Aastate eest on sõidutee servituut vormistatud X maaomaniku ja Y isiku vahel (Y kinnistu kasuks). Antud servituut kehtib igakordse omaniku kasuks. Kuna X kinnistu jagati vahepeal mitmeks teiseks kinnistuks, siis jagunemisel läks sõidutee servituut B kinnistule. Samas jäi Y servituudi kanne ka X registrisse, mida nüüd X maaomaniku poolt soovitakse maha võtta. Väidetavalt kandub antud servituut iga kord kui X maatükki müüakse või jagatakse ka teistele kinnistutele kaasa. Kui seadsulikult kinnisturegistris on sõidutee servituudi üleminek X-kinnistult B-kinnistule näha, siis MIKS on vaja Y maaomaniku kinnitust allkirjaga paberil, milles Y maaomanik kinnitab X ja B vahelist servituudi üleminekut? Y maaomanik ei saa ju kinnitada ega muuta midagi mis on seaduslikult kinnisturaamatus kirjas.

Servituut tekib kinnisasja omanike vahel asjaõiguslepingu sõlmimisel. Teeniva kinnisasja jagamisel jääb reaalservituut kehtima kõikide osade suhtes. Kui reaalservituut pärast teeniva kinnisasja jagamist mõnda selle osa ei koorma või koormata ei saa, on koormamata osa omanikul õigus nõuda oma osa suhtes reaalservituudi kustutamist kinnistusraamatust.

Kinnisasi X oli teeniv kinnisasi, mis jagati selliselt, et tee, mille kasutamiseks oli seatud servituut, jäi uue moodustatud kinnisasja B territooriumile. Kinnistusraamatus kehtib praegu servituut nii algse kui uue kinnisasja suhtes. Tee aga paikneb B-l ja seetõttu ei saa teeservituut koormata enam kinnisasja X, kuna kinnisasjal puudub tee. Nii ongi X omanikul õigus nõuda, et servituut kinnistusraamatus kinnisasjalt X kustutatakse. Kuivõrd tegemist on notariaalse asjaõiguslepingu muutmisega, tuleb nimetatud muudatuse kohta sõlmida uus asjaõiguslik leping. Teie keeldumisel saab kinnisasja X omanik nõuda servituudi kustutamist kohtus.

Tere! Soovin küsida garaaži omandamise kohta. Tegemist on garaažiga, millel pole katastri andmete põhjal omanikku. Garaaž on reformimata maa peal ja omandi ulatus on selgitamisel. Millised on minu võimalused ja mis peaks tegema, et garaaž saada kasutusse? Aitäh vastuse eest!

Soovitan pöörduda kohalikku omavalitsusse, et selgitada välja kas reformimata riigimaal asuv ehitis on peremehetu vara ja kas ning millist võimalust KOV garaaži kasutusse andmiseks näeb.

Tere. Probleem naabriga. Vastasmajas asuv loomade varjupaik ca 60ne loomaga. Pidevalt saavad koerad, kassid sealt jooksu ja leiavad tee minu aeda. Kuna varjupaiga jäätmed on ligi meelitanud närilised, kes samuti majja tungivad, olen oma majja ja kõrvalhoonetesse pannud mürki. Nüüd süüdistab varjupaiga omanik mind avalikult oma lahti pääsenud loomade mürgitamises. Avalikult ja seda oma MTÜ Facebooki lehel. Lisaks tunnistab ta seal, et on käinud minu väravas pilte tegemas. Samuti pildistab tema kaamera automaatselt iga meie käimise. Mida sellistes olukordades teha?

Kindlasti on ka teie elukohajärgses kohalikus omavalitsuses kehtestatud avaliku korra eeskiri, mis reguleerib ka loomapidamist. Soovitan oma murega pöörduda KOV poole, kes loomapidamise nõuete täitmist kontrollib. Kindlasti ei tohiks loomad pääseda välja loomapidaja kinnistult ja kui see juhtub, on tegemist hulkuvate loomadega. 

Samuti nähtub küsimusest, et naaber on paigaldanud valvekaamera. Kahjuks ei ole teada, kas kaamera on suunatud avalikult kasutatavale alale või otse teie kinnistule. Olukorras, kus kaamera filmib ka avalikku ala,  peab enne videovalve ala olema paigaldatud ka videovalvest teavitav silt, koostatud andmekaitsetingimused. Lisaks peab videovalve korraldaja ehk kaamera omanik olema valmis isikutele (ka teile) nende kohta käivaid salvestisi avaldama, sest eramaja külge paigaldatud kaamerasüsteemi kasutamine ei toimu enam üksnes isiklikul otstarbel, kui selline süsteem jälgib ka avalikku ruumi (nt üldkasutatavat tänavat). Avaliku ruumi statsionaarselt filmidel ei ole enam tegemist isikliku kasutuse erandiga. Sellisel juhul kohaldub isikuandmete kaitse üldmäärus ja kaamera paigaldaja peab olema valmis põhjendama enda õigustatud huvi ning tagama isikuandmete kaitse reeglite järgimise.

Naaberkinnistu filmimine ei ole ühelgi juhul lubatud.

Tere, elasime elukaaslasega 7 aastat oma majas. Abielus polnud ja mingiaeg tegime notaris tehingu kus maja kirjutasime naise nimele kuna nii oli sootsam pangalaenu maksta. Nüüd kus lahus oleme väidab eks naine, et mul pole mingit õigust majale. Kas kooseluajal kinnisvara väärtust tõstes ja mingeid lepinguid omamatta on mul õigus mingile osale või mitte? Kus alustada või mida tegema?

Ühisvara saab tekkida vaid abikaasadel, seega ilma abieluta kooselus ühisvara ei tekki ja kummagi partneri omandiks on vara, mis on tema soetatud ja tema nimele registreeritud. Seega Teil endise elukaaslase kinnisasjale omandiõigust ei ole. Küll võib olla Teil õigus tehtud kulude hüvitamiseks. Selle võimaluse välja selgitamiseks soovitan aga pöörduda juba individuaalsele õigusnõustamisele.

Mida teha kui suvila naaber on omastanud puurkaevu.Olen korduvalt pöördunud vallavalitsusse aga ei ole saanud mingit vastust.Naaber on omavoliliselt hakanud kasutama puurkaevu, on lõhkunud puurkaevu maapealse osa, mille hulka kuulusid elektri pump, torustik vee juhtimiseks, veekraanid.Kuidas käituda kui omavolitseja keeldub taastamist endist olukorda . Kelle poole pöörduda kui kohalik omavalitsus ignoreerib olukorda ja ei suhtle sellel teemal

Kaev kuulub selle kinnisasja juurde, millel ta asub ja seega on vastava kinnisasja omaniku omanduses. Kui ei ole seatud servituuti või sõlmitud muus vormis lepingut, millega kaevu omanik kohustub Teil kaevu kasutust võimaldama, ei saagi Te seda nõuda. Kui aga kaev paikneb ühisel maal, on see kaas- või ühisomanike ühine omand ja selle kasutamine peab toimuma kokkulepete alusel ühiselt. Kui keegi kaasomanikest kaaskasutust takistab, saab vaidluse lahendada tsiviilkohus.

Tere ! Paluks infot kuna Hiiumaa valla üldplaneeringu kohaselt ei tohi alla 1ha maale maja ehitada et kas võib ehitada alla 20m2 suvemaja Hiiumaale Käina valda, krundile suurusega 2800m2 mis on Maatulundusmaa 100%

Maatulundusmaa on põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa, samuti maa, millel on metsa- või põllumajanduslik potentsiaal. Ehk siis väikeelamumaa on ala, kuhu võib ehitada eramaju, ning maatulundusmaa on põllumaa, kus saab kartulit kasvatada või loomi pidada.

Maatulundusmaale lubatakse tavaolukorras ehitada üks eramu koos abihoonetega, suuremahulisemaks ehituseks tuleb teha detailplaneering. Maatulundusmaale võib ehitada ilma detailplaneeringuta juhul, kui maad on üle 2 ha. Maatulundusmaale ehitise planeerimisel tuleb arvestada kohaliku omavalitsuse kehtestatud ehituspiirangud ning teha kindlaks, kas on olemas juurdepääsutee, kus paiknevad maa-alused trassid, kaevud, elektri- ja sideliinid, millised võimalused on liituda elektri-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga.

Soovitan pöörduda kohaliku omavalitsuse poole ning uurida välja kas ja millistel tingimustel on võimalik krundile ehitada. 

Tere Kuidas saab muuta kinnistul õuemaa suurust? Kas hajaasustuses on õigus ehitada kinnistu õuemaale ka ehituskeeluvööndis? Probleem on sauna ehitamine kinnistuga piirneva jõe äärde. Ajalooliselt on seal saun olnud, aga lammutatud.

Ehituskeeluvööndis tuleb järgida kehtestatud piiranguid nii haja- kui tiheasustuses. Kui tegemist on ehituskeeluvööndiga, sinna ehitada ei tohi. Looduskaitseseaduses on sätestatud, et ehituskeeld ei laiene  hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse. Jõe äärde ehitades see aga tõenäoliselt just veekaitsevööndisse jääks.

Tere! Naaberkinnistu puud on kasvanud nii, et nende suured oksad ulatuvad meie maja katusele. Tahaksime lasta need eemaldada, et katust säästa ja et katusehooldust oleks võimalik teostada. Küsimus on, kes peab antud juhul maksma okste eemaldamise eest. Kahjuks on vaja professionaali - arboristi -abi, ise ilma spetsiaalse tehnikata ligi ei pääse (tegu kortermajaga), ning see on kulukas.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 149 lg 1 sätestab, et kinnisasja omanikul on õigus ära lõigata ja endale võtta naaberkinnisasjalt tema kinnisasjale ulatuvad puude ja põõsaste juured, oksad ja viljad, kui need kahjustavad kinnisasja kasutamist ja naaber ei ole neid hoiatusele vaatamata selleks vajaliku aja jooksul kõrvaldanud. Kinnisasja kasutamisega on eelkõige tegemist siis, kui juurte, okste või viljade tõttu on takistatud või raskendatud kinnistu majandamine, näiteks kui oksad varjavad valgust või juurte tõttu ei ole võimalik rajada peenraid. Kahjustumine võib aga tuleneda ka sellest, et kinnistu omanik muudab kinnistu kasutust ning juured või oksad takistavad uue kasutusviisi elluviimist. AÕS § 149 lg 1 eeldab enne naabri puude ja põõsaste kallale minemist naabrile tähtaja andmist, mille jooksul peab naaber ise kahjulikud mõjutused eemaldama.

Okste eemaldamiseks tehtud kulutused võib olla võimalik puu omanikult kahjuhüvitisena välja nõuda.

Kas teine maaomanik tohib üldse teise kinnistut kaamera abil jälgida(ilma nõusolekuta) ja mida inimesed parasjagu teevad?

Kui kaamera vaatevälja jääb ainult inimese enda omandis olev ala, on tegemist isiklikul otstarbel andmete töötlemisega ja isikuandmete kaitse reeglid ei kohaldu. Naaberkinnistu filmimine ei ole ühelgi juhul lubatud.

Tere, kui teen kinkelepingu notari juures oma alaealisele lapsele siis kas lapse teisel vanemal (ema/isa) on sellele korterile õigus? Kui korteril on kaasomand siis kas kinkelepingu tegemisel pean temalt nõusolekut küsima? Kui on kinkeleping tehtud siis kas kinkija nimi eemaldatakse sellelt objektilt kinnisvararegistrist?

Kaasomandis oleva kinnisasja võõrandamine ei nõue teise kaasomaniku nõusolekut. Kui võõrandamise aluseks on müügileping, on teisel kaasomanikul õigus kasutada ostueesõigust. Kinkelepingu puhul selline õigus puudub. Kinkelepinguga annab kinkija omandi üle kingisaajale kellest saab uus omanik. Kinkija omandiõigus kingitud esemele lõpeb. Õigus kinnisasjale on kingisaajal, teistel isikutel puuduvad kingiks saadud asjale omandiõigused. Vanematel on kohustus lapse vara heaperemehelikult hallata. Tehinguid lapsele kuuluva varaga teha ei saa, välja arvatud juhul kui tehing on lapse huvides vajalik ja kohus on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.