Tere, minu ema kinkis mulle aastaid tagasi korteri kinkelepinguga , milles ka tingimus,et saab elada kingitud korteris oma elupäevade lõpuni. Seekohane märge ka kinnistusraamatus koormatised ja kitsendused III jaos: tähtajatu isiklik kasutusõigus. Kui nüüd ühistul,kuhu nimetatud korter ka kuulub, on vaja teha notariaalseid toiminguid kaasates notarisse kõik ühistusse kuuluvate korterite omanikud, kas siis sellise kinkelepinguga saadud ning kinnistusraamatu andmete põhjal, on vaja notariaalse tehingu vormistamiseks kohal olla ka minu eakal emal? Ja kui on,kas minul, kui korteri omanikul on võimalik notariaalse volituse korral esindada ka ema,et ta ei peaks notarisse ühistu toimingute tegemiseks tulema.

Kinkelepinguga läks korteri omandiõigus teile ja teie olete omanikuna korteriühistu liige. Kui korteriühistus soovitakse teha tehingut, mis eeldab kõigi korteriomanike nõusolekut, ei ole teie ema tehingusse kaasata vaja, kui tehing oma iseloomult ei muuda tema õigust korterit kasutada.

Küsimus naabritevahelise aia kohta. Praegu oli meie vahel võrkaed kõrgusega 1.60 Nüüd soovib naaber ehitada uue aia kõrgusega 2 meetrit.Samas ei eemaldanud vana aeda,vaid ehitas enda poole vastu aeda. Uue aia materjaliks on laud,mis varjab oluliselt ka valgust.Lisan,et maja sein jääb 3.5 meetri kaugusele. Kas naabri käitumine on õige?

AÕS § 144 lg 1 kohaselt on kinnisasja omanikul õigus nõuda, et naaberkinnisasjale ei püstitataks või seal ei säilitataks rajatist või seadeldist, mille suhtes on alust eeldada, et see tekitab keelatud mõjutuse tema kinnisasjale.Nimetatud sätte alusel on võimalik  kinnisasja omanikul nõuda mitte üksnes tegelike mõjutuste kõrvaldamist, vaid ka mõjutuste allikaks oleva rajatise või seadeldise (praeguses asjas aia) kõrvaldamist naabri kinnisasjalt, sh ennetavalt.  Nii rajatise kui seadeldise puhul saab kinnisasja omanik nõuda selle kõrvaldamist, kui ta tõendab ära kahjuliku mõjutuse olemasolu oma kinnisasjale ja selle lähtumise naabri kinnisasjalt ning kahjuliku mõjutuse põhjusliku seose püstitatud aiaga.

Tänan, Me ei leia seda kohta Kinnisturegistrist "vaadata kinnistusregistrist, millise murruna on väljendatud Teie mõtteline osa kogu kinnisasjast ning samas suuruses on ka Teie osa ühise asja (selhulgas fassaadi osaks olevate rõdude)" https://www.juristaitab.ee/et/kaasomandi-mottelise-osa-suurus-ku-s Võimalusel palun saatke kuvatõmmis sarnase või sama hoone "murruna väljendatud" osa suurus. Võrdluseks siis esimese ja teise kuni 5-nda korruse osa suurus. Tänan, L.

Konkreetse korteriomandi registrikaardi I jaos "Kinnistu koosseis" on märgitud Katastritunnus, Sihtotstarve ja asukoht, Pindala, Info ja Kande kehtivus ning selle all mõttelise osa suurus, näiteks "467/57078 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr. 114, mille üldpind on 46,70 m2 ja mille tähistus plaanil on 114. Kaasomandi teostamine on kitsendatud korteriomandite nr. 9359701, 9359801, 9359901, 9360001, 9360101, 9360201, 9360301, 9360401, 9360501, 9360601, 9360701, 9360801, 9360901, 9361001, 9361101, 9361201, 9361301, 9361401, 9361501, 9361601, 9361701, 9361801, 9361901, 9362001, 9362101, 9362201, 9362301, 9362401, 9362501, 9362601, 9362701, 9362801, 9362901, 9363001, 9363101, 9363201, 9363301, 9363401, 9363501, 9363601, 9363701, 9363801, 9363901, 9364001, 9364101, 9364201, 9364301, 9364401, 9364501, 9364601, 9364701, 9364801, 9364901, 9365001, 9365101, 9365201, 9365301, 9365401, 9365501, 9365601, 9365701, 9365801, 9365901, 9366001, 9366101, 9366201, 9366301, 9366401, 9366501, 9366601, 9366701, 9366801, 9366901, 9367001, 9367101, 9367201, 9367301, 9367401, 9367501, 9367601, 9367701, 9367801, 9367901, 9368001, 9368101, 9368201, 9368301, 9368401, 9368501, 9368601, 9368701, 9368801, 9368901, 9369001, 9369101, 9369201, 9369301, 9369401, 9369501, 9369601, 9369701, 9369801, 9369901, 9370001, 9370101, 9370201, 9370301, 9370401, 9370501, 9370601, 9370701, 9370801, 9370901, 9371101, 9371201, 9371301, 9371401, 9371501 koosseisu kuuluvate reaalosadega seotud õigustega. Muus osas on korteriomandi ese ja sisu määratud 25.04.2002 asjaõiguslepinguga".

Tere. Pärisin vanemate korteri pärast isa surma ja notari juures seati ema kasuks korterile isiklik kasutus õigus. Nüüd on ka ema juba 5 aastat surnud. Kuidas korterile seatud isiklikku kasutusõigust (surnud) emale kinnistusraamatust maha saab?

Isiklikud kasutusõigused (nt elamule) kustutatakse notariaalselt tõestatud avalduse alusel. Seega tuleb Teil pöörduda notari poole ja koostada notariaalselt tõestatud avaldus isikliku kasutusõiguse kustutamiseks, mille notar saab edastada kinnistusosakonnale.

Metsakinnistu asub teiste kinnistute vahel (põllud), juurdepääsutee puudub. Üks maaomanik on nõus vormistama servituudi. Kuna teed ei ole, siis kuidas määratakse, kuhu servituut tuleb ja kui lai oleks mõistlik see märkida? Kuidas see tuleb vormistada? Palju see maksma võiks minna?

Ligipääsuservituut seatakse lepinguga, milles lepitakse kokku juurdepääsu asukoht, juurdepääsu tingimused ja kas servituut seatakse tasuta või tasu eest ning tasu suurus. Selleks tuleb pöörduda sobivasse notaribüroosse, anda notarile teada, milles kinnisasjade omanikud kokku on leppinud ning paluda tehing ette valmistada ning selle allkirjastamiseks kuupäev määrata.

Juurdepääsutee mõistlik laius ja selle eest tasumine (või ka tasuta seadmine) määratakse kokkuleppel, lähtudes kinnisasjade omanike vajadustest ja huvidest.

W OÜ on sõlminud rendilepingu P.. OÜ-ga, et kasutada elamu esimesel korrusel paiknevat äripinda kohviku avamiseks. Kinnistusregistri andmetel on hoone 100% elamumaa ning seal tegutseb korteriühistu (36 korterit), kuid nimetatud äripind kuulub P.. OÜ-le. Soovime selgitust järgmistes küsimustes: Kas P. OÜ kui äripinna omanik võib anda ainuisikulise loa ruumi kasutamiseks kohvikuna või on vajalik korteriomanike üldkoosoleku nõusolek? Kas kehtivad mingid täiendavad nõuded või piirangud, mis puudutavad äripinna kasutust toitlustusasutusena elamus? Kas ruumi sihtotstarvet on vaja ametlikult muuta või saab seal avada kohviku olemasolevate tingimuste alusel? Millised dokumendid ja kooskõlastused on vajalikud, et tagada seaduslik tegevus? Palume teie poolset ametlikku vastust ning juhiseid edasiste sammude osas. Kahjuks, P. OÜ esindajad ka ei saa sellele küsimusele vastata.

Senise eluruumi kasutuselevõtmine kohvikuna toob kaasa omandi kasutuse olulise muutumise ja teised korteriomanikud ei ole kohustatud taluma sellega kaasnevaid mõjutusi. Vajalik on kindlasti kõigi korteriomanike nõusolek kasutusotstarbe muutmiseks. Ruumide kasutusotstarve on seotud kinnistu sihtotstarbega. Katastriüksuse maakasutuse sihtotstarvete osakaal peab vastama hoone kasutamise otstarbele. Kui tegemist on 100 % elamumaaga ja osa hoonest soovitakse kasutada äripinnana, tuleb lisaks ruumide kasutusotstarbe muutmise taotlusele esitada kohalikule omavalitsusele taotlus katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks. Selleks, nagu ka ruumide kasutusotstarbe muutmiseks,  on vajalik kaasomanike kokkulepe.

Täpsemaid juhiseid soovitan küsida kohalikust omavalitsusest. Muuhulgas on oluline seegi, kas kehtiv detailplaneering soovitud muudatusi võimaldab.

Tere, mul on üks korter, mis on ostetud laenuga ja tagatiseks on ema korter. Laenu jääk on tänaseks väike. Soov on osta uus korter lapsele. Aga tagatiseks saan panna olemasoleva korteri, millel on veel laen peal. Kas saaksin panna selle korteri tagatiseks nii, et see on olemasolevale ja ostetavale korterile tagatiseks? Ostetava korteri hind on 53000.-. Laenu jääk umbes 5500 ja olemasoleva korteri väärtus on umbes 70000.- Kas üks korter saab olla kahele laenule tagatiseks? 

Kui laenuandja hindab, et kinnisasja väärtusest piisab mõlema laenu tagamiseks, on võimalik tagada sama kinnisasjaga mõlemat laenu. Nagu öeldud, on selleks vaja vaid hüpoteegipidaja (laenuandja panga) nõusolekut.

Kui maja on minu nimele kirjutatud, kuid sugulased on andnud asja kohtusse ning menetlus alles käib, kas saan seda maja oma tütre nimele kirjutada?

Kui Teie olete kinnistusregistri andmetel kinnisasja omanik ja kinnisasjale ei ole seatud keelumärget, on Teil kõik omaniku õigused, sealhulgas õigus oma omandiga tehinguid teha.

Tere, Kohtutäitur pani oksionile korteri. Korteril on pärandvarajagamisel omanik ja tähtajatu kasutusôigudega isik(lesk). Märge on tehtud ka sellest kinnisturaamatusse. Omanik vôttis hiljem nö hüpoteeklaenu ja tekkisid raskused laenu maksmisel. Nüüd ütles kohtutäitur, et kui oksion ônnestub, siis kaotab ka kehtivuse kasutusôigus leseks jäänud abikaasal ja tôstetakse välja. Kas see ähvardus on seaduslik ja inimene peab minema nö kuuse alla?

Kinnisasja täitemenetluses müügi korral jäävad püsima sissenõudja nõude või selle tagatiseks oleva õiguse järjekohast eespool ja samal järjekohal olevad kinnistusraamatust nähtuvad õigused. Seega, kui isiklik kasutusõigus asub hüpoteegist eespool, jääb see püsima. 

Tere! 2021. aasta suvel ostsin korteri samal aastal valminud ridaelamu tüüpi majja. 2024 aasta detsembris avastasin veekahjustused kahes ruumis. Seejärel võtsin ühendust arendajaga, kes omakorda võttis ühendust ehitajaga. Ehitajaga telefonitsi ülevaatamise aega kokku leppides ütles, et teab, milles probleem, sest sama asi oli ka ilmnenud uuemas kõrvalmajas. Nimelt oli gaasikatla ventilatsioon puudulikult soojustatud ja see osa ka korda tehti. Veekahjustuse saanud seinad lubati samuti korda teha, kuid nüüd on jutt muutunud. Ehitaja ja arendaja endal süüd ei näe ja soovitasid kindlustuse poole pöörduda. Pöördusin ja sain vastuseks, et tegemist varjatud puudusega (pretensioonide esitamise aeg olla varjatud puuduste korral 5 aastat) ja seda kindlustus ei hüvita, vaid vastutab ikka arendaja. Arendaja nõuab auditit, sest kindlustuse hinnang ei tähendavat midagi. Kas olen sunnitud auditi tellima? Kui on ehitaja süü, kas saan hiljem nõuda auditi hüvitamist? Mida üldse peaksin edasi tegema?

Tere

Täname pöördumast! 

Tuleb tellida erapooletu ehitusekspert, kui arendaja süüdi, peaks ta hiljem teile hüvitama ka ekspetiisitasu.

Lugupidamisega