Tänan, Me ei leia seda kohta Kinnisturegistrist "vaadata kinnistusregistrist, millise murruna on väljendatud Teie mõtteline osa kogu kinnisasjast ning samas suuruses on ka Teie osa ühise asja (selhulgas fassaadi osaks olevate rõdude)" https://www.juristaitab.ee/et/kaasomandi-mottelise-osa-suurus-ku-s Võimalusel palun saatke kuvatõmmis sarnase või sama hoone "murruna väljendatud" osa suurus. Võrdluseks siis esimese ja teise kuni 5-nda korruse osa suurus. Tänan, L.

Konkreetse korteriomandi registrikaardi I jaos "Kinnistu koosseis" on märgitud Katastritunnus, Sihtotstarve ja asukoht, Pindala, Info ja Kande kehtivus ning selle all mõttelise osa suurus, näiteks "467/57078 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr. 114, mille üldpind on 46,70 m2 ja mille tähistus plaanil on 114. Kaasomandi teostamine on kitsendatud korteriomandite nr. 9359701, 9359801, 9359901, 9360001, 9360101, 9360201, 9360301, 9360401, 9360501, 9360601, 9360701, 9360801, 9360901, 9361001, 9361101, 9361201, 9361301, 9361401, 9361501, 9361601, 9361701, 9361801, 9361901, 9362001, 9362101, 9362201, 9362301, 9362401, 9362501, 9362601, 9362701, 9362801, 9362901, 9363001, 9363101, 9363201, 9363301, 9363401, 9363501, 9363601, 9363701, 9363801, 9363901, 9364001, 9364101, 9364201, 9364301, 9364401, 9364501, 9364601, 9364701, 9364801, 9364901, 9365001, 9365101, 9365201, 9365301, 9365401, 9365501, 9365601, 9365701, 9365801, 9365901, 9366001, 9366101, 9366201, 9366301, 9366401, 9366501, 9366601, 9366701, 9366801, 9366901, 9367001, 9367101, 9367201, 9367301, 9367401, 9367501, 9367601, 9367701, 9367801, 9367901, 9368001, 9368101, 9368201, 9368301, 9368401, 9368501, 9368601, 9368701, 9368801, 9368901, 9369001, 9369101, 9369201, 9369301, 9369401, 9369501, 9369601, 9369701, 9369801, 9369901, 9370001, 9370101, 9370201, 9370301, 9370401, 9370501, 9370601, 9370701, 9370801, 9370901, 9371101, 9371201, 9371301, 9371401, 9371501 koosseisu kuuluvate reaalosadega seotud õigustega. Muus osas on korteriomandi ese ja sisu määratud 25.04.2002 asjaõiguslepinguga".

Tere. Pärisin vanemate korteri pärast isa surma ja notari juures seati ema kasuks korterile isiklik kasutus õigus. Nüüd on ka ema juba 5 aastat surnud. Kuidas korterile seatud isiklikku kasutusõigust (surnud) emale kinnistusraamatust maha saab?

Isiklikud kasutusõigused (nt elamule) kustutatakse notariaalselt tõestatud avalduse alusel. Seega tuleb Teil pöörduda notari poole ja koostada notariaalselt tõestatud avaldus isikliku kasutusõiguse kustutamiseks, mille notar saab edastada kinnistusosakonnale.

Metsakinnistu asub teiste kinnistute vahel (põllud), juurdepääsutee puudub. Üks maaomanik on nõus vormistama servituudi. Kuna teed ei ole, siis kuidas määratakse, kuhu servituut tuleb ja kui lai oleks mõistlik see märkida? Kuidas see tuleb vormistada? Palju see maksma võiks minna?

Ligipääsuservituut seatakse lepinguga, milles lepitakse kokku juurdepääsu asukoht, juurdepääsu tingimused ja kas servituut seatakse tasuta või tasu eest ning tasu suurus. Selleks tuleb pöörduda sobivasse notaribüroosse, anda notarile teada, milles kinnisasjade omanikud kokku on leppinud ning paluda tehing ette valmistada ning selle allkirjastamiseks kuupäev määrata.

Juurdepääsutee mõistlik laius ja selle eest tasumine (või ka tasuta seadmine) määratakse kokkuleppel, lähtudes kinnisasjade omanike vajadustest ja huvidest.

W OÜ on sõlminud rendilepingu P.. OÜ-ga, et kasutada elamu esimesel korrusel paiknevat äripinda kohviku avamiseks. Kinnistusregistri andmetel on hoone 100% elamumaa ning seal tegutseb korteriühistu (36 korterit), kuid nimetatud äripind kuulub P.. OÜ-le. Soovime selgitust järgmistes küsimustes: Kas P. OÜ kui äripinna omanik võib anda ainuisikulise loa ruumi kasutamiseks kohvikuna või on vajalik korteriomanike üldkoosoleku nõusolek? Kas kehtivad mingid täiendavad nõuded või piirangud, mis puudutavad äripinna kasutust toitlustusasutusena elamus? Kas ruumi sihtotstarvet on vaja ametlikult muuta või saab seal avada kohviku olemasolevate tingimuste alusel? Millised dokumendid ja kooskõlastused on vajalikud, et tagada seaduslik tegevus? Palume teie poolset ametlikku vastust ning juhiseid edasiste sammude osas. Kahjuks, P. OÜ esindajad ka ei saa sellele küsimusele vastata.

Senise eluruumi kasutuselevõtmine kohvikuna toob kaasa omandi kasutuse olulise muutumise ja teised korteriomanikud ei ole kohustatud taluma sellega kaasnevaid mõjutusi. Vajalik on kindlasti kõigi korteriomanike nõusolek kasutusotstarbe muutmiseks. Ruumide kasutusotstarve on seotud kinnistu sihtotstarbega. Katastriüksuse maakasutuse sihtotstarvete osakaal peab vastama hoone kasutamise otstarbele. Kui tegemist on 100 % elamumaaga ja osa hoonest soovitakse kasutada äripinnana, tuleb lisaks ruumide kasutusotstarbe muutmise taotlusele esitada kohalikule omavalitsusele taotlus katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks. Selleks, nagu ka ruumide kasutusotstarbe muutmiseks,  on vajalik kaasomanike kokkulepe.

Täpsemaid juhiseid soovitan küsida kohalikust omavalitsusest. Muuhulgas on oluline seegi, kas kehtiv detailplaneering soovitud muudatusi võimaldab.

Tere, mul on üks korter, mis on ostetud laenuga ja tagatiseks on ema korter. Laenu jääk on tänaseks väike. Soov on osta uus korter lapsele. Aga tagatiseks saan panna olemasoleva korteri, millel on veel laen peal. Kas saaksin panna selle korteri tagatiseks nii, et see on olemasolevale ja ostetavale korterile tagatiseks? Ostetava korteri hind on 53000.-. Laenu jääk umbes 5500 ja olemasoleva korteri väärtus on umbes 70000.- Kas üks korter saab olla kahele laenule tagatiseks? 

Kui laenuandja hindab, et kinnisasja väärtusest piisab mõlema laenu tagamiseks, on võimalik tagada sama kinnisasjaga mõlemat laenu. Nagu öeldud, on selleks vaja vaid hüpoteegipidaja (laenuandja panga) nõusolekut.

Kui maja on minu nimele kirjutatud, kuid sugulased on andnud asja kohtusse ning menetlus alles käib, kas saan seda maja oma tütre nimele kirjutada?

Kui Teie olete kinnistusregistri andmetel kinnisasja omanik ja kinnisasjale ei ole seatud keelumärget, on Teil kõik omaniku õigused, sealhulgas õigus oma omandiga tehinguid teha.

Tere, Kohtutäitur pani oksionile korteri. Korteril on pärandvarajagamisel omanik ja tähtajatu kasutusôigudega isik(lesk). Märge on tehtud ka sellest kinnisturaamatusse. Omanik vôttis hiljem nö hüpoteeklaenu ja tekkisid raskused laenu maksmisel. Nüüd ütles kohtutäitur, et kui oksion ônnestub, siis kaotab ka kehtivuse kasutusôigus leseks jäänud abikaasal ja tôstetakse välja. Kas see ähvardus on seaduslik ja inimene peab minema nö kuuse alla?

Kinnisasja täitemenetluses müügi korral jäävad püsima sissenõudja nõude või selle tagatiseks oleva õiguse järjekohast eespool ja samal järjekohal olevad kinnistusraamatust nähtuvad õigused. Seega, kui isiklik kasutusõigus asub hüpoteegist eespool, jääb see püsima. 

Tere! 2021. aasta suvel ostsin korteri samal aastal valminud ridaelamu tüüpi majja. 2024 aasta detsembris avastasin veekahjustused kahes ruumis. Seejärel võtsin ühendust arendajaga, kes omakorda võttis ühendust ehitajaga. Ehitajaga telefonitsi ülevaatamise aega kokku leppides ütles, et teab, milles probleem, sest sama asi oli ka ilmnenud uuemas kõrvalmajas. Nimelt oli gaasikatla ventilatsioon puudulikult soojustatud ja see osa ka korda tehti. Veekahjustuse saanud seinad lubati samuti korda teha, kuid nüüd on jutt muutunud. Ehitaja ja arendaja endal süüd ei näe ja soovitasid kindlustuse poole pöörduda. Pöördusin ja sain vastuseks, et tegemist varjatud puudusega (pretensioonide esitamise aeg olla varjatud puuduste korral 5 aastat) ja seda kindlustus ei hüvita, vaid vastutab ikka arendaja. Arendaja nõuab auditit, sest kindlustuse hinnang ei tähendavat midagi. Kas olen sunnitud auditi tellima? Kui on ehitaja süü, kas saan hiljem nõuda auditi hüvitamist? Mida üldse peaksin edasi tegema?

Tere

Täname pöördumast! 

Tuleb tellida erapooletu ehitusekspert, kui arendaja süüdi, peaks ta hiljem teile hüvitama ka ekspetiisitasu.

Lugupidamisega

Elan teist aastat uusarenduses äripinna kõrval. Äripind oli siiani tühi. Nüüd avati seal pagarikoda ja selgus et antud oinna ventilatsiooniava on meie magamistoa akna kõrval. Seega, kõik ahjust tulevad lõhnad ja heitmed jõuavad meile magamistuppa. Küsimu - kas mingi seadus reguleerib, kuhu peavad kortermajas asuva toitlustuskoha ventilatsiooni heitmed suunatud olema? Ise eeldasin, et äripinna vent suunatakse katusele.

Asjaõigusseadus §  143 lg 1 kohaselt ei ole kinnisasja omanikul õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud.  Kui aga nimetatud mõjutused kahjustavad oluliselt kinnisasja kasutamist, kuid niisuguste mõjutuste kõrvaldamist ei saa mõjutajalt majanduslikult eeldada, on mõjutatava kinnisasja omanikul õigus nõuda mõjutuse põhjustanud kinnisasja omanikult mõistlikku hüvitist.

Keskkonnaametnik väidab, et tal on alati õigus ja voli siseneda minu kinnistule kontrollimaks talle esitatud kaebust/väidet. KOVi teedespetsialist sõidab omale sobival ajal minu kinnistule väidetavalt kontrollimaks tee kvaliteeti enne osutatavat talihoolet. KOVi keskkonnaametnik paigaldab autole kollase vilkuri ja sõidab samuti kellegi väidetava kaebuse peale kinnistule taaskord kontrollimaks väidet/kaebust. Kinnistu pole küll aiaga piiratud, ent sissesõidul on selged märked erakinnistust, ka videosalvestamisest ning mistahes sisenemine peaks olema omanikuga kooskõlastatud (telefoni number lisatud). Kuivõrd õigustatud on selline omavoliline ametniku sisenemine kinnistutele? Keskkonnaametnikule tegin telefoni teel selgeks, et kinnistul ei käidelda ohtlikke aineid, ei tegeleta keskkonnakahjulike tegevuste ja tootmistega, mistõttu pelgalt kaebuse peale sisenemine pole õiguspärane ilma kohtu loata. Ametnik jäi endale kindlaks, et tema võib ja saab kui tema tahab igal ajahetkel ning ka ilma kohtu loata.

KeÜS § 32 lg 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt võib võõral maatükil viibida üksnes selle omaniku loal. Seega on omanikul õigus keelata võõrastel maatükil viibimist, ja seda nii üldise keelu kui ka ühekordse, maatükile saabuvatele või seal viibivatele isikutele suunatud teadaandega. Erandid sellest üldreeglist on sätestatud KeÜS §-s 33 (võõral maatükil asuva tee või raja kasutamine), §-s 37 (veekogu avalik kasutus) ja §-des 38–39 (kallasraja regulatsioon). Piiranguid leiab ka teistest seadustest, näiteks LKS-st (§ 15 lg 1 – kohustus võimaldada juurdepääs looduskaitsealusele alale või üksikobjektile) ja MuKS-st (§ 26 lg 2 – kohustus tagada päikesetõusust loojanguni juurdepääs mälestistele).
KeÜS § 32 lg 2 kohaselt ei kehti viibimisloa olemasolu eeldus õuemaa osas. Võõraste viibimine õuemaal riivab olulisemalt maaomaniku privaatsust ja õigust kodu puutumatusele (PS § 33), mistõttu on põhjendatud maaomanikku enam kaitsev regulatsioon. Isegi juhul, kui omanik pole õuemaad piiranud ega keelumärkidega tähistanud, tuleb looduses liikujal eeldada, et omanik õuemaal viibimist ei luba. Ka õuemaal asuvale kaitstavale looduse üksikobjektile on juurdepääs lubatud üksnes kinnisasja valdaja nõusolekul (LKS § 15 lg 2), maaüksuse muudel osadel asuvaile looduskaitsealustele objektidele peab omanik seevastu juurdepääsu võimaldama.
Õuemaa on mõiste, mida kasutavad erinevad seadused nii maksustamis-, maamõõtmis- kui ka keskkonnavaldkonnas, kuid mille selget määratlust pole üheski õigusaktis antud. Looduses liikujale polegi oluline näiteks see, milline osa maaüksusest on katastrimõõdistamisel arvatud õuemaa kõlvikuks ja sel alusel maksustatud. Oluline on see, mida mõistlik inimene õuemaa all mõistab ja kuidas aru saada, millal on jõutud võõra maatüki õuemaale. Selles tähenduses saab lugeda õuemaaks maaomaniku aktiivses kasutuses oleva maa – hoonete jm ehitiste (nt välikamin, kasvuhoone, aiamaja) vahelise ja neid vahetult ümbritseva maa, samuti peenramaa, puuviljaaia, mesila jms. Õuemaa mõistet ei tohiks segi ajada õuealaga liiklusseaduse tähenduses.
Riiklikku ja haldusjärelevalvet KeÜS §-des 38 ja 39 ning nende alusel sätestatud nõuete täitmise üle teostab Keskkonnaamet. Lisaks Keskkonnaametile teostab teatud liiki järelevalvet ka kohaliku omavalitsuse üksus.
Nii Keskkonnaamet kui KOV võib siseneda valdaja nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse, eluruumi või ruumi, sealhulgas avada uksi, väravaid ja kõrvaldada muid takistusi, kui: 
1) see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks; 
2) on alust arvata, et piiratud või tähistatud kinnisasjal, ehitises või ruumis viibib isik, kellelt võib võtta seaduse alusel vabaduse või kelle elu, tervis või kehaline puutumatus on tingituna tema abitust seisundist ohustatud; 
3) see on vajalik seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise tagamisel ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, ning selliste nõuete täitmise tagamine on valdusesse siseneva korrakaitseorgani pädevuses. 
Seejuures võib sätestatud tingimustel siseneda valdusesse ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, kui valdusest levivad väljapoole teist isikut oluliselt häirivad mõjutused ning nende kõrvaldamine ei ole muul viisil võimalik. Mõjutuse häirivuse hindamisel lähtutakse keskmisest objektiivsest isikust. 
Valdusesse tuleb võimaluse korral siseneda valdaja või muu õigustatud isiku juuresolekul ja ajavahemikus kella 7.00-st kuni 23.00-ni. Äriruumidesse tuleb võimaluse korral siseneda nende töö- või lahtiolekuajal. 
Kui valdaja isik on tuvastatav, tuleb esimesel võimalusel teavitada valdusesse sisenemisest. Sellise sisenemise protokollimine on kohustuslik.
Keskkonnaamet võib lisaks tähistatud kinnisasjale siseneda valdaja või muu õigustatud isiku juuresolekuta, kui: 
  1) see on vajalik olulise ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks ja nimetatud isikute kaasamisega kaasneks viivitus, mis seaks ohtu meetme kohaldamise eesmärgi saavutamise;
  2) valdusesse sisenemise eesmärk on läbipääsu tagamine teisele kinnisasjale või veekogule.
Nimetatud alusel valdusesse sisenemisest ei pea hiljem valdajat isegi mitte teavitama, kui valduses ei tehtud pärast sisenemist järelevalve- või süüteomenetluse toiminguid.