Tere Situatsioon: Pärandaja surma järgselt ei alustatud kohe pärimismenetlust. Seda tehti ca 1,5 a hiljem. Pärija ei olnud teadlik oma pärandis olemisest. Saades oma pärimisõigusest teada pärimismenetluse algatamise järgselt, soovis ta pärandist loobuda ja tegi seda 3 kuu jooksul pärimisõiguse kohase dokumendi kätte saamise hetkest. Mis ajast loetakse pärija (täiskasvanud laps) teadlikuks oma pärimisõigusest? Kas on võimalik seaduslikult eeldada, et pärija oli teadlik oma pärimisõigusest enne pärimismenetluse algatamist, pärija surma hetkel? Tänan

 PärS § 119 lg 1 kohaselt on pärandist loobumise tähtaeg kolm kuud. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest.

Pärandist loobumise tähtaeg ei hakka seega kulgema enne, kui täidetud on kaks kumulatiivset eeldust: pärija saab teada või pidi teada saama nii pärandaja surmast kui ka enda subjektiivsest pärimisõigusest. Kohtupraktika kohaselt pärimisõigusest teada saamine eeldab üldjuhul vaid seda, et pärija teab või peab teadma elulisi asjaolusid, millest tema subjektiivne pärimisõigus tuleneb.

tere!Laste isa on surnud,üks lastest on alaealine.Lahkunul on täisealine tütar esimesest abielust.Mul on selline info,et enne pärandisse astumist kõik kulud jagatakse täisealiste pärijate vahel,aga pärast pärandisse astumist tekib see kohustus alaealisel ka ja kulud jagavad juba kolme peale.Kas on see nii?

Seadusega ei ole ette nähtud, milline pärijatest peab algselt kandma pärandaja matusekulud. Matusekulud võib kanda ka isik, kes ei ole pärija. Kestahes on pärandaja matusekulud kandnud, on tal õigus pärijatelt nõuda matusekulude hüvitamist vastavalt nende pärandiosade suurusele.

Tere Meil suri laps (alaealine). Olime tal teinud pangas tähtajalise hoiuse, summa ca 140 EUR. Oleks selle tal vennale liigutanud, aga...bürokraatia. Kuna tegu hoiusega, siis nö matusekulude katteks seda kätte ei saa. Vaadates pärandiga seotud kulusid, siis tundub vist mõistlik sellega üldse mitte tegeleda, sest kulud tunduvad sisuliselt samad, mis saadaolev summa. Kas mul on õigus? Ja kui pärandiga tegelemine ei ole otstarbekas, siis kas on üldse mõtet midagi teha st kas peaksin mingil põhjusel ikkagi notariga kuskil ühendust võtma? Kui, siis milleks? 

Kui pärandvara hulka ei kuulu muud, kui tähtajalisel hoiusel olev ca 140 eurot, ei ole ilmselt pärimine otstarbekas. Pärimismenetluse võib sel juhul ka päris alustamata jätta ja notari poole pöörduda ei tulegi. Tõenäoliselt ei ole alaealisel ka kohustusi ega varalisi õigusi, mida saaks pärida. Seega oleks pärimismenetlus tõepoolest asjatu kulu.

kui pärand on avatud ja on hakatud kohtutäituri poolt tegema inventuuri(alaealised lapsed) siis kas seda on võimalik katkestada kuna notar ei selgitanud mulle et pärandvara pealt pean kohtutäiturile maksma 0,15%?

Pärimisseaduse järgi on pärandvara inventuur kohustuslik, kui pärijate hulka kuuluvad alaealised lapsed. 

Kas alaealise pärija eestkostja (vanem) saab pärandvara inventuuri tegemata jätta, kui ta on kindel, et pärandajal ei olnud võlgu ega kohustusi, mida pärandvara ei kata?

Sõltumata sellest, kas pärandvara hulka kuulub võlgu või mitte, on inventuur kohustuslik, kui pärijaks on piiratud teovõimega isik (alaealine laps või täiskasvanu, kelle teovõime on piiratud), kohalik omavalitsusüksus või riik.

Kui piiratud teovõimega pärija seaduslik esindaja (lapse vanem või kohtu määratud eestkostja) ei ole pärandi inventuuri taotlenud, vastutab ta isiklikult pärandaja nende võlgade eest, mille rahuldamiseks pärandist ei jätkunud.
See tähendab, et kui näiteks pärijaks oleva alaealise lapse vanem arvab, et pärandajal polnud võlgu ning seetõttu ta inventuuri läbiviimist ei taotle, kuid hiljem selgub, et siiski olid võlad ja saadud pärandvara väärtus on väiksem, mille tõttu ei saa kõiki võlgu kustutada, siis need võlad, mida pärandvara arvelt ei saa tasuda, peab vanem oma vara arvelt tasuma.

Tere! Kas mul on õigus saada surnud ema haiguslugu (mitte surma põhjus, vaid meditsiiniliste kannete ajalugu) tema perearstilt? Perearst soovib selleks saada pärimisõiguse tunnistust. Minu teada testamenti pole tehtud ning mind huvitab vaid see haiguslugu, mitte jäetud vara jms.

Tere

Täname pöördumast! 

Igal inimesel on õigus saada isikuandmete töötlejalt enda kohta käivaid andmeid. Üldjuhul saab iga inimene küsida andmeid ainult enda kohta. Erandjuhul on aga õigus surnud inimese andmeid saada tema pärijal, abikaasa, alanejal või ülenejal sugulasel, õel või vennal. Seega on andmete küsijal õigus saada oma surnud vanema kohta käivaid andmeid, sealhulgas terviseandmeid. Perearsti täiendav nõusolek või avaldus andmete väljastamiseks vajalik ei ole. Küll aga tuleb isikuandmete küsijal tõendada, et ta tõepoolest on surnud isiku pärija, abikaasa, alaneja või üleneja sugulane, õde või vend (ehk õigustatud saama neid andmeid).

Lugupidamisega
 

Tere, Minu ema suri ja tegi 2015 aastal testamendi. Kas ma pean midagi tegema kui võtan vastu tema pärandi. Nimelt kirjutas oma maja osa minu ja minu venna nimele. Oleme mõlemad sellega nõus. Emal polnud mingeid võlge. Kas läheb automaatselt meie nimele või peame kuskile minema või midagi tegema?

Et pärimine saaks vormistatud, tuleb läbida notari juures pärimismenetlus. Et pärimismenetlusega algust teha, tuleb Teil või Teie vennal või mõnel muul asja vastu huvi omaval isikul esmalt pöörduda ükskõik millise notari poole ja esitada avaldus pärimismenetluse alustamiseks. Seejärel selgitab notar välja kõik päijad (kui neid peale Teie veel peaks olema) ja teeb päringud registritesse ja pankadele pärandvara kohta. Küsimusest nähtub, nagu oleks testamendis märgitud vaid kinnisasi. Kui aga emal oli veel näiteks raha pangas, toimub testamendis nimetamata vara suhtes pärimine seaduse järgi. Seadusjärgseteks pärijateks on lapsed ja üleelanud abikaasa (kui ema abikaasa on veel elus). Kui kogu pärandvara ja kõik pärijad on välja selgitatud, väljastab notar pärijatele pärimistunnistuse, mille alusel saate teha vajalikud registrikanded või teeb need kanded ise, kui Te selleks soovi avaldate.

tere mina m h, i poeg ma ei leia testamendi päringut, mida pean tegema vöi kuidas toimetama testamendi koostaja i h 3xxxxxxxxxx, surnud xx.xx.2023.a notar HK koostanud testamendi 21.08.2023

Pärimisregistrist on võimalik saada andmeid endaga seotud testamentide ja pärimismenetluste kohta ning teise inimese andmeid pärast tema surma. Elusoleva (teise) inimese andmeid pärimisregistrist ei saa

Pärimisregistri andmetega tutvumiseks saab tasuta päringu esitada

• Notarite Koja iseteenindusportaali teenuse kaudu, ava siit Pärimisregistri teenused; 

• riigi infoportaali www.eesti.ee (EE)kaudu. Teenuse kasutamiseks tuleb infoportaali siseneda ID-kaarti või Mobiil-ID teenust kasutades (rolliks valida kodanik ka juhul, kui päringu teeb ametnik). Pärimisregistrisse pärandaja (surnud isiku) kohta päringu tegemiseks tuleb riigiportaali veebilehel teha järgmised valikud: Avaleht - Õigusabi - Pärimine ja pärandus - Pärimine - Teenused - Pärandaja otsing. 

Päringu tegemiseks peab olema teada pärandaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood (kui isikule on antud Eesti isikukood).

Pärimisregistrist on võimalik pärandaja kohta saada järgmisi andmeid:
• kas tema pärimismenetlus on algatatud;
• kas tema pärimismenetlus on lõpetatud ning kes on pärijad;
• kas pärijad on loovutanud pärandvara ühisuse osasid;
• kas ta oli teinud testamendi;
• kas on rakendatud pärandvara hoiumeetmeid.

Päringu vastuses kuvatakse vaid need andmed, mis päringu tegemise hetkeks on sinna kantud.

Kui surnud inimese kohta tehakse päring, kuid registrist päringule vastust ei leita, siis ilmselt ei ole veel keegi esitanud notarile pärimismenetluse algatamise avaldust.

Tere! Küsin küsimuse oma vanavanemate eest. Kuna vanavanaema lahkus meie juurest mõned päevad tagasi, siis on vanaemal soov minna notarisse, kelle juures tehti testament. Kuid nüüd selgus, et notar Vivian Agu (Viljandis) on ametist vabaastatud juba 3 aastat tagasi. Samas ka see aadress, kus ta tegutses, ei tundu enam toimivat teiste notartite näol. Kuidas edasi? Kelle poole pöörduda, et saada vormistatud dokumendid ning kuidas asju edasi ajada (testamendiga seoses)? Suured tänud ette! 

Küsimusest võib mõista, et see puudutab pärimismenetluse alustamist. Pärimismenetluse algatamiseks võib pöörduda mistahes notari poole, pole oluline pöörduda notari poole, kes testamendi koostas, ja teha avaldus pärimismenetluse algatamiseks. Kõigil notaritel on juurdepääs pärimisregistrile, kus on registreeritud ka kõik notariaalsed testamendid. Edasine pärimismenetluse käik sõltub testamendi sisust. Menetlustoiminguid teeb notar, kes pärijaile toimingute kohta ka selgitusi annab.

Tere. Mõned kuud tagasi sain teada, et isa (keda ma 20 aastat pole näinud) on surnud. Rohkem mul infot ei ole. Kas tal oli võlgasid? Kas on pärandus? (selles ma kahtlen). Kas keegi kuskilt ametkonnast teavitab ka, kui tõesti on midagi isal pärandada? Ma sooviksin loobuda kõigest, kui on, aga hetkel olen teadmatuses ja ei oska ka kuskile pöörduda. Ei sooviks sellist olukorda, kus järsku mulle öeldakse, et pean hakkama isa võlgu maksma ja et ma ei loobunud sellest õigeaegselt. Aitäh vastuse eest.

Informatsiooni, kas pärimismenetluse on keegi algatanud või mitte, saab Teile anda notar. Kui Teie eesmärgiks on pärandist loobuda ja keegi pärimismenetlust algatanud ei ole, soovitan teha notarile (ükskõik millisele) avaldus pärimismenetluse algatamiseks ja sealsamas avalduse pärandist loobumiseks. Kui menetlus on algatatud, saate piirduda loobumisavalduse esitamisega.