Tere! Testamendis on kolm last määratud võrdseteks pärijateks, ja testamendi lõpus on ühele lapsele määratud annakuga kinnisasi. Kas on õiguspärane, kui peale pärandaja surma on kogu pärandvara seesama kinniasi? Kaks pärijat jäävad tühjade pihkudega? Teine küsimus Meil on abikaasaga kaks poega ja me ei tea kas me peaks tegema abikaasade vahelise vastikuse testamendi või mitte? Tänan.

Testamendis võib pärandaja määrata pärijad ning teha ka annakuid. Kui testamendis on kolm last nimetatud võrdseteks pärijateks, siis pärand jaguneb üldjuhul nende vahel võrdsetes osades. Samas võib pärandaja testamendis määrata täiendavalt ühele isikule annakuna konkreetse kinnisasja. Annak ei tee annakusaajat automaatselt ainupärijaks, vaid annab talle õiguse nõuda annakuks määratud eseme või õiguse üleandmist pärijatelt. Kui kogu pärandvara koosneb ainult ühest kinnisasjast ning see kinnisasi on testamendis määratud annakuna ühele lapsele, võib tekkida olukord, kus see üks pärija saabki sisuliselt kogu pärandvara endale. Samas, kui testamendis on kolm last määratud võrdselt pärijateks, tuleb testamenti tõlgendada tervikuna. Üldjuhul tähendab võrdselt pärijaks määramine seda, et kõigil kolmel lapsel peaks olema õigus saada võrdne osa pärandist. Seetõttu võib sellises olukorras tekkida vastuolu testamendi kahe osa vahel: ühelt poolt on kõik kolm last nimetatud võrdseteks pärijateks, teiselt poolt on kogu vara moodustav kinnisasi määratud annakuna ainult ühele lapsele. Sellisel juhul tuleb välja selgitada pärandaja tegelik tahe. Kui testamendi sisu ei ole üheselt selge, võib tekkida vajadus testamendi tõlgendamiseks. Selle tulemus võib olla kas pärandi jagamine kõigi pärijate vahel või kogu vara jätmine ühele pärijale, sõltuvalt sellest, milline tõlgendus kõige paremini kajastab pärandaja tahet.
Teise küsimuse osas: abikaasade vastastikune testament võib olla mõistlik lahendus juhul, kui soovite ühiselt reguleerida vara pärimist ja tagada teineteise majanduslik kindlustatus pärast ühe abikaasa surma. Sellise testamendi eeliseks on õigusselgus ja see, et abikaasad saavad kokku leppida ühises pärimiskorras. Samas tuleb arvestada, et vastastikune testament piirab teatud juhtudel ühepoolset hilisemat muutmist ning võib mõjutada laste tulevasi pärimisõigusi. Kui peres on kaks poega ja soovite vältida hilisemaid vaidlusi, on mõistlik enne otsustamist arutada notariga läbi: 1) milline vara kuulub kummalegi abikaasale, 2) kas soovite kogu vara esmalt üle anda ellujäänud abikaasale, 3) millal ja kuidas peaksid lapsed pärima, 4) kas soovite sätestada eritingimusi (näiteks kasutusõigus, elamisõigus või annaku tegemine). Sobiva lahenduse valik sõltub teie perekonna ja vara konkreetsest olukorrast. Teile sobiva notari leiate siit https://www.notar.ee/et/notarid/nimekiri 

Tere Abikaasade vastastikuses testamendis p3 Korraldus surma korral on selline sõnastus: "Peale viimase abikaasa surma jääb meie ühisomandis olev kinnistu, mis asub aadressil X pojale (nimi), kes on sündinud aastal... ." Mida sellisest sõnastusest välja lugeda. Kas tegemist on pärijaga või annaku saajaga?

Kui testaator ei ole määranud isikule kogu oma vara ega selle mõttelist osa, vaid üksnes teatud varalise hüve, pidamata hüve saajat oma õigusjärglaseks, loetakse hüve annakuks ja hüve saaja annakusaajaks.
Kui abikaasade vastastikuses testamendis on kirjas, et peale viimase abikaasa surma jääb meie ühisomandis olev kinnistu, mis asub aadressil X pojale (nimi), kes on sündinud aastal... , siis on abikaasad määranud annaku. 

Abikaasade vastastikuses testamendis (2008.a) peale viimase abikaasa surma on nende ühisomandis olev kinnistu jäetud pojale. Kas poeg on automaatselt pärija või peab välja selgitama teised võimalikud pärijad? Kas kinnistu on annak? Notar viitas seaduse muudatusele pärimismenetluse algatamisel.

Kui testamendis on pärast viimase abikaasa surma määratud ühisomandis olev kinnistu ühele isikule (pojale), tuleb selgitada, kas tegemist on pärija määramisega või annakuga. Kui kinnistu on jäetud pojale ilma pärijaks nimetamiseta, võib tegemist olla annakuga, mis ei muuda poega automaatselt pärijaks. Sellisel juhul tuleb välja selgitada ka teised võimalikud pärijad ning nende õigused. Kui poeg on testamendis määratud pärijaks, siis on ta pärimismenetluses pärija staatusega, kuid pärimismenetluse käigus tuleb ikkagi kontrollida, kas esineb ka teisi võimalikke pärijaid.
Notari viide seaduse muudatusele puudutab asjaolu, et enne 2009. aasta reformi kehtis Eestis pärimises vastuvõtusüsteem, mis tähendab, et pärija pidi pärandi saamiseks olema aktiivne, ehk avaldama tahet pärand vastu võtta. Kehtiv pärimissüsteem on vastupidine ehk loobumissüsteem, s.t. pärijaks võib saada ilma, et sa oleksid aktiivne pärija. Nüüdse süsteemi puhul peab pärija olema aktiivne, kui ta ei taha pärandit vastu võtta.
Notar peab kontrollima pärijate ringi ja testamendi ulatust enne pärimistunnistuse väljastamist. Kui testamendis oli poeg nimetatud annakusaaja ning testamendis ei ole nimetatud annakutäitjat, siis pärimisseaduse kohuselt on annakutäitjaks pärija. Seega annaku üleandmist saabki teha alles peale seda, kui on selgunud, kes on pärijad ehk kui on väljastatud pärimistunnistus. 

Tere! Minu õel suri eelmine aasta sõber (enesetapp). Selgus, et õele tehti käsitsi kirjutatud testament. Asja teeb raskeks see, et surnud isiku teised sõbrad arvasid, et nemad saavad testamendi, kuid nad leidsid paberid ja pettusid, et kõik on minu õele. Nad läksid meie koju õelt allkirju nõudma võlts dokumentidele, millega nad oleks saanud omale kõik. Nad lasid õel lugeda testamenti, kuid nad võtsid need kõik talt käest ära. Kuna õde allkirju ei andnud, siis nad vihastasid ja hakkasid ähvardama igatepidi. Neil oli ka kaasas surnud isiku tädi ja tema mees. Nad on helistanud ja manipuleerivad, et viskavad kirjutatud testamendi minema ja me ei saa midagi teha, et las läheb siis riigile, kui nemad ei saa. Nad ähvardasid, et nende sõna õe sõna vastu, et keegi niikuinii ei usu ühte inimesest ja pole tõestus ka. Nad on õe ära blokeerinud ja mitte kuidagi ei saa nendega suhelda. Meil kodus on ka kaamera, kuid see ei tööta ja polegi ühtegi tõestust, et nad käisid. Mida me peaks tegema?

Inimene, kelle kätte on antud kodune testament hoiule või kelle kätte on kodune testament sattunud, on kohustatud koduse testamendi esitama notarile viivitamata pärast testamendi tegija surmast teada saamist. Pärijal või isikul, kellele on tekkinud kahju testamendi varjamise või hävitamise tõttu, on õigus esitada kahju hüvitamise nõue isiku vastu, kes on testamendi süüliselt kõrvaldanud või seda varjanud.
Soovitan pöörduda esimesel võimalusel politsei poole seoses ähvarduste ja võimaliku pettusekatsega ning samuti kui on alust arvata, et testamenti varjatakse või võidakse hävitada. 

Minu kadunud isa jättis talu minu emale. Tänaseks on ema talu maha müünud ja ostnud korteri. Ema pärijateks on kaks last. Kas ema peab tegema testamendi ümber ostetud korteri pärimiseks lastele või kehtib automaatslet edasi olemasolev isa poolt tehtud pärand emale ja ema praegune vara ehk korter läheb automaatselt lastele edasi ema surma korral? Maja müügist on emal veel natuke raha järgi, kas selle kohta on vaja tal teha muudatus olemasolevas isa testamendis oma lastele? Isa poolt tehtud testament oli tehtud KOGU MINU VARA jääb emale. Kas see kehtib ka nüüd latsele ema surma korral tema korteri ja raha kohta? Üks laps on emalt juba osa talu müügi rahast omale kaubelnud. Kuidas ja kas seda peaks ema nüüd oma testamendis kajastama?

Hetkel ei ole aru saada, kas teie ema päris vastastikuse testamendi alusel või oli isa üksi teinud testamendi, kus nimetas kogu oma vara pärijaks oma abikaasa ehk teie ema. Kui tegemist on abikaasade vastastikuse testamendiga, siis oleneb kas abikaasad määrasid kohe ka üleelanud abikaasa osas pärijad võ mitte. Juhul kui abikaasade vastastikuses testamendis oli määratud, kes on pärijad, kui enam kumbagi abikaasat ei ole, siis ema enam uusi pärimise korraldusi teha ei saa, s.t. ema ei saa määrata pärijateks kedagi teist, kui abikaasad olid koos testamendis määranud. Seega vara, mis ema surma päeval on olemas, pärijateks saavad peale ema surma abikaasade vastastikuses testamendis nimetatud isikud. Küll aga kui testamendiga ei ole piiratud vara käsutusõigust, siis on emal õigus oma elu ajal olemasolevat vara müüja, kinkida, koormata. Kui isa oli üksi teinud testamendi, kus ta määras, et kogu vara pärijaks on tema abikaasa, siis teie emal on õigus teha testament ning määrata, kes on tema vara pärijad või konkreetsete esemete või õiguste saajad.

Tere! Jutt käib pärimisõigusest.Ema on teinud maja õe ja vennale.Mina ja minu laps on majja sissekirjutatud.Kas neil on õigust pärast ema surma meid välja visata?

Ainuüksi sissekirjutus ei anna teile õigust peale ema surma majas edasi elada. Kui ema on teinud testamendi, millega jätab maja teie õele ja vennale, siis peale teie ema surma, on õigus neil otsutada, kas te võite seal edasi elada või mitte. Teie emal on võimalik oma elu ajal sõlmida teiega isikliku kasutusõiguse leping. See annab teile õiguse edasi elada majas ka peale teie ema surma. Teine võimalus on, et teie ema määrab testamendiga, et teil on õigus majas edasi elada, siis ei tohi teie õde-venda teid majast välja tõsta. 

Mul suri isa ära. Lähedased me polnud ja läbi ei käinud palju. Elasin 17a. välismaal. Viimati suhtlesin temaga telefoni teel 4a tagasi, peale seda ta mu telefonikõnesid vastu ei võtnud. Mulle helistas keegi isa kontaktisik ja teatas ta surmast ja jagas infot matuse kohta. Kuna mul oli eile asja notarisse tütre isapoolse vanaema pärandvara jagamise osas, siis palusin notaril vaadata netist kas isal on testamenti. Ja üllatuseks on kontaktisik on tema testamendijärgne pärija, testament tehtud 2024a. Mulle see kontakisik ütles telefonis, et haigla poolt määratud kontaktisik, kui õigesti aru sain. Tundub mingi suvaline inimene olevat. Uut naist ega rohkem lapsi surnul polnud ja elas eraklikku elu. Kas mul on mõtet kohtutee ette võtta, et testament tühistatud saaks, kasvõi 50% mulle määrata. Kas mul oleks mingeid shansse üldse kohtuasi võita? pärandajast jäi järele 2 toaline korter. Olen pärandaja ainuke ametlik laps ja riigiportaalis on ka see info olemas. Kas oskate mulle juristi soovitada ja kui palju see maksab? Olen igasuguse info eest tänulik!

Antud juhul ei ole arusaadav, kas teile juba anti isa testamendist ärakiri või mitte ning kas testament oli notariaalne või kodune. Kui teie isa surma järgselt ei ole pärimismenetlust algatatud, siis on see õigus teil, samuti saades testamendi on teil kui seadusjärgsel pärijal testamendi vaidlustamisõigus. Kui teie ise pärimismenetlus ei algata ning nt algatab testamendijärgne pärija, siis pärimist menetlev notar saadab teile pärimise algatamisel teate, et on tehtud testament ning teil kui seadusjärgsel pärijal on õigus testament vaidlustada. 
Pärimisseaduse § 88 lg 7 kohaselt kui testamendi tegemisel esines asjaolu, mis annab vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele aluse testamendi tühistamiseks, võib pärast pärandaja surma testamendi tühistada ka isik, kes oleks õigustatud pärima testamendi või selle osa kehtetuse korral. Testamendi tühistamiseks tuleb esitada hagi kohtusse. Testamendi tühistamise hagi võib esitada kohtusse ühe aasta jooksul tühistamise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 30 aasta möödumisel pärandi avanemisest arvates.

Lugupeetud advokaat, Palun Teie õiguslikku selgitust järgmises küsimuses. Kas autor peab oma testamendis nimeliselt määrama isiku, kellele jääb autoriõigus pärast tema surma, juhul kui hiljem võivad DNA-testi alusel ilmneda teised lapsed või pärijad? Teisisõnu: kas ja kuidas on võimalik testamendiga tagada, et autoriõigus läheks ainult ühele konkreetsele pärijale, sõltumata võimalikest hiljem ilmnevatest seadusjärgsetest pärijatest? Palun selgitust kehtiva Eesti õiguse alusel ning vajadusel viidet asjakohastele seadusesätetele või kohtupraktikale. Lugupidamisega, 

Kui isik soovib, et tema lahkumisel mingi konkreetne õigus läheks konkreetsele isikule, siis tuleb teha vastava isiku kasuks testament või sõlmida vastava isikuga pärimisleping. Kui ei ole kehtivat testamenti või sõlmitud pärimislepingut, siis isiku surma korral lahendatakse pärimine vastavalt pärimisseadusele, ehk pärijateks on seadusjärgsed pärijad (autoriõigusseadus §-d 36, 37, 74 lg 3 ning pärimisseadus § 10 ja 11). Kui inimesel on soov kindlustada kedagi kindlat saama konkreetset hüve tema surma korral, siis soovitan leida endale sobiva notari (https://www.notar.ee/et/notarid/nimekiri) ning pöörduda julgelt tema poole ning kindlasti annab notar nõu, kuidas antud juhul parimal viisil testament või pärimisleping vormistada. 

Meil elukaaslasega on mõlemal eelnevast suhtest lapsed - ühiseid lapsi pole. Abielus pole. Soov jagada kinnisvara 1/2 ja 1/2, aga nii, et oleks tulevikus kindlus, et ekskaaslased ei hakkaks probleeme tekitama, kui emba-kumbaga meist midagi juhtub. Kas on variant, et teeme mõlemad elukindlustuse poole kinnisvara väärtuse suuruses ja saajaks teise kaaslase, ehk kui ühega meist midagi juhtub, saab teine piisava summa raha, et teine majapool tema lastelt välja osta? Muidugi kinnitaksime kõik ka notariaalselt notari juures.

Kui te soovite reguleerida, et kuidas vara liiguks teie emma-kumma surma korral, siis seni kuni te ei ole abielus on teil võimalik teha, et kumbki teeb teise kasuks testamendi või sõlmite vastastikku pärimislepingu. Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Pärimisleping on pärandaja ja teise isiku kokkulepe, millega pärandaja nimetab teise lepingupoole või muu isiku oma pärijaks või määrab talle konkreetse eseme või õiguse. Seega testamendi puhul tuleb arvestada, et seda saab muuta või tühistada ilma, et testamendis nimetatud isik sellest teada saab. Pärimislepingut ei saa muuta või tühistada ilma teist osapoolt teavitamata.
Kui testament võib olla notariaalne või kodune, siis pärimisleping sõlmitakse üksnes notariaalselt. 
Nii testamendis kui ka pärimislepingus nimetatud isik ei omanda õigusi pärandaja varale pärandaja eluajal. 
Selleks, et te saaksite otsustada kumb teile enam sobib ning kuidas paremini reguleerida korraldusi teie surma puhuks soovitan teil kindlasti võtta ühendust mõne teile sobiva notariga. Kõikide notarite kontaktid leiate siit https://www.notar.ee/et/notarid/nimekiri  

Tere! Kaks küsimust testamendi koostamise kohta. Kinnistust kuulub lähiajal abikaasaga mõlemale 1/2 (hetkel minu omand, 1/2 läheb kinkelepinguga abikaasale). Et abikaasal ei ole lapsi, samuti on vanemad surnud, on meie jaoks oluline, et kinnistu päriks peale meie mõlema surma minu tütar. Testamendid on hetkel koostatud mõlemal täies mahus teineteisele. Saan ma õigesti aru, et saame sinna mõlemad lisada asepärijana minu tütre, ehk et peale meie mõlema surma päriks tema lõpuks kinnistu? Lisaks, ilmselt ei ole see testamendi puhul võimalik, aga küsiks siiski. Kas on võimalik kuidagi määratleda, et abikaasa minu vara pärijana ei saaks peale minu surma oma osa kinnistust kellelegi teisele päranda/kinkida/müüa, kui ainult minu tütrele? Kas järgmised pärimisseaduse paragrahvid annaks selle võimaluse?: "Testaator võib testamendis pärija nimetada või annaku määrata edasilükkava tingimusega või tähtaja määramisega." "Testaator võib testamendis teha ka muid edasilükkava või äramuutva tingimusega või määratud tähtajaga korraldusi." Sama küsimus ka kinkelepingu kohta. Kas sinna on võimalik lisada analoogne klausel? Ette tänades!

Olukorras, kus abikaasad soovivad pärandada vara vastastikku ja määrata kindlaks ka isiku, kes pärib peale üleelanud abikaasa surma, soovitan koostada hoopis abikaasade vastastikuse testamendi. Abikaasade vastastikune testament on abikaasade ühine testament, milles abikaasad nimetavad teineteise vastastikku oma pärijaks või teevad surma puhuks pärandi kohta muid korraldusi. Abikaasad võivad abikaasade vastastikuses testamendis määrata, kellele läheb üleelanud abikaasa pärand üle üleelanud abikaasa surma korral. Kui abikaasade vastastikuses testamendis on määratud, et üleelanud abikaasa surma korral läheb tema pärand üle kolmandale isikule, ei ole üleelanud abikaasal, kes on pärandi vastu võtnud, õigust seda abikaasade vastastikuse testamendi korraldust muuta ega oma surma korraks teistsuguseid korraldusi teha (uut testamenti teha ega pärimislepingut sõlmida). Juhul kui soovitakse määrata pärijat üleelanud abikaasale, tuleks mõelda ja sätestada, kas üleelanud abikaasalt peaks pärand pärijale üle minema varem surnud abikaasa surma päeva koosseisus või võib üleelanud abikaasa seda vara oma eluajal vabalt käsutada. Abikaasade vastastikune testamendi tegemiseks peate pöörduma notari poole.