Kui Soome kodanik, kel oli Eestis alaline elamisluba, Eesti ID-kaart ja Eesti notari juures kinnitatud testament, sureb Soomes ning eeldatavate pärijate hulgas on nii Eesti kodakondsusega inimesi kui ka Soome kodakondsusega inimesi ning pärandvara hulka kuulub nii Eestis asuvaid kinnistuid kui ka Soomes asuvaid kinnistuid, siis milline on pärandvara pärijatele üle andmise protseduur? Kui sel samal surnud Soome kodanikul on ka Eestis firma, kus ta on ainuomanik ja millel on töötajatega lepingud, kuid mille esindusõigus on Äriregistri andmetel vaid sel surnud soome kodanikul, siis mis saab neist töölepingutest perioodil, mil pärandvara pole veel pärijatele jagatud? Soome kodanik oli enne surma teinud selle firma korral, kus ta ainuomanik ja ainuesindaja on, panka palga ja tööjõumaksude maksmiseks püsimaksekorralduse ja firma kontol nendeks makseteks raha jagub vähemalt aastaks, kuid kas pangad neil püsimaksekorraldustel toimida lasevad või on pankadel kohustus kõik püsimaksed sulgeda nii, et firma jääb lepingu järgselt töötajatele kuni firma uue omaniku selgumiseni võlgu? Kui Eesti testamendi kohaselt on pärijate hulgas mõni eesti kodanik, kes välismaal elab ja kes välismaal elades ei saa ei digiallkirjaga ega ise füüsiliselt eestisse tulles pärandi enda osa ei vastu võtmist ega sellest loobumist kinnitada, kuid kes on video-telefonikõne kaudu kättesaadav, siis kas ülejäänud pärijad, kes on oma otsust suutnud digiallkirjaga või füüsilise allkirjaga kinnitada, saavad oma osa pärandist kätte? Tänan.

Üldine reegel on, et pärimisasi lahendatakse selles riigis, kus oli pärandaja elukoht tema surmapäeval. Pärimisi lahendatakse selle riigi seaduste järgi, kus pärandaja enda surmapäeval elas. Kui pärandaja harilik viibimiskoht tema surmapäeval on näiteks Soomes, tuleks ka pärimisasi lahendada Soomes sealsete seaduste järgi ning seda tehakse sellisel juhul ka Eestis asuva vara suhtes.

Pärimisasi lahendatakse kogu pärandvara suhtes olenemata sellest, millises riigis vara asub. Seega, kui pärandaja elab Eestis ja tal on vara ka Soomes, siis lahendatakse pärimisi Eestis ka selle vara suhtes, mis Soomes asub. Enda pärimisõigust saab pärija teistes riikides tõendada Eesti notari väljastatud pärimistunnistusega või Euroopa pärimistunnistusega. Mõlemad väljastab notar.

Tere, minu ema lahkus eelmise aasta novembris. Käesoleva aasta aprillis saime maakodu postkastist Inkasso nõude st meeldetuletuskirjad ema nimele. Kuidas ja kelle käest saaksin ülevaadet kas ema on kiirlaenupakkujatelt võtnud veel laenu? Kuidas see protsess käib ja kelle poole tuleks meil pöörduda? Kas ema laenud lähevad automaatselt lastele üle (pärimist algatanud ei ole, sest pole midagi pärida, kuna maakodu on ema elu ajal tehtud kinkelepinguna ühele lastest)? Kas peaksime Inkasso nõude koheselt tasuma?

Pärandvara koosneb nii varast kui kohustustest. Kirjelduste kohaselt tuleb arvata, et praegusel juhul vaid kohustustest ja kohustuste suurus ei ole teada. Soovitan algatada siiski pärimismenetluse, paluda läbi viia pärandvara inventuur, mille käigus selgitatakse välja ka kõik pärandaja kohustused ja kui selgub, et kohustused ületavad päritava vara väärtuse, esitada pärandvara pankrotiavaldus. PankrS § 9 lg 2 kohaselt võib võlgniku surma korral pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. Võlgniku maksejõuetusavalduse vorm ja vajalikud lisad on leitavad Justiitsministeeriumi veebilehel.

Minu surnud ämmal on osakud majandi OÜ-s. Tema poeg,ehk siis minu abikaasa suri ka 4 a tagasi.Kes pärandab ämma osakud? Kas mina kui poja lesk või minu lapsed?

Esmalt on oluline, kes suri enne. Kui Teie aikaasa suri enne, pärivad ämma sugulased (lapsed ja lapselapsed) ning abikaasa. Kui aga ämm suri enne ja temale kuulunud osakud läksid pärimise teel üle Teie abikaasale, pärivad Teie abikaasa pärijad (tema lapsed ja abikaasa). Selgitus kehtib juhul, kui kumbki pärandaja ei jätnud kehtivat testamenti. Kui on olemas testament, toimub pärimine testamendi järgi.

tere!Kui lahkunul on 3 pärijat ja üks nendest on alaealine,kas siis lahkunu võlad jagame 3 peale või 2 peale.Mina olen tema teisest abielust laste ema ja endine abikaasa.

Pärandi hulka kuulub nii vara kui ka kohustused (võlad). Kui pärijate hulgas on alaealine, on kohustuslik viia läbi pärandvara inventuur. Kui inventuuri käigus selgub, et kohustusi on rohkem kui vara, saate välja kuulutada pärandvara pankroti. Kui aga vara on siiski rohkem, tuleb see jagada vastavalt pärimistunnistusele märgitule. See tähendab, et igale pärijale (kõigile kolmele) peab osaks saama vara väärtuseliselt vastavalt tema mõttelise osa suurusele pärandvaras. Näiteks kui iga pärija osa pärandvara ühisuses on 1/3 peaks ka igale osaks saava vara väärtus olema 1/3 kogu pärandvara väärtusest. Ja ikka ka kohustusi (võlgu) arvesse võttes.

Tere! ISA suri ootamatult,aga enne seda sai ta pärandiraha ja arvelt on näha,et ostis auto. Auto aga elukaaslase nimel aga läbi nad ei saanud ja elasin eraldi. Kas minul ,kui ainukesel pärijal,pole selle auto üle mingit ôigust. See siis minu vanavanemate maja müügist saadud pärand isale,millest ostis auto

Pärandvara hulka kuulub see vara, mis pärandajal on olemas surma ajal. Iga inimene võib talle kuuluvat vara, sealhulgas ka pärimise teel saadud vara, oma eluajal vabalt kasutada ja käsutada. Kasvõi elukaaslasele kinkida. Pärandi hulka selline vara ei kuulu.

Tere! Minu ema soovib koostada kodust testamenti, mis puudutab temale kuuluva korteri pärandamist. Nimelt tema soov on, et pärast tema surma mina müüksin selle korteri maha ja jagaksin sellest saadava summa võrdselt minu ema 4 lapselapse vahel. Kuidas peaks see tekst olema koostatud, et ikka kõik pärast saaks toimuda nii, nagu tema soovib? Kas kõigepealt pean mina saama korteri omanikus ja seejärel korteri maha müüma ja siis juba 1/4 summast iga lapselapse kontole üle kandma? Kas piisab, kui selles testamendis saavad olema loetletud lastelaste nimed + isikukoodid? Lugupidamisega,

Iseenesest peab testament olema sõnastatud selliselt, et pärandaja viimane tahe on selgelt väljendatud. Muid nõudeid testamendi sõnastusele ei ole. Koduselt testamendilt peab aga kindlasti selgelt nähtuma selle koostamise kuupäev. Kodune testament on piiratud kehtivusajaga 6 kuud, mille järgselt tuleb koostada uus testament. Kui nüüd selline testamendi uuendamine korraks ununeb ja pärandaja just sel ajal lahkub meie seast, kui eelmisest testamendist on juba 6 kuud möödunud, on testament kehtetu ja pärimine toimub ikka seaduse järgi. Seetõttu soovitan võimalusel kaaluda ikkagi notariaalse testamendi koostamist. Notar aitab testamenti sõnastada selliselt, et pärandaja viimane soov selgelt väljenduks ja notariaalsel testamendil ei ole karta aegumist. Kui see on kord juba koostatud, kehtib see uue testamendi tegemiseni (kui pärandaja soovib korraldusi muuta) või pärandaja surmani.

Tere Palun informatsiooni pärandvara pankroti kohta, mida veel teie lehelt ei leidnud. Juhul kui esitame pärandvara pankroti kuna pärandajast saame ainult laenukohustused ning see menetlus lõpetatakse, kas sellisel juhul on krediidiasutustel õigus tulevikus individuaalselt pärijaga, kes nendest kohustustest sellisel juhul keeldus, võtta veel ühendust ja hakata nõudma sisse kohustusi? Kas ka nendel krediidiasutustel on õigus nii öelda “jätta märk” antud isiku kohta, mis võiks raskendada või takistada tulevikus võetavaid laenusid vms? Lühidalt siis - kas pärast pärandivara pankroti õnnestumist on võimalik, et algsele pärijale tekivad muud raskused või kas seadus kaitseb selle eest? Ma väga tänan!

Pärast pankrotiavalduse esitamist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. Pankrotimenetluses esitamata nõuete täitmise eest vastutab pärija pärast pankrotimenetluse lõppemist üksnes ulatuses, milles ta on temale nõudest teatamise hetkel veel pärandvara arvel rikastunud. Järelikult, kui kõnesolev rikastumine on n-ö ammendunud enne pärijale nõudest teatamist, pärija enam ei vastuta.

Kui pärija on enne pärandvara pankrotiavalduse esitamist võlausaldaja nõude täitnud üht võlausaldajat teisele eelistades, vastutab ta seeläbi ülejäänud võlausaldajatele tekitatud kahju eest, kui ta kohustuse täitmise hetkel teadis või pidi teadma, et pärandaja võlausaldajate nõuded võivad ületada pärandvara väärtuse.

Minu isa sai 1990-ndatel tagasi oma maa (omandireformi käigus tagastatud maa) suuruses 9,33 ha. Pärast isa surma 2016. aastal said ühisomanikeks pärimise kaudu minu ema ja mina. Pärast ema surma sain ainupärijaks mina. Küsimus, kas minu puhul rakendub Tulumaksuseaduse § 15 lõige (4) punkt 5 - Tulumaksuga ei maksustata tulu omandireformi käigus tagastatud maa võõrandamisest. Küsin sellepärast, et peale isa surma ma ei saanud kohe ainupärijaks, vaid jagasin ühisomaniku staatust oma emaga.

Küsimuse sõnastusest võib mõista, et kinnisasi on liikunud Teie omandisse pärandina, mitte pärandaja määratud annakuna. Pärimine ei ole võõrandamistehing vaid pärimise korral lähev vara üle õigusjärgluse alusel. Võrrandamistehingud on näiteks müümine, kunkimine, vahetamine aga ka annaku saamine annaku üleandmise lepinguga. Pärimise korral on tegemist seadusest tuleneva õigusjärglusega ja maksuvabastust saab kasutada inimene, kes omandireformi käigus tagastatud maa esmakordselt võõrandab. Kui omandireformi käigus tagastatud vara omanik pärandab vara pärijale ja pärija selle võõrandab, siis ei pea ta saadud kasult tulumaksu maksma.  

Tere! Küsimus seotud pärimisega. Surnud isikul kaks pärijat, tütar ja poeg. Pärimisprotsessi algatamisel inventuuri käigus selgus, et surnud isikul oli rahalisi vahendeid pangakontol ca 20 000 eur, muud midagi polnud. Kui aga juba jõudis protsess sinnamaani, et oli minek pangakontorisse, sai iga pärija oma kontole 5 500 eur( kokku 11 000 eur, rohkem vahendeid kontol polnud). Poeg võtis peale seda pangakonto väljavõte ja sealt selgus, et peale surma on tütar kontolt välja võtnud ca 9 000eur surnud isiku pangakaardiga pangaautomaadist erinevatel aegadelt. Küsimus on see, et kui seaduslik see on ja mis tegevused nüüd võib ette võtta, kui tütar ei soovi suhelda ja ei vasta kirjadele ega kõnedele. Kas on võimalus pojal oma osa saada sellest 9 000 eur mida tütar omavoliliselt kontolt välja vōtis? Kas selleks peab nüüd pöörduma kohtusse? Aitäh!

Pärand tuleb jagada vastavalt pärimistunnistusele. Kui pärimistunnistusel on märgitud kaks pärijat, kumbki 1/2 osas pärandvarale, tuleb pärandvara selliselt ka jagada ja vähemsaanud pärijal on õigus oma osa teiselt pärijalt välja nõuda. Pärandil lasuvad kohustused, samuti pärandaja matuse, pärandaja perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ja inventuuri kulud ning muud pärandiga seoses tehtud vajalikud kulutused jaotatakse kaaspärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosaga. Seetõttu võib tütrel olla nõue poja vastu poole nimetatud kulude katmiseks (kui need kulud kattis tütar). Kui on kahtlus kulude kandmise või nende suuruse osas, on pojal õigus küsida kuludokumente.

Kohtusse pöördumine on viimane samm, esmalt soovitan rahulikult läbi arutada, miks  raha välja võeti ja miks Teisele pärijale vähem üle kanti.

Tere kui mu emal ei ole õde ega venda ning mina olen ainukene tema laps, kas on mõte testamendi koostamisel ning selle notari juures kinnitamisel? Millised riskid/ ohud/ lisakulud kaasnevad siis kui testamendi ei ole. Teiste pärijate olemasolu on välistatud. 

Testamendi tegemise eemärk on anda oma surma puhuks korraldusi pärandajale kuuluva vara osas. Kui testamenti ei ole tehtud, toimub pärimine seaduse järgi. Seadusjärgseteks pärijateks on sugulased ja abikaasa. Esimese järjekorra pärijateks on pärandaja lapsed ja teised sugulased saavad pärida vaid juhul kui pärandajal ei ole lapsi või lapsed loobuvad pärandist. Kui Teie emal ei ole rohkem lapse ega ka abikaasat ja ema soovib kogu oma vara pärandada Teile kui oma ainsale lapsele, ei ole testamendi tegemine vajalik kuivõrd pärimisel seaduse järgi olete Te ainupärija (eeldusel et emal ei ole rohkem lapsi ja ta ei ole surma hetkel abielus)