pärandist loobumise tähtaja algus
Saadan Teile taustainfo jaoks enda juhtumi kirjelduse, millega pöördusin notari poole: "Esmaspäeval (18.05.26) pöördus Teie poole minu onu, et algatada pärimismenetlus minu vanaema pärandi osas. Pärandaja suri 1. veebruaril 2026. Mina ei olnud kuni 15. aprillini 2026 teadlik, et olen asenduspärija oma surnud isa asemel. Sel kuupäeval (15.04.26) teatas teine pärija mulle telefonitsi, et olen asenduspärija. Varasemalt oli ta matusepäeval teatanud perele, et tema on ainupärija, mina arvasin seda samuti ning mina kuulun teiste lapselastega teise järjekorra pärijate hulka. Koheselt sellest teada saades, teavitasin oma onu, et mina seda pärandit ei soovi. 16.04.2026 läksin kolmeks nädalaks välisreisile ning mul ei olnud võimalik pärandist loobumisega tegeleda. Eestisse naasin 10.05.2026, pärast mida pöördusin kohe notaribüroode poole sooviga pärandist loobuda. Notaribürood küsisid minult, kas pärimismenetlus on juba algatatud. Seejärel uurisin asja teiselt pärijalt, kes oli mulle varem korduvalt sõnumite teel öelnud, et menetlus on juba algatatud. Hiljem selgus, et pärimismenetlus algatati alles 18.05.2026. Pärast selle info saamist soovitati mul pöörduda pärimismenetlust läbi viiva notari poole. Sooviksin teada, kas eespool toodud asjaolusid arvestades on mul endiselt võimalik pärandist loobuda." Selle peale notar vastas, et need ei ole pädevad argumendid, et pärandist loobumist pikendada. Notar väidab, et kuna ma teadsin pärandaja surmaaega, siis ei loe see, et ma ei teadnud enda pärimisõigusest. Mina sooviksingi nüüd teada, kas asenduspärmisest oleksin pidanud teadma isa surmast alates. Kuidas ei ole pädev argument, et ma ei teadnud sellest, et olen isa asenduspärija (esimese ringi pärija)? Ja ma ei saanud ise ka varem algatada pärimismenetlust, kuna polnud pärimisest teadlik. Lisaks sooviksin selgitust antud paragraafile (märgitud koht), mis seisab täna (20.05.26) pärimisasja teatises : "Pärandist loobumise tähtaeg on kolm kuud. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. (Pärimisseadus § 118,119)."
Pärimisseaduse § 119 lg 1 kohaselt on pärandist loobumise tähtaeg kolm kuud. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama nii pärandaja surmast kui ka oma pärimisõigusest.
Seega ei hakka tähtaeg automaatselt kulgema üksnes surmapäevast. Tähtaja alguse hindamisel on oluline ka see, millal isik sai või oleks pidanud mõistlikult aru saama, et tal on pärimisõigus.
Teie kirjeldatud olukorras on oluline asjaolu, et Te ei olnud enda sõnul teadlik oma asenduspärija staatusest enne 15.04.2026. Samuti viitate sellele, et Teile oli jäänud mulje, et tegemist on ainupärijaga ning Te ei pidanud ennast esimese järjekorra pärijaks. Need asjaolud võivad toetada argumenti, et tegelik teadmine pärimisõigusest tekkis Teil alles 15.04.2026.
Samas tuleb arvestada, et seaduses kasutatud väljend „pidi teada saama“ võimaldab hinnata ka seda, kas isik oleks pidanud oma pärimisõigusest teadlik olema juba varem. Praktikas võivad notar või kohus leida, et lähisugulasena oleks tulnud pärimisõiguse olemasolu varem välja selgitada. Seetõttu ei pruugi üksnes väide, et Te ei teadnud oma asenduspärija staatusest, olla automaatselt piisav tähtaja ennistamiseks või pikendamiseks.
Pärimisseaduse § 119 lg 2 kohaselt võib notar mõjuval põhjusel pärandist loobumise tähtaega pikendada või määrata uue tähtaja, kui teised pärijad sellele vastu ei vaidle. Vaidluse korral lahendab küsimuse kohus.