PankrS § 9 lg 2 kohaselt võib võlgniku surma korral pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.

Pärandvara pankrotiavaldus on mõistlik esitada siis, kui pärandvara inventuurist nähtub, et pärandvaral lasuvad kohustused on suuremad kui pärandvaras oleva vara väärtus.

Võlgniku (ehk siis antud juhul pärandvara) pankrotiavaldust reguleerib Pankrotiseaduses § 13.

Pärijate väljaselgitamiseks tuleb pöörduda notari poole. Notar alustab menetlust, kui keegi on selleks soovi avaldanud, mitte omaalgatuslikult.

Menetluse algatamise avalduse saab esitada eeldatav pärija, pärandaja võlausaldaja või muu isik, kellel on põhjendatud huvi teada saada, kes on pärija (näiteks kinnistu kaasomanik).

Seadus ei sätesta, mis aja jooksul pärast isiku surma tuleks notari poole pöörduda, kuid esmalt tuleb arvestada, et seni, kuni menetlust ei ole läbi viidud ei saa teada, kas eeldatav pärija on osutunud pärijaks ehk kas ta on pärandvara omandanud.

Loobumissüsteemile üleminekuga seoses on palju propageeritud võimalust pärandist loobuda juhul, kui pärija ei soovi tasuda pärandaja võlgu oma vara arvel. Selline võimalus tundub kiiret lahendust pakkuv. Pärima õigustatud isik peab sel juhul kolme kuu jooksul pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest teada saamisest  esitama avalduse pärandist loobumiseks ja nii ongi ta pääsenud pärandaja võlgade tasumisest ning sellega seotud asjaajamisest.

Pärimismenetlusega seotud notari ametitoimingute puhul on võimalik taotleda notari tasust vabastamist. Notari tasust vabastatakse isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda tasuda notari ametitoimingute eest ettenähtud tasu või kelle majanduslik seisund ei võimalda peale notari tasu maksmist lihtsat toimetulekut. Notari tasu maksmisest vabastamiseks tuleb esitada taotlus koos lisadokumentidega 10 päeva jooksul pärast notarilt arve saamist. Notari tasu maksmisest vabastamise taotlus tuleb esitada enne notari tasu maksmist, juba tasutud notari tasusid hiljem ei kompenseerita.

Juhul kui üks pärijatest on alaealine, siis tuleks tehingute tegemisel arvestada perekonnaseadusest tulenevaid nõudeid ja erisusi. Lapse seaduslik esindaja on tema hooldusõiguslik vanem. Varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus - seega peaksid mõlemad vanemad esindama last koos, va perekonnaseaduses toodud erijuhud.

Notar avaldab hiljemalt kaks tööpäeva pärast pärimismenetluse algatamist selle kohta teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teates märgib notar ka pärimistunnistuse tõestamise kavandatava tähtpäeva. Notar tõestab pärimistunnistuse mitte enne Ametlikes Teadaannetes näidatud pärimistunnistuse tõestamise kavandatavat tähtaega ja alles pärast seda, kui ta on kindlaks teinud kogu pärijate ringi ning pärija pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt tõendatud.

Juhul, kui pärandvara jagamisel tekib kaaspärijate vahel vaidlus, jagab pärandvara pärija nõudel kohus. Pärandvara jagamisel kohaldatakse üldjuhul kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kuid arvestada tuleks ka võimalikke pärimisseadusest tulevaid piiranguid.

Kõigepealt saab pärandvara jagamist nõuda üksnes tingimusel, et on teada kõik pärijad.

Pärandvara hoiumeetmete rakendamine lõppeb, kui hoiumeetmete rakendamise alused on ära langenud - näiteks on pärand pärijate poolt vastu võetud.

Pärandvara hoiumeetmeid rakendab kohus. Kohus teeb seda kas omal algatusel või kellegi teise taotlusel, kes omab pärandvara suhtes nõuet, kui hoiumeetme rakendamine on vajalik tema nõude rahuldamise tagamiseks. Põhilisteks pärandvara hoiumeetmeks on pärandvara valitsemise korraldamine. Pärandvara valitsemiseks nimetab kohus pärandi hooldaja. Pärandi hooldaja on kohustatud vara heaperemehelikult valitsema ning tagama pärandvara säilimise. Hooldaja võib pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks.