Lugupeetud advokaat, Palun Teie õiguslikku selgitust järgmises küsimuses. Kas autor peab oma testamendis nimeliselt määrama isiku, kellele jääb autoriõigus pärast tema surma, juhul kui hiljem võivad DNA-testi alusel ilmneda teised lapsed või pärijad? Teisisõnu: kas ja kuidas on võimalik testamendiga tagada, et autoriõigus läheks ainult ühele konkreetsele pärijale, sõltumata võimalikest hiljem ilmnevatest seadusjärgsetest pärijatest? Palun selgitust kehtiva Eesti õiguse alusel ning vajadusel viidet asjakohastele seadusesätetele või kohtupraktikale. Lugupidamisega, 

Kui isik soovib, et tema lahkumisel mingi konkreetne õigus läheks konkreetsele isikule, siis tuleb teha vastava isiku kasuks testament või sõlmida vastava isikuga pärimisleping. Kui ei ole kehtivat testamenti või sõlmitud pärimislepingut, siis isiku surma korral lahendatakse pärimine vastavalt pärimisseadusele, ehk pärijateks on seadusjärgsed pärijad (autoriõigusseadus §-d 36, 37, 74 lg 3 ning pärimisseadus § 10 ja 11). Kui inimesel on soov kindlustada kedagi kindlat saama konkreetset hüve tema surma korral, siis soovitan leida endale sobiva notari (https://www.notar.ee/et/notarid/nimekiri) ning pöörduda julgelt tema poole ning kindlasti annab notar nõu, kuidas antud juhul parimal viisil testament või pärimisleping vormistada. 

Tere. Ema suri novembri keskel, seni oli minu õe juures, ametlikult hooldjaks ta vormistatud ei olnud. Kuna ema ise kodust väljas ei käinud, oli vajalike toimingute tegemiseks õe käes ka ema pangakaart ja id-kaart. Vastavalt pärimistunnistusele pärisime õega kumbki 1/2 ema varadest, sh pangas olnud rahast. Kui olin oma pärimisosa kätte saanud, oli see eeldatust oluliselt väiksem. Küsisin pangast konto väljavõtte ning selgus, et ema surmapäeval, kui info tema surmast ei olnud veel panka jõudnud, võttis õde kontolt matuseks 2000 eurot (ilma surmatunnistuseta siis). Lisaks sellele kandis enda kontole ka ema deposiidis olnud raha ning kandis selle enda kontole ja nii jäigi ema kontole väike summa, mis jagunes veel kaheks. Küsisin pärismistunnituse väljastanud notarilt, kas neile saab teha täiendava avalduse selle kohta, vastus oli eitav. Summad pole küll suured, aga minu silmis on tegemist minu õiguste riivamisega. Õega veel rääkinud pole, sest esiteks elame üksteisest kaugel, teiseks pole see telefonijutt ja kahjuks pole ka omavahelised suhted kõige paremad. Kuidas nüüd edasi?

Pärand on pärandaja vara ning pärandi avanemise aeg on pärandaja surmapäev. Kui me räägime teie ema kontodest, siis on teil õigus pärimistunnistuse alusel küsida pangast info, et mis summa oli teie ema kontol tema surmapäeval, samuti on teil õigus saada teavet, et millised summad on kontolt välja võetud peale teie ema surma. Väljakujunenud tava kohaselt võimaldavad erinevad krediidiasutused isiku surma korral kasutada lahkunu pangakontol olevaid vahendeid matusekulude katmiseks surmatunnistuse ja matusekulude arvete/tõendite alusel, konkreetne summa sõltub pangas. Matusekulude kandmise kohustus on pärijatel võrdeliselt oma pärandiosa suurusega, kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti ning kui pärandvarast ei piisa pärandaja matuse kuludeks, kannab pärija need kulud oma arvel. Seega on teil õigus poolele rahale, mis oli teie ema kontol tema surmapäeval ning juhul, kui matusekulud kandis teie õde, siis on teil omakorda kohustus tasuda poole matusekuludest oma õele, kusjuures kuna teie õde võttis pangakontolt välja 2000 eurot, siis teie osa 1000 eurot, on teie poolt matusekuludeks kantud. Seega summa, mis teil on õigus õelt välja küsida saate selliselt, kui jagate ema surmapäeval ema kontol oleva summa pooleks ja lahutate teie poolt õele tasumisele kuuluva poole matusekuludest (sh arvestate, et 1000 eur on teie poolt juba kantud), siis ülejäänud summa on teil õigus nõuda õelt välja. 

isa surnud 15.09.2025. kas kohtutäitur saab arestida minu võlg. korter isa nimel. keegi ei ole pärimismenetlust algatud. Ma soovin emale anda kõik isa asjad.

Juhul kui te pärimisõigusest teada saamisest 3 kuu jooksul ei loobu pärandist, siis te olete pärija. Kui väljastatakse pärimistunnistus, kus on nimetatud teid pärijaks ning kui teil on võlg, siis kohtutäitur võib arestida teile kuuluva mõttelist osa pärandvara ühisusest ning võõrandada teile kuuluva pärandvara ühisuse osa. 

Minul isa suri 15.09.2025. Isa oli korteri ostunud koos emaga. Ma ei taha seda korterit. Ma soovin edasi läheb emale. Ma ei ole avaldus kirjutanud notarile. Ootan teie vastus kirjalikud. Ette tänades.

Pärimisest saab loobuda 3 kuu jooksul arvates pärimisest teada saamisest, kuna teie isa suri 15.09.2025, siis pärandist loobumise tähtaeg on teie jaoks möödas, s.t pärandist te enam loobuda ei saa. Hetkel ei ole teie küsimusest aru saada, kas pärimismenetlus on juba algatatud või ei ole, samuti puudub hetkel teadmine, kas te olite oma isal ainuke laps või oli tal veel lapsi ning kas tal oli kehtivaid testamente. Juhul, kui pärimine on juba notaris algatatud ja teie isal ei ole kehtivaid testamente ning juhul kui te olite ainuke laps oma isal ning te soovite, et korteri omanikuks saaks olema ainult teie ema ning teie ema soovib pärandi vastu võtta, siis tuleb teil anda teada notarile, kes teie isa pärimismenetlusega tegeleb, et te soovite peale pärimistunnistuse väljastamist sõlmida pärandvara jagamise leping, kus te jagate korteri selliselt, et ainukeseks korteri omanikuks jääb teie ema. Juhul, kui te soovite, et teie ema saab lisaks korterile ka muu vara, mis isa pärimisel selgus (nt raha kontodel), siis te võite anda notarile teada, et te soovite sõlmida pärimisõiguse võõrandamise lepingu. Siis te olete oma isa pärija, kes annab oma pärimisõiguse üle emale. S.t. mistahes vara, mis pärimisel tekkis, te sellele enam õigust ei oma. Juhul kui teie isa pärimismenetlust ei ole veel algatatud, siis saate valida teile sobivas piirkonnas teile sobiva notari (kontaktid leiate siit - https://www.notar.ee/et/notarid/nimekiri) ning leppida kokku pärimise algatamine ning anda teada teie edasised soovid pärandvaraga. 

Tere, vanaema suri. Lastest on alles ema ja tema vend. Vend elab Venemaal raskesti ligipääsetavas kohas. Juristi või notari ligipääs temal puudub. Vanaema varaks on väike korter Eesti külas, kus kinnisvaral on minimaalne väärtus ca 500-1000EUR, kui sedagi. Samas korteris on jooksvad kommunaalkulud, mis ületavad vara väärtuse umbes poole aastaga. Ema ja tema lastel ei ole huvi pärandust vastu võtta. Vastav huvi puudub ka ema vennal ja tema järglastel. 1) Kui ema soovib pärandusest loobuda, kas tema peab kinni maksma pärimismenetluse algatamise notari tasu või ainult pärimisest loobumise avalduse? 2) Kui ema soovib pärandust vastu võtta, kas selleks on vajalik venna loobumise avaldus? Mis toimub, kui ema venda kätte saada ei ole võimalik.

Kui teie vanaema elas ja suri Eestis ning ta ei ole teinud testamenti või sõlminud pärimislepingut, siis tema surma korral on tema pärijad tema lapsed (antud juhul tütar ja poeg). Pärandist loobumise tähtaeg on 3 kuud. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Kui teie vanaema surmast ei ole möödas 3 kuud ning kui keegi ei ole pärimismenetlust algatanud, siis selleks, et teie ema saaks pärandist loobuda, peab ta endale sobiva notari juures leppima kokku aja pärimismenetluse algatamiseks ning pärandist loobumiseks. Kui pärimismenetluse algatamisel esitatab teie ema kohe ka pärandist loobumise avalduse, siis eraldi notari tasu pärandist loobumise eest ei võeta, ehk ta maksab üksnes pärimismenetluse algatamise tasu 63,90 EUR, millele lisandub käibemaks. Küll aga tuleb arvestada, et kui teie ema loobub pärandist, siis pärimisõigus liigub tema osas edasi tema lastele, ehk teile ning kui teie emal on veel lapsi, siis ka neile. Nemad omakorda saavad pärandist loobuda 3 kuu jooksul oma pärimisõigusest teada saamisest ning sellisel juhul iga loobuja loobumisavalduse tõestamise tasu on 6,35 EUR, millele lisandub käibemaks. Olgu öeldud, et teie ei saa enne oma ema oma vanaema pärandist loobuda, sest teie õigus vanaema pärandile tekib alles peale seda, kui teie ema on loobunud pärandist. 
Kui teie ema soovib pärandi vastu võtta, siis selleks ei ole vajalik teie ema venna pärandist loobumine, sest teie ema pärijaks saamine ei sõltu teie ema venna otsusest loobuda pärandist või võtta pärand vastu. 
Kuni ei ole tõendatud, et teie ema vend on surnud ning kuni ei ole teie ema vend esitanud pärimismenetlust menetlevale notarile pärandist loobumise avalduse, siis eeldatakse, et ta on pärija.  Kindlasti soovitan pöörduda teie emal talle sobiva notaribüroo poole, et leppida kokku aeg konsultatsiooniks https://www.notar.ee/et/notarid/nimekiri 

Meil elukaaslasega on mõlemal eelnevast suhtest lapsed - ühiseid lapsi pole. Abielus pole. Soov jagada kinnisvara 1/2 ja 1/2, aga nii, et oleks tulevikus kindlus, et ekskaaslased ei hakkaks probleeme tekitama, kui emba-kumbaga meist midagi juhtub. Kas on variant, et teeme mõlemad elukindlustuse poole kinnisvara väärtuse suuruses ja saajaks teise kaaslase, ehk kui ühega meist midagi juhtub, saab teine piisava summa raha, et teine majapool tema lastelt välja osta? Muidugi kinnitaksime kõik ka notariaalselt notari juures.

Kui te soovite reguleerida, et kuidas vara liiguks teie emma-kumma surma korral, siis seni kuni te ei ole abielus on teil võimalik teha, et kumbki teeb teise kasuks testamendi või sõlmite vastastikku pärimislepingu. Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Pärimisleping on pärandaja ja teise isiku kokkulepe, millega pärandaja nimetab teise lepingupoole või muu isiku oma pärijaks või määrab talle konkreetse eseme või õiguse. Seega testamendi puhul tuleb arvestada, et seda saab muuta või tühistada ilma, et testamendis nimetatud isik sellest teada saab. Pärimislepingut ei saa muuta või tühistada ilma teist osapoolt teavitamata.
Kui testament võib olla notariaalne või kodune, siis pärimisleping sõlmitakse üksnes notariaalselt. 
Nii testamendis kui ka pärimislepingus nimetatud isik ei omanda õigusi pärandaja varale pärandaja eluajal. 
Selleks, et te saaksite otsustada kumb teile enam sobib ning kuidas paremini reguleerida korraldusi teie surma puhuks soovitan teil kindlasti võtta ühendust mõne teile sobiva notariga. Kõikide notarite kontaktid leiate siit https://www.notar.ee/et/notarid/nimekiri  

Tere, Vanematel on tehtud vastastikune notariaalne testament, kus hiljem mõlema surma puhul läheb kogu vara ühele nende lapsele. Laps on abielus ja peres kasvab 2 last. Kuidas toimub vara jagamine: 1. Vanemate surma korral - vara pärib nende laps ja on ainuke, kes varaga saab toimetada? 2. Lapse surma korral, kelle nimele oli kirjutatud testamendi järgi vara, pärivad automaatselt vara tema pärijad (2 last) ehk lastele 50:50? 3. Millised ja kas on õiguseid päritud varale ka pärija enda abikaasale? Kas peale lahkuminekut on abikaasal ka õigust varale v loeb ainult testament ja seal kirjas olev pärija? Lisaks. Kui juhtub et vara pärija laps ehk tema 2 last abielluvad, kas varale on õigus ka nende laste abikaasadel? Tänan abi ja nõu ees

Kui mõlemad vanemad on surnud, pärib vara see isik, kelle vanemad on vastastikuses testamendis ühiselt pärijaks määranud. Tegemist on lahusvaraga (tasuta kärutuse nagu kinkimine ja pärimine teel saadud vara ei hakka kuuluma abikaasade ühisvara hulka) ja vara omanikuks saab testamendis nimetatud isik ainuisikuliselt. Kes kuuluvad testamendis märgitud isiku pärijate ringi sõltub sellest, millised seadusjärgsed pärijad on olemas isiku surma ajal. Seaduse järgi pärivad sugulased (käesoleval juhul lapsed) ja kui pärandaja on surma ajal abielus, abikaasa. Kui pärandaja surma ajal abielus ei ole, ei ole endisel abikaasal ka õigust pärida.

Kuivõrd päritud vara jääb alati selle pärinud isiku lahusvaraks (kui abieluvaralepinguga ei ole teisiti kokku lepitud), ei moodustu ka laste abielludes päritud varast ühisvara ning see jääb kuuluma pärinud isiku ainuomandisse.

Tere! Küsimus pärimise kohta. Kas notar peab teavitama kõiki pärijaid kui pärimismenetlus on saanud läbi? Mida teha kui surma järel üks pärijatest kandis surnu raha oma kontole ega ole täitnud kohustust kanda raha teisele pärijale?

Menetlus lõpeb, kui pärijad on selgunud ning notar koostab ja tõestab  pärimistunnistuse, millega pärijad saavad oma pärimisõigust tõendada. Pärimistunnistust säilitatakse notaribüroos. Pärijal on õigus saada pärimistunnistuse ärakirja nii paberkandjal kui digitaalselt. 

Kui üks pärijaist on pärandaja surmajärgselt saanud enda valdusesse pärandaja arvelduskonto ning kandnud endale üle kõik sel olnud rahalised vahendid, saavad teised pärijad notarilt või pärimistunnistuse alusel pangast pärida andmeid pärandaja kontol olnud vahendite kohta surma ajal ja peale surma tehtud ülekannete kohta. Pahauskselt käituvalt pärijalt saab nimetatud andmete alusel pärandvara hulka kuuluvat vara välja nõuda, vajadusel kohtus.

Kas ilma pärimismenetlust algatamata saab teha notari juures pärandist loobumise avalduse?

Tere

Täname pöördumast! 

Pärimismenetlus peab olema algatatud.

Lugupidamisega

Tere. Pärandatakse kolm kinnisvaraobjekte, kahte pärjiatele. Kui kogu pärandit võetakse vastu ühiselt, ja üks kinnisvara objekt jääb ühele pärijale alaliseks elamiskohaks (teisel pärijal on enda oma alaline elamiskoht), kas siis selle kinnisvaraobjekti müügi korral tekkib maksukohustus või mitte? Kui jah, siis kellele ja kas kogu müügihinnast või osaliselt? Suur tänu!

Tere

Täname pöördumast! 

Pärandina saadud korteri müügilt, ka juhul kui ollakse kaasomanikud ja müüakse vaid osa korterist, tuleb maksta tulumaks kui korterit ei kasutatud kuni müümiseni oma elukohana. Seega:

• Kui inimene saab päranduseks korteri või elumaja ning otsustab selle kohe võõrandada (müüa või vahetada), siis maksustatakse saadud kasu tulumaksuga. 
• Kui inimene kasutab päritud korterit enda alalise ja peamise elukohana, siis saab ta kinnisvara võõrandamisel kasutada maksuvabastust.

Lugupidamisega