Kas ilma pärimismenetlust algatamata saab teha notari juures pärandist loobumise avalduse?

Tere

Täname pöördumast! 

Pärimismenetlus peab olema algatatud.

Lugupidamisega

Tere. Pärandatakse kolm kinnisvaraobjekte, kahte pärjiatele. Kui kogu pärandit võetakse vastu ühiselt, ja üks kinnisvara objekt jääb ühele pärijale alaliseks elamiskohaks (teisel pärijal on enda oma alaline elamiskoht), kas siis selle kinnisvaraobjekti müügi korral tekkib maksukohustus või mitte? Kui jah, siis kellele ja kas kogu müügihinnast või osaliselt? Suur tänu!

Tere

Täname pöördumast! 

Pärandina saadud korteri müügilt, ka juhul kui ollakse kaasomanikud ja müüakse vaid osa korterist, tuleb maksta tulumaks kui korterit ei kasutatud kuni müümiseni oma elukohana. Seega:

• Kui inimene saab päranduseks korteri või elumaja ning otsustab selle kohe võõrandada (müüa või vahetada), siis maksustatakse saadud kasu tulumaksuga. 
• Kui inimene kasutab päritud korterit enda alalise ja peamise elukohana, siis saab ta kinnisvara võõrandamisel kasutada maksuvabastust.

Lugupidamisega

Küsimus kaasomandis oleva auto kohta. Minu ema suri 2016. aastal ning tema pärandvara hulgas oli lisaks kinnisvarale ka auto, mis pärandus kolmele pärijale. Seda autot ei ole meil õnnestunud üheksa aasta jooksul Transpordiametis uue omaniku nimele registreerida, kuna Kanadas elav pärija ei olnud huvitatud kohale tulemast ega ka muul viisil olukorra lahendamisest. Nüüd on see Kanadas (Briti Columbia provintsis) elanud pärija surnud ning ülejäänud kaks pärijat ei saa endiselt autoga mingeid toiminguid teha. Auto ilmselt kustutatakse lähiajal liiklusregistrist, kuna see on peaaegu kümme aastat olnud surnud omaniku nimel. Soovin teada, millistel tingimustel oleks võimalik auto registreerida ühe pärija nimele, kui pärijaid oli kolm, kuid üks neist on nüüd surnud ning tema pärimistunnistust ei ole võimalik mõistliku aja jooksul Kanadast saada. Mida peaks tegema selle peaaegu kümme aastat kaasomandis olnud autoga, kui see liiklusregistrist kustutatakse?

Tere

Täname pöördumast! 

Pärijad peavad kinnitama, et nemad siis oma osa autost annavad üle ühele pärijale, kuid Kanadas surnud pärija kohta on ikkagi vaja surmatunnistust saada.

Lugupidamisega

Kinnistul on kuus ühisomanikku, igaühel 1/6 mõttelist osa, isa ja tema lapsed, isa elab üksi sel kinnistul. Kui üks laps ostab teistelt nende osad välja ja isa kingib oma osa samale ostjale kinkelepinguga, lepingusse tuleb kindlasti isa isiklik kasutusõigus, hoolduskohustus ning ka ülalpidamiskohustus isa suhtes. 1. Kas kingisaaja surma puhul kinkelepinguga võetud kohustused isa ees pärinevad kingisaaja pärijatele või tulevad siin uuesti mängu juba väljaostetud õed-vennad? 2. Kui kingisaaja ei täida oma kohustusi kinkija ees, siis on kinkijal õigus tehing tagasi pöörata. Kas tagasi pööramise õigus laieneb ka väljaostetud õdedele-vendadele, kui isa ei ole võimeline enam sel hetkel enda eest seisma? Ette tänulik!

Tere

Täname pöördumast! 1. Kui inimene saab kingitust endale, siis see vara kuulub talle ja pärijateks juba saavad peale tema surma tema abikaasa/lapsed, kui ta testamendis teisiti ei kirjuta - see puudutab vara. Kui ta sureb, siis tema isa eest ikkagi hoolt kannavad edasi teised vennad-õed.
2. Kui osad on ostetud, siis nad kuuluvad ki uuele omanikule.

Lugupidamisega

Tere! Minu lähedane suri ja pöördusin panka et taodelda matuseraha lahkunu kontolt. Pangast sain teada et mingi summa ulatuses nemad ei saa väljamakset teha kuna on peal kohtutäitur. Pärimis seadus § 142. Kohustuste täitmise järjekord aga ütleb et: (1) Pärast inventuuri tegemist täidetakse pärandvaraga seotud kohustused järgmiselt: 1) esimeses järjekorras tasutakse pärandaja matuse, tema perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ning inventuuri tegemise kulud; 2) teises järjekorras rahuldatakse üleskutsemenetluses tähtaegselt esitatud pärandaja võlausaldajate nõuded ja inventuuri käigus väljaselgitatud nõuded; Mingit inventuuri tehtud ei ole ja pole ka millegi üle teha. Kuidas peaksin käituma ja kas mul on mõtet pöörduda uuesti panka?

Kuivõrd pangakontole on seatud arest kohtutäituri poolt, ei olegi pangal võimalik kontolt väljamakseid teha enne täitemenetluses nõude rahuldamist ja uuesti panka pöörduda ei ole mõttekas. Pärimisseaduse Teie poolt viidatud säte räägib pärimisest ja sellest, millises järjekorras täidetakse pärandvaraga seotud nõuded peale pärandvara inventuuri läbi viimist. Inventuuri ei viida läbi automaatselt, vaid seda tuleb pärijal notarilt taotleda. Pärandvara inventuur kaitseb pärijat. Kui pärija nõuab pärandvara inventuuri, võib ta kuni inventuuri tegemiseni, ent mitte kauem kui inventuuri tähtaja lõppemiseni, keelduda pärandaja kohustuste täitmisest. Kui pärija nõuab pärandi inventuuri, ei või pärija võlausaldajad kuni inventuuri tegemiseni, ent mitte kauem kui inventuuri tähtaja lõppemiseni rahuldada oma pärija vastu suunatud sissenõuet pärandvara arvel. 

Seega on mõistlik pöörduda notari poole, algatada pärimismenetlus, vajadusel nõuda pärandvara inventuuri ja kui selgub, et pärandvara on pankrotis, esitada pärandvara pankrotiavaldus kohtule.

Alaealise pärimine. Mees suri ootamatult, anielus ei olnud. Pool maja ja krunti kuulub emale. Teise poole pärisid mehe kaks täiskasvanud poega eelmisest abielust ja 10 aastane tütar praegusest kooselust. Mis õigused on 10 aastasel tütrel ja kes teda kohtus esindama peab, kui teine pool on pöördunud kohtusse? Kas saab nõuda maja müümist? Kas ema ja tütar võivad kodust sunniviisiliselt ilma jääda? Kas kohus võib vara külmutada kuni tütre täisealiseks saamiseni?

Kui pärijaid on enam kui üks ja nad on võtnud pärandi vastu ühiselt, on moodustunud pärandvara ühisus. Kirjeldatud juhtumil kuulub pärandi koosseisu 1/2 maja, millest iga laps (nii täis- kui alaealine) on pärinud 1/3. Ükskõik kes kaaspärijatest saab nõuda igal ajal pärandvara ühisuse lõpetamist. Emal koos alaealise tütrega oleks võimaluse korral mõistlikum maksta välja teistele pärijatele 2/3 poole maja väärtusest. Kui see võimalik ei ole, võib pärandvara jagamise käigus maja müüki sattuda.

Kohtus esindab alaealist last tema seadusliku esindajana ema, kes võib lapse nimel ja lapse esindamiseks sõlmida juristi või advokaadiga lepingu õigusabi saamiseks ja lapse menetluses esindamiseks.

Kui isik on eestkostetav ning eestkostja kannab tema pangakonto "tühjaks" enda kontole ning seejärel eestkostetav sureb, siis kas ja millised õigused on pärijal eestkostetava varale, mis eestkostetava teadmata on nn. "ära kanditud"? Näiteks, kui isikul on kontol 40000€ ning ta satub teovõimetuna haiglasse 4 kuuks ning seal viibimise ajal määratakse talle eestkostja, kes kas vahetult enne või eestkoste ajal kannab isiku konto tühjaks. Isik sureb ning eestkostja ei ole pärijate ringis. Pärijal puudub ligipääs isiku kontole ning ka kontoväljavõttele. Viimast näeb ta alles pärast pärimistunnistuse esitamist pangale. Selgub, et pärandaja varad on liigutatud eestkostja kontole. Mida sellises olukorras teha?

Kui pärandvara on kolmanda isiku valduses, on pärijal, testamenditäitjal või pärandi hooldajal õigus nõuda pärandvara väljaandmist isikult, kes valdab seda pärijana, kuid ei ole õigustatud pärima (PärS § 146 lg 1). Pärandvara välja andnud isikul on õigus üleantavast pärandvarast maha arvata pärandaja matuse kulud, mis on tema kantud, samuti seadusjärgsele pärijale ja testamendi ning pärimislepingu korralduste täitmiseks üleantu (PärS § 146 lg 3). Koos pärandiga läheb pärijale üle kohustus, mille pärandvara vallanud isik pidi endale võtma pärandvara valdamise tõttu (PärS § 146 lg 4).

 Seega, kui eestkostja on kandnud enda kontole pärandaja vara, olles selleks mingil moel õigustamata, on pärijatel õigus vara eestkostjalt välja nõuda.

Ema ja isa abiellusid 1987 aastal. Korter soetatud ema poolt 1995 aastal. (Lapsed teadsid, et 1986 aastal soetatud, nüüd tuli välja, et nad "üürisid" sel ajal seda korterit.) Isa suri 2006 aastal. Emal ei olnud õrna aimugi, et see on ühisvara, kuni soovis oma korteri(senise elukoha) ära müüa. Kinnisturegistris ka ainult ema nimi. Nüüd siis 2025 kutsus notar pärimist läbi viima, ema ja kahte last. Minu küsimus, kas saab üldse enam pärida või enam polegi õigust? Või mis saab edasi. Lisaks küsimus kui palju see maksma võib minna?

Pärija nõudeõigus pärandile aegub 30 aasta möödumisel nõude sissenõutavaks muutumisest (TsÜS § 155 lg 1). Seega on kindlasti võimalik praegu pärida. Notari teenused on tasulised ja tasu määrad on kehtestatud seadusega kõikide notarite juures ühesugustena. Notari juures konsulteerimine on tasuta, kui sellele järgneb mõistliku aja jooksul notariaaltoimingu tegemine. Tasumäärad on kättesaadavad Notarite Koja Pärimise veebilehel. Täpseid toimingute maksumusi saate teada pärimismenetlust läbi viivalt notarilt. Notar peab pärijatele nendelt vastava küsimuse saamisel selgitama notari tasu määra, tasu maksmise ja sissenõudmise korda (NotTS § 39 lg 1). Notaril tekib õigus notari tasu sisse nõuda notariaaltoimingu lõpuleviimise päeval (NotTS § 40 lg 1).

Tere! Mul küsimus selles et ega ei tule probleemi kui pereliige võtab Lahkunu kaardilt raha välja pärast kaardiomaniku surma? Mu vanaisa suri täna hommikul ja vanaema võttis vanaisa kaardilt kõik raha välja. Ega sellest probleemi ei teki?

Pärand läheb pärijatele üle pärandi avanemisel ja pärandi avanemise ajaks on pärandaja surmaaeg. Seega ei ole iseenesest kuritegu, et raha on surmajärgselt abikaasa käes. Küll aga, kui pärijaid on rohkem kui abikaasa, tuleb ka kontol olnud raha pärandvara hulka arvata ja kõigi pärijate vahel jaotada vastavalt pärimistunnistusele märgitud osadele pärandvarast.