Kas pärimistunnistuse saab kehtetuks tunnistada, kui sinna ei ole kantud kõik pärandaja võlad ja vara? St pärimistunnistusele ei ole kantud autode liisinguid, mis on samuti pärija nimel. 2. Kui pärijateks on 3 täisealist ning 7 alaealist, kas siis ei ole kohustuslik pärandvara inventuuri teha? St alaealiste esindaja ei ole öelnud kas ta soovib inventuuri või ei soovi, kuid notar sellest ei rääkinud ka väga. Rääkis ainult alaealiste esindajala aga teise 2 täisealisega notar ei suhelnud, ainult saatis meili kas võtame pärandi vastu ja muud infot ei antud meile. Ma ei olnudki teadlik, et pärandiga kaasnevad suured võlad. Sain sellest siis teada kui pärimistunnistusele olin kantud. Tol hetkel ma ei teadnud kuidas käib loobumine ning nüüd pool aastat otsin variante kas saab midagi teha, et suurtes võlgadest mis pärandiga kaasnesid lahti saada. Kogu pere kannatab selle alla, sest ei ole raha, et osta isegi süüa lastele. Notarile on soov avaldatud pärandvara invetuuri määramiseks, kuid tema ei vasta meie meilidele ning kui vastab korrutab ainult seadusi. Meie pead on tühjad ja oska enam kusagilt abi otsida.

Pärija, kes on pärandi vastu võtnud, võib esitada notariaalselt tõestatud inventuuri nõude notarile kolme kuu jooksul pärast seda, kui ta sai teada või oleks pidanud teada saama asjaoludest, millest võib järeldada, et pärandvarast ei piisa pärandaja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kui pärandvara koosseis on välja selgitatud ja on selge, et pärandvarast ei jätku kohustuste täitmiseks, tuleks esitada pärandvara pankrotiavaldus. Rohkem nii inventuurist kui pankrotist saab lugeda https://www.juristaitab.ee/et/mida-kujutab-endast-parandvara-inventuur

Kuinorati antud selgitused on arusaaatud, soovitan paluda notarilt selgemaid juhiseid. Notaril on selles osas seadusest tulenev selgitamiskohustus.

Tere! Minu alaealine laps sai isa päranduse mis koosneb suurel hulgal võlgadest,kuid samas on vara hulka kuuluv ka korter ja auto.On koostatud ka pärandvara inventuur kus siis selgus võlgade suurus.Vara väärtus katab võlad ilusti. Aga minu küsimus on. Kas lapsele on võimalik pankrot kuulutada kohtu kaudu ja kuidas peaksin toimima lapse esindajana.

Kui varad katavad kohustused, ei ole tegemist pankrotiolukorraga. Pärandvara pankrotiavalduse saab esitada, kui kohustused ületavad vara väärtust. Olukorras, kus vara väärtus katab võlad ja jääb ehk pisut ülegi, tasub ehk kaaluda pärandvara müüki, müügitulemist võlgnevuste katmist ja ülejäänud raha lapse kontole hoiustamist. Selleks vajate kohtu nõusolekut.

Küsimus puudutab surnud vanemate seotud autoriõiguste pärimist ja nende tõendamist. 2024 a surnud isa pärandas kõik oma varad ja õigused ainuisikuliselt ühele lapsele, pärimistunnistusel pole kõiki varasid ega õigusi üles loetletud - pärimistunnistusel on kirjas "Pärijale lähevad üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, sh kogu pärandaja vara, mis ei ole lahutamatult seotud pärandaja isikuga." 2006. a surnud ema pärandas oma vara ainuisikuliselt abikaasale (minu isale), kuid pärimistunnistusel on konkreetselt kirjas "pärandvara, mille peale käesolev tunnistus välja antud" loetleb ainult kinnisvara ja pangakontol olevad varad - muude varade või õiguste kohta pärimistunnistusel viide puudub. 2006. a surnud emal on üle 100 autoriõigusega teose, mille kasutusõigustega on vaja pärijal tegeleda ja autoriõiguste pärimist tõendada. Kas 2006 a väljastatud pärimistunnistus on emalt isale päritud autoriõiguste tõestamiseks piisav või peaks selle kohta olema veel mingi muu tunnistus?

Olete küsimuses maininud pärimistunnistust,ent selle sisust võib aru saada, et küsimus puudutab testamendijärgset pärimist. Teie isa testamendiga on kõik selge ja kogu isa vara päijaks on testamendis märgitud isik. Ema on aga testamendi koostanud vaid kindla vara suhtes. Sellisel juhul päritakse testamendis nimetatud vara testamendi järgi ja testamendis nimetamata ent surma ajal olemas olnud vara seaduse järgi. Seadusjärgseteks pärijateks on pärandaja sugulased ja abikaasa. Kui pärandajal on lapsed ja tema surma ajal elab tema abikaasa, on seadusjärgseteks pärijateks kõik lapsed ja abikaasa.

Seoses pärimismenetlusega esitas notar Äriregistrile surnud pärandaja pärimismenetluses osaühingu osaniku muutmise teate ja ühtlasi esitas ka riigilõivu maksekorralduse ning saatis teavitas vajadusest võtta ühendust juhatuse liikmetega ning teavitada neid avalduse esitamise vajalikust. Kuid ettevõtte kohta on tehtud Ametlikes Teadaannetes Äriregistrist kustutamise kavatsuse teade ja kõik Äriregistris olevad osanikud on surnud ehk ei saa esitada avaldust ja ka ei soovi seda teha. Mul ei ole infot ettevõtte kohta, kuna pärandaja osalus (0,82%) oli väga väike ja ta ei tegutsenud aktiivselt ettevõttes. Kas riigilõivu pean ikka tasuma kuna maksekorraldus on notari poolt saadetud?

Nagu ka oma küsimuses olete märkinud, teavitas notar juhatust vajadusest esitada kandeavaldus. Seega ei ole oluline kellele kuuluvad hetkel osad vaid kes on ettevõtte juhatuses. Kui see ei ole Teile teada, soovitan vaadata e-äriregistrist ja anda juhatusele teada vajadusest esitada kandeavaldus. Registris andmete muutamata jätmine ei muuda õiguslikku olukorda ja osanikuks on surnud osaniku asemel ikka pärija, kes on pärandi vastu võtnud.

Mille eest tuleb tasuda riigilõiv, mille kohta on notar edastanud maksekorralduse ja kas selle tasumine on vajalik, saate küsida täpsustusi notarilt.

On tekkinud küsimus seoses pärandiga. Nimelt oleme loobumas pärandist, kuna ei soovi seda aga notar soovib teada, kas pere naispool on rase või plaanib lähiajal rasedaks jääda. Kas notaril on õigus sellist asja küsida ja milleks see vajalik on?

Kui tegemist on testamendijärgse pärimisega, võib küsimuse vajadus tuleneda testamendi sisust. Parima vastuse miks selliseid küsimusi esitatakse, saate ikka seda notarile esitades. Notari vastusest tulenevalt on siis ka võimalik hinnata kas asjaolul on pärimise mõttes tähtsust, mis õigustaks küsimuse esitamise.

Kas 1 ja ainus pärija saab pärandiat loobuda ka enne pärandaja surma??

Pärandist saab loobuda kolme kuu jooksul arvates hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Seega ei ole pärandist loobumine enne pärandaja surma võimalik.

Mul on kodulaenuga ostetud väike korter, kus praegu elab minu täiskasvanud laps. Kui korteril on laenumaksekindlustus, mis hüvitab minu surma korral laenujäägi, siis kas saan teha notariaalse dokumendi, et minu surma korral pärib korteri see laps, kes seal elab? Kuna mul on ka alaealised lapsed, kelle lahus elaval isal on hooldusõigus, soovin vältida olukorda, et mu täiskasvanud laps peaks minu surma korral korterist välja kolima.

Testamendiga on igal isikul õigus teha korraldusi oma surma puhuks, sealjuures selle kohta, kes pärib tema vara. Siiski võib alaealistel lastel kui isikutel, kelle suhtes Teil on ülalpidamiskohustus, olla õigus pärijalt sundosa nõudmiseks. 

Kui pärandaja on jätnud oma lapsed, vanemad või abikaasa, kelle ülalpidamine oli pärandaja kohustus, pärandist ilma või vähendanud nende osa võrreldes seadusjärgse pärimisega, on neil õigus nõuda sundosa.

Sundosa on pool sellest väärtusest, mida pärija oleks saanud seadusjärgse pärimise korral. Sundosa saajal on õigus nõuda pärijatelt rahasumma, mis vastab sundosa väärtusele.

Minu isale kuulub alates 1986. aastast garaaž, aga peale tema surma selgus, et see pole kinnistusregistrisse kantud. Rahvusarhiivist sain Täitevkomitee otsuse, milles on kirjas isale individuaalgaraaži ehituskrundi andmine. Soovisin garaaži linnavalitsuse kaudu registrisse kanda, aga sain vastuse, et riigimaale hoonestusõiguse seadmise menetluse algatamiseks on lisaks vajalik esitada minupoolne notariaalne pärimistunnistus/pärimistoimik, mis tõendab, et olen isa garaaži pärijaks. Konsulteerisin pärimise algatamist notariga, aga loo teeb keeruliseks asjaolu, et minuga koos pärib isa garaaži õde, kes elab juba üle 20 aasta Ameerikas ja kes on otsustanud juba viimased 10 aastat perega mitte suhelda. Kas on mingisuguseid võimalusi garaažiga seonduv korda saada, kuna perel on soov see maha müüa?

Kui pärijaid on rohkem kui üks ja pärand on vastu võetud ühiselt, saab pärandiga seotud toiminguid teha üksnes ühiselt. Selleks, et pärijal oleks võimalus teha toiminguid ka üksinda on vajalik teiste pärijate antud volikiri või teise võimalusena tuleb pärandvara ühisus lõpetada ja pärandvara jagada.

Tere. Mure seisneb selles, et Ema suri ning testamendis olin pärijaks mina. Kuna emal oli ka võlg kohtutäituri ees, siis sissenõudja algatas testamendi avamise. Tänaseks on testament avatud. Kohutäitur saatis kirja, et algatatakse vara müük. Sain õnneks samal päeval tasuda ema võla, aga kuna minul endal on samuti kohtutäituri nõuded, siis kas saab kohtutäitur müüa seda maja, kui ma pole notaris vastu võtnud testamenti, ainult avatud on, et kes pärija. Samuti tegelt sai tasutud ka minu enda põhinõuded, ainus mis on hetkel minul isilikult kohtutäituri käes, on viiviste osa. Nüüd lubas uuesti algatada viiviste pärast enampakkumise. Kinnisturaamatus näitab Omanik on rahvastikuregistri andmetel surnud. Vaata pärijaid. Ja kajustab omaniku all samuti Ema nimi.

Tere

Täname pöördumast! 

Kui te võtate pärandi vastu, siis võtate nii võlad kui ka vara vastu. Omanikuks saate siis kui pärimismenetlus lõpetatud.

Lugupidamisega

Tere! Vanaema, kellega koos tema majas aastaid elanud, lahkus detsembris. Tehtud testament mille järgi jagatud (maja koos maa-alaga, traktor, mets, maatükk) minu kui lapselapse ja minu ema kui vanaema tütre vahel. Testament määratud annakutena, nt raha arvel polnud välja toodud. Pärimistunnistuse väljastamisel viitena mõlemale ”1/2” osa. Notar viitas lepingut läbi käies seda kujuteldavat osa juba sätestatud jagatud varale - maja, traktor, mets, maatükk. Mina pärisin maja. Ema ähvardab tulla ”oma asjadele” järgi ja ”jagada pooleks kõik muu mis annakulepingus kirjas pole”. Maja pärides sees olevad asjad ei kuulu kaasa? Notar seda ei maininud ja ise selle peale kahjuks ei osanud tullagi vaid tundus loogiline kuna olnud ka minu elukoht siis siit leiduv kuulub majaga kaasa. (Ametlik sissekirjutus mul olnud mujal, kas see mõjutab?) Kardan et võinud olla emale teada olev info mida nüüd enda kasuks kasutab. Ema ladustanud siin isiklikke asju aastaid ja mainitud ammu et võib ära viia aga seda pole tehtud. Päev peale pärimistunnistuse väljastust sellega järsku kibekiire. Hirmul nii enda kui kodu turvalisuse pärast. Mis õigused maja pärijana, võin keelata siia tulekut? Mingit nimekirja ei ole ta nõus tegema et saaks panna valmis mida soovib ehk ka teadmatus mida kui palju tahab (paljude asjade osas pole aimu kes soetanud/kust tulnud, kuidas selliseid asju tõendatakse?). Juhul kui majas sees olev ei kuulugi omanikule ja vallasvara mõtteliselt ”1/2” siis kuidas teha kontrollitult jagamine et oleks aus ja mõlemale osapoolele sobiv? Kui tuleb ja võtab mis soovib, kas on õigus peals seda sätestada et tal pole õigust enam tulla siia/ esitada nõudmisi, vältimaks hilisemaid nõudmisi? Olen mõelnud ka lähenemiskeelu peale enda turvalisuse tagamiseks kuna suhted läinud tema poolt inetuks. Kas olukorda mõjutab et ma pole veel kinnistu omanik? Läbi pärimistunnistuse läinud automaatselt töösse 13.2.2025 aga kahjuks ei tea kaua aega võtab. Tänan teid abi eest ja vabandan pika kirja eest

Tere

Täname pöördumast! 

Sissekirjutus ei ole tähtis. Omanikuks saate siis kui pärimistunnistus väljastatud. Notar peab tegema kindlaks pärandvara koosseisu. Kui teile kuluva vara sees on kolmanda inimese asjad, siis tema peaks ikkagi seda tõestama.

Lugupidamisega