Tere! Mul on probleeme endise elukaaslase käitumise tõttu. Hetkel kõige suurem probleem on see, et ma ei pääse oma koertele ligi. Võtsime koos koerad, mina maksin mõlema eest. Üks on minu nimel teine väidetavalt tema nimel. Passi pani ta enda nime omavoliliselt. Elasime koos, kuid pidin päevapealt sealt lahkuma ja ei olnud võimalik koeri endaga kaasa võtta. Lahkusin kuna olukord oli juba väga ohtlik minu jaoks, ta oli pidevalt narkojoobes ja viskas mind nagunii pidevalt välja keset ööd kodust. Alguses saime mingile kokkuleppele, käisin neid vaatamas, viisin süüa neile jne. Nüüdseks talle ei sobi enam, et olen ainult koertest huvitatud ja temast mitte. On mulle konkreetselt öelnud et kui temaga ma suhelsa ei taha siis olen koertest ka ilma. Olen teinud politseisse ka avalduse. Nende sõnul on vara jagamise vaidlusega siin. Samas ta omavaliliselt on minu hinnangul mu koerad omastanud ehk siis varastanud. Lisaks kõigele manipuleeris ta suhte alguses võtma kiirlaene minul (pole tõendeid, olin loll ja armunud) lubades ise tagasi maksta. Lisaks on ta kahel korral mu mõlema autoga avarii teinud ja kahju mitte hüvitanud (pole kindel kas on piisavalt tõendeid). Viis ka minu sülearvuti ilma minu nõusolekuta pandimajja (on tõend). On ähvardanud ja manipuleerinus mind korduvalt. Kas leidub midagi, mida saaks ette võtta?

Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele on koerad loomad, kellele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid (TsÜS § 49 lg 3). Asi on kehaline ese (TsÜS § 49 lg 1).

Kui koerad kuulusid elukaaslastele ühiselt, on tegemist ühise omandiga, mis on eelduslikult kaasomand (AÕS § 70 lg 1, 2 ja 5). Kaasomanike osad on võrdsed, kui pole sätestatud teisiti (AÕS § 71 lg 1). Kaasomanikel on õigus asja (koeri) ühiselt vallata ja kasutada (AÕS § 72 lg 1).

Koerte väljanõudmine valdusest Kui koerad on endise elukaaslase käes ja Teie olete koera omanik (või kaasomanik), on Teil õigus nõuda koerte väljaandmist järgmistel alustel:

• Vindikatsiooninõue: Omanikul on õigus nõuda asja väljaandmist ebaseaduslikust valdusest (AÕS § 80 lg 1). Te peate tõendama, et olete omanik ja koerad on elukaaslase valduses (AÕS § 82 lg 1).
• Vastuväited: Elukaaslane võib keelduda koerte andmisest, kui tal on õigus neid vallata, näiteks tasuta kasutamise lepingu alusel (AÕS § 83 lg 1, VÕS § 389). Kui aga kasutustähtaega pole määratud, võib kasutusse andja lepingu üles öelda ja nõuda asja tagastamist igal ajal (VÕS § 393 lg 3).

Valdus on tegelik võim asja üle (AÕS § 32). Kui elukaaslane võttis koerad Teie nõusolekuta seadusvastaselt (omavoli), on see valduse äravõtmine (AÕS § 40 lg 2).

• Valdajal on õigus nõuda valduse taastamist isikult, kes on tema suhtes omavoliline valdaja (AÕS § 45 lg 1).
• Omaabi korras võib valdaja kohe pärast vallasasja omavolilist äravõtmist (tabatuna teolt või jälitamisel) asja tagasi võtta (AÕS § 41 lg 2).

Kui koerad on ühises omandis ja kokkuleppele ei jõuta, on kaasomanikul õigus nõuda kaasomandi lõpetamist (AÕS § 76 lg 1). Kui jagamise viisis kokku ei lepita, otsustab kohus, kas:

1. anda koer ühele kaasomanikule ja panna talle kohustus maksta teisele rahaline hüvitis;
2. müüa koer ja jagada raha (AÕS § 77 lg 2).

Hagi esitamisel tuleb märkida selge nõue ja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (TsMS § 363 lg 1). Võimalik on esitada ka tuvastushagi õigussuhte olemasolu tuvastamiseks (TsMS § 368).

Koerte kiireks tagasisaamiseks menetluse ajal on võimalik taotleda hagi tagamist (TsMS § 377). Kohus võib esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, sealhulgas asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks (TsMS § 377 lg 2). Hagi tagamise abinõuna võib kohus kohustada asja (koera) hoiuleandmiseks kohtutäiturile (TsMS § 378 lg 1 p 5) või rakendada muud vajalikku abinõu (TsMS § 378 lg 1 p 10).

Tere! Peale pärimise lõpetamist notari juures, jäi sugulasele läinud üks vara (mitte töötav traktor) meie maale. Soovitus oli tal tulla sellele järgi sept- okt, tähtaeg oli 31.dets muidu. Nüüd ärkas ta uuesti, alles selle aasta juulis ja nõuab meilt selle eseme liigutamist. Mure selles, et kulutused on suured eseme liigutamiseks ja meile ei maksaks ta oma põhimõtte järgi nendest midagi tagasi. Loen välja, et mina ei ole kohustatud seda kuskile teise maa peale ise viima vaid tuleb ise järgi ja mina ei tohi takistada, mida ma ka pole teinud. Lisan parag. mille ta mulle saatis. Mainin ära, et konkreetse eseme väärtus on 500€ ja ise ta seda omale nõudis. Traktor tuleks teisaldada arvatavasti kraana ja treileriga, asub teisel pool maja ja ära vedu rikuks minu maad ja vara. Kuidas ma saaksin seista oma õiguste eest ja mitte kulutada oma raha, mida ma ilmselt ka hiljem tagasi ei saaks? 3.2. Pärijad avaldavad, et lepingu esemete otsene valdus, samuti kõik lepingu esemele juurdepääsu võimaldavad võtmed ning lepingu eseme päraldisteks olevad dokumendid on selle pärija otseses valduses, kellele vastav lepingu ese kuuluma jääb, v.a. lepingu esemeks VIII olev traktor, mille otsene valdus antakse Pärijale I üle hiljemalt kolmekümne esimeseks detsembriks käesoleval aastal (31.12.2024). Nimetatud tähtpäevaks on Pärija II kohustatud lepingu eseme VIII otsese valduse Pärijale I üle andma ning Pärija I on kohustatud otsese valduse vastu võtma. Otsese valduse üleandmise kohustuse täitmisega viivitamisel on Pärijal I õigus nõuda Pärijalt II leppetrahvi null koma null kakskümmend üheksa protsenti (0,029%) lepingu eseme VIII väärtusest iga viivitatud päeva eest. Lepingu eseme VIII juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb Pärijale I üle otsese valduse üleandmisel.

Kui vallasasjad tuleb lepingu järgselt võõralt kinnisasjalt ära viia kindlaks tähtajaks, siis on vallasasjade omanikul kohustus seda teha kokkulepitud ajaks. Kui ta seda ei tee, võib kinnisasja omanik nõuda kahju hüvitamist. Samas on vallasasjade omanikul õigus oma asju kätte saada ka pärast tähtaja möödumist, kuid ta peab hüvitama kinnisasja omanikule tekitatud kahju. Seega on otsest valdust õigeaegselt üle võtma mitte tulnud pärijal küll õigus traktor kätte saada ka nüüd, ent tal tuleb hüvitada kinnisasja omanikule valduse ülevõtmisega viivitamisega seotud kahju. Samuti tuleb hüvitada traktori ära viimisega seoses tekkinud rahaliselt hinnatav kahju.

Teie viidatud punkt ei ole asjakohane ja rakendub juhul, kui pärija on tulnud õigeaegselt otsest valdust vastu võtma ent kinnisasja omanik on takistanud vallasasja äraviimist. Sellist olukorda küsimusest praegu ei tuvasta.

Tere! Mul on küsimus teeservituudi seadmise kohta. Olukord on selline, et meie ühistul on ligipääs avalikult kasutatavale teele läbi naabri kinnistu. Kui toimuks servituudi seadmine meie kasuks, siis kas peaks otsustamisel olema nende poolt kõigi ühistuliikmete nõusolek või piisab ka 3/4 häältest? Naabrite majas on 4 korterit. Milliste nüanssidega peaksime veel arvestama või millised oleksid järgmised mõistlikud sammud? Seni on probleemideta juba mitukümmend aastat liigutud läbi naabri krundi, see maa ei ole eriti pikk. Võimalik, et üks naabritest oleks servituudi seadmise vastu. Aga servituut oleks siis igaks juhuks, edaspidiste probleemide vältimiseks.

Tere

Täname pöördumast! 

Ühistu võtab otsuse vastu, kui on 51% selle poolt. Kui see on ainuke tee kinnistule ja naaber on vastu, siis tuleb pöörduda kohtu poole aga eelnevalt soovitan pöörduda otse juristi poole vastuvõtule, et vaadata ja ülerääkida kõik nüansid.

Lugupidamisega