Tere! Soovin nõu pärimise küsimuses. Minu vanatädil (minu vanaema õel) ei ole lapsi. Tema abikaasa on surnud ning ka temal lapsi ei olnud. Vanatädi abikaasal oli vend, kes on samuti surnud, kuid vennal oli üks laps. Minu vanatädi on teinud testamendi, millega jätab oma korteri minu vanaemale. Minu vanaemal ei ole abikaasat ja tal on ainult üks laps – minu ema. Mis saab juhul, kui minu vanaema sureb enne minu vanatädi? Kes sellisel juhul pärib vanatädi korteri? Kui testament on tehtud minu vanaemale? Kas pärijaks oleks minu ema või võib korteri pärida vanatädi abikaasa venna laps?

Pärimise alused on seadus, testament või pärimisleping ning testament läheb seadusest ettepoole (PärS § 9). Kui testamendijärgne pärija sureb enne pärandajat ning testamendis nimetatud pärija ei ole pärandaja alaneja sugulane, siis testamendis nimetatud pärija (teie vanaema) surma korral ei ole automaatselt pärijateks pärija alanejad sugulased (teie ema), vaid pärimine toimub seaduse alusel. Seega juhul kui testamendis on nimetatud üksnes pärija, kes ei ole pärandaja alaenaja sugulane ning testamendis ei ole asepärijat nimetatud, siis juhul kui pärija sureb enne pärandajat ning pärandaja ei ole teinud uut testamendi, siis tema surma korral lahendatakse pärimine seaduse alusel. Seega sellisel juhul notar vaatab kas on olemas esimese järjekorra pärijaid (teie vanatädi lapsed ning nende lapselapsed). Kui neid ei ole või nad kõik on pärandist loobunud vaadatakse kas on olemas teise järjekorra pärijaid (teie vanatädi vanemad ning alanejad sugulased. Siin tuleb pärijate ringi ka teie ema kui teie vanatädi õelaps). Kuigi teie ema tuleb pärijate ringi läbi teise järjekorra pärijate, siis siin tuleb arvestada, kui keegi teise järjekorra pärijate ringist on surnud, siis nende pärimisosade ulatuses astuvad pärijatena nende asemel pärimisringi nende alanejad sugulased, mis tähendab, et kui teie vanatädi vanematel on olnud veel lapsi ning nendel omakorda lapsi, siis teie ema ei pruugi olla ainupärija, kuna surnud pärija asemel astuvad pärimisringi sugulased, kes on pärandajaga suguluses surnud alaneja sugulase kaudu. Seega juhul kui vanatädi soovib, et kindlasti oleks pärimise järjekord selline, et esmalt on pärijaks teie vanaema ning tema surma korral teie ema, siis tuleks testament vormistada selliselt, et lisaks pärija nimetamisele kajastub testamendis ka asepärija. Endale sobiva notari testamendi tegemiseks või muutmiseks leiad siit.

Vanatädi enda pärandi osas vanatädi abikaasa vennalaps ei päri. Kuid korteri omandi küsimus võib olla keerulisem. Nimelt, kui korter soetati abielu ajal ja kuulus abikaasadele ühisvarana, siis kuulus pool korterist vanatädi abikaasale (PKS § 25). See pool läks vanatädi abikaasa surma korral vanatädi abikaasa pärandvarasse. Kui vanatädi abikaasa pärand pole lahendatud (pärimismenetlust pole läbi viidud ja pärijaid pole kindlaks tehtud), siis ei pruugi kogu korter praegu vanatädile kuuluda, isegi kui kinnistusregistrist nähtub üksnes vanatädi nimi. Osa võib kuuluda vanatädi abikaasa pärijatele. Kui abikaasa tegi testamendi, siis sõltub testamendis kajastatust. Kui abikaasa testamenti ei teinud, pärivad seaduse järgi lapsed (neid pole), seejärel teise järjekorra pärijad, ehk tema vanemad ja nende alanejad sugulased. Vanemad ja vend on surnud, seega astub venna asemele vennalaps. Teise järjekorra pärijate kõrval pärib ka abikaasa (vanatädi) poole pärandvarast, teise poole saab vennalaps (PärS § 16 lg 1 p 2). Pärimise teel konsultatsiooni saamiseks soovitan pöörduda notari poole. Üldjuhul on pärimise konsultatsioon tasuta. 
 

Tere! Olen pärandi saajaks kaugele sugulasele, keda ma ei tunne. Kaaspärijateks on veel 9 inimest, kellest sain samuti teada alles siis, kui notar kirjutas mulle pärandi saamise teatega. Olen saanud kätte päranditunnistuse ning olen ka pangas käinud, tean kui palju raha mulle määratud on + kinnisvara. Pangas aga öeldi, et mul on vaja pärandi jagamise lepingut. Mul on seda väga keeruline teha, kuna ei tea, kuidas nende 9 inimesega kontakteeruda. Ka nemad pole minuga ühendust võtnud aasta jooksul. Kas siis minule määratud pärand jääbki lõplikult panka? Kas ma saaksin midagi ise veel teha?

Mitme pärija korral kuulub pärandvara neile ühiselt ja nad saavad sellega tehinguid teha ainult ühiselt. Kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid. Seetõttu nõuab pank kõigi pärijate allkirju või pärandvara jagamise kokkulepet. Pärandvara jagamisel tähtaega ei ole.
Pöörduge uuesti notari poole, kes pärimismenetlust läbi viis. Notar teab teiste pärijate nimesid ja kontakte. Paluge tal need teile anda (juhul kui pärijad on vastava nõusoleku notarile andnud) või paluge notaril edastada teie kontaktandmed pärijatele ja ettepanek jagada pärandvara. Kui olete saanud pärijate kontaktid, siis andke neile teada, et soovite pärandvara jagada ning juhul kui mõni pärija ei vasta või ei nõustu pärandvara jagamisega, siis saate nõuda pärandvara jagamist kohtu kaudu. Kohus saab jagada pärandvara ühe pärija nõudel. 
 

Tere! Kirjutan seoses pärandiga.Ema tegi testamendi õele ja vennale.Mina olen majja sisse kirjutatud.Kas nad võivad mind majast välja visata? Kas mul on mõtet teha notari juures avaldus,et ma sooviks ka pärandist osa võtta?

Kui ema oli maja omanik, saavad selle testamendijärgsed pärijad ehk teie õde ja vend. Elukoha registreering rahvastikuregistris ei anna omandit ega kasutusõigust. Kui teil on majale kinnistusraamatusse kantud isiklik kasutusõigus (AÕS § 227), ei saa pärijad teid välja saata, sest õigus kehtib edasi olenemata, kes on omanik. Saate selle üle kontrollida kinnistusraamatust. Kui sellist õigust teie kasuks seatud ei ole, võivad uued omanikud nõuda teie välja kolimist. 
Pärimisel on kolm alust ja nende tähtsuse järjekord on: esimesena pärimisleping, seejärel testament ja alles viimasena seadus (PärS § 9 lg 2). Ehk kui ema on teinud testamendi õele ja vennale ning kui testament on kehtiv, siis toimub pärimine testamendi alusel ning kui teid ei ole testamendis nimetatud, siis teie pärija ei ole. Kuid teil võib olla sundosa nõue (PärS § 104). Sundosa on raha, mitte maja ega osa majast, ja see on: 1) pool sellest, mida te oleksite saanud seadusjärgse pärimise korral (PärS § 105). Sundosa nõue on testamendijärgsete pärijate vastu, mitte pärijaks olemine. Siin peab arvestama, et sundosa saab nõuda ainult siis, kui emal oli surma hetkel perekonnaseadusest tulenev ülalpidamiskohustus teie suhtes (PärS § 104 lg 1). Täisealise lapse puhul on selline kohustus erandlik, näiteks kui te õpite või olete töövõimetu (PKS § 97). Kui seda tingimust pole, siis sundosa ei kehti. Lisaks peab arvestama sundosa nõude puhul tähtajaga, nimelt sundosa nõue aegub 3 aasta möödumisel hetkest, kui saite teada ema surmast ja testamendist, ja igal juhul 10 aasta jooksul pärast pärandi avanemist (PärS § 109 lg-d 1 ja 2).
Lisaks kindasti soovitan teil pöörduda notari poole, et saada testamendiga tutvuda. Notar saab öelda, mis testamendis täpselt on kirjas, kes on pärijad ja kas testament on nõuetekohaselt vormistatud. See on vajalik ka selleks, et hinnata, kas teil on õigus sundosale või põhjust testamenti vaidlustada.
 

Pärimise teel on saadud 4 inimese OÜ kaasomand, nendest 1 isik alaealine.(omavahel suguluses olevad inimesed (vend, 2 õde ja õe laps). Hooldusõigus alaealise suhtes on vaid emal, kes samuti kaasomandis. On vaja kohtult taotleda luba OÜ suhtes alaealise eest otsuste tegemiseks. Ema taotleb poja suhtes. Mis siin on oluline ja millele tähelepanu osutada? Kas kohus annab üldise loa erinevate OÜ otsuste suhtes? Või soovivad nad täpselt piiritletud tegevusi ja nende suhtes luba? Noormees saab 01.aprill 2027 18-aastaseks.

Eristada tuleb kahte olukorda. Kui neli pärijat omavad ühte osaühingu osa ühiselt, tuleb sellest osast tulenevaid osanikuõigusi üldjuhul teostada ühiselt ning praktiliselt on oluline määrata ühine esindaja. Kui aga iga pärija sai eraldi osa, on igaüks iseseisev osanik oma osa ulatuses. Seda tuleb kontrollida pärimistunnistuselt, osaühingu põhikirjast ja osanike nimekirjast.
Kohtu nõusolekut vajavad lapse nimel eelkõige seaduses loetletud olulised varatehingud. Osaühinguga seoses võivad sellised olla näiteks lapse osa omandamine, osa võõrandamine, lapse nimel laenu või tagatiskohustuse võtmine, lapse nõudest loobumine, ettevõtte võõrandamisega seotud tehing või pikaajaline leping, mis ulatub üle aasta pärast lapse täisealiseks saamist.
Tavaline osanikuõiguse teostamine, näiteks teabe küsimine osaühingu juhatuselt või hääletamine tavapärases küsimuses, ei tähenda iseenesest alati kohtu nõusolekut vajavat tehingut. Siiski tuleb iga kavandatavat otsust hinnata eraldi: näiteks osakapitali suurendamine, uute osade märkimine, põhikirja muutmine, dividendi jaotamine, juhatuse liikme tasu või tehing ema või teiste sugulastega võivad lapse varalisi huve oluliselt mõjutada.

Kohus ei anna üldjuhul emale piiramatut õigust teha poja nimel kõiki osaühingut puudutavaid otsuseid. Avalduses tuleb võimalikult täpselt kirjeldada, milliseid tehinguid või otsuseliike taotletakse, miks need on lapse huvides ning kuidas välditakse ema ja lapse varaliste huvide konflikti.
Ema ainuhooldusõigus tähendab küll, et ta on lapse seaduslik esindaja, kuid see ei kõrvalda huvide konflikti. Kui otsus puudutab tehingut ema ja lapse vahel või nende huvid on oluliselt vastandlikud, võib olla vajalik erieestkostja määramine.
Noormees saab 1. aprillil 2027 täisealiseks; sellest päevast otsustab ta oma osa või osast tulenevate õiguste üle ise. Seetõttu tasub taotlus ajaliselt ja sisuliselt piiritleda täisealiseks saamiseni. Noormehe arvamus tuleb tema vanust ja arengutaset arvestades välja selgitada. Kuna täisealiseks saamiseni on jäänud piiratud aeg, tuleb selgitada ka seda, miks otsust ei saa mõistlikult edasi lükata 1. aprillini 2027.
Perekonnaseadus lubab erandjuhul anda üldise nõusoleku kõigi või teatavat liiki selliste tehingute tegemiseks, milleks seadus nõuab kohtu nõusolekut. See ei ole siiski piiramatu üldvolitus „kõigi osaühingu otsuste“ jaoks. Mõistlikum on taotleda selgelt määratletud otsuseliigi või konkreetse tegevuse tegemise õigust, näiteks osalemist kindlas osanike otsuses, hääletamist konkreetselt kirjeldatud osakapitali toimingus või konkreetse osa võõrandamist kindlatel tingimustel.

Ema ei saa last esindada tehingus, mille teiseks pooleks on ema ise, ema abikaasa või registreeritud elukaaslane, ema otsejoones sugulane, õde või vend, kui tehing tekitab lapsele otseseid tsiviilkohustusi.
Ka siis, kui formaalselt ei ole tegemist ema ja lapse vahelise tehinguga, tuleb hinnata olulist huvide konflikti. Ema isiklik majanduslik huvi osanikuna võib erineda lapse huvist näiteks osa hinna, dividendi, osakapitali suurendamise, laenu, tagatise või vara müügi küsimuses.
Huvide konflikti korral tuleb kohtult taotleda lapsele erieestkostja määramist asjaomaseks toiminguks või otsuste ringiks. Kohtu nõusolek üksi ei pruugi asendada erieestkostjat, kui ema esindusõigus on huvide konflikti tõttu välistatud.
Avalduses on oluline esitada: osaühingu andmed; pärimise alus; lapse osa või ühise osa suurus; kavandatavad otsused; põhikirja asjakohased sätted; viimased majandusnäitajad ja võimalusel väärtuse hinnang; põhjendus lapse kasu kohta; ema enda osaluse suurus; teiste osanike osalused; võimalikud seotud isikute tehingud; ning põhjendus, miks lapse huvid on ema huvidest eristatult kaitstud.
Kui eesmärk on üks konkreetne tehing, tuleks kirjeldada selle põhitingimused võimalikult täpselt: ese, hind või hinnastamise viis, tähtajad, lapse osa tagajärg ja alternatiivid.
Kohtu loata tehtud tehing võib olla tühine või vajada hilisemat heakskiitu; seetõttu ei ole mõistlik teha nõusolekut nõudev tehing enne kohtulahendit.
 

Tere! Soovin nõu seoses minu abikaasa ema 2006 sõlmitud notariaalse kinkelepinguga. Abikaasa ema kinkis 2006 talle kuuluva kinnistu oma pojale. Kinkelepingus on kinkijale seatud eluaegne tasuta isiklik kasutusõigus. Lepingus on samas kirjas, et kinkija ei soovinud kingisaajale kohustusi ega koormisi seada. Kingisaaja suri 2011 ning kinnistu läks pärimise teel tema lastele. Kinkija suri 2026 ning minu abikaasa on tema pärija. Nüüd soovivad kinnistu praegused omanikud kinnistu müüa. Perekonnas on aastaid olnud juttu, et kinnistu võiks kunagi minu abikaasale tagasi minna, kuid seda kokkulepet kinkelepingus kirjalikult ei ole. Samuti oleme mina ja minu abikaasa aastaid aidanud kinkijat ning tema elukohta: oleme teinud majas remonti, hooldanud kinnistut, toonud majja vee ja ehitanud kuivkäimla. Kingisaaja ega tema lapsed meie teada kinkija elutingimuste parandamisse rahaliselt ei panustanud. Minu küsimus on: kas minu abikaasal kui kinkija pärijal võib pärast kinkija surma olla mingi õiguslik alus nõuda kinnistu tagastamist, vaidlustada selle müük või takistada müüki, arvestades 2006 kinkelepingut ja asjaolusid, mis on pärast lepingu sõlmimist aset leidnud? Samuti sooviksin teada, kas sellise nõude esitamiseks võib olla veel mingi kehtiv tähtaeg või on võimalik kasutada mõnda muud õiguslikku alust peale kinkelepingu tagasivõtmise.  

Võlaõigusseadus § 267 ja 268 toob välja kinkelepingust tagamine alused enne kinkelepingu täitmist ning pärast täitmist. Kuna antud juhul on kinkeleping täidetud, siis saaks kinkelepingust taganeda jämeda tänamatuse tõttu, kinkega seotud koormatise või tingimuse rikkumise korral ning kui kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama. Kinkest taganemine on seotud tähtajaga, nimelt kinkija võib kinkelepingust taganeda 1 aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Kui kinkija sureb enne eelnimetatud tähtaja möödumist, lähevad vastavad õigused tähtaja ülejäänud ulatuses üle tema pärijatele, kuid pärijad võivad kinkelepingust taganeda võlaõigusseaduse § 270 lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul üksnes juhul, kui kingisaaja põhjustas kinkija surma tahtlikult ja õigusvastaselt või takistas teda lepingust taganemast. Kui kingisaaja on surnud, siis täidetud kinkelepingust enam taganeda ei saa. 
Isiklik kasutusõigus elamule annab õiguse isikule vastavalt kokkulepitule kasutada kasutusõigusega koormatud eset oma elamiseks, see ei anna õigust omandile. Kui isiklik kasutusõigus on füüsilise isikuga sõlmitud tähtajatuna, siis see tähendab, et see on seotud õigustatud isiku elueaga, ehk kui ta sureb, siis kasutusõigus lõpeb ning see ei lähe üle tema pärijatele. 
Tulenevalt teie kirjeldatule ei ole tõenäoliselt teie abikaasal alust nõuda kinnistu tagastamist. Samuti ei anna aastaid tehtud remont ja hooldamine teile õigust takistada või keelata kinnistu müüki. Kõne alla võiks tulla kulutuste hüvitamine või alusetu rikastumise nõue, kui kinnistu omanik sai teie abikaasa kulutuste tõttu varalise kasu või kui teie abikaasa tegi omaniku huvides vajalikke töid ja omanik oleks neid mõistlikult soovinud. Oluline on siin tõendada konkreetsed kulutused ja nende seos kinnistu väärtuse suurenemisega, lisaks on oluline aeg. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Alusetust rikastumisest tulenev nõue aegub hiljemalt kümne aasta möödumisel alusetu rikastumise toimumisest. Seega vanade remondikulude puhul on aegumine tõenäoliselt suurim takistus.

Olen oma bioloogilise isa ainus seaduslik laps. Vanemad läksid lahku, kui olin 7 kuune. Bioloogiline isa ei osalenud sellest ajast minu kasvatamisel. Ei maksnud elatist mitte ühtegi korda. Ei suhelnud aastakümneid. Nüüd aga suri ta ära ja üks omavalitsus saatis mulle, kui nö seaduslikule tütrele, matusega seotud arve. Ma ei ole nõus tasuma seda arvet. Miks ma pean, täiesti võõra inimese eest maksma. Antud isik oli ka tolle omavalitsuse sotsiaalhoolekande hoole all. Millised on minu võimalused edasisteks tegevusteks? Millised õigused mul on?

Ainuüksi asjaolu, et te olete surnud isiku tütar, ei pane teile automaatselt matusekulude kandmise kohustust. Pärimisseaduse § 131 kohaselt kannab pärandaja matusekulud pärija, kui testamendis või pärimislepingus ei ole määratud teisiti. Seega juhul kui te ei ole oma isa pärija, siis ei teki teil ka tema matusekulude tasumise kohustust. 
See, kas te olete oma isa pärija, sõltub asjaolust, kas isa on teinud testamendi või sõlminud pärimislepingu ning millised on eelnimetatud dokumentides sisalduvad korraldused. Juhul kui ta ei ole teinud testamenti ega sõlminud pärimislepingus, siis tuleb kohaldamisele pärimisseadus, mille kohaselt on esimese ringi pärijad surnu lapsed koos surnu registreeritud elukaaslase või abikaasaga. 

Kui te ei soovi saada oma isa vara pärijaks, siis on teil aega pärandist loobumiseks 3 kuud arvates isa surmast teada saamisest ning arvates oma pärimisõigusest teada saamisest. Kui pärimismenetlust ei ole algatatud, siis tuleb teile pöörduda teile sobiva notari poole ning algatada pärimismenetlus, mille raames saaksite loobuda pärandist. Juhul kui pärimismenetlus on juba algatatud ning isa surmast ja pärimisest teada saamisest ei ole teil möödunud 3 kuud, siis saate pöörduda teile sobiva notari juurde, et teha pärandist loobumine ning vastav notar saadab ise pärimismenetlust menetlevale notarile edasi teie loobumisavalduse. Seda kas pärimismenetlus on mõne notari juures juba algatatud või mitte saate kontrollida veebilehelt Ametlikud Teadaanded ning sisestate surnu ees- ja perekonnanime. Kui pärimismenetlus on algatatud, siis saate  otsingutulemuses teada notari, kes tegeleb vastava pärimismenetlusega. Kui otsing vastet ei anna, siis pärimismenetlust ei ole algatatud.

Kui soovite pärimise teemal konsultatsiooni, siis võite pöörduda teile sobiva notari poole ning broneerida omale aeg konsultatsiooniks. Üldjuhul on nimetatud konsultatsioon tasuta.

Tere Vajan juriidilist konsultatsiooni seoses oma ema korteriga. Minu ema on pensionär ja puudega inimene. Temaga koos elab minu 44-aastane vend, kes ei tööta, ei ole registreeritud töötuna, tal puudub ravikindlustus, tema isikut tõendavad dokumendid on aegunud ning talle ei ole määratud osalist töövõimet. Samuti ei ole ta vormistanud ennast ema hooldajaks. Vend on alkoholisõltuvuses ning elab täielikult ema pensioni arvel. Kuna ema tervislik seisund ei võimalda tal enam iseseisvalt poes käia, on vend omavoliliselt võtnud enda kasutusse ema pangakaardi. Ta tellib Barbora kaudu toidukaupu koju ning ostab sealjuures ka alkoholi enda tarbeks. Vennal on välja kujunenud sotsiaalfoobia ning minu hinnangul on tal ka tõsiseid terviseprobleeme, kuna tal on suuri raskusi kõndimisega. Minu küsimus on järgmine. Kui tulevikus peaks juhtuma, et ema lahkub siitilmast, jääb vend tõenäoliselt edasi elama ema korterisse. Mina ei soovi teda ülal pidada ning soovin pärast pärimismenetluse lõppu korteri müüa ja saadud raha jagada vastavalt pärimisseadusele. Praeguse seisuga ei ole emal testamenti. Teisi lapsi emal ei ole, seega toimuks pärimine minu ja venna vahel võrdsetes osades. Mida saan juba praegu ette võtta, et tulevikus, kui see aeg saabub, ei jääks vend tänavale, kuid samal ajal ei langeks minu õlule kohustus tasuda korteri kommunaalkulusid ega pidada venda rahaliselt ülal? 

Teie ma surma korral ei teki teil automaatselt kohustust oma täisealist venda ülal pidada. Seadusest ei tulene õele ja vennale üldist vastastikust ülalpidamiskohustust. 
Kui ema sureb ja pärijateks olete teie ja vend, kuulub korter pärandvara hulka ning pärandi vastuvõtmise korral olete kaaspärijad. Pärandvara jagamist võib nõuda kumbki kaaspärija. Kui kokkulepet ei saavutata, võib pärandvara jagamist nõuda kohtus. Seega saab korteri müüa ja müügitulu jagada vastavalt pärandiosadele.
Teie kirjelduse põhjal võib vend vajada sotsiaalhoolekandelist ja tervisealast abi. Soovitan juba praegu pöörduda koos emaga kohaliku omavalitsuse poole, et hinnata mõlema abivajadust ja võimalikke sotsiaalteenuseid. See võimaldaks tegeleda venna olukorraga juba enne ema surma ning samuti leida emale abi igapäevaseks toimetulekuks.
Kui ema soovib oma vara kohta teha korraldusi, mis erinevad seadusjärgsest pärimisest, saab ta teha testamendi või sõlmida pärimislepingu. Pärimisküsimustes soovitan emal pöörduda endale sobiva notari poole nõustamisele, kus saab arutada tema olukorras sobivaid võimalusi. Pärimisküsimustes antav notari nõustamine on üldjuhul tasuta.

Tere. Minu emal on küsimus. Mis saab tema nimel olevast korterist, kui ta peaks meie seast lahkuma. Korteris elab ta üksi. Sissekirjutus on ka minul, samas korteris. Testamenti tehtud pole. Tal on kaks poega mina ja noorem vend. Mina talle vastata ei oska. 

Kui teie emal ei ole testamenti toimub pärimine seaduse järgi. Kui emal on kaks poega ja abikaasat ega registreeritud elukaaslast ei ole, pärivad pojad ema vara (sh korteri) võrdsetes osades – kumbki 1/2. Korterisse sissekirjutus ehk elukoha registreerimine ei anna teile omandi osas ega pärimises suuremat õigust. Samuti ei muuda pärimisõigust see, et ema elab korteris üksi. Kui ema soovib, et tema vara päritakse teistsuguses korras, kui seadusjärgne pärimine ette näeb, saab ta teha testamendi või sõlmida pärimislepingu. Kui teie emal on pärimise kohta küsimusi, soovitan tal pöörduda talle sobiva notari poole nõustamisele, pärimise konsultatsioon on notaris üldjuhul tasuta.

Isa suri juunis ja mõni aeg hiljem avaldas isa registreerimata elukaaslane koduse trükitud testamendi. Testamendi tunnistajateks on selle registreerimata elukaaslase poeg,poja registreerimata elukaaslane ja isa sõber. Kas selline testament on seaduslik ja kas poja registreerimata elukaaslane saab olla tunnistajaks koos pojaga? Lisaks on kahtlus,et testament ei ole üldse isa vaid tema elukaaslase poolt kirjutatud. Kuidas mina isa lapsena peaksin edasi käituma?

Kodune testament võib olla kas omakäeline (s.t testament on testaatori poolt algusest lõpuni käsitsi kirjutatud, koos kuupäeva, aasta ja käsikirjalise allkirjaga) või tunnistajate juuresolekul allakirjutatud testament (s.t testamendi teksti võib kirjutada ka keegi teine ning see võib olla ka trükitud, kuid testaator peab selle ise allkirjastama vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul). Seejuures ei ole trükitud või kolmanda isiku poolt koostatud testamendi puhul iseenesest probleem see, et teksti ei kirjutanud testaator ise. Tunnistajate juuresolekul allakirjutatud koduse testamendi puhul peab olema võimalik tuvastada, et testaator ise kirjutas testamendile alla ning avaldas tunnistajatele, et dokument sisaldab tema viimset tahet. Seega tuleb eristada küsimust, kes teksti tehniliselt koostas, küsimusest, kas testament väljendas tegelikult isa enda viimset tahet. Tunnistajate juuresolekul allakirjutatud koduse testamendi puhul on oluline, et isa pidi testamendile ise alla kirjutama; kohal pidi olema vähemalt kaks teovõimelist tunnistajat üheaegselt; isa pidi tunnistajatele ütlema, et nad on kutsutud tunnistajateks ning et dokument sisaldab tema viimset tahet; tunnistajad pidid kohe pärast isa allkirjastamist testamendile alla kirjutama, kuna sellega nad kinnitavad, et isa kirjutas testamendile ise alla ning oli nende arusaamise kohaselt teo- ja otsustusvõimeline ning tunnistajaks ei või olla isik, kelle enda või kelle üleneja või alaneja sugulase, venna või õe või nende alaneja sugulase, abikaasa või registreeritud elukaaslase või abikaasa või registreeritud elukaaslase üleneja või alaneja sugulase kasuks testament tehakse. Kui seda keeldu rikutakse, ei tähenda, et kogu testament on automaatselt kehtetu, vaid testamendis on tühised vaid need korraldused, mis on tehtud keeldu rikkudes. Seega tuleb vaadata testamendi täpset sisu. Ainuüksi asjaolu, et teine tunnistaja on esimese tunnistaja registreerimata elukaaslane, ei muuda seda isikut automaatselt sobimatuks tunnistajaks, sest seaduses nimetatakse abikaasat ja registreeritud elukaaslast, mitte registreerimata elukaaslast. Samas tuleb mõlema tunnistaja sobivust hinnata eraldi vastavalt sellele, kelle kasuks testament on tehtud või milliseid korraldusi sisaldas testament. Näiteks kui kogu vara on jäetud isa registreerimata elukaaslasele on poja tunnistajaks olemise küsimus väga oluline, kuna sellise korralduse tunnistajaks ei sobi poeg; kui midagi on jäetud pojale endale, ei või ta sellise korralduse puhul olla tunnistajaks ning tuleb hinnata, millist mõju avaldab see konkreetsele testamendi korraldusele; kui midagi on jäetud poja registreerimata elukaaslasele, tuleb tema staatust eraldi hinnata; kui testament sisaldab mitut korraldust erinevate isikute kasuks, võib tunnistajakeelu mõju olla erinev vastavalt eri korraldustele.
Pärimismenetluses kontrollib notar esitatud testamenti ja selle kehtivust seaduses sätestatud ulatuses, kuid notar ei lahenda pärijate vahelist sisulist vaidlust näiteks selle üle, kas kodune testament on ehtne või kas see väljendab tegelikult testaatori viimset tahet. Kui pärijate või teiste huvitatud isikute vahel tekib vaidlus testamendi kehtivuse üle, saab testamendi või selle osa kehtetuks tunnistada kohus pärijate või huvitatud isiku taotlusel. 
Kuna antud juhul ei ole teada, kas pärimismenetlus on juba algatatud või kas kõnealune kodune testament on üldse notarile esitatud, siis soovitan teil pöörduda teile sobiva notari poole pärimisasja puudutavale konsultatsioonile. Notar saab kontrollida, kas teie isa suhtes on pärimismenetlus algatatud ning selgitada kas pärimisregistris on andmeid isa tehtud testamentide kohta ja millised on teie kui võimaliku seadusjärgse pärija õigused. Kui pärimismenetlust ei ole veel algatatud, saab notar selgitada pärimismenetluse algatamise võimalust ning soovi korral saate esitada pärimismenetluse algatamise avalduse. Kui kõnealune kodune testament on teie valduses, tuleb selle originaal viivitamata notarile esitada. Kui originaal ei ole teie valduses, teatage notarile, kelle valduses see teie teada on ning võimalusel esitage notarile teile antud koopia. Samuti tuleks notarile teatada, et teil on kahtlusi testamendi ehtsuse ja kehtivuse suhtes ning anda teada testamendi tunnistajatest ja nende seostest testamendist kasu saavate isikutega. Kui testament on juba notarile esitatud ja pärimismenetlus algatatud, saab notar selgitada, millises etapis menetlus on ning kuidas saate oma vastuväited ja võimalikud tõendid menetluses esitada, ehk ka sellisel juhul pöörduge julgelt notari poole ja andke teada, et soovite konsultatsiooni.

Ettevõttel on kaks osanikku, võrdse osalusega. Üks osanikest on surnud, juba mõned aastad. Pärija ei ole nõus pärimist algatama. Tean, et elus olev osanik võib ka ise pärimise algatada. Ettevõtte põhikiri ütleb, et surnud osaniku osa läheb üle pärijatele. Aga mis siis edasi saab, kui ka algatada pärimine olemasoleva osaniku poolt, osa läheb üle pärijatele ja tuleb teha muudatused äriregistris? et siis nagu teiseks osanikuks saab pärija/pärijad? Aga kui praegune osanik ei ole huvitatud uutest osanikest, st ei taha neid ettevõttesse osalisteks? Kui kaua need protsessid aega võtavad? praegu on olukord selline, et kõik on vaikselt tiksunud, nüüd keegi ärkas pangas ja nõuab kohe muudatusi ja elus osanikke, muidu pannakse ettevõtte konto kinni....

Pärimismenetluse algatamiseks ei pea ootama, kuni surnud osaniku laps, abikaasa või muu võimalik pärija ise notarisse läheb. Avalduse võib esitada ka muu isik, kellel on pärandvara suhtes õigusi. Pärimisregistrist saab ka kontrollida, kas menetlus on juba algatatud ja kes seda menetlust läbi viib. Pärimisregistri andmetega saab tutvuda elektrooniliselt riigiportaalis eesti.ee või Notarite Koja iseteenindusportaalis notar.ee. Päringu tegemiseks on vaja teada pärandaja isikukoodi ning ees- ja perekonnanime. Kui eelnimetatud portaalides pärandaja päringule vastust ei leitud ning ei ole teada, kas isiku pärimismenetlus on algatatud, võib teha päringu veebilehele Ametlikud teadaanded (valida teadaande liik „Pärimisteated“) ning kontrollida kas on avaldatud teade pärimismenetluse algatamise kohta. Kui on avaldatud teade, siis on teatest näha milline notar viib läbi antud isiku pärimismenetlust ning edasise info saamiseks saab pöörduda selle konkreetse notari poole. Kui menetlust ei ole algatatud, võib pöörduda ükskõik millise notari poole, et algatada pärimismenetlus. Seega praegune osanik võib minna notarisse ja algatada pärimismenetluse ka siis, kui võimalik pärija ise ei ole sellest huvitatud. 
Tavapärane pärimismenetlus kestab enamasti 1–3 kuud alates avalduse esitamisest, kui ei teki takistusi ega täiendavat selgitamist vajavaid asjaolusid. Pärimistunnistust saab väljastada kõige varem ühe kuu möödumisel menetluse algatamisest.  
Kui põhikirjas ei ole osaniku surma puhuks sätestatud teistsugust korda, läheb osa pärimise teel pärijatele ning pärast pärimistunnistuse väljastamist tuleb pärija/pärijad surnud osaniku asemel äriregistrisse kanda. Oluline on siin märkida, et surnud osaniku osa ei tähenda, et pärija saab osa ettevõtte rahast. Pärija saab osanikuna õigused OÜ suhtes. Kui surnud osanikule kuulus 50% OÜ-st, siis pärija pärib 50% osaluse ettevõttest, mitte 50% ettevõtte pangakontol olevast rahast, kinnisvarast, autodest jne. Need varad kuuluvad OÜ-le kui eraldi juriidilisele isikule. Mitme pärija puhul kuulub pärandvara neile ühiselt kuni pärandvara jagatakse. 
Praegune osanik ei saa üksnes enda soovist lähtudes otsustada, et pärija osanikuks ei saa. Kui pärija või pärijad on välja selgitatud ja nad ei soovi ettevõttes osanikena jätkata, saab pärast pärimise vormistamist lahendada osaluse võõrandamise näiteks praegusele osanikule.
Kui pank ütleb, et ettevõtte tegelikud osanikud/omanikud ei vasta registriandmetele ja seetõttu võidakse konto piirata või sulgeda, siis ma ei jääks ootama, kuni pärimismenetlus kuidagi iseenesest laheneb, vaid soovitaksin praegusel osanikul tegutseda kahes suunas paralleelselt: esiteks kontrollida, kas pärimismenetlus on juba algatatud, ja kui ei ole, algatada see enda poolt valitud notari juures; teiseks teavitada panka kirjalikult, et pärimismenetlus on algatatud ning äriregistri andmete korrastamine toimub pärast pärimistunnistuse väljastamist.