Elan kaasomandis olevas majas.Keldrikorruselt 2 korruseni viib meil trepp,edasi redel.Maja kaasomanik on hetkel sulgenud 2 korrusel esiku üldosa vaheseinaga trepi lõpus,paigaldanud ukse,mis ka lukus.Mina enam katusesele,pööningule ei pääse.Kuna see oli üldesik,paiknesid seal antenni jagurid,võimendid,toide.Kuna elan 1 korrusel,siis ukse taha jääb minu poolt köetav korstnajalg,mis kinnises ruumis nagu minu poolt köetav ahi.Esik peaks kuuluma ühiskasutusse,mina leian,et nii minu liikumist majas piirata ei tohiks !

Kaasomandi eset tervikuna kasutavad kaasomanikud eesmärgipäraselt ühiselt arvestades teiste kaasomanike õigust asja samal viisil kasutada. Erandi saab luua kaasomanike kokkuleppega, milles on näidatud ära milline kaasomandi osa konkreetselt on kummagi kaasomaniku ainukasutuses. Kaasomandi osa, mida selline kokkulepe ei hõlma, jääb edasi ühiskasutusse. Seega on igal kaasoamnikul õigus kasutada mistahes kaasomandi eseme osa, välja arvatud need reaalsed osad, mis on kaasomanike kokkuleppega antud ühe kaasoamniku ainukasutusse ja kellelgi ei ole õigust takistada teistel kaasomanikel ühiselt kasutatavale kaasomandi osale juurdepääsu.

Elan kaasomandis olevas majas.Juba mitu aastat tagasi oli katuse läbijooks,katus eterniit,plaadid pragunenud,sammal.Alguses kaasomanik oli nõus uut katust vähemalt jutus tegema.Soovisime teha uue katuse valtsplekist,see eeldab projekti.Väga konkreetne jutt oli oktoobris,kohal ehitaja ja projekteerija.Jäi lepe,teeme projekti,kooskõlastused,katuse ehitus suvel.Täna on lugu teine,projekti pole,projekteerija ei vasta kirjadele,kõik lubatud tähtajad ammu möödas.Kaasomanik katuse teemal kirjadele ei vasta.Palusin infot põhimaterjalide kohta,et saaks talvisel ajal soodsamalt osta,ei vastata.Oli võimalus toetust taotleda,ka need võimalused kadusid.Kaasomanik P jurist.Väldib katuse teemalisi vestlusi sooviga see asi võimalikult kaugele lükata ja loodab ilmselt omandi müügile.Millised on võimalused asjale anda käik,enne kui ka alustalad ära mädanevad ?

Kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi.
Kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. AÕS § 72 lg 4 annab kaasomanikule õiguse teha vajalikke kulutusi teiste kaasomanike eelneva nõusolekuta ning kulutusi teinud kaasomanik saab nõuda teistelt kaasomanikelt sama AÕS § 72 lg 4 alusel kulutuste hüvitamist sõltumata sellest, kas teised kaasomanikud kiidavad kulutuste tegemise heaks või mitte (vt Riigikohtu 8. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 16). Seega kui kaasomandi säilimist ei saa tagada katuse parandamisega, on katuse vahetamine vajalik kulutus kaasomandi säilimiseks ja teisel kaasomanikul tuleb need hea usu põhimõttest tulenevalt hüvitada mõistlikus ulatuses. See tähendab, et kulutusi ei hüvitata nende tegijale ulatuses, mis ületab kulutuste kohalikku keskmist turuhinda (vt Riigikohtu 21. septembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-11, p 11).
Kui katuse vahetamine on asja säilimise seisukohalt vajalik ja asja säilimist ei saa tagada lihtsa parandamisega ning vahetamise hind jääb mõistlikesse piiridesse, võite katuse ilma teise kaasomaniku nõusolekuta vahetada ja nõuda selleks tehtud mõistlike kulude hüvitamist.

Tere kas korteriuks peab olema tulekindel, kui tegemist on 2-korruselise majaga, kus on 16 korterit (kaks paraadnat/ühiskasutatavat trepikoda)? Kas loeb ka korteri asukoht? Evakuatsiooniteel ja väljumisteel paiknev uks ideeliselt ei ole, kui siis vaid perele, kes selles korteris elab. Samas omaette tuletõkkesektsiooniks korterit ja ühiskoridori eraldav uks on. Päästeameti lehelt loen, et üldjuhul peab (üldjuhul) ja info, et kindlasti kontrollitakse keldriukse tulepidavust. Parimat!

Regulatsioon tuleneb Siseministri määrusest Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded. Määruses on sätestatud:

§ 12 lg 6 Hoone või selle osa kasutamisotstarbest lähtuvalt eraldatakse omaette tuletõkkesektsiooniks:

  1) evakuatsioonitee;

  2) evakuatsioonitrepikoda;

  3) korter

§ 55 lõikes 2 on sätestatud, et evakuatsioonile kehtestatud nõudeid ei kohaldata määruse § 12 lg 6 punkti 3 kohta (korter). Viidatud säte vabastab kohustusest asuda kiirkorras välja vahetama olemasolevaid paigaldisi (uksi). Kui aga uksi juba vahetama hakatakse, tuleb lähtuda määruse § 55 lg 5, mille kohaselt Ehitise ümberehitamise ja laiendamise korral peab tagama ümberehitatavate või laiendatavate osade vastavuse käesolevas määruses sätestatud nõuetele ehk tuleb paigaldada nõuetele vastavad tuletõkkeuksed.

Tere, 9 kuud tagasi sai välja kolitud ühislaenuga ostetud korterist, kus elasin 6 aastat koos lastega ja elukaaslasega. Korterit ostes ei saanud mina positiivset laenuotsust kodupangast kuid elukaaslane sai, tingimusel, et mina olen kaastaotleja. Nii siis läkski, et kõik need aastad läks laenumakse elukaaslase pangakontolt maha ja mina tasusin muid perega seonduvaid arveid( autoliising, kommunaalkulud ja lastega seonduvaid arveid). Täna soovib endine elukaaslane notari juures ümber vormistada pangalaenuleping enda nimele ja korteri kaasomand lõpetada, et ehk saada korteri ainuomanikuks. Kas ongi õigus temal saada kogu korter endale nii, et talle jääb kõik koos sisustusega ja mina võin suu puhtaks pühkida? Mainin ära, et lapsed jäid ka emaga sinna elama.

Et korter hakkaks kuuluma vaid ühele omanikule on vaja kaasomand lõpetada. Üheks kaasomandi lõpetamise viisiks on, et korter jääb ühele kaasomanikest ja teisele hüvitatakse omandi kaotus rahas.  Õiglase hüvitise suurus määratakse kindlaks korteri jagamise aegse väärtuse ja kaasomandi mõtteliste osade suuruse järgi. Kaasomandit saab lõpetada kokkuleppel notariaalselt ent kui kokkulepet ei saavutata lõpetab kaasomandi ühe kaasomaniku nõudel kohus.

Korteriühistu liikme ja kutsealaselt vanemraamatupidaja A K hinnangul ei kajasta 2023. aasta majandusaasta aruanne õiglaselt juhatuse tegevust ja korteriühistu finantsseisundit 31.12.2022 ja 31.12.2023 lõppenud majandusaastate kohta. Hinnang põhineb A K isiklikul initsiatiivil läbi viidud 2021-2023 raamatupidamise ja juhatuse tegevuse kontrolli tulemusel, mille kohaselt on 2023. aasta aruande võrdlusandmetes olulised vead ning aruanne on vastuolus Raamatupidamise Toimkonna juhenditega: RTJ 10 Tulu kajastamine, RTJ 14 Mittetulundusühingud ja sihtasutused, RTJ 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted. Juhatus ei ole kontrolli tulemusega nõus ja tegi 18.04.2024 üldkoosolekule ettepaneku kinnitada 2023. aasta majandusaasta aruanne. Aruande kinnitamise korral A K kavatseb paluda protokollida oma vastuväite otsusele ja nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist Harju Maakohtu kaudu. Kas on piisav kui vastuväite sisu on protokollitud kirjalikult või tuleb kohtule esitada vastuväite esitamise heli- ja videosalvestus?

Kirjeldatud olukorras soovitan veel enne üldkoosoleku toimumist tutvustada kõigile KÜ liikmetele kontrolli tulemusi ja paluda vastava punkti arutelu ajal koosolekul sõna oma seisukohtade selgitamiseks. Kui võetakse vastu otsus ja Teie jääte eriarvamusele, nõudke eriarvamuse protokollimist. Mittetulundusühingute seaduse kohaselt kantakse üldkoosoleku protokolli ka üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik. Heli- ja videosalvestis ei ole tingimata vajalik, välja arvatud ehk juhul, kui Teile koosolekul seisukoha esitamiseks sõna ei anta. Otsuse kehtetuks tunnistamise vaidluses iseenesest ei ole niivõrd oluline, mis toimus koosoleku saalis, vaid see, kas koosolek oli kokku kutsutud ja läbi viidud õigesti, kas kõik vajalikud dokumendid olid kõigile piisava aja kättesaadavad ja millised olid hääletustulemused. Seda kõike saab parimal moel tõendada dokumentidega.

Eellugu: korter ostetud 1996 aastal ja asub korteriühistuga maja esimesel korrusel. Selle korteri peal asuv teise korruse korter uputab alumist korterit. Kannatada on saanud:vannituba,esik /kapid laes/, köök, magamistuba. Uputamiste sagedus on 1x aastas või 2x aastas 1,5 kuu vahega ja kestnud juba aastast 2006, mis on fikseeritud dokumentaalselt kindlustusfirma poolt. Varasem uputamine, mis jääb 1998-2006 vahele dokumendid puuduvad, sest pank ei säilita selliseid dokumente, vähemalt nii vastati mulle. Korteriühistut on koguaeg teavitatud, käiakse ka kohal vaatamas, käiakse rääkimas ka teisel korrusel, aga käesoleva ajani pole muutust toimunud, sest viimane uputamine leidis aset 30.03.24. Teise korruse korteris elavad elanikud on probleemsed alkolembesed, pidevalt on väljakutsed politseisse, kiirabi, tuletõrje,loomakaitse, möödakäijate tülitamine aknast, lõhkumised korteris, valjuhäälne muusika, omavahelised kaklemised, jne,jne. Korteriühistu laiutab käsi ja on soovitanud minule " minna ja uurida kust vesi voolab, miks voolab ja aidata teise korruse korteri vannitoas uus remont teha" loomulikult minu kulu ja kirjadega! Kindlustus maksab mulle remondikulud ainult siis kui suudan uue remondi ära teha, aga kui uputamise vahe on 1,5 kuud, siis ei jõua selle aja sees ka mitte kindlustuse enda poolne firma seda teha. Pealegi maksab kindlustus vaid samaväärse remondi eest, aga siin tuleb teha hoopis põhjalikumat remonti. Minu poolt on remonditud esik,vannituba,köök, magamistuba vaid korra, sest saab vett pidevalt kaela. Eelmise aasta 2023 mais ja juuni/juulis uuesti oli uputamine magamistoas ja nüüd 30.03.2024 taas. Magad ja kuuled kuidas vesi tilgub padjale. Ei imesta kui kuskil hõlmitseb juba hallitus! Mida teha? Kuhu pöörduda? Mis kõik maksma läheb? Mis õigused minul üldse on ja kas on? Siiani kuulen ainult teise korruse korteris elavate inimeste õigustest. Lisan ei ole miljonär. Aitäh!

Teie saate kirjeldatud olukorras reageerida vaid kahjuhüvitise nõude esitamisega probleemse korteri omanikule. Korteriühistul tervikuna on aga palju rohkem võimalusi olukord lahendada. Näiteks annab korteriomandi- ja korteriühistu seadus korteriomanikele siiski võimaluse esitada nõude kortermajas oleva teise korteriomandi võõrandamiseks, kui korteriomanik on pikalt ja olulisel määral rikkunud endal lasuvaid kohustusi. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 32 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandaks. Korteriomandi võõrandamisnõude üle otsustavad korteriomanikud üldkoosolekul häälteenamuse alusel. See tähendab, et vastavasisuliseks otsuseks on vaja kutsuda kokku korteriühistu üldkoosolek, rikkumata sealjuures koosoleku kokkukutsumise või hääletuse korda. Kui korteriomanikud on võõrandamisnõude esitanud, antakse korteriomanikule vähemalt kolm kuud aega korteriomand vabatahtlikult kellelegi teisele müüa. Kui selle aja jooksul ei ole korteriomanik võõrandamistehingut sõlminud, tuleb kas vähemalt ühel korteriomanikul või korteriühistul esitada otsuse täitmiseks hagi kohtusse. Kolme kuu pikkust tähtaega ei ole vaja rakendada olukorras, kus korteriomanik on teatanud, et ta keeldub talle kuuluva korteriomandi võõrandamisest.

Kui korteriühistu majandusaasta aruandeid esitatakse tagantjärgi (2020 aasta kohta) eelmise raamatupidaja tegemata töö ja juhatuse vähese huvi tõttu, siis kas vastvalitud revisjonikomisjon peaks ka seda revideerima või ainult tööd/aruandeid, mis järgnevad tema valimisele? Ehk et kui kuu tagasi valiti alles esimest korda revisjoni komisjon, siis kas nad võivad või peavad ka 2020 kohta esitatava majandusaasta aruande enne kinnitamist revideerima?

Korteriühistu liikmete poolt valitud revisjonikomisjon täidab üldkoosoleku korraldusi. Kui üldkoosolek leiab, et on vaja revideerida ka eelnenud perioode, tuleb revisjonikomisjonil seda teha.

Kinnisvara, mis on kaasomandis kolme omaniku vahel. Kõigile kaasomanikele kuulub 1/3 kaasomandiosa. Ühe osa omanik oli abielus ja abikaasa suri ning kuna see oli ühisvara siis toimus pärimine. Algatati pärimismenetlus pärija poolt ja notar selgitas välja pärijad ning väljastas pärimistunnistuse. Lisaks on vajalik omandiõigustunnistus, aga pärijad ei saanud omavahel kokkuleppele ja otsustasid, et jätavad selle sellisesse seisu nagu ta on. Kas ja millised võimalused on teisel kahel kaasomanikul, kellele kuulub kokku 2/3 kaasomandiosast, et sõlmida notariaalne kasutuskokkulepe, kes millist osa kinnisvarast täpselt kuulub?

Kui pärijad on pärandi ühiselt vastu võtnud ent pärandvara on jagamata, on moodutunud pärandvaraühisus. See tähendab, et pärandjale kuulunud mõtteline osa kuulub nüüd kaaspärijatele ühiselt ja kokkuleppeid saavad nad sõlmida ühiselt. Seega, et sõlmida kirjeldatud olukorras kasutuskorra kokkulepe, tuleb kokku lepida kõigil omanikel. Nii 2/3 mõttelise osa omanikel kui kõigil pärijatel, kellele kuulub ühiselt 1/3 kaasomandist.

Tere! Naabrerkorterist levib ühiskoridori jube hais, mis ajab südame pahaks ja ajab ka paljusid lausa öökima. Ühistu üldkoosolekul võeti lõpuks vastu otsus sundvõõrandamiseks, kuna antud korteriomanik ei ole nõus probleemiga tegelema. Korteris elab alkohoolik ning sealt leviv hais ei lase kortermaja ühiskoridoris ilma kopsu õhku täis ahmimata liikuda. Millist infot oleks sellisel juhul vaja koguda kohtusse pöördumiseks kui tegemist on asjaga, mida kirjalikult on raske kirjeldada. Korteris on käinud ka sotsiaaltöötaja, kuid nemad tegelevad inimese probleemidega, mitte n-ö tuleva haisu hindamisega.

Kui korteriomanik on rikkunud pikemat aega oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Võõrandamisnõude võib eelkõige (kuid mitte ainult) esitada, kui korteriomanik:

  1) on korduvalt jätnud täitmata käesoleva seaduse §-s 31 sätestatud kohustused;

  2) on vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu või

  3) häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite teostamist

Sellise nõude esitamise üle otsustab korteriomanike üldkoosolek häälteenamuse alusel ja toimetab otsuse korteriomanikule kätte. Kui kohustust rikkunud korteriomanik ei ole korteriomandit võõrandanud hiljemalt kolme kuu möödumisel nõude esitamisest, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku või korteriühistu hagi alusel. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest.

Millistel asjaoludel korteriomandi võõrandamist nõutakse, peavad olema kirjas juba võõrandamise otsustanud üldkoosoleku protokollis. Korteriomanikul on võimalus kohtus protokollis esitatud asjaoludele vastu väita.

Tere! Minu ja minu pereliikmete vahel on jagatud kaasomand ehk korter pindalaga 65,8 m2, (minul/vennal/õel 1/8 osast ja isal 5/8). Siiani ei ole peale isa keegi seda kasutanud. Korter on hetkel registri järgi kahetoaline, tegelikkuses koosneb see aga kahest erinevast korterist, kus on kokku kolm tuba ja köök, kaks erinevat sissepääsu. Ehk et seda on võimalik ehitada kaheks eraldi korteriks. Mis oleks vajalik eelnevalt teha, kui soovime korteri teha kaheks? Kas selleks on vaja ehitusprojekti? Millest sellisel juhul alustada tuleks? Tänan! Vastust ootama jäädes

Esmalt selgitage välja kas registris on kaks eraldi korterit või üks korter. Seejärel on oluline hinnata, kas registriandmed korteri planeeringu osas on õiged ja vastavad tegelikule olukorrale, kas korterite kokku liitmisel on tehtud ehituslikke ümberkorraldusi ja kas need on seadustatud. Konkreetse korteri reaalosadeks jagamise kohta soovitan küsida nõustamist kohalikust omavalitsusest. Ehitus- ja kasutusloa taotlusi menetleb kohalik omavalitsus, seega on mõistlik enne tegutsema asumist nendega kooskõlastada.