Tere, meil on selline probleem et eelmise aasta augustis kinkis mu mehe vanaema meile maja ning sai majale isikliku kasutamisõiguse surmani. Elame kõik koos siin ja elu on läinud väga pööraseks. Ta tujutseb, karjub, laamendab mööbliga ja keeldub maksmast igasugust raha mis majaga ja tema siin elamisega seondub (kütte raha jms). Lubas kättemaksuks et me temalt raha küsime, hakata siia oma inimesi paigutama ja käituma nii, et me veel nutma hakkame. Majas elab 1,5 a laps kes seda kõike pealt peab nägema. Inimesel ilmnevad dementsuse alged kuna ta ei mäleta midagi, viha hood jms. Kas meil on mingit väljapääsu sellest olukorrast. Rääkimata sellest et me oleme majja investeerinud üle 100000€ ja temalt pole sentigi siiani palunud. Palusime praegu vaid 174€ kütte eest ja ta kaotas oma aru täiesti. Mis seaduse silmis teha saaks? Pakkusime talle et paigutame ta oma raha eest mujale elama aga ta esitab ulmelisi soove korteri asjus mida meil kahjuks rahaliselt pole võimalik iga kuu maksta( näiteks soovib ta suurt kahetoalist korterit keilas sest kunagi võib ta poeg ta juurde elama tulla, keda ta ähvardab praegu siia elama tuua. Poeg kes on vangis istunud kurjategija). Palun teie nõu.

Kinkelepinguga saab kingisaaja omandiõiguse kingitud asja suhtes. Teie kirjeldatud asjaoludel on kingisaaja õigused piiratud kinkija kasuks seatud isikliku kasutusõigusega. Millised täpselt on kasutusõiguse omaja õigused, lepivad pooled kokku lepinguga. Isiklik kasutusõigus võib olla seatud kogu majale või osale sellest, võib olla seatud selliselt, et kasutusõiguse omaja ei pea tasuma mitte millegi eest aga võib olla ka kokku lepitud, et ta tasub kasutamisega seotud kulud osaliselt või täielikult ise. Ilma kasutusõiguse sisu teadmata ja lepingut lugemata ei ole kahjuks võimalik anda olukorrale õiguslikku hinnangut.

Pärisin maja oma isalt, kinnisvarale on varem seatud isiklik kasutusõigus vanaemale kes elab hooldekodus ning ta ei ole ilmselt kunagi enam suuteline üksi elama. Maja on seisnud tühjana 1,5 aastat - maha müüa ei saa tänu isiklikule kasutusõigusele (keegi pole nõus ostma) ning ise ma sinna kolida ei soovi. Lisaks ei ole võimalik koos vanaemaga notarile tõestada, et ta soovib kasutusõigust maha võtta, sest tervislik seisund ei luba. Kas ja kuidas mul on võimalik paluda linnavalitsusel (kes maksab hooldekodu) hakata tema eestkostjaks ning tühistada majal olev isiklik kasutusõigus, sest vanaema tervis on halb ning minu vara seis kannatab?

Kirjeldatud olukorras soovitan kaaluda elamu kasutusse andmise võimalust. Isiklik kasutusõigus on seatud selleks, et vanaemal oleks elu lõpuni koht kus elada. Ehkki käesoleval ajal on vanaema tervis halb ja ta elab hooldekodus, olete Te isegi kirjutanud, et ILMSELT ei ole ta kunagi suuteline üksi elama. Te ei ole selles kindel ja ei saagi olla. Lisaks ei peagi isikliku kasutusõiguse omaja elama üksi vaid võib enda juurde võtta pereliikmeid või isikuid, kes teda abistavad. Seega võib vähemalt teoreetiliselt olla võimalik, et vanaema oma kasutusõigust ikkagi kasutama hakkab.

Isikliku kasutusõiguse lõpetamist saab kinnisasja omanik kohtu kaudu nõuda kui kasutusvaldus on kaotanud kasutusvaldaja jaoks igasuguse tähtsuse. Kirjeldatud olukorras ja eelpool antud selgitustele tuginedes ei saa praegu selles kindel olla ja esitatud hagi jäetaks tõenäoliselt rahuldamata. 

Ka eestkoste seadmine ei lahenda olukorda, kuna eestkostja peab isikliku kasutusõiguse lõpetamise kokkuleppe sõlmimiseks saama selleks kohtult nõusoleku. Kohtule tuleb ära põhjendada, kuidas vanaema jaoks kasutusvaldus igasuguse tähtsuse on kaotanud. Kuidas sab olla kindel, et tema tervis ei parane ja et ta ei soovi tagasi koju pöörduda. Kardetavasti ei anna kohus tehinguks luba ka eestkostjale.

tere sooviks küsida müüdava vara kasutsvalduse eluaegse kehtivuse kohta

Kasutusvalduse andmisel sõlmivad pooled notariaalse tähtajalise kasutusvalduse seadmise lepingu ehk kinnistu rendilepingu. Kasutusvaldus kantakse kinnistusraamatusse, kasutusvaldaja kasutab asja ja omandab selle vilju.

Kasutusvaldus liigub koos kinnisasjaga edasi järgmisele omanikule ja lõpeb tähtaja saabumisel või kastusvalduse lepingu ülesütlemisel, kui esinevad lepingu ülesütlemist õigustavad asjaolud. Tavapäraselt on kasutusvalduse lepingus kohustused ka kasutusvalduse saajale, näiteks arvete tasumise kohustus, heaperemeheliku käitumise kohustus. Kui omaniku ja kasutusvaldaja vahel on võlaõiguslik leping kasutusvalduse seadmiseks ja kasutusvaldaja rikub oma lepingulisi kohustusi, on omanikul õigus kasutada VÕS §-s 101 sätestatud õiguskaitsevahendeid, sh kasutusvalduse seadmise leping kui kestvusleping erakorraliselt VÕS § 196 kohaselt üles öelda. Selleks, kui esinevad asjaolud, mida saab tõlgendada kasutusvaldaja kohustuste rikkumiseks, tuleb esitada talle teade lepingu erakorralisest ülesütlemisest. Kuna leping on sõlmitud notariaalselt, tuleb ka ülesütlemisteade esitada notari kaudu.

Olen (isa) ostnud pojale korteri.Poeg on ostja ja mina õigustatud isik ja meil on seatud minule tasuta kasutusõigus kuni elu lõpuni.Mida võib poeg omanikuna teha?Kas on võimalik tal korterit pantida?Samas kui ta laenab raha ja jääb võlgu.Minu küsimus-millistel tingimustel korter”haamri alla” läheb ja kui läheb siis mis minu elu lõpuni kasutusõigusest saab?

Isiklik kasutusõigus annab selle omanikule õiguse kasutada eset kasutusõiguse seadmise kokkulepitud tähtajani ja tingimustel. Kui kinnisasi võõrandatakse (müüakse või kingitakse) jääb kasutusõigus püsima. Kui aga korter müüakse täitemenetluse raames, võib olukord olla teine. Nimelt, isikliku kasutusõiguse olemasolu ja selle kanne kinnistusraamatus võivad sattuda ohtu olukorras, kus elamu pannakse täitemenetluse raames müüki. Täitemenetluse seadustiku § 158 lg 1 kohaselt jäävad kinnisasja täitemenetluses müügi korral püsima sissenõudja nõude või selle tagatiseks oleva õiguse järjekohast eespool ja samal järjekohal olevad kinnistusraamatust nähtuvad õigused. Seega on esmalt oluline see, kas täitemenetluse on tinginud mingisugune kinnistusraamatusse kantud õigus (näit hüpoteek). Kui see nii ei ole, siis ei lõppe enampakkumisega ükski kinnistusraamatusse sisse kantud õigustest (sh isiklik kasutusõigus) ja neid ei saa kustutada. Kui aga täitemenetluse tingis õigus, mis on ka kinnistusraamatusse kantud, siis on üldreegliks, et püsima jäävad täitemenetluse aluseks olevast õigusest kinnistusraamatus eespool ja samal järjekohal olevad õigused. See tähendab, et kui isiklik kasutusõigus oli kinnistusraamatusse kantud enne täitemenetluse aluseks olevat õigust, jääb isiklik kasutusõigus kehtima.  

Tere! I own one half of the house. My mother owns other half of the house. My mother went to bankruptcy and other half of house was sold in auction. There is `bank loan with "hypoteeka" on house, loan is on my mother and my mothers ex-spouse (not my relative). After auction hypoteek was removed from other part of the house, and now loan encumbers only my part of house (in kinnisvararegister). Change is commented: "enampakkumise akti alusel muudetud" Whole auction process seemed also strange. At first auction, it was mentioned that hypoteek would be removed. Bank did not agree on that, and auction was cancelled. Then second auction was kept, and there was not any mention about removal of hypoteek. Yet hypoteek was removed after auction. Bank does not seem interested now, which looks also strange. If other part of house would be sold on similar auction, with similar price, bank would not probably get its own money back, which should not be purpose of hypoteek, as far i understand. Basically value of my ownership down or zero, as whole loan is now on my half. Is there anything i could do to protect the value of my ownership? This does not seem fair to me, as i was not any part of the bankruptcy or loan, only sharing house ownership. Tänud! Voib kirjuta tagasi ka eesti keeles kui tahate. Saan aru eesti keelest aga niin hästi ei kirjuta.

Et olukorrast terviklikku pilti saada ja Teile õiguslikku positsiooni selgitada, on vajalik tutvuda hüpoteegi seadmise lepinguga. Kui hüpoteek on seatud kogu kinnisasjale ja Te olete selleks nõusoleku andnud, on võimalik, et võetud laen nõutakse sisse Teie osa arvelt. Samuti on võimalik, et hüpoteegiga tagatud nõue on müügitulemist rahuldatud ja Teie osal lasub nn "tühi hüpoteek", mis enam ühtegi nõuet ei taga. 

Soovitan pöörduda individuaalsele nõustamisele, et vajalike dokumentidega tutvuda ja kõiki asjaolusid arvestav õiguslik hinnang saada.

Naaberkrundile rajatava puurkaevuga tuleb minu kinnistule piiranguvöönd. Kas ja mis alustel on mul õigust nõuda (ühekordset) rahalist hüvitist?

Asjaõigusseadus § 158 kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Talumise asjaolud lepivad kinnisasja omanikud kokku näiteks reaalservituudi seadmise lepingus, mille täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. 

Tere! Lugu järgmine: Sugulasel oli võetud laen 1.350.000 krooni ulatuses 2006ndal aastal ja hüpoteegiks vanaema maja. Ehk majal on peal hüpoteek siis selles summas. Seejärel on see maja juba pärandatud 2 korda edasi. Sugulane, kes selle hüpoteegi sinna peale sai, pole mitut aastat juba enam koostööd väga teinud. Ütleb vaid et pank ei lase ja nüüdseks oli tulnud tema sõnadel vähemalt väide, et saab selle hüpoteegi maha aga tema korterilaen tõuseb poole võrra, mistõttu ta oli keeldunud juba sellest. Kuid oleme väga mures, ja meil on vaja kiiremas korras see hüpoteek oma majalt maha saada. Järgmine jutt tal juba selline, et tal plaan korter müüki panna. Aga me ei usu enam teda ja see protsess võib samuti väga pikalt aega võtta ja ei imestaks kui jälle aastaid läheb aega. Kuhu peaksime pöörduma ja abi otsima, et mis võimalusi oleks sellest vabanemiseks? Inimesega suheldes see asi ei liigu mitte kuskile, tuleb võtta muu suund ette.. Aga olekski vaja teada, kuhu esmalt võiks pöörduda?

Hüpoteegiga on koormatud kinnisasi, see ei ole seotud kinnisasja omaniku isikuga ja omaniku vahetusel jääb hüpoteek kinnisasjale edasi.  Hüpoteegi lõpetamiseks on vajalik hüpoteegipidaja (panga) notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud avaldus ja kinnisasja omaniku (Teie) notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud nõusolek.Hüpoteeki saab lõpetada tavaliselt siis, kui hüpoteegiga tagatud kohustus on täidetud. Kuna küsimuse kohaselt on Teie kinnisasja näol tegemist lisatagatisega ja põhitagatiseks on soetatud korteri, võib olla võimalik hüpoteeki lõpetada kui laenust on tasutud piisavalt suur osa, et põhitagatisest piisab laenujäägi tagamiseks. Seaduse kohaselt, kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse osaliselt, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda rahuldatud nõude ulatuses enda kasuks osahüpoteegi kinnistusraamatusse kandmist või hüpoteegi kustutamist.

Tere Küsimus servituudidist. Hoovis elav eraldi kinnistul naaber soovib servituuti liikumiseks üle meie 11 korteriga kinnistu. Olemas KÜ. Praegu suusõnaline kokkulepe. Kas ta peab saama eraldi kõikide korteriomanike nõusoleku? Kui palju saab eraldi iga korteriomanik teha ettepanekuid servituudi piiride muutmiseks talle sobivaks. Näide . naaberkinnistu omanik sooviks ümber keerata meie maal korteri akende all mida praegu ei ole ja korteri omanik ei ole sellega nõus. Tekitab lisa tolmu ja müra. Kas korteri omanik saab nõuda joonisel olevate piiride muutmist talle sobivaks. Nii nagu on reaalselt preagu kasutuses? Millised on kortermaja puhul iga omaniku kohustused ja õigused servituudiga seoses?

Korterelamu juurde kuuluv maa on kõigi korteriomanike kaasomandis. Kaasomandis oleva asja koormamiseks on vajalik kõigi korteriomanike nõusolek. Kui mõni korteriomanik keeldub servituudi seadmisest põhjendamatult, saab temalt seda nõuda. Küll aga tuleb ühise asja koormamisel arvestada kõigi kaasomanike õigustatud huvidega ja püüda saavutada kokkulepe, mis tagaks eraldi kinnistul elavale naabrile juurdepääsu tema omandile, ent ei koormaks Teie kinnisasja omanikest kedagi ülemääraselt. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendab olukorra kohus servituuti vajava kinnisasja omaniku taotlusel.

Tere Tekkis küsimus seoses servituudi seadmisega kinnistut läbivale veetrassile. Läbi kinnistu on kunagi rajatud veetrass pumbamaja ja naaberkinnistu vahel. Nii pumbamaja kui ka naaberkinnistu on eraomandis ja sama isiku valduses. Pumbamaja ja naaberkinnistu omanik on avaldanud soovi sõlmida veetrassile servituut, et tulevikus selle veetrassiga võimalusel arvestatakse ja nii öelda oleks see kaevamisvaba ala. Pumbamaja omanik on andnud nõusoleku vastutasuks vett anda. Tekkis küsimus, kuidas servituudi seadmisega ära fikseerida veekasutamise tasu, kui tegemist ei ole vee ettevõttega.

Servituudi seadmine eeldab sellekohast notariaalselt tõestatud kokkulepet ja kinnistusraamatu kannet. Servituudi seadmise lepingus lepitakse sel juhul kokku servituudi ala, poolte õigused ning kohustused, tähtaeg ja tasu või ka asjaolu, et servituut seatakse tasuta. Kui tegemist ei ole vee ettevõttega. 

Tere, Mis vahet on isiklik kasutusõigus ja servituudil ? Tegemist on transpordimaaga, kus DP järgi peab olema ehitatud tee. Kuna tee ehitus on KOV kohustus ja transpordimaa kulub MTÜ-le, siis KOV pakub kasutusõigust. Mis see tähendab MTÜ-le ? Millised kohustused jäävad MTÜ-le ?

Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele.

Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Reaalservituut ei või teeniva kinnisasja omanikku kohustada mingiteks tegudeks, välja arvatud teod, mis on reaalservituudi teostamisel abistava tähendusega. Reaalservituut on jagamatu.