Olen kinnistu omaniku poeg ja 2020 aastal tehti kinkelepinguga mulle kinnistu st et ma olen omanik,aga isiklik kasutusõigus on kinkijal elu lõpuni.Kinkija on mind laimanud neti teel,on olemas videod ja helisalvestused kuidas kinkija käitub maja omanikuga lugupidamatult.Kasutusõigusega isik on lubanud luku ära vahetada,samas on ta ka lõhkunud selle toa ust kus ma ise tavaliselt olen.Tänu tema käitumisele ei saa ma ise kinnistul elada,ega seda kasutada.Inimene on ka mulle võlgu üle 8400 euro juba üle aasta aega ,millest ta põhimõtteliselt keeldub maksmast.Muru ta lubas ka mitte niita.Kinkelepingus pole kahjuks kirjas et kinkija peab kingisaaja varaga heaperemehelikult käituma.Kinkija ei hoia maja korras,suitsetab toas,on jäänud suitsuga magama,on laisk ei korista,on pannud kõik suitsu tossu maha toa põrandale jne.Kinkija omavoliliselt viskas ka välja minu asju kõrvalhoonest

Kui isikliku kasutusõiguse omaja rikub kasutusõigusest tulenevaid kohustusi (nt kahjustab vara või takistab omaniku õiguste teostamist), siis on sul kui omanikul õigus nõuda rikkumise lõpetamist ja tekitatud kahju hüvitamist. Kui rikkumised on olulised ja korduvad, võib kõne alla tulla ka kasutusõiguse lõpetamise nõudmine, kuid see on pigem erandlik ja eeldab tõsiseid rikkumisi. Kui ta vabatahtlikult rikkumist ei lõpeta, siis on sul õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse.

Kas on võimalik järgmist juhtumit kuidagi testamendi, pärimislepinguga, või muu variandiga reguleerida: Mul on elukaaslasega(ei ole abielus) ostetud kahe peale kinnistu, kuhu ehitame ühise kodu. Meil mõlemal on eelmisest suhtest 1 laps. Sooviks, et meie mõlema osa pärijaks oleks me lapsed, aga selliselt, et kui üks meist lahkub, siis teine saaks seal elu lõpuni elada (ilma et lahkunud osapoole pärija oma osa maha müüks või ise sisse koliks, kuna pool kuulub talle). Kas ainuke variant on abielu, kus saab teha vastastikuse testamendi?

Vastastikust testament võimaldab pärimisseadus tõesti sõlmida üksnes abikaasadel (pärimisseadus § 89) ning samuti annab pärimisseadus ühise kodu kaitse üksnes pärandaja abikaasale või registreeritud elukaaslasele, juhul kui pärandaja abikaasa või registreeritud elukaaslase elujärg pärimise tõttu halveneks (pärimisseadus § 16 lg 3). Küll aga kuni te ei ole sõlminud abielu, on teil võimalus teha omavahel pärimisleping (pärimisseadus § 95 lg 1), kus te saate määrate, et ühe lahkumisel läheb vastav mõtteline osa kinnistust teisele või siis määrate, et elukaaslasele jääb eluaegne isiklik kasutusõigus või kasutusvaldus. Samuti on võimalik isiklik kasutusõigus või kasutusvaldus seada kinnistule üksteise kasuks juba teie eluajal, s.t sellisel juhul teie lahkumisel pärija saab küll omandi, aga ta peab lähtuma juba teie poolt sõlmitud isiklikust kasutusõigusest või kasutusvaldusest. Nii isikliku kasutusõiguse seadmise leping, kui kasutuvalduse seadmise leping, kui pärimisleping tuleb sõlmida notariaalselt. Seega julgustan teid pöörduma teile sobiva notari (https://www.notar.ee/et/notarid/nimekiri) poole ning selgitada talle teie olukord ja küsida aeg konsultatsiooni. Kindlasti leiate koos teile sobiva lahenduse.

Tere! Mure selline, soovin sissekirjutust oma elukaslase koju. Kõigilt täisealistelt omanikelt on nõusolek olemas, aga vallast öeldi, et alaealistelt(või siis nende osa eest vastutajatelt) on vaja kohtukaudu nõusolek saada. Küsimus siis selline, kas peale abiellumist peab ikka olema kõigilt kaasa arvatud alaelistelt nõusoleks sissekirjutuseks? Ja kui meil laps sünnib, kas lapse saame sissekirjutada ilma nõusolekuteta?

Tõenäoliselt ei ole probleemiks mitte sissekirjutuseks nõusoleku saamine, vaid alaealisele kuuluva vara kasutamine. Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) (PKS § 116 lg 2). Varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada (PKS § 127). Seega esindab kaasomanikevahelistes kokkulepetes ühise asja kasutamiseks last hooldusõiguslik vanem. Alaealise kaasomaniku nimel tehingute tegemiseks peab vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda vajab ka eestkostja (PKS § 131 lg 1). Tehingud, milleks eestkostja vajab kohtu nõusolekut kinnisasjatehingute puhul, on nimetatud Perekonnaseaduse § 187 ja nende hulka kuulub ka kasutuslepingute, sealhulgas üürileping, sõlmimine. 

Kas sundvalduse tasu makstakse kasutuskorra olemasolul ainult sellele omanikule, kelle kasutusõigus hõlmab maad, kuhu soovitakse seada sundvaldust? Või kui soovitakse seada isiklikku kasutusõigust, kas siis sõlmitakse leping ainult selle isikuga, kelle kasutusõigusega ala see hõlmab või sõlmitakse kõigi kaasomanikega?

Kinnisasja kaasomandi mõttelist osa ei saa koormata isikliku kasutusõigusega, nagu seda ei saa koormata ka reaalservituudi, kasutusvalduse ega hoonestusõigusega. Kaasomandi kohta käivate põhimõtetega oleks vastuolus, kui mõni kaasomanik saaks teiste kaasomanike suhtes siduvalt anda asja valduse ja kasutuse asjaõiguse alusel üle kolmandale isikule teiste kaasomanike tahteta. See kehtib sõltumata sellest, kas kaasomanikud on sõlminud kinnisasja kasutamise kohta kokkuleppe või võtnud vastu sellekohase otsuse.

Teeservituudi seadmisel notari jurist lisas punkti: Omanikud lepivad kokku koormata Teeniva kinnistu tähtajatu ja tasuta reaalservituudiga (edaspidi nimetatud teeservituut) Valitseva kinnistu igakordse omaniku kasuks. Teeomanikule ei meeldi sõnavara kasutus “Tasuta” ja palub see eemaldada. Tasu servituutide eest puudub. Notari jurist omaltpoolt ütleb, et see on oluline ja seda eemaldada ei saa. Tee omanik palub näidata talle seaduse paragrahvi kus see reguleeritud on. Kas saaksite palun aidata kus täpsemalt see kirjas on?

Notariaadiseaduse (NotS) kohaselt on notari ametitoimingute hulgas tõestamistoimingud (NotS § 29 lg 3 p 1). Notar selgitab ametitoiminguga seoses õiguslikke tagajärgi (NotS § 30 lg 1, 1¹, 1²). Tehingu puhul, mis tuleb seaduse kohaselt tõestada, on tehingus osalejal õigus nõuda, et notar teeks tehingu kohta koostatava notariaalakti projekti talle kättesaadavaks vähemalt kaks tööpäeva enne tehingu tõestamist (NotS § 37 lg 2).

Kuigi seadused nõuavad servituudi seadmise lepingu notariaalset tõestamist, ei ole otseselt sätestatud, et notariaalses servituudi seadmise lepingus peab eraldi märkima, et servituut seatakse tasuta. Küll aga on tasuta kasutamise lepingu mõiste defineeritud VÕS-is (VÕS § 389), mis viitab tasuta iseloomule. Notar selgitab tehingu õiguslikke tagajärgi, mis hõlmab ka tasuta iseloomu, kui see on lepingu tingimuseks.

Tere! Küsimus selline, et kui inimene teeb testamendi ja paneb sinna kirja, et ta naine võib peale tema surma seal sees elada enda elu lõpuni. Kas on võimalik seda korterit ikka kasutada panga tagatisena või pigem ei saa? inimene kes testamendi tegi on surnud

Isiklik kasutusõigus ei piira omaniku õigust oma vara käsutada või koormata. Kasutusõigus annab selle omajale õiguse kinnisasja kokkulepitud viisil elu lõpuni kasutada sõltumata sellest, kes on parasjagu kinnisasja omanik. Küll soovitan küsida pangast, kas laenu tagatiseks sobib kinnisasi, millele on seatud isiklik kasutusõigus.

Lepingus selline lause: Müüja ja ostja hindavad isikliku kasutusõiguse tehingväärtuseks 15000€. Mida see tähendab? Et kui kinnistu läheb panga poolt kohtutäiturile, siis müügi korral tuleb maksta isikliku kasutusõiguse omanikule see summa?

Elamule seatud tähtajatu isikliku kasutusõiguse tehinguväärtus on kasutusõiguse aastaväärtuste kordne sõltuvalt kasutaja vanusest: 

  1) alla 36 aasta - 20-kordne aastaväärtus;

  2) 36-50 aastat - 15-kordne aastaväärtus;

  3) 51-65 aastat - 10-kordne aastaväärtus;

  4) 66-75 aastat - 5-kordne aastaväärtus;

  5) 76 aastat ja enam - 3-kordne aastaväärtus.

Minimaalne aastaväärtus on 4% elamu väärtusest. Tehinguväärtus on aluseks notari tasu arvutamisele.

Tere Tööstushoones ,kus kõik on seaduse järgi mõttelistes osades ,aga lähiajal on tehtud notariaalne kasutuskord. Küsimus: Kas sellistel tingimustel on võimalik seada kasutuskorraga ruum hüpoteediks ,et taotleda pangast laenu vajadusel? Kui mitte ,siis mis on takistuseks ? Ette tänades

Kinnisasja kasutuskorral ei ole hüpoteegi seadmisel tähtsust. Kinnisasja mõttelist osa võib hüpoteegiga koormata ainult siis, kui see on kaasomaniku osa. Seega, kui kinnisasi kuulub isikutele kaasoamandi alusel, saab kaasomanik koormata talle kuuluva mõttelise osa kinnisasjast hüpoteegiga.

Tere.Osa minule kuuluvast elamust on koormatud isikliku kasutusõigusega. Elamu on vana ja vajab aegajalt kohendamist ja remonttöid. Kas elamu (sh.soodustatud isiku ainukasutuses olevates ruumide) korrashoiuks ja remondiks tehtavad kulutused on ainult omaniku kanda või on ka soodustatud isikul kohustus tasuda omaosalus elamu ja seda ümbritseva territooriumi korrashoiuks tehtavatest kulutustest?

Üldreeglina on hoone säilimis- ja korrashoiukulude kandmine omaniku kohustus. Siiski võib olla isikliku kasutusõiguse seadmise lepingus kokku lepitud, et kulud või mingi osa kuludest kannab soodustatud isik.Leping võib sisaldada ka muid kokkuleppeid ja kohustusi kummalegi osapoolele. Kui aga kokkulepe puudub, peab omanik oma vara ise oma kulul korras hoidma.

Mis moodi on võimalik inimest korterist välja kirjutada või kas üldse on ? Ostetud korteris on koormatiste all inimene mille juurde on pandud klausel”tähtajatu tasuta isiklik kasutusõigus punktidele 2.2-2.5.Kasutusõiguse kustutamiseks piisab õigustatud isiku surma tõendamisest”. Sellest hetkest kui korter läbi kohtutäituri oksjoni ostetud sai siis seda isikut pole ostetud korteris elanud. Uueks omanikuks sain 17.02.2021a.

Kui eluruumile on seatud isiklik kasutusõigus saab seda lõpetada õigustatud isiku ja kinnisasja omaniku kokkuleppel. Sellekohase kokkuleppe sõlmimisel tuleb arvestada sellega, et isikliku kasutusõiguse lõpetamise kokkulepe tuleb sõlmida notari juures ning pärast kokkuleppe sõlmimist tuleb isiklik kasutusõigus kinnistusraamatust kustutada.

Juhul, kui üks pool ei nõustu isikliku kasutusõiguse lõpetamisega, võib teine pöörduda kohtusse nõudega, et kohus asendaks tahteavalduse kohtuotsusega. Kinnisasja omanikul on õigus nõuda isikliku kasutusõiguse lõpetamist, kui täidetud on vähemalt üks järgmistest eeldustest:

1. Isiklik kasutusõigus on kaotanud õigustatud isiku jaoks igasuguse tähtsuse. Seda tuleb hinnata konkreetseid asjaolusid arvesse võttes. Sellise olukorraga on näiteks tegemist juhul, kui õigustatud isik ei kasuta kinnisasja ega vaja seda, samal ajal kui kinnisasja omanikul endal on seda vaja.

2. Omaniku kahju on oluliselt suurem õigustatud isiku kasust. Siinkohal tuleb kõrvutada kinnisasja omanikule tekkivat kahju ja õigustatud isiku poolt saadavat kasu elamust. Lõpetamise nõue ei teki sellest, et omaniku kahju on suurem kui õigustatud isiku kasu, vaid kahju peab olema kasust oluliselt suurem.

3. Õigustatud isik ei anna kinnisasja omanikule tagatist. Kinnisasja omanik saab nõuda õigustatud isikult tagatist, kui õigustatud isiku tegevusest ilmneb omaniku õiguste olulise rikkumise oht. Selline oht võib esineda näiteks siis kui õigustatud isik kavatseb hakata elamut remontima või ümber ehitama. Kui õigustatud isik keeldub sellises olukorrast tagatise maksmisest, võib omanik nõuda isikliku kasutusõiguse lõpetamist.

Vaidluse korral tuleb kõiki neid asjaolusid kohtule tõendada