Tere, küsimus puudutab maja omanikku ja kaasomanikke.Pärisin emalt enamuse majast testamendiga, kus oli ka kirjas, et minu õel on majas kasutamisõigus, peale õe surma läks pärimisega see osa 1/6 dik edasi tema mehele ja lastele.Minul on majast enamus. Kas kasutamisõigus laieneb nüüd edasi ka pärijatele, kas kas on vahest kas kasutamis- või elamisõigus? Kui kaasomanikudei panusta majja mitte ühtegi senti, ei tee mitte midagi ja üks pärijatest lihtsalt elab ühiskasutataval pinnal, millised on minu õigused ja mida teha, et saada neilt kogu maja kätte? Olen teinud ka ettepaneku osa väljaostmiseks, kuid nüüd juba üle aasta möödas ja üks kaasomanik lihtsalt elab majas ilma midagi panustamata. Maja on vana ja vajab kapitaalremonti, aga kui ta seal ees elab ei ole seda võimalik teha. Millised on väljavaated või seaduslikud õigused , et ta kiiresti pinna vabastaks.

Isiklik kasutusõigus elamule koormab kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa (AÕS § 227 lg 1) kuni oma surmani. Isik, kellel on see õigus, võib elamusse majutada oma perekonnaliikmeid, samuti isikuid, keda on vaja tema eest hoolitsemiseks (AÕS § 227 lg 2). Kui kasutusõigus on antud mitmele isikule ühiselt, kestab kasutusõigus seni, kuni on elus kas või üks neist isikuist, kui kasutusõiguse tekkimise alusega ei ole sätestatud teisiti (AÕS § 227 lg 3). Kui kasutusõigus on antud elamu osale, võib õigustatud isik kasutada ka elanikele ühiseks kasutamiseks määratud ruume, sisustust ja seadmeid (AÕS § 227 lg 4).

Kaasomandi lõpetamiseks tuleks teha esmalt ettepanek kaasomanikule endale näidates täpselt ära kaasomandi lõpetamise viisi, näiteks omand antakse kogu kinnisasja suhtes Teile ja teisele kaasomanikule hüvitatakse omandi kaotus rahas konkreetse summana. Ettepaneku soovitan teha viisil, et oleks võimalik selle tegemist ja sisu hiljem vajadusel tõestada. Kui kokkulepet ei saavutata, saate sama nõude esitada kohtu kaudu.

Tere.Kohe saab elukaaslasega elatud 43a.Meil on seitse last,kõik oma elu peal ja läheb hästi.Meil on kooselu ajal soetatud maja Jõgeval.Kahjuks olen jõudnud dinna punkti,kus kooselu enam ei õnnestu.Mul on soov ära kolida.Maja ostes lasksin selle vormistada naise nimele.Kuigi see on minu raha eest ostetud ja naise nimel ei tähenda see,et see on tema oma.Arusasdavalt ühiselu ajal soetatud vara kuulub mõlemale,vaatamata,kes maksis.Eks nii?Küsimus: kui ma tahan minna,kas mul on mingi õigus näiteks sundmüüa maja ja rahad pooleks?Maja hind võiks olla u.80000€Kummalgi pole aga võimalust seda välja osta.Mida ma peaksin tegema.Kallis,ilus kodu,aga kui ei ole enam armastust,austust,empaatiat,mis on asendunud põlguse ja vihaga ei näe ma muud võimalust,kui endale uus kodu otsida.Kui oskate nõu anda,oleksn tänulik.Olen 69 ja tervis logiseb.

Erinevalt abielust ei teki vabaabielus elavatel elukaaslastel ühisvara. Küll aga võib olla võimalik suurema väärtusega ühiselt soetatud esemete jagamiseks kohaldada seltsinguvara jagamise sätteid kui ese on soetatud ühistes huvides ja mõlemad on teinud sellele võrreldava suurusega rahalisi kulutusi. Kas see on nii ka Teie olukorras, soovitan arutada läbi individuaalsel õigusnõustamisel.

Pöördun Teie poole seoses pärandvara jagamise ja kinnisvara võõrandamise protsessiga. Minu vanaema pärib 50% T N pärandist, mille hulka kuulub kinnistu.  Vastavalt kohtuotsusele tsiviilasjas nr on kinnistu kantud 11 isiku ühisomandisse ning enamik neist on andnud nõusoleku kinnisasja müügiks oksjoni teel, et lõpetada ühisomand ja jagada raha mõtteliste osade proportsioonis. Kohtutäitur on valmis alustada müügiprotsessiga, kuid ilmnes takistus – kinnistul lasub kohtulik hüpoteek tsiviilasjas summas 9000 € SK kasuks. SK keeldub kohtutäiturile kinnitamast, kas nõue on osaliselt või täielikult tasutud. Hüpoteegi olemasolu võib potentsiaalseid ostjaid oluliselt heidutada ning juriidiliselt ja praktiliselt oleks mõistlik kinnisasi müüa puhtana. Soovisime hüpoteegi enne müüki kustutada, ent kuna omanikke on 11 ja iga juriidiline toiming võtab arvestatavalt aega, palume Teilt nõu: Kas on võimalik ja mõistlik taotleda hüpoteegi kustutamist kohtu kaudu või muul viisil, kui võlausaldaja  ei tee koostööd? Soovime leida kõige kiirem ja turvalisem viis selle protsessi lõpule viimiseks. 

Kohtulik hüpoteek ei kehti ilma nõudeta, mida see tagab. Kui nõue on rahuldatud ja lõppenud, saab nõuda, et kohus kohustaks hüpoteegipidajat hüpoteegi kustutamiseks nõusolekut andma ja asendaks nõusoleku jõustunud kohtulahendiga. Menetluses saab hüpoteegipidaja esitada oma vastuväited. Kuna pärandvara hulka kuulub nii pärandaja vara kui kohustused, tuleb pärijatel, juhul kui nõue on veel rahuldamata, tasuda pärandaja kohustused.

Tere, mure selline, et naaber tahtis oma elektrivärki "ametlikuks teha". Senimaani kasutas ta teise alajaama elektrit. Miskipärast tahavad elektritöö tegijad nüüd nö "minu" alajaamast talle elektrit tuua, väites, et teise alajaama jõudlus jääb väikseks ja läheb hirmus kalliks ja mis kõike veel. Ja seetõttu, kuna olen liini lõpp, siis nad tahavad minu postist seda edasi vedada. Nüüd on olukord selline, kus mulle laekus kiri: Annan teada, XX AS alustab tööd (kaevetööd, maakaabli ja liitumiskilbi paigaldus) ajavahemikul 09.05.2025 kuni 15.05.2025. Eelnevalt oli mingi teine alltöövõtja, kes tahtis seda tööd teha. Ja too kord, kui küsiti meie käest luba, et seda tööd ette võtta, siis me keeldusime ( kuna tegelikkuses on ju tal vool olemas, arvesti vahel ja korras). Lõpuks siis see alltöövõtja juba ähvardas sundvalduse seadmisega ja mis kõike veel. Tegime järelpärimised nii valda kui elektrilevile aga senimaani pole saanud vastust, miks peaks just temal olema vool kahest alajaamast korraga. Vald küll vastas, aga ütles nii, et neid ei huvita ja on nii nagu elektrilevi ütleb. Sellest tulenevalt nüüd nad saadavad sõnumi, et enam vähem ülehomme hakkame kaevama, kuid maavaldajana ei ole ma sellega nõustunud. Samas ei ole laekunud ühtegi dokumenti, kus oleks öeldud, et antud olukorras peab maavaldaja lubama neil kaevata. Ja kas üleüldse ei peaks käima see asi läbi notari, et lisada kinnistusraamatusse maakaabli talumise kohustus? Ja kas neil on õigust lüüa kopp maase, kuigi läbirääkimised ei ole lõpetatud? Aitäh Teile

Võõral maal kaevamiseks ja sinna mistahes ehitise või paigaldise rajamiseks on vajalik maaomaniku luba. Kui Teie maaomanikuna ei ole nõusolekut andnud ei tohi Teie maal mistahes töid teha. 

Ema kinkis enda korteri kinkelepinguga täiskasvanud tütrele. Lepingusse sai tingimus, et ema jääb sinna elama. Tütrel tekkis võimalus soetada majas, kus ta ise elab, enda kõrval olev korter, kuhu tõi ka ema elama (ema on eakas ja vajab pidevat abistamist). Kas ja millistel tingimustel on võimalik kinkélepinguga saadud korter müüki panna?

Kui emale on seatud isiklik kasutusõigus korterile, ei välista see korteri müümist ja kasutusõigus jääb kehtima ka uue omaniku suhtes, ent selliselt koormatud kinnisasja võib olla keerukas müüa. Teiseks võimaluseks on minna koos emaga notaribüroosse, sõlmida leping isikliku kasutusõiguse lõpetamiseks ja et ema end paremini tunneks, seada ema kasuks isiklik kasutusõigus korterile, kus ema tegelikult elab.

Tere, minu ema kinkis mulle aastaid tagasi korteri kinkelepinguga , milles ka tingimus,et saab elada kingitud korteris oma elupäevade lõpuni. Seekohane märge ka kinnistusraamatus koormatised ja kitsendused III jaos: tähtajatu isiklik kasutusõigus. Kui nüüd ühistul,kuhu nimetatud korter ka kuulub, on vaja teha notariaalseid toiminguid kaasates notarisse kõik ühistusse kuuluvate korterite omanikud, kas siis sellise kinkelepinguga saadud ning kinnistusraamatu andmete põhjal, on vaja notariaalse tehingu vormistamiseks kohal olla ka minu eakal emal? Ja kui on,kas minul, kui korteri omanikul on võimalik notariaalse volituse korral esindada ka ema,et ta ei peaks notarisse ühistu toimingute tegemiseks tulema.

Kinkelepinguga läks korteri omandiõigus teile ja teie olete omanikuna korteriühistu liige. Kui korteriühistus soovitakse teha tehingut, mis eeldab kõigi korteriomanike nõusolekut, ei ole teie ema tehingusse kaasata vaja, kui tehing oma iseloomult ei muuda tema õigust korterit kasutada.

Küsimus naabritevahelise aia kohta. Praegu oli meie vahel võrkaed kõrgusega 1.60 Nüüd soovib naaber ehitada uue aia kõrgusega 2 meetrit.Samas ei eemaldanud vana aeda,vaid ehitas enda poole vastu aeda. Uue aia materjaliks on laud,mis varjab oluliselt ka valgust.Lisan,et maja sein jääb 3.5 meetri kaugusele. Kas naabri käitumine on õige?

AÕS § 144 lg 1 kohaselt on kinnisasja omanikul õigus nõuda, et naaberkinnisasjale ei püstitataks või seal ei säilitataks rajatist või seadeldist, mille suhtes on alust eeldada, et see tekitab keelatud mõjutuse tema kinnisasjale.Nimetatud sätte alusel on võimalik  kinnisasja omanikul nõuda mitte üksnes tegelike mõjutuste kõrvaldamist, vaid ka mõjutuste allikaks oleva rajatise või seadeldise (praeguses asjas aia) kõrvaldamist naabri kinnisasjalt, sh ennetavalt.  Nii rajatise kui seadeldise puhul saab kinnisasja omanik nõuda selle kõrvaldamist, kui ta tõendab ära kahjuliku mõjutuse olemasolu oma kinnisasjale ja selle lähtumise naabri kinnisasjalt ning kahjuliku mõjutuse põhjusliku seose püstitatud aiaga.

Tänan, Me ei leia seda kohta Kinnisturegistrist "vaadata kinnistusregistrist, millise murruna on väljendatud Teie mõtteline osa kogu kinnisasjast ning samas suuruses on ka Teie osa ühise asja (selhulgas fassaadi osaks olevate rõdude)" https://www.juristaitab.ee/et/kaasomandi-mottelise-osa-suurus-ku-s Võimalusel palun saatke kuvatõmmis sarnase või sama hoone "murruna väljendatud" osa suurus. Võrdluseks siis esimese ja teise kuni 5-nda korruse osa suurus. Tänan, L.

Konkreetse korteriomandi registrikaardi I jaos "Kinnistu koosseis" on märgitud Katastritunnus, Sihtotstarve ja asukoht, Pindala, Info ja Kande kehtivus ning selle all mõttelise osa suurus, näiteks "467/57078 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr. 114, mille üldpind on 46,70 m2 ja mille tähistus plaanil on 114. Kaasomandi teostamine on kitsendatud korteriomandite nr. 9359701, 9359801, 9359901, 9360001, 9360101, 9360201, 9360301, 9360401, 9360501, 9360601, 9360701, 9360801, 9360901, 9361001, 9361101, 9361201, 9361301, 9361401, 9361501, 9361601, 9361701, 9361801, 9361901, 9362001, 9362101, 9362201, 9362301, 9362401, 9362501, 9362601, 9362701, 9362801, 9362901, 9363001, 9363101, 9363201, 9363301, 9363401, 9363501, 9363601, 9363701, 9363801, 9363901, 9364001, 9364101, 9364201, 9364301, 9364401, 9364501, 9364601, 9364701, 9364801, 9364901, 9365001, 9365101, 9365201, 9365301, 9365401, 9365501, 9365601, 9365701, 9365801, 9365901, 9366001, 9366101, 9366201, 9366301, 9366401, 9366501, 9366601, 9366701, 9366801, 9366901, 9367001, 9367101, 9367201, 9367301, 9367401, 9367501, 9367601, 9367701, 9367801, 9367901, 9368001, 9368101, 9368201, 9368301, 9368401, 9368501, 9368601, 9368701, 9368801, 9368901, 9369001, 9369101, 9369201, 9369301, 9369401, 9369501, 9369601, 9369701, 9369801, 9369901, 9370001, 9370101, 9370201, 9370301, 9370401, 9370501, 9370601, 9370701, 9370801, 9370901, 9371101, 9371201, 9371301, 9371401, 9371501 koosseisu kuuluvate reaalosadega seotud õigustega. Muus osas on korteriomandi ese ja sisu määratud 25.04.2002 asjaõiguslepinguga".

Tere. Pärisin vanemate korteri pärast isa surma ja notari juures seati ema kasuks korterile isiklik kasutus õigus. Nüüd on ka ema juba 5 aastat surnud. Kuidas korterile seatud isiklikku kasutusõigust (surnud) emale kinnistusraamatust maha saab?

Isiklikud kasutusõigused (nt elamule) kustutatakse notariaalselt tõestatud avalduse alusel. Seega tuleb Teil pöörduda notari poole ja koostada notariaalselt tõestatud avaldus isikliku kasutusõiguse kustutamiseks, mille notar saab edastada kinnistusosakonnale.

Metsakinnistu asub teiste kinnistute vahel (põllud), juurdepääsutee puudub. Üks maaomanik on nõus vormistama servituudi. Kuna teed ei ole, siis kuidas määratakse, kuhu servituut tuleb ja kui lai oleks mõistlik see märkida? Kuidas see tuleb vormistada? Palju see maksma võiks minna?

Ligipääsuservituut seatakse lepinguga, milles lepitakse kokku juurdepääsu asukoht, juurdepääsu tingimused ja kas servituut seatakse tasuta või tasu eest ning tasu suurus. Selleks tuleb pöörduda sobivasse notaribüroosse, anda notarile teada, milles kinnisasjade omanikud kokku on leppinud ning paluda tehing ette valmistada ning selle allkirjastamiseks kuupäev määrata.

Juurdepääsutee mõistlik laius ja selle eest tasumine (või ka tasuta seadmine) määratakse kokkuleppel, lähtudes kinnisasjade omanike vajadustest ja huvidest.