Siit leiad kinnisvara omamist, valdamist, koormamist ja võõrandamist puudutava teabe ning saad ka juhiseid, kuidas oma õigusi erinevates olukordades kaitsta. Täpsemalt saad vaadata Asjaõigusseadusest. Praktilist teavet kinnisvara ja kinnisvaratehingute kohta leiad ka Riigiportaalist ja Notarite Koja veebilehelt.
Tere! Korter ühe omanik Algis elab korter kahes. Korter kahe 1/2 omanik Andro elab korter ühes. See 1/2 osa on arestitud ja läheb oksjonile. Korter kahe teine 1/2 on omaniku surma tõttu pärandamisel. Elame juba aastaid sedasi, korterid vahetuses. Algis on korter kahe ja korter viie (oma teise korteri) omavahel kokku ehitanud. Kas ja kuidas oleks võimalik korterid 1 ja 2 ümber vahetada/kirjutada?
Tere Püüan kanda väikeehitist (alla 20m") Ehitisregistrisse (abihoonena). Hetkel on probleemiks, et KOV nõuab Ehitisregistrisse kandmiseks juurdepääsutee omanikuga servituuti, kokkulepet vms, mida mul ei ole. Tee omanik keeldub servituuti tegemast. Küsimus: Kas juurdepääsutee dokumendid omavad tähtsust, et väikeehitise saaks registrisse kanda. Registrisse kandmise põhjuseks, et KOVi peab teavitama ehitisest ja ka kindlustuse pärast. Varasemalt on KOV-i poolt nõutud projekti ja seletuskirja, kuid nüüd siis juurdepääsutee dokumente. Väikeehitis on ostetud tootjalt, kelle poolt kohale transporditud ja paigaldatud. Ostu ei kuulunud projekt ega seletuskiri. Registrisse on kantud ehitise joonised. Menetlus aina kestab, küsitakse, vastan ja aina nõutakse midagi uut. Ette tänades,
Juurdepääsutee puudumine võib olla ehitise kasutamisel probleemiks. Teil ei ole vaja ilmtingimata servituuti vaid tee omanik võib seada Teie isikliku kasutusõiguse tee kasutamiseks. Leping tuleb sõlmida notariaalselt ja sellega on võimalik lisaks tee kasutamisele leppida kokku ka kasutamise tingimustes ja tasus kasutamise eest.
Tere, Küsimused oleksid korteriühistu kohta. Ühistul on 48 korterit ja 1 juhatuse liige, kes eirab kõiki ühistu liikmete küsimusi, ei näita protokolle, kulutab ühistu raha valimatult. Küsimused oleksid: 1. Kui juhatuse ainus liige võtab inimestelt, kes ise ei taha tulla koosolekule volitusi ähvardustega, kuigi mõni nendest korteriomanikest on juba andnud volituse teistele isikutele, siis milline volitus kehtib koosolekul? 2. Kui juhatus keeldib protokolle näitamast ühistu liikmetele, siis kas sellest piisab, et teha üldkosoolek ja seal otsustada, et peab avalikustama kõik andmed maja kohta? Kui juhatuse liige ka siis ei tee seda, siis kuidas edasi käituda? 3. Kas juhatuse liikmel on õigus osta maja kulul omale internet ja see panna halduskuludesse? Hetkel ostab juhatuse liige 20 EUR eest kuus interneti omale ja ütleb, et see on töö jaoks. 4. Kui ühistu liikmed kutsuvad kokku üldkoosoleku , sest juhatuse liige seda ei soovi teha ja peale seda juhatuse liige kutsub ka kosooleku järgmiseks päevaks kokku, siis millise koosoleku otsus kehtib? Näiteks majainimeste koosolekul otsustakse juhatuse liige välja vahetada ja järgmisel päeval juhatuse liikme koosolekul otsustab ta oma kokku kogutud volitustega midagi muud, siis milline koosolek kehtib? 5. Kui juhatuse liige käib pidevalt enne hääletust korterite ukse taga ja helistab liikmetele, et hääletage poolt muidu ....siis kas see on seaduslik või on see manipuleerimine hääletega ja kas see on karistatav? 6. Kui mõni korter on hääletanud eelnu poolt EI häälega ja ühistu liige nähes seda EI sedelit läheb ümber veenma inimest ja saab JAH vastuse, siis kas see on häältega manipuleerimine ja kas see on karistatav?
Juhatuse liige peab toimima juhatuse liikmele vajaliku hoolsusega juhindudes KÜ üldkoosoleku otsustest. Kui Teil on kahtlused juhatuse liikme tegevuse õiguspärasuse ja KÜ huvide prioriteetide osas, on Teil kui KÜ liikmel õigus nõuda KÜ dokumentidega tutvumist. Soovitan küsida dokumente kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui juhatus ei vasta või keeldub dokumente esitamast, sate esitada nõude kohtu kaudu. Kui dokumentidest nähtuvad kahtlustatavad rikkumised, soovitan tutvustada dokumente ka teistele ühistu liikmetele ja üldkoosoleku otsusega juhatuse liige tagasi kutsuda. Kui vajate abi nimetatud toimingute läbi viimisel, soovitan pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele. Foorumi tingimustes kahjuks konkreetset kompleksset probleemi lahendada ei ole võimalik ega eesmärgipärane.
Tere. Kui lõpetada korteri üürileping üürileandja ja üürniku vahel,siis kaua on antud see aeg kui üürnik peab välja kolima seaduses sätestatud korras?Kui lepingus ei ole märgitud kindlat aega. Võin saata ka pildi lepingust. Probleem oli selline ,et tõsteti välja järgmine päev kui rikkusin lepingut . Järgmine päev kohe. Kas see on seaduslik? Mul jäi liiga vähe aega kolida ja tundsin, et see on ebaõiglane. Lugupidamisega
ÜÜrilepingu saab erakorraliselt üles öelda vaid mõjuval põhjusel. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Erakorraline ülesütlemine on lubatud eelkõige võlaõigusseaduse §-des 314–319 nimetatud asjaoludel. https://www.riigiteataja.ee/akt/961235?leiaKehtiv#para314
Samas on sätestatud, et üürilepingu erakorralisest ülesütlemisest ei pea ette teatama, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega, kui Teie lepingurikkumine ei too seaduse alusel kaasa lepingu üleütlemist etteteatamistähtaega järgides (vt § 314 – 319) saab seda teha nö päevapealt.
Teed registreeritakse üldjuhul riiklikus teeregistris. Vastavalt Ehitusseadustiku §-le 103 registreeritakse teeregistris riigimaanteede nimekirjas olevad teed, kohalikud teed ja avalikuks kasutamiseks määratud erateed. Riikliku teeregistri vastutavaks töötlejaks on Maanteeamet. Riikliku teeregistri pidamise kord on sätestatud Vabariigi Valitsuse 07.01.2016 määruses nr 1 “Teeregistri põhimäärus”. Vastavalt nimetatud põhimääruse § 7 lg 1 võib registrisse kanda ka metsatee, avalikkusele ligipääsetava eratee ja eratee.
Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Hoonestusõigusele kohaldatakse kinnisasja sätteid.
Kinnisasja valdamise ja kasutamise korras (nt kes kasutab millist parkimiskohta hoovis) võivad kaasomanikud kokku leppida sõlmides vastava kokkuleppe ja tehes sellekohase kande kinnistusraamatusse. Kuigi seadus ei näe sellisele kokkuleppele ette notariaalselt tõestatud tehinguvormi, on soovitatav vastav kasutuskorra kokkulepe sõlmida notari juures, et tagada kõigi vajalike asjaolude ning võimaluste väljaselgitamine ning kinnistamisavalduse korrektne esitamine kinnistusosakonnale kande tegemiseks kinnistusraamatusse.
Sõltuvalt sellest, kas hüpoteek koormab ühte või enamat kinnisasja, võidakse kokku leppida hüpoteegi või ühishüpoteegi seadmises. Kui tagatiseks antakse mitu kinnisasja, võib neile seada ühishüpoteegi või igale kinnistule oma hüpoteegi. Kaasomandiosad ühes kinnisasjas võivad olla ühishüpoteegi seadmise mõttes käsitletavad eraldi kinnisasjadena ja kinnisasja kaasomandiosadele võib seda ühishüpoteegi. Lisaks on võimalik hagi tagamiseks taotleda kohtult haginõude ulatuses kohtuliku hüpoteegi seadmist.
Hüpoteek ei eelda tagatava nõude olemasolu. Hüpoteegi saab seada ka tulevikus tekkivale nõudele.
Hüpoteegi seadmiseks peate pöörduma notari poole. Samuti peab notari juures kokku leppima selle, millist nõuet hüpoteek tagab (tagatiskokkulepe). Hüpoteegi kohta tehakse kanne kinnistusraamatusse. Kinnistusraamatu kandest on näha, kui suur on hüpoteek summaliselt ja hüpoteegipidaja (isik, kellele hüpoteek kuulub).
