Tere! Mure selline, soovin sissekirjutust oma elukaslase koju. Kõigilt täisealistelt omanikelt on nõusolek olemas, aga vallast öeldi, et alaealistelt(või siis nende osa eest vastutajatelt) on vaja kohtukaudu nõusolek saada. Küsimus siis selline, kas peale abiellumist peab ikka olema kõigilt kaasa arvatud alaelistelt nõusoleks sissekirjutuseks? Ja kui meil laps sünnib, kas lapse saame sissekirjutada ilma nõusolekuteta?

Tõenäoliselt ei ole probleemiks mitte sissekirjutuseks nõusoleku saamine, vaid alaealisele kuuluva vara kasutamine. Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) (PKS § 116 lg 2). Varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada (PKS § 127). Seega esindab kaasomanikevahelistes kokkulepetes ühise asja kasutamiseks last hooldusõiguslik vanem. Alaealise kaasomaniku nimel tehingute tegemiseks peab vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda vajab ka eestkostja (PKS § 131 lg 1). Tehingud, milleks eestkostja vajab kohtu nõusolekut kinnisasjatehingute puhul, on nimetatud Perekonnaseaduse § 187 ja nende hulka kuulub ka kasutuslepingute, sealhulgas üürileping, sõlmimine. 

Kas sundvalduse tasu makstakse kasutuskorra olemasolul ainult sellele omanikule, kelle kasutusõigus hõlmab maad, kuhu soovitakse seada sundvaldust? Või kui soovitakse seada isiklikku kasutusõigust, kas siis sõlmitakse leping ainult selle isikuga, kelle kasutusõigusega ala see hõlmab või sõlmitakse kõigi kaasomanikega?

Kinnisasja kaasomandi mõttelist osa ei saa koormata isikliku kasutusõigusega, nagu seda ei saa koormata ka reaalservituudi, kasutusvalduse ega hoonestusõigusega. Kaasomandi kohta käivate põhimõtetega oleks vastuolus, kui mõni kaasomanik saaks teiste kaasomanike suhtes siduvalt anda asja valduse ja kasutuse asjaõiguse alusel üle kolmandale isikule teiste kaasomanike tahteta. See kehtib sõltumata sellest, kas kaasomanikud on sõlminud kinnisasja kasutamise kohta kokkuleppe või võtnud vastu sellekohase otsuse.

Teeservituudi seadmisel notari jurist lisas punkti: Omanikud lepivad kokku koormata Teeniva kinnistu tähtajatu ja tasuta reaalservituudiga (edaspidi nimetatud teeservituut) Valitseva kinnistu igakordse omaniku kasuks. Teeomanikule ei meeldi sõnavara kasutus “Tasuta” ja palub see eemaldada. Tasu servituutide eest puudub. Notari jurist omaltpoolt ütleb, et see on oluline ja seda eemaldada ei saa. Tee omanik palub näidata talle seaduse paragrahvi kus see reguleeritud on. Kas saaksite palun aidata kus täpsemalt see kirjas on?

Notariaadiseaduse (NotS) kohaselt on notari ametitoimingute hulgas tõestamistoimingud (NotS § 29 lg 3 p 1). Notar selgitab ametitoiminguga seoses õiguslikke tagajärgi (NotS § 30 lg 1, 1¹, 1²). Tehingu puhul, mis tuleb seaduse kohaselt tõestada, on tehingus osalejal õigus nõuda, et notar teeks tehingu kohta koostatava notariaalakti projekti talle kättesaadavaks vähemalt kaks tööpäeva enne tehingu tõestamist (NotS § 37 lg 2).

Kuigi seadused nõuavad servituudi seadmise lepingu notariaalset tõestamist, ei ole otseselt sätestatud, et notariaalses servituudi seadmise lepingus peab eraldi märkima, et servituut seatakse tasuta. Küll aga on tasuta kasutamise lepingu mõiste defineeritud VÕS-is (VÕS § 389), mis viitab tasuta iseloomule. Notar selgitab tehingu õiguslikke tagajärgi, mis hõlmab ka tasuta iseloomu, kui see on lepingu tingimuseks.

Tere! Küsimus selline, et kui inimene teeb testamendi ja paneb sinna kirja, et ta naine võib peale tema surma seal sees elada enda elu lõpuni. Kas on võimalik seda korterit ikka kasutada panga tagatisena või pigem ei saa? inimene kes testamendi tegi on surnud

Isiklik kasutusõigus ei piira omaniku õigust oma vara käsutada või koormata. Kasutusõigus annab selle omajale õiguse kinnisasja kokkulepitud viisil elu lõpuni kasutada sõltumata sellest, kes on parasjagu kinnisasja omanik. Küll soovitan küsida pangast, kas laenu tagatiseks sobib kinnisasi, millele on seatud isiklik kasutusõigus.

Lepingus selline lause: Müüja ja ostja hindavad isikliku kasutusõiguse tehingväärtuseks 15000€. Mida see tähendab? Et kui kinnistu läheb panga poolt kohtutäiturile, siis müügi korral tuleb maksta isikliku kasutusõiguse omanikule see summa?

Elamule seatud tähtajatu isikliku kasutusõiguse tehinguväärtus on kasutusõiguse aastaväärtuste kordne sõltuvalt kasutaja vanusest: 

  1) alla 36 aasta - 20-kordne aastaväärtus;

  2) 36-50 aastat - 15-kordne aastaväärtus;

  3) 51-65 aastat - 10-kordne aastaväärtus;

  4) 66-75 aastat - 5-kordne aastaväärtus;

  5) 76 aastat ja enam - 3-kordne aastaväärtus.

Minimaalne aastaväärtus on 4% elamu väärtusest. Tehinguväärtus on aluseks notari tasu arvutamisele.

Tere Tööstushoones ,kus kõik on seaduse järgi mõttelistes osades ,aga lähiajal on tehtud notariaalne kasutuskord. Küsimus: Kas sellistel tingimustel on võimalik seada kasutuskorraga ruum hüpoteediks ,et taotleda pangast laenu vajadusel? Kui mitte ,siis mis on takistuseks ? Ette tänades

Kinnisasja kasutuskorral ei ole hüpoteegi seadmisel tähtsust. Kinnisasja mõttelist osa võib hüpoteegiga koormata ainult siis, kui see on kaasomaniku osa. Seega, kui kinnisasi kuulub isikutele kaasoamandi alusel, saab kaasomanik koormata talle kuuluva mõttelise osa kinnisasjast hüpoteegiga.

Tere.Osa minule kuuluvast elamust on koormatud isikliku kasutusõigusega. Elamu on vana ja vajab aegajalt kohendamist ja remonttöid. Kas elamu (sh.soodustatud isiku ainukasutuses olevates ruumide) korrashoiuks ja remondiks tehtavad kulutused on ainult omaniku kanda või on ka soodustatud isikul kohustus tasuda omaosalus elamu ja seda ümbritseva territooriumi korrashoiuks tehtavatest kulutustest?

Üldreeglina on hoone säilimis- ja korrashoiukulude kandmine omaniku kohustus. Siiski võib olla isikliku kasutusõiguse seadmise lepingus kokku lepitud, et kulud või mingi osa kuludest kannab soodustatud isik.Leping võib sisaldada ka muid kokkuleppeid ja kohustusi kummalegi osapoolele. Kui aga kokkulepe puudub, peab omanik oma vara ise oma kulul korras hoidma.

Mis moodi on võimalik inimest korterist välja kirjutada või kas üldse on ? Ostetud korteris on koormatiste all inimene mille juurde on pandud klausel”tähtajatu tasuta isiklik kasutusõigus punktidele 2.2-2.5.Kasutusõiguse kustutamiseks piisab õigustatud isiku surma tõendamisest”. Sellest hetkest kui korter läbi kohtutäituri oksjoni ostetud sai siis seda isikut pole ostetud korteris elanud. Uueks omanikuks sain 17.02.2021a.

Kui eluruumile on seatud isiklik kasutusõigus saab seda lõpetada õigustatud isiku ja kinnisasja omaniku kokkuleppel. Sellekohase kokkuleppe sõlmimisel tuleb arvestada sellega, et isikliku kasutusõiguse lõpetamise kokkulepe tuleb sõlmida notari juures ning pärast kokkuleppe sõlmimist tuleb isiklik kasutusõigus kinnistusraamatust kustutada.

Juhul, kui üks pool ei nõustu isikliku kasutusõiguse lõpetamisega, võib teine pöörduda kohtusse nõudega, et kohus asendaks tahteavalduse kohtuotsusega. Kinnisasja omanikul on õigus nõuda isikliku kasutusõiguse lõpetamist, kui täidetud on vähemalt üks järgmistest eeldustest:

1. Isiklik kasutusõigus on kaotanud õigustatud isiku jaoks igasuguse tähtsuse. Seda tuleb hinnata konkreetseid asjaolusid arvesse võttes. Sellise olukorraga on näiteks tegemist juhul, kui õigustatud isik ei kasuta kinnisasja ega vaja seda, samal ajal kui kinnisasja omanikul endal on seda vaja.

2. Omaniku kahju on oluliselt suurem õigustatud isiku kasust. Siinkohal tuleb kõrvutada kinnisasja omanikule tekkivat kahju ja õigustatud isiku poolt saadavat kasu elamust. Lõpetamise nõue ei teki sellest, et omaniku kahju on suurem kui õigustatud isiku kasu, vaid kahju peab olema kasust oluliselt suurem.

3. Õigustatud isik ei anna kinnisasja omanikule tagatist. Kinnisasja omanik saab nõuda õigustatud isikult tagatist, kui õigustatud isiku tegevusest ilmneb omaniku õiguste olulise rikkumise oht. Selline oht võib esineda näiteks siis kui õigustatud isik kavatseb hakata elamut remontima või ümber ehitama. Kui õigustatud isik keeldub sellises olukorrast tagatise maksmisest, võib omanik nõuda isikliku kasutusõiguse lõpetamist.

Vaidluse korral tuleb kõiki neid asjaolusid kohtule tõendada

Tere, meil on selline probleem et eelmise aasta augustis kinkis mu mehe vanaema meile maja ning sai majale isikliku kasutamisõiguse surmani. Elame kõik koos siin ja elu on läinud väga pööraseks. Ta tujutseb, karjub, laamendab mööbliga ja keeldub maksmast igasugust raha mis majaga ja tema siin elamisega seondub (kütte raha jms). Lubas kättemaksuks et me temalt raha küsime, hakata siia oma inimesi paigutama ja käituma nii, et me veel nutma hakkame. Majas elab 1,5 a laps kes seda kõike pealt peab nägema. Inimesel ilmnevad dementsuse alged kuna ta ei mäleta midagi, viha hood jms. Kas meil on mingit väljapääsu sellest olukorrast. Rääkimata sellest et me oleme majja investeerinud üle 100000€ ja temalt pole sentigi siiani palunud. Palusime praegu vaid 174€ kütte eest ja ta kaotas oma aru täiesti. Mis seaduse silmis teha saaks? Pakkusime talle et paigutame ta oma raha eest mujale elama aga ta esitab ulmelisi soove korteri asjus mida meil kahjuks rahaliselt pole võimalik iga kuu maksta( näiteks soovib ta suurt kahetoalist korterit keilas sest kunagi võib ta poeg ta juurde elama tulla, keda ta ähvardab praegu siia elama tuua. Poeg kes on vangis istunud kurjategija). Palun teie nõu.

Kinkelepinguga saab kingisaaja omandiõiguse kingitud asja suhtes. Teie kirjeldatud asjaoludel on kingisaaja õigused piiratud kinkija kasuks seatud isikliku kasutusõigusega. Millised täpselt on kasutusõiguse omaja õigused, lepivad pooled kokku lepinguga. Isiklik kasutusõigus võib olla seatud kogu majale või osale sellest, võib olla seatud selliselt, et kasutusõiguse omaja ei pea tasuma mitte millegi eest aga võib olla ka kokku lepitud, et ta tasub kasutamisega seotud kulud osaliselt või täielikult ise. Ilma kasutusõiguse sisu teadmata ja lepingut lugemata ei ole kahjuks võimalik anda olukorrale õiguslikku hinnangut.

Pärisin maja oma isalt, kinnisvarale on varem seatud isiklik kasutusõigus vanaemale kes elab hooldekodus ning ta ei ole ilmselt kunagi enam suuteline üksi elama. Maja on seisnud tühjana 1,5 aastat - maha müüa ei saa tänu isiklikule kasutusõigusele (keegi pole nõus ostma) ning ise ma sinna kolida ei soovi. Lisaks ei ole võimalik koos vanaemaga notarile tõestada, et ta soovib kasutusõigust maha võtta, sest tervislik seisund ei luba. Kas ja kuidas mul on võimalik paluda linnavalitsusel (kes maksab hooldekodu) hakata tema eestkostjaks ning tühistada majal olev isiklik kasutusõigus, sest vanaema tervis on halb ning minu vara seis kannatab?

Kirjeldatud olukorras soovitan kaaluda elamu kasutusse andmise võimalust. Isiklik kasutusõigus on seatud selleks, et vanaemal oleks elu lõpuni koht kus elada. Ehkki käesoleval ajal on vanaema tervis halb ja ta elab hooldekodus, olete Te isegi kirjutanud, et ILMSELT ei ole ta kunagi suuteline üksi elama. Te ei ole selles kindel ja ei saagi olla. Lisaks ei peagi isikliku kasutusõiguse omaja elama üksi vaid võib enda juurde võtta pereliikmeid või isikuid, kes teda abistavad. Seega võib vähemalt teoreetiliselt olla võimalik, et vanaema oma kasutusõigust ikkagi kasutama hakkab.

Isikliku kasutusõiguse lõpetamist saab kinnisasja omanik kohtu kaudu nõuda kui kasutusvaldus on kaotanud kasutusvaldaja jaoks igasuguse tähtsuse. Kirjeldatud olukorras ja eelpool antud selgitustele tuginedes ei saa praegu selles kindel olla ja esitatud hagi jäetaks tõenäoliselt rahuldamata. 

Ka eestkoste seadmine ei lahenda olukorda, kuna eestkostja peab isikliku kasutusõiguse lõpetamise kokkuleppe sõlmimiseks saama selleks kohtult nõusoleku. Kohtule tuleb ära põhjendada, kuidas vanaema jaoks kasutusvaldus igasuguse tähtsuse on kaotanud. Kuidas sab olla kindel, et tema tervis ei parane ja et ta ei soovi tagasi koju pöörduda. Kardetavasti ei anna kohus tehinguks luba ka eestkostjale.