Mida teha kui suvila naaber on omastanud puurkaevu.Olen korduvalt pöördunud vallavalitsusse aga ei ole saanud mingit vastust.Naaber on omavoliliselt hakanud kasutama puurkaevu, on lõhkunud puurkaevu maapealse osa, mille hulka kuulusid elektri pump, torustik vee juhtimiseks, veekraanid.Kuidas käituda kui omavolitseja keeldub taastamist endist olukorda . Kelle poole pöörduda kui kohalik omavalitsus ignoreerib olukorda ja ei suhtle sellel teemal

Kaev kuulub selle kinnisasja juurde, millel ta asub ja seega on vastava kinnisasja omaniku omanduses. Kui ei ole seatud servituuti või sõlmitud muus vormis lepingut, millega kaevu omanik kohustub Teil kaevu kasutust võimaldama, ei saagi Te seda nõuda. Kui aga kaev paikneb ühisel maal, on see kaas- või ühisomanike ühine omand ja selle kasutamine peab toimuma kokkulepete alusel ühiselt. Kui keegi kaasomanikest kaaskasutust takistab, saab vaidluse lahendada tsiviilkohus.

Tere ! Paluks infot kuna Hiiumaa valla üldplaneeringu kohaselt ei tohi alla 1ha maale maja ehitada et kas võib ehitada alla 20m2 suvemaja Hiiumaale Käina valda, krundile suurusega 2800m2 mis on Maatulundusmaa 100%

Maatulundusmaa on põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa, samuti maa, millel on metsa- või põllumajanduslik potentsiaal. Ehk siis väikeelamumaa on ala, kuhu võib ehitada eramaju, ning maatulundusmaa on põllumaa, kus saab kartulit kasvatada või loomi pidada.

Maatulundusmaale lubatakse tavaolukorras ehitada üks eramu koos abihoonetega, suuremahulisemaks ehituseks tuleb teha detailplaneering. Maatulundusmaale võib ehitada ilma detailplaneeringuta juhul, kui maad on üle 2 ha. Maatulundusmaale ehitise planeerimisel tuleb arvestada kohaliku omavalitsuse kehtestatud ehituspiirangud ning teha kindlaks, kas on olemas juurdepääsutee, kus paiknevad maa-alused trassid, kaevud, elektri- ja sideliinid, millised võimalused on liituda elektri-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga.

Soovitan pöörduda kohaliku omavalitsuse poole ning uurida välja kas ja millistel tingimustel on võimalik krundile ehitada. 

Tere Kuidas saab muuta kinnistul õuemaa suurust? Kas hajaasustuses on õigus ehitada kinnistu õuemaale ka ehituskeeluvööndis? Probleem on sauna ehitamine kinnistuga piirneva jõe äärde. Ajalooliselt on seal saun olnud, aga lammutatud.

Ehituskeeluvööndis tuleb järgida kehtestatud piiranguid nii haja- kui tiheasustuses. Kui tegemist on ehituskeeluvööndiga, sinna ehitada ei tohi. Looduskaitseseaduses on sätestatud, et ehituskeeld ei laiene  hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse. Jõe äärde ehitades see aga tõenäoliselt just veekaitsevööndisse jääks.

Tere! Naaberkinnistu puud on kasvanud nii, et nende suured oksad ulatuvad meie maja katusele. Tahaksime lasta need eemaldada, et katust säästa ja et katusehooldust oleks võimalik teostada. Küsimus on, kes peab antud juhul maksma okste eemaldamise eest. Kahjuks on vaja professionaali - arboristi -abi, ise ilma spetsiaalse tehnikata ligi ei pääse (tegu kortermajaga), ning see on kulukas.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 149 lg 1 sätestab, et kinnisasja omanikul on õigus ära lõigata ja endale võtta naaberkinnisasjalt tema kinnisasjale ulatuvad puude ja põõsaste juured, oksad ja viljad, kui need kahjustavad kinnisasja kasutamist ja naaber ei ole neid hoiatusele vaatamata selleks vajaliku aja jooksul kõrvaldanud. Kinnisasja kasutamisega on eelkõige tegemist siis, kui juurte, okste või viljade tõttu on takistatud või raskendatud kinnistu majandamine, näiteks kui oksad varjavad valgust või juurte tõttu ei ole võimalik rajada peenraid. Kahjustumine võib aga tuleneda ka sellest, et kinnistu omanik muudab kinnistu kasutust ning juured või oksad takistavad uue kasutusviisi elluviimist. AÕS § 149 lg 1 eeldab enne naabri puude ja põõsaste kallale minemist naabrile tähtaja andmist, mille jooksul peab naaber ise kahjulikud mõjutused eemaldama.

Okste eemaldamiseks tehtud kulutused võib olla võimalik puu omanikult kahjuhüvitisena välja nõuda.

Kas teine maaomanik tohib üldse teise kinnistut kaamera abil jälgida(ilma nõusolekuta) ja mida inimesed parasjagu teevad?

Kui kaamera vaatevälja jääb ainult inimese enda omandis olev ala, on tegemist isiklikul otstarbel andmete töötlemisega ja isikuandmete kaitse reeglid ei kohaldu. Naaberkinnistu filmimine ei ole ühelgi juhul lubatud.

Tere, kui teen kinkelepingu notari juures oma alaealisele lapsele siis kas lapse teisel vanemal (ema/isa) on sellele korterile õigus? Kui korteril on kaasomand siis kas kinkelepingu tegemisel pean temalt nõusolekut küsima? Kui on kinkeleping tehtud siis kas kinkija nimi eemaldatakse sellelt objektilt kinnisvararegistrist?

Kaasomandis oleva kinnisasja võõrandamine ei nõue teise kaasomaniku nõusolekut. Kui võõrandamise aluseks on müügileping, on teisel kaasomanikul õigus kasutada ostueesõigust. Kinkelepingu puhul selline õigus puudub. Kinkelepinguga annab kinkija omandi üle kingisaajale kellest saab uus omanik. Kinkija omandiõigus kingitud esemele lõpeb. Õigus kinnisasjale on kingisaajal, teistel isikutel puuduvad kingiks saadud asjale omandiõigused. Vanematel on kohustus lapse vara heaperemehelikult hallata. Tehinguid lapsele kuuluva varaga teha ei saa, välja arvatud juhul kui tehing on lapse huvides vajalik ja kohus on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

Tere Korter hetkel ainuomandis ja mehe nimel. Soetasime tegelikult vara koos ja soovime selle nüüd ka registris korda saada. Mida täpsemalt peab tegema, kuhu pöörduma ning mis kulud kaasnevad?

Kui Teie eesmärk on, et mõlemast saaks korteri kaasomanikud, saab seda teha notariaalse korteri mõttelise osa võõrandamistehingu sõlmimise teel. Tehing võib olla nii tasuline (müügileping) kui tasuta (kinkeleping). Selleks tuleb pöörduda vabalt valitus notaribüroosse ja anda notarile teada kui suurt osa korterist soovitakse võõrandada (kui võrdselt, siis 1/2 mõttelist osa) ning kas võõrandamine toimub tasuta või tasu eest. Muudatuse registrisse kandmise eest hoolitseb notar. Tasuda tuleb notaritasu, mis sõltub tehingu väärtusest. Täpse tasu suuruse saab Teile enne tehingu tegemist öelda notar peale kõigi vajalike andmete saamist.

Linnas asuval eraomandis oleval väikeelamu maa kinnistul on kaks ehitist - elumaja ja majandushoone (garaaž, saun/pesuruumid). Individuaalelamu projekti alusel ehitatud mõlemad aastal 1961. On olemas sellest ajast kehtiv kasutusluba. Abihoone (ehitusalune pind 45.8rm) seisab aastaid kasutamata ja soov on see renoveerida ning koos renoveerimisega laiendada umbes 10 ruutmeetrit pikendades hoonet ühest otsast (hetkel asus seal eelmise omaniku poolt ehitatud kuurialune mille soovime lammutada). Soov on vahetada ka katus (katuse tüüp, kõrgus ja kaldenurk ei muutuks) ning muuta akende/ uste asukohta välisseintes. Kas see projekt aastast 1958 on tänapäeval veel kehtiv? Kas selline renoveerimine nõuab eraldi projekti, ehitusteatist või luba? Naabrite nõusolek on olemas, kuigi majandushoone on ehitatud omal ajal naabrite krundi piirist alla 1,5m kaugusele. Millele peaks renoveerimistöid plaanides tähelepanu pöörama ning mis võivad olla kitsaskohad? Ruumide kasutus otstarve jääks samaks (saun/pesuruum ning renoveeritud garaaži kasutaks hoiuruumina, kuna see tänapäeva autot ei mahuta). Lugupidamisega

Ehitusseadustiku Lisas 1 olevas tabelis sisalduvad andmed  ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse kohta. Elamute all mõeldakse hooneid, mis on mõeldud elamiseks, näiteks ühe ja mitme korteriga elamud, ühiselamud, hoolekandeasutused. Elamute teenindamiseks vajalike hoonete alla kuuluvad näiteks puukuur, saun, garaaž jt. elamu abihooned. Tabelist nähtub, et elamu ja selle teenindamiseks vajaliku hoone ehitisealuse pinnaga 20–60 m2 ja kuni 5 m kõrge ümberehitamiseks ja laiendamiseks kuni 33% on vajalik ehitusteatise esitamine, sama hoone osa asendamisel samaväärsega ei ole vaja projekti, ehitusteatist ega ehitusluba ja ehitise laiendamiseks üle 33% on vaja nii ehitusteatis kui ka ehitusprojekti.

Tere!Tahtsime osta maja,aga ta registreritud ärimaaks,kohalik maavalitsus ütleb et ei saa teha elamumaks kui sull pole 1 hektar maa.

Katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks esitab maaomanik maa asukohajärgsele linna- või vallavalitsusele vastavasisulise avalduse.

Linna- või vallavalitsus selgitab välja õigusaktidest tulenevad piirangud ja muud asjaolud. Ehitist teenindavale katastriüksusele määratakse kogu ulatuses ehitise kasutamise otstarbest tulenev sihtotstarve ehitise tegeliku kasutuse, ehitusloa, ehitisteatise, linna- või vallavalitsuse kirjaliku nõusoleku või kasutusloa alusel.

Katastriüksuse sihtotstarbe määramise ja muutmise otsustab linna- või vallavalitsus oma korraldusega.

Tere Mida peab teadma sellise korteri ostul, kui kinnistusraamatus on kirjas: Sihtotstarve Elamumaa 50% Ärimaa 50% Kas see klausel seab korterile mingid piirangud? Minu eesmärk on osta korter eraisikuna ja seal ise elada ning võib-olla kunagi 5-10 aasta pärast see välja üürida. Kas korterisse on võimalik teha ka elukohajärgne sissekirjutus? Teie vastust ootama jäädes 

Ehitist teenindavale katastriüksusele määratakse kogu ulatuses ehitise kasutamise otstarbest tulenev sihtotstarve ehitise tegeliku kasutuse, ehitusloa, ehitisteatise, linna- või vallavalitsuse kirjaliku nõusoleku või kasutusloa alusel. Seega puudutab kasutusotstarve kogu kinnisasja kasutamist. On võimalik, et maal paikneb veel ehitisi, mida kasutatakse ärieesmärkidel või et Teie majas on korteriomandeid, mis ei ole eluruumid. Eluruumide eluruumina kasutamist katastriüksuse sihtotstarve ei takista. Kuna eelduslikult on tegemist korteriühistuga, soovitan pöörduda selguse saamiseks KÜ juhatuse poole.