Testament

Testament

Testament

Olen 72 a ne.Soovin teha oma vara kohta testamendi.Mul on kaks kinnisvara objekti,mõlemas 1/2 kaasomandist.Mul on poeg esimesest abielust,praegu 30 a suhtes uue elukaaslasega.Sooviks,et vara päriks poeg,aga poja elustiil on selline,et ta praktiliselt pole käinud elus tööl,tal puudub sissetulek,karjäär,pere.30 a olen olnud uue elukaaslasega,keda ei tahaks elukohata jätta.Kuidas seda testamenti kirjutada,et poeg kasutada jäetud ruumidest inimest tänavale ei saaks tõsta,üüri nõuda jne.Elukaaslane on meie elamisse paigutanud u 10000 € ja teinud kinnisvara juures nii majas ja aias suurt tööd.Poeg pole selle aja jooksul teinud midagi,ei ka rahaliselt.Kuidas tuleks sellises olukorras testament koostada ?

Testament on pärandaja viimase tahte avaldus ja selles võib teha oma surma puhuks just selliseid korraldusi, nagu pärandaja soovib. Kui Teie sooviks on, et pärijaks saab poeg aga elukaaslasele jääb õigus eluaset surmatunnini kasutada, saategi kirjutada testamenti sisse elukaaslasele isikliku tasuta kasutusõiguse. Tasuta kasutusõiguse saate seada ka juba täna notari juures vastavat lepingut tehes ja kasutusõiguse kohta kinnistusraamatusse märkust tehes. See ei tee Teie elukaaslasest kaaspärijat vaid annabki talle õiguse kasutada eluaset lepingus ette nähtud viisil oma elupäevade lõpuni sõltumata sellest, kes on kinnisasja omanik.

Kui aga soovite elukaaslasele Teie surma järgselt ka elamisse paigutatud raha tagastamist pärija poolt, on võimalik ka see testamendis ette näha. Testamendi sõnastust aitab Teil korrigeerida ka testamenti tõestav notar, kui avaldate talle, millist olukorda oma surma järgselt täpselt saavutada soovite. 

Vastatud:
15.04.2024

Abikaasade vastastikune testament

Abikaasade vastastikune testament

Testament

Tere! Soovime abikaasaga teha testamendi selliselt, et meie ühise kodu päriksid meie ühine tütar ja minu eelmisest kooselust sündinud tütar. Abikaasal on aga samuti eelmisest kooselust 2 alaealist last, kuid kuna abikaasa neid toetab igakuiselt, siis testamenti neid lisada ei sooviks. Kas sellises olukorras on seadusega kooskõlas testamendi tegemine ainult osale lastest? 

Testament on pärandaja viimase tehte avaldus ja pärandajal on õigus jätta oma vara just neile pärijatele, kellele ta soovib jätta. Kirjeldatud olukorras ongi ehk mõistlikum teha abikaasade vastastikune testament, millega määratakse pärijaks teineteist ja tehakse korraldused, kellele saab vara kui üleelanud abikaasa sureb. 

Iseenesest ei ole keelatud jätta mõned lapsed testamendiga pärijate ringist välja ent silmas tuleb pidada, et teatud tingimustel on pärijate ringist välja jäänud pärijal õigus nõuda pärijatelt sundosa väljamaksmist. Sundosa saab nõuda eeskätt siis, kui pärijate ringist välja jäänud lapsel ei ole näiteks tervisest tulenevatel põhjustel võimalik ise endale ülalpidamist hankida. Sundosa suurus saab olla talle seadusjärgse pärimise korral osaks saanud pärandiosa väärtus.

Vastatud:
27.02.2024

Teovõimetu isiku testament

Teovõimetu isiku testament

Testament

Tere! Mul on vanaema, kellel on mees, kellega ta on koos elanud u 40 aastat. Nad ei ole abielus. Maja milles nad elavad kuulub vanaema mehele. Vanaema mees on nüüdseks jäänud pimedaks ja tekkinud ka psüühilisi probleeme. Kuna vanaema on terve elu pühendanud sellele majapidamisele, siis soovime, et pärast vanaema mehe surma ta ei peaks sellest loobuma. Kuidas vormistada teovõimetu ja asjad mitte arusaava inimesega testamenti?

Estiteks sooviksin täpsustada, et nägemise halvenemine või isegi täielik kadumine ei muuda veel inimest teovõimetuks. Teovõimetu on isik, kes nõrgamõistuslikuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda oma tegusid juhtida ega nende tagajärgedest aru saada. Kui vanaema elukaaslase arusaamisvõimega on kõik koras, ei ole takistusi testamendi tegemiseks. Samas võib olla võimalik teha testamenti ka piiratud teovõimega inimesel, kui ta testamenti tehes sellest toimingust aru saab ja testamendis väljendatut tõepoolest soovib. 

Vastatud:
05.02.2024

Testamendi tõlgendamine

Testamendi tõlgendamine

Testament

Tere! Kui pärandaja on kirjutanud testamenti ning see ka pärimistunnistusega kinnitatud, et (kasutan varjunimesid) "kinnistu kasutusõigus on antud Marile kuni tema seda soovib ning peale seda läheb kinnistu testamendi järgi üle Astridile", siis kas seejuures saan mina kinnistu omanikuks ja teine isik kasutusõiguse ning seejuures ei tohi ma teha mingeid müügi ega muid tehinguid kuniks tema sellest loobub? Või saab omanikuks Mari ning mina saan siis uueks omanikuks kuniks tema sellest loobub või sureb? Kas kindlustatakse ka see,et ka temal ei ole õigus seejuures kinnisvaraga seljuhul ühtegi tehingut teha? Kas omavahelisel kokkuleppel notarisse minnes saab ka seda muudmoodi teha, et kui Mari ei soovi kasutusõigust siis mina jään lihtsalt omanikuks ja Mari lootus on, et ma teda koheselt majast välja ei tõsta?

Kogu testamenti peaks vaatama ikka tervikuna, et pärandaja soovist täpselt aru saada. Teadmata muud testamendi sisu, sealhulgas kuidas on pärija nimetatud ja lugedes vaid küsimuses esitatud fragmenti, saab seda mõista selliselt, et omandiõigus läheb üle pärijale testamendi järgi. Marile seatakse isiklik kasutusõigus kuni ta seda soovib ja peale seda antakse pärijale üle ka valdus kinnisasja üle. Isiklik kasutusõigus ei piira omaniku õigust kinnisasja võõrandada, ent kui kasutusõigus on kantud kinnistusraamatusse, liigub see edasi koos kinnisasjaga selle uuele omanikule ja Mari peab saama ikkagi oma kasutusõigust teostada.

Vastatud:
23.01.2024

Testament

Testament

Testament

Oleme elukaaslastena kunagi sõlminud notariaalsed testamendid, kus oleme kirjas üksteise pärijatena. Nüüd plaanime abielluda ja minu perekonnanimi muutub. Kas nimemuutuse tõttu tuleks kunagi tehtud testamendid ringi teha? Testamentide sisu me muuta ei plaani.

 

Tere

Täname pöördumast! 

Ei pea, kuna isikukood ju jääb samaks.

Lugupidamisega
Nastasja Babets

 

Vastatud:
27.07.2023

Testamendijärgne pärimine

Testamendijärgne pärimine

Pärijate ringi ja pärandiosade suuruse määramiseks ning pärandvara kohta muude korralduste tegemiseks võib pärandaja teha testamendi. Testamendijärgne pärija on isik, kellele testaator on testamendiga pärandanud kogu oma vara või mõttelise osa (murdosa) sellest. Kui testamendis on pärijate pärandiosad määramata, loetakse nende pärandiosad võrdseks. Kui testaator ei ole testamendis isikule määranud kogu oma vara või selle mõttelist osa, vaid teatud varalise hüve, loetakse see annakuks ja hüve saaja annakusaajaks.

Kontrollitud:

Mis on annak?

Mis on annak?

Annak on pärandaja testamendis või pärimislepingus tehtud korraldus, millega ta jätab kellelegi mingi asja (kinnisasja, auto jms), õiguse (näiteks korteris seeselamise õiguse või õiguse saada elatist), rahasumma või vabastab kellegi kohustusest (laenu tagasi maksmisest pärijatele). Isikut, kelle kasuks selline korraldus tehakse, nimetatakse annakusaajaks. Annakusaaja võib olla samaaegselt ka surnud isiku pärija, kuid ei pruugi seda olla (annak sõbrale, naabrile).

Kontrollitud:

Mis on sundosa? Kellel on selleks õigus?

Mis on sundosa? Kellel on selleks õigus?

Testamendi ja pärimislepingu puhul tuleb arvestada sundosa pärimisega, kuna juhul kui pärandaja on testamendi või pärimislepinguga jätnud seaduse järgi pärima õigustatud alaneja sugulase, oma vanemad või abikaasa, kelle suhtes pärandajal oli surma hetkel perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus, pärandist ilma või on nende pärandiosi vähendanud võrreldes sellega, mille nad oleksid saanud seadusjärgse pärimise korral, on neil õigus nõuda pärijatelt sundosa.

Kontrollitud:

Mis on abikaasade vastastikune testament?

Mis on abikaasade vastastikune testament?

Abikaasade vastastikune testament on abikaasade ühine testament, milles abikaasad nimetavad teineteise vastastikku oma pärijaks või teevad surma puhuks pärandi kohta muid korraldusi. Abikaasad võivad abikaasade vastastikuses testamendis määrata, kellele läheb üleelanud abikaasa pärand üle üleelanud abikaasa surma korral.

Kontrollitud:

Testamendi hoidmine

Testamendi hoidmine

Testaator võib kodust testamenti ise hoida või anda see hoiule teisele isikule. Kui testaator on andnud koduse testamendi teisele isikule hoidmiseks, on testaatori surma korral isikul, kes on võtnud testamendi hoiule või kelle valduses testament on, kohustus esitada testament viivitamata notarile.

Koduse testamendi tegemise saab registreerida ka pärimisregistris riigiportaali vahendusel.

Kontrollitud: