Tere! Naaberkinnistu puud on kasvanud nii, et nende suured oksad ulatuvad meie maja katusele. Tahaksime lasta need eemaldada, et katust säästa ja et katusehooldust oleks võimalik teostada. Küsimus on, kes peab antud juhul maksma okste eemaldamise eest. Kahjuks on vaja professionaali - arboristi -abi, ise ilma spetsiaalse tehnikata ligi ei pääse (tegu kortermajaga), ning see on kulukas.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 149 lg 1 sätestab, et kinnisasja omanikul on õigus ära lõigata ja endale võtta naaberkinnisasjalt tema kinnisasjale ulatuvad puude ja põõsaste juured, oksad ja viljad, kui need kahjustavad kinnisasja kasutamist ja naaber ei ole neid hoiatusele vaatamata selleks vajaliku aja jooksul kõrvaldanud. Kinnisasja kasutamisega on eelkõige tegemist siis, kui juurte, okste või viljade tõttu on takistatud või raskendatud kinnistu majandamine, näiteks kui oksad varjavad valgust või juurte tõttu ei ole võimalik rajada peenraid. Kahjustumine võib aga tuleneda ka sellest, et kinnistu omanik muudab kinnistu kasutust ning juured või oksad takistavad uue kasutusviisi elluviimist. AÕS § 149 lg 1 eeldab enne naabri puude ja põõsaste kallale minemist naabrile tähtaja andmist, mille jooksul peab naaber ise kahjulikud mõjutused eemaldama.

Okste eemaldamiseks tehtud kulutused võib olla võimalik puu omanikult kahjuhüvitisena välja nõuda.

Kas teine maaomanik tohib üldse teise kinnistut kaamera abil jälgida(ilma nõusolekuta) ja mida inimesed parasjagu teevad?

Kui kaamera vaatevälja jääb ainult inimese enda omandis olev ala, on tegemist isiklikul otstarbel andmete töötlemisega ja isikuandmete kaitse reeglid ei kohaldu. Naaberkinnistu filmimine ei ole ühelgi juhul lubatud.

Tere, kui teen kinkelepingu notari juures oma alaealisele lapsele siis kas lapse teisel vanemal (ema/isa) on sellele korterile õigus? Kui korteril on kaasomand siis kas kinkelepingu tegemisel pean temalt nõusolekut küsima? Kui on kinkeleping tehtud siis kas kinkija nimi eemaldatakse sellelt objektilt kinnisvararegistrist?

Kaasomandis oleva kinnisasja võõrandamine ei nõue teise kaasomaniku nõusolekut. Kui võõrandamise aluseks on müügileping, on teisel kaasomanikul õigus kasutada ostueesõigust. Kinkelepingu puhul selline õigus puudub. Kinkelepinguga annab kinkija omandi üle kingisaajale kellest saab uus omanik. Kinkija omandiõigus kingitud esemele lõpeb. Õigus kinnisasjale on kingisaajal, teistel isikutel puuduvad kingiks saadud asjale omandiõigused. Vanematel on kohustus lapse vara heaperemehelikult hallata. Tehinguid lapsele kuuluva varaga teha ei saa, välja arvatud juhul kui tehing on lapse huvides vajalik ja kohus on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

Tere Korter hetkel ainuomandis ja mehe nimel. Soetasime tegelikult vara koos ja soovime selle nüüd ka registris korda saada. Mida täpsemalt peab tegema, kuhu pöörduma ning mis kulud kaasnevad?

Kui Teie eesmärk on, et mõlemast saaks korteri kaasomanikud, saab seda teha notariaalse korteri mõttelise osa võõrandamistehingu sõlmimise teel. Tehing võib olla nii tasuline (müügileping) kui tasuta (kinkeleping). Selleks tuleb pöörduda vabalt valitus notaribüroosse ja anda notarile teada kui suurt osa korterist soovitakse võõrandada (kui võrdselt, siis 1/2 mõttelist osa) ning kas võõrandamine toimub tasuta või tasu eest. Muudatuse registrisse kandmise eest hoolitseb notar. Tasuda tuleb notaritasu, mis sõltub tehingu väärtusest. Täpse tasu suuruse saab Teile enne tehingu tegemist öelda notar peale kõigi vajalike andmete saamist.

Linnas asuval eraomandis oleval väikeelamu maa kinnistul on kaks ehitist - elumaja ja majandushoone (garaaž, saun/pesuruumid). Individuaalelamu projekti alusel ehitatud mõlemad aastal 1961. On olemas sellest ajast kehtiv kasutusluba. Abihoone (ehitusalune pind 45.8rm) seisab aastaid kasutamata ja soov on see renoveerida ning koos renoveerimisega laiendada umbes 10 ruutmeetrit pikendades hoonet ühest otsast (hetkel asus seal eelmise omaniku poolt ehitatud kuurialune mille soovime lammutada). Soov on vahetada ka katus (katuse tüüp, kõrgus ja kaldenurk ei muutuks) ning muuta akende/ uste asukohta välisseintes. Kas see projekt aastast 1958 on tänapäeval veel kehtiv? Kas selline renoveerimine nõuab eraldi projekti, ehitusteatist või luba? Naabrite nõusolek on olemas, kuigi majandushoone on ehitatud omal ajal naabrite krundi piirist alla 1,5m kaugusele. Millele peaks renoveerimistöid plaanides tähelepanu pöörama ning mis võivad olla kitsaskohad? Ruumide kasutus otstarve jääks samaks (saun/pesuruum ning renoveeritud garaaži kasutaks hoiuruumina, kuna see tänapäeva autot ei mahuta). Lugupidamisega

Ehitusseadustiku Lisas 1 olevas tabelis sisalduvad andmed  ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse kohta. Elamute all mõeldakse hooneid, mis on mõeldud elamiseks, näiteks ühe ja mitme korteriga elamud, ühiselamud, hoolekandeasutused. Elamute teenindamiseks vajalike hoonete alla kuuluvad näiteks puukuur, saun, garaaž jt. elamu abihooned. Tabelist nähtub, et elamu ja selle teenindamiseks vajaliku hoone ehitisealuse pinnaga 20–60 m2 ja kuni 5 m kõrge ümberehitamiseks ja laiendamiseks kuni 33% on vajalik ehitusteatise esitamine, sama hoone osa asendamisel samaväärsega ei ole vaja projekti, ehitusteatist ega ehitusluba ja ehitise laiendamiseks üle 33% on vaja nii ehitusteatis kui ka ehitusprojekti.

Tere!Tahtsime osta maja,aga ta registreritud ärimaaks,kohalik maavalitsus ütleb et ei saa teha elamumaks kui sull pole 1 hektar maa.

Katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks esitab maaomanik maa asukohajärgsele linna- või vallavalitsusele vastavasisulise avalduse.

Linna- või vallavalitsus selgitab välja õigusaktidest tulenevad piirangud ja muud asjaolud. Ehitist teenindavale katastriüksusele määratakse kogu ulatuses ehitise kasutamise otstarbest tulenev sihtotstarve ehitise tegeliku kasutuse, ehitusloa, ehitisteatise, linna- või vallavalitsuse kirjaliku nõusoleku või kasutusloa alusel.

Katastriüksuse sihtotstarbe määramise ja muutmise otsustab linna- või vallavalitsus oma korraldusega.

Tere Mida peab teadma sellise korteri ostul, kui kinnistusraamatus on kirjas: Sihtotstarve Elamumaa 50% Ärimaa 50% Kas see klausel seab korterile mingid piirangud? Minu eesmärk on osta korter eraisikuna ja seal ise elada ning võib-olla kunagi 5-10 aasta pärast see välja üürida. Kas korterisse on võimalik teha ka elukohajärgne sissekirjutus? Teie vastust ootama jäädes 

Ehitist teenindavale katastriüksusele määratakse kogu ulatuses ehitise kasutamise otstarbest tulenev sihtotstarve ehitise tegeliku kasutuse, ehitusloa, ehitisteatise, linna- või vallavalitsuse kirjaliku nõusoleku või kasutusloa alusel. Seega puudutab kasutusotstarve kogu kinnisasja kasutamist. On võimalik, et maal paikneb veel ehitisi, mida kasutatakse ärieesmärkidel või et Teie majas on korteriomandeid, mis ei ole eluruumid. Eluruumide eluruumina kasutamist katastriüksuse sihtotstarve ei takista. Kuna eelduslikult on tegemist korteriühistuga, soovitan pöörduda selguse saamiseks KÜ juhatuse poole.

Paarismaja soojustamisel jääb üks maja fassaadi osa naabri aeda. Seal töid teostada ta ei luba. Tööd tehti ära oma krundi piires. Soojustamata jäi üks külg. Sellest küljest jooksis ühisesse vihmavee renni nii renoveeritava kui naabermaja vihmavesi reno eeritava maja vee ärajuhtimis torustikku. Need ühendati lahti, kaasajastati -> vana toru uuega kokku ei sobitub ja jäi naabrite aeda, renoveeritava maja seina lähedale. Sadevedi imbub pinassesse ja sealt maja keldri seinast imbub läbi ning märga seina ja põrandat, kus imbub pinnasesse. Kas on võimalik naabrit kohustada renoveerimistöid lubama? Kuidas kohustada sadevee juhtimist renoveeritava elamu vundamendist eemale viima/korraldada drenaaži vmt?

Esmalt on oluline, kas paarismaja on kaasomandis või on kaks erinevat kinnisasja. Kui kinnisasi on kaasomandis, saab kaasomanikult nõuda kaasoamandi säilimiseks ja korrashoiuks vajalike tööde teostamist ja nõusolekute andmist. Kui tegemist on kahe eraldi kinnisasjaga, reguleerivad olukorda asjaõigusseaduse naabrusõiguse sätted. Kui ehitada või ehitist parandada saab ainult nii, et naaberkinnisasjale või selle kohale tuleb ehitada tellingud või et üle selle kinnisasja tuleb vedada või sellele asetada ehitusmaterjali või kinnisasjast üle käia või sõita, peab naaberkinnisasja omanik seda lubama, kui see on hädavajalik, tingimusel, et temale tagatakse kahju hüvitamine (AÕS § 147). Naabri katuselt Teie kinnisasjale valguv sadevesi, mis Teie kinnisasja kahjustab, on käsitletav kahju tekitamisena võlaõigusseaduse mõttes. Isik, kellele kahju tekitatakse, saab nõuda kahju tekitava tegevuse lõpetamist ja tekkinud kahju hüvitamist.

Kas eesti riiis on võimalik saada toimetulekutoetust ka ilma sissekirjutuse olemasoluta? Millised võimalused on eesti kodanikul sotsiaalabi saamiseks ilma sissekirjutuseta?

Toimetulekutoetuse määramisel ei ole oluline, kus on inimese elukoht rahvastikuregistri kohaselt vaid suhelda tuleb valla- või linnavalitsusega, kus on inimese tegelik elukoht. Toetuse taotleja esitab toimetulekutoetuse saamiseks taotluse hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks valla- või linnavalitsusele, kelle haldusterritooriumil asub tema tegelik elukoht. Toimetulekutoetus määratakse viie tööpäeva jooksul pärast kõigi dokumentide esitamist. Toetuse summa maksab valla- või linnavalitsus kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

Siiski soovitan korrastada enda elukohaandmed rahvastikuregistris sest paljud teenused osutatakse kohaliku omavalitsuse poolt rahavastikuregistrijärgses elukohas. Kui Teil on õigus kasutada eluruumi (sealhulgas üürilepingu alusel), on Teil õigus see eluruum ka oma elukohana registreerida.

Tere. Mul tekkis küsimus seoses haljasalal parkimisega. Kui mul on kohustus minu maja krundist väljaspool olevat muru niita ja hooldada siis kas see teeb minust selle haljasala valdaja?

Valdus on tegelik võim asja üle ja valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Valdus võib olla tekkinud omandiõiguse alusel aga ka rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel, mis annab valdajale õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata. Kui nimetatud haljasala ei kuulu Teile ja Teil ei ole selle valdamiseks ka ühtegi valduse aluseks olevat õigussuhet, ei ole Teie asja valdaja. Seaduse järgi ei ole valdajaks isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korralduste kohaselt tema majapidamises või ettevõttes. Seega, kui kinnisasja omanik on andnud Teile mingis vormis korralduse muru niita ja haljasala korras hoida, ei ole tegemist veel Teile asja üle valduse andmisega.