Tere! Kaks küsimust testamendi koostamise kohta. Kinnistust kuulub lähiajal abikaasaga mõlemale 1/2 (hetkel minu omand, 1/2 läheb kinkelepinguga abikaasale). Et abikaasal ei ole lapsi, samuti on vanemad surnud, on meie jaoks oluline, et kinnistu päriks peale meie mõlema surma minu tütar. Testamendid on hetkel koostatud mõlemal täies mahus teineteisele. Saan ma õigesti aru, et saame sinna mõlemad lisada asepärijana minu tütre, ehk et peale meie mõlema surma päriks tema lõpuks kinnistu? Lisaks, ilmselt ei ole see testamendi puhul võimalik, aga küsiks siiski. Kas on võimalik kuidagi määratleda, et abikaasa minu vara pärijana ei saaks peale minu surma oma osa kinnistust kellelegi teisele päranda/kinkida/müüa, kui ainult minu tütrele? Kas järgmised pärimisseaduse paragrahvid annaks selle võimaluse?: "Testaator võib testamendis pärija nimetada või annaku määrata edasilükkava tingimusega või tähtaja määramisega." "Testaator võib testamendis teha ka muid edasilükkava või äramuutva tingimusega või määratud tähtajaga korraldusi." Sama küsimus ka kinkelepingu kohta. Kas sinna on võimalik lisada analoogne klausel? Ette tänades!

Olukorras, kus abikaasad soovivad pärandada vara vastastikku ja määrata kindlaks ka isiku, kes pärib peale üleelanud abikaasa surma, soovitan koostada hoopis abikaasade vastastikuse testamendi. Abikaasade vastastikune testament on abikaasade ühine testament, milles abikaasad nimetavad teineteise vastastikku oma pärijaks või teevad surma puhuks pärandi kohta muid korraldusi. Abikaasad võivad abikaasade vastastikuses testamendis määrata, kellele läheb üleelanud abikaasa pärand üle üleelanud abikaasa surma korral. Kui abikaasade vastastikuses testamendis on määratud, et üleelanud abikaasa surma korral läheb tema pärand üle kolmandale isikule, ei ole üleelanud abikaasal, kes on pärandi vastu võtnud, õigust seda abikaasade vastastikuse testamendi korraldust muuta ega oma surma korraks teistsuguseid korraldusi teha (uut testamenti teha ega pärimislepingut sõlmida). Juhul kui soovitakse määrata pärijat üleelanud abikaasale, tuleks mõelda ja sätestada, kas üleelanud abikaasalt peaks pärand pärijale üle minema varem surnud abikaasa surma päeva koosseisus või võib üleelanud abikaasa seda vara oma eluajal vabalt käsutada. Abikaasade vastastikune testamendi tegemiseks peate pöörduma notari poole.

Tere! Kui on tehtud notaris testament ja inimene teeb kodus uue siis kumb testament kehtib !

Kui tehtud on notariaalne testament ja pärandaja on hiljem koostanud koduse testamendi, mis vastab kodusele testamendile kehtestatud nõuetele ja selle tegemise päevast on möödunud pärandaja surma ajaks vähem kui kuus kuud, kehtib viimati koostatud ehk kodune testament.

Tere, Vanematel on tehtud vastastikune notariaalne testament, kus hiljem mõlema surma puhul läheb kogu vara ühele tütrele. Isa on nüüd surnud ja kogu vara läks emale. Emal on veel kaks tütart (kasulapsed isale). Küsimus: kui testamendi järgne pärija - tütar peaks enne ema surema, kas siis ema pärand läheb edasi tütre lapsele või teistele tütartele jagamiseks? Aitäh!

Kui testaator on testamendis teinud korralduse alaneja sugulase (oma lapse) kasuks, kes pärast testamendi tegemist, kuid enne pärandi avanemist sureb, jättes järele alanejad sugulased (lapsed), eeldatakse, et korraldus on tehtud ka alanejate sugulaste kasuks selle pärandiosa ulatuses, mille nad saaksid surnud alaneja sugulase asemele astumise korral seadusjärgselt pärides, kui testamendist ei tulene teisiti (PärS § 31).

Testamendi tegemine Emal kolm last neist tahab ta ainult jätta testamenti tütre lapse ja tütre selles osas, et poeg ei saaks kinnisvara osas teha rahalisi tehinguid, võtta laenu. Millised oleksid klauslid/paragraafid, mis testamendis peaksid kindlasti olema? Mistagab, et kolmest lapsest kaks jäävad pärijatena välja? Nende lapsed samuti? Mis paragraaf selle kohta oleks toetav? Mõte on teha testament ema tütre pojale aga et ka tütar poja ema saaks seal kinnisvaral toimetada ja elada elupäevade lõpuni. Milline oleks seda totetav paragraaf ja lausestus? 

Testament on isiku korraldus tema vara kohta surma puhuks ja see on täitmiseks kohustuslik. Kui isik on testamendiga määranud kellegi kogu oma vara pärijaks, toimub pärimine ainult testamendi järgi ja seadusjärgsed pärijad (sealhulgas lapsed) pärida ei saa. Siiski tuleb arvestada, et teatud juhtudel võib lastel olla õigus sundosale. Nimelt, kui pärandaja on jätnud oma lapsed, vanemad või abikaasa, kelle ülalpidamine oli pärandaja kohustus, pärandist ilma või vähendanud nende osa võrreldes seadusjärgse pärimisega, on neil õigus nõuda sundosa. Sundosale tekib õigus näiteks siis, kui testamendist on jäänud välja laps, kes puude või töövõimetuse tõttu ise end üleval pidada ei suuda. Sellisel lapsel on õigus testamendijärgselt pärijalt nõuda sundosa.

Sundosa on pool sellest väärtusest, mida pärija oleks saanud seadusjärgse pärimise korral. Sundosa saajal on õigus nõuda pärijatelt rahasumma, mis vastab sundosa väärtusele.

Samuti on võimalik testamendis anda korraldus, et kinnisasja pärija peab seadma teise isiku kasuks isikliku kasutusõiguse. 

Kuivõrd testament on soovitatav vormistada notariaalselt, soovitan selgitada vabas sõnastuses tulemust, mida soovite saavutada, tehingut tõestavale notarile, kes aitab leida parima sõnastuse selle saavutamiseks. Samuti nõustab notar testamendi tegijat toimingu piires õigusalaselt.

Tere…on kodune testament, kus on juuli 2025 parandatud juuniks 2025, kui ta reaalselt testamendi allkirjastas. Kodanik suri 01.07.2025. Kas pärijal tekib probleeme seoses kuupäeva parandusega? Ette tänades

Kodune omakäeline testament kaotab kehtivuse, kui selle koostamisest on möödunud kuus kuud ja testamendi tegija veel elab. Samuti on testament kehtetu, kui see ei vasta seaduses kirjeldatud vorminõuetele. Omakäeline testament tuleb kirjutada algusest lõpuni oma käega, lisada kuupäev ja aasta ning allkirjastada. Kogu testament peab olema kirja pandud ka ajaliselt lähestikku – üldjuhul samal päeval. Need nõuded muudavad testamendi võltsimise raskemaks ja annavad kindlust, et inimene oli oma viimse tahte vormistamise ajal teo- ja otsusevõimeline. Kuupäev testamendis omab eriti tähtsust selle kehtivuse kindlaks tegemisel. Kuupäeva parandus võib probleeme tekitada, kui keegi testamendi peaks vaidlustama. Kui testament ei ole kehtiv, toimub pärimine seaduse järgi.

Soovin notariaalse testamendiga jätta pärijate hulgast välja ühe oma lastest, kuna ta on krooniline pettur, võlgu nii laenufirmadele kui eraisikutele. Ma ei soovi, et abikaasa või teised lapsed peaks hakkama tegelema tema kaasomandi probleemidega. Tema elab Eestis, teised lapsed püsivalt välismaal, kõik on täisealised. Samas tahaks jätta testamenti ka võimaluse, et teised pärijad saaksid omavahel kokkuleppel osta talle elamispinna, kus ta saaks üürnikuna elada, tasudes ainult kommunaal- ja korrashoiukulude eest.

Testament on selle koostaja viimase tahte avaldus, millega testaatoril on õigus jätta oma vara just neile isikutele, kellele Ta seda soovib. Samuti on testamendiga võimalik näha ette vara või selle osa kasutamine teatud otstarbeks. 

Kõik notarid nõustavad kliente nende poolt tõestatavate tehingute osas. Seega saab soovitada valida välja notar, kes testamendi tõestaks, selgitada talle, millise olukorra saabumist Te oma surma järgselt oma vara osas soovite ja paluda notaril soovitada eesmärgi saavutamiseks otstarbekaimat lahendust.

Kas omakäelise testamendi uuendamiseks võib ka eelnevalt loodud omakäelisele testamendile panna alla uue kuupäeva ja allkirja, a la “uuesti kinnitatud dd.mm.yyy /allkiri/“ või tuleb iga poole aasta tagant kogu testamendi tekst uuesti kirja panna uuele eksemplarile?

Omakäelise testamendi uuendamiseks piisab, kui isik kirjutab omakäelisele testamendile alla taas oma allkirja ja kuupäeva. Siiski tuleks selguse huvides lisada ka täiendus, et “testament sama sisuga uuendatud” või “soovin, et testament kehtiks sama sisuga edasi”. Koduste testamentide puhul on lisandunud uus võimalus esitada selle kohta teade portaalis Eesti.ee. Sellise teate võib saata ka arvutiasjadega paremini kursis olev sugulane või tuttav. Teates saab ära märkida koduse testamendi täpse asukoha ja tellida ka e-kirjaga meeldetuletuse, kui kuus kuud mööda saama hakkab. Loomulikult on need andmed kuni isiku surmani salajased. Koduse testamendi kehtivuse pikendamiseks on võimalik testament notarile hoiule anda. Kui kodune testament viia notari juurde hoiule, kehtib see tähtajatult kuni testamenditegija surmani. 

Kui testamendis jäetakse kinnisvara annakuna sugulasele, kes pärimisseaduse alusel ei ole pärija, siis kas seal olevad esemed (maalid, ehted, elektroonika jms) (kui ei ole täpsustatud testamendis) jäävad samuti automaatselt koos kinnisvaraga annaku saanud sugulasele?

Kui testamendiga on antud annakuna kinnisasi ja vallasasju ei ole nimetatud, on vallasasjade pärijaks isik, kellele on jäetud vallasvara või kui testamendis sellist isikut määratud ei ole, pärandaja seadusjärgsed pärijad. 

Küsimus seoses notariaalse testamendi ja pärimisega. Testaator soovib teha notariaalse testamendi, millega ta pärandab endale kuuluva eramuga hoonestatud kinnistu võrdselt 50:50 oma lapselastele. Kuivõrd tegu on kinnistuga, mis omab testaatoorile suurt emotsionaalset väärtust, on tema (ja tema abikaasa (lisan faktina, et testaator omandas kinnisasja ennem abiellumist ja kuulub täies ulatuses testaatorile)) ühine soov, et seda kinnisasja mitte kunagi ei võõrandatakse nö kolmandatele isikutele - lihtsustatult, et see jääks igavesti seotus järeltulevate põlvedega. Küsin - kas testament on võimalik koostada sellise tingimusega, et kinnisasjaga seotud tehingud on lubatud üksnes pärijate vahel, st üks pärija võib osta teise pärija käest poole pärandvarast? Teadmata, kas see fakt omab tähtsust on lapselapsed (pärijad) notariaalse testamendi kinnitamise hetkel alaealised ja neil on erinevad emad.

Testament on ühepoolne tehing, millega isik saab teha korraldusi oma vara kohta surma puhuks. Eesti Vabariigi Põhiseaduse7 (edaspidi PS) §-s 32 sätestatud omandi puutumatuse ja vaba käsutamise põhimõte on alusnormiks testeerimisvabadusele. Kas ja kuidas sõnastades on võimalik testamentiga soovitud tulemust saavutada, nõustab parimal viisil tehingut tõestav notar. Selleks võtke ühendust vabalt valitud notaribürooga, andke teada, et soovite koostada notariaalset testamenti ning millist olukorda Te testamendiga saavutada soovite. Seejärel saab notar Teid testamendi sisu ja sõnastuse osas nõustada.

Tere! Vanahärral tehtud testament aastal 2019, annaku (kinnistu) saajaks poeg, kellega ühe katuse all elas. Ülejäänud vara läheks teise pojaga jagamisele. Umbes sellest ajast, kui testament tehti, algas aga lahkunuga koos elava poja poolt kodus vaimne ja lahkunu väitel vahel ka füüsiline terror. Kui hiljem härral oli tervise tõttu abi vaja, ei reageerinud sellele samas kohas elav poeg. Reageeris hoopis teise poja pere. Ja abi oli vaja palju. Eelneva tõttu plaanis lahkunu testamenti muuta ja jätta kinnisvara hoopis lapselapsele. Kuid kahjuks härra suri enne, kui jõudis seda teha. Kas on mõtet testamenti vaidlustama hakata, kui meil (teise poja perel) ei ole kuidagi tõestada ei vaimset ega füüsilist terrorit? Ka see, et tal oli plaan muuta, on ainult lähedase jutu tasandil... Me ei ole ka päris kindlad, et seda testamenti tegema ei survestanud härrat too poeg, kuid tõestada ei saa. Küsimus ka testamendi sõnastuse kohta. Annaku saajaks oli märgitud poeg, kellega koos vanahärra elas. Ja kui see poeg oleks enne vanahärrat surnud, oleks saajaks tolle poja lapsed. Kuid meile teadaolevalt ei ole sellel pojal lapsi. Kas testamenti pannakse sisse lapsed lootuses, et need kunagi tulevad? Või saab testamenti neid märkida ikkagi vaid juhul, kui nad juba reaalselt olemas on? Aitäh teile!

Pärimisseaduse § 88 lg 7 sätestab kellel, mis alusel ja mis aja jooksul on võimalik testamenti tühistada pärast pärandaja surma: Kui testamendi tegemisel esines asjaolu, mis annab vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele aluse testamendi tühistamiseks, võib pärast pärandaja surma testamendi tühistada ka isik, kes oleks õigustatud pärima testamendi või selle osa kehtetuse korral. Testamendi tühistamiseks tuleb esitada hagi testamendis märgitud pärijate vastu kohtusse. Testamendi tühistamise hagi võib esitada kohtusse ühe aasta jooksul tühistamise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 30 aasta möödumisel pärandi avanemisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 90 lõike 1 kohaselt tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seega peaks isik, kes soovib pärast pärandaja surma tema testamenti tühistada, tõendama asjaolusid, mis annavad aluse tühistamiseks.

Testamendis võib nii pärijana kui ka annakusaajana nimetada isiku nime järgi aga ka kirjeldades isikut selliselt, et oleks võimalik ühemõtteliselt aru saada, kellele vara jätta soovitakse. Kuivõrd testament võidakse teha palju aastaid enne pärandi avanemist, on mõistetav, et testamendis nimetatakse soovi korral ka neid alanejaid sugulasi, keda veel ei olegi ent kelle sündimist loodetakse või peetakse võimalikuks. Ka teie kirjeldatud viisil veel sündimata ja võibolla ka eostamata laste nimetamine testamendis ei ole keelatud.