Selgus, et poeg, kes põeb ALS-i ja on juba üsna halvas seisus, on võtnud mõned väikelaenud. Kui ta sureb, siis kas laenud tuleb tagasi maksta tema emal, õel, vennal? Pojal kinnisvara, mida pärandada, ei ole. On lahutatud. Mida ema ja vend-õde peaksid neist laenudest teadma ja tegema?

Loobumissüsteemile üleminekuga seoses on palju propageeritud võimalust pärandist loobuda juhul, kui pärija ei soovi tasuda pärandaja võlgu oma vara arvel. Selline võimalus tundub kiiret lahendust pakkuv. Pärima õigustatud isik peab sel juhul kolme kuu jooksul pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest teada saamisest  esitama avalduse pärandist loobumiseks ja nii ongi ta pääsenud pärandaja võlgade tasumisest ning sellega seotud asjaajamisest. Juhul kui loobumisavalduse esitamise ajaks ei ole ühegi notari juures algatatud pärimismenetlust tuleb loobumisavalduse esitajal seda teha. Pärandist loobumisel tekib pärimisõigus pärandist loobunu lastel, nende loobumise korral sealt edasi järgmise ringi sugulastel, kellel omakorda õigus pärand vastu võtta või sellest loobuda. Nii võib ette tulla olukordi, kus pärandist loobumiste kaudu jõuab pärimisõigus sugulasteni, kes saavad alles notari kaudu teada surnud sugulasest, kellest eluajal aimugi ei olnud ning kelle pärijaks ennast pidada ei osatud.

Avaldus pärandist loobumiseks tuleb teha notari juures ning seega tuleb igal loobujal tasuda ka notari tasu. Pea igas suguvõsas on ka kaugele Eestist ära rännanud inimesi, kes võivad osutuda pärijateks. Välisriigis pärandist loobumise avalduse tõestamine võib olla erineva asjaajamiskultuuri tõttu raske või praktiliselt võimatu.

Eeltoodut arvesse võttes võiks lähisugulase surma korral, isegi sel juhul, kui see lähisugulane oli võlgades ja tema pärandis ületavad võlad nö positiivset vara, kaaluda pärandi vastuvõtmist. Võiks mõelda sellele, et kui mina loobun, kes pärib siis? Kas minu haige ema või 90-aastane vanatädi? Pärija on küll kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused, kuid pärandvara ebapiisavuse korral ei pea pärija neid kohustusi oma vara arvel täitma, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras (näiteks sätestab seadus, et pärija kannab pärandaja matuse kulud, arvestades tavasid ning pärandi suurust ning kui pärandvarast ei piisa pärandaja matuse kuludeks, kannab pärija need kulud oma arvel), kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Seega on võimalik pärandiga saadavast võlakoormast pääseda mitte ainult pärandist loobumise, vaid ka pärandvara pankroti läbi.

Pankrotiseadus sätestab, et võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. Pankrotiseaduse kohaselt peab võlgnik pankrotiavalduses põhistama oma maksejõuetuse. Maksejõuetuse põhistamiseks lisab võlgnik pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja. Võlanimekirjas märgitakse võlgniku võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad ning nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta. Seletusele ja võlanimekirjale kirjutab võlgnik alla.

Pankrotiasja menetlemine kuulub maakohtu pädevusse. Pankrotiavaldus esitatakse kohtule võlgniku üldise kohtualluvuse järgi.

Minu isa (surnud), oli enne minu emaga abiellumist abielus teise naisega ja sellest abielust on tal tütar. Minu emaga abieluvaralepingut polnud(ühisvara), minu ema korter on soetatud abielu aja jooksul. Kas sellel tütrel on õigus poolele minu ema pärandusest kui ema peaks ära surema?

Seadusjärgseteks pärijateks on pärandaja sugulased ja abikaasa. Kuna Teie isa tütar eelmisest abielust ei ole Teie ema sugulane, tema Teie ema järelt pärida ei saa. Küll saanuks ta soovi korral pärida Teie ja Teie ema kõrval Teie ühise isa järelt kui pärimine toimus seaduse, mitte testamendi alusel.

Tere. Kui inimene suri välisriigis ja me teame, et surnul ei olnud mingit vara ei riigis kus ta elas ja ka eestis. Kas peab saama tõendi väilisriigist selle kohta, et tal ei olnud vara. Pärimismenetluses notar soovib seda saada.

Üldine reegel on, et pärimisasi lahendatakse selles riigis, kus oli pärandaja elukoht tema surmapäeval. Pärimisi lahendatakse selle riigi seaduste järgi, kus pärandaja enda surmapäeval elas. Kui pärandaja harilik viibimiskoht tema surmapäeval on näiteks Soomes, tuleks ka pärimisasi lahendada Soomes sealsete seaduste järgi ning seda tehakse sellisel juhul ka Eestis asuva vara suhtes.

Pärimisasi lahendatakse kogu pärandvara suhtes olenemata sellest, millises riigis vara asub. Seega, kui pärandaja elab Eestis ja tal on vara ka näiteks Soomes, siis lahendatakse pärimisi Eestis ka selle vara suhtes, mis Soomes asub ja vastupidi. Enda pärimisõigust saab pärija teistes riikides tõendada Eesti notari väljastatud pärimistunnistusega või Euroopa pärimistunnistusega. Mõlemad väljastab notar. 

Kui abikaasa on teinud testamendi, kus kogu pärandi saajaks on üks laps kahest siis kas ainuke võimalus testamenti vaidlustada on kohtusse pöörduda, et abikaasa ja teine laps saaks samuti pärimisõiguse?

Kui testamendi tegemisel esines asjaolu, mis annab vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele aluse testamendi tühistamiseks, võib pärast pärandaja surma testamendi tühistada ka isik, kes oleks õigustatud pärima testamendi või selle osa kehtetuse korral. Testamendi tühistamiseks tuleb esitada hagi kohtusse. Testamendi tühistamise hagi võib esitada kohtusse ühe aasta jooksul tühistamise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 30 aasta möödumisel pärandi avanemisest arvates.

Ema abiellus,mees suri 5a tagasi. Eelnevalt oli tehtud testament,et maja kuulub mehe lapselapsele peale mehe ja minu ema surma. Ema kirjutas maja oma nimele nüüdseks. Küsimus: kas tal on õigus ja võimalus omakorda pärandada sama maja oma tütrele või teha kingi kuu tehing antud majaga?

Küsimusest võib järeldada, et ema ja tema abikaasa olid teinud abikaasade vastastikuse testamendi. Abikaasade vastastikuse testamendiga määravad abikaasad üksühte pärijaks  ja võivad näha ette kes pärib kauemelanud abikaasa järel. Kui tegemist on abikaasade vastastikuse testamendiga, ei saa peale ühe abikaasa surma seda muuta ega vara kellelegi teisele pärandada. Kas aga varaga saab teha muid tehinguid (kinkida, müüa) sõltub testamendi sõnastusest. Kui abikaasade vastastikuses testamendis ei ole määratud, et pärand peab üle minema kolmandale isikule varem surnud abikaasa surma päeval olnud koosseisus, läheb pärand kolmandale isikule üle üleelanud abikaasa surma päeval olnud koosseisus ja elu ajal on võimalik vara kinkida ja müüa. Kui aga lapselapsele oli määratud annakuna maja, tekib annaku täitmise nõue pärast üleelanud abikaasa surma, kui testamendist ei tulene teisiti. 

Pärandiga tuli kaasa suur võlg ning pärijaid on 10 ja kõik võtsid pärandi vastu, ning 6 neist on alaealised. Ema maksab seda võlga kuid kui ta maksmatta jätab, et ei maksa enam üldse, mis siis saab? Kas tulevad kõigile täisealistele maksehäired peale või mis täpsemalt edasi saab?

Kui pärijaid on mitu ja pärand on vastu võetud ühiselt ning on jagamata, kuulub kogu pärandvara pärijate (ka alaealiste pärijate) ühisomandisse. Ühise omandi puhul saab selle hulka kuuluvate esemetega tehinguid teha vaid ühiselt. Ka kohustuste eest vastutavad kõik pärijad. Laenumakseid tasumata jätta ei saa soovitada. Pigem, kui soovitakse edasi jääda kogu vara ühisteks omanikeks, soovitan kaaluda mõne pärandvara hulka kuuluva eseme müüki ja kohustuse lõpuni tasumist müügitulemi arvelt. Sellist tehingut saavad pärijad teha ühiselt. Alaealiste pärijate vanematel tuleb selleks esmalt kohtult nõusolek küsida, ent kirjeldatud asjaoludel on enam kui tõenäoline, et kohus selle loa annab. Kui ühisteks omanikeks jäämine ei ole eesmärk, saab pärandvara ühisuse lõpetada ja vara jagada. Siis saab jätta laenu ühe (või mitme) pärija kanda ja jagamise käigus laenujäägi võrra neile ka rohkem vara anda. Ka pärandvara jagamiseks vajavad alaealiste pärijate vanemad kohtu nõusolekut.

Kuni pärand kuulub pärijatele ühiselt ähvardab laenu tasumata jätmise korral neist igaüht kohtumenetlus ja sellele järgnev võimalik sundtäitmine.

Tere!Soovin esitada küsimuse pärimise kohta.Elame abikaasaga majas ,mille abikaasa sai kinkelepinguga oma vanematelt 1999-ndal aastal.Meil on kolm täiskasvanud last.Testamenti meil ei ole tehtud.Sooviks teada,kuidas kujuneb sellisel juhul vara pärimine.

Pärandvara hulka kuulub kogu vara, mis on pärandajal surma ajal. Kinkelepinguga saadud maja ei kuulu eelduslikult abikaasade ühisvara hulka ja on seega terves ulatuses pärandvara koosseisus. Kui aga kinnisasi on abikaasade ühisvara, kuulub pool sellest üleelanud abikaasale ja teine pool on pärandvara koosseisus. Seadusjärgseteks pärijateks on lapsed. Abikaasa pärib laste kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist. Pärandaja abikaasa võib lisaks oma pärandiosale nõuda asjaõigusseaduse §-s 227 sätestatud asjaõiguse seadmist kinnisasjale, mis oli abikaasade ühine kodu, eeldusel, et pärandaja abikaasa elujärg pärimise tõttu halveneks.

Pärimine Kuidas saab abikaasa olla seaduslik pärija kinnisvarale, kui tegu vallasehitisega(mis saadud päranduseks ja oli pärandaja lahusvara). Maa erastamist ei toimunud abielu ajal. Erastamistoimingu viisid läbi pärandaja lapsed. Abikaasa, kellele pärimistunnistusega kulub 2/6 kinnisvarast, suri enne Maa erastamist. Kas on võimalik, et pärismistunnistuse väljastanud notar eksis ja pani kinnisvara nö ühisvarasse ja pärismistunnistus väljastati seadusliku pärimise järgi?

Vaatamata sellele millest koosneb pärandvara päritakse seaduse järgi kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Kui nimetatud dokumente ei ole ja pärandaja ei ole teinud oma surma puhuks korraldusi pärib abikaasa võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist ehk kogu varast, mis pärandajal surma hetkel olemas oli. Moodustub pärandvara ühisus, kus ühelegi pärijale ei kuulu kindlaks määratud osa konkreetsest pärandvara hulka kuuluvast esemest vaid pärimistunnistusel näidatakse kui suure osa koguvarast iga kaaspärija pärib. Kas pärandvara hulka kuulub kinnisasi ja kuidas see jagatakse saab teha kindlaks pärandvara jagades. Seni kuulub kogu pärandajale kuulunud vara pärijatele ühiselt.

Tere! Pärijate vahel on tekkinud vaidlus maatulundusmaa osas. Pärimistunnistuse alusel jaguneb see kõikide vahel võrdsete osadena. Kinnistusraamatus on samuti märgitud, et kaasomand jaguneb kolmeks 1/8 kaasomandiks ning 5/8 osa jaguneb võrdselt kuue ühisomaniku vahel (1 elusolev esimese ringi pärija ning 2 ja 3 teise ringi pärijat). Nüüd aga väidavad 3 pärijat, et kinnistusraamatu andmete põhjal on neile suurem maatükk mõõdetud, millelt maamaksu makstakse kui teistele ja nüüd on neil ka õigus protsentuaalselt suuremale osale pärandist? Nende arvutuste kohaselt jaguneks vanaema pärandus 22,92% elus olev tütar, 33,33% surnud poja kaks last ja 43,75% surnud tütre 3 last. Kas see saab olla tõene? Tänan!

Kui pärijaid on mitu, on nad võtnud pärandi vastu ühiselt. Kui pärandit peale selle vastuvõtmist jagatud ei ole, kuuluvad kõik pärandvara hulka kuulunud esemed pärijatele ühiselt. See tähendab, et kõik pärijad peavad mistahes pärandvara hulka kuuluva üksiku esemega seotud kulud tasuma ühiselt. Omavahelises suhtes saavad kulud jaguneda vastavalt pärimistunnistusele märgitud mõttelistele osadele. Kui ka kulud on jagatud teisiti, ei anna see alust pärandvara hulka kuuluva eseme omandiõiguse nõudmiseks muul kui pärimistunnistusele märgitud viisil. 

Tere! Minu eelmise jutu jätkuks... Mina olen pärija, minu vend sai annakuna korteri ja firma. Ülejäänud asjad pärin mina. Ma lugesin selle küsimuse vastust aga konkreetset vastust ma ikkagi ei saanud... Lisan oma küsimuse uuesti.. Tere! Selline mure, et minu isal oli sõiduauto mis oli tal alati oma maja juurde pargitud. Aga isa suri. Nüüd on auto sealt kortermaja juurest minema viidud minu alaealise venna esindaja poolt. Mina olen selle auto pärija. Pärimistunnistust mul veel pole, on ainult testamendist ärakiri. Minu küsimus ongi, et milline õigus oli venna esindajal see auto enda koju viia? Kas seadus mind kui tulevast pärijat üldse kaitseb? Ega mina ju ei tea mida ta selle autoga seal teeb... Võib-olla paarutab mööda põldusid sellega ja lõhub nii nagu saab. Pärast annab mulle korraliku auto asemel mingi küna ja ütleb, et see oligi selline... Kust mina enam tõestan, et auto oli korralik? Kas mul on võimalus midagi ette võtta ja kui on siis mida? Või pean lihtsalt ootama pärimistunnistust ja lootma, et tal ei ole selle autoga halbu kavatsusi. Kuigi ma väga kahtlen selles... Lugupidamisega!

Kui Teie olete pärija, on pärand selle avanemisel Teile üle läinud ent tõestada saate seda alles pärimistunnistusega. Kuni pärimistunnistuse väljastamiseni võib kohus rakendada pärandvara hoiumeetmeid, sealhulgas pärandvara valitsemise korraldamine. Sel juhul antakse kogu pärandvara valitsemine ühe isiku, vara hooldaja, kätte kuni pärimistunnistuse tõestamiseni. Soovitan uurida notarilt, millal võiks pärimistunnistuse tõestamine toimuda ja kas ning mis põhjusel on see takistatud. Samuti rääkida oma murest, et pärandvara on sattunud isiku kätte, kes ei ole pärija. Hoiumeetmete rakendamise vajadusest võib teatada notar, aga avalduse kohtule võib esitada ka võimalik pärija (ehk Teie)

Muul viisil kui pärandvara hoiumeetmete rakendamisega, ei saa pärijale vara säilimist tagada. Kui isik, kelle valduses on olnud pärandvara, on sellele kahju tekitanud, tuleb tal peale pärijate selgumist pärijaile tekitatud kahju hüvitada.