Tere. Naabrid, (linnas), kahe krundi vahelise piirdeaia ehitamises kokkuleppele ei jõua. Piiriprotokoll on sõlmitud 1996.a. Kui suur peab olema kahe krundi vahel olev nö. eikellegimaa? Kas "eikellegimaa" kehtib ka muude ehitiste kohta? Kas ehitustegevus peab toimuma oma krundi peal/piirides? Kas kõik kokkulepped võib üks krundiomanikest nõuda taas esitamist võimaldavas vormis?

Tavapäraselt rajatakse piirdeaed kahe krundi piirile ja mingit "eikellegimaad" ei teki. Kui kokkulepet ei saavutata, on aia õigeim koht piiriprotokolli järgne kruntide piir.  Piirdeaia võib kokkuleppel rajada ka kummagi naabri maale, ent ka sel juhul on ju piirdeaia mõtteks eraldada kahte krunti ja kumbki toimetab omal pool kuni piideaiani. 

Kui lähedale krundi piirile tohib ehitada, sõltub planeeringust, tuleohutuse tagamiseks ette nähtud hoonetevahelisest kujast ja naabri õigustatud huvidest. Ehitustegevus peab toimuma ikka oma kinnisasja piires, kui naabriga ei ole kokku lepitud teisite (leping naabrile kuuluva maa kasutamisest näiteks). Kõik kokkulepped on soovitatav sõlmida vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Teatud kokkulepped on vajalik sõlmida notariaalselt ja kanda kinnistusraamatusse.

Tere , olen korteriomandi omanik.  hoone koosneb 100st garaažist mille katuse peal on üle 100 sõiduautokohaline aastaringselt toimiv parkla, mille täituvus on aastaringselt ligi 100%.  hoone ohutus ei ole kontrollitud. Osa omanikke on mures, et hoone tehniline seisukord tegelikult ei luba ohutult katuseparkla ekspluateerimist. Omanikke suurim mure on katuse varisemise oht. Mis õigusakti ja sätte alusel on võimalik ekspluateerimist lõpetada kuni hoone tehnilise seisukorra suhtes kindlust saamiseni?

Ehitis peab kogu kasutusea vältel vastama selle kasutamise nõuetele ja olema ohutu. Tagada tuleks ka visuaalne korrasolek. Ehitist tuleb kasutada heaperemehelikult ja kasutusotstarbe järgi. Esmalt võiks tutvuda hoone projektiga ja teha kindlaks, kas hoone katust selliselt kasutada on lubatud. Kui vajalikuks osutub sekkumine väljaspoolt, võiksite pöörduda Tehnilise Järelevalve Ameti poole, kes teostab järelevalvet ohtlike ehitiste üle. Mugavaim on nendega ühendust võtte veebilehel https://ttja.ee/eraklient/ohutus/koduohutus/ehitiste-ohutus teavituse vormi täites.

Tere! Soetasin ettevõtte R E OÜ nimel kinnisvara 2021 aastal. Tegemist oli parkimiskohaga. Parkimiskohaga kaasas oli kitsendav asjaolu. osa kogu alast oli servituudi all. Kogu ostetav pind lepingu alusel oli 59.9m2. Sellest vaid väike tükk (joonistel kenasti näha) on jagatud naabriga. Hakkasime saama metsikuid kommunaalarveid. Kuni 85 EUR kuus. Tasume ise ka naabri kasutatud servituudi osa eest Kokkulepet tänaseni saavutanud ei ole. Ruumteetrite järgi saadud kommunaalarved ei tundunud realistlikud, sest meie kõrval olev naaber tasub oma koha eest 5 korda vähem. Lasime teha kogu parkimisala mõõdistuse. Servituud + minu ala ja kõik muu kokku. Saime teada, et kinnisturaamatus on alal pea 30 m2 ernievus. Oleme maksnud 3 aastat topelt tasu. Mida teha edasi? Maja Kü-s on üle 400 korteri, kuid ainult meie parkimisala on valesti kaardistatud kinnisturaamatu dokuumentides. Ka maja joonised ei vasta reaalsele olukorrale. Kõik mõõdistused on teostatud ning KÜ keeldub arveid vähendamast, sest nimed lähtuvad kinnisturaamatu andmetest. Mida teha edasi?

Kui kinnistusraamatu kanne ei ole vastavuses tegelikkusega, on Teil kaks võimalust - viia tegelikkus kooskõlla kinnistusraamatu andmetega, ehk kasutada kogu Teile kuuluvat ala või küsida kasutamise eest tasu isikutelt, kes Teile kuuluvat kinnisasja osa kasutavad. Tasu saate nõuda ka tagasiulatuvalt. Teiseks võimaluseks on viia läbi uued mõõdistused ja saavutada uus eriomandi kokkulepe ning kanda see kinnistusraamatusse.

Tere. Mul on maaomanikuga sõlmitud 2 hektari maakasutus leping 50 a., hilisema väljaostu eelisega (koos mõõtmisega ja notari tehinguga minu kulul). Lepingus on maaomanikuga kokku lepitud maja-garaaž ehitus, kinnistu haljastus, tänavavalgustuse, kanalisatsiooni ja veetrassi rajamine, ning elektritarbimise võimalus. Kuna minu ehitustegevus algas kinnistul u. 2010-2011 a., siis vahepeal otsustas maaomanikest abielupaar lahku minna kohtu kaudu ja pr.eksabikaasa (kaasomanik) on kuulutanud minu vahenditest ehitatud maja ühisvara hulka, (hr.abikaasa sõlmitud) lepingut ei tunnista, sest minu maja tõstab kinnistu väärtust ja kohtu otsusega raha saajaks on pr. Kohtus ühisvara jagamise hagis esitas pr. kinnistul teise maja remondi arved, kus on ka märge juures "puhkemaja". Täitemenetlus on kohtutäituri kätte antud ja kinnistu täie varaga (ka. minu maja) on Oksjoni keskkonda üles pandud. Andsin kohtutäiturile teada endast kui kolmandast osapooltest, kellele kuulub kinnistul uus maja-garaaž, kasvuhoone, kaks väikest suvemaja. Kuid sissenõudja esindaja L.Tamar ei ole nõus mitte ühegi asjaga. Sain vastuskirjas, kus ütleb et arestitud kinnistule ei tohtinud ma ehitada, ega lepingut omanikuga sõlmida. Aga leping ja ehitustegevus on sõlmitud aastaid varem e. 2010-2011 ja ühisvara ja abielu lahutamise hagi anti sisse 2015.detsemer. Minul oli maja siis juba valmis ja elasin sees. Kuidas ma saan sellises olukorras oma kodumaja kaitsta ? Kohtutäitur aktsepteerib sissenõudja esindajat, sest kõik lõikavad sellelt müügitehingult suurt kasu, ilma sentigi kulutamata. Kinnistu kogu suurus on 24 hektarit ja mina olen seda kõik need aastad hooldanud, parandanud ja ehitanud hooneid, ning nüüd justkui olnud pr. sissenõudja ori, nii ei ole õige. Palun infot, mis mind aidata võiks. Parimat,

Reegel on, et ehitis on selle kinnisasja osa, millega ta on püsivalt ühendatud, ehk millel see asub. Probleemi kirjeldusest võib mõista, et olete ehitanud ilma ehitusloata, seega ebaseaduslikult ja ka maakasutus on jäänud nõuetekohaselt vormistamata. Kiiret ja lihtsat lahendust olukorrale ei ole. Ent kui mitte muud, siis hüvitist hoone eest on Teil võimalik nõuda. Soovitan kiiresti pöörduda individuaalsele nõustamisele, et kõik asjaolud välja selgitada, õiguslik olukord kaardistada ja koostöös juristiga perspektiivid välja selgitada.

Tere, Kas pojal, kes on maja omanik ja elas koos oma invaliidist emaga, ühel päeval majast välja tõsta? Situatsioon järgmine, enne isa surma sai vanemate maja poja nimele kirjutatud, aga ema jätkas seal elamist kuni oma 83 eluaastani. Poeg elas vahepeal koos oma perega teises kohas. Peale lahutust tuli poeg ema juurde tagasi elama. Kusjuures poeg sai ka ema pensionit koos raske puudega oma kontole ja kasutas saadud raha oma nägemise järgi, täies mahus ära. Ühel päeval tõi poeg majja noore naise, kes emaga ei saanud läbi ja tahtis, et ema elaks nüüd nende reeglite järgi. Tekisid konfliktid ja poeg koos oma naisega otsustasid ema majast välja tõsta. Hea, et emal on veel lapsi, kes teda enda juurde võtsid. Kas pojal on õigus niimoodi käituda ja kas emal on õigus mingi summa välja nõuda või kas poeg ei pidanud korterit ostma või tema tegu, et on maja omanik on õigustatud? Lugupidamisega, 

Küsimusest võib mõista, et vanemad tegid poja kasuks kinkelepingu. Esmalt tuleks vaadata, kas kinkelepingusse sai ehk isiklik kasutusõigus emale tema elu lõpuni, kas kinkelepingusse sai ehk veel mingeid tingimusi. Soovitan lepingut hoolikalt lugeda.

Teiseks on oluline see, et kinkelepingust on võimalik taganeda. 

Kuna kinge on tasuta leping, on sellest taganemise põhiliseks tagajärjeks kingisaaja kohustus lepingu järgi saadu välja anda. VÕS § 268 lg 1 sätestab, et kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda, kui täidetud on mõni järgnev taganemise materiaalne eeldus.

Kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust (VÕS § 267 p 1).

Kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha (VÕS § 267 p 2).Kinkija tervise oluline ja järsk halvenemine ning sellega seonduv ülalpidamisvajaduse tekkimine või suurenemine võiksid põhimõtteliselt anda aluse lepingust taganemiseks (Tallinna Ringkonnakohtu 4. mai 2016 otsus tsiviilasjas nr 2-14-9038, p 30).

Kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse (VÕS § 267 p 3). Tavaliselt on kinkelepingu sõlmimise eelduseks kinkijale isikliku kasutusõiguse tagamine kinnisasjale. Isiklikku kasutusõigust saab tagada kandega kinnistusraamatus või pooltevahelise kokkuleppega, mille kohaselt kinkija võib jätkuvalt kinnisasja kasutada. Kui kingisaaja jätab nimetatud õiguse tagamata, on kinkijal õigus taganemisel tugineda just nimetatud punktile.

Kas ka praegusel juhul esinevad alused kinkelepingust taganemiseks, soovitan koostöös juristiga välja selgitada individuaalsel õigusnõustamisel.

Tere! Kui on pärantatud kahele vennale kahe peale maja ja üks elab sees ja teine elas enne oma elu mujal,aga tekkisid mõned raskused ja nüüd ei saa mujal elada kui peaks kolima sinna päranatud majja. Probleemiks see,et keegi ei lase majja sisse ega ei vasta kirjadele kuigi ammu oli räägitud et kolib sinna ja põgenevad eest ära. Mida saaks teha sellises olukorras?

Kui pärand on vastu võetud ühiselt, on moodustunud pärandvara ühisus ja pärijatest on saanud ühisomanikud. Ühisomanikud kasutavad ja käsutavad ühist asja kokkuleppel ja ühiselt. Võimalik on leppida kokku kasutuskord, milles näidatakse, kes millist omandi osa kasutama hakkab. Kui kokkulepe sõlmida notariaalselt koos kinnistusraamatusse kandmisega, kehtib see ka võimalike tulevaste omanike suhtes. Juhul, kui kokkulepe saavutamine ei ole võimalik (nt keegi kaasomanikest on kokkulepe vastu), siis kasutuskorra kindlaksmääramist saab nõuda kohtu kaudu. Kohus menetleb taotlust kasutuskorra kindlaksmääramiseks hagita menetluses ja kaasab menetlusse kõik puudutatud isikud. Otsuse tegemisel kaalub kohus osapoolte huve ning lähtub hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. 

Tere, Mind huvitab üks maja, mille krunt on kaasomandis. Sellele nö ära müüdud osale on seatud notariaalne kasutuskord, kus on määratud, et tolle osa omanikul on õigus ainult tühjale piiritletud krundiosale ja majaomanikul on ainuõigus maja kasutamiseks ja sinna juurde oma osale krundist. Mida ma peaksin veel teadma, mis kaasneb või piiranguid seab selline kaasomand (peale ostueesõiguse mida ma tean). Kui soovin seda maja osta, kas näiteks ehitustööde tegemiseks maja juures peab mul ka olema kaasomaniku nõusolek? Aitäh.

Tere

Täname pöördumast! 

(vastus)

Jah, kaasomandis tehtavate tööde osas peab olema kaasomanikute tööde kooskõlastamine. Ostueesõigus on alati kaasomanikul.

Lugupidamisega
 

Mul kaks last,kas ma saan kinkida oma maja ühele lastest.Aitähh

Igal isikul on oma eluajal õigus talle kuuluvat vara vabalt võõrandada, sealjuures otsustada kas võõrandatakse tasu eest või tasuta ja kellele võõrandatakse. Seega ei saa keegi keelata Teil oma vara kinkida ühele lastest või sootuks võhivõõrale, kui Te ise olete nii otsustanud ja seda soovite.

Palun infot. Tegemist on kinnistuga, mille asub eramu tiheasustusega elamurajoonis Võru vallas. Krundid on väikesed ca 600m2 ja võimalust valida, kuhu midagi juurde ehitada, eriti ei ole. Kui soovin ehitada (või osta valmis majake) oma kinnitusele olemasoleva eramu juurde väikest maja aastaringseks elamiseks puuküttega (alla 20m2), välikööki puuküttega (ehitada) ja puukuuri (ehitada), kas on ehitamist reguleerivas seaduses mingi piirangu punkt, kui lähedale ma naabri kinnistule (aiale) võin need hoone ehitada? Ühe naabri eramu külg koos akendega on meie kinnistuid lahutvast aiast 30 cm kaugusel. Kas mul on õigus ehitada mõni eeltoodud hoonetest naabri akna ette? Kui ei, milline seadus seda piirab? Naabri puukuur on vastu meie kinnistuid lahutavat aeda. Kas võin oma väliköögi või puukuuri ka ehitada vastu naabri aeda? Kui ei, milline seadus seda piirab palun? Kas sellest piisab, kui ma ehitan tulekindla müüri naabri puukuuri ja enda väliköögi vahele? Millised õigused mul on ja millised naabril, kui naaber on mind kirjalikult juba teavitanud, et ei ole nõus, et ehitan oma hooned nii, et need paiknevad ca1 meetri kaugusel meie kinnistuid eraldavast aiast (ehk siis väliköök puukuuri kõrvale ja väike majake ja puukuur naabri akende ette, et naabril kaob ära vaade aknast). Ette tänades vastuse eest!

Esmalt tuleb kirjeldatud olukorras järgida kehtestatud palneeringuid. Nii on näiteks planeeringuga kindlaks määratud krundil paiknevate ehitiste suurim lubatud ehitusalune pind (krundi maksimaalne täisehitusprotsent). Hoonete ja rajatiste vähim lubatud kaugust teistest ehitistest või rajatistest on aga reguleeritud Siseministri määruses Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded, eeskätt paragrahvis 22, Tule leviku takistamine.

Tere, kuidas saada nn üürnik ( lepingut pole ja raha pole ka maksnud) kinnistult ära? Oleme teada andnud et 2 nädala jooksul viiks oma isikulikud asjad ära aga ei midagi. 

Kui isik kasutab teise isiku vara selleks õiguslikku alust omamata, on tegemist ebaseadusliku valdusega. Omanikul on õigus nõuda valduse vabastamist. Kui ebaseaduslik valdaja valdust nõudele vaatamata ei vabasta, saab nõude maksma panna kohtus tsiviilmenetluses ja kohtuotsuse alusel kohtutäituri abiga valdus sunniga vabastada.