Siit leiad pärimisega seotud infot, näiteks saad infot, kuidas teha testamenti, kuidas algatada pärimismenetlus või loobuda pärandist. Täpsemalt saad vaadata  pärimisseadusest, notari tasu seadusest ning Notarite Koja kodulehelt.

Seadusjärgne pärimine

Seadusjärgne pärimine

Pärimine

Tere 6 kuud tagasi suri minu elukaaslane. Me ei olnud abielus, korter kuulub mulle, sissekirjutust tal seal ei olnud, ega ka kuskil mujal. Elukaaslasest jäi järele mopeedauto. Tema ema, ega poolvennad ei ole huvitatud sellest. Kas minul on võimalik surmatunnistuse alusel vormistada auto enda nimele?

Kui Teie elukaaslasel ei olnud tehtud testamenti ega pärimislepingut, toimub pärimine seaduse järgi. Seadusjärgseteks pärijateks on pärandaja sugulased ja abikaasa. Elukaaslane (kes ei ole abikaasa) seadusjärgsete pärijate ringi ei kuulu ja pärida ei saa. Seega ei saa ka nimetatud vara enda nimele registreerida. Kui Teil oleks ühine laps, saaks pärida tema, olles pärandaja esimese ringi pärija, ent küsimuse püstitusest võib eeldada, et pärandajal lapsi ei olnud. Seega pärivad nüüd pärandaja vanemad ja nende loobumise korral õed ja vennad.

Vastatud:
31.05.2023

2003 aastal avanenud vastu võtmata pärand

2003 aastal avanenud vastu võtmata pärand

Pärimine

Tere. Minul ja abikaasal oli korter, erastatud 1997.a. Abikaasa suri 2003.a., sellel ajal olid kolm meie viiest lapsest alaealised. Pärimismenetlust siiani läbi viidud ei ole, pärandit keegi vastu võtnud ega sellest loobunud ei ole. Möödas on 20 aastat. Kellele kuulub korter praegu, 2023.aastal? Kes saavad sellega teha tehinguid (kinkida või müüa)? Aitäh.

 2003 aastal kehtinud perekonnaseaduse järgi pidi pärija pärimiseks pärandi vastu võtma. Pärandit ei saanud vastu võtta ega sellest loobuda, kui pärandi avanemisest oli möödunud 10 aastat. Kui pärijad pärandit vastu ei võtnud, sai pärijaks kohalik omavalitsus. 01.01.2009 jõustus uus pärimisseadus, mille kohaselt ei olnud pärimiseks vajalik enam pärandit vastu võtta vaid pärand läks pärijale üle selle avanedes. Uue seaduse rakendussätetes on aga kirjas, et pärimisele kohaldatakse pärandi avanemise ajal kehtinud seadust. Seega, kui pärand on jäänud vastu võtmata, ei saa pärijad enam pärandit vastu võtta kuna selle avanemisest (pärandaja surmast) on möödunud enam kui 10 aastat.

Kuna aga korter oli soetatud abielu ajal, kuulus pärandvara hulka vaid pool korterist, teine pool kuulub abikaasale, kes on elus. Seega peaks praegu korteri suhtes olema omanikud üleelanud abikaasa ja kohalik omavalitsus ühisomanikena.

Vastatud:
30.05.2023

võlgade pärimine

võlgade pärimine

Pärimine

Tere, oleme elukaaslasega koos elanud 15 aastat. Meil on ühine laps, kes on 6-aastane. Seoses Ukraina sõja ja sellele eelnenud Krimmikatastroofiga on mu elukaaslasel tekkinud mitmemiljonised võlad (eurodes). Ta on juba eakas ja minu küsimus olekski selline, et kui temaga peaks midagi juhtuma, kas siis tema võlad võivad n-ö edasi kanduda mulle ja meie lapsele? Endise abikaasaga ta on lahutatud ja nende lapsed on juba täisealised. Tänan, Vastust ootama jäädes,

Võlad, nagu ka vara, saavad edasi kanduda pärijatele ja pärimise teel. Kui Teie elukaaslane ei ole teinud testamenti, ei saa Teie tema pärijaks olla. Seadusjärgseteks pärijateks on pärandaja lapsed ja kui pärandaja on surma ajal abielus, tema abikaasa. Seega saavad võlad teoreetiliselt üle kanduda kõigile Teie elukaaslase lastele võrdsetes osades. Seda saab aga vältida, kui anda pärandi avanemise järgselt kolme kuu jooksul notarile teada soovist pärandist loobuda. Loobuda ei saa seejuures vaid kohustustest ja vastu võtta vara vaid loobuda saab vastava soovi korral kogu pärandist.

Vastatud:
17.05.2023

annaku üleandmine

annaku üleandmine

Pärimine
Pärimismenetlus

Tere, soovin infot seoses annaku protseduurilise üleandmisega. Testamendi järgi on pärijaid 4, kaks pärijatest on pärijad ja kaks annakusaajad ning tegemist on kinnisvara mõttelise osaga võrdselt. Pärand avanes aasta tagasi ja pärijad (testamenditäitjad) on võtnud üle päranduse, kuid annakut annakusaajatele üle ei ole antud. Üks pärijatest on valmis minema notari juurde, kuid teine ei ole nõus tulema kuigi on talle korduvalt pakutud erinevaid aegu. Olgu öeldud, et kahe pärija vahel ei ole suhted korras. Üks annakusaajatest on avaldanud soovi oma annak kätte saada. Minu küsimus on, et kas ainus tee on tõesti pöörduda kohtusse? Pärimisseaduses on: § 82. Testamenditäitja vastutus (1) Testamenditäitja vastutab varaliselt, kui ta on jätnud seadusest või testamendist tulenevad ülesanded süüliselt täitmata. (2) Kui testaator on määranud mitu testamenditäitjat, kuid ei ole ülesandeid nende vahel jaganud, täidavad testamenditäitjad oma ülesandeid ühiselt ja vastutavad solidaarselt. Üksikult tegutseda on neil lubatud möödapääsmatu vajaduse korral. Testamenditäitjad vastutavad solidaarselt ka siis, kui nad on ülesanded omavahel ära jaganud. (3) Kui mõni testamenditäitja oma ülesandeid ei täida või täita ei saa, jätkavad teised testamenditäitjad testamendi täitmist. Just selle kolmanda punkti kohta on küsimus. Kas teine testamenditäitja saab annakut üle anda ilma teise testamenditäitja osaluseta, sest vastutus on solidaarne? Lisaks ei ole kohtust seaduses midagi juttu. Ette tänades!

Pärandajal on õigus ja võimalus määrata konkreetne isik annakutäitjaks testamendis või pärimislepingus. Selleks isikuks võib olla nii pärija kui teine annakusaaja. Juhul kui pärandaja ei ole annakutäitjat määranud, loetakse annakutäitjaks pärija. Seega tuleb vaadata testamendist kas annakutäitjaks on määratud pärijad ühiselt või vaid keegi nendest. Annakutäitja ülesandeks on nö tagada annakusaajale annaku üleandmine. Ehk teisisõnu, kui pärand avaneb ning pärimismenetlus on alustatud, kohustub annakutäitja pärandvaras oleva varaeseme vastavalt pärandaja tahtele üle andma  annakusaajale. Vallasasjade puhul piisab nende füüsilisest üle andmisest, kinnisasja puhul on selleks vajalik notariaalne tehing, ent omandiõigus saaks kantud ka kinnistusregistrisse. Juhul kui annaku üleandmist ei toimu, on annakusaajal seadusest tulenev õigus pöörduda kohtu poole annaku üleandmise nõudega annakutäitja vastu (PärS § 56 lg 1 II lause ja § 67). Täiendavate küsimuste korral soovitan pöörduda pärimismenetlust läbi viinud notari poole, kes saab Teile selgitada kuidas konkreetse annaku üleandmiseks peaks toimima.

Vastatud:
16.05.2023

Mis on pärimisregister?

Mis on pärimisregister?

Pärimisregistri eesmärk on aidata kaasa sellele, et pärimismenetlus viiakse läbi korrektselt ning et oleks tagatud pärandaja ja pärija õiguste kaitse, võimaldades dokumentide ja andmete elektroonilist säilimist, edastamist ning avalikkuse informeerimist muuhulgas sellest, et pärandaja on teinud testamendi ning, et pärimismenetlus on algatatud.

Pärimisregister on elektroonne ning seda peab Notarite Koda.  

Kontrollitud:

Mis on pärandvara pankrot?

Mis on pärandvara pankrot?

PankrS § 9 lg 2 kohaselt võib võlgniku surma korral pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.

Pärandvara pankrotiavaldus on mõistlik esitada siis, kui pärandvara inventuurist nähtub, et pärandvaral lasuvad kohustused on suuremad kui pärandvaras oleva vara väärtus.

Võlgniku (ehk siis antud juhul pärandvara) pankrotiavaldust reguleerib Pankrotiseaduses § 13.

Kontrollitud:

Testamendijärgne pärimine

Testamendijärgne pärimine

Pärijate ringi ja pärandiosade suuruse määramiseks ning pärandvara kohta muude korralduste tegemiseks võib pärandaja teha testamendi. Testamendijärgne pärija on isik, kellele testaator on testamendiga pärandanud kogu oma vara või mõttelise osa (murdosa) sellest. Kui testamendis on pärijate pärandiosad määramata, loetakse nende pärandiosad võrdseks. Kui testaator ei ole testamendis isikule määranud kogu oma vara või selle mõttelist osa, vaid teatud varalise hüve, loetakse see annakuks ja hüve saaja annakusaajaks.

Kontrollitud:

Mis on annak?

Mis on annak?

Annak on pärandaja testamendis või pärimislepingus tehtud korraldus, millega ta jätab kellelegi mingi asja (kinnisasja, auto jms), õiguse (näiteks korteris seeselamise õiguse või õiguse saada elatist), rahasumma või vabastab kellegi kohustusest (laenu tagasi maksmisest pärijatele). Isikut, kelle kasuks selline korraldus tehakse, nimetatakse annakusaajaks. Annakusaaja võib olla samaaegselt ka surnud isiku pärija, kuid ei pruugi seda olla (annak sõbrale, naabrile).

Kontrollitud:

Mis on sundosa? Kellel on selleks õigus?

Mis on sundosa? Kellel on selleks õigus?

Testamendi ja pärimislepingu puhul tuleb arvestada sundosa pärimisega, kuna juhul kui pärandaja on testamendi või pärimislepinguga jätnud seaduse järgi pärima õigustatud alaneja sugulase, oma vanemad või abikaasa, kelle suhtes pärandajal oli surma hetkel perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus, pärandist ilma või on nende pärandiosi vähendanud võrreldes sellega, mille nad oleksid saanud seadusjärgse pärimise korral, on neil õigus nõuda pärijatelt sundosa.

Kontrollitud:

Mis on abikaasade vastastikune testament?

Mis on abikaasade vastastikune testament?

Abikaasade vastastikune testament on abikaasade ühine testament, milles abikaasad nimetavad teineteise vastastikku oma pärijaks või teevad surma puhuks pärandi kohta muid korraldusi. Abikaasad võivad abikaasade vastastikuses testamendis määrata, kellele läheb üleelanud abikaasa pärand üle üleelanud abikaasa surma korral.

Kontrollitud: