Mulle üksinda laenu ei antud, selle pärast sai kaaslaenu taotleja võetud. Kaaslaenu taotleja pole sentiga maksnud laenu ega maja osas, kõik on tulnud minu taskust (arved ja tõestus olemas). Kaaslaenu taotleja on nüüd nõudma hakanud et pool on tema oma ja ei suhtle minuga. Mis võimalused mul oleks? Kas vähemalt oleks võimalik et edasipidi ka tema maksaks pool laenu summat tagasi?

Küsimuse kohaselt taotlesid kinnisasja (maja) ostmiseks laenu kaks kaastaotlejat, küsija oli põhitaotleja ning tema kontolt toimub laenuosade tagasimakse ning teine kaastaotleja, kes ei osale laenu tagasimaksetes ega maja kulude kandmises. 
Mõlemad taotlejad on laenusaajad ning mõlemal taotlejal on laenuandja ees samasugune vastutus, nad vastutavad kogu laenusumma tagasi maksmise eest. Kaastaotleja vastutab solidaarselt laenulepingus võetud kohustuste täitmise eest, st kui põhitaotleja ei täida kohustusi, võib laenuandja nõuda täitmist kaastaotlejalt. Solidaarne vastutus tähendab, et kõik laenulepingus märgitud kaastaotlejad vastutavad laenuandja ees ühiselt kogu laenusumma ja sellega seotud kohustuste täitmise eest. Laenuandja võib nõuda kogu kohustuse täitmist ükskõik milliselt kaastaotlejalt või kõigilt koos. 
Tavaliselt taotlevad kaastaotlejad laenu siis, kui nad soovivad osta kinnisasja kaasomandisse. Kui eeldada, et ka antud juhul omandasid mõlemad taotlejad kinnisasja kaasomandisse, siis võisid nad lepingus panustamise ulatuses kokku leppida, sh näiteks kelle konto kaudu toimub laenu tagasimakse, kuidas teine taotleja laenu tagasimaksesse panustab (kas tehes laenu teenindavale kontole laenuosade ülekandeid või kandes kinnisasjaga seotud või muid kulusid) jne. Kui laenutaotlejad ei soovi enam koos sama kinnisasja kaasomanikud olla, peavad nad kaaluma kaasomandi lõpetamise võimalusi sõlmides notari juures kaasomandi lõpetamise kokkuleppe. Selles kokkuleppes tuleb lahendada ka laenulepingust tuleneva laenu tagasimakse kohustuse. 
Kinnisasi kuulub reeglina kaasomandisse võrdsetes osades, seega peavad taotlejad ka kinnisasja ostmiseks võetud laenu kandma võrdsetes osades. Kui senini on üks kaastaotleja üksinda täitnud laenuandja eest kohustust, võib ta nõuda teiselt kaastaotlejalt tema eest kantud osa hüvitamist esitades sellele kaastaotlejale tagasinõude. 

Kinnisvarast pool (mõttelise joonena) on minu nimel ja teine pool isa nimel. Kas saan enda poolele hüpoteegi seada, ilma isa kaasamata?

Kaasomanik võib oma mõttelist osa kinnistusraamatus koormata (nt hüpoteegiga) teiste kaasomanike nõusolekuta (AÕS § 73 lg 1, AÕS § 325 lg 2).

Vajalik on notariaalselt tõestatud asjaõigusleping ja sellekohane kanne kinnistusraamatusse (AÕS § 64¹, AÕS § 326).

Meil on Tallinnas 8 korteriga kaasomandis olev maja. Otsustasime kaasomandi lõpetada , 28.12.2024. a toimus koosolek , kus oli 7/8 osanikest. Võeti vastu ühehäälne otsus kaasomandi lõpetamise kohta , olemas protokoll ja allkirjad. Teised osanikud on ka nõus kaasomandi lõpetamisega. Üks osalenu (edaspidi A.) muutis meelt ja ei taha notari juurde tulla. Koostasime kirja päringuga , miks ta keeldub notarisse tulemast ja andsime tunnistajatega üle(olemas salvestus). Tähitud kirjale A. keeldus järele minemast ja e- posti teel A- l ei ole. Ütlesin hiljem , et asi antakse kohtusse , kus kaotajal tuleb tasuda kohtukulud. Ta ikka keeldus tulemast. Üks nüanss: Kuna A. abikaasa oli sept. 2024.a surnud , A.-l ei olevat tal allkirja õigust(A. notari info), kuna omandisuhe on määramata. Kas koosoleku protokollil olev allkiri on ikka kehtiv? Kuidas edasi minna või tuleb ikkagi asi kohtusse anda? Järgmisel nädalal saame teha koosoleku kui vaja.

Kui osa kaasomandist kuulub abikaasadele ühiselt (abikaasade ühisvara), saavad nad õigusi teostada ühiselt. Kui üks abikaasadest on surnud, astuvad ühisomandisse surnud abikaasa asemele teama pärijad pärimistunnistuse alusel. Seega on oluline, kas pärimistunnistus on väljastatud, kes on pärijad ja kas teised ühisomanikud annavad üleelanud abikaasa otsusele heakskiidu. Soovitan enne kohtusse pöördumist nimetatud asjaolud välja selgitada, informatsiooni saab ka näiteks kinnistusraamatusse päringut tehes, ja vajadusel võtta ühendust teiste ühisomanikega.

Tahaksin küsida, et mida saaksin teha kui olen kinnisvara kaasomanik (minuga kokku on 4 kaasomanikku, neist 2 surnud). Ma sooviksin oma osa müüa. Aga teine omanik ei ole ostust huvitatud või ta lihtsalt ignoreerib mind. Ma tean, et teisel kaasomanikul on eelisostuõigus, aga kui ta osta ei taha minu osa ja mina olen otsustanud müüa kas siis ma peaksin pöörduma kohtusse, et kinnisvara müüa? Ma ju hoian oma raha kinni ja iga aasta pean maksma maamaksu mitte millegi eest, kuna ma seal majas ei ela. Mul pole isegi võtit ega midagi (selle kinnistu sain isalt päranduseks). Kas kohus saab kuidagi teist omanikku sundida kinnisvara müüa kui ta ise minu osa osta ei taha. Ükski inimene ei taha ju osta mingit kaasomandit kus saab ainult mõttelise osa. Või olengi sundseisus, et müüa ei saa ja midagi muud ka teha ei saa? Abielu lahutuse korral on ju ka, et kui üks pool ei soovi poolt osa välja osta siis kinnisvara läheb müüki ja raha läheb poolte vahel pooleks. Või on minu olukord praegu palju keerulisem? Tänan vastuse eest!

Kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Kaasomandi lõpetamise viisi üle otsustatakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, saab kaasomandi lõpetada kohtus. 

Kaasomandi lõpetamisel võidakse kaasomandis olev asi jagada ühel järgnevatest viisidest:

1. asi jagatakse reaalosadeks;
2. asi müüakse kas avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kui kinnisasi on koormatud hüpoteegiga, tasutakse müügitulemist esmalt laenujääk ja jagatakse järele jäänud raha.
3. asi jäetakse ühe kaasomaniku ainuomandisse või mõnede kaasomanike kaasomandisse kohustusega maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas kaasomandi lõpetamise aegses väärtuses. Sel juhul vabastatakse tavaliselt omandit kaotav kaasomanik laenukohustusest, mille võtab (panga nõusolukul) üle ainuomanikuks saav kaasomanik. Omandi kaotanud kaasomanikule hüvitatakse tavaliselt siis hetkeväärtus (93000) - laenujääk (28000) : 2 = 32500

Riigikohus on selgitanud, et kaasomandi lõpetamine peab toimuma kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestades ja kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem (Riigikohtu 29. mai 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-12, p 12).

Ühiselt laenuga ostetud korteris elan kahe lapsega ja kaaslane ühega mujal e. teise juures. Kuigi ta kirjateel ka tunnistanud,et alates 01.09.2025 ei ela nad siin, aga tänase päevani käib siin nt. pesu pesemas jne. Müüa elamist hetkel ei soovi kumbki. Saan aru,et ka temal(naispoolel) on võrdesd õigused minuga sellele korterile. Minu küsimus, kuidas ma saan kaitsta oma isiklikku privaatsust, mida mul ju sellisel kombel pole olemaski,kui tema arvab,et võib siin igal ajal käia kui soovib? Olen moraalselt täiesti kurnatud, kuna temal oma elu aga minul ei mingit elu, sest ta siin ka pea igapäevaselt käimas. Kuidas seda peatada,et saaksin ka elada?

Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand (AÕS § 70 lg 3). Kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti (AÕS § 71 lg 1). Kaasomanikul on teiste kaasomanike suhtes oma osale ühises asjas omaniku õigused, arvestades teiste kaasomanike õigusi (AÕS § 71 lg 3).Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Kui lepitakse kokku, et eluruumi kasutab elukohana vaid üks kaasomanik, on teisel kaasomanikul õigus nõuda kasutuseelise hüvitamist, mis leitakse eseme üürihinna järgi. Kokkuleppe soovitan vormistada kirjalikult. Teiseks võimaluseks on sõlmida teise kaasomanikuga talle kuuluva mõttelise osa kasutamiseks üürileping või kui lepitakse kokku, et üüri ei maksta, tasuta kasutamise leping eluruumi elukohana kasutamiseks kas tähtajaliselt või tähtajatult.

Kui asja kasutamise osas kokkulepet ei saavutata, saab soovitada kaasomandi lõpetamist. Kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist (AÕS § 76 lg 1). Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele (AÕS § 77 lg 2).

Millised on seaduslikud võimalused kaasomandi lõpetamiseks kooselu (abielus ei olnud) lõppemisel? Korterid on 50/50 kaasomandis. Esimene korter osteti pangalaenuga, kus teine osapool oli kaaslaenajana kirjas (laen pangale tagastatud). Reaalselt tegin kõik maksed mina, kaasaarvatud ennetähtaegne laenu tagastamine (ka kõik kommunaalmaksed tegin mina). Teine korter on ostetud pangalaenuga, mille võtsin mina (ka sissemakse tasusin mina). Laenuleping minu nimel. Ka korteri renoveerimine on minu rahastatud. Kinnistusraamatuse sai ostul kantud ka endine elukaaslane, kuna oli ühine elu ja lapsed. Hetkel maksan mina laenu aga korteris elab endine elukaaslane ühiste lastega. Kuna kõik korterite soetamisega seotud kulud on minu kantud siis millised õigused on minul korterite jagamisel? Soov on kaasomand lõpetada - kas mul on õigus nõuda kortereid enda nimele? Millised seaduslikud ja õiglased variandid on võimalikud antud kaasomandite lõpetamiseks?

Kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele (AÕS § 77 lg 1). Kui kokkulepet jagamise viisi suhtes ei saavutata, otsustab kohus hageja nõudel järgmiste viiside vahel (AÕS § 77 lg 2):

1. jagada asi kaasomanike vahel reaalosades;
2. anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas;
3. müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

Kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti (AÕS § 71 lg 1). Kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi (AÕS § 75 lg 1).

Kui üks kaasomanik on teinud kulutusi, mis ületavad tema osa, võib tekkida alusetu rikastumise nõue. Isik peab alusetu rikastumise sätetes sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu (VÕS § 1027).

Kui isik on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib ta isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi (VÕS § 1041).

Teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud (VÕS § 1042 lg 1). Rikastumise ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata (VÕS § 1042 lg 1).

Kulutuste hüvitamise nõudeõigust ei ole, kui (VÕS § 1042 lg 2):

1. isik, kelle esemele kulutusi tehti, nõuab kulutusi teinud isikult kulutustega tehtud parenduste äravõtmist ja parenduste äravõtmine on parendusi rikkumata võimalik;
2. kulutusi teinud isik ei ole temast tulenevate asjaolude tõttu teisele isikule kulutuste tegemise kavatsusest õigeaegselt teatanud;
3. isik, kelle esemele kulutusi tehti, vaidles eelnevalt kulutuste tegemisele vastu;
4. kulutuste tegemine esemele oli seadusest või lepingust tulenevalt keelatud.

Tere. Olen oma elukaaslasega koos olnud 15 aastat ,mille ajal oleme ehitanud maja ja mõned kõrvalhooned mehe nimel olevale krundile. Kõik on nagu dokumentide järgi mehe nimel ja mind paberites ei kajastu Meil on ka ühine laps. Nüüd mõtlesime ,et vormistaks pool kogu kupatusest minu s.t elukaaslase nimele. Millise lepinguga oleks seda kõige ausam teha ,et mõlemale poolele jääks võrdne osa? Silma on jäänud kaasomaniku leping ja ka ühisomandi leping. Kumb oleks mõistlikum? Heade soovidega vastust ootama jäädes.

Kui kaasomand saab tekkida tehingu kaudu siis ühisomand saab tekkida ainult seaduses sätestatud juhtudel ehk näiteks abielu kaudu (abikaasade varaühisuse varasuhe), pärimise kaudu (pärijate pärandvara ühisus) ja seltsingulepingu sõlmimisel (seltsingule kuuluv vara on ühisvara). Peamine erinevus kaasomandi ja ühisomandi vahel seisnebki just selles, et kaasomand kuulub kahele või enamale isikule piiritletud mõttelistes osades, mis tähendab, et mõttelise osa suurus on konkreetse murdarvuna kinnistusraamatus väljendatud. Ühisomand seevastu kuulub ühisomanikele kindlaksmääramata osades. 

Eelkirjeldatud erinevusel on praktiline mõju eelkõige kinnisvara müümisel. Kaasomandi puhul on kaasomanike osade suurused määratletud ning iga kaasomanik saab vabalt enda kinnisasja osa edasi müüa (arvestades teiste kaasomanike ostueesõigusega).

Ühisomandis olevat kinnisasja saab müüa üksnes tervikuna. Kui üks ühisomanik soovib näiteks kinnisasja müüa, aga teised mitte, tuleb alustada ühisomandi jagamisega. Alles siis, kui ühisomand on jagatud, saab iga ühisomanik enda osa vabalt müüa, kasutada või koormata. Seega on ühisomandis oleva kinnisasja müümisel tarvis arvestada suurema aja- ja rahakuluga kui kaasomandi müümise korral.

Arvestades eeltoodut, on Teil võimalik otsustada, kas soovite luua tehinguga (kinke- või müügileping) kaasomandi või soovite sõlmida seltsingulepingu ja moodustada seltsingu ning määrata seltsingulepingus seltsinguvara jaotamise viis. Kuivõrd tegemist on kinnisasjaga, on selle seltsingule üle andmiseks kohustuslik järgida notariaalset lepinguvormi.

Isik sõlmis eluruumi üürilepingu läbi Rendin portaali. Aadressi registreerimise käigus selgus, et korteril on ka teine kaasomanik, kes keeldub aadressi registreerimiseks luba andmast. Kas üürileping on seepärast tühine, et lepingul pole mõlema omaniku allkirju? Mida saan sellises olukorras ette võtta, et vältida olukorda, kus teine kaasomanik tuleb ühel hetkel ja nõuab nt korteri vabastamist?

Kui korteriomand kuulub mitmele isikule ühiselt (ühine korteriomand), võivad need isikud teostada korteriomandiga seotud õigusi üksnes ühiselt (KrtS § 15 lg 1). See tähendab, et kaasomandis oleva korteri üürile andmiseks on vaja kõigi kaasomanike kokkulepet, kuna see on kaasomandis oleva asja käsutamine ja selle majandusliku otstarbe muutmine (AÕS § 74 lg 1).

Tere Kaasomandisse kuulub eramaja Tallinnas. Küsimus-mis alustel määratakse kasutamine ja viibimine sellel kinnistul kui üks kaasomanik on sinna sissekirjutusega ja teine ei ela ega asu seal alaliselt?

Asjaõigusseaduse kohaselt  valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppel. Kaasomanikul on seejuures õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust ja nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.

Tähtsust ei oma, kes on kinnistu registreerinud oma elukohana ja kas keegi ei ole seda teinud. Õiguse kasutuseks annab omand ja kui kasutuskorda pole kokku lepitud, on kaasomanikel võrdsed õigused kinnistul viibida, kinnistul asuvaid kõiki hooneid kasutada, viljapuudelt vilju koristada jne.

Tere.Pärisime õega kumbki 1/3 mõttelise osa isa kinnisvarast,kolmanda 1/3 osa päris isa abikaasa.Kinnisvaraks on majaosa.Meie seda kasutada ei saa.Isa abikaasa poeg ehitab sama maja külge teise majaosa.Poja pere ka hilisem pärija.Mis õigused meil õega on?Kas me võime küsida üüri meie mõttelise osa kasutamise eest?Tahame,et meid välja ostetakse,mis võimalused on meil oma osa müüa?

Kaas- ja ühisomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel (AÕS § 72 lg 1). Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest (AÕS § 72 lg 5).

Kaasomandis oleva asja võib tervikuna võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel (AÕS § 74 lg 1). Kirjeldusest võib järeldada, et teostatavad juurdeehitused on ebaseaduslikud, kuna taotletud ei ole ehitusluba ja puudub teiste omanike nõusolek.

Kirjeldatud olukorras on soovitav teha isa abikaasale ettepanek ühise omandi lõpetamiseks ja asja jagamiseks. Jagamise viisina võiks pakkuda välja, et kinnisasi müüakse ja raha jagatakse vastavalt mõttelise osa suurustele ühises asjas, ehk igale omanikule 1/3 müügitulemist. Kui isa abikaasa ei tee vastuettepanekut ühise omandi lõpetamiseks selliselt, et temast saab ainuomanik ja Teile makstakse omandi kaotuse eest õiglast hüvitist, saate nõude müüa ja raha jagada esitada ka kohtu kaudu.