Testamendijärgne pärimine

Testamendijärgne pärimine

Pärimismenetlus

Написано завещание, по которому дача переходит мне в собственность, а квартира дяде. У дяди есть долги и он покинул Эстонию. 1) В случае его отказа от наследства квартира переходит мне или наследнику первой очереди? И должны ли мы платить долги дяди? 2) В случае если он вступает в наследство могут ли дачу также забрать за долги? 3) В случае если он не объявится могу ли я без него вступить в свою часть наследства?

Kirjelduse kohaselt on testamendiga nii teile kui onule määratud annakud (konkreetsed varaesemed) ja pärandaja muu vara (vallasvara ja pangakontodel olevad vahendid) on testamendis märkimata. Sel juhul on pärijateks ikkagi  seadusjärgsed pärijad, kellel on kohustus annakuna määratud vara teile kui annakusaajatele üle anda. Kui on oma annakust loobub, seda üle andma ei pea ja selle varaeseme suhtes päritakse seaduse järgi. Kuna võlgade katteks saab arestida ainult võlgniku vara, ei saa Teile määratud annakut võlgade katteks arestida ega müüa.

Et pärimismenetlust algatada, peab keegi tegema notarile vastava avalduse. Soovitan Teil seda teha, et notar saks registritest välja selgitada kogu vara koosseisu, kõik võimalikud pärijad ning selgitada ka teile kuidas pärimismenetlus konkreetsel juhul läbi viiakse.

Vastatud:
03.02.2025

Pärimismenetluse algatamine

Pärimismenetluse algatamine

Pärimismenetlus

Tere, kui lahkunud inimesel on 2 pärijat (tütred), kuid kumbki ei ole alustanud pärimismenetlust, kas see alustatakse automaatselt või peab siiski üks pärisjatest selle alustama?

Notar alustab menetlust, kui keegi on selleks soovi avaldanud, mitte omaalgatuslikult ega automaatselt.

Menetluse algatamise avalduse saab esitada eeldatav pärija, pärandaja võlausaldaja või muu isik, kellel on põhjendatud huvi teada saada, kes on pärija (näiteks kinnistu kaasomanik).

Seadus ei sätesta, mis aja jooksul pärast isiku surma tuleks notari poole pöörduda, kuid esmalt tuleb arvestada, et seni, kuni menetlust ei ole läbi viidud ei saa teada, kas eeldatav pärija on osutunud pärijaks ehk kas ta on pärandvara omandanud.

Teiseks peab kiirustama see, kellel on õigus, kuid ei soovi pärida. Tema peab esitama notarile pärandist loobumise avalduse kolme kuu jooksul arvates hetkest, kui saab teada pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Kui pärimismenetlust ei ole veel alustatud, saab pärandist loobumise avalduse esitada koos pärimismenetluse algatamise avaldusega.

Pärimismenetluse viib läbi üks notar. See tähendab, et kui pärijaid on mitu, ei saa igaüks paluda menetlust läbi viia erineval notaril.

Vastatud:
28.01.2025

Pärandist loobumine

Pärandist loobumine

Pärimismenetlus

Ema suri ja tema korter jäi neljale lapsele,ühel lapsel eraisikupankrot välja kuulutatud,teine elab Soomes ja kohtutäiturid peal,kolmandal ja neljandal ei ole võlgnevusi,selgus ka,et emal oli krediitkaardivõlg 5000eurot. Hetkel keegi korterit vastu võtnud pole kolm kuud täitub surmast 24nov. Mis saab,kui keegi enda nimele korterit ei võta? Mulle öeldi,et siis tuleb automaatselt meie nimele aga kas on nii? Korterit kaotada ei taha ja üks lastest elab seal sees.

Kehtiva seaduse järgi peab avalduse notarile esitama see pärima õigustatud isik, kes EI SOOVI pärida – passiivselt ei saa pärandist loobuda. Kui ta teab, et on õigus pärida, kuigi ei soovi seda pärandust, aga samas ka pärandist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks.

Pärandist loobumise tähtaeg on piiratud – seda saab teha vaid kolme kuu jooksul arvates hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Kui pärija varem ei teadnud, et tal on õigus pärida, siis hakkab tähtaeg kulgema hetkest, kui notar on saatnud talle selle kohta teate.

Kui pärima õigustatud isik soovib pärida, siis ta eraldi avaldust selleks esitama ei pea. Siiski peab pärijate väljaselgitamiseks pöörduma notari poole, kes viib läbi pärimismenetluse. Seaduse kohaselt peab notarile vastava avalduse esitama ka see isik, kellel oleks õigus küll pärida, kuid kes tahab pärandist loobuda. Pärandist loobumise tähtaeg on piiratud. Seda saab teha üksnes 3 kuu jooksul arvates päevast, millal pärija sai teada või pidi teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Seega juhul, kui pärima õigustatud isik ei esita selle aja jooksul notarile pärandist loobumise avaldust, loetakse ta pärandi vastu võtnuks ehk ta on muutunud pärijaks. Notar võib kolmekuulist tähtaega pikendada või määrata uue tähtaja, kui pärima õigustatud isik on lasknud tähtaja mööda mõjuval põhjusel ja kui teised pärima õigustatud isikud sellele vastu ei vaidle. Loobumisel peab arvestama, et pärimisõigus läheb üle loobuja lastele ja laste loobumisel lapselastele.  Seega, kui keegi seadusjärgsetest pärijatest pärandit vastu võtta ei soovi, tuleb igalühel vormistada loobumise avaldus. Pärijate puudumisel või kõigi eelpool nimetatud pärijate pärandist loobumisel on seadusjärgne pärija pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus.

Pärandi vastu võtmise ja pärandist loobumise otsust ei ole võimalik muuta – kui pärija on pärandi vastu võtnud, ei saa ta pärandist loobuda ja vastupidi – kui on loobunud, ei saa pärandit vastu võtta. Otsust ei saa muuta isegi juhul, kui pärija loobus, arvates, et pärandajast jäid võlad, hiljem aga selgub, et vara on oluliselt rohkem kui võlgu ja ka vastupidi – kui arvas, et pärandajal oli palju vara, kuid selgub, et võlgu on oluliselt rohkem. Viimasel juhul saab pärija ennast kaitsta pärandvara inventuuri tegemisega.

Vastatud:
04.11.2024

Pärimismenetlus

Pärimismenetlus

Pärimismenetlus

Tere! Minu nimele tehti notariaalselt kinnitatud pärandus.See on ka ainus, kellegile pole rohkem tehtud pärandust. Pöördusin notari poole pärimismenetluse algatamiseks. Notar pidavat veel teatama pärandaja kaugelt kahele sugulasele, et mulle on tehtud pärandus ja võtan selle vastu. Notar saatis neile tähitud kirjad. Ühele tähitud kirjale pole järgi mindud ja asivenib juba nüüd 1,5 kuud. Kui kaua see olukord kesta võib ja mis on variandid kui inimene ei lähegi pahatatlikult või muul põhjusel sellele teatele järgi? Ning miks üldse on vaja seda teavitust talle saata ja saada vastus, et ta on teate kätte saanud, kui notariaalselt on mulle tehtud pärandus ning rohkem testamente ka pole. Tänades vastuse eest.

Sõltumata sellest kas pärimine hakkab toimuma testamendi järgi või seaduse alusel, on notar kohustatud läbi viima pärimismenetluse. Menetluse läbiviimise käigus teeb notar pärandvara koosseisu välja selgitamiseks päringud nendesse registritesse ja krediidiasutustesse, mille loetelu on kehtestatud ministri määrusega. Kui pärijale on teada või ta arvab, et pärandaja oli võtnud näiteks SMS laene, järelmakse jms, võib ta taotleda, et notar teeb päringu ka nende teenuste pakkujatele. Muuhulgas on võimalik teha päring täitemenetluse registrisse kui on kahtlus, et võlgade sissenõudmiseks võib olla pärandaja suhtes algatatud täitemenetlusi. Pärimistunnistuse väljastab notar pärast seda, kui ta on viinud läbi pärimismenetluse, teinud kindlaks kogu pärijate ringi ning kui pärijate pärimisõigus ja ulatus on piisavalt tõendatud.

Menetluse läbi viimine ja toimingute tegemine on notari kohustus mitte õigus.  

Vastatud:
22.10.2024

Kohustus ainsa pärandvarana

Kohustus ainsa pärandvarana

Pärimismenetlus

Tere! Keeruliste peresuhete taustal lahkus mais abikaasa ema. Selgus notaris, et ta oli koostanud 2006a testamendi poja kasuks. Algne plaan pärandist loobuda muutus teistele sugulastele ebamugavaks ning abikaasa võttis testamendi vastu. Alustati pärandvara inventuuri, mis tuvastas varade puudumise ning ühe ~3500EUR suuruse võla olemasolu. Kuna varad puuduvad, siis võlgu nö välja nõuda ei saa (võlad kaetakse varadest, mis puuduvad). Kas on siiski oluline esitada kohtule pärandvara pankrotiavaldus? Või piisab pärimistunnistusest, mis näitabki, et varasid pole ja ainus päritav on kohustus? Tänan!

Pärija on seaduse järgi kohustatud esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks kohtule kolme kuu jooksul pärast seda, kui ta sai teada või oleks pidanud teada saama asjaoludest, millest võib järeldada, et pärandvarast ei piisa nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel.

Vastatud:
05.09.2024

Avaldus pärandist loobumiseks

Avaldus pärandist loobumiseks

Pärimismenetlus

Tere. Sain teada oma isa surmast 26.07.2024. Mul on soov loobuda pärandist. Kas on olemas vastav blankett, või sobib ka vabas vormis avaldus, digiallkirjastatud? Ja kellele peaksin selle edasi saatma? parimat soovides

Pärandist loobumise tähtaeg on piiratud – seda saab teha vaid kolme kuu jooksul arvates hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Loobumiseks tuleb esitada notarile notariaalselt tõestatud avaldus pärandist loobumiseks. Sellise avalduse saate koostada mistahes notaribüroos.

Vastatud:
05.09.2024

Notaritasud pärimismenetluses

Notaritasud pärimismenetluses

Pärimismenetlus

Tere! Soovin küsida notari tasude kohta pärimismeneluses. Nimelt pärimismenelusus on juba algatatud (ehk 1 kord oleme juba notaris käinud). Nüüd läheme uuesti ja seekord saame kätte pärimistunnistused ja teeme sissekanded kinnisturaamatusse. Samas mina ainupärijana teen notaris lepingu annakuks (korter) mis läheb annakuna minu vennale. Tahtsingi küsida, et mis tasud selle kõigega kaasnevad? Otsisin küll internetist vastuseid aga kõikjal oli see väga keeruliselt seletatud. Lugupidamisega

Notari tasudega seonduvat reguleerib notari tasu seadus. Kuna notari tasu määrad on kehtestatud seadusega, on notaritel keelatud sõlmida kokkuleppeid tasumäärade muutmiseks. Seaduses märgitud tasumäärale lisandub käibemaks. Nii näiteks on tasu pärimistunnistuse väljastamise eest 124,75 eurot. Kui soovite teada täpset summat, mida notarile tasuma peate, soovitan selle kohta küsida teavet notarilt endalt. Vaid notarile on teada, millised toimingud pärimismenetluse käigus teha tuli.

Vastatud:
05.09.2024

Korteri kaasomaniku hääleõigus üldkoosolekul

Korteri kaasomaniku hääleõigus üldkoosolekul

Pärimismenetlus

KÜ ühel korteril kaasomanik. Üks omanik lahkub siit ilmast. Pärand praegu avamata. Kas ühistu üldkoosolekul on teisel omanikul hääleõigus?

Pärand avaneb pärandaja surmapäeval, seega on pärand avanenud. Pärandi avanemisega läheb pärand pärijatele üle. Pärandaja õigused ja kohustused lähevad pärijatele üle aga alles pärandi vastuvõtmisega. Ajaks, kus pärand on juba avanenud ent pärandit ei ole veel vastu võetud võib olla testamendijärgse pärimise korral nimetatud testamendis testamenditäitja, kellele saab notar väljastada vastava tunnistuse ja kes siis pärandaja asemel talle kuulunud vara valitseb. Vajadusel saab kohus nimetada pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. 

Kuivõrd tegemist on kaasomandiga, ei saa üks kaasomanik ilma pärandi vastu võtnud pärijata, testamenditäitjata või kohtu määratud pärandi hooldajata korteriomaniku õigusi teostada.

Vastatud:
10.05.2024

Pärandvara pankrot

Pärandvara pankrot

Pärimismenetlus

Tere. Kui korter on vanaema nimel aga hiljuti suri minu isa kellel siis võlad ja vaja välja kuulutada pärandvara pankrott , ega siis korterist ilma ei jää?

Pärandvara pankrot mõjutab pärandvara hulka kuuluvat vara ja kohustusi. Kui korter kuulub vanaemale ja ei kuulu Teie isa pärandvara hulka, ei ole võimalik selle korteri arvel ka pärandvara koosseisus olevaid kohustusi täita ega nende täitmist nõuda. Vanaema vara kuulub vanaemale ja kellegi teise kohustused selle väärtust ei vähenda.

Vastatud:
09.05.2024

Pärandvara ühisuse lõpetamine

Pärandvara ühisuse lõpetamine

Pärimismenetlus

Tere! Minu vanaisa pärand läks jagamisse nelja osapoole vahel. Pärand võeti vastu ühiselt ja moodustunud on pärandvara ühisus. Nagu ma aru saan siis tuleb kõigepealt lõpetada pärandvara ühisus ja seeläbi pärandvara jagada. Küsimus on nimelt selles, et kuidas jagatakse metsamaa, kui metsamaa ei ole väärtuselt ühtlane st. erinevad osad metsast on erineva väärtusega?

Pärandvara jagatakse pärandvara ühisuse lõpetamise käigus ja peale vara jagamist ühisus lõpeb. Jagamisele kohaldatakse kaasomandi jagamise sätteid. Kui pärand koosneb kinnistust, saab seda jagada reaalosadeks, mis ei ole võrdeliseld kaasomandi mõttelise osa suurusega mitte pindlalalt vaid väärtuselt, otsustatakse, et kinnistu omanikuks saab üks või mitu isikut, kes hüvitavad teistele kaasomanikele nende kaasomandi osa suuruse väärtuse rahas. Maakeeli öeldes ostetakse teised kaasomanikud välja. Või müüakse kaasomandis olev asi ja saadud raha jagatakse vastavalt pärimistunnistusele märgitud mõtteliste osade suurusele pärandvarast.

Vastatud:
28.04.2024