Siit leiad pärimisega seotud infot, näiteks saad infot, kuidas teha testamenti, kuidas algatada pärimismenetlus või loobuda pärandist. Täpsemalt saad vaadata  pärimisseadusest, notari tasu seadusest ning Notarite Koja kodulehelt.

Testamendi sisu

Testamendi sisu

Pärimine

Tere! Mul on 2 täisealist last ja olen lahutatud. Soovin testamendiga jätta mulle kuuluva korteri ühele lapsele. Tal lapsi ei ole. Küsimus: kui peaks juhtuma, et see laps sureb, siis kes pärib talle jäetud korteri - kas teine laps või laste isa? Kas esimeseks pärijaks oleval lapsel oleks vaja samuti koostada testament, et tema pärijaks saaks see isik, keda tema soovib?

Kui pärija sureb peale pärandi vastuvõtmist ja tema ei ole testamenti teinud, toimub pärimine seaduse järgi. Seadusjärgseks pärijaks on alanejad sugulased (lapsed) või kui lapsi ei ole, ülenejad sugulased (vanemad). 

Et isa pärijate ringist välja jätta, soovitan konsulteerida testamneti tõestava notariga. On võimalik näiteks, et pärandi saanud laps teeb ka ise testamendi ent ka Teie saate oma testamendis määrata teise lapse näiteks järelpärijaks.  Järelpärija pärib eelpärija surma korral. Teile sobivaima viisi viimase tahte väljenduseks aitab parimal viisil välja selgitada notar.

Vastatud:
20.02.2024

Pärandvara koosseisus võlad

Pärandvara koosseisus võlad

Pärimine

Tere! Minu elukaaslane ja laste (2 alaealist ja 1 täisealine) isa suri. Lastele pärandati kohustus. Minu elukaaslasel on pensionifondis osakud mis pärandati ka lastele. Kuidas oleks võimalik nende osakute ulatuses pärijate kohustust vähendada? Kõike head!

Kui pärijate hulgas on alaealisi pärijaid tuleb viia läbi pärandvara inventuur. Inventuuri teostamiseks tuleb esitada avaldus pärimismenetlust läbi viivale notarile. Kui inventuuri käigus selgub, et kohustused ületavad päritud vara väärtuse, ei vastuta pärijad kohustuste eest suuremas ulatuses kui on pärandvara väärtus ja saab esitada pärandvara pankrotiavalduse. Kui aga pärandvara on rohkem ja pensionifondi osakutest piisab kohustuse täitmiseks, tuleb alaealise pärija varaga tehingu tegemiseks küsida kohtult nõusolekut, pensionifondi osakud võõrandada ja saategi kohustuse täita.

Vastatud:
09.02.2024

Abikaasade vastastikune testament

Abikaasade vastastikune testament

Pärimine

Tere. Oleme koostanud abikaasade vastastikuse testamendi,kus järelpärijaks on meie poeg,Kui testamendis on lause,et pärand läheb üle üleelanud abikaasa surma päeval olnud koosseisus,kas siis on eelpärijal õigus vara müüa?

Kui testamendis on määratud, et pärand peab üle minema kolmandale isikule üleelanud abikaasa surma päeval olnud koosseisus, läheb pärand kolmandale isikule üle üleelanud abikaasa surma päeval olnud koosseisus. See tähendab, et üleelanud abikaasa võib varem surnud abikaasalt päritud vara vabalt kasutada ja käsutada, seda suurendada või vähendada ja kolmas isik pärib selle, mis üleelanud abikaasa surma päeval tema pärandi hulka kuulub.

Vastatud:
08.02.2024

Pärandist loobumise tagasivõtmine

Pärandist loobumise tagasivõtmine

Pärimine

Tere eelmisel aastal suri isa ja jättis päranduse mulle vennaga pooleks. Mina loobusin enda poole autost ja jätsin auto vennale kes selle maanteeametis enda nimele võttis. Siit küsimus kas ma saan seda tehingut tagasi pöörata ja esitada venna vastu nõude, et ta mulle nüüd pool auto väärtusest kinni maksaks?

Kui olete pärandi kord vastu võtnud, ei saa sellest enam loobuda. Samuti ei saa ka juhul, kui pärandist on loobutud, seda enam vastu võtta.

Vastatud:
08.02.2024

Surnud isiku vara

Surnud isiku vara

Pärimine

Tere! Mul oleks nõu vaja. Nimelt elasid mu vend ja tema naine minu korteris. Vend lahkus siit ilmast ning naine läks minema jättes mulle 1200 euro suuruse võla tasumata arvete eest, mille pidin tasuma. Vend ostis mulle ka paar aastat tagasi auto, mida lubasin venna naisel kasutada tööl käimiseks. Suvel võttis venna naine auto ning sõitis sellega kraavi, põhjustades autole kahjustusi. Mida ta pole siiani korda teinud. Lisaks, kui vend siit ilmast lahkus omastas venna naine minu auto omavoliliselt ning mitu kuud ei öelnud mulle, kus auto asub, mille tulemusena on autol järsku ilmunud venna naise jutu järgi mitmeid vigu. Nüüd, kui venda enam pole nõuab venna naine autot endale väites, et ka tema on selle auto eest maksnud, kuigi mu vend ostis auto ise. Lisan, et auto on minu nimel. Lisaks nõuab venna naine nüüd endale ka köögi mööblit ja diivanit, mille ta tema jutu järgi sebis. Diivani ostuks ja köögimööbli ära toomiseks said vend ja venna naine minult ning minu emalt laenu, kuna neil polnud sel hetkel raha. Lisaks müün maha oma korteri, kus vend ja tema naine eelnevalt elasid ning, kõik asjad, mis olid venna naise omad palusin tal juba mitu kuud tagasi ära viia, kuid väidetavalt pole venna naisel selleks vahendeid. Seega minu küsimus olekski, et kas venna naisel on nendele asjadele mingit õigust, mille jaoks ta sai laenu? Laenu ta tagasi maksnud ei ole. Lisaks, kui ütlen venna naisele mõistliku aja, näteks kahe nädala jooksul, mil ta peab omad asjad minu korterist ise ära viima ning ta seda ei tee, siis kas minul on õigust tema asjad ise jäätmejaama viia? Uurin, kuna korterile on ostja olemas ning sooviksin rahumeelselt, et venna naine omad asjad ära viiks, kuid venna naise arvates peaksin mina tema asjad talle ise ära viima. Lugupidamisega

Esmalt on oluline kas vend oli abielus või elati vabaabielulises kooselus. Kui oldi abielus, võis abikaasadel tekkida ühisvara (sealhulgas abielu ajal saadud sissetulek) ja ka ühised kohustused (laenukohustus, kohustus tasuda korteriga seonguvad kulud). Kui mitte, kuuluvad vennast jäänud vara ja kohustused venna pärijatele. 

Olete märkinud, et auto on registreeritud Teie nimele, seega kuulub auto eelduslikult Teile ja venna naisel sellele mingit õigust ei ole. Küll võib Teil olla nõue venna naise vastu auto kahjustamise ja rikkumisega seotud kulude hüvitamiseks. Vallasasjade puhul eeldatakse, et need kuuluvad sellele, kelle valduses asjad on. Kui keegi väidab vastupidist, tuleb tal asjade kuulumist talle tõendada. Mööbel on vallasasjad ja need asuvad Teie korteris, mida Teie venna naine enam ei kasuta (on välja kolinud). Seega kuuluvad need eelduslikult Teile. Kindlasti ei ole Teil kohustust hoolitseda venna naise asjade transportimise eest. Kui olete andnud tähtaja korteri vabastamiseks, tuleb korter selleks ajaks ka vabastada. Asju kohe jäätmejaama viia ei soovita, kuivõrd siis võib tekkida venna naisel nõue hävinud esemete hüvitamiseks.

Lisaks on Teil nõue venna naise vastu 1200 euro võlgnevuse tasumiseks korteri kasutamisega seoses tekkinud kulude eest ja nii Teil kui emal on õigus nõuda laenu tagastamist (sõltuvalt sellest kellele laen anti ja millised olid tingimused ning mida saate tõendada).

Kuna olukord on väga nüansirohke, soovitan pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele, et kõik asjaolud läbi arutada.

Vastatud:
29.01.2024

Kinnisvara pärimine

Kinnisvara pärimine

Pärimine

Tere. Kinkeleping Vennad kinkisid mulle kinkelepinguga maatüki.Nüüdseks on mõlemad kinkijad (vennad) surnud. küsimus on: Mis saab antud maatükist kui ka mina (kingisaaja) suren?

Kinkelepingu alusel saite maatüki omanikuks Teie. Kinkijate omandiõigus lõppes lepingu sõlmimise ja vara üleandmisega. Kui omanik sureb, pärivad tema vara (ehk kogu Teie vara, sealhulgas nimetatud maatüki) Teie pärijad. Pärimine toimub seaduse järgi ja pärijateks on sugulased ning abikaasa, kui pärandaja ei ole oma viimast tahet väljendanud testamendis või pärimislepingus.

Vastatud:
29.01.2024

Annak

Annak

Pärimine

Tere, palun abi, mida teha, kui annakusaaja, kes kasutab pärija kinnisvara, on tekitanud maksuvõlad, ei tasu kommunaalmakseid? 

Kui annak seisnes selles kasutatavas kinnisvaras, tuleb pärijal annakusaajale annak üle anda ja kõigi kinnisasjaga seotud kohustuste eest vastutab uue omanikuna annakusaaja ise. Kui aga annak seisnes milleski muus ja kinnisasja kasutatakse mõnel muul alusel, palun Teil oma küsimust täpsustada.

Vastatud:
18.01.2024

Alaealine pärijana

Alaealine pärijana

Pärimine

Tere! Meie ema suri 06.06.2023 a.mina kui ema tütar loobusin pärandist,edasi läks minu vanemale pojale,tema kinkis oma osa minu nooremale õele,mul on noorem poeg kes on veel 17 a.notar ütles,et minul ja lapse isal on vaja kohtult luba saada,mure selline mis dokumendid peame kohtule esitama ,oleme Tallinna elanikud,notari esindaja ütles,kui kohtule on vajalik dokument esitatud,jäävad nemad ootama kohtult kinnitust.

Kui alaelise nimel soovitakse pärandist loobuda, tuleb selleks taotleda kohtu nõusolekut. Tavaliselt piisab selleks korralikult põhjendatud avaldusest ja dokumendist, mis tõendab, et pärandi vastuvõtmine ei ole alaealise huvides, näiteks kui pärandaja kohustused ületavad tema vara väärtust. 

Vastatud:
12.01.2024

Pärandvara pankrot

Pärandvara pankrot

Pärimine

Tere! Lapse isa suri 2020.aastal. Meie selleks hetkeks koos ei elanud ja ei suhelnud. Peale surma umbes aasta vist, tuli välja, et meie alaealine poeg sai automaatselt pärijaks. Aga päris võlgasid ligikaudu 15 000euro eest. Algatasin pärandvara inventuuri, maksin juristile kes mind kohtus esindas ja taotlesin siis pankrotti. Menetlus lõpetati raugemise tõttu ja sain toona aru, et sellega ühelpool. Aga kohtutäitur siiski arestis lapse arved ja ka Maksuametis arest peal(ei saa toitjakaotuspensionile tuludeklaratsiooni teha, täitur võtab ära). Kohtutäitur ütles, et dokumentides väljatoodud pärandvara umbes 800eurot ja et pean selle pangast kätte saama ja siis võlausaldajatele ära maksma ja siis VIST vabastab kontod arestist? Ei tea, ei oska ega julge enam midagi teha. Suheldes SEB pangaga tuli välja, et sellist summat surnud isikul ei ole kusagil. Mis ma tegema pean?

Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija pärandaja kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.  Inventuuri läbiviimisel ja pärandvara pankroti väljakuulutamise tulemusel vastutab pärija pärandaja kohustuste eest vaid pärandvara ulatuses. Inventuur ja pärandvara pankrot ei vabasta aga võlgade tasumisest, vaid üksnes piirab pärija vastutuse pärandvara väärtusega. Seega tuleb nüüd vaadata nii pankrotimenetluse lõpetamise määrusest ja pärandvara inventuuri aktist, mis oli see vara, mis pärandi hulka kuulub ning rahuldada nõue pärandvara hulka kuuluva varaga.

Vastatud:
11.01.2024

Mida teha, et vältida võlgade pärimist

Mida teha, et vältida võlgade pärimist

Pärimine

Tere. Kui minu isa suri ära ja meil pole olnud väga suuri suhteid aga tean, et kedagi tal rohkem pole. Samuti olen teadlik, et ta on varem olnud võlgu. Kardan, et saan tema võlad kanda, kui tal neid veel on. Tahaksin teha pärandist loobumiseavaldust aga ei tea kuidas see peaks käima.

Pärandist loobumiseks tuleb pöörduda ükskõik millise notari poole ja teha avaldus pärandist loobumiseks. Pärandist loobumise tähtaeg on piiratud. Seda saab teha üksnes 3 kuu jooksul arvates päevast, millal pärija sai teada või pidi teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Kui pärima õigustatud isik ei esita selle aja jooksul notarile pärandist loobumise avaldust, loetakse ta pärandi vastu võtnuks ehk ta on muutunud pärijaks. Notar võib kolmekuulist tähtaega pikendada või määrata uue tähtaja, kui pärima õigustatud isik on lasknud tähtaja mööda mõjuval põhjusel ja kui teised pärima õigustatud isikud sellele vastu ei vaidle.

Teiseks võimaluseks on selgitada välja esmalt pärandvara koosseis ja seejärel otsustada kas loobuda või mitte. Selleks peaksite võimalikult kiiresti pärast oma pärimisõigusest teada saamist algatama notari juures pärimismenetluse nii, et te pärandit esialgu vastu ei võta. Selles menetluses saab notar teha pankadesse ja mujale järelepärimised, ning kui vastused tulevad piisavalt kiiresti, jõuate enne kolme kuu möödumist pärandist veel ka loobuda.

Kui võlad, mille väärtus ületab pärandvara väärtuse, on ilmnenud hiljem, saab ka siis, veel kolme kuu jooksul võlgadest teada saamisest, vastutust piirata pärandvara väärtusega (pärimisseaduse § 137 lg 2). Sellist vastutuse piiramist nimetatakse pärandvara inventuuriks.

Inventuuri käigus selgitab pärandvara koosseisu ja koostab pärandvara nimekirja mitte enam notar, vaid nüüd juba kohtutäitur vastava tasu eest. Kohtutäituri tasu on 0,1% pärandvara nimekirja kantud vara hulka kuuluvate õiguste koguväärtusest, kuid mitte vähem kui 35 eurot ja mitte rohkem kui 3336 eurot (kohtutäituri seaduse § 49 lg 2).

Vastatud:
27.12.2023