Tere. Olukord on järgmine: korteril on 5 ühisomanikku (nad said oma osad pärandvarana, mis ei olnud jagatud) ning 1 kaasomanik. Kohus tegi otsuse ühisomandi / kaasomandi jagamise kohta ning korter tuleb müüa avalikul enampakkumisel. Kui kohtutäitur hakkas korterit arestima, tuli välja, et ühel ühisomanikul on võlg Maksu- ja Tolliameti suhtes ning Maksu- ja Tolliamet pani kinnistusraamatusse keelumärke ning ei luba korterit avalikul enampakkumisel müüa seni, kuni võlg ei ole tasutud. Nimetatud ühisomanik ei ole võla maksmisest huvitatud ning ütleb, et ei hakka sellega kunagi tegelema. Mina ühisomanikuna soovin võõrandada oma osa korterist ära, samas kohtuotsus ühisomandi / kaasomandi kohta on juba jõustunud, seega 1) kas ma saan alustada pärandvara jagamist notari juures ning hiljem müüa oma osa eraldi? 2) kas ja mismoodi ma saan mõjutada Maksu- ja Tolliametit lubada toiming läbi viia (võlg ei ole minu oma, mina aga soovin võõrandada oma osa ära) 3) kas ma saan esitada uue hagi ning viidates sellele, et enampakkumise korraldamisel tekkis tõrge (EMTA ei luba müüa seni, kuni võlg ei ole tasutud, võlg ei ole minu oma), nõuda vara jagamist muul viisil? 4) kas on olemas mingid teised variandid, kuidas teha nii, et ma võõrandan oma osa korterist ära. Aitäh!

Te kirjutate, et korteril on 5 ühisomanikku ning 1 kaasomanik. See tähendab, et korteriomand kuulus tõenäoliselt: 1/2 kaasomanikule, kes ei ole pärija, ja teine 1/2 kuulus pärandvara hulka, mille viis pärijat omandasid ühisomandina. Sellisel juhul ei ole viiel pärijal veel mõttelisi osasid selles 1/2 kaasomandi osas, vaid neil on üksnes ühine õigus sellele pärandvara hulka kuuluvale ½ kaasomandi osale. Sellest tulenevalt ei ole enne pärandvara jagamist tekkinud olukorda, kus igale pärijale kuuluks konkreetne mõtteline osa korteriomandist, mida ta saaks iseseisvalt võõrandada. Seega ei saa praeguste asjaolude põhjal eeldada, et Teil oleks võimalik lihtsalt alustada pärandvara jagamist ja seejärel müüa enda osa eraldi, kuna selleks tuleks arvestada juba jõustunud kohtulahendiga, millega on määratud korteriomandi müük avalikul enampakkumisel ning pärandvara jagamiseks muul viisil kui kohtulahendis kajastatud, peavad olema kõik pärijad nõus.
Te kirjutate, et korteriomandile on seatud Maksu- ja Tolliameti kasuks keelumärge. Siin tekib küsimus, et kas Maksu- ja Tolliameti kasuks seatud keelumärge puudutab kogu pärandvara ühisuses olevat 1/2 kaasomandi osa või üksnes selle pärija õigust pärandvara ühisuses, kellel on maksuvõlg? Siin oleks vajalik tutvuda kinnistusraamatu väljavõtte ning Maksu- ja Tolliameti poolt keelumärke seadmise aluseks olnud dokumendiga. Kui maksuvõlg on ainult ühel pärijal, ei saa üksnes keelumärke olemasolu põhjal järeldada, et kogu korteriomandit ei ole võimalik võõrandada. Enne pärandvara jagamist kuulub pärandvara pärijatele ühiselt ning üksikul pärijal ei ole õigust käsutada konkreetset pärandvara eset ega sellele kuuluvat mõttelist osa. Seetõttu on oluline välja selgitada, kas keelumärge on seatud võlgnikust pärija õigusele pärandvara ühisuses või kogu korteriomandile ning milline on selle tegelik õiguslik ulatus. Soovitaks pöörduda Maksu- ja Tolliameti poole või kohtutäituri poole, kes Teid Maksu- ja Tolliameti nõudest teavitas, ning paluda kirjalikult selgitada: 1) kes on Maksu- ja Tolliameti ees võlgnik (kas pärija, pärandaja või kaasomanik); 2) milline on võlasumma; 3) millisel õiguslikul alusel on keelumärge seatud; 4) kas ja millistel tingimustel oleks Maksu- ja Tolliamet nõus andma nõusoleku korteriomandi võõrandamiseks või kohtulahendi alusel toimuva avaliku enampakkumise läbiviimiseks.
Kui kohtulahendi täitmisel toimuvast korteriomandi müügist saadavast rahast oleks võimalik esmalt rahuldada Maksu- ja Tolliameti nõue ning alles seejärel jaotada ülejäänud müügitulu omanike vahel, ei ole esmapilgul näha, kuidas selline müük kahjustaks Maksu- ja Tolliameti, kui võlausaldaja huve. Riigikohus on samuti selgitanud, et kaasomandi lõpetamisel võib kinnisasi võõrandada koormatisest vabana ning müügitulemist rahuldatakse esmalt koormatistega tagatud nõuded ning alles seejärel jagatakse ülejäänud müügitulu kaasomanike vahel. Seetõttu ei näe ma käesolevas olukorras esmast vajadust esitada uut kaasomandi lõpetamise hagi või nõuda kohe vara jagamist muul viisil. Kuna olemas on juba jõustunud kohtulahend, tuleb esmalt hinnata, kas probleem seisneb üksnes selle täitmisel tekkinud takistuses ning kas Maksu- ja Tolliameti seisukoht keelumärke tõttu müüki mitte lubada on põhjendatud. Alles pärast seda saab hinnata, kas uue kohtumenetluse algatamiseks võiks üldse olla alus.
Ühe võimalusena võib sõltuvalt võlasummast kaaluda ka võla tasumist võlgniku eest. Sellisel juhul lõpeb Maksu- ja Tolliameti nõue vastavas ulatuses ning kaob alus keelumärke säilitamiseks, kui muid takistusi ei esine. Samas ei tähenda see automaatselt, et Maksu- ja Tolliameti nõue läheks Teile üle. Küsimus, kas Teil tekib võlgniku vastu tagasinõudeõigus või toimub nõude üleminek seaduse alusel, sõltub konkreetsetest asjaoludest ning võib vajada täiendavat õiguslikku hindamist. Samuti tuleks üle vaadata kaasomandi lõpetamise kohtulahendi resolutsioon ning see, kuidas on ette nähtud müügitulu jaotamine. Kui kohtulahendis on määratud, millises ulatuses või millistel alustel müügitulu poolte vahel jaotatakse, ei saa eeldada, et Teil oleks õigus Teie poolt tasutud summa automaatselt müügitulust maha arvata. See sõltub nii kohtulahendi sisust kui ka sellest, kas Teil on võlgniku vastu tekkinud tagasinõudeõigus. 
Käesolevas olukorras sõltub edasine lahendus eelkõige sellest, millise ulatusega on Maksu- ja Tolliameti seatud keelumärge ning kas see tegelikult takistab jõustunud kohtulahendi täitmist. Alles pärast nende asjaolude selgitamist saab hinnata, kas on vajalik uus kohtumenetlus või on võimalik olemasolev kohtulahend siiski täita.

Olen kinnistu omaniku poeg ja 2020 aastal tehti kinkelepinguga mulle kinnistu st et ma olen omanik,aga isiklik kasutusõigus on kinkijal elu lõpuni.Kinkija on mind laimanud neti teel,on olemas videod ja helisalvestused kuidas kinkija käitub maja omanikuga lugupidamatult.Kasutusõigusega isik on lubanud luku ära vahetada,samas on ta ka lõhkunud selle toa ust kus ma ise tavaliselt olen.Tänu tema käitumisele ei saa ma ise kinnistul elada,ega seda kasutada.Inimene on ka mulle võlgu üle 8400 euro juba üle aasta aega ,millest ta põhimõtteliselt keeldub maksmast.Muru ta lubas ka mitte niita.Kinkelepingus pole kahjuks kirjas et kinkija peab kingisaaja varaga heaperemehelikult käituma.Kinkija ei hoia maja korras,suitsetab toas,on jäänud suitsuga magama,on laisk ei korista,on pannud kõik suitsu tossu maha toa põrandale jne.Kinkija omavoliliselt viskas ka välja minu asju kõrvalhoonest

Kui isikliku kasutusõiguse omaja rikub kasutusõigusest tulenevaid kohustusi, näiteks kahjustab kinnistut või takistab omaniku õiguste teostamist, on sul kui omanikul õigus nõuda rikkumise lõpetamist ja tekitatud kahju hüvitamist. Kui rikkumised on olulised ja korduvad, võib teatud juhtudel kõne alla tulla ka kasutusõiguse lõpetamine, kuid selle võimalikkus sõltub kasutusõiguse täpsest sisust ja õiguslikust vormist, mistõttu on oluline üle vaadata sõlmitud kinkeleping ja kasutusõiguse seadmise kokkulepped ning kinnistusraamatu kanne.
Kasutusõiguse omajal on õigus kinnistut kasutada ulatuses, milles kasutusõigus on talle seatud. Samas ei anna kasutusõigus talle õigust omanikku põhjendamatult kinnistu kasutamisest kõrvale jätta. Seega ei ole kasutusõiguse omajal üldjuhul õigust vahetada lukku nii, et omanik ei pääse enam kinnistule või ei saa oma õigusi teostada. Samuti ei tohiks omanik ise lukke vahetada viisil, mis muudaks kasutusõiguse omaja õiguse kasutuks. Konkreetne hinnang sõltub sellest, kas kasutusõigus hõlmab kogu elamut või ainult selle kindlat osa.
Kui kasutusõiguse omaja on lõhkunud ukse või muul viisil kinnistut kahjustanud, suitsetamisega tekitanud kahjustusi või tuleohu või jätnud kinnistu tahtlikult hooletusse, võib tegemist olla kasutusõiguse tingimuste või seadusest tulenevate kohustuste rikkumisega. Kui kasutusõiguse suhtes kohaldub kasutusvalduse regulatsioon, peab kasutusõiguse omaja asja kasutama korrapäraselt ja heaperemehelikult ning seda korras hoidma. Tekitatud kahju eest võib nõuda hüvitist ning jätkuva rikkumise korral rikkumise lõpetamist või sellest hoidumist.
Kui kasutusõiguse omaja on sinu asjad kõrvalhoonest välja visanud, sõltub nõue sellest, mis asjadest edasi sai. Alles olevate asjade puhul võib olla võimalik nõuda nende tagastamist, hävitatud või kahjustatud asjade puhul aga kahju hüvitamist. Oluline on tõendada, millised asjad ära visati ja milline oli nende väärtus.
Internetis sinu kohta avaldatud väidete puhul tuleb eristada arvamusi faktilistest väidetest. Kui sinu kohta on avaldatud ebaõigeid ja au teotavaid faktilisi väiteid, võib olla võimalik nõuda nende ümberlükkamist või paranduse avaldamist ning sõltuvalt asjaoludest ka kahju hüvitamist. Alles tuleks hoida postitused, kuvatõmmised, videod, lingid ja muu tõendusmaterjal.
Mis puudutab üle 8400 euro suurust võlga, siis on tegemist eraldi rahalise nõudega, mida tuleb hinnata selle aluseks oleva suhte järgi – näiteks kas tegemist oli laenu, kokkulepitud tagasimakse või muu rahalise kohustusega. Kui võlg on sissenõutav ja selle tekkimist saab tõendada, võib nõuda põhivõla tasumist ja sõltuvalt asjaoludest ka viivist. Üle aasta kestnud võlgnevuse tõttu ei ole mõistlik nõudega enam viivitada. Tehingust tuleneva nõude üldine aegumistähtaeg on kolm aastat ning aegumine hakkab kulgema nõude sissenõutavaks muutumisest, kuid täpne aegumistähtaja algus sõltub võlasuhte asjaoludest. Siin soovitaks esitada esmalt kirjaliku maksenõude, milles näitad ära võla tekkimise aluse, summa, sissenõutavuse ning annad mõistliku tähtaja tasumiseks. Kui võlgnik ei maksa, võib sõltuvalt nõude dokumentaalsest tõendatavusest olla võimalik kasutada maksekäsu kiirmenetlust või esitada hagi kohtusse. 
Sinu poolt välja toodud olukorras võib kõne alla tulla mitu erinevat nõuet: kasutusõiguse rikkumise lõpetamine, kasutusõiguse lõpetamine, kinnistu või muu vara kahjustamise eest kahju hüvitamine, sinu asjade tagastamine või nende väärtuse hüvitamine, internetis avaldatud ebaõigete väidete ümberlükkamine ning 8400-eurose võla sissenõudmine.
Enne konkreetsete nõuete esitamist tuleks üle vaadata kinkeleping, kasutusõiguse kokkulepped ja kinnistusraamatu kanne ning koguda kokku tõendid kahjustuste, asjade äraviskamise, internetis avaldatud väidete ja võlgnevuse kohta.
 

Kas on võimalik järgmist juhtumit kuidagi testamendi, pärimislepinguga, või muu variandiga reguleerida: Mul on elukaaslasega(ei ole abielus) ostetud kahe peale kinnistu, kuhu ehitame ühise kodu. Meil mõlemal on eelmisest suhtest 1 laps. Sooviks, et meie mõlema osa pärijaks oleks me lapsed, aga selliselt, et kui üks meist lahkub, siis teine saaks seal elu lõpuni elada (ilma et lahkunud osapoole pärija oma osa maha müüks või ise sisse koliks, kuna pool kuulub talle). Kas ainuke variant on abielu, kus saab teha vastastikuse testamendi?

Vastastikust testament võimaldab pärimisseadus tõesti sõlmida üksnes abikaasadel (pärimisseadus § 89) ning samuti annab pärimisseadus ühise kodu kaitse üksnes pärandaja abikaasale või registreeritud elukaaslasele, juhul kui pärandaja abikaasa või registreeritud elukaaslase elujärg pärimise tõttu halveneks (pärimisseadus § 16 lg 3). Küll aga kuni te ei ole sõlminud abielu, on teil võimalus teha omavahel pärimisleping (pärimisseadus § 95 lg 1), kus te saate määrate, et ühe lahkumisel läheb vastav mõtteline osa kinnistust teisele või siis määrate, et elukaaslasele jääb eluaegne isiklik kasutusõigus või kasutusvaldus. Samuti on võimalik isiklik kasutusõigus või kasutusvaldus seada kinnistule üksteise kasuks juba teie eluajal, s.t sellisel juhul teie lahkumisel pärija saab küll omandi, aga ta peab lähtuma juba teie poolt sõlmitud isiklikust kasutusõigusest või kasutusvaldusest. Nii isikliku kasutusõiguse seadmise leping, kui kasutuvalduse seadmise leping, kui pärimisleping tuleb sõlmida notariaalselt. Seega julgustan teid pöörduma teile sobiva notari (https://www.notar.ee/et/notarid/nimekiri) poole ning selgitada talle teie olukord ja küsida aeg konsultatsiooni. Kindlasti leiate koos teile sobiva lahenduse.

Tere! Mure selline, soovin sissekirjutust oma elukaslase koju. Kõigilt täisealistelt omanikelt on nõusolek olemas, aga vallast öeldi, et alaealistelt(või siis nende osa eest vastutajatelt) on vaja kohtukaudu nõusolek saada. Küsimus siis selline, kas peale abiellumist peab ikka olema kõigilt kaasa arvatud alaelistelt nõusoleks sissekirjutuseks? Ja kui meil laps sünnib, kas lapse saame sissekirjutada ilma nõusolekuteta?

Tõenäoliselt ei ole probleemiks mitte sissekirjutuseks nõusoleku saamine, vaid alaealisele kuuluva vara kasutamine. Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) (PKS § 116 lg 2). Varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada (PKS § 127). Seega esindab kaasomanikevahelistes kokkulepetes ühise asja kasutamiseks last hooldusõiguslik vanem. Alaealise kaasomaniku nimel tehingute tegemiseks peab vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda vajab ka eestkostja (PKS § 131 lg 1). Tehingud, milleks eestkostja vajab kohtu nõusolekut kinnisasjatehingute puhul, on nimetatud Perekonnaseaduse § 187 ja nende hulka kuulub ka kasutuslepingute, sealhulgas üürileping, sõlmimine. 

Kas sundvalduse tasu makstakse kasutuskorra olemasolul ainult sellele omanikule, kelle kasutusõigus hõlmab maad, kuhu soovitakse seada sundvaldust? Või kui soovitakse seada isiklikku kasutusõigust, kas siis sõlmitakse leping ainult selle isikuga, kelle kasutusõigusega ala see hõlmab või sõlmitakse kõigi kaasomanikega?

Kinnisasja kaasomandi mõttelist osa ei saa koormata isikliku kasutusõigusega, nagu seda ei saa koormata ka reaalservituudi, kasutusvalduse ega hoonestusõigusega. Kaasomandi kohta käivate põhimõtetega oleks vastuolus, kui mõni kaasomanik saaks teiste kaasomanike suhtes siduvalt anda asja valduse ja kasutuse asjaõiguse alusel üle kolmandale isikule teiste kaasomanike tahteta. See kehtib sõltumata sellest, kas kaasomanikud on sõlminud kinnisasja kasutamise kohta kokkuleppe või võtnud vastu sellekohase otsuse.

Teeservituudi seadmisel notari jurist lisas punkti: Omanikud lepivad kokku koormata Teeniva kinnistu tähtajatu ja tasuta reaalservituudiga (edaspidi nimetatud teeservituut) Valitseva kinnistu igakordse omaniku kasuks. Teeomanikule ei meeldi sõnavara kasutus “Tasuta” ja palub see eemaldada. Tasu servituutide eest puudub. Notari jurist omaltpoolt ütleb, et see on oluline ja seda eemaldada ei saa. Tee omanik palub näidata talle seaduse paragrahvi kus see reguleeritud on. Kas saaksite palun aidata kus täpsemalt see kirjas on?

Notariaadiseaduse (NotS) kohaselt on notari ametitoimingute hulgas tõestamistoimingud (NotS § 29 lg 3 p 1). Notar selgitab ametitoiminguga seoses õiguslikke tagajärgi (NotS § 30 lg 1, 1¹, 1²). Tehingu puhul, mis tuleb seaduse kohaselt tõestada, on tehingus osalejal õigus nõuda, et notar teeks tehingu kohta koostatava notariaalakti projekti talle kättesaadavaks vähemalt kaks tööpäeva enne tehingu tõestamist (NotS § 37 lg 2).

Kuigi seadused nõuavad servituudi seadmise lepingu notariaalset tõestamist, ei ole otseselt sätestatud, et notariaalses servituudi seadmise lepingus peab eraldi märkima, et servituut seatakse tasuta. Küll aga on tasuta kasutamise lepingu mõiste defineeritud VÕS-is (VÕS § 389), mis viitab tasuta iseloomule. Notar selgitab tehingu õiguslikke tagajärgi, mis hõlmab ka tasuta iseloomu, kui see on lepingu tingimuseks.

Tere! Küsimus selline, et kui inimene teeb testamendi ja paneb sinna kirja, et ta naine võib peale tema surma seal sees elada enda elu lõpuni. Kas on võimalik seda korterit ikka kasutada panga tagatisena või pigem ei saa? inimene kes testamendi tegi on surnud

Isiklik kasutusõigus ei piira omaniku õigust oma vara käsutada või koormata. Kasutusõigus annab selle omajale õiguse kinnisasja kokkulepitud viisil elu lõpuni kasutada sõltumata sellest, kes on parasjagu kinnisasja omanik. Küll soovitan küsida pangast, kas laenu tagatiseks sobib kinnisasi, millele on seatud isiklik kasutusõigus.

Lepingus selline lause: Müüja ja ostja hindavad isikliku kasutusõiguse tehingväärtuseks 15000€. Mida see tähendab? Et kui kinnistu läheb panga poolt kohtutäiturile, siis müügi korral tuleb maksta isikliku kasutusõiguse omanikule see summa?

Elamule seatud tähtajatu isikliku kasutusõiguse tehinguväärtus on kasutusõiguse aastaväärtuste kordne sõltuvalt kasutaja vanusest: 

  1) alla 36 aasta - 20-kordne aastaväärtus;

  2) 36-50 aastat - 15-kordne aastaväärtus;

  3) 51-65 aastat - 10-kordne aastaväärtus;

  4) 66-75 aastat - 5-kordne aastaväärtus;

  5) 76 aastat ja enam - 3-kordne aastaväärtus.

Minimaalne aastaväärtus on 4% elamu väärtusest. Tehinguväärtus on aluseks notari tasu arvutamisele.

Tere Tööstushoones ,kus kõik on seaduse järgi mõttelistes osades ,aga lähiajal on tehtud notariaalne kasutuskord. Küsimus: Kas sellistel tingimustel on võimalik seada kasutuskorraga ruum hüpoteediks ,et taotleda pangast laenu vajadusel? Kui mitte ,siis mis on takistuseks ? Ette tänades

Kinnisasja kasutuskorral ei ole hüpoteegi seadmisel tähtsust. Kinnisasja mõttelist osa võib hüpoteegiga koormata ainult siis, kui see on kaasomaniku osa. Seega, kui kinnisasi kuulub isikutele kaasoamandi alusel, saab kaasomanik koormata talle kuuluva mõttelise osa kinnisasjast hüpoteegiga.

Tere.Osa minule kuuluvast elamust on koormatud isikliku kasutusõigusega. Elamu on vana ja vajab aegajalt kohendamist ja remonttöid. Kas elamu (sh.soodustatud isiku ainukasutuses olevates ruumide) korrashoiuks ja remondiks tehtavad kulutused on ainult omaniku kanda või on ka soodustatud isikul kohustus tasuda omaosalus elamu ja seda ümbritseva territooriumi korrashoiuks tehtavatest kulutustest?

Üldreeglina on hoone säilimis- ja korrashoiukulude kandmine omaniku kohustus. Siiski võib olla isikliku kasutusõiguse seadmise lepingus kokku lepitud, et kulud või mingi osa kuludest kannab soodustatud isik.Leping võib sisaldada ka muid kokkuleppeid ja kohustusi kummalegi osapoolele. Kui aga kokkulepe puudub, peab omanik oma vara ise oma kulul korras hoidma.