Tere! Kirjutan seoses pärandiga.Ema tegi testamendi õele ja vennale.Mina olen majja sisse kirjutatud.Kas nad võivad mind majast välja visata? Kas mul on mõtet teha notari juures avaldus,et ma sooviks ka pärandist osa võtta?

Kui ema oli maja omanik, saavad selle testamendijärgsed pärijad ehk teie õde ja vend. Elukoha registreering rahvastikuregistris ei anna omandit ega kasutusõigust. Kui teil on majale kinnistusraamatusse kantud isiklik kasutusõigus (AÕS § 227), ei saa pärijad teid välja saata, sest õigus kehtib edasi olenemata, kes on omanik. Saate selle üle kontrollida kinnistusraamatust. Kui sellist õigust teie kasuks seatud ei ole, võivad uued omanikud nõuda teie välja kolimist. 
Pärimisel on kolm alust ja nende tähtsuse järjekord on: esimesena pärimisleping, seejärel testament ja alles viimasena seadus (PärS § 9 lg 2). Ehk kui ema on teinud testamendi õele ja vennale ning kui testament on kehtiv, siis toimub pärimine testamendi alusel ning kui teid ei ole testamendis nimetatud, siis teie pärija ei ole. Kuid teil võib olla sundosa nõue (PärS § 104). Sundosa on raha, mitte maja ega osa majast, ja see on: 1) pool sellest, mida te oleksite saanud seadusjärgse pärimise korral (PärS § 105). Sundosa nõue on testamendijärgsete pärijate vastu, mitte pärijaks olemine. Siin peab arvestama, et sundosa saab nõuda ainult siis, kui emal oli surma hetkel perekonnaseadusest tulenev ülalpidamiskohustus teie suhtes (PärS § 104 lg 1). Täisealise lapse puhul on selline kohustus erandlik, näiteks kui te õpite või olete töövõimetu (PKS § 97). Kui seda tingimust pole, siis sundosa ei kehti. Lisaks peab arvestama sundosa nõude puhul tähtajaga, nimelt sundosa nõue aegub 3 aasta möödumisel hetkest, kui saite teada ema surmast ja testamendist, ja igal juhul 10 aasta jooksul pärast pärandi avanemist (PärS § 109 lg-d 1 ja 2).
Lisaks kindasti soovitan teil pöörduda notari poole, et saada testamendiga tutvuda. Notar saab öelda, mis testamendis täpselt on kirjas, kes on pärijad ja kas testament on nõuetekohaselt vormistatud. See on vajalik ka selleks, et hinnata, kas teil on õigus sundosale või põhjust testamenti vaidlustada.
 

Tere Ema on 91 aastat vana ja dementsusega. Viibib hooldekodus ja sealt tagasi korterisse elama tulle ei ole tervislikel põhjustel võimalik. Korter on minu omand aga emal on õigus seal elada kuni elupäevade lõpuni. Soov ja vajadus on korter müüa, et saadud rahast tagada emale parem hooldekodu koht, kui võimaldab pension. Korteri ostaks vennapoeg (ja tema ema), aga pangad ei kipu talle laenu andma, kuna emal on korteris elamisõigus. Kuna ema on dementne, siis on ilmselt notari poole pöördumine üsna mõttetu. Millised on minu võimalused korter vennapojale müüa?

Kirjelduse põhjal ei ole korteri müümine iseenesest võimatu, kuid enne müüki tuleb lahendada ema kasuks seatud isikliku kasutusõiguse küsimus. Kui ema on 91-aastane ja dementsuse tõttu ei suuda enam oma tegudest aru saada ega neid juhtida, siis on väga tõenäoline, et ta ei saa enam iseseisvalt teha notariaalset avaldust isikliku kasutusõiguse lõpetamiseks. Seega ei ole lahenduseks see, et proovida ema lihtsalt notarisse viia ja lasta tal kasutusõigusest loobuda. Kui ema dementsuse tõttu ei ole enam võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima, tuleb kasutada eestkoste mehhanismi. Kui eestkostet veel ei ole seatud, tuleb pöörduda kohtusse eestkoste seadmiseks. Selleks tuleb kohtule esitada avaldus. Avalduse esitamisel peab tasuma riigilõivu 10 eurot. Kohtule avaldust esitades on oluline kirjeldada eestkostet vajava isiku olukorda ja põhjendada eestkoste seadmise vajadust. Perekonnaseaduse § 203 lg 1 kohaselt määrab kohus täisealisele eestkostja, kui ta ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Eestkostja on oma ülesannete piires eestkostetava seaduslik esindaja (PKS § 207 lg 1) ning tema ülesanne on kaitsta eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ja huve (PKS § 206 lg 1). Perekonnaseaduse § 187 lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel ilma kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. Samuti hõlmab nimetatud säte eestkostetavale kuuluva kinnisasjaõiguse lõppemisega seotud käsutusi. See tähendab, et lisaks eestkoste määramisele on vajalik taotleda kohtult ka nõusolek ema kasuks seatud isikliku kasutusõiguse lõpetamiseks ja kustutamiseks. Avalduse esitamisel peab tasuma riigilõivu. Kohtu ülesanne on siin hinnata, kas kasutusõiguse lõpetamine on ema huvides. Teie kirjeldatud olukorras on oluline põhjendus see, et: 1) ema ei ela enam korteris; 2) tervislikel põhjustel ei ole tema korterisse tagasikolimine võimalik; 3) ema viibib hooldekodus; 4) korteris elamise õigus ei täida enam tegelikku eesmärki; 5) korteri müümise eesmärk on saada raha ema hoolduse ja elukvaliteedi tagamiseks; 6) müügist saadavat raha kavatsetakse kasutada ema huvides, eelkõige parema hooldekodu koha või hoolduse finantseerimiseks. Need asjaolud tuleks kohtule võimalikult konkreetselt ära tõendada. Kui te olete saanud kohtult jõustunud eestkoste määramise määruse ning jõustunud kohtu nõusoleku ema kasuks seatud isikliku kasutusõiguse lõpetamiseks ja kustutamiseks, siis saate nimetatud dokumendid esitada notarile ning leppida kokku aja korteri müügiks koos isikliku kasutusõiguse lõpetamise ja kustutamisega. Kohtulahendid ise automaatselt ei lõpeta ega kustuta teie ema kasuks seatud kasutusõigust, õiguse kustutamiseks koostab teie soovil teile notar ning esitab selle avalduse kinnistusregistrile koos korteri müügilepinguga, kui te kasutusõiguse lõpetamise soovite teha samas dokumendis koos korteri müügiga. Juhul kui soovite kasutusõiguse lõpetada varem, enne müügilepingu sõlmimist, siis esmalt sõlmite notaris dokumendi isiklikus kasutusõiguse lõpetamiseks ja kustutamiseks, siis notar esitab dokumendid kinnistusregistrile ning kui teie poolt on tasutud riigilõiv kasutusõiguse kustutamiselt, siis tehakse isikliku kasutusõiguse kustutamise kanne kinnistusregistrisse ning teie saate selle kohta oma e-postile kinnistusregistri väljavõtte Tartu Maakohtult. Täisealisele eestkoste seadmise kohta saate täiendavalt lugeda siit.

Tere! Soovin nõu seoses minu abikaasa ema 2006 sõlmitud notariaalse kinkelepinguga. Abikaasa ema kinkis 2006 talle kuuluva kinnistu oma pojale. Kinkelepingus on kinkijale seatud eluaegne tasuta isiklik kasutusõigus. Lepingus on samas kirjas, et kinkija ei soovinud kingisaajale kohustusi ega koormisi seada. Kingisaaja suri 2011 ning kinnistu läks pärimise teel tema lastele. Kinkija suri 2026 ning minu abikaasa on tema pärija. Nüüd soovivad kinnistu praegused omanikud kinnistu müüa. Perekonnas on aastaid olnud juttu, et kinnistu võiks kunagi minu abikaasale tagasi minna, kuid seda kokkulepet kinkelepingus kirjalikult ei ole. Samuti oleme mina ja minu abikaasa aastaid aidanud kinkijat ning tema elukohta: oleme teinud majas remonti, hooldanud kinnistut, toonud majja vee ja ehitanud kuivkäimla. Kingisaaja ega tema lapsed meie teada kinkija elutingimuste parandamisse rahaliselt ei panustanud. Minu küsimus on: kas minu abikaasal kui kinkija pärijal võib pärast kinkija surma olla mingi õiguslik alus nõuda kinnistu tagastamist, vaidlustada selle müük või takistada müüki, arvestades 2006 kinkelepingut ja asjaolusid, mis on pärast lepingu sõlmimist aset leidnud? Samuti sooviksin teada, kas sellise nõude esitamiseks võib olla veel mingi kehtiv tähtaeg või on võimalik kasutada mõnda muud õiguslikku alust peale kinkelepingu tagasivõtmise.  

Võlaõigusseadus § 267 ja 268 toob välja kinkelepingust tagamine alused enne kinkelepingu täitmist ning pärast täitmist. Kuna antud juhul on kinkeleping täidetud, siis saaks kinkelepingust taganeda jämeda tänamatuse tõttu, kinkega seotud koormatise või tingimuse rikkumise korral ning kui kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama. Kinkest taganemine on seotud tähtajaga, nimelt kinkija võib kinkelepingust taganeda 1 aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Kui kinkija sureb enne eelnimetatud tähtaja möödumist, lähevad vastavad õigused tähtaja ülejäänud ulatuses üle tema pärijatele, kuid pärijad võivad kinkelepingust taganeda võlaõigusseaduse § 270 lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul üksnes juhul, kui kingisaaja põhjustas kinkija surma tahtlikult ja õigusvastaselt või takistas teda lepingust taganemast. Kui kingisaaja on surnud, siis täidetud kinkelepingust enam taganeda ei saa. 
Isiklik kasutusõigus elamule annab õiguse isikule vastavalt kokkulepitule kasutada kasutusõigusega koormatud eset oma elamiseks, see ei anna õigust omandile. Kui isiklik kasutusõigus on füüsilise isikuga sõlmitud tähtajatuna, siis see tähendab, et see on seotud õigustatud isiku elueaga, ehk kui ta sureb, siis kasutusõigus lõpeb ning see ei lähe üle tema pärijatele. 
Tulenevalt teie kirjeldatule ei ole tõenäoliselt teie abikaasal alust nõuda kinnistu tagastamist. Samuti ei anna aastaid tehtud remont ja hooldamine teile õigust takistada või keelata kinnistu müüki. Kõne alla võiks tulla kulutuste hüvitamine või alusetu rikastumise nõue, kui kinnistu omanik sai teie abikaasa kulutuste tõttu varalise kasu või kui teie abikaasa tegi omaniku huvides vajalikke töid ja omanik oleks neid mõistlikult soovinud. Oluline on siin tõendada konkreetsed kulutused ja nende seos kinnistu väärtuse suurenemisega, lisaks on oluline aeg. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Alusetust rikastumisest tulenev nõue aegub hiljemalt kümne aasta möödumisel alusetu rikastumise toimumisest. Seega vanade remondikulude puhul on aegumine tõenäoliselt suurim takistus.

Tere! Soovin küsida, mis õigused on naisel, kes on mehega vabaabielus olnud üle kümne aasta, saanud selle mehega selle aja jooksul kaks last ja ehitanud maja, köik on mehe nime peal, lahku minnes, kui palju kuulub majast naisele?

Tere! Maja kuuluvust näitab omanikukanne kinnistusraamatus. Kui kinnistusraamatusse on omanikuna sisse kantud üksnes mees ning ametlikult abielus ei olda (sh varasuhteks valitult ühisvara), siis naisel sellele majale omandiõigust ei ole. Naisel võib olla tekkinud kulutuste hüvitamise nõue, kui ta on oma rahade eest aidanud maja ehitada või tasunud selle eest laenumakseid. Selliste maksete tagasinõudmisega soovitan kiirustada, sest need nõuded aeguvad üsna kiiresti - üldreeglina kolme aastaga.

Tere! Soovin saada nõu vara jagamise suhtes. Olen saanud emalt kingituseks suvila osa - 25 %, ülejaanud 75% on kingitud minu vennale. Nüüd ema soovib saada tütrele ehk mulle kingitud osa tagasi. Kas tal on selleks õigus olemas?

Kinkelepingust taganemine on võimalik seaduses või lepingus ettenähtud alustel. Kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda võlaõigusseaduse § 267 punktides 1–3 ettenähtud juhtudel. Nendeks juhtudeks on: 1) kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust; 2) kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha; 3) kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse.
Seega, kui ema põhjuseks on üksnes see, et ta soovib nüüd kingitud 25% endale tagasi, kuid puudub mõni eeltoodud seaduses sätestatud alus või kinkelepingus kokkulepitud taganemise alus, siis ei ole tal õigust nõuda, et tütar kingitud osa talle tagasi annaks. Samuti tuleb arvestada, et kinkija taganemisõiguse teostamiseks on seaduses sätestatud tähtaeg – kinkija võib kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama taganemisõiguse tekkimisest.
Kuna lõplik hinnang sõltub ka konkreetse kinkelepingu sisust, on soovitatav vaadata üle kinkeleping. Eelkõige tuleks kontrollida, kas kinkelepingus oli sätestatud mingeid tingimusi, koormisi või muid kokkuleppeid, mis võivad mõjutada ema õigust kinkelepingust taganeda. Vajadusel võib lepingu ülevaatamiseks pöörduda notari poole, kelle juures leping sai sõlmitud.

Tere Küsimus on alljärgnev. Renoveerisin 2-toalise korteri täielikult. Korteris asendati vana elekterijuhtemistik uue vastu, ümberehitati gaasitorustik (torustiku välisilme ja omadus muutus). Korteri netopind muutus 3,4 ruutmeetri võrra väiksemaks kuna siseseinad ehitati kivivilla ja kipsplaatidega. Küsimused on järgnevad: Korteri pinna muutmisega muutub ka kogu hoone suletud netopind. Kas on vaja korteriühistu nõusolekut hoone suletud netopinna muutmiseks? Kas vastab tõele, et hoone suletud netopinna muutus tuleb sisse viia kinnistusraamatus, mis eeldab kõikide korteriomanike notarisse pöördumist? Kas antud olukorras on üldse vajalik korteriühistu nõusolek? Tegemist on korteriomandiga mis ei kuulu kaasomandisse. Kuna korteris asetsev gaasitorustik (kaasomand) ümberehitati, siis kas piisaks ainult korteriühistu nõusolekust? Vastust ootama jäädes!

Korteri siseseinte paksendamisest tulenev 3,4 m² netopinna vähenemine ei tähenda iseenesest, et muutuks korteriomandi eriomandi ulatus või et vaja oleks kõigi korteriomanike notariaalset kokkulepet. Ainuüksi hoone suletud netopinna muutumise tõttu ei ole üldjuhul vaja kinnistusraamatu kannet muuta. Gaasitorustiku puhul on olukord teistsugune: kui tegu on kaasomandisse kuuluva ja maja ühise gaasisüsteemi osaga, ei pruugi piisata üksnes juhatuse antud nõusolekust. Vajalik otsustusviis sõltub sellest, kas tehti tavapärane asendus- või hooldustöö või muudeti oluliselt ühise tehnosüsteemi asukohta, toimimist või ohutust.

Korteriomand ei ole tervikuna kaasomand ega tervikuna eriomand. Korteriomanikul on eriomand oma ruumiliselt piiritletud korterile ning sellega seotud mõtteline osa kinnisasja kaasomandist. Seega kuulub korteriomandi juurde alati ka kaasomandiosa, isegi kui korteri enda ruumid on eriomandi ese. Kui kipsplaadi ja kivivillaga kaeti korteri sees olemasolevad seinad ning sellega ei nihutatud korteri piire, ei hõivatud trepikoda, koridori, tehnoruumi ega teise korteri pinda, siis eriomandi õiguslik ulatus tavaliselt ei muutu. Muutub ruumi mõõdistuslik netopind, mitte tingimata korteriomandi ese. Praeguse õiguse järgi ei kanta korteri pindala ruutmeetrites kinnistusraamatusse õiguslikult määrava andmena. Seetõttu ei eelda iga netopinna mõõtmislik muutus kinnistusraamatu muutmist ega kõigi korteriomanike notarisse minekut. Kinnistusraamatu ja notariaalse kokkuleppe vajadus tekib eelkõige siis, kui soovitakse muuta eriomandi tegelikku ulatust, näiteks võtta korteri koosseisu osa trepikojast, koridorist või muust kaasomandis olevast pinnast või muuta korterite vahelisi piire. Kui gaasitoru teenindab mitut korterit või on hoone ühise gaasisüsteemi osa, on see tõenäoliselt kaasomandi ese ka siis, kui toru paikneb teie korteris. Sellise torustiku lihtsalt samaväärne väljavahetamine võib olla kaasomandi korrashoid. Kuid toru asukoha, lahenduse, ühenduste või süsteemi omaduste muutmine võib olla kaasomandi eseme ümberkorraldus. Korteriühistu juhatus saab anda seisukoha või korraldada töid, kuid juhatuse nõusolek üksi ei asenda korteriomanike kokkulepet juhul, kui töö on sellise ulatusega, milleks seadus nõuab kõigi korteriomanike kokkulepet. Kui töö on tavapärane majandamine või nõuetekohane korrashoid, võib piisata korteriomanike üldkoosoleku otsusest või majanduskavast tulenevast otsusest. Olulise ümberkorralduse korral võib olla vajalik kõigi korteriomanike kokkulepe.

Notariaalse teeservituudi seadmisel sai kokku lepitud võimalus teenivat kinnistut kasutada ajutise parkimise tarbeks. Servituudi lepingusse sai kirja "Käesolevas lepingus kokku lepitud teeservituudi sisuks on valitseva kinnistu igakordse omaniku õigus kasutada teenival kinnistul paiknevat teed jalgsi ja igat liiki sõidukitega ööpäevaringselt piiramatu arv kordi. Servituut ei anna õigust kasutada servituudi ala pikaajaliseks parkimiseks ja asjade ladustamiseks." Tekkinud on vaidlused teeniva kinnistu uue omanikuga. Kas teie hinnangul on antud sõnastus piisav, üheselt mõistetav tagamaks lühiajalise parkimise lubamist.

Küsimuse kohaselt on pooled notariaalselt tõestatud servituudikokkuleppes andnud valitseva kinnistu igakordsele omanikule õiguse kasutada teenival kinnistul olevat teed jalgsi ja sõidukitega ööpäevaringselt piiramatu arv kordi, kuid keelanud on servituudi ala kasutamine pikaajaliseks parkimiseks ja ladustamiseks. See tingimus tagab selge läbisõiduõiguse, kuid parkimise osas on tingimus puudulik, kokku ei lepitud, mida tähendab pikaajaline parkimine ning lühiajalise parkimise lubatavus tuleneb ainult kaudselt, vastupidises sõnastuses toodud keelust. Tundub, et praegune sõnastus ei anna üheselt ja vaidlusteta alust lühiajaliseks parkimiseks, seetõttu ilmselt ongi vaidlus tekkinud. Ainus selge piirang parkimisele on see, et parkida tohiks üksnes servituudi alale, keelatud on parkimiseks kasutada servituudist väljaspoole jäävat teeniva kinnistu maa-ala.  

Pikaajaline parkimine võiks tähendada kestvat ja staatilist servituudi ala hõivamist, seega sõiduki seisma jätmist pikemaks ajaks või korduvalt samasse kohta, mis muudaks selle servituudi ala sõidutee asemel sisuliselt parklaks. Lühiajaline parkimine peaks olema juhuslik ja läbisõiduga vahetult seotud peatumine, näiteks laadimiseks, reisijate peale-mahaminekuks või lühikeseks külastuseks, mis ei takista teiste isikute liikumist teel. Kuna seadus neid mõisteid ei täpsusta, jääb piir hinnanguliseks, kui pooled seda ise ei sõnasta.

Kindlaim lahendus on sõlmida notariaalne täiendav kokkulepe, mis annab lühiajalisele parkimisele sõnaselge õiguse koos ajalise piiri ja vajadusel parkimise kohaga, ning see tuleb kanda kinnistusraamatusse, et see kehtiks ka tulevaste omanike suhtes. Kui pooled uut notariaalset kokkulepet ei sõlmi, tuleb küsimus lahendada läbirääkimiste teel, leppides praktikas kokku mõistlikus ajapiiris (näiteks kuni tund või paar) ja lubatud sõidukite arvus, ilma et see formaalselt servituudi sisu muudaks. Selline kokkulepe seob aga ainult praeguseid omanikke, mitte edaspidiseid.

Läbirääkimistel tuleb arvestada, et kui lühiajaliselt parkivate sõidukite arv on suur, võib see faktiliselt mõjuda samamoodi nagu pikaajaline parkimine, koormates teenivat kinnistut üle servituudi algse eesmärgi. Teeniva kinnistu omaniku talumiskohustus ulatub vaid servituudi mõistliku eesmärgi piiresse — kui kasutus muutub ebamõistlikult koormavaks, võib ta nõuda selle piiramist. Kui lühiajalisest parkimisest (sh parkimisest servituudi alast väljaspool) tekib teenivale kinnistule reaalne kahju, on põhjendatud, et valitseva kinnistu omanik selle hüvitab.

Tere! Soovin müüa mulle kuuluvat paarismajaboksi. Palun andke teada, kas minu naabril on sellises olukorras seadusest või kinnistusraamatusse kantud õigus minu paarismajaboksi ostmiseks eelisjärjekorras (ostueesõigus)? Kas enne müüki on vajalik naabri kirjalik nõusolek või tuleb talle müügist ja müügitingimustest eraldi kirjalikult teatada? Samuti sooviksin teada, kas paarismajaboksi puhul võib naabri ostueesõigus tuleneda sellest, et meie majad on omavahel garaažide kaudu ühendatud. Ette tänades!

Kuigi tegemist on paarismajaga või et garaažid on ühendatud, ei anna see naabrile automaatselt ostueesõigust. Naabri kirjalikku nõusolekut ei ole tavaliselt müügiks vaja.
Naabri ostueesõigus on olemas, kui teie müüdav osa on kinnisasja mõtteline osa ja naaber on selle kinnisasja kaasomanik, või kui naabri kasuks on ostueesõigus notariaalselt seatud ja kinnistusraamatusse kantud.
Enne müüki kontrollige kinnistusraamatu https://www.rik.ee/et/e-kinnistusraamat/e-kinnistusraamat registriosa ning müüdava objekti õiguslikku liiki: kas see on iseseisev kinnistu, korteriomand või osa kaasomandis olevast kinnisasjast.

Kui paarismajaboks on eraldi kinnistu või eraldi korteriomand, ei ole teise boksi omanikul üldjuhul seadusest tulenevat ostueesõigust. Sel juhul võite boksi müüa ilma naabri nõusoleku või talle müügipakkumise tegemiseta.
Kui aga mõlemad pooled kuuluvad ühele kinnistule kaasomandina ning müüte oma mõttelist osa, on teisel kaasomanikul seadusest tulenev ostueesõigus. See ei tähenda, et ta peaks müügile eelnevalt nõusoleku andma, kuid tal on üldjuhul pärast kolmanda isikuga müügilepingu sõlmimist  õigus astuda ostja asemele samadel tingimustel.
Ostueesõigus võib tuleneda ka varasemast notariaalsest kokkuleppest. Kinnisasja puhul on selline õigus kolmandate isikute suhtes kõige selgemalt nähtav kinnistusraamatu kandes. Kontrollida tasub eelkõige registriosa kolmandat jakku ning alusdokumente.
Paarismajabokside ühendatus garaažide kaudu ei loo iseenesest ostueesõigust. See võib küll viidata ühistele konstruktsioonidele, tehnosüsteemidele, servituutidele või kaasomandile, kuid ostueesõiguse olemasolu sõltub omandivormist ja võimalikust kinnitusraamatu kandest, mitte hoonete ühendamise viisist.

Tere. Minu naaber rajas mõned aastad tagasi meie kruntide vahele müüri. Ta lasi enne ehitamist geodeedil piirid üle mõõta ja ehitas müüri täpselt kahe krundi piirile. Nüüd soovime meie endale aeda ehitada ja sellega seoses on plaanis ka liugvarav paigaldada. Värava jaoks oleks vaja naabri rajatud müüri külge kinnitada umbes 200x200mm suuruses väravaking, mis kinnitatakse kahe betoonikruviga. Naaber on sellele vastu ja lubab kinga paigaldamise korral kohtusse pöörduda. Kas meil on õigus see king paigaldada või on see nö “hall ala”?

Päris "halli alaga" tegemist ei ole. Piiril asuv müür on seaduse järgi naabrite ühiskasutuses sõltumata sellest, kumb selle ehitas või kelle kinnistule see vormiliselt kuulub. Kui müür asub füüsiliselt täpselt piiril, võib tegemist olla ka naabrite kaasomandiga.
Ühiskasutus ei tähenda, et kumbki naaber võiks müüri ühepoolselt oma vajadusteks ümber teha. Väravakinga paigaldamine eeldab puurimist ning sellele kandub liugvärava koormus; seega võib see mõjutada müüri seisukorda, välimust ja hilisemat kasutust.
Naaber ei tohiks siiski põhjendamatult takistada piirirajatise mõistlikku kasutamist, kui teil on selleks õigustatud huvi ja tema huve ei kahjustata ülemäära. Vaidluse korral hinnatakse muu hulgas värava kaalu ja koormust, kinnituse tehnilist lahendust, müüri seisukorda, kahju- ja ohuriski ning seda, kas samal eesmärgil oleks võimalik  iseseisev post .
Kuna naaber on juba selgelt vastu, ei soovita väravakinga enne kokkulepet paigaldada. Ühepoolne puurimine võib kaasa tuua nõude töö lõpetamiseks, kinnituse eemaldamiseks või võimaliku kahju hüvitamiseks.

tere Saime päranduseks maja, mida kavatseme müüja. kinnistul asuvad ka kõrvalhooned, mille kohta puuduvad dokumendid. oleme teinud järelpärimisi arhiivist, aga seal pole midag. Hooned on ehitatud enne 1998. a. (maaostu lepingul 1998.a. on ehitised nimetatud). Kõik hooned (saun. garaazˇ, kuur ja elumaja) on lagunenud ja ostjatel on kavas need mingil ajal lammutada. 1. Kas nii vanade hoonete (al 1971.a) puhul on müügi korral vaja nad kanda ehitisregistrisse? 2. Kas võib krunti müüja ka ilma nende ehitiste sisekanneteta?? 3. Ostja on tutvunud ehitiste seisukorraga. Kuidas vormistada müügileping nii, et hiljem ei oleks tagasiulatuvalt nõudeid puuduste likvideerimise kohta?

Kinnistu müük iseenesest ei eelda alati, et kõik kinnistul olevad ehitised peavad enne tehingut olema ehitisregistrisse kantud. Kuna tegemist on ehitisregistris kajastamata ehitistega, soovitan enne müüki pöörduda kohaliku omavalitsuse poole ja selgitada välja, millised andmed nende ehitiste kohta on olemas ning kas ja millises ulatuses tuleb need ehitisregistris kajastada. Saadud info tuleks müügilepingus ka ostjale teatavaks teha. Kui ehitiste registriandmed puuduvad, ei tähenda see iseenesest, et kinnistut ei saa müüa. Oluline on, et ostja oleks teadlik kinnistul asuvatest ehitistest, nende registriandmete puudumisest, vanusest ja tegelikust seisukorrast. Samuti tuleks lepingus kokku leppida, kas ja kelle kohustuseks jääb ehitiste registriandmete korrastamine, vajalike toimingute tegemine või ehitiste seadustamine ning kes kannab sellega seotud kulud
Riigikohtu praktika kohaselt on puuduste võimalikult konkreetne avalikustamine oluline müüja vastutuse piiramisel. Ostja hilisemate nõuete riski vähendamiseks ei piisa üldisest märkusest, et kinnisasi müüakse „sellises seisukorras, nagu see on“. Teadaolevad puudused tuleb ostjale konkreetselt avaldada ning kui pooled soovivad müüja vastutust nende puuduste osas piirata või välistada, peab see olema poolte selge kokkulepe. Pelgalt asjaolu, et ostja on ehitistega tutvunud, ei pruugi olla piisav. Kui müüja teadis või pidi teadma puudusest ja ei avaldanud seda ostjale, ei saa ta üldjuhul tugineda kokkuleppele, millega müüja vastutust selle puuduse eest piiratakse või välistataks. Notar on erapooletu ning ei saa ühe poole soovil lihtsalt lepingusse märkida, et müüja ei vastuta. Notar kajastab lepingus poolte kokkuleppeid ja selgitab neile nende õiguslikke tagajärgi. Seetõttu on oluline anda notarile enne tehingut teada kõik kinnistul olevad ehitised, nende tegelik seisukord, teadaolevad puudused, registriandmete puudumine ning ostjaga juba saavutatud kokkulepped. 
Soovitan enne müügilepingu sõlmimist võtta notariga ühendust ning edastada talle kinnistu andmed, olemasolevad dokumendid ja arhiivist saadud vastused. Nii saab notar selgitada, kuidas ehitised ja poolte kokkulepped müügilepingus kõige täpsemalt kajastada.
Soovitav läbi lugeda ka Notarite Koja soovitused kinnisasja müüjale ja ostjale, mis on leitav siit.