Tere 6 kuud tagasi suri minu elukaaslane. Me ei olnud abielus, korter kuulub mulle, sissekirjutust tal seal ei olnud, ega ka kuskil mujal. Elukaaslasest jäi järele mopeedauto. Tema ema, ega poolvennad ei ole huvitatud sellest. Kas minul on võimalik surmatunnistuse alusel vormistada auto enda nimele?

Kui Teie elukaaslasel ei olnud tehtud testamenti ega pärimislepingut, toimub pärimine seaduse järgi. Seadusjärgseteks pärijateks on pärandaja sugulased ja abikaasa. Elukaaslane (kes ei ole abikaasa) seadusjärgsete pärijate ringi ei kuulu ja pärida ei saa. Seega ei saa ka nimetatud vara enda nimele registreerida. Kui Teil oleks ühine laps, saaks pärida tema, olles pärandaja esimese ringi pärija, ent küsimuse püstitusest võib eeldada, et pärandajal lapsi ei olnud. Seega pärivad nüüd pärandaja vanemad ja nende loobumise korral õed ja vennad.

Tere. Minul ja abikaasal oli korter, erastatud 1997.a. Abikaasa suri 2003.a., sellel ajal olid kolm meie viiest lapsest alaealised. Pärimismenetlust siiani läbi viidud ei ole, pärandit keegi vastu võtnud ega sellest loobunud ei ole. Möödas on 20 aastat. Kellele kuulub korter praegu, 2023.aastal? Kes saavad sellega teha tehinguid (kinkida või müüa)? Aitäh.

 2003 aastal kehtinud perekonnaseaduse järgi pidi pärija pärimiseks pärandi vastu võtma. Pärandit ei saanud vastu võtta ega sellest loobuda, kui pärandi avanemisest oli möödunud 10 aastat. Kui pärijad pärandit vastu ei võtnud, sai pärijaks kohalik omavalitsus. 01.01.2009 jõustus uus pärimisseadus, mille kohaselt ei olnud pärimiseks vajalik enam pärandit vastu võtta vaid pärand läks pärijale üle selle avanedes. Uue seaduse rakendussätetes on aga kirjas, et pärimisele kohaldatakse pärandi avanemise ajal kehtinud seadust. Seega, kui pärand on jäänud vastu võtmata, ei saa pärijad enam pärandit vastu võtta kuna selle avanemisest (pärandaja surmast) on möödunud enam kui 10 aastat.

Kuna aga korter oli soetatud abielu ajal, kuulus pärandvara hulka vaid pool korterist, teine pool kuulub abikaasale, kes on elus. Seega peaks praegu korteri suhtes olema omanikud üleelanud abikaasa ja kohalik omavalitsus ühisomanikena.

Tere, oleme elukaaslasega koos elanud 15 aastat. Meil on ühine laps, kes on 6-aastane. Seoses Ukraina sõja ja sellele eelnenud Krimmikatastroofiga on mu elukaaslasel tekkinud mitmemiljonised võlad (eurodes). Ta on juba eakas ja minu küsimus olekski selline, et kui temaga peaks midagi juhtuma, kas siis tema võlad võivad n-ö edasi kanduda mulle ja meie lapsele? Endise abikaasaga ta on lahutatud ja nende lapsed on juba täisealised. Tänan, Vastust ootama jäädes,

Võlad, nagu ka vara, saavad edasi kanduda pärijatele ja pärimise teel. Kui Teie elukaaslane ei ole teinud testamenti, ei saa Teie tema pärijaks olla. Seadusjärgseteks pärijateks on pärandaja lapsed ja kui pärandaja on surma ajal abielus, tema abikaasa. Seega saavad võlad teoreetiliselt üle kanduda kõigile Teie elukaaslase lastele võrdsetes osades. Seda saab aga vältida, kui anda pärandi avanemise järgselt kolme kuu jooksul notarile teada soovist pärandist loobuda. Loobuda ei saa seejuures vaid kohustustest ja vastu võtta vara vaid loobuda saab vastava soovi korral kogu pärandist.

Tere, soovin infot seoses annaku protseduurilise üleandmisega. Testamendi järgi on pärijaid 4, kaks pärijatest on pärijad ja kaks annakusaajad ning tegemist on kinnisvara mõttelise osaga võrdselt. Pärand avanes aasta tagasi ja pärijad (testamenditäitjad) on võtnud üle päranduse, kuid annakut annakusaajatele üle ei ole antud. Üks pärijatest on valmis minema notari juurde, kuid teine ei ole nõus tulema kuigi on talle korduvalt pakutud erinevaid aegu. Olgu öeldud, et kahe pärija vahel ei ole suhted korras. Üks annakusaajatest on avaldanud soovi oma annak kätte saada. Minu küsimus on, et kas ainus tee on tõesti pöörduda kohtusse? Pärimisseaduses on: § 82. Testamenditäitja vastutus (1) Testamenditäitja vastutab varaliselt, kui ta on jätnud seadusest või testamendist tulenevad ülesanded süüliselt täitmata. (2) Kui testaator on määranud mitu testamenditäitjat, kuid ei ole ülesandeid nende vahel jaganud, täidavad testamenditäitjad oma ülesandeid ühiselt ja vastutavad solidaarselt. Üksikult tegutseda on neil lubatud möödapääsmatu vajaduse korral. Testamenditäitjad vastutavad solidaarselt ka siis, kui nad on ülesanded omavahel ära jaganud. (3) Kui mõni testamenditäitja oma ülesandeid ei täida või täita ei saa, jätkavad teised testamenditäitjad testamendi täitmist. Just selle kolmanda punkti kohta on küsimus. Kas teine testamenditäitja saab annakut üle anda ilma teise testamenditäitja osaluseta, sest vastutus on solidaarne? Lisaks ei ole kohtust seaduses midagi juttu. Ette tänades!

Pärandajal on õigus ja võimalus määrata konkreetne isik annakutäitjaks testamendis või pärimislepingus. Selleks isikuks võib olla nii pärija kui teine annakusaaja. Juhul kui pärandaja ei ole annakutäitjat määranud, loetakse annakutäitjaks pärija. Seega tuleb vaadata testamendist kas annakutäitjaks on määratud pärijad ühiselt või vaid keegi nendest. Annakutäitja ülesandeks on nö tagada annakusaajale annaku üleandmine. Ehk teisisõnu, kui pärand avaneb ning pärimismenetlus on alustatud, kohustub annakutäitja pärandvaras oleva varaeseme vastavalt pärandaja tahtele üle andma  annakusaajale. Vallasasjade puhul piisab nende füüsilisest üle andmisest, kinnisasja puhul on selleks vajalik notariaalne tehing, ent omandiõigus saaks kantud ka kinnistusregistrisse. Juhul kui annaku üleandmist ei toimu, on annakusaajal seadusest tulenev õigus pöörduda kohtu poole annaku üleandmise nõudega annakutäitja vastu (PärS § 56 lg 1 II lause ja § 67). Täiendavate küsimuste korral soovitan pöörduda pärimismenetlust läbi viinud notari poole, kes saab Teile selgitada kuidas konkreetse annaku üleandmiseks peaks toimima.