Naabri häiriv muusika
Tere Elan väikses kohas, eramajas. Meie kogukonnas on umbes 15 maja. Ehk siis naabrid on kohe kõrval. Paraku naabrid kuulavad praktiliselt igal nädalavahetusel muusikat (2 naabermaja, teised naabrid arvestavad ikkagi sellega, et naabrid on kohe kõrval), bassid kostuvad tuppa, aknaid lahti hoida ei saa. Või kui tahan õues aias toimetada, siis olen sunnitud nende muusikat / raadiot kuulama. Kas on olemas seaduslik alus sellise häirimise lõpetamiseks? Ma ei saa oma perega oma kinnisvara ehk kodu eesmärgipäraselt kasutada. Närvid juba täitsa läbi. Me oleme ka noored(alla 40), kuid arvestame sellega, et meil on naabrid kõrval. Kahjuks rääkimine ei ole aidanud....ja nii juba viiendat aastat. Ma saan aru, kui tuleb vahest tuleb külalisi, tehakse saunaõhtu vms. Aga igal nädalavahetusel kuulata muusikat nii, et see kostub naabritele tuppa ja ega ka õues pole meeldiv toimetada kui oled sunnitud kuulama tundide viisi tümitamist.
Igaüks on vaba valima, millist muusikat ta kuulab. Sama vaba on ka teine inimene (näiteks naaber), valides mitte muusika kuulamise. Tasub teada, et Korrakaitseseaduse järgi kehtib kõikjal üle Eesti selge põhimõte – iga inimene on vaba kasutama oma õigusi nii, et ta ei takista teisel inimesel oma õigusi kasutada.Kui naabri muusika on tõepoolest häiriv, toon allpool ära kolm sammu, mida võiks astuda:
Esimene samm. Kui kuulete oma kodus soovimatut muusikat, tuleb võimalikult kohe minna ja müratekitajale eeltoodud jutt ära rääkida. Et teil ei ole midagi naabri muusika kuulamise vastu, aga teie ei taha muusikat kuulata. Paluge naabril muusikat kuulata nii, et helid ei leviks üle kinnistu piiri teieni. Selleks on võimalik kasutada kõrvaklappe või lihtsalt heli vaiksemaks keerata. Oma õiguste eest tuleb seista viisakalt, ei ole vaja sõimata ega ähvardada. Tuleb viisakalt ära taluda ka esimene levinud vastureaktsioon – “oma maa, teen mis tahan” – ning uuesti selgitada: jah, omanikul on vaba õigus teha omal maal, mida ta tahab, aga tal ei ole õigust teha seda nii, et mõju naaberkinnistule ulatub.
Teine samm. Kui ühest korrast viisakalt rääkimisest ei piisa ja müraterror jätkub, tuleb minna teist korda rääkima. Mõnikord ei ole inimesed seadustega kursis ning seetõttu kaitsevad end viitega „öörahule“. Vastuseks tuleb uuesti rahulikult selgitada korrakaitseseaduse sätteid, mis ei luba teist inimest häirivaid tegevusi olenemata kellaajast.
Kolmas samm. Kui kahest viisakast palvest ei ole piisanud, tuleb kolmandal korral öelda, et olete sunnitud pöörduma politsei poole. Politseisse helistamisel on väga oluline öelda oma nimi ja selgitus, et teid häirib kellegi konkreetne tegevus ning teie esitate sellekohase kaebuse. Häirimine on käsitletav väärteona vaid juhul, kui on inimene, kelle õigusi rikutakse, keda häiritakse. Vaidluse puhul on seadus näinud ette, et olukorda tuleb hinnata keskmise inimese tajumise järgi. Kohaletulnud politseinik ongi keskmise inimese kehastuseks ja otsustajaks, kas naabri tegu häiriks keskmist inimest või mitte.