Abikaasa surma korral saime koos kahe pojaga päranduseks õigusjärgselt tagastatud maa,mille omakorda abikaasa päris oma emalt.Üks poeg loobus pärandist minu kasuks ja teine kinkis oma osa mulle. Kui nüüd tekib mul soov seda maad müüa,kas siis tuleb saadud tulult maksta tulumaksu?

Vastuvõetud pärandvara ei ole tulumaksuga maksustatav. Kui te aga müüte pärandvarana saadud kinnisvara, mida te ei ole kasutanud oma elukohana või kinnistut, mis on teie nimel olnud küll vähemalt 2 aastat, kuid mille olulise osaks ei ole suvila või aiamaja ning kinnistu suurus on vähemalt 0,26 hektarit, siis tuleb müümisel tasuda tulumaksu kasu pealt. Kasu on müüdud vara soetamismaksumuse ja müügihinna vahe. Kasust on õigus maha arvata müügiga otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud. Pärandina saadud vara soetamismaksumuseks loetakse üksnes pärija tehtud kulud.

Tere! Olen saanud pärandvara suure kinnistu koos kaasomanikuga, kelleks on alaealine laps. Alaealise lapse eestkostjal on kohtumäärus tema nimel kinnistu müügiks. Lisaks on meil omavaheline kokkulepe, et kinnistu müügist saan mina 2/3 ja teine kaasomanik 1/3, kuid mitte vähem kui 50 000 eurot, mis on ka märgitud kohtu määruses. Kinnistu väärtus on 155 000 eurot. Mul siit küsimus, kuna kinnistu on juba aasta müügis olnud ja huvilisi ei ole, kuid vajab edasi hooldamist ja sealseid hooneid parendada, kas mina võin osta ära teise poole osa 50 000 eest nagu kohtumääruses on öeldud?

Kohtumäärust nägemata vastust anda ei saa. Soovitan teil pöörduda teile sobiva notari poole ning broneerida aeg konsultatsiooniks. Saate notarile näidata kohtumäärust ja saate vastuse, kas nimetatud määruse alusel saate ise osta alaealisele kuuluva kaasomandi osa või kas nimetatud kohtumäärus lubab kaasomandi lõpetamist selliselt, et tasute teisele kaasomanikule kaasomandi lõpetamise eest hüvitist. Notarid leiate siit https://www.notar.ee/et/notarid/nimekiri

Meie korteriühistu vahetus naabruses on kõrvalkorteriühistu territooriumi garaazis hakanud tegutsema mopeedide ümberehitamisega tegutsevad noored. Antud mopeedid tekitavad väga suurt müra ja ei vasta kindlasti tehase tehnilistele tingimustele. Oleme nendega rääkinud, kuid vastavad selle peale, et ei riku öörahu. Häiriv on see. et sõidetakse täis gaasiga meie korteriühistu akende all (ca 5m) Mis oleks esimesed sammud, et saada naabrite müra tekitamine kontrolli alla.

Kui naabruses tekitatakse häirivat müra, mis ületab lubatud piirtasemeid või põhjustab häirivust, on võimalik rakendada müra vähendamise meetmeid. Esmalt tuleks koguda tõendeid müra kohta ja pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, kes saab algatada mürahinnangu või müra mõõtmise ning vajadusel nõuda müra vähendamist.

Salvestage müra (audio/video), dokumenteerige müra esinemise aeg, kestus ja iseloom.
Kontrollige, kas müra ületab kehtestatud piirtasemeid. Elamutes ja ühiskasutusega hoonetes on müra piirtasemed sätestatud ning nende ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise meetmeid (nt tehnoseadmete, liikluse või mopeedide müra). (Sotsiaalministri 12.11.2025 määrust nr 61 "Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid").  
Esitage kaebus kohaliku omavalitsuse keskkonna- või ehitusspetsialistile, kirjeldades olukorda ja lisades tõendid. Omavalitsus võib korraldada müra mõõtmise ja hinnata, kas müra ületab normtasemeid.
Omavalitsus võib rakendada täiendavaid piiranguid või nõuda müra tekitamise lõpetamist.

Tere. Me elukaaslasega soovime meie maamaja kirjutada minu nimele. Ostes 4 aastat tagasi sai see teatud põhjustel kaasa nimele. Kuidas oleks juriidiliselt kõige mõistlikum seda teha? Kas kinkelepinguna või on veel midagi? Head

Kui te kinnisvara omandamisel elukaaslasele midagi tasuma ei pea, siis on tegemist kinkelepinguga. Kinkelepinguga kohustub üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama (VõS § 259 lg 1).Kinkelepingu puhul tuleb silmas pidada, et kinkelepingust on võimalik jämeda tänamatuse korral taganeda. 
Kui on tegemist müügilepinguga, siis ei ole võimalik lepingust taganeda jämeda tänamatuse alusel. Müügilepinguga on tegemist, kui üks osapool kohustub omandamisel tasuma teisele osapoole ostuhinna rahas. Antud juhul ei tule välja, et kuidas toimus maamaja ostu finantseerimine – s.t. kas võis olla, et te andsite ostuks laenu? Juhul kui jah ning laenu tagastamise tähtaeg on käes, siis on võimalik sõlmida müügileping, kus müügihinna tasumine toimub laenu tasaarvestamisega. Kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist (VõS§ 197 lg 1). 

Tere, Tegemist on kahe eaka (90 ja 88) abikaasaga. Kui üks abikaasa soovib oma kinkelepinguga saadud kinnisvara edasi kinkida lastelastele, kas selleks on vaja ka teise abikaasa nõusolek tehingu tegemiseks? Kinnisvara on momendil mõlema abikaasa ainus elukoht. Teisel abikaasal, kellele kinnisvara EI kuulu, on diagnoositud raske dementsus. Kui tema nõusolek on vajalik, kas talle tuleks seada eestkoste?

Kui abikaasade vahel ei ole sõlmitud abieluvaralepingut, milles on määratud, et abikaasade varalistele suhetele kohaldub varalahusus, siis on abikaasal, kes ei ole kinnisvara omanik, õigus elukoha kaitsele. See tähendab, et kui üks abikaasa soovib talle kingitud või pärimise teel saadud kinnisvara käsutada (nt kinkida), siis on vajalik ka teise abikaasa, s.t. omanikuks mitteoleva abikaasa nõusolek. Kui omanikuks mitteolev abikaasa on dementne, siis tuleb pöörduda kohtusse taotlusega määrata abikaasale eestkoste ning taotleda kohtult nõusolek tehingu tegemiseks omanikuks mitteoleva abikaasa nimel.  
Ülalnimetatud elukoha kaitse kehtestati perekonnaseaduses 01.01.2015, mis tähendab, et kui kinnisvara omandati kinke või pärimise teel enne 01.01.2015, siis olenemata abikaasade varalisest suhtest, edasisel käsutamisel ei ole vajalik omanikuks mitteolevalt abikaasalt nõusolekut, isegi kui tegemist on abikaasade ühise elukohaga.

Saamaks selgust, kas tehingusse on vajalik kaasata ka omanikuks mitteolevat abikaasat, on soovitav registreerida ennast teile sobiva notari juurde konsultatsioonile, notarite kontaktid leiate siit https://www.notar.ee/et/notarid/nimekiri

Oman kinnisvara kaasomandis. Kuna elukaaslasega pole oma vaimse tervise huvides võimalik enam koos elada, kavatsen välja kolida. Teine kinnistu omanik (ehk endine elukaaslane jääb esialgu sinna elama). Tema väidab, et peaksin kõik oma asjad kinnistu territooriumilt ära viima, kuna minu väljakolimisel pole see enam minu kodu ja mul pole õigust seal käia ega oma asju isegi mitte pooleks tehtud garaazis hoiustada. Samuti väidab, et kui tema hakkab majas ümberehitusi tegema a la köögi asukohta muutma või remonti, paneb selle kõik kuskile kirja ning tulevikus maja müügi korral, arvestab selle minu maja müügist saadavast summast maha. Kas ta saab nii teha ning kas mul pole õigust oma kinnistul asju hoida või käia seal, kuna ma ei ela seal enam? Kas ma pean tõesti hiljem mittehädavajaliku remondi kinni maksma? Mainin ära, et maja on hiljuti remonditud.

Küsimus puudutab kaasomandisse kuuluva kinnisasja valdamist ja kasutamist, neid küsimusi reguleerivad asjaõigusseaduse (AÕS) §-d 71-79. Kui elukaaslased ei ole kinnisasja müügilepingus kokku leppinud teisiti, siis valdavad ja kasutavad nad ühist kinnisasja kokkuleppel. Seadus ei näe ette kaasomaniku kohustust kasutada kaasomandit isiklikult, seega kui üks kaasomanik kolib elumajast välja, säilitab ta teise kaasomaniku ees temale kuuluva omaniku õiguse. Välja kolimine ei mõjuta tema kui kaasomaniku õigust vallata ja kasutada kinnisasja.  Seadus määratleb kasutusõiguse kriteeriumi nähes ette, et üks kaasomanik saab ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teise kaasomaniku kaaskasutust.

Kuna kaasomanikud peavad kaasomandisse kuuluva kinnisasja küsimusi lahendama vaid kokkuleppel, ei või üks kaasomanik ilma teise kaasomaniku nõusolekuta teha kinnisasjal olulisi muudatusi (näiteks elumajas köögi asukoha muutmine on oluline muudatus). Juhul, kui ta siiski teeb ilma nõusolekuta neid muudatusi, ei teki tal õigust nõuda teiselt kaasomanikult kantud kulude hüvitamist. Üks kaasomanik võib ilma teise kaasomaniku nõusolekuta teha üksnes asja säilitamiseks vajalikke kulutusi, millised peavad mõlemad kaasomanikud kandma vastavalt nende kaasomandi suurusele.

Kui kaasomanikud näevad ette, et neil on kaasomandi edasise valdamise ja kasutamise osas erimeelsused, siis on otstarbekohane asuda probleemi lahendama eesmärgiga lõpetada kaasomand. Selleks võib elumajast välja kolinud kaasomanik esitada teisele kaasomanikule igal ajal kaasomandi lõpetamise nõude (AÕS § 76), kaasomandi lõpetamisel kaasomand jagatakse (AÕS § 77). Kui kaasomanikud ei saavuta kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes kokkulepet, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

Tere! Aastal 2022 oli tehing notari juures. Mina(eraisik) andsin üle korteri oma firmale(OÜ). Tegu oli "Korteromandi tasuta võõrandamise lepinguga". Lepingus oli ka pandud korteri turuväärtus 90000eur. Kas praegu on olemas seaduslik/juriidiliselt korrektne variant, et minu firma(OÜ) maksab minule(eraisikule) korteri eest 90000eur? Kui saab, siis mis seaduse alust võib kasutada? Ette tänades

Juhul kui oli tegemist tasuta võõrandamisega, siis on see õiguslikult käsitletav kinkena. See tähendab, et tasuta võõrandajal (kinkijal) ei teki nõuet saada saajalt (kingisaajalt) tasuta üleandmise eest tasu. Tasuta võõrandamine tähendab, et te andsite teile kuuluva vara tasuta äriühingule, ehk te rikastasite äriühingut ilma vastutasuta. Seega ei ole äriühingul õiguslikku alust teha teile selle tehingu eest väljamakseid. Juhul kui äriühing siiski teeb väljamakse, käsitletakse seda maksustamisel tõenäoliselt muu alusena (nt dividendina).

Kolme maja peale on ühine suur kuur. Üks maja soovib lammutada ja uut kuuride rajamist. Jama on selles, et minevikus on boksid läinud vahetusse. Minu kuur on nende kinnistul. Kinnistud jooksevad nii et nende maa läheb meie maja juurest. See pilt mis avaneb kuuridest on jube sest ollakse hooletud pluss kogutakse asja ning saame alati sõimata. Minu jaoks on kinnistute muutmine ainuke lahendus sest siis oleks igal ühel maja ees oma kuur ja probleemid tulevikus jääks igal majal omavahel lahendada, mitte lennatakse kõrvalmaja sõimama.

Kinnistute piiride muutmine on võimalik, kui kõik asjaosalised on nõus ja järgitakse seaduses sätestatud menetlust. Piiride muutmise eesmärk võib olla, et igal majal oleks oma kuur oma kinnistul, mis aitaks vältida tulevasi vaidlusi naabrite vahel.

Kinnistute piiride muutmiseks tuleb algatada maakorraldusmenetlus, mille käigus selgitatakse välja kõik osalised ja nende õigused ning huvid. Piiride muutmist saab algatada kas kinnisasja omanik, kohalik omavalitsus või Maa- ja Ruumiamet. Menetluse käigus tehakse kindlaks, millised kinnistud on vaja ümber kruntida, ning selgitatakse välja, kas muudatused on otstarbekad ja vastavad maakorralduse nõuetele. Piiride muutmise menetluse käigus on kõigil puudutatud isikutel õigus esitada ettepanekuid ja vastuväiteid ning osaleda menetluses. Kui kinnistute piirid muudetakse, kantakse muudatused maakatastrisse ja kinnistusraamatusse ning iga kuur saab olla vastava maja kinnistul, mis lahendab omavahelised vaidlused tulevikus. Piiride muutmisega seotud kulud kannab üldjuhul see, kes muudatust soovib.
Kui tegemist on mitme kinnisasjaga, tuleb maakorralduspiirkonda moodustada vähemalt kolme kinnisasja ulatuses ning arvestada, et piiride muutmiseks on vaja kõigi osaliste nõusolekut ja kohaliku omavalitsuse aktiivset rolli menetluses. Kui kinnistute piiride muutmine puudutab avalikku huvi või riigile/kohalikule omavalitsusele kuuluvat maad, on vaja ka vastava ameti nõusolekut.
 

Kuidas müüa korterit, mis on saadud kinkelepinguga ja on laste nimel. Saan aru, et kohtu kaudu, aga kuidas neid asju ajada?

Perekonnaseaduse (PKS) kohaselt valitsevad vanemad laste vara varahoolduse korras, mis hõlmab õigust ja kohustust vara valitseda ning lapsi esindada (PKS § 127). Kui alaealistele lastele on kingitud korteriomand, siis kuulub see korteriomand laste omandisse ning vanemad ei saa seda kinnisvara käsutada (müüa) nagu enda vara. Kinnisvara müük võib toimuda üksnes seaduses sätestatud eeltingimuste täitmisel, sealhulgas peab olema laste kinnisvara müügiks kohtu eelnev nõusolek (PKS § 131). Kinnisvara müügileping tuleb notari juures tõestada. Notar kontrollib tehingu tõestamisel kohtu loa olemasolu ja selle täpset järgimist, ilma kohtu nõusolekuta ei tohi notar tehingut tõestada.

Kohtu nõusoleku saamiseks tuleb kohtule esitada põhjendatud taotlus, milles selgitada müügi vajalikkust ja kasulikkust lastele, juurde lisada tõendid, näiteks kinnisvara hindamisakt, mis kinnitab müügihinna õiglust. Kohus võib seada müügile tingimusi, sealhulgas nõuda, et müügist saadud raha kantakse laste nimelisele kontole, kasutatakse lapse vajaduste rahuldamiseks jne.

Kohus võib jätta loa andmata, kui müük ei ole laste parimates huvides või kui müügist saadav tulemus ei taga laste vara säilimist ja kaitset. Loa andmisest võib kohus keelduda näiteks siis, kui müügihind ei vasta turuväärtusele, kui müügist saadav raha ei jää laste kasuks või kui vanemate põhjendused ei näita, et müük parandaks laste varalist või elulist olukorda või ei ole müügist saadud raha kasutamise plaan piisavalt läbipaistev jne. Kui kinkelepingus on sätestatud piirangud, mis välistavad korteriomandi müügi või nõuavad täiendavaid nõusolekuid, võib kohus samuti jätta loa andmata, kuni kinkelepingu tingimused on täidetud.

Tere, Teemaks puuküürnik. Jonnib, ei vabasta eluruumi. Kaheosaline küsimus : 1. olen korteri omanik ja sissekirjutusega. Andsin aasta tagasi rendile (lepinguga) ja lasin isikul ja tema lastel ennast ka sinna registreerida). Kuna aasta jooksul lepingukohustusi ei täitnud, lõpetasin tähtajalise lepingu lepingu lõpupäeval. Välja ta ei läinud. Ja hetkel jonnib, teab oma õigusi ja välja ei lähe. Nüüd on loobunud ka maksmisest. Tuleb välja , et mind jätab Eesti riik antud olukorras hätta. Nimelt on see korter ka minu ainuke elukoht kuhu praegu sisenedes oleksin kriminaal. Olen sunnitud praegu ise korterit rentima. Olen nüüd käivitanud üürikomisjoni teema. Nemad ütlesid , et neil puhkuseajad ees ja saavad tegeleda augustis. Tore. Samas kui kohtusse pöördun, siis nemad katkestavad menetluse ja kohtu menetlus võib olla veel pikem. Seni ei saa ma oma elupinda kasutada , ega müüa, olen sunnitud rentima omale eluruumi. Müüma olen nüüd sunnitud, sest puuküürnik on põhjustanud nii suure koormuse , et ma ei suuda pangalaenu enam maksta. Vbl on siiski juriidikas mõni klausel, mis ütleb, et kui korter on ka minu ainuke eluase, siis sellise ülekohtu osas on Eesti õigusel mulle mingitki õigeaegset ja kohest abi pakkuda 2. Ehk oskate soovitada mõnda juristi või bürood kes on väljatõstmisega varasemalt teglenud ja saab mind ses küsimuses kogemuslikult ja koheselet aidata ?

Kehtivas eesti õiguses ei ole eriklauslit, milline võimaldaks üürniku viivitamatult välja tõsta, seetõttu, et üürniku ainus registreeritud elukoht ongi üürile antud korter. Ka sellises olukorras on õiguspärane väljatõstmise võimalus üürikomisjoni/kohtu ning sealt postiivse otsuse saamisel edasi kohtutäituri kaudu. Kirjelduse kohaselt on käesoleval juhul tegu tähtajalise üürilepinguga, milline lõppes tähtaja saabumisega. Pärast lepingu lõppemist on üürnikul kohustus üüritud eluase vabastada ja korter üürileandjale tagastada. Juhul kui üürnik oma lepingulist/seadusest tulenevat  kohustust ei täida, on võimalik pöörduda kohase nõudega üürikomisjoni või kohtusse. Üürivõla nõudes on võimalik kasutada maksekäsu kiirmenetlust, kuid selle menetluse kaudu saab vaid nõuda võlgnetava raha tasumist, mitte üürniku väljatõstmist. Vaidluses vajaliku oskusteavet omava advokaadi/juristi leidmiseks soovitame tutvuda advokaadibüroode ja õigusbüroode veebilehtedega. Eestis tegutseb mitmeid advokaate/juriste, kes on spetsialiseerunud kinnisvara/üürivaidluste lahendamisele.