Pärandasin enda tütrele aastaid tagasi maja. Kokkulepe jäi, et minul ja minu teisel lapsel jääb majja elamisõigus eluks ajaks. Nüüdseks tütar on lubanud hakata minult üüri küsima, on minuga vaenulik, pole panustanud maja heaollu ning üleüldine kodurahu on kadunud. Kui suudan koguda piisavalt tõendeid ning otsustan minna kohtusse, siis kui tõenäoline on maja tagasi saada? Milline on olnud Eestis see kohtupraktika, et tõesti saab maja tagasi, on selliseid lahendeid? Olen väga hädas, tütar tahab meie pere reliikvia ära kinkida veel oma sõbrannale, kellele võlgu on ja ei kujuta ette, kuidas elu edasi läheb.

Olete küll oma pöördumises märkinud, et pärandasite maja tütrele ent probleemi sisust võib järeldada, et tegelikult tegite tema kasuks kinkelepingu. Kinnisvara või korteriomandi kinkimine on täiesti seaduslik ja aktsepteeritav tegevus, kuid võib tuua kinkijale või kingisaajale erinevaid arusaamatusi ja probleeme. Koos kinkelepinguga sõlmitava asjaõiguslepinguga antakse kingisaajale üle omand kinkijale kuuluvale esemele. Juhul kui näiteks vanem kingib talle kuuluva korteriomandi oma täisealisele lapsele, saab peale kinnistusraamatu kande tegemist korteriomandi omanikuks laps, kes peale seda võib korteriomandit vabalt käsutada, sealhulgas müüa, pantida või kinkida selle edasi kolmandatele isikutele. Arvestada tuleks, et kuigi võlaõigusseadus võimaldab teatud juhtudel kinkelepingust taganemist, ei tähenda see seda, et kingitud korteri omand läheks seeläbi kinkijale automaatselt tagasi. Kinkelepingust taganemise võimalikkus sõltub faktilistest asjaoludest, millele foorumis hinnangut anda ei ole võimalik ja millele hinnangu saamiseks soovitan pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele.
Pärandamise ehk testamendi tegemise korral jääb isik aga kuni surmani vara omanikuks ning võib vajadusel sellega ise tehinguid teha, samuti on võimalik testamenti tühistada või muuta ilma mingi põhjenduse või selgituseta.

Tere! Soovin nõu seoses pärandiga seotud küsimustega. Pärandaja muutis elu jooksul oma testamenti mitmel korral, sageli emotsionaalsetel ajenditel ja erinevate mõjude tõttu. Vahetult enne surma koostas ta uue testamendi, millega kogu vara määrati ühe inimese kasuks. Mul on aga tõendeid, sealhulgas salvestisi, mis viitavad, et pärandaja tegelik soov oli jagada vara võrdselt kahe isiku vahel. Üks neist salvestistest pärineb isegi olukorrast, kus pärandaja arutas seda notari juuresolekul. Küsimus on, kas selliste tõendite alusel on võimalik pärandiprotsessi käigus esitada vaie ja vaidlustada testamendi kehtivus. Teiseks, enne pärandaja surma lepiti vara potentsiaalsed pärijad omavahel suuliselt kokku, et vara jagatakse teatud viisil, sõltumata testamendi sisust. Kas sellisel kokkuleppel on seaduslik jõud, eriti kui tõendeid selle kohta võib olla piiratud? Tänan ette vastuste eest!

Testamendiga väljendab pärandaja oma viimast tahet ja teeb korraldusi oma surma puhuks. Igal inimesel on elu ajal õigus otsustada, mida ta oma varaga teeb, kellele müüb, kingib või pärandab ja ka õigus ümber otsustada. On hea tava pärandaja tahet austada. 

Kui aga esinevad alused kahtluseks, et pärandaja ei saanud testamenti tehes oma teost ja selle tagajärjest täpselt aru, võib olla alus testamendi vaidlustamiseks. Vara potentsiaalsed pärijad jagasid enne pärandaja surma karu nahka, kes alles metsas jooksis ja selline kokkulepe ei ole kindlasti siduv.

Tere, Minu emal on vanematelt pärandusena saadud maja, mille ta sai abielus olles. Sooviks teada, et kui ta soovib maja pärandada oma lapselapsele, mitte lastele ega mehele, kas oleks õigem teha kinkeleping või testament, et hiljem vaidlusi ja vaidlustusi vältida?

Kinkelepinguga annab kinkija tasuta teisele isikule talle kuuluva eseme või õiguse. Kinkelepingu sõlmimisel lähevad kingisaajale üle kõik asjaga seotud õigused ja kohustused ning koheselt ka asja omand. Pärast kingisaaja poolt omanikuks saamist ei ole kinkijal enam õigust asja ise kasutada või sellega tehinguid teha. Õigus asja kasutada on kinkijal üksnes sel juhul, kui kinkija ja kingisaaja on selles kinkelepingus eraldi kokku leppinud. Kinkelepingu eelis on vara kiire üleminek, kuid kinkija poolt vaadatuna on kinkelepingu puuduseks see, et ta kaotab vara üle igasuguse kontrolli.

Seevastu testamendi näol on tegemist ühepoolse tehinguga, millega testaator (testamendi tegija) otsustab, mis saab tema varast pärast tema surma. Seega läheb testamendiga vara omand üle pärast testaatori surma ning testaator on talle kuuluva vara omanik kuni oma surmani. Testamendi puhul ei pea testaator kartma ka seda, et tal puuduks pärast testamendi tegemist enda vara kasutus- ja käsutusõigus. Testaator saab asja kuni enda surmani kasutada ja soovi korral ka müüa kuni maisest elust lahkumiseni. Kui isik soovib enda vara üle otsustada kuni elu lõpuni ja mitte sõltuda omandiküsimustes oma lähedastest, tuleks kinkelepingule kindlasti eelistada testamenti.

Kokkuvõtlikult on nii testamendil kui kinkelepingul omad eelised. Igal juhul tasub läbi mõelda, mis on vara üleandmise eesmärgiks ning kas pärandajal on eluajal veel vajadus või huvi seda veel ise kasutada. Vastavalt sellele saab valida õige lepingutüübi. Kahjuks on mistahes lepingut võimalik vaidlustada ja ei ole võimalik anda soovitust absoluutselt vaidlustamiskindlale lepinguliigile küll saab soovitada eelistada igal juhul ka testamendi puhul tehingu notariaalset vormi.

Tere 1) Kas testamendis tuleb vara üles lugeda või sobib stiilis “surma korral kogu vara sellele isikule”? St kui vara võib aja jooksul muutuda, siis kehtib ikka kogu varale (ka mis lisandub)? 2) kui praegu ei ole veel lapsi ja tahaks testamendis vara kirjutada surma korral elukaaslase nimele, siis mis muutub kui tulevad lapsed (sama elukaaslasega) ja on soov, et vara pärivad lapsed ja elukaaslane koos? Kas siis tuleb testamenti muuta või siis rakendub seadusjärgselt mingitmoodi? 3) kui peamine soov on, et minu varale ei saaks ligi minu ema (mis tuleb pärimisseaduse järgsest loogikast hetkel, sest lapsi pole ja elukaaslasega pole abielus), siis kas testamendiga on võimalik lihtsalt ka ühte inimest n-ö välja kirjutada pärimisseaduse järgsest loogikast või tulebki lihtsalt testamendiga reguleerida, kes pärib (st punkt 1 ja 2 esialgu elukaaslane, pärast elukaaslane ja lapsed koos jm)? Aitäh!

Testament on pärandaja tahte väljendus tema surma puhuks ja seadus ei sea testamendiga vara jaotusele piiranguid vaid pärandaja on testamenti koostades vaba otsustama kas ta pärandab kogu oma vara või ainult osa sellest ning kes on tema tstamendijärgsed pärijad. Kui sõnastada testament selliselt, et pärandatakse kogu vara, mis on pärandajal tema surma ajal, hõlmabki see kogu vara. Testamendis ei pea nimetama isikuid nime pidi ent peaks olema selge, kellele pärand jätta soovitakse. Kui näiteks teha korraldus, et kogu minu vara pärivad minu lapsed ja nende isa võrdselt, pärivadki laste isa ja lapsed, kes pärandajal surma ajal on, sõltumata sellest kas pärandajal testamenti tehes lapsi üldse oli. Kui Te selgitate notarile eesmärki, mida Te testamendiga saavutada soovite, nõustab notar kindlasti ka pärandvara ja pärijate testamendis kirjeldamise küsimuses.

Kuidas saada teada elava vanema testamendi sisu kui too ei ole võimeline ise notari juurde minema ega mäleta selle sisu ega kus see olla võib ning internetis pole samuti ligipääsu

Kuni testamendi tegija on elus, ei saa teised isikud koostatud testamendiga tutvuda. Isik ise saab testamendiga tutvuda notaribüroos või eesti.ee veebilehel eraisikule suunatud teenuse "notariaalsed dokumendid" all ID-kaardiga sisse logides.

Olen 72 a ne.Soovin teha oma vara kohta testamendi.Mul on kaks kinnisvara objekti,mõlemas 1/2 kaasomandist.Mul on poeg esimesest abielust,praegu 30 a suhtes uue elukaaslasega.Sooviks,et vara päriks poeg,aga poja elustiil on selline,et ta praktiliselt pole käinud elus tööl,tal puudub sissetulek,karjäär,pere.30 a olen olnud uue elukaaslasega,keda ei tahaks elukohata jätta.Kuidas seda testamenti kirjutada,et poeg kasutada jäetud ruumidest inimest tänavale ei saaks tõsta,üüri nõuda jne.Elukaaslane on meie elamisse paigutanud u 10000 € ja teinud kinnisvara juures nii majas ja aias suurt tööd.Poeg pole selle aja jooksul teinud midagi,ei ka rahaliselt.Kuidas tuleks sellises olukorras testament koostada ?

Testament on pärandaja viimase tahte avaldus ja selles võib teha oma surma puhuks just selliseid korraldusi, nagu pärandaja soovib. Kui Teie sooviks on, et pärijaks saab poeg aga elukaaslasele jääb õigus eluaset surmatunnini kasutada, saategi kirjutada testamenti sisse elukaaslasele isikliku tasuta kasutusõiguse. Tasuta kasutusõiguse saate seada ka juba täna notari juures vastavat lepingut tehes ja kasutusõiguse kohta kinnistusraamatusse märkust tehes. See ei tee Teie elukaaslasest kaaspärijat vaid annabki talle õiguse kasutada eluaset lepingus ette nähtud viisil oma elupäevade lõpuni sõltumata sellest, kes on kinnisasja omanik.

Kui aga soovite elukaaslasele Teie surma järgselt ka elamisse paigutatud raha tagastamist pärija poolt, on võimalik ka see testamendis ette näha. Testamendi sõnastust aitab Teil korrigeerida ka testamenti tõestav notar, kui avaldate talle, millist olukorda oma surma järgselt täpselt saavutada soovite. 

Tere! Soovime abikaasaga teha testamendi selliselt, et meie ühise kodu päriksid meie ühine tütar ja minu eelmisest kooselust sündinud tütar. Abikaasal on aga samuti eelmisest kooselust 2 alaealist last, kuid kuna abikaasa neid toetab igakuiselt, siis testamenti neid lisada ei sooviks. Kas sellises olukorras on seadusega kooskõlas testamendi tegemine ainult osale lastest? 

Testament on pärandaja viimase tehte avaldus ja pärandajal on õigus jätta oma vara just neile pärijatele, kellele ta soovib jätta. Kirjeldatud olukorras ongi ehk mõistlikum teha abikaasade vastastikune testament, millega määratakse pärijaks teineteist ja tehakse korraldused, kellele saab vara kui üleelanud abikaasa sureb. 

Iseenesest ei ole keelatud jätta mõned lapsed testamendiga pärijate ringist välja ent silmas tuleb pidada, et teatud tingimustel on pärijate ringist välja jäänud pärijal õigus nõuda pärijatelt sundosa väljamaksmist. Sundosa saab nõuda eeskätt siis, kui pärijate ringist välja jäänud lapsel ei ole näiteks tervisest tulenevatel põhjustel võimalik ise endale ülalpidamist hankida. Sundosa suurus saab olla talle seadusjärgse pärimise korral osaks saanud pärandiosa väärtus.

Tere! Mul on vanaema, kellel on mees, kellega ta on koos elanud u 40 aastat. Nad ei ole abielus. Maja milles nad elavad kuulub vanaema mehele. Vanaema mees on nüüdseks jäänud pimedaks ja tekkinud ka psüühilisi probleeme. Kuna vanaema on terve elu pühendanud sellele majapidamisele, siis soovime, et pärast vanaema mehe surma ta ei peaks sellest loobuma. Kuidas vormistada teovõimetu ja asjad mitte arusaava inimesega testamenti?

Estiteks sooviksin täpsustada, et nägemise halvenemine või isegi täielik kadumine ei muuda veel inimest teovõimetuks. Teovõimetu on isik, kes nõrgamõistuslikuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda oma tegusid juhtida ega nende tagajärgedest aru saada. Kui vanaema elukaaslase arusaamisvõimega on kõik koras, ei ole takistusi testamendi tegemiseks. Samas võib olla võimalik teha testamenti ka piiratud teovõimega inimesel, kui ta testamenti tehes sellest toimingust aru saab ja testamendis väljendatut tõepoolest soovib. 

Tere! Kui pärandaja on kirjutanud testamenti ning see ka pärimistunnistusega kinnitatud, et (kasutan varjunimesid) "kinnistu kasutusõigus on antud Marile kuni tema seda soovib ning peale seda läheb kinnistu testamendi järgi üle Astridile", siis kas seejuures saan mina kinnistu omanikuks ja teine isik kasutusõiguse ning seejuures ei tohi ma teha mingeid müügi ega muid tehinguid kuniks tema sellest loobub? Või saab omanikuks Mari ning mina saan siis uueks omanikuks kuniks tema sellest loobub või sureb? Kas kindlustatakse ka see,et ka temal ei ole õigus seejuures kinnisvaraga seljuhul ühtegi tehingut teha? Kas omavahelisel kokkuleppel notarisse minnes saab ka seda muudmoodi teha, et kui Mari ei soovi kasutusõigust siis mina jään lihtsalt omanikuks ja Mari lootus on, et ma teda koheselt majast välja ei tõsta?

Kogu testamenti peaks vaatama ikka tervikuna, et pärandaja soovist täpselt aru saada. Teadmata muud testamendi sisu, sealhulgas kuidas on pärija nimetatud ja lugedes vaid küsimuses esitatud fragmenti, saab seda mõista selliselt, et omandiõigus läheb üle pärijale testamendi järgi. Marile seatakse isiklik kasutusõigus kuni ta seda soovib ja peale seda antakse pärijale üle ka valdus kinnisasja üle. Isiklik kasutusõigus ei piira omaniku õigust kinnisasja võõrandada, ent kui kasutusõigus on kantud kinnistusraamatusse, liigub see edasi koos kinnisasjaga selle uuele omanikule ja Mari peab saama ikkagi oma kasutusõigust teostada.

Oleme elukaaslastena kunagi sõlminud notariaalsed testamendid, kus oleme kirjas üksteise pärijatena. Nüüd plaanime abielluda ja minu perekonnanimi muutub. Kas nimemuutuse tõttu tuleks kunagi tehtud testamendid ringi teha? Testamentide sisu me muuta ei plaani.

Tere

Täname pöördumast! 

Ei pea, kuna isikukood ju jääb samaks.

Lugupidamisega
Nastasja Babets