Kas minul on isa suri 2 nädalat tagas midagi pärida?

Kui isal ei olnud tehtud testamenti, toimub pärimine seaduse järgi ja pärijateks on lapsed ning abikaasa. Kui oli koostatud testament, on pärijaks testamendis pärijana nimetatud isik. Soovitan pöörduda notaribüroosse ja teha avaldus pärimismenetluse alustamiseks. Seejärel selgitab notar välja nii pärijad kui ka pärandvara võimaliku koosseisu.

Tere küsimus selline et meil emal oli 2 toaline korter ja tal 3 last,vend ühe isaga ja meie kaksik õega teise isaga mõlemald poolt on vanemad kõik surnud ema ka, korter oli ema nimel ja ta polnud abielus ja pole teinud ei testamendi ega kingelepingut.ema surmast möödas juba 19 aastad nüüd arutasime õe ja vennaga et oleks vaja korter ümber vormistada kellegi nimele.Õde ja vend on elanud eluaeg seal sees,nüüd küsimus et kust otsast oleks vaja alustada ja mis oleks esimene samm.Ei tea kuhu peab pöörduma esimesena kas peab tegema pärimis menetlust või võib minna kohe notarisse ja vormistada ümber kui kõik on nõus.ette tänades .

Kui ema pärandi osas ei ole pärimismenetlust läbi viidud, tuleb esmalt pöörduda notaribüroosse pärimismenetluse algatamiseks. Pärimismenetlus lõpeb pärimistunnistuse väljastamisega, kuhu on märgitud, kes on pärijad ja kui suures mõttelises osas kogu pärandvarast. Pärimistunnistuse väljastamisega samaaegselt on võimalik Teil pärandvara jagada vastavalt kokkuleppele. Sellest tuleb notarile teada anda.

Tere Pöördun teie poole abi saamiseks seoses sellega, et notariaalse lepingu kohaselt leppisid kaks isikut (elukaaslased), et kogu vara läheb isikule, kes elab kauem ja kui teine lahkub, siis pärivad mehe lapsed ja naise lapselaps. Probleem on selles, et kõik pärijad elavad välismaal, ehk Venemaal. Selle aasta alguses on naisterahvas lahkunud ja meesterahvas 82 aastane on pärinud vara. Ta on kuidagi väga alla andnud, meeleolu ja tervislik seisund annab soovida. Kuigi ta on täiesti teovõimeline kuid ei saa üldse iseseisvalt hakkama maksudega, internetiga (omab ainult nuputelefoni), arsti juurde aja broneerimisega jms. Igal pool käib temaga tema noorem vend. Küsimus on selles, et kui peaks temaga midagi juhtuma: Kuidas Venemaal asuvad pärijad saavad algatada pärimismenetlust. Ja kas oleks mingi soovitus, mida oleks tark eelnevalt ette võtta (leping, volitus vms) et hiljem pärimismenetlus Venemaa kodanikuga oleks lihtsam. Tänud juba ette.

Välismaal elavad pärijad saavad anda notariaalse volikirja pärimismenetluse algatamiseks ja selles osalemiseks kellelegi, kellel on võimalik neid notari juures esindada. Volikiri peab olema koostatud notariaalses vormis.

13.juuli 2023aasta suri minu isa. Hakkati tegelema pärandi välja selgitamisega. Pärijateks olid, ema 2 täiskasvanud last ning 7 alaealist last. Ema käis üksi notaribüroos. Minul oli tihe töögraafik ja ema tahtis kiirelt pärimisega ühele poole saada. Mina büroos ei käinud, kordagi notariga ei suhelnud. Kui pärijateks on 2 täisealist last, kas siis ei peaks notar ka meiega suhtlema, meili teel ja samamoodi detailselt ära selgitama mis pärimisega kaasneb, pärimis seadused jne, kui meil ei ole võimalik koha peale minna? Selgitas ainult minu emale asju aga mida täpselt mina ei tea, mina pidin ainult saatma notarile kinnitamiseks meili et võtan pärandi vastu. Kuidas saab notar olla nii kindel selles, et ema oma täisealiste lastega suhtleb? Kas seaduse kohaselt oleks ta pidanud ka meiega suhtlem meili teel? Ema sõnu ei saa uskuda, sest ta ei ole vaimselt stabiilne. Tegematta jäi meil pärandvara inventuur, notar ütleb, et ema ei soovinud seda aga kirjavahetust kus ta seda ütleb ei eksisteeri. Väidetavalt oli ta seda koha peal öelnud, minu vanaema ehk tema ema käis kaasas ja nemad ei tea midagi sellest. Büroos olles, nema notarit ei näinudki, nendega tegeleski ainult notari abi. Mida me saaksime antud olukorras teha? Pärandiga kaasnesid suured võlgnevused ja notar ajab ainult enda 3 kuud taga.

Kui olete pärandi juba kord vastu võtnud, sellest enam loobuda ei saa. Kuivõrd saatsite notarile e-kirja pärandi vastu võtmise kohta ja ise kohale ei läinud, ei saa notarile ka otseselt midagi ette heita. Pärijal on õigus esitada pärimismenetluses küsimusi ja saada selgitusi. Samas ei saa kellelegi midagi vägisi selgitada ja pärijal peaks olema endal huvi selgituste vastu. Kuipärandi hulgas on kohustusi rohkem, kui vara on väärt, tuleks kaaluda pärandvara pankrotiavalduse esitamist kohtusse.

Ehkki pärija teavitas kohtutäiturit pärandaja kõigist võlgadest, ei lisanud kohtutäitur neid kõiki pärandvara inventuuri. Kas see tähendab, et pärast pärandvara pankroti väljakuulutamist võivad võlausaldajad, kelle võlg ei ole kaasatud pärandvara inventuuri, esitada võlanõude pärija vastu ja pärija peab selle tasuma?

Kui inventuur on läbi viidud, tuleb pärandvaraga seotud kohustused täita seaduses sätestatud järjekorras. Kui on selge, et pärandvarast ei jätku nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus neid ise tasuma, on ta kohustatud viivitamata esitama kohtule avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. PankrS § 9 lg 2 kohaselt võib võlgniku surma korral pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.

Pärandvara pankrotiavaldus on mõistlik esitada siis, kui pärandvara inventuurist nähtub, et pärandvaral lasuvad kohustused on suuremad kui pärandvaras oleva vara väärtus.

PankrS § 13 lg 2 kohaselt peab pankrotiavaldusele lisama võlanimekirja, kus on märgitud võlausaldajate nimed, nende elu- või asukohad ning nõuete suurused, samuti andmed võlgniku vara kohta.

Tavaliselt piisab, kui pankrotiavaldusele lisatakse pärimistunnistus ja pärandvara inventuur, kuid kindluse mõttes ja eriti, kui inventuur kõiki kohustusi ei sisalda, võib koostada pankrotiavalduse lisana vara ja võlgade nimekirja. Inventuuri läbiviimisel ja pärandvara pankroti väljakuulutamise tulemusel vastutab pärija pärandaja kohustuste eest vaid pärandvara ulatuses. Inventuur ja pärandvara pankrot ei vabasta aga võlgade tasumisest, vaid üksnes piirab pärija vastutuse pärandvara väärtusega.

Написано завещание, по которому дача переходит мне в собственность, а квартира дяде. У дяди есть долги и он покинул Эстонию. 1) В случае его отказа от наследства квартира переходит мне или наследнику первой очереди? И должны ли мы платить долги дяди? 2) В случае если он вступает в наследство могут ли дачу также забрать за долги? 3) В случае если он не объявится могу ли я без него вступить в свою часть наследства?

Kirjelduse kohaselt on testamendiga nii teile kui onule määratud annakud (konkreetsed varaesemed) ja pärandaja muu vara (vallasvara ja pangakontodel olevad vahendid) on testamendis märkimata. Sel juhul on pärijateks ikkagi  seadusjärgsed pärijad, kellel on kohustus annakuna määratud vara teile kui annakusaajatele üle anda. Kui on oma annakust loobub, seda üle andma ei pea ja selle varaeseme suhtes päritakse seaduse järgi. Kuna võlgade katteks saab arestida ainult võlgniku vara, ei saa Teile määratud annakut võlgade katteks arestida ega müüa.

Et pärimismenetlust algatada, peab keegi tegema notarile vastava avalduse. Soovitan Teil seda teha, et notar saks registritest välja selgitada kogu vara koosseisu, kõik võimalikud pärijad ning selgitada ka teile kuidas pärimismenetlus konkreetsel juhul läbi viiakse.

Tere, kui lahkunud inimesel on 2 pärijat (tütred), kuid kumbki ei ole alustanud pärimismenetlust, kas see alustatakse automaatselt või peab siiski üks pärisjatest selle alustama?

Notar alustab menetlust, kui keegi on selleks soovi avaldanud, mitte omaalgatuslikult ega automaatselt.

Menetluse algatamise avalduse saab esitada eeldatav pärija, pärandaja võlausaldaja või muu isik, kellel on põhjendatud huvi teada saada, kes on pärija (näiteks kinnistu kaasomanik).

Seadus ei sätesta, mis aja jooksul pärast isiku surma tuleks notari poole pöörduda, kuid esmalt tuleb arvestada, et seni, kuni menetlust ei ole läbi viidud ei saa teada, kas eeldatav pärija on osutunud pärijaks ehk kas ta on pärandvara omandanud.

Teiseks peab kiirustama see, kellel on õigus, kuid ei soovi pärida. Tema peab esitama notarile pärandist loobumise avalduse kolme kuu jooksul arvates hetkest, kui saab teada pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Kui pärimismenetlust ei ole veel alustatud, saab pärandist loobumise avalduse esitada koos pärimismenetluse algatamise avaldusega.

Pärimismenetluse viib läbi üks notar. See tähendab, et kui pärijaid on mitu, ei saa igaüks paluda menetlust läbi viia erineval notaril.

Ema suri ja tema korter jäi neljale lapsele,ühel lapsel eraisikupankrot välja kuulutatud,teine elab Soomes ja kohtutäiturid peal,kolmandal ja neljandal ei ole võlgnevusi,selgus ka,et emal oli krediitkaardivõlg 5000eurot. Hetkel keegi korterit vastu võtnud pole kolm kuud täitub surmast 24nov. Mis saab,kui keegi enda nimele korterit ei võta? Mulle öeldi,et siis tuleb automaatselt meie nimele aga kas on nii? Korterit kaotada ei taha ja üks lastest elab seal sees.

Kehtiva seaduse järgi peab avalduse notarile esitama see pärima õigustatud isik, kes EI SOOVI pärida – passiivselt ei saa pärandist loobuda. Kui ta teab, et on õigus pärida, kuigi ei soovi seda pärandust, aga samas ka pärandist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks.

Pärandist loobumise tähtaeg on piiratud – seda saab teha vaid kolme kuu jooksul arvates hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Kui pärija varem ei teadnud, et tal on õigus pärida, siis hakkab tähtaeg kulgema hetkest, kui notar on saatnud talle selle kohta teate.

Kui pärima õigustatud isik soovib pärida, siis ta eraldi avaldust selleks esitama ei pea. Siiski peab pärijate väljaselgitamiseks pöörduma notari poole, kes viib läbi pärimismenetluse. Seaduse kohaselt peab notarile vastava avalduse esitama ka see isik, kellel oleks õigus küll pärida, kuid kes tahab pärandist loobuda. Pärandist loobumise tähtaeg on piiratud. Seda saab teha üksnes 3 kuu jooksul arvates päevast, millal pärija sai teada või pidi teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Seega juhul, kui pärima õigustatud isik ei esita selle aja jooksul notarile pärandist loobumise avaldust, loetakse ta pärandi vastu võtnuks ehk ta on muutunud pärijaks. Notar võib kolmekuulist tähtaega pikendada või määrata uue tähtaja, kui pärima õigustatud isik on lasknud tähtaja mööda mõjuval põhjusel ja kui teised pärima õigustatud isikud sellele vastu ei vaidle. Loobumisel peab arvestama, et pärimisõigus läheb üle loobuja lastele ja laste loobumisel lapselastele.  Seega, kui keegi seadusjärgsetest pärijatest pärandit vastu võtta ei soovi, tuleb igalühel vormistada loobumise avaldus. Pärijate puudumisel või kõigi eelpool nimetatud pärijate pärandist loobumisel on seadusjärgne pärija pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus.

Pärandi vastu võtmise ja pärandist loobumise otsust ei ole võimalik muuta – kui pärija on pärandi vastu võtnud, ei saa ta pärandist loobuda ja vastupidi – kui on loobunud, ei saa pärandit vastu võtta. Otsust ei saa muuta isegi juhul, kui pärija loobus, arvates, et pärandajast jäid võlad, hiljem aga selgub, et vara on oluliselt rohkem kui võlgu ja ka vastupidi – kui arvas, et pärandajal oli palju vara, kuid selgub, et võlgu on oluliselt rohkem. Viimasel juhul saab pärija ennast kaitsta pärandvara inventuuri tegemisega.

Tere! Minu nimele tehti notariaalselt kinnitatud pärandus.See on ka ainus, kellegile pole rohkem tehtud pärandust. Pöördusin notari poole pärimismenetluse algatamiseks. Notar pidavat veel teatama pärandaja kaugelt kahele sugulasele, et mulle on tehtud pärandus ja võtan selle vastu. Notar saatis neile tähitud kirjad. Ühele tähitud kirjale pole järgi mindud ja asivenib juba nüüd 1,5 kuud. Kui kaua see olukord kesta võib ja mis on variandid kui inimene ei lähegi pahatatlikult või muul põhjusel sellele teatele järgi? Ning miks üldse on vaja seda teavitust talle saata ja saada vastus, et ta on teate kätte saanud, kui notariaalselt on mulle tehtud pärandus ning rohkem testamente ka pole. Tänades vastuse eest.

Sõltumata sellest kas pärimine hakkab toimuma testamendi järgi või seaduse alusel, on notar kohustatud läbi viima pärimismenetluse. Menetluse läbiviimise käigus teeb notar pärandvara koosseisu välja selgitamiseks päringud nendesse registritesse ja krediidiasutustesse, mille loetelu on kehtestatud ministri määrusega. Kui pärijale on teada või ta arvab, et pärandaja oli võtnud näiteks SMS laene, järelmakse jms, võib ta taotleda, et notar teeb päringu ka nende teenuste pakkujatele. Muuhulgas on võimalik teha päring täitemenetluse registrisse kui on kahtlus, et võlgade sissenõudmiseks võib olla pärandaja suhtes algatatud täitemenetlusi. Pärimistunnistuse väljastab notar pärast seda, kui ta on viinud läbi pärimismenetluse, teinud kindlaks kogu pärijate ringi ning kui pärijate pärimisõigus ja ulatus on piisavalt tõendatud.

Menetluse läbi viimine ja toimingute tegemine on notari kohustus mitte õigus.  

Tere! Keeruliste peresuhete taustal lahkus mais abikaasa ema. Selgus notaris, et ta oli koostanud 2006a testamendi poja kasuks. Algne plaan pärandist loobuda muutus teistele sugulastele ebamugavaks ning abikaasa võttis testamendi vastu. Alustati pärandvara inventuuri, mis tuvastas varade puudumise ning ühe ~3500EUR suuruse võla olemasolu. Kuna varad puuduvad, siis võlgu nö välja nõuda ei saa (võlad kaetakse varadest, mis puuduvad). Kas on siiski oluline esitada kohtule pärandvara pankrotiavaldus? Või piisab pärimistunnistusest, mis näitabki, et varasid pole ja ainus päritav on kohustus? Tänan!

Pärija on seaduse järgi kohustatud esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks kohtule kolme kuu jooksul pärast seda, kui ta sai teada või oleks pidanud teada saama asjaoludest, millest võib järeldada, et pärandvarast ei piisa nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel.