Minu kadunud isa jättis talu minu emale. Tänaseks on ema talu maha müünud ja ostnud korteri. Ema pärijateks on kaks last. Kas ema peab tegema testamendi ümber ostetud korteri pärimiseks lastele või kehtib automaatslet edasi olemasolev isa poolt tehtud pärand emale ja ema praegune vara ehk korter läheb automaatselt lastele edasi ema surma korral? Maja müügist on emal veel natuke raha järgi, kas selle kohta on vaja tal teha muudatus olemasolevas isa testamendis oma lastele? Isa poolt tehtud testament oli tehtud KOGU MINU VARA jääb emale. Kas see kehtib ka nüüd latsele ema surma korral tema korteri ja raha kohta? Üks laps on emalt juba osa talu müügi rahast omale kaubelnud. Kuidas ja kas seda peaks ema nüüd oma testamendis kajastama?

Hetkel ei ole aru saada, kas teie ema päris vastastikuse testamendi alusel või oli isa üksi teinud testamendi, kus nimetas kogu oma vara pärijaks oma abikaasa ehk teie ema. Kui tegemist on abikaasade vastastikuse testamendiga, siis oleneb kas abikaasad määrasid kohe ka üleelanud abikaasa osas pärijad võ mitte. Juhul kui abikaasade vastastikuses testamendis oli määratud, kes on pärijad, kui enam kumbagi abikaasat ei ole, siis ema enam uusi pärimise korraldusi teha ei saa, s.t. ema ei saa määrata pärijateks kedagi teist, kui abikaasad olid koos testamendis määranud. Seega vara, mis ema surma päeval on olemas, pärijateks saavad peale ema surma abikaasade vastastikuses testamendis nimetatud isikud. Küll aga kui testamendiga ei ole piiratud vara käsutusõigust, siis on emal õigus oma elu ajal olemasolevat vara müüja, kinkida, koormata. Kui isa oli üksi teinud testamendi, kus ta määras, et kogu vara pärijaks on tema abikaasa, siis teie emal on õigus teha testament ning määrata, kes on tema vara pärijad või konkreetsete esemete või õiguste saajad.

Tere! Jutt käib pärimisõigusest.Ema on teinud maja õe ja vennale.Mina ja minu laps on majja sissekirjutatud.Kas neil on õigust pärast ema surma meid välja visata?

Ainuüksi sissekirjutus ei anna teile õigust peale ema surma majas edasi elada. Kui ema on teinud testamendi, millega jätab maja teie õele ja vennale, siis peale teie ema surma, on õigus neil otsutada, kas te võite seal edasi elada või mitte. Teie emal on võimalik oma elu ajal sõlmida teiega isikliku kasutusõiguse leping. See annab teile õiguse edasi elada majas ka peale teie ema surma. Teine võimalus on, et teie ema määrab testamendiga, et teil on õigus majas edasi elada, siis ei tohi teie õde-venda teid majast välja tõsta. 

Mul suri isa ära. Lähedased me polnud ja läbi ei käinud palju. Elasin 17a. välismaal. Viimati suhtlesin temaga telefoni teel 4a tagasi, peale seda ta mu telefonikõnesid vastu ei võtnud. Mulle helistas keegi isa kontaktisik ja teatas ta surmast ja jagas infot matuse kohta. Kuna mul oli eile asja notarisse tütre isapoolse vanaema pärandvara jagamise osas, siis palusin notaril vaadata netist kas isal on testamenti. Ja üllatuseks on kontaktisik on tema testamendijärgne pärija, testament tehtud 2024a. Mulle see kontakisik ütles telefonis, et haigla poolt määratud kontaktisik, kui õigesti aru sain. Tundub mingi suvaline inimene olevat. Uut naist ega rohkem lapsi surnul polnud ja elas eraklikku elu. Kas mul on mõtet kohtutee ette võtta, et testament tühistatud saaks, kasvõi 50% mulle määrata. Kas mul oleks mingeid shansse üldse kohtuasi võita? pärandajast jäi järele 2 toaline korter. Olen pärandaja ainuke ametlik laps ja riigiportaalis on ka see info olemas. Kas oskate mulle juristi soovitada ja kui palju see maksab? Olen igasuguse info eest tänulik!

Antud juhul ei ole arusaadav, kas teile juba anti isa testamendist ärakiri või mitte ning kas testament oli notariaalne või kodune. Kui teie isa surma järgselt ei ole pärimismenetlust algatatud, siis on see õigus teil, samuti saades testamendi on teil kui seadusjärgsel pärijal testamendi vaidlustamisõigus. Kui teie ise pärimismenetlus ei algata ning nt algatab testamendijärgne pärija, siis pärimist menetlev notar saadab teile pärimise algatamisel teate, et on tehtud testament ning teil kui seadusjärgsel pärijal on õigus testament vaidlustada. 
Pärimisseaduse § 88 lg 7 kohaselt kui testamendi tegemisel esines asjaolu, mis annab vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele aluse testamendi tühistamiseks, võib pärast pärandaja surma testamendi tühistada ka isik, kes oleks õigustatud pärima testamendi või selle osa kehtetuse korral. Testamendi tühistamiseks tuleb esitada hagi kohtusse. Testamendi tühistamise hagi võib esitada kohtusse ühe aasta jooksul tühistamise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 30 aasta möödumisel pärandi avanemisest arvates.

Lugupeetud advokaat, Palun Teie õiguslikku selgitust järgmises küsimuses. Kas autor peab oma testamendis nimeliselt määrama isiku, kellele jääb autoriõigus pärast tema surma, juhul kui hiljem võivad DNA-testi alusel ilmneda teised lapsed või pärijad? Teisisõnu: kas ja kuidas on võimalik testamendiga tagada, et autoriõigus läheks ainult ühele konkreetsele pärijale, sõltumata võimalikest hiljem ilmnevatest seadusjärgsetest pärijatest? Palun selgitust kehtiva Eesti õiguse alusel ning vajadusel viidet asjakohastele seadusesätetele või kohtupraktikale. Lugupidamisega, 

Kui isik soovib, et tema lahkumisel mingi konkreetne õigus läheks konkreetsele isikule, siis tuleb teha vastava isiku kasuks testament või sõlmida vastava isikuga pärimisleping. Kui ei ole kehtivat testamenti või sõlmitud pärimislepingut, siis isiku surma korral lahendatakse pärimine vastavalt pärimisseadusele, ehk pärijateks on seadusjärgsed pärijad (autoriõigusseadus §-d 36, 37, 74 lg 3 ning pärimisseadus § 10 ja 11). Kui inimesel on soov kindlustada kedagi kindlat saama konkreetset hüve tema surma korral, siis soovitan leida endale sobiva notari (https://www.notar.ee/et/notarid/nimekiri) ning pöörduda julgelt tema poole ning kindlasti annab notar nõu, kuidas antud juhul parimal viisil testament või pärimisleping vormistada. 

Meil elukaaslasega on mõlemal eelnevast suhtest lapsed - ühiseid lapsi pole. Abielus pole. Soov jagada kinnisvara 1/2 ja 1/2, aga nii, et oleks tulevikus kindlus, et ekskaaslased ei hakkaks probleeme tekitama, kui emba-kumbaga meist midagi juhtub. Kas on variant, et teeme mõlemad elukindlustuse poole kinnisvara väärtuse suuruses ja saajaks teise kaaslase, ehk kui ühega meist midagi juhtub, saab teine piisava summa raha, et teine majapool tema lastelt välja osta? Muidugi kinnitaksime kõik ka notariaalselt notari juures.

Kui te soovite reguleerida, et kuidas vara liiguks teie emma-kumma surma korral, siis seni kuni te ei ole abielus on teil võimalik teha, et kumbki teeb teise kasuks testamendi või sõlmite vastastikku pärimislepingu. Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Pärimisleping on pärandaja ja teise isiku kokkulepe, millega pärandaja nimetab teise lepingupoole või muu isiku oma pärijaks või määrab talle konkreetse eseme või õiguse. Seega testamendi puhul tuleb arvestada, et seda saab muuta või tühistada ilma, et testamendis nimetatud isik sellest teada saab. Pärimislepingut ei saa muuta või tühistada ilma teist osapoolt teavitamata.
Kui testament võib olla notariaalne või kodune, siis pärimisleping sõlmitakse üksnes notariaalselt. 
Nii testamendis kui ka pärimislepingus nimetatud isik ei omanda õigusi pärandaja varale pärandaja eluajal. 
Selleks, et te saaksite otsustada kumb teile enam sobib ning kuidas paremini reguleerida korraldusi teie surma puhuks soovitan teil kindlasti võtta ühendust mõne teile sobiva notariga. Kõikide notarite kontaktid leiate siit https://www.notar.ee/et/notarid/nimekiri  

Tere! Kaks küsimust testamendi koostamise kohta. Kinnistust kuulub lähiajal abikaasaga mõlemale 1/2 (hetkel minu omand, 1/2 läheb kinkelepinguga abikaasale). Et abikaasal ei ole lapsi, samuti on vanemad surnud, on meie jaoks oluline, et kinnistu päriks peale meie mõlema surma minu tütar. Testamendid on hetkel koostatud mõlemal täies mahus teineteisele. Saan ma õigesti aru, et saame sinna mõlemad lisada asepärijana minu tütre, ehk et peale meie mõlema surma päriks tema lõpuks kinnistu? Lisaks, ilmselt ei ole see testamendi puhul võimalik, aga küsiks siiski. Kas on võimalik kuidagi määratleda, et abikaasa minu vara pärijana ei saaks peale minu surma oma osa kinnistust kellelegi teisele päranda/kinkida/müüa, kui ainult minu tütrele? Kas järgmised pärimisseaduse paragrahvid annaks selle võimaluse?: "Testaator võib testamendis pärija nimetada või annaku määrata edasilükkava tingimusega või tähtaja määramisega." "Testaator võib testamendis teha ka muid edasilükkava või äramuutva tingimusega või määratud tähtajaga korraldusi." Sama küsimus ka kinkelepingu kohta. Kas sinna on võimalik lisada analoogne klausel? Ette tänades!

Olukorras, kus abikaasad soovivad pärandada vara vastastikku ja määrata kindlaks ka isiku, kes pärib peale üleelanud abikaasa surma, soovitan koostada hoopis abikaasade vastastikuse testamendi. Abikaasade vastastikune testament on abikaasade ühine testament, milles abikaasad nimetavad teineteise vastastikku oma pärijaks või teevad surma puhuks pärandi kohta muid korraldusi. Abikaasad võivad abikaasade vastastikuses testamendis määrata, kellele läheb üleelanud abikaasa pärand üle üleelanud abikaasa surma korral. Kui abikaasade vastastikuses testamendis on määratud, et üleelanud abikaasa surma korral läheb tema pärand üle kolmandale isikule, ei ole üleelanud abikaasal, kes on pärandi vastu võtnud, õigust seda abikaasade vastastikuse testamendi korraldust muuta ega oma surma korraks teistsuguseid korraldusi teha (uut testamenti teha ega pärimislepingut sõlmida). Juhul kui soovitakse määrata pärijat üleelanud abikaasale, tuleks mõelda ja sätestada, kas üleelanud abikaasalt peaks pärand pärijale üle minema varem surnud abikaasa surma päeva koosseisus või võib üleelanud abikaasa seda vara oma eluajal vabalt käsutada. Abikaasade vastastikune testamendi tegemiseks peate pöörduma notari poole.

Tere! Kui on tehtud notaris testament ja inimene teeb kodus uue siis kumb testament kehtib !

Kui tehtud on notariaalne testament ja pärandaja on hiljem koostanud koduse testamendi, mis vastab kodusele testamendile kehtestatud nõuetele ja selle tegemise päevast on möödunud pärandaja surma ajaks vähem kui kuus kuud, kehtib viimati koostatud ehk kodune testament.

Tere, Vanematel on tehtud vastastikune notariaalne testament, kus hiljem mõlema surma puhul läheb kogu vara ühele tütrele. Isa on nüüd surnud ja kogu vara läks emale. Emal on veel kaks tütart (kasulapsed isale). Küsimus: kui testamendi järgne pärija - tütar peaks enne ema surema, kas siis ema pärand läheb edasi tütre lapsele või teistele tütartele jagamiseks? Aitäh!

Kui testaator on testamendis teinud korralduse alaneja sugulase (oma lapse) kasuks, kes pärast testamendi tegemist, kuid enne pärandi avanemist sureb, jättes järele alanejad sugulased (lapsed), eeldatakse, et korraldus on tehtud ka alanejate sugulaste kasuks selle pärandiosa ulatuses, mille nad saaksid surnud alaneja sugulase asemele astumise korral seadusjärgselt pärides, kui testamendist ei tulene teisiti (PärS § 31).

Testamendi tegemine Emal kolm last neist tahab ta ainult jätta testamenti tütre lapse ja tütre selles osas, et poeg ei saaks kinnisvara osas teha rahalisi tehinguid, võtta laenu. Millised oleksid klauslid/paragraafid, mis testamendis peaksid kindlasti olema? Mistagab, et kolmest lapsest kaks jäävad pärijatena välja? Nende lapsed samuti? Mis paragraaf selle kohta oleks toetav? Mõte on teha testament ema tütre pojale aga et ka tütar poja ema saaks seal kinnisvaral toimetada ja elada elupäevade lõpuni. Milline oleks seda totetav paragraaf ja lausestus? 

Testament on isiku korraldus tema vara kohta surma puhuks ja see on täitmiseks kohustuslik. Kui isik on testamendiga määranud kellegi kogu oma vara pärijaks, toimub pärimine ainult testamendi järgi ja seadusjärgsed pärijad (sealhulgas lapsed) pärida ei saa. Siiski tuleb arvestada, et teatud juhtudel võib lastel olla õigus sundosale. Nimelt, kui pärandaja on jätnud oma lapsed, vanemad või abikaasa, kelle ülalpidamine oli pärandaja kohustus, pärandist ilma või vähendanud nende osa võrreldes seadusjärgse pärimisega, on neil õigus nõuda sundosa. Sundosale tekib õigus näiteks siis, kui testamendist on jäänud välja laps, kes puude või töövõimetuse tõttu ise end üleval pidada ei suuda. Sellisel lapsel on õigus testamendijärgselt pärijalt nõuda sundosa.

Sundosa on pool sellest väärtusest, mida pärija oleks saanud seadusjärgse pärimise korral. Sundosa saajal on õigus nõuda pärijatelt rahasumma, mis vastab sundosa väärtusele.

Samuti on võimalik testamendis anda korraldus, et kinnisasja pärija peab seadma teise isiku kasuks isikliku kasutusõiguse. 

Kuivõrd testament on soovitatav vormistada notariaalselt, soovitan selgitada vabas sõnastuses tulemust, mida soovite saavutada, tehingut tõestavale notarile, kes aitab leida parima sõnastuse selle saavutamiseks. Samuti nõustab notar testamendi tegijat toimingu piires õigusalaselt.

Tere…on kodune testament, kus on juuli 2025 parandatud juuniks 2025, kui ta reaalselt testamendi allkirjastas. Kodanik suri 01.07.2025. Kas pärijal tekib probleeme seoses kuupäeva parandusega? Ette tänades

Kodune omakäeline testament kaotab kehtivuse, kui selle koostamisest on möödunud kuus kuud ja testamendi tegija veel elab. Samuti on testament kehtetu, kui see ei vasta seaduses kirjeldatud vorminõuetele. Omakäeline testament tuleb kirjutada algusest lõpuni oma käega, lisada kuupäev ja aasta ning allkirjastada. Kogu testament peab olema kirja pandud ka ajaliselt lähestikku – üldjuhul samal päeval. Need nõuded muudavad testamendi võltsimise raskemaks ja annavad kindlust, et inimene oli oma viimse tahte vormistamise ajal teo- ja otsusevõimeline. Kuupäev testamendis omab eriti tähtsust selle kehtivuse kindlaks tegemisel. Kuupäeva parandus võib probleeme tekitada, kui keegi testamendi peaks vaidlustama. Kui testament ei ole kehtiv, toimub pärimine seaduse järgi.