Vajan naabrilt krundi piirist ca 0,5m kaugusele planeeritava jalgrattamaja püstitamiseks KOV-i jaoks kirjalikku nõusolekut. Naaberkrunt koos seal oleva majaga on kaasomandis - kahe omaniku vahel jaguneb vastavalt 3/4 ja 1/4. Suurema osalusega naaber on nõus andma allkirja. Väiksema osalusega naaber ei ela reaalselt seal ning tõenäoliselt ei oleks nõus allkirja andma (kaasomanike omavahelised segased suhted). Kas piisab ainult suurema kaasomandi osalusega naabri allkirjast krundi piirile rajatise püstitamiseks või on vajalik mõlema kaasomaniku kirjalik nõusolek? Kui üks naabritest ei anna allkirja ebaratsionaalsetel põhjustel (st vaatamata sellele, et naabrusõiguse ja tuleohutusega on arvestatud), siis kas seniste kohtulahendite põhjal on lootust, et kohus annab õiguse mulle rajatise püstitamiseks?

Arvestades Asjaõigusseaduse sätteid kaasomandi käsutamise ja kaasomanike õiguste kohta, on naaberkrundil ehitamiseks vajalik kõigi kaasomanike nõusolek, eriti kui ehitamine võib oluliselt mõjutada kaasomandis oleva kinnisasja kasutamist või selle majanduslikku otstarvet. 

Kui naaberkinnistu kaasomanik keeldub põhjendamatult nõusolekut andmast, võib see anda aluse kohtusse pöördumiseks, et kohus otsustaks kaasomandi valdamise ja kasutamise üle, arvestades hea usu põhimõtet ja teiste kaasomanike õiguste kahjustamise vältimist.

Tere Soov on müüki panna kinnisvara millel on kolm (3) ühisomanikku. Kaks soovivad loobuda oma osast kolmanda kasuks. Kuidas peaks edasi toimima?

Ühisomandit on võimalik tervikuna võõrandada kõigi omanike nõusolekul ja ühiselt. Kui on soov ühine kinnisvara müüki panna, saate seda kokkuleppel teha ja notariaalses tehingus tuleb osaleda kõigil omanikel. Kuidas jaotub müügist saadud raha, saate samuti kokku leppida piiranguteta. Kui aga kaks omanikku soovivad oma osa müüa kolmandale ja tingimustes on kokku lepitud, tuleb sõlmida notariaalne tehing ühisomandi lõpetamiseks viisil, et omand jääb ühele omanikest ja teistele hüvitatakse omandi kaotus rahas.

Pangalaenuga ostetud kaasomandis kinnisvara. Ühel osapoolel (Osapool 1) täiskasvanud lapsed, teisel osapoolel (Osapool 2) 2 alaealist last. Millisesse olukorda satub Osapool 1, kui Osapool 2 peaks surema? Kas Osapool 1 saab vara müüki panna või on vaja selleks alaealiste pärijate eestkostja nõusolekut? Kes on sellises olukorras eeskostjaks? Mis juhtub, kui eeskostja takistab vara müümist? Kas ühine laenukohustus jääb ainult Osapool 1-le või läheb see üle ka pärijatele? Kas oleks igal juhul mõistlik koostada notariaalne testament või kaitseb seadus Osapool 1 piisavalt, et välistada alaealiste pärijate eeskostja poolt pahatahtlikkus ja vara realiseerimise takistamine jms?

Kui ese on soetatud ühise pangalaenuga ja kaasomandis, ei ole oluline, kas ja millises vanuses on kaasomanike lapsed (kui need ei ole ühised lapsed), seda ka ühe kaasomaniku surma korral. Kummalegi kaasomanikule kuulub 1/2 mõttelist osa ühisest omandist, mida kumbki saab vabalt võõrandada. Teisele kaasomaniku 1/2 õigust ei ole, välja arvatud olukorras, kus saab kasutada kaasomaniku ostueesõigust. Kui üks kaasomanik sureb, pärivad talle kuulunud mõttelise osa tema pärijad. Samuti kuulub pärandvara hulka ühisest laenukohustusest surnud solidaarvõlgnikule langenud osa. 

Tere. Kust tuleks alustada kui on soov muuta kahele omanikule kuulunud kinnistu tervikuks -soov on välja osta võõrastele kuuluva osa aga ei tea kelle käest osta. Teisele omanikule kuuluv osa piirneb kahest küljest meile kuuluva kinnistuga ning teisele omanikul kuulub ka väike osa kinnistul paiknevast eluhoonest. Juba kümmekond aastat tagasi lahkunud teisel omanikul pärimisasja algatatud pole ning tema kinnistu osas elavad tänasel päeval inimesed kellel seal viibimiseks seaduslik alus puudub. Omal käel otsides ühtegi pärijat pole õnnestunud leida. Vald ei osanud aidata. Ette tänades!

Asjakohaseid andmeid kinnistu teise omaniku kohta saab kinnistusregistrist. Kui kinnistusregistris on omanikuna kirjas surnud isik ja tema pärijad ei ole teada, saab andmeid pärimisregistrist. Pärimisregistri andmetega tutvumiseks saab tasuta päringu esitada

• Notarite Koja iseteenindusportaali teenuse kaudu, ava siit Pärimisregistri teenused; 
• riigi infoportaali www.eesti.ee (EE)kaudu. Teenuse kasutamiseks tuleb infoportaali siseneda ID-kaarti või Mobiil-ID teenust kasutades (rolliks valida kodanik ka juhul, kui päringu teeb ametnik). Pärimisregistrisse pärandaja (surnud isiku) kohta päringu tegemiseks tuleb riigiportaali veebilehel teha järgmised valikud: Avaleht - Õigusabi - Pärimine ja pärandus - Pärimine - Teenused - Pärandaja otsing. 

Päringu tegemiseks peab olema teada pärandaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood (kui isikule on antud Eesti isikukood).

Pärimisregistrist on võimalik pärandaja kohta saada järgmisi andmeid:
• kas tema pärimismenetlus on algatatud;
• kas tema pärimismenetlus on lõpetatud ning kes on pärijad;
• kas pärijad on loovutanud pärandvara ühisuse osasid;
• kas ta oli teinud testamendi;
• kas on rakendatud pärandvara hoiumeetmeid.

Päringu vastuses kuvatakse vaid need andmed, mis päringu tegemise hetkeks on sinna kantud.

Kui surnud inimese kohta tehakse päring, kuid registrist päringule vastust ei leita, siis ilmselt ei ole veel keegi esitanud notarile pärimismenetluse algatamise avaldust.

Sellises olukorras võiksite esitada ise vabalt valitus notarile pärimismenetluse algatamise avalduse, et notar saaks pärijad välja selgitada ja Teie omakorda pärijatele teha kaasomandi lõpetamise ettepaneku.

Soovime elukaaslasega (ei ole abielus) kodulaenuga osta korterit kaasomandisse. Kogu sissemaksuks vajaliku raha annavad elukaaslasele tema vanemad (kingivad, ei ole kindel kas kinkelepinguga või mitte), laenu maksame edaspidi tagasi 50/50. Elukaaslane on nõus, et juhul kui hiljem korterit müüme (ka lahkumineku korral), siis jääb mõlemale 50% ja ta ei nõua minult poolt sissemaksu summat tagasi. Kuidas oleks mõistlik mul seda olukorda lahendada, et ka juhul kui ta hiljem oma sõnast taganeda tahab, jääks mulle ikkagi 50% korterist? Kas sellest piisaks, kui teeme notariaalselt kinkelepingu, kus tema kingib mulle vabatahtlikult 50% sissemaksust ilma vastuteenuseta ja kus kinnitab, et loobub võimalikest edasistest nõuetest selle summa osas? Kas see oleks nt kohtus hiljem piisav argument või on sellele olukorrale mõni parem lahendus? Kinnistusraamatus oleksime mõlemad kohe 50/50 kaasomanikud. Aitäh!

Kaasomandi lõpetamisel jagatakse kaasomand vastavalt mõttelise osa suurusele ehk Teie kirjelduse kohaselt 50/50. Küll on kaasomanikul, kes on teinud kaasomandi soetamiseks makseid ka teise kaasomaniku eest ehk rohkem kui 50% maksetest, õigus nõuda teise kaasomaniku eest tehtud maksete hüvitamist. Selle vältimiseks tuleks fikseerida, et ka sissemaksu on tasunud 50% ulatuses kumbki kaasomanik. Kuidas seda täpselt fikseerida, saab selgitada tehingut tõestav notar.

Tere. On võetud laen kaastaotlejaga. Laenumaksed toimuvad minu kontolt. Ühtegi kokkulepet pole kaastaotlejaga kuidas laenu teenindame. Korteril peal laenuandja hüpoteek. Kaastaotleja notaris ei osalenud, aga on kantud sisse notari dokumentides, et sama kohustus, vastutus. Kinnisturaamatusse kaastaotleja ei läinud. Tekkisid raskused 2a hiljem maksetega, kaastaotleja pole nõus aitama, aga kohustus tal on. Pank tahab lepingu ülesse öelda, lisakulud tulevad, kohtutäituri tasud, võla sissenõue ja siit küsimus, kas ka need jagatakse kaastaotlejaga solitaarselt pooleks ja arestitakse kaastaotleja konto, vara jms või ainult hüpoteegi all olev korter ja põhilaenu teenindaja konto? Kas kaastaotlejalt on õigus nõuda igakuiselt pool laenu summast? Kas seda on võimalik nõuda ka tagant järgi, kui 2a jooksul pole kaastaotleja kordagi pidanud tasuma laenumakseid ja nüüd, kui abi vaja ta seda ka ei tee. Lisaks on korter kaasomandis kaastaotleja õepojaga, kelle tingimus oli 50% ja 50% kuigi rahaliselt tasus üks 10720€ rohkem ettekäändel, et tema tädi on kaastaotleja minu laenule. Ja nüüd tädi ehk kaastaotleja ei soovi laenu solitaarselt maksta. Kuidas väljuda olukorrast ja kas kaastaotleja ikkagi vastutab lõpuni välja solitaarselt põhilaenu võtjaga. Kas kaastaotleja saab hiljem nõuda läbi kohtu mingeid sumnasi tagasi, kui ta on ise selle laenu koos võtnud. Kas siin võib lähtuda ka võõravara arvelt rikastumist, kus küsiti 50% korteri õigust ja nüüd peaksin üksinda veel laenukohustust ka täitma. Segane lugu, aga aitäh

Kaastaotlejaks olemine tähendab seda, et laenukohustus võetakse kahepeale. Kaastaotlejal ja põhitaotlejal on samasugune vastutus: mõlemad vastutavad kogu laenu summa tagasi maksmise eest. Samas saavad taotlejad omavahel kokku leppida, kas tasuvad laenumakset võrdselt või muud moodi, kuid mõlemad vastutavad siiski solidaarselt. Tavapäraselt on põhitaotleja konto seotud laenuga ning sealt tehakse laenumakseid. Millal ja mil moel rakendub panga ees kaastaotleja vastutus, tuleks lugeda laenulepingust. Kui laen on võetud kahepeale ja seda on tasunud vaid üks, on laenu tasunud laenutaotlejal õigus kaastaotlejalt tema eest tasutud summad välja nõuda.

Kuna Teil on laenu tagatiseks seatud kinnisasjale hüpoteek, võib arvata, et pank realiseerib hüpoteegi, see tähendab müüb kinnisasja ja katab võlgnevuse müügitulemi arvel. Sel juhul kaotavad oma vara mõlemad kaasomanikud ehk kinnisasi müüakse tervikuna.

Läksime mehega lahku (abielu ega varajagamise lepingut pole). Majalaen kahepeale võetud. Mees põhimõtteliselt on nõus, et mingihetk võtab majalaenu enda peale, vabastab mu vanaema korteri hüpoteegi alt ja maksab mulle pool siiani makstud summast. Või, et paneme maja müüki ja siis ma saan ka ainult mingi summa endale (lepin ka sellega). Aga ta pole nõus minema seda notariaalselt kinnitama. Kas siin piisaks ka sellest kui kinnitame messengeris või paneme kodus A4 paberile allkirjad? Lisaks, mina enam majas ei ela ja mees elab seal edasi. Siiani on maksnud majalaenu tema ja mina pool summast iga kuu tema kontole kandnud. Kas on mingi variant, et mina ei peaks enam majalaenu maksma kui nüüd saame miskit kokku lepitud? Mees pole nõus kohe pangalt uurima, kas saab majalaenu enda peale võtta ja venitab. Majalaenu saab ta ise ilusti makstud. Ta ise ei tahagi, et ma enam maksaksin. Kas siin piisaks ka omavahelisest messengeri kokkuleppest või A4 allkirjastatud kokkuleppest, et mina enam ei maksa?

Kirjutate küsimuses, et majalaen on võetud kahepeale aga ei ole täpsustanud, kellele kuulub maja. Kas tegemist on teie kaasomandiga (kinnistusraamatusse on kantud mõlemad) või ainult mehele kuuluva kinnisasjaga (kinnistusraamatus on vaid mees). Kui tegemist on kaasomandiga, soovitan laenu edasi tasuda kuni kaasomandi lõpetamiseni. Sellisel juhul kasutatakse laenu ju mõlema huvides ja Teie osa laenumaksetest läheb Teile kuuluva mõttelise osa eest tasumiseks. Kaasomandi lõpetamisel tuleb siis Teile hüvitada Teie mõttelise osa suurusele vastav osa kinnisasja koguväärtusest (millest on eelnevalt tasutud kogu laenujääk). Kui aga kinnisasi kuulub vaid mehele ja laen on võetud selliselt, et Teie olete kaastaotleja, soovitan laenumaksete tasumise lõpetada ja esitada nõue alusetu rikastumise sätete järgi.

Kaasomandi lõpetamine saab toimuda vaid notariaalselt, kuna tegemist on kinnisasjaga. Kui aga kaasomandit ei ole, võiksite koostada omavahel allkirjastatud dokumendi, millega mees võtab omale kohustuse hüvitada teile mingiks tähtajaks teatud rahasumma Teie tehtud laenumaksete hüvitamiseks.

Selline küsimus kas on võimalik ühis omandis oma osa linke lepinguga ära kinkida

Kui tegemist on ühisomandiga (mitte kaasomandiga), saab sellega tehinguid teha vaid ühiselt. Ühisolandi osaga tehingut teha ei saa, kuna omanike osad ühises omandis ei ole kindlaks määratud (ent on kindlaks määratavad seadusega, näiteks abikaasade ühisvara korral või tehinguga, näiteks pärimistunnistusega). Kui Te ei soovi enam olla ühisomanik ja soovite oma osa võõrandada, tuleks esmalt ühine omand lõpetada, näiteks kaasomandi moodustamise teel. Seejärel on juba kaasomanikul võimalus teha tehinguid talle kuuluva mõttelise osaga kaasomandist.

Kui korteril on pärimisjärgselt 3 kaasomanikku,aga üks neist ei tasu kommunaalmakseid ja seeläbi üritab takistada edaspidist korteri müüki,lootuses,et korter läheb ühistule,kas ainus võimalus on pöörduda kohtusse?

Ühisel omandil lasuvad kohustused kannavad kaasomanikud ühiselt. Ehk, kui ollakse kolmekesi kaasomanikud võrdsetes osades, on igal kaasomanikul 1/3 kaasomandiesemest ja kohustus tasuda 1/3 kõigist arvetest. Kui arved tasub tervenisti üks kaasomanik, on tal võimalik teiselt nõuda neile langeva osa hüvitamist. Kui vaatamata nõudele vabatahtlikku hüvitamist ei toimu, on ainsaks võimaluseks nõude maksmapanek kohtus. Samuti on võimalik nõuda kaasomandi lõpetamist ent ka seda saab teha kas kokkuleppel või kohtus.

Tegemist on pärandvaraga, mis on vastu võetud ühiselt ja kinnistu on kantud ühisomandina 4-le pärijale kinnisturaamatusse. Üks ühisomanikest (4. pärija) on nüüdseks kinnisturaamatust kustutatud ja on tehtud uus kinnistamisavaldus, mille alusel on nüüd kinnisturaamatus ühisomanikena sisse kantud 3 omanikku, 3. pärija on teinud uue kinnistamisavalduse palvega omanikke muuta, eemaldada omanikest 4. omaniku. Kas ühisomandi puhul on lubatud selline tehing teha teisi omanikke teavitamata ja kas ka teistel ühisomanikel on õigus tutvuda dokumentidega, mille alusel see kanne on tehtud? Ja kuidas jaguneb ühisomand (mõttelised osad) sel juhul omanike vahel. Pärandvara 1/6 mõtteline osa 1. pärijale ja 1/6 mõtteline osa 2. pärijale 1/3 mõtteline osa 3ndale pärijale , 1/3 mõtteline osa 4ndale pärijale

 Kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat ühiselt, on moodustunud pärandvara ühisus ja igale pärijale kuulub pärimistunnistusele märgitud mõttelise osa suuruses osalus ühisuses. Oma osa pärandvara ühisuses võib iga pärija vabalt käsutada. Seejuures on pärijad pärandvara suhtes ühisomanikud. Ühisomandis ei ole omanike osad kindlaks määratud ja ühisomandi kehtivuse ajal loetakse nende osad võrdseks. Kogu selle aja saavad nad teha kõike ühisesse varasse puutuvaid tehinguid üksnes ühiselt ja peavad ka kulutusi kandma ühiselt. Küll aga on omanike osade suurus ühisomandi lõpetamisel ja selle jagamisel kindlaks määratav. Teie kirjeldatud juhtumil pärimistunnistusele kantu alusel. Kui pärijale kuulus näiteks 1/3 pärandvarast ja ta võõrandas oma osa teisele pärijale, saab tehingute alusel (pärimine ja ühisuse osa võõrandamine) kindlaks määrata, et teise pärija osa ostnud või kinkelepinguga saanud pärijale kuulub pärandvara ühisuse lõpetamisel ja pärandvara jagamisel 2/3 kogu pärandvarast.