslik meede, mida saab kasutada isiku kaitsmiseks ähvarduste, vägivalla või muude ohtude eest. Lähenemiskeeldu saab kohaldada nii kriminaalmenetluses kui tsiviilkohtu menetluses. Eestis reguleerib tsiviilõiguslikku lähenemiskeeldu tsiviilkohtumenetluse seadustik. Lähenemiskeeldu võib taotleda isik, kes tunneb, et tema elu, tervis või vabadus on ohus teise isiku käitumise tõttu.

Lähenemiskeelu taotlemine

Kontrollitud:

Laste isa ahistavad sõnumid

Laste isa ahistavad sõnumid

Lähenemiskeeld

Tere minul selline küsimus, kas mul on võimalik ja tohin laste isa nr ära blokeerida või mida peaksin sellises olukoras tegema? Olen laste isaga lahus alates 2023 oktoober. Isa laste vastu tunneb väga vähe. Üks on 15 ja teine 6 aastane. Isa saadab minule kui laste emale erinevad häiriva sisuga sms. Nüüd aasta vahetusel olin noorema lapsega endistel naabritel külas. Peale seda tuli sms et on petunud, kahju et naabri mehega midagi välja ei tulnud, et uue juurest nii käitutakse või viimane sms oli täna kui sõimas lesbiks et sõida saaremaale. Need on viimased sms mida olen saanud. Aga sammuti on selliseid olnud ka varem. Laste isa tarbib ka palju alkohooli. Lastele on elatis kohtu kaudu välja nõutud. Seda maksab ka vähem kui peaks. Varasemalt on ka sõnumid tulnud kus hirmutab sellega, et ta kõnedele ei vasta eriti vanema lapse pärast tal kohtus kergem. Ise pole selle ajaga lapse usaldust tagasi saanud. Kui palusin et tegeleks ka noorema lapsega siis väitis et tema pole oluline vaid mina olen prioriteet et tagasi läheksin. Väidetavalt räägib mingist uuest mehest kes mul olevat. Aga ise ei otsi ühtegi hetkel vaid tahaks oma elu korda saada. Kas mul on peale sellist terrorit tema poolt õigus tema kõnedele ja sms mitte vastata, või tal on õigus siis mind kohtuse kaevata? Olen kõik tema sell6sed sms alles hoidnud et ta ei saaks väita, et pole midagi sellist kirjutanud. Mida teha sellises olukorras?

Olukorras, kus laste vanematel on ühine hooldusõigus, võib olla lähenemiskeelu seadmine kohtu kaudu komplitseeritud. Soovitan laste isale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teada anda, et suhtlete temaga vaid lastesse puutuvates küsimustes ja vaid e-kirja teel ja et alates teate saatmisest on laste isa telefoninumber tema ahistava ja häiriva sisuga sõnumite ning kõnede tõttu blokeeritud.

Selliselt toimides ei saa Teile ette heita isa hooldusõiguse teostamise takistamist.

Vastatud:
03.01.2025