Tere! Plaan on kokkuleppel osta eraisikult järelmaksuga korter. 1 variandina on nõustatud võlaõiguslik leping teha ja teise variandina hüpoteegi seadmine müüja kasuks. Mismoodi eraisiku hüpoteegipidajaks saamise protseduur välja näeb? Pankasid ja laenuandjaid seotud pole. Plaanis on teha notariaalne omavaheline maksegraafik/leping ja kinnisvara vahetaks omanikku kohe.

Kui sõlmitakse võlaõiguslik leping kinnisasja järelmaksuga soetamiseks, tekib ostjal kohustus tasuda kokkulepitud tingimustel kokku lepitud rahasumma. Samas on võimalik sõlmida ka notariaalne kokkulepe nimetatud kohustuse täitmise tagamiseks müüja kasuks hüpoteegi seadmiseks. Selleks ei ole vaja minna eraldi notaribüroosse vaid kui annate oma soovist notarile teada, saab ta valmistada ette nii võlaõigusliku-, asjaõigusliku kui hüpoteegi seadmise lepingu ja kõik lepingud saavad sõlmitud ja allkirjastatud võlaõiguslepinguga samaaegselt.

Tere! Ostsin korteriomandi ja notaris müügilepingut sõlmides sain teada, et tegu on ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjadega: "Hüpoteegi Loovutaja loovutab lepingu eset 1 ja lepingu eset 2 koormava ühishüpoteegi täielikult ja tasuta Hüpoteegipidajale ning Müüja ja Ostja annavad selleks nõusoleku. /-/ Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks." Sooviksin ühishüpoteeki lõpetada, aga olen lugenud, et kõiki ühishüpoteeke ei saa kustutada, vaid need kantakse edasi igale järgmisele omanikule. Kuidas aru saada, kas minu korteriomandi ühishüpoteeki saab lõpetada? Ja kui saab, kuhu peaksin siis pöörduma?

Asjaõigusseaduse kohaselt võib ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kui ta rahuldab hüpoteegipidaja nõude, nõuda tema kinnisasja koormava ühishüpoteegi enda nimele kandmist. On ka võimalik, et kui hüpoteegiga tagatud nõue on suures osas rahuldatud ja hüpoteegipidaja nõue saab olla tagatud ka muul viisil, kinnisasi hüpoteegist vabastatakse. Seega tuleks Teil, kui ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul, pöörduda hüpoteegipidaja poole ja selgitada välja võimalused oma kinnisasja hüpoteegist vabastamiseks.

Tere. Minul selline küsimus. Ema soovib minule kinkelepinguga kinkida maja, See mis see sellega kaasa toob tean. Kuid majale on seotud hüpoteek, minu õe kasuks. Küsin, et kui ma peaksin peale ema surma maja müüma, siis pank soovib seda tasumata summat tagasi minult ja mina saan selle hiljem õe käest välja nõuda? Õde seda olemasolevat hüpoteegi summat tasuda ei soovi, kuid need maksed lõpeks ca 15 aasta pärast.

Hüpoteek on Teie küsimuse kohaselt seatud laenukohustuse tagamiseks. Laenukohustus kuulub Teie õele. Kui õde on võtnud laenu kinnisasja soetamiseks ja ema maja on vaid lisatagatiseks, võib olla võimalik, et kui laenu on juba piisavalt kaua makstud ja laenu eest soetatud kinnisasi suudab juba ise kohustuse jäägi tagada, vabastab pank õe taotlusel ema maja hüpoteegist. Samuti on võimalik, et maja müües tasute müügist sadud vahenditest õe laenukohustuse jäägi panga ees (sel juhul kaasatakse müügitehingusse pank hüpoteegipidajana). Õega võiksite siis sõlmida kohe sealsamas notariaalse lepingu, millega õde kohustub Teile mingi kokku lepitud aja jooksul tema eest tasutud summa tagasi maksma.

Kasutan (rendin), suusõnalisel kokkuleppel naabriga, tükikest maad ca 40m2, mis on aiaga eraldatud naabri maast. Point ongi selles ,et aed ei saanud omal ajal õieti piirile . Küsimus . Kas on võimalik koostada vabas vormis naabrite vahel juriidiliselt siduvat rendilepingut minu kasuks, näiteks 50a. Tegemist kolmnurkse tükiga, nurgapunktid on maarakenduses GIS märgitud. Loodan ,et saite küsimusest aru. Head päeva

Maatüki kasutamise aluseks võib olla rendileping, piiratud asjaõigus isikliku kasutusõiguse näol koos kinnistusraamatusse kandmisega ja asjakohane võib olla ka naabrilt vastava maatüki ostmine ja Teie kinnisasjaga liitmine. Soovitan läbirääkimiste teel sobivaim variant välja selgitada. Kui rendilepingu saab sõlmida lihtkirjalikult ja andmeid selle kohta kinnistusraamatusse ei kanta siis nii ost kui kasutusõiguse seadmine vormistatakse notariaalselt ja kantakse kinnistusraamatusse, mis omakorda tagab lepingu kehtivuse ka kinnisasja omaniku vahetumisel.

Tere! Mida kujutab endast nn eluaegne sissekirjutus? Mis piiranguid see kaasa toob?

Ilmselt peetakse küsimusega silmas isiklikku eluaegset kasutusõigust. Asjaõigusseaduse kohaselt koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus on määratud kasutusõiguse lepinguga vastavalt kasutaja vajadustele.

Isiklik kasutusõigus elamule koormab kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa. Isik, kellel on eelnimetatud õigus, võib elamusse majutada oma perekonnaliikmeid, samuti isikuid, keda on vaja tema eest hoolitsemiseks. Kui kasutusõigus on antud mitmele isikule ühiselt, kestab kasutusõigus seni, kuni on elus kas või üks neist isikuist, kui kasutusõiguse seadmise lepinguga ei ole sätestatud teisiti. Samuti on võimalik lepingus kokku leppida kes ja milliseid koormatisi, makse ja makseid kasutusõiguse kehtivuse ajal tasub. Kui kasutusõigus on antud elamu osale, võib õigustatud isik kasutada ka elanikele ühiseks kasutamiseks määratud ruume, sisustust ja seadmeid. Isikliku kasutusõiguse leping sõlmitakse notariaalselt ja kasutusõigus kantakse kinnistusraamatusse.
 

Tere Kinnistule seati hüponeek 04.02.2011 aastal osaühingu kasuks, 11.11.2013 osaühing kustutati ja peale selle ka veel siis olnud juhatuse liige suri 2020 aastal. Küsimus oleks, et kuidas on võimalik hüpoteeki maha võtta.

Hüpoteek seatakse tavaliselt mingi kohustuse täitmise tagamiseks lepinguga. Kui hüpoteegipidaja on lõpetatud õigusjärglaseta ja hüpoteegiga tagatud nõuet ei ole ka tehinguga kellelegi üle antud, on nõue lõppenud. Kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

Seega soovitan tähelepanelikult lugeda läbi hüpoteegi seadmise kokkulepe, selgitada välja kas nõue on rahuldatud, kellelegi üle antud või lõppenud. Hüpoteegi kustutamiseks tuleb teha isikul, kelle vara on koormatud hüpoteegiga, digitaalallkirjaga avaldus maakohtu kinnistusosakonnale hüpoteegi kustutamiseks. Kirjeldatud asjaoludel võib registriosakond nõuda hüpoteegi kustutamisekskohtule tuvastushagi esitamist, et kohtulahendiga oleks nõude puudumine tuvastatud.

Tere! Palun nõu - meil on vaja servituudi seada selleks, et viia kanalisatsiooni ja veetorud läbi meile koos naabritega (3 korterit) kuuluva maatüki kõrvuti asuvale maatükile, mis kuulub ainult meile. Kuna varem pole kunagi sellega tegelenud, ei tea, kust otsast alustada. Palun andke nõu - kellele kirjutada või kuhu taotlusi esitada. 

Servituudi seadmine eeldab sellekohast notariaalselt tõestatud kokkulepet ja kinnistusraamatu kannet. Servituudi seadmise lepingus lepitakse sel juhul kokku servituudi ala, poolte õigused ning kohustused, tähtaeg ja tasu või ka asjaolu, et servituut seatakse tasuta. Seega tuleb esmalt saavutada kokkulepe kõigi kinnisasjade omanike vahel, seejärel pöörduda notari poole kokkuleppe vormistamiseks ja selle kinnistusraamatusse kandmiseks.

Tere. Mul on firma kahe peale ühe teise isikuga. Ostsime korteri, et see korda teha ja siis edasi müüa. Ma kasutasin enda isiklikku raha korteri ostmiseks. Umbes viie kuu möödudes teine osapool tahtis võtta laenu 10 000 euro ulatuses et korterit korda teha. Laen sai võetud 10 000 euro ulatuses korteri tagatisel ja see jäi teise osapoole kanda. Umbes nädal tagasi tuli kohtutäiturilt kiri, kus nõutakse võlga sisse. Sain läbi kohtutäituri teada, et laenu tagasimakseid pole tehtud umbes 3 kuu jooksul ja korter tahetakse aresti alla panna. Teine osapool pole huvitatud laenu tagasimaksest. Tõenäoliselt läheb korter sundmüüki, kuna aega arestimiseni on ainult 11.jaanuarini. Lisaks sain teada, et kommunaalarved ka maksmata. Need sain ka alles siis teada kui uurima hakkasin. Teine pool ei teavitanud mind nendest võlgadest. Nimelt firma email oli teise osapoole kasutuses ja kõik kirjad on läinud sinna. Minul ligipääs puudub emailile ja küsides talt ta ütleb, et pole firma postkasti. Ma ei oska asja lahendada ja olen nõutu. Tervitades

Kui kinnisasja omaniku nõusolekul on seatud kinnisasjale hüpoteek teise isiku laenukohustuste tagamiseks, on laenuandjal õigus hüpoteek kohtutäituri vahendusel realiseerida ehk korter müüa. Korteri müüki saab vältida laenuandjaga kokkulepet sõlmides. Samuti võib olla võimalik müüa korter ise kohtutäituri kontrolli all, kui kohtutäitur selleks nõusoleku annab. Kuidas ja kas kinnisasja omanik lanuvõtjalt tekkinud kahju hüvitamist nõuda saab, sõltub konkreetsetest asjaoludest, millele foorumi tingimustes ei ole võimalik hinnangut anda ja mille analüüsimiseks soovitan pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele.

Soovin paremini mõista kinnisvara tagatisel võetud kodulaenu tingimusi. Probleem puudutab minu venda, kes võttis Swedbankist kodulaenu ning seadis tagatiseks isa maja. Nüüd on aga tekkinud teatud peresisesed pinged ja vend kardab, et juhul kui isa jätab oma finantskohustused unarusse, siis jääb ka vend oma kodust ilma. Kas see vastab tõele ja kellele kokkuvõttes tagatis kuulub, kas pangale või siis isale? Kui isal peakski tekkima makseraskused ja olukord eskaleerub näiteks nii tõsiseks, et sekkub kohtutäitur, mis siis saab? Saan aru, et kui laenusaajal on probleeme laenu osamaksete tagastamisega, siis pank nõuab tagatise müümist ning laenusumma tagastamist müügisumma ulatuses. Aga peamine küsimus on, et mis saab siis, kui laenusaaja tasub makseid korrektselt ja tagatisega on mingisugused probleemid? Kindlasti on iga lepingu tingimused erinevad, kuid soovin teada, milline on üldine arusaam kogu olukorrast.

Kui laenumakseid tasutakse korrektselt, ei ole ohtu hüpoteegiga koormatud kinnisasjadele. Kui kinnisasja omanik, kes ei ole laenusaaja, satub raskustesse ja tema suhtes alustatakse täitemenetlust, saab küll hüpoteegiga koormatud kinnisasja arestida, ent kui kinnisasi täitemenetluses ka müüakse, rahuldatakse müügi tulemist esmalt esimesena seatud hüpoteegiga tagatud nõue. Seega ei näe ma kirjeldatud asjaoludel antud olukorras laenuvõtjale mingit ohtu.

Tere! Mul on küsimus seoses garaaziboksi välja üürimisega. Olen omanik, üürisin garaazi välja ja lepingusse kirjutas maakler teksti: "Lisaks üürile tasub Üürnik järgmised Üüriobjekti kasutamisega seotud kõrvalkulud: 3.3.1 proportsionaalselt garaažiühistu hoolduskulud, remondifondi ja maamaksu;" Nüüd esitas garaaziühistu arve, aga üürnik keeldub seda maksmast, väites, et garaaziühistu liikmemaks, maamaks ja raamatupidamisprogrammi tasu ei ole garaaziboksiga seotud kulud? Garaaziühistu liikmeks sain automaatselt kui garaaziboksi omanikuks sain, garaaz asub sellel maal, mille eest on maamaks ja mitte midagi muud ei seo mind selle garaaziühistuga kui see üks garaaziboks. Palun Teie hinnangut, kas need eelpool leotletud 3 asja on garaaziboksiga seotud kulud, mida üürnik peaks tasuma või mitte? Ette tänades!

Üürnik peab tasuma kõik kulud, milles on üürilepingus kokku lepitud. Kokkulepe kõrvalkulude osas on mitteeluruumide puhul dispositiivne ehk põhineb iseotsustamise õiguse ja lepinguvabaduse põhimõtetel. Seadusandja siin piiranguid, erinevalt eluruumide üürilepingute mõningatele tingimustele, ei sea.