Tere! Soovin küsida nõu pärimise ja kinnisvara osa kinkimise kohta. Meil on erastatud korter, mis kuulub kaasomandisse (minu ema, mina, minu õde ja veel üks pärija). Korter oli varasemalt laenu tagatiseks. Laen on küll täielikult tasutud, kuid hüpoteek ei ole veel kinnistusraamatust kustutatud. Minu ema soovib oma osa korterist kinkida mulle. Samuti on tekkinud küsimus, kas ka minu õde võiks oma osa mulle või minu lapsele üle anda. Sooviksin palun selgitust järgmistes küsimustes: 1.Kas kinkimine on võimalik olukorras, kus laen on tasutud, kuid hüpoteek ei ole veel kustutatud? 2.Kas esmalt tuleb hüpoteek kustutada ja alles siis saab teha kinkelepingu? 3.Mida mulle annab ema osa kinkimine minu olukorras? 4.Kas õde saab oma osa kinkida mulle või minu lapsele ja kuidas see toimub? 5.Kas ma olen pärast kinkimist kohustatud teiste kaasomanike osasid välja ostma? 6.Kas teised kaasomanikud võivad nõuda korteri müümist või oma osa rahalist hüvitamist? 7.Millised on minu õigused ja kohustused pärast kinkelepingut? Kas minu olukorras on mõistlik kinkimine või oleks parem hetkel mitte midagi muuta? Ette tänades! 

Omandiküsimusi reguleerib asjaõigusseadus (AÕS). Korteriomandil on neli kaasomanikku. Kaasomand tähendab, et igale omanikule kuulub mõtteline osa ühisest asjast, kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed (AÕS § 71 lg 1). Iga kaasomanik võib temale kuuluva mõttelise osa ühises asjas võõrandada (müüa, kinkida), pärandada, pantida või seda muul viisil käsutada. Kaasomandi võõrandamisel teisele kaasomanikule ei teki ülejäänud kaasomanikel ostu eesõigust. Ostu eesõigus tekib teistel kaasomanikel siis, kui kaasomanik võõrandab oma mõttelise osa isikule, kes ei ole kaasomanik. Kaasomanik müüb või kingib oma mõttelise osa teisele kaasomanikule notariaalselt tõestatud lepinguga.

Igal kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda teistelt kaasomanikelt kaasomandi lõpetamist, kaasomanikud peavad kaasomandi lõpetamise viisis kokku leppima. Kui kokkuleppe kohaselt omandab üks kaasomanik ülejäänud kolme kaasomaniku mõttelised osad, siis nad lepivad võõrandamise (müük, kinge) tingimustes (sealhulgas hinnas) omavahel kokku.

Kui korteriomand on koormatud hüpoteegiga, siis hüpoteek ei takista kaasomandi mõttelise osa võõrandamist, kuna hüpoteek jääb koormama ka uuele omanikule üle läinud mõttelist osa. Kui hüpoteegiga tagatud nõue on täidetud ja muid nõudeid enam ei ole, siis sellisel juhul saavad kaasomanikud alustada hüpoteegi kustutamist järgmiselt: kaasomanikud peavad pöörduma hüpoteegipidaja poole ja taotlema temalt hüpoteegi lõpetamise avaldust. Hüpoteegipidaja esitab notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud avalduse ja kaasomanikud annavad notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud nõusoleku. Nõusolek tuleb avaldada kinnistusosakonnale või hüpoteegipidajale (AÕS § 330).

Tere! Olen saanud pärandvara suure kinnistu koos kaasomanikuga, kelleks on alaealine laps. Alaealise lapse eestkostjal on kohtumäärus tema nimel kinnistu müügiks. Lisaks on meil omavaheline kokkulepe, et kinnistu müügist saan mina 2/3 ja teine kaasomanik 1/3, kuid mitte vähem kui 50 000 eurot, mis on ka märgitud kohtu määruses. Kinnistu väärtus on 155 000 eurot. Mul siit küsimus, kuna kinnistu on juba aasta müügis olnud ja huvilisi ei ole, kuid vajab edasi hooldamist ja sealseid hooneid parendada, kas mina võin osta ära teise poole osa 50 000 eest nagu kohtumääruses on öeldud?

Kohtumäärust nägemata vastust anda ei saa. Soovitan teil pöörduda teile sobiva notari poole ning broneerida aeg konsultatsiooniks. Saate notarile näidata kohtumäärust ja saate vastuse, kas nimetatud määruse alusel saate ise osta alaealisele kuuluva kaasomandi osa või kas nimetatud kohtumäärus lubab kaasomandi lõpetamist selliselt, et tasute teisele kaasomanikule kaasomandi lõpetamise eest hüvitist. Notarid leiate siit https://www.notar.ee/et/notarid/nimekiri

Kui lubate siis üks küsimus kaasomandi kohta. Lühidalt öeldes - tegemist on 20 garaažiboksiga garaažlaga, kus aktiivseid garaažiomanikke on 5. Mingit toimivat ühistut pole. Seda seetõttu kuna 15 kaasomanikuga puudub igasugune kontakt. Kinnisturegistri kaudu tehtud järelepärimisest selgub, et tegemist on valdavalt vaenemate inimestega. See on ka kõik, mida nende 15 kaasomaniku kohta teame. Küsimus tuleneb aga sellest, et üks garaaž, mis on kahe nö aktiivse garaažiga piirnev, on väga halvas seisus. Tundub, et katus võib lähiajal sisse kukkuda ja nii võivad mõjutatud saada ka kaks nö aktiivset garaaži. Siit siis ka küsimus, et mis on meie võimalused selle halvas seisus garaažiga midagi ette võtta: 1. Võtakime muidugi selle omanikuga ühendust - aga kuidas? Me isegi ei tea, kellele see kuulub, sest registris ei ole näidatud, et kellele kaasomanikest täpselt millised garaažid kuuluvad? Teiseks kui isegi teaksime, kellele see garaaž täpselt kuulub, siis kust me ta kontakti saaksime? 2. Seega vaadates seda, et selle garaažiga pole ilmselt juba aastakümneid midagi tehtud, siis küsimus on, et kas meil kaasomanikena (viitan siis antud juhul kahele aktiivsele garaažile, mis selle kokku kukkuva garaažiga piirnevad), on mingit võimalust see garaaž korda teha?

Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel, kuid iga kaasomanik võib teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta. See tähendab, et kui garaaži seisukord ohustab teisi garaaže, võib selle remonti algatada ka üks või mitu kaasomanikku.[
Teiste kaasomanike kontaktandmete saamiseks võib pöörduda kinnistusraamatu poole, kus on vähemalt omanikud kirjas. Kui kontaktandmed puuduvad, võib proovida avaliku teabe kaudu või vajadusel pöörduda kohaliku omavalitsuse poole.
Remondikulud saab hiljem nõuda teistelt kaasomanikelt proportsionaalselt nende omandi osadele.
Kui kaasomanikud ei ole kättesaadavad või keeldub mõni omanik kulude hüvitamisest, võib vajadusel pöörduda kohtusse, et kulud välja nõuda.
Kaasomanikul on õigus nõuda, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele ning kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtudes.

Soovitan kontrollida, kas ei ole tegemist endise garaažiühistuga. 01.01.2005.a jõustunud hooneühistuseaduse kohaselt oli garaažiühistutel kohustus viia oma põhikirjad vastavusse hooneühistuseaduse sätetega. Endised garaažiühistud on reeglina kantud äriregistrisse hooneühistutena või on need sundlõpetatud. 

Kaasomandis kahepereelamu, Kaks eraldi sissepääsu. Ühel omanikul on rõduuks teise omaniku peasissepääsu juurde. Väide: see kel rõduuks võib kasutada rõdu täies ulatuses ja see kel pole otsest pääsu teise omaniku rõdule see seda kasutada ei või. Kasutuskorda rõdudele pole seatud. Projektis pole märgitud rõduust. Kas on õigust piirata projektita ukseomaniku ligipääsu rõdule? Muid ligipääse rõduukse omanikul rõdule pole. Tänan

Kaasomanikud võivad kokkuleppega määrata, millised ruumid kuuluvad eriomandisse ja millised jäävad ühiseks kasutamiseks. Selleks tuleb sõlmida kokkulepe ja teha vastav kanne kinnistusraamatusse. Kui eriomandi kokkuleppes või projektis ei ole rõdu määratud ühe omaniku eriomandiks, on rõdu kaasomandi osa ning kõigil kaasomanikel on õigus seda kasutada, välja arvatud juhul, kui kasutuskord on seatud või kokkulepe piirab kasutust.
Rõduukse olemasolu ei anna automaatselt õigust piirata teiste kaasomanike ligipääsu rõdule, kui projektis ei ole seda ette nähtud ja kasutuskorda pole seatud. Kui rõdu on kaasomandi osa, on kõigil kaasomanikel õigus seda kasutada, sõltumata ukse asukohast.
Kui soovitakse piirata rõdu kasutust, tuleb sõlmida kaasomanike vahel kokkulepe ja teha vastav kanne kinnistusraamatusse.

Tere! Küsimus puudutab ühiselt võetud kodulaenu. Lahkumineku korral soovin vabaneda laenust ja kaaslane võtaks laenumaksed enda peale ja mina ei oleks samuti enam üks omanikest. Aga kaaslane ütleb ,et maja jääks pärast nagunii meie ühistele lastele ja soovib, et isegi kui ma seal enam ei ela, maksaksin laenu edasi. Olen panka teavitanud enda soovi ,aga tema pangaga ühendust ei võta, et laenuhaldur saaks meiega edasi tegeleda. Kuidas edasi käituda?

Küsimusest ei selgu, kas kaaslased ostsid kinnisasja abikaasadena või elukaaslastena. Kui kinnisasja ostsid abikaasad ja kui abikaasad kaaluvad abielu lahutamist, siis peavad abikaasad jagama ühisvara ning jagamise käigus otsustama, milline asi jääb ühisvara jagamisel kummagi abikaasa omandisse ja kas abikaasadel tekib kohustus hüvitada liigselt saadud vara teisele rahas. Kui abikaasad ei suuda omavahel ühisvara jagamises kokkuleppele jõuda, peab ühisvara jagamisest huvitatud abikaasa pöörduma ühisvara jagamise hagiga kohtu poole. Panga ees võetud laenukohustust saab kohtus ühisvara jagamise käigus lahendada.  Kui kinnisasja ostsid  elukaasalased kaasomanikena ja kui nad ei soovi pärast kooselu lõppemist jääda edasi kinnisasja kaasomanikeks, tuleb kaasomand lõpetada. Kui kaasomanikud ei suuda kaasomandit kokkuleppel lõpetada, peab kaasomandi lõpetamisest huvitatud kaasomanik pöörduma kaasomandi lõpetamise hagiga kohtu poole. Kaasomandi lõpetamise viise reguleerib asjaõigusseadus, soovitan lugeda kaasomandi lõpetamise kohta varasemaid vastuseid näiteks: https://www.juristaitab.ee/et/kaasomandi-lopetamine-22  https://www.juristaitab.ee/et/kaasomandi-lopetamine-24

50-50 kaasomandisse ostetud kinnisvara elukaaslasega. Sissemaksu raha tema vanematelt, pangalaen minu nimel. Kirjalikke erikokkuleppeid kaasomandi jaotuse kohta või kingituse saaja kohta (kas tema üksi või me mõlemad) ei ole. Kogu kinnisvara hoolduse ja müügiga seonduv töö ja kulud on minu kanda. Kas endisel elukaaslasel on alust kohtu kaudu kogu pangalaenust ülejäänud müügiraha endale nõuda, kui me jaotuses kokkuleppele ei jõua? Minu hinnangul oleks aus jaotus vähemalt 25-75, kuigi seaduse järgi on see 50-50.

Kaasomandis kinnisvara puhul kehtib üldreegel, et kaasomanike osad on võrdsed (50–50), kui ei ole sõlmitud teistsugust kokkulepet. See tähendab, et kinnisvara müümisel jagatakse müügitulu põhimõtteliselt võrdselt, kuid enne lõplikku jaotust arvestatakse maha ühised kohustused ja võimalikud hüvitusnõuded (nt laenuga seotud maksed, mida üks pool on kandnud teise eest). Kui kinnisvara ostuks võetud laen on sinu nimel, kuid see on olnud seotud ühise eluaseme soetamisega, võib tekkida olukord, kus laenumaksete kandmine üksi võib anda sulle õiguse esitada teise kaasomaniku vastu tagasinõue tema osa ulatuses. Selline nõue ei muuda automaatselt omandi 50–50 jaotust, vaid mõjutab lõpparvelduse tasaarvestust. Samas ei tähenda see, et teisel kaasomanikul oleks õigus nõuda kogu ülejäänud müügitulu endale. Selleks peaks tal olema: 1) kas kokkulepe, mis sellise jaotuse ette näeb, või 2) kohtus tõendatud nõue, mis ületab tema kaasomandi osa (nt kulude hüvitamine või muud tasaarvestused). Vanemate tehtud sissemakse puhul on oluline, kas see anti kingitusena ühele isikule või mõlemale. Kui puudub kokkulepe, võib seda käsitleda ühe isiku isikliku panusena, kuid see on samuti tõendamise küsimus. 
Lisaks võib üks pool nõuda hüvitist ka põhjendatud kinnisvara haldamise ja säilitamise kulude eest, kui need on olnud vajalikud ja teise kaasomaniku eest kantud.

Lahutatud abikaasade vahel sõlmiti ühisvara jagamise leping ja korteriomandi isikliku kasutusõigusega koormamise leping. Lepingu esemest 1/2 suurune mõtteline osa jääb lahusvaraks Omanikule 1 ja hakkab kuuluma talle ainuomandina. Lepingu esemest teine 1/2 suurune mõtteline osa jääb lahusvaraks Omanikule 2 ja hakkab kuuluma talle ainuomandina. Pooled on kokku leppinud koormata lepingu eseme tasuta isikliku kasutusõigusega tähtajaga 10 aastat Omanik 2 kasuks. Isikliku kasutusõiguse aastaväärtuseks hinnati 14 337 eurot. Pooled leppisid kokku, et nende ühised lapsed elavad koos Omanikuga 2 antud korteriomandis tasuta kuni nimetatud korteriomandi võõrandamiseni. Omanikul 1 ei ole õigust nõuda Omanikult 2 mingit tasu kasutuseelise kaotamise tõttu, sealhulgas ei ole tal õigust nõuda üüritasu ega kasutuseeliste hüvitamist. Vastavalt asjaõigusseaduse § 227-le koormab isiklik kasutusõigus elamule kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa. Isik, kellel on nimetatud õigus, võib elamusse majutada oma perekonnaliikmeid ning isikuid, kes on vajalikud tema eest hoolitsemiseks. Korteriomandil on laenuleping ning laenumakseid tuleb tasuda kuni 2042. aastani. Omanik 2 leidis uue partneri, kes kolis antud korteriomandisse. Partner ei avaldanud soovi osta Omanik 1-le kuuluvat korteriomandi osa välja. Tänaseks on partnerist saanud Omanik 2 ametlik abikaasa. Millised õigused on Omanikul 1? Kuidas reguleerib seadus olukorda, kus Omanik 1 jätkab laenu tasumist vara eest, mis osaliselt kuulub talle, kuid kus elab inimene, kes ei olnud ühisvara jagamise lepingu osapool? Kas on olemas seaduslik mehhanism, mis aitaks sellist olukorda lahendada? Kas Omanikul 1 on õigus küsida Omanik 2 abikaasalt kompensatsiooni, lähtudes lepingus fikseeritud isikliku kasutusõiguse aastaväärtusest? Omanik 1 soovib, et Omanik 2 abikaasa ostaks temale kuuluva osa välja, mis tundub antud olukorras loogilise lahendusena. Kui seaduse alusel ei ole võimalik olukorda Omanik 1 kasuks muuta, siis millised õigused tal selle korteriomandi suhtes on kuni lepingu kehtivuse lõppemiseni? Kas tal on õigus seal ise elada või seal viibida?

Tulenevalt AõS 76 lg 1 on kaasomanikul igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. Kohus peab lõpetama kaasomandi ühel AõS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil, mida on taotletud hagis või vastuhagis. Seega kui te ei saa kokkuleppele kaasomandi lõpetamises, siis on võimalik pöörduda kohtusse nõudmaks kaasomandi lõpetamist.

AõS § 76 lg 1 Kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist.
AõS § 77 lg 1 Kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele.
AõS § 77 lg 2 Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

Tere! Ostsime eksiga koos 12 aastat tagasi korteri, laenusaajad olime me mõlemad.,kuna temal polnud võimalik laenu saada.Korter on meil täpselt poolels.Ise pole seal elanud nüüd üle 5 aasta,aga laenu maksan endiselt. Tegin ettepaneku,et summa pooleks,aga ei midagi. Sooviks tema osa välja osta, tema soovib siiski poolt summast,nagu ette näeb. Kas tal on õigus poolele summale, kuigi laenu pole ta sentigi maksnud.

Kui korter on kinnistusraamatus teie ja teie endise elukaaslase nimel selliselt, et kummalegi kuulub ½ mõttelises osas, siis kuulub korter teile mõlemale võrdselt sõltumata sellest, kes on tegelikult laenumakseid tasunud. Seega on tal õigus nõuda pool korteri turuväärtusest, kui te soovite tema osa välja osta.
Samas võib laenumaksete tasumine ainult ühe poole poolt olla oluline teie omavaheliste arvelduste seisukohalt. Juhul kui te olete laenu maksnud üksinda, võib teil olla õigus nõuda temalt tagasi tema osa makstud laenumaksetest või tasaarvestada see summa tema osa väljaostmise summaga. Siin on aga oluline arvestada ka nõuete aegumisega. TsÜS § 154 kohaselt korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.
Kui kaasomanikud kokkulepet ei saavutata, on võimalik pöörduda kohtusse kaasomandi lõpetamiseks.
AõS § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AõS § 77 lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

Tere, Kirjutan seoses ühise kinnisvaraga. Notariaalne kokkulepe on 50:50. Samas tema on laenutaotleja ja kaastaotleja ehk laenumaksed on läinud tema kontolt. Mina olen aastate jooksul kandnud muud kulud. Kommunaalid, sisustuse ostmine, lapsega seotud kulud, auto maksed ja me pole pidanud tasaarveldus. Lahkumineku arutamisel oleme jõudnud esmasele kokkuleppele, et me oleme olnud võrdsed ja nn ühiserahakotiga. Sellegipoolest soovin ma saada kombentsatsiooni nn kinnisvara väärtuse tõusmise ulatuses, millele mul oleks õigus kui maja läheb müüki. Tema soovib laenu hetkel üle võtta. Ma ei ole kindel, et ta sellega nõustub. Mis on seda tüüpi olukorra kohtupraktika? Kuidas sellises olukorras enda ja lapse huve kaitsta.

Laps ei anna automaatselt ühele poolele suuremat omandiosa, samuti ei muuda laenumaksete erinevus omandiosa. Ühisomandi lõpetamisel või kaasomandi lõpetamisel määratakse hüvitis lähtudes kinnisasja hetke harilikust väärtusest (turuväärtusest). Kahjuks hetkel ei ole täpselt aru saada, kas kinnisvara puhul on tegemist kaasomandis oleva kinnisvaraga, ehk kas kinnistusregistrisse on kantud kumbki osapoolt ½ mõttelises osa (ehk tegemist on kaasomanikega ning soovitakse lõpetada kaasomand) või on tegemist ühisvaraga, kus kinnistusregistrisse on kantud omanikud ühisomanikena (ehk soovitakse lõpetada ühisomand). Samuti ei saa täpselt aru, kas laenuleping sõlmiti üksnes ühe osapoolega või olid laenulepinguga seotud mõlemad osapooled ja kas laenuleping sõlmiti ajal kui osapooled olid abielus või mitte ning juhul kui olid abielus, siis milline oli abikaasade varasuhte valik. 
Kohtupraktika võib olla siin väga erinev, olenevalt konkreetsest asjaoludest. Küll aga osapooltele mõtlemiseks siin, et arvestama peaks ka sellega, et see osapool, kes võtab kogu edaspidise laenu enda kanda, siis kas tema võiks tasaarvestada osaliselt hüvitise, mis ta peaks tasuma teisele osapoolele, kes omandist loobub, tema poolt ülevõetud laenu edaspidistest osa laenumaksetest.
 

Mulle üksinda laenu ei antud, selle pärast sai kaaslaenu taotleja võetud. Kaaslaenu taotleja pole sentiga maksnud laenu ega maja osas, kõik on tulnud minu taskust (arved ja tõestus olemas). Kaaslaenu taotleja on nüüd nõudma hakanud et pool on tema oma ja ei suhtle minuga. Mis võimalused mul oleks? Kas vähemalt oleks võimalik et edasipidi ka tema maksaks pool laenu summat tagasi?

Küsimuse kohaselt taotlesid kinnisasja (maja) ostmiseks laenu kaks kaastaotlejat, küsija oli põhitaotleja ning tema kontolt toimub laenuosade tagasimakse ning teine kaastaotleja, kes ei osale laenu tagasimaksetes ega maja kulude kandmises. 
Mõlemad taotlejad on laenusaajad ning mõlemal taotlejal on laenuandja ees samasugune vastutus, nad vastutavad kogu laenusumma tagasi maksmise eest. Kaastaotleja vastutab solidaarselt laenulepingus võetud kohustuste täitmise eest, st kui põhitaotleja ei täida kohustusi, võib laenuandja nõuda täitmist kaastaotlejalt. Solidaarne vastutus tähendab, et kõik laenulepingus märgitud kaastaotlejad vastutavad laenuandja ees ühiselt kogu laenusumma ja sellega seotud kohustuste täitmise eest. Laenuandja võib nõuda kogu kohustuse täitmist ükskõik milliselt kaastaotlejalt või kõigilt koos. 
Tavaliselt taotlevad kaastaotlejad laenu siis, kui nad soovivad osta kinnisasja kaasomandisse. Kui eeldada, et ka antud juhul omandasid mõlemad taotlejad kinnisasja kaasomandisse, siis võisid nad lepingus panustamise ulatuses kokku leppida, sh näiteks kelle konto kaudu toimub laenu tagasimakse, kuidas teine taotleja laenu tagasimaksesse panustab (kas tehes laenu teenindavale kontole laenuosade ülekandeid või kandes kinnisasjaga seotud või muid kulusid) jne. Kui laenutaotlejad ei soovi enam koos sama kinnisasja kaasomanikud olla, peavad nad kaaluma kaasomandi lõpetamise võimalusi sõlmides notari juures kaasomandi lõpetamise kokkuleppe. Selles kokkuleppes tuleb lahendada ka laenulepingust tuleneva laenu tagasimakse kohustuse. 
Kinnisasi kuulub reeglina kaasomandisse võrdsetes osades, seega peavad taotlejad ka kinnisasja ostmiseks võetud laenu kandma võrdsetes osades. Kui senini on üks kaastaotleja üksinda täitnud laenuandja eest kohustust, võib ta nõuda teiselt kaastaotlejalt tema eest kantud osa hüvitamist esitades sellele kaastaotlejale tagasinõude.