Tere! Seadusjärgse pärimise järgi on pärijateks abikaasa ja 3 last. Välja antud pärimistunnistus, kus on kirjas, et pärijateks on abikaasa ja kolm last igale ühe neljandiku (1/4) suuruses mõttelises osas. Märkuses on kirjas, et pärandaja oli abielus ja abikaasa andmed. Pärimismenetluses kogutud andmete kohaselt kohaldati pärandaja ja tema abikaasa varasuhetele perekonnaseadusest tulenevat ühisvararežiimi. Kinnistusraamatusse on pärimistunnistuse järgi kantud neli pärijat ilma osasid välja toomata, mille järgi 1 pärija arvamus on see, et talle kuulubki 1/4 pärandist. Selle järgi arvestatakse ka maamaks. Pöördusin kinnistusregistrisse ja sealt öeldi, et nemad ei saa abikaasa 50 % ise välja arvestada, et seda peab tegema notar. Pöördusin notarisse ja seal vastati, et kõik on õige ja osade õigeks saamiseks, tuleb vara jagada ja kohal peavad olema kõik pärijad ning olema sellega nõus. Notarite koja lehel on kirjas, et seadusjärgse pärimise korral, on pärandiks 50% ühisvarast. Seda aga pärimistunnistusel kirjas ei ole. Notar ütles, et ei peagi olema. Kuhu kadus minu õigus oma ühisvarale? Milline on õige lahendus?

Kui testamenti tehtud ei ole ning surma hetkel on isik abielus ja tal on 3 last, siis tõesti pärijaid on 4, ehk abikaasa ja 3 last ning iga pärija pärandiosa on 1/4 (PärS § 11 lg 1 kohaselt on seadusjärgsed pärijad pärandaja abikaasa ja pärimiseseaduses nimetatud sugulased; PärS § 13 lg 1 kohaselt on esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad pärandaja alanejad sugulased; PärS § 16 lg 1 p 1 kohaselt pärib koos pärandaja sugulastega pärandaja üleelanud abikaasa esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist).
Pärand on pärandaja vara (PärS § 2). Asjaolu, et pärimistunnistuses on nimetatud 4 pärijat ning kinnistusregistrisse on kantud pärijad ühisomanikena, ei tähenda see automaatselt, et kinnisasi kuulub igale pärijatele 1/4 osas. Juhul kui tegemist oli abikaasade ühisvaraga, siis 1/2 kinnisvarast kuulub üleelanud abikaasale omandiõiguse alusel (kindlasti väljastati teile ka omandiõiguse tunnistus, kus on märgitud vara, mis kuulus abikaasade ühisvara hulka) ning ülejäänud 1/2 kinnistust kuulub pärijatele igale ühele 1/4 osas, ehk antud juhul, kui tegemist oli abikaasade ühisvarasse kuuluva kinnistuga, siis tervest kinnistust kuulub abikaasale 1/2 + 1/8 = 5/8-ndikku ning igale lapsele 1/8-ndik kinnistust.
Notar väljastab pärimistunnistuse, kui pärija pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt tõendatud. Mitme pärija korral märgib notar pärimistunnistuses iga pärija pärandiosa suuruse (PärS § 171 lg 2). Kui pärandaja oli pärandi avanemise ajal abielus, märgib notar pärimistunnistusele pärandaja üleelanud abikaasa ees- ja perekonnanime, isikukoodi, abielu sõlmimise aja ning andmed abikaasade varasuhte kohta. Kui pärandaja abielu oli enne pärandi avanemist lõppenud, kuid abikaasade ühisvara oli jäänud jagamata, märgib notar pärimistunnistusele ka selle asjaolu ning pärandajaga abielus olnud isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi, abielu sõlmimise ja lõppemise aja, samuti andmed abikaasade varasuhte kohta (PärS § 171 lg 5). Kui asjaõigus kuulub abikaasade ühisvara hulka, kuid kinnistusraamatusse on ebaõige kandemääruse alusel selle omajana kantud ainult üks abikaasa, tuleb kande parandamiseks kinnistamisavaldusele lisada omandiõiguse tunnistus, mis tõendab asjaõiguse kuulumist abikaasade ühisvara hulka (KRS § 63¹ lg 3). 
Seni kuni kinnistusregistrisse on ühisomanikena kantud pärijad (abikaasa + lapsed), st kinnistut ei ole jagatud kaasomandisse (st ei ole välja toodud iga omaniku mõtteline osa kinnistust), siis seni ei teagi kolmandad isikud, milline on igale omanikule kuuluv osa vastavast kinnistust, mistõttu ka maamaksu võidakse arvestada võrdselt 4 inimese vahel. Kui te soovite, et kinnistusregistris oleks nähtav igale omanikule kuuluv mõttelise osa suurus, siis tuleb teil pöörduda kõigi pärijate nõusolekul teile sobivasse notaribüroosse (https://www.notar.ee/et/notarid/nimekiri ) ning leppida ühiselt kokku aeg pärandvara jagamise lepingu sõlmimiseks, peale nimetatud lepingu sõlmimist ei ole enam kinnistusregistris ühisomanike kannet, vaid iga isiku nime taga on talle kuuluv mõttelise osa kinnistust. 

Tere! Kas notari juures peab pärimismenetlust algatama? Et kui midagi ei algatata, kas siis ikkagi loetakse et pärija on pärandi vastu võtnud?

Pärimisjärglust tõendatakse pärimistunnistusega. Pärija võib pärandi vastu võtta või pärandist loobuda. Pärandist loobumise tähtaeg on kolm kuud. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või pidi teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Kui pärija ei loobu pärimisest 3 kuu jooksul oma
pärimisõigusest teada saamisest, loetakse ta pärandi vastu võtnuks.
Pärimismenetluse algatamiseks pöördub pärija, pärandaja võlausaldaja, annakusaaja või muu pärandvara suhtes õigusi omav isik notari poole. Pärimismenetluse algataja teatab notarile, millal pärija sai oma pärimisõigusest teada ja kas pärija on pärandi vastu võtnud. Pärimismenetluse algatamisel esitab pärimismenetluse algataja notarile andmed pärandaja surma kohta, talle teada olevate pärijate ning võimalike sundosasaajate kohta, talle teada olevate testamentide ja pärimislepingute kohta ning talle teada olevate pärandaja kohustuste kohta.
Notar avaldab hiljemalt 2 tööpäeva pärast pärimismenetluse algatamist pärimismenetluse kohta teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lisaks saadab notar talle teada olevatele pärijatele teate pärimismenetluse algatamise kohta ning teavitab ka muid isikuid, kellele on testamendi või pärimislepinguga antud õigusi või pandud kohustusi. Testamendi või pärimislepingu alusel toimuva pärimise puhul teavitab notar ka isikuid, kes oleksid pärinud seadusjärgse pärimise korral.
Kui pärija ei ole teada või tema elukoha kohta puuduvad usaldusväärsed andmed, viib notar läbi pärija väljaselgitamise üleskutsemenetluse. Selleks avaldab notar üleskutse teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Notar tõestab pärimistunnistuse, kui pärija pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt tõendatud, kuid mitte enne ühe kuu möödumist pärimismenetluse algatamise teate avaldamist Ametlikes Teadaannetes.

Tere. Vaja hakata kahel lapsel pärima kaasomandis korterit. Üks neist on alaealine, kuidas näeb välja alaealisel pärimise protsess? Tuttav mainis et on vaja kohtuotsust ja kohaliku oma valitsuse poolt lapsele eestkostjat.

Alaealine on piiratud teovõimega isik (TsÜS § 8 lg 2). Pärimismenetluses esindavad teda tavapäraselt tema vanemad, kellel on ühine hooldusõigus ja esindusõigus (PKS § 117 lg 1, § 120 lg 1). Kui vanematel puudub esindusõigus, määratakse alaealisele eestkostja, kes on tema seaduslik esindaja (PKS § 171 lg 1, § 179 lg 1).Kui alaealine (tema esindaja kaudu) ei loobu pärandist kolme kuu jooksul pärast pärandaja surmast ja pärimisõigusest teadasaamist, loetakse ta pärandi vastu võtnuks (PärS § 118 lg 1, § 119 lg 1). Pärandist loobumiseks peab seaduslik esindaja esitama notarile avalduse (PärS § 118 lg 3). Kohtu nõusolek ei ole vajalik. 

Üldjuhul on lapse nimel pärandist loobumiseks vaja kohtu nõusolekut (PKS § 131 lg 1, § 188 lg 1 p 2). Kohtu nõusolek ei ole vajalik vaid juhul, kui lapse õigus pärandile tekkis seetõttu, et teda esindav vanem ise loobus pärandist (PKS § 131 lg 2).

Vanemad või eestkostja vajavad kohtu eelnevat nõusolekut tehinguteks, mis puudutavad pärandvara hulka kuuluvat kinnisvara, väärtpabereid või muid olulisi varalisi kohustusi (PKS § 131 lg 1, § 187, § 188). Näiteks on nõusolek vajalik pärandvara jagamise lepingu sõlmimiseks (PKS § 188 lg 1 p 2).Kui vanemal või eestkostjal on huvide konflikt või nad ei saa last pärimisasjas esindada, määrab kohus teatud toiminguteks erieestkostja (PKS § 209 lg 1).

Pärandajal on tehtud notariaalne testament. Selles on üks pärija ja üks annakusaaja. Millised on sellisel juhul pärimismenetlusega seotud kulud? Kas riigilõivu tasub üksinda menetluse algataja või see jagatakse kuidagi pärijate vahel?

Pärimismenetluses tehtud notariaaltoimingute eest on kohustatud notari tasu maksma pärija (NotTS § 38 lg 3). Kaaspärijad vastutavad tasu maksmise eest solidaarselt (NotTS § 38 lg 2, lg 3).

Erandid kohustatud isiku määramisel:

• Annaku- või sundosasaaja tunnistuse tõestamise eest (NotTS § 29 lg 1 p 1¹, § 31 p 30–32 ja 35–38) on kohustatud tasu maksma isik, kelle taotlusel notariaaltoiming tehti (NotTS § 38 lg 3).
• Kui pärimismenetluse algatamise avalduse on esitanud üks kaaspärija, vastutavad kõik kaaspärijad NotTS § 31 punktis 32 sätestatud tasu maksmise eest solidaarselt (NotTS § 38 lg 3).

Isa suri 19 mai ja ma ei tea kas keegi on pärimismenetlust algatanud ja kas minul on õigus pärida majaosa või on nii,et kui oli ema nimel kuulub kõik temale.Ema sellel teemal ei räägi.Kas minul on põhjust alustada pärimismenetlust

Pärimismenetluse algatamiseks tuleb pöörduda mistahes notari poole. Notar alustab menetlust, kui keegi on selleks soovi avaldanud, mitte omaalgatuslikult. Menetluse algatamise avalduse saab esitada eeldatav pärija, pärandaja võlausaldaja või muu isik, kellel on põhjendatud huvi teada saada, kes on pärija (näiteks kinnistu kaasomanik). Kuna pärandajaks on Teie isa, on Teil kui tema alanejal sugulasel eeldatavasti pärimisõigus ja seega ka õigus pärimismenetluse algatamise avalduse esitamiseks.

Seadus ei sätesta, mis aja jooksul pärast isiku surma tuleks notari poole pöörduda, kuid esmalt tuleb arvestada, et seni, kuni menetlust ei ole läbi viidud ei saa teada, kas eeldatav pärija on osutunud pärijaks ehk kas ta on pärandvara omandanud.

Tere selline küsimus kas notar saab lisada mõne punkti juurde kui pärija selleks enne teada annab ühest soovist või siis mitte

Notar saab lisada dokumenti vaid neid punkte, mille on tehingu pool või pooled avaldanud. Kui küsimus puudutab testamenti tingimuse lisamist, on see võimalik, kui seda soovib pärandaja. Pärimistunnistusele märgib notar need andmed, mis on pärimismenetluse käigus välja selgitatud. Pärija soovil ei ole võimalik lisada midagi testamenti ega väljastatavasse pärimistunnistusse.

Minu ema suri 2018-aastal, aga pärimismenetlust pole siiamaani lõpetatud ning me vendande-õdedega pole saanud pärandit vastu võtta. Omaaegsed juristid ja notarid, kes meie juhtumiga tegelesid väitsid, et probleem seisneb selles, et emal on esimesest abielust laps, kes sündis Kanadas ning seetõttu ei saa menetlust enne läbi viia, kui ta on esitanud oma sünnitunnistuse Eesti Vabariigile. Ta esitas matuste järel oma sünnitunnistuse koopia, aga talle öeldi, et sellest ei piisa. Me oleme oodanud peaaegu 8 aastat ja menetlust pole ikka läbi viidud. Meie poolvend pole saatnud oma uut sünnitunnistust Kanadast ja ta pole juba aastaid vastanud meie kirjadele, sõnumitele ega kõnedele. Notar loobus juba paar kuud pärast ema surma asjaga tegelemisest ja me ei tea, mida nüüd teha. Kuna meie poolvend ei tahtnud isegi pärandit vastu võtta, siis on lugu eriti absurdne, aga notar ütles meile, et ilma tema sünnitunnistuseta ei saa ta isegi pärandist loobuda. Me ei tea, kuhu pöörduda ega mida teha. Kaua peavad teised lapsed, kes võtsid pärandi juba 2018-aastal vastu, ootama? Kolm meist elavad 8 aastat edasi oma lapsepõlvekodus, aga ametlikult on korter ikka meie surnud ema nimel, me ei saa isegi osaleda ühistu koosolekutel ega vajadusel välja üürida või müüa. Kas seadus tõesti ei luba pärandimenetlust lõpetada, kui üks lastest ei edasta oma infot ega dokumente isegi 8 aasta jooksul?

Notar tõestab pärimistunnistuse, kui pärija pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt tõendatud, kuid mitte enne ühe kuu möödumist teate avaldamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (PärS § 171 lg 1, PärS § 168 lg 1).

Kui pärija ei ole teada või tema elukoha kohta puuduvad usaldusväärsed andmed, viib notar läbi pärija väljaselgitamise üleskutsemenetluse (PärS § 169 lg 1). Notar avaldab üleskutse pärija väljaselgitamiseks ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (PärS § 169 lg 2).Kui mõistliku aja jooksul pärija väljaselgitamise üleskutsemenetluses üleskutse avaldamisest arvates ei ole pärija pärimisõigus või selle ulatus pärimistunnistuse tõestamiseks piisavalt tõendatud, tõestab notar pärimistunnistuse, milles märgib talle pärimismenetluses teatavaks saanud andmed isikute kohta, kes on pärandi vastu võtnud, samuti võimaluse korral andmed isikute kohta, kellel võib selleks õigus olla (PärS § 171 lg 6).

Kui notar keeldub pärimistunnistuse väljastamisest eelkirjeldatud viisil ehk ametitoimingu tegemisest, võib toimingu taotleja nõuda notarilt kirjalikku õiendit keeldumise põhjuste kohta. Notar annab sellise õiendi kolme tööpäeva jooksul õiendi nõudmisest arvates (NotS § 41 lg 4). Isik, kellele tehtavast ametitoimingust notar keeldus, võib nõuda ametitoimingu tegemise taotluse uuesti läbivaatamist hagita menetluses (NotS § 41 lg 5). Kui notar keeldus ametitoimingu tegemisest, peab ta taotlejale selgitama tema õigusi, mis tulenevad NotS § 41 lõigetest 4 ja 5 (NotS § 41 lg 6).

Tere. Minu isa suri mõned kuud tagasi. Kõikidele teadaolevalt olen pärija, sest olen laps ehk esimene pärija ja isal testamenti ei olnud. pärimismenetlust ei ole alustatud ja riigiportaalist selle kohta infot ei ole. Palju läheb maksma pärandi avamine ja kogu sellega seonduv?

Pärimismenetluset alustatakse võimaliku pärija või muu asjast huvitatud isiku notarile esitatud avalduse alusel. Avalduse tõestamise tasu tuleb notarile maksta selle esitajal, muud pärimismenetlusega kaasnevad notaritasud maksab pärija. Notari tasud on kehtestatud notari tasu seadusega. Notari tasude kalkulaator aitab saada ülevaadet toimingutega kaasnevatest kuludest. Nii on näiteks notaritasu pärimismenetluse algatamise avalduselt 79,24 eurot, tasu pärimistunnistuse väljastamise eest 126,79 eurot. Teatud juhtudel on võimalik taotleda ka notaritasust vabastamist. Rohkem notaritasudest saate lugeda Notarite koja veebilehelt. Samuti annab konkreetse pärimisega seotud tasude osas informatsiooni notar, kes pärimismenetlust läbi viima hakkab.

Kas minul on isa suri 2 nädalat tagas midagi pärida?

Kui isal ei olnud tehtud testamenti, toimub pärimine seaduse järgi ja pärijateks on lapsed ning abikaasa. Kui oli koostatud testament, on pärijaks testamendis pärijana nimetatud isik. Soovitan pöörduda notaribüroosse ja teha avaldus pärimismenetluse alustamiseks. Seejärel selgitab notar välja nii pärijad kui ka pärandvara võimaliku koosseisu.

Tere küsimus selline et meil emal oli 2 toaline korter ja tal 3 last,vend ühe isaga ja meie kaksik õega teise isaga mõlemald poolt on vanemad kõik surnud ema ka, korter oli ema nimel ja ta polnud abielus ja pole teinud ei testamendi ega kingelepingut.ema surmast möödas juba 19 aastad nüüd arutasime õe ja vennaga et oleks vaja korter ümber vormistada kellegi nimele.Õde ja vend on elanud eluaeg seal sees,nüüd küsimus et kust otsast oleks vaja alustada ja mis oleks esimene samm.Ei tea kuhu peab pöörduma esimesena kas peab tegema pärimis menetlust või võib minna kohe notarisse ja vormistada ümber kui kõik on nõus.ette tänades .

Kui ema pärandi osas ei ole pärimismenetlust läbi viidud, tuleb esmalt pöörduda notaribüroosse pärimismenetluse algatamiseks. Pärimismenetlus lõpeb pärimistunnistuse väljastamisega, kuhu on märgitud, kes on pärijad ja kui suures mõttelises osas kogu pärandvarast. Pärimistunnistuse väljastamisega samaaegselt on võimalik Teil pärandvara jagada vastavalt kokkuleppele. Sellest tuleb notarile teada anda.