Kinnistute piiril on ühelt poolt maja sein ja teiselt poolt mittepõlevast materjalist abihoone. Maja omanik soovib maja väljastpoolt soojustada ja seega vaja kasutada naabri maad ja on nõus ettejääva abihoone asendama, aga uue abihoone mitte enam maja soojustatud seina vastu aga 1 meeter kaugemale. Kas seda tegevust reguleerib veel miski peale asjaõigusseaduses toodud naabrusõigusele? Kas kinnistuomanik kelle maale naaber oma soojustusega tuleb võib hüvitist küsida ka maja ja uue abihoone vahelise 1 meetri laiuse maa eest, kuna tema hinnangul see muutub tema jaoks kasutuks/väheväärtuslikuks maaks oma krundil?

Naabri kinnisasja kasutamist enda hoonete ehitamiseks või parandamiseks reguleerib asjaõigusseadus, täpsemalt selle § 147. Ühegi õigusaktiga ei saa kohustada naabrit naabri maatükil talle kuuluva õiguslikel alustel püstitatud hoone asukohta muutma. Sellised muudatused saab teha vaid naabrite omavahelisel kokkuleppel, leppides kokku ka muudatuste tegemise tingimused, sealhulgas kes kannab kulud ja kas ning kellele makstakse hüvitist.

palun abi millest alustada kuhu pöörduda. minu nimel on korter, seal elab isa (tal õigus elada seal oma elu lõpuni) selles korteris on tema ainuke sissekirjutatud. Selle korteri jättis mulle ema 2021aastal. jaanuar 2022 ema suri. Isa algul maksis korteri üüri arved ja aastast 2024a rohkem ei maksa. Mina olen kohustatud tasuma, kuna korter minu jam uud üle ei jää. olen isaga üritan aasta jooksul saada kokkulepe, kuid tulemuseta. isal olemas sissetulek pension. Isa sõnul miks ta ei maksa korteri eest - sest korter on minu nimel. Aru ei saa, et tasuma peab see, kes sees elab ja kasutab antud ruumi. soovin pöörduda kohtusse tema vastu, et hakkaks tasuma oma elamise eest ja tasuks kogusumma mida olen juba tema eest ära tasunud. 

Kohustuste jaotus isikliku kasutusõiguse omaniku ja korteriomandi omaniku vahel on kirjas isikliku kasutusõiguse seadmise lepingus. Lepingus võib olla kirjas, et kasutusõigus antakse tasuta ja kasutaja peab tasuma kõik kasutamisest tekkivad kulud aga ka, et kasutusõigus on tasuta ja ka jooksvate kulude tasumise kohustus lasub korteriomanikul.

Kui Teie juhtumil peaks lepingust tulenevalt kasutamisega seotud kulud kandma kasutusõiguse omanik, saate esitada nõude tema vastu ja vajadusel selle maksma panna kohtus.

Tere. Naaber ehitas uue aia meie maale, kohati ületas kadastri piiri 30cm, kohati 2 meetrit. Samuti on kaotanud piiritähised. Teisel küljel istutas PÄHKLIpuu piirile- mille arvatav kõrgus võib kunagi küündida 20 meetrini. Praegu segavad oksad liikumist. Ükski keeld naabrile ei mõju.

Piirdeaia osas, mis ei asu täpselt kinnisasjade piiril või aia ehitanud naabri kinnistul võite Teie nõuda ehitajalt oma kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa kõrvaldamist, kuna ehitaja on pahauskne (pidi ehitamise ajal teadma, et ehitab Teie kinnisasjale) või kui teie kui kinnisasja omanik enne ehitamise algust või hiljemalt ajal, mil selle osa kõrvaldamine ei olnud seotud ülemääraste kulutustega, sellele vastu vaidlesite (AÕS § 148 lg 3). Nõude esitamiseks tuleks esmalt pöörduda kirjalikult naabri poole andes talle tähtaja ehitatud aia lammutamiseks Teile kuuluvalt kinnisasjalt. Kui sead siiski ei tehta, saab nõude esitada kohtusse.

Samuti on Teil õigus nõuda naabrilt, et piirile istutatud heki oksad, mis ulatuvad Teie kinnisasjale ja segavad selle kasutamist, tuleb eemaldada. Kui naaber sellele ei reageeri on Teil kui kinnisasja omanikul õigus ära lõigata ja endale võtta naaberkinnisasjalt teie kinnisasjale ulatuvad puude ja põõsaste juured, oksad ja viljad, kui need kahjustavad kinnisasja kasutamist ja naaber ei ole neid hoiatusele vaatamata selleks vajaliku aja jooksul kõrvaldanud.

Tere! Olen kinnistu omanik kellele kuulub ka ligi 200m pikkune avalikut teelt õue suunduv eratee. Peale eratee renoveerimist otsustasime paigaldada tee algusesse ka liiklusmärgi 311b, mis keelab liikluse ilma omaniku loata. Sellega seoses keelasime oma tee kaitseks ka naabritele sisse- ja väljasõiduõiguse läbi meie kinnistu. Naabritel on olemas põhisissepääs kinnistule avalikult teelt olemas. Läbi meie tee ja krundi kasutavad kasutasid nad niiöelda isetekkelist , ilma igasuguse katteta, võimalik, et vana karjaloomade liikumisteed. Nüüd ähvardavad naabrid mind kohtuga, toovad välja AOS § 156. Selle järgi on neil tõepoolest õigus nõuda krundile ligipääsu, kuid kas mitte juhul, kui neil puudub ligipääs sootuks? Lisaks nõuavad metsatehnika ligipääsu läbi meie kinnistu ja erateed kasutades, metsaala ei ole neil eraldi kinnistu ja sinna saavad nad ju ise läbi enda krundi. Nõuavad ka erateele paigaldatud liiklusmärgi 311b eemaldamist kuna see on paigaldatud seadusevastaselt. Viitavad sellele, et mul puudub selleks KOV -i luba. Kas selleks on loa nõue vajalik? Teavitasin KOV ametnikku suuliselt, et paigaldan märgi. Ette tänades!

Omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja (AÕS § 156 lg 1). Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve (AÕS § 156 lg 1). Seega ei ole õigus juurdepääsu nõuda absoluutne vaid tekib siis, kui puudub vajalik juurdepääs muul viisil. Samuti ei ole juurdepääsuõigus tasuta ja tee korrashoiukulude kandmises lepitakse samuti kasutusõigust andes kokku.

Liikluskorraldusvahendite, sealhulgas liiklusmärkide, õige paigutuse ja korrasoleku tagab teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik (LS § 6 lg 4). Liiklusmärgi paigaldamiseks erateele, mis ei ole avalikuks kasutamiseks, ei ole esitatud õigusaktides otseselt sätestatud kooskõlastuste vajadust tee omanikul. Seega, kuigi tee omanik vastutab liikluskorraldusvahendite paigutuse ja korrasoleku eest (LS § 6 lg 4), ei ole seadusandlikul tasemel  konkreetselt kirjeldatud kooskõlastusi, mis on vajalikud liiklusmärgi paigaldamiseks erateele, mis ei ole avalikuks kasutamiseks.

Kinnistusraamatus koormatiste jaos on kasutusõiguse kanne. Inimene kelle kasuks kanne tehtud on ammu surnud. Avaldus kande tühistamiseks on esitatud, kuid võtab soovitust kauem aega. Kas kinnisvara ostu-müügi tehingul on õigus notaril kanne kehtetuks lugeda?

Notar ei saa kinnistusraamatu kannet kehtetuks lugeda, kuni see on kehtiv. Küll aga saab isiklikud kasutusõigused (nt elamule) kustutatada notariaalselt tõestatud avalduse alusel. Seegasaab notar samaaegselt tehingu tõestamisega koostada notariaalselt tõestatud avalduse isikliku kasutusõiguse kustutamiseks ja edastada koos omanikukannete tegemise avaldusega kinnistusosakonnale.

Suvila lähedal toimub puhkekeskuses igaaastane noortelaager ja muud üritused. Koht asub looduskaunis kohas. Lähedal ka looduskaitse ala. Suvel on peeaegu iga päev, vahel päevad läbi vali muusika, mis kostab isegi meie aia kaugemasse nurka. Bass ja ka vahel muusika isegi tuppa. Meie lähme sinna suvel puhkama, aga kõrval on tümps ja karjumine. Algab hommikul ja kestab kuni öörahu tulekuni. Laagriga on ühendust võetud. Seletavad, et öörahu tulekuni võib. Samas tekitab pidev, ja vahel juhuslik, taustatümps ja karjumine peavalu, stressi, väsimust, ei saa korralikult välja puhata ega õues toimetada ilma hirmuta, et kohe hakkab müra jälle pihta. Toas on bassi tunda ja ajab pea valutama. Mida sellises olukorras teha? Kui omavalitsusel on näiteks enda huvid mängus ja annavad loa? Me ei ole müramõõtmisi teinud, aga kui näiteks need peaksid meie maal normivahemikku jääma, hoolimata sellest, et muusika on vali? Kas kõrvalasuv puhkekeskus võib niimoodi naabreid häirida? Kuna koht asub linnast kaugemal on raske ka politseid kutsuda ja ma ei ole kindel, kas nad tuleksid sinna kohale. Mida teha?

Üldreeglina peab kinnisasja omanik taluma naabruskinnistult tulenevaid mõjutusi nagu suitsu, auru, halva lõhna, soojuse, müra, põrutuste jms levimist (asjaõigusseaduse §143).Taluma ei pea sellist mõjutust, mis hakkab oluliselt kahjustama tema kinnisasja kasutamist. Olulisuse hindamine sõltub igal üksikjuhul asjaoludest. Oluline omaniku huvide kahjustamine võib seisneda selles, et ta ei saa täisväärtuslikult oma omandit nautida ja naabrilt tulenev segav mõjutus on püsiv või sage. Selliseks mõjutuseks võib olla sage ja lärmakas pidutsemine, valju muusika mängimine, öörahu rikkumine, muru niitmine ebasobival ajal, haukuvad koerad, lapsi ohustavad mesilased jne. 

Omanik peaks siis naabrile esitama soovitatavalt kirjaliku nõude häirimise lõpetamiseks ja hoiatama, et rikkumise jätkumisel pöördub ta kohtusse. Kohtuotsust täidab siis juba täitur oma sunnivahenditega.

Taluma ei pea ka mõjutust, kui see on vastuolus keskkonnakaitse või muu avaliku normi või standardiga (näiteks müratasemed). Selliste normide ületamisel saab pöörduda pädeva riigiasutuse poole märgukirjaga.

Sain päranduseks maja, mida soovin müüa, kuid testamendis oli kriteerium, et isik võib märke tegemisel sees elada kuni surmani. Kust ma saaksin infot, kas vajalik märge on tehtud või kelle poole ma peaksin murega pöörduma?

Teie küsimusest võib mõista, et testamendiga olite maja pärijaks Teie ent samas oli antud kellelegi isiklik kasutusõigus majale. Sel juhul tuli pärandit vastu võttes sõlmida kasutusõiguse omajaga isikliku kasutusõiguse leping. Kui see on tegemata, on testaatori tahet rikutud.

Kas isiklik kasutusõigus on seatud, saate kontrollida, kui logite sisse ennast ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID-ga identifitseerides e-kinnistusraamatusse, valite avanenud lehelt Minuga seotud kinnistud, klikite avanenud lehel kinnistu nimele ja vaatate avanevalt registrikaardilt III jaost Kinnistut koormavad piiratud asjaõigused isikliku kasutusõiguse kohta. Kui III jaos midagi ei ole, ei ole ka kasutusõigust seatud.

Kui ühisomando lõpetamise ja jagamise lepingus on kirjas, et üks osapool on kohustatud pärandatud asjad kinnistult ära viima hiljemalt 01.08.2025. Kui ta seda tähtajaks teinud ei ole, siis kas tähtaja möödudes ei pea teine osapool neid asju enam ära andma? Lepingus on sõnaselgelt kirjas et on kohustatud ära viima antud kuupäevaks.

Kui vallasasjad tuleb lepingu järgselt võõralt kinnisasjalt ära viia kindlaks tähtajaks, siis on vallasasjade omanikul kohustus seda teha kokkulepitud ajaks. Kui ta seda ei tee, võib kinnisasja omanik nõuda kahju hüvitamist. Samas on vallasasjade omanikul õigus oma asju kätte saada ka pärast tähtaja möödumist, kuid ta peab hüvitama kinnisasja omanikule tekitatud kahju.