Olen kinnistu omaniku poeg ja 2020 aastal tehti kinkelepinguga mulle kinnistu st et ma olen omanik,aga isiklik kasutusõigus on kinkijal elu lõpuni.Kinkija on mind laimanud neti teel,on olemas videod ja helisalvestused kuidas kinkija käitub maja omanikuga lugupidamatult.Kasutusõigusega isik on lubanud luku ära vahetada,samas on ta ka lõhkunud selle toa ust kus ma ise tavaliselt olen.Tänu tema käitumisele ei saa ma ise kinnistul elada,ega seda kasutada.Inimene on ka mulle võlgu üle 8400 euro juba üle aasta aega ,millest ta põhimõtteliselt keeldub maksmast.Muru ta lubas ka mitte niita.Kinkelepingus pole kahjuks kirjas et kinkija peab kingisaaja varaga heaperemehelikult käituma.Kinkija ei hoia maja korras,suitsetab toas,on jäänud suitsuga magama,on laisk ei korista,on pannud kõik suitsu tossu maha toa põrandale jne.Kinkija omavoliliselt viskas ka välja minu asju kõrvalhoonest

Kui isikliku kasutusõiguse omaja rikub kasutusõigusest tulenevaid kohustusi, näiteks kahjustab kinnistut või takistab omaniku õiguste teostamist, on sul kui omanikul õigus nõuda rikkumise lõpetamist ja tekitatud kahju hüvitamist. Kui rikkumised on olulised ja korduvad, võib teatud juhtudel kõne alla tulla ka kasutusõiguse lõpetamine, kuid selle võimalikkus sõltub kasutusõiguse täpsest sisust ja õiguslikust vormist, mistõttu on oluline üle vaadata sõlmitud kinkeleping ja kasutusõiguse seadmise kokkulepped ning kinnistusraamatu kanne.
Kasutusõiguse omajal on õigus kinnistut kasutada ulatuses, milles kasutusõigus on talle seatud. Samas ei anna kasutusõigus talle õigust omanikku põhjendamatult kinnistu kasutamisest kõrvale jätta. Seega ei ole kasutusõiguse omajal üldjuhul õigust vahetada lukku nii, et omanik ei pääse enam kinnistule või ei saa oma õigusi teostada. Samuti ei tohiks omanik ise lukke vahetada viisil, mis muudaks kasutusõiguse omaja õiguse kasutuks. Konkreetne hinnang sõltub sellest, kas kasutusõigus hõlmab kogu elamut või ainult selle kindlat osa.
Kui kasutusõiguse omaja on lõhkunud ukse või muul viisil kinnistut kahjustanud, suitsetamisega tekitanud kahjustusi või tuleohu või jätnud kinnistu tahtlikult hooletusse, võib tegemist olla kasutusõiguse tingimuste või seadusest tulenevate kohustuste rikkumisega. Kui kasutusõiguse suhtes kohaldub kasutusvalduse regulatsioon, peab kasutusõiguse omaja asja kasutama korrapäraselt ja heaperemehelikult ning seda korras hoidma. Tekitatud kahju eest võib nõuda hüvitist ning jätkuva rikkumise korral rikkumise lõpetamist või sellest hoidumist.
Kui kasutusõiguse omaja on sinu asjad kõrvalhoonest välja visanud, sõltub nõue sellest, mis asjadest edasi sai. Alles olevate asjade puhul võib olla võimalik nõuda nende tagastamist, hävitatud või kahjustatud asjade puhul aga kahju hüvitamist. Oluline on tõendada, millised asjad ära visati ja milline oli nende väärtus.
Internetis sinu kohta avaldatud väidete puhul tuleb eristada arvamusi faktilistest väidetest. Kui sinu kohta on avaldatud ebaõigeid ja au teotavaid faktilisi väiteid, võib olla võimalik nõuda nende ümberlükkamist või paranduse avaldamist ning sõltuvalt asjaoludest ka kahju hüvitamist. Alles tuleks hoida postitused, kuvatõmmised, videod, lingid ja muu tõendusmaterjal.
Mis puudutab üle 8400 euro suurust võlga, siis on tegemist eraldi rahalise nõudega, mida tuleb hinnata selle aluseks oleva suhte järgi – näiteks kas tegemist oli laenu, kokkulepitud tagasimakse või muu rahalise kohustusega. Kui võlg on sissenõutav ja selle tekkimist saab tõendada, võib nõuda põhivõla tasumist ja sõltuvalt asjaoludest ka viivist. Üle aasta kestnud võlgnevuse tõttu ei ole mõistlik nõudega enam viivitada. Tehingust tuleneva nõude üldine aegumistähtaeg on kolm aastat ning aegumine hakkab kulgema nõude sissenõutavaks muutumisest, kuid täpne aegumistähtaja algus sõltub võlasuhte asjaoludest. Siin soovitaks esitada esmalt kirjaliku maksenõude, milles näitad ära võla tekkimise aluse, summa, sissenõutavuse ning annad mõistliku tähtaja tasumiseks. Kui võlgnik ei maksa, võib sõltuvalt nõude dokumentaalsest tõendatavusest olla võimalik kasutada maksekäsu kiirmenetlust või esitada hagi kohtusse. 
Sinu poolt välja toodud olukorras võib kõne alla tulla mitu erinevat nõuet: kasutusõiguse rikkumise lõpetamine, kasutusõiguse lõpetamine, kinnistu või muu vara kahjustamise eest kahju hüvitamine, sinu asjade tagastamine või nende väärtuse hüvitamine, internetis avaldatud ebaõigete väidete ümberlükkamine ning 8400-eurose võla sissenõudmine.
Enne konkreetsete nõuete esitamist tuleks üle vaadata kinkeleping, kasutusõiguse kokkulepped ja kinnistusraamatu kanne ning koguda kokku tõendid kahjustuste, asjade äraviskamise, internetis avaldatud väidete ja võlgnevuse kohta.
 

Mida teha, kui manipulaatorist vaimselt vägivaldne ekselukaaslane keeldub välja kolimast põhjendusega, et tal ei ole kuskile minna? Olen püüdnud suhtest välja ja teda korterist välja saada 3 aasta jooksul 2 korda (vahetanud luku), kuid ta on eelnevad korrad ähvarduste ja kaastunde tekitamisega ennast tagasi manipuleerinud, lubanud muutuda. Andsin talle nüüd kirjalikus vormis 3 kuulise tähtaja välja kolimiseks, kuid kuna olen seda ka varem teinud, tean, et see ei mõju. Korter kuulus mu emale, kuid paari kuu pärast saan selle pärandina. Eksil puudub ka sissekirjutus. Kindlasti oleks vaja taotleda lähenemiskeeldu, sest eelnevad korrad on ta mind passinud töökoha juures ning käinud regulaarselt korteriukse taga lilli ja toiduaineid (!) jätmas ( alt ukse saab ta ju ka uue välisukse luku puhul lahti). Varasemast tean, et ta hakkab mind ähvardama igal moel (mu ema suri, õnneks ta ei saa enam ähvardada ema juurde skandaalitsema minna). Kindlasti tuleb laimukampaania ( täisnimega) sotsiaalmeedias nagu eelmine kord. Politseist ei saanud abi, nemad soovitasidki luku vahetada, ja kuigi mul olid salvestused, ei ole vaimne vägivald Eestis paraku karistatav. Tunnen ennast antud olukorras üsna abituna, samuti tahaksin probleemid lahendada rahulikult ja viisakalt.

Kui isikul puudub omandiõigus, üürileping või muu õiguslik alus korteris elamiseks, on tegemist loata viibimisega. Kui isik keeldub vabastamast eluruumi, on võimalik pöörduda politsei poole ning fikseerida olukord ning pöörduda kohtusse eluruumi vabastamise hagiga. Kohus saab teha otsuse, millega kohustab isikut eluruumist lahkuma ning kui isik vabatahtlikult ei lahku, siis saab kohtuotsuse täide viia kohtutäituri kaudu.
Olukorras, kui isik teist isikut jälitab, on põhjendatud taotleda kohtu kaudu lähenemiskeeldu. Selleks tuleb esitada avaldus kohtule ning lisada tõendid (sõnumid, salvestused, juhtumite kirjeldused). Täpsemalt saate lugeda lähenemiskeelu kohta siit https://www.justdigi.ee/kuritegevus-ja-selle-ennetus/ohvrite-toetamine/lahenemiskeeld 
Kindlasti ei pea üksi inime taluma hirmu või vägivalda. Soovitan teil pöörduda ka ohvriabi poole (https://sotsiaalkindlustusamet.ee/ohvriabi ), nende poole on võimalik ka anonüümselt pöörduda, samuti on võimalik teil pöörduda naiste tugikeskuse poole (https://sotsiaalkindlustusamet.ee/naiste-tugikeskused ), et jagada oma muret ning saada tuge ja abi. 

Tere! Mul on probleeme endise elukaaslase käitumise tõttu. Hetkel kõige suurem probleem on see, et ma ei pääse oma koertele ligi. Võtsime koos koerad, mina maksin mõlema eest. Üks on minu nimel teine väidetavalt tema nimel. Passi pani ta enda nime omavoliliselt. Elasime koos, kuid pidin päevapealt sealt lahkuma ja ei olnud võimalik koeri endaga kaasa võtta. Lahkusin kuna olukord oli juba väga ohtlik minu jaoks, ta oli pidevalt narkojoobes ja viskas mind nagunii pidevalt välja keset ööd kodust. Alguses saime mingile kokkuleppele, käisin neid vaatamas, viisin süüa neile jne. Nüüdseks talle ei sobi enam, et olen ainult koertest huvitatud ja temast mitte. On mulle konkreetselt öelnud et kui temaga ma suhelsa ei taha siis olen koertest ka ilma. Olen teinud politseisse ka avalduse. Nende sõnul on vara jagamise vaidlusega siin. Samas ta omavaliliselt on minu hinnangul mu koerad omastanud ehk siis varastanud. Lisaks kõigele manipuleeris ta suhte alguses võtma kiirlaene minul (pole tõendeid, olin loll ja armunud) lubades ise tagasi maksta. Lisaks on ta kahel korral mu mõlema autoga avarii teinud ja kahju mitte hüvitanud (pole kindel kas on piisavalt tõendeid). Viis ka minu sülearvuti ilma minu nõusolekuta pandimajja (on tõend). On ähvardanud ja manipuleerinus mind korduvalt. Kas leidub midagi, mida saaks ette võtta?

Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele on koerad loomad, kellele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid (TsÜS § 49 lg 3). Asi on kehaline ese (TsÜS § 49 lg 1).

Kui koerad kuulusid elukaaslastele ühiselt, on tegemist ühise omandiga, mis on eelduslikult kaasomand (AÕS § 70 lg 1, 2 ja 5). Kaasomanike osad on võrdsed, kui pole sätestatud teisiti (AÕS § 71 lg 1). Kaasomanikel on õigus asja (koeri) ühiselt vallata ja kasutada (AÕS § 72 lg 1).

Koerte väljanõudmine valdusest Kui koerad on endise elukaaslase käes ja Teie olete koera omanik (või kaasomanik), on Teil õigus nõuda koerte väljaandmist järgmistel alustel:

• Vindikatsiooninõue: Omanikul on õigus nõuda asja väljaandmist ebaseaduslikust valdusest (AÕS § 80 lg 1). Te peate tõendama, et olete omanik ja koerad on elukaaslase valduses (AÕS § 82 lg 1).
• Vastuväited: Elukaaslane võib keelduda koerte andmisest, kui tal on õigus neid vallata, näiteks tasuta kasutamise lepingu alusel (AÕS § 83 lg 1, VÕS § 389). Kui aga kasutustähtaega pole määratud, võib kasutusse andja lepingu üles öelda ja nõuda asja tagastamist igal ajal (VÕS § 393 lg 3).

Valdus on tegelik võim asja üle (AÕS § 32). Kui elukaaslane võttis koerad Teie nõusolekuta seadusvastaselt (omavoli), on see valduse äravõtmine (AÕS § 40 lg 2).

• Valdajal on õigus nõuda valduse taastamist isikult, kes on tema suhtes omavoliline valdaja (AÕS § 45 lg 1).
• Omaabi korras võib valdaja kohe pärast vallasasja omavolilist äravõtmist (tabatuna teolt või jälitamisel) asja tagasi võtta (AÕS § 41 lg 2).

Kui koerad on ühises omandis ja kokkuleppele ei jõuta, on kaasomanikul õigus nõuda kaasomandi lõpetamist (AÕS § 76 lg 1). Kui jagamise viisis kokku ei lepita, otsustab kohus, kas:

1. anda koer ühele kaasomanikule ja panna talle kohustus maksta teisele rahaline hüvitis;
2. müüa koer ja jagada raha (AÕS § 77 lg 2).

Hagi esitamisel tuleb märkida selge nõue ja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (TsMS § 363 lg 1). Võimalik on esitada ka tuvastushagi õigussuhte olemasolu tuvastamiseks (TsMS § 368).

Koerte kiireks tagasisaamiseks menetluse ajal on võimalik taotleda hagi tagamist (TsMS § 377). Kohus võib esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, sealhulgas asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks (TsMS § 377 lg 2). Hagi tagamise abinõuna võib kohus kohustada asja (koera) hoiuleandmiseks kohtutäiturile (TsMS § 378 lg 1 p 5) või rakendada muud vajalikku abinõu (TsMS § 378 lg 1 p 10).

Tere! Peale pärimise lõpetamist notari juures, jäi sugulasele läinud üks vara (mitte töötav traktor) meie maale. Soovitus oli tal tulla sellele järgi sept- okt, tähtaeg oli 31.dets muidu. Nüüd ärkas ta uuesti, alles selle aasta juulis ja nõuab meilt selle eseme liigutamist. Mure selles, et kulutused on suured eseme liigutamiseks ja meile ei maksaks ta oma põhimõtte järgi nendest midagi tagasi. Loen välja, et mina ei ole kohustatud seda kuskile teise maa peale ise viima vaid tuleb ise järgi ja mina ei tohi takistada, mida ma ka pole teinud. Lisan parag. mille ta mulle saatis. Mainin ära, et konkreetse eseme väärtus on 500€ ja ise ta seda omale nõudis. Traktor tuleks teisaldada arvatavasti kraana ja treileriga, asub teisel pool maja ja ära vedu rikuks minu maad ja vara. Kuidas ma saaksin seista oma õiguste eest ja mitte kulutada oma raha, mida ma ilmselt ka hiljem tagasi ei saaks? 3.2. Pärijad avaldavad, et lepingu esemete otsene valdus, samuti kõik lepingu esemele juurdepääsu võimaldavad võtmed ning lepingu eseme päraldisteks olevad dokumendid on selle pärija otseses valduses, kellele vastav lepingu ese kuuluma jääb, v.a. lepingu esemeks VIII olev traktor, mille otsene valdus antakse Pärijale I üle hiljemalt kolmekümne esimeseks detsembriks käesoleval aastal (31.12.2024). Nimetatud tähtpäevaks on Pärija II kohustatud lepingu eseme VIII otsese valduse Pärijale I üle andma ning Pärija I on kohustatud otsese valduse vastu võtma. Otsese valduse üleandmise kohustuse täitmisega viivitamisel on Pärijal I õigus nõuda Pärijalt II leppetrahvi null koma null kakskümmend üheksa protsenti (0,029%) lepingu eseme VIII väärtusest iga viivitatud päeva eest. Lepingu eseme VIII juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb Pärijale I üle otsese valduse üleandmisel.

Kui vallasasjad tuleb lepingu järgselt võõralt kinnisasjalt ära viia kindlaks tähtajaks, siis on vallasasjade omanikul kohustus seda teha kokkulepitud ajaks. Kui ta seda ei tee, võib kinnisasja omanik nõuda kahju hüvitamist. Samas on vallasasjade omanikul õigus oma asju kätte saada ka pärast tähtaja möödumist, kuid ta peab hüvitama kinnisasja omanikule tekitatud kahju. Seega on otsest valdust õigeaegselt üle võtma mitte tulnud pärijal küll õigus traktor kätte saada ka nüüd, ent tal tuleb hüvitada kinnisasja omanikule valduse ülevõtmisega viivitamisega seotud kahju. Samuti tuleb hüvitada traktori ära viimisega seoses tekkinud rahaliselt hinnatav kahju.

Teie viidatud punkt ei ole asjakohane ja rakendub juhul, kui pärija on tulnud õigeaegselt otsest valdust vastu võtma ent kinnisasja omanik on takistanud vallasasja äraviimist. Sellist olukorda küsimusest praegu ei tuvasta.

Tere! Mul on küsimus teeservituudi seadmise kohta. Olukord on selline, et meie ühistul on ligipääs avalikult kasutatavale teele läbi naabri kinnistu. Kui toimuks servituudi seadmine meie kasuks, siis kas peaks otsustamisel olema nende poolt kõigi ühistuliikmete nõusolek või piisab ka 3/4 häältest? Naabrite majas on 4 korterit. Milliste nüanssidega peaksime veel arvestama või millised oleksid järgmised mõistlikud sammud? Seni on probleemideta juba mitukümmend aastat liigutud läbi naabri krundi, see maa ei ole eriti pikk. Võimalik, et üks naabritest oleks servituudi seadmise vastu. Aga servituut oleks siis igaks juhuks, edaspidiste probleemide vältimiseks.

Tere

Täname pöördumast! 

Ühistu võtab otsuse vastu, kui on 51% selle poolt. Kui see on ainuke tee kinnistule ja naaber on vastu, siis tuleb pöörduda kohtu poole aga eelnevalt soovitan pöörduda otse juristi poole vastuvõtule, et vaadata ja ülerääkida kõik nüansid.

Lugupidamisega