Pärandiga omandatud kaasomand kinnisasjale (maja+suur maatükk). Aias paiknes maaga tugevalt ühendatud suur väärtuslik graniitkuju, mille teine kaasomanik kinkis omavoliliselt edasi. Kas seda kuju saab pidada kaasomandi osaks? Millised on võimalused tagasi nõuda?

Kinnisasi on maatükk ja sellega püsivalt ühendatud osad, mida ei saa lugeda eraldiseisvaks ning mida ei ole võimalik teisaldada ilma maatüki või eraldatava osa hävimise või olulise muutumiseta, näiteks hooned ja ehitised. Kuju maatükiga tõenäoliselt püsivalt ühendatud ei olnud, seega on tegemist vallasasjaga. Kui pärandina on saadud kinnisasi, on võimalik, et sellel asunud vallasasjad kuuluvad kellelegi teisele. Kui aga päriti kinnisasi koos kogu selle asunud vallasvaraga, oli ka kuju ühises omandis ja selle võõrandamise üle (tasu eest või tasuta) tulnuks otsustada ühiselt.

Tere, Mu isa suri aastal 2015. Testamenti isal ei olnud. Varandust küll. Maad, metsa, turismitalu jne. Pärimis toiming algatati, aga kunagi mingit pärandi jagamist pole olnud. Tunnen, et teised sugulased on minust nö rohkem saanud, kui mina. Tean, et mingi hetkel vend investeeris mingi osa rahast. Aga selle tootlikusest jms pole mul aimugi. Aeg ajalt olen saanud küll dividende, aga tunnen, et minu eest hoitakse tegelikke tulusid salajas. Kuidas käituda?

Kui pärijad on võtnud pärandi vastu ühiselt, on moodustunud pärandvara ühisus, kui vara on jagamata, valitsetakse pärandvara tänaseni ühiselt. Teil kui kaaspärijal on õigus saada informatsiooni pärandvara kasutamise kohta. Nagu kaasomanditki, on võimalik ka pärandvara ühisuse lõpetamist nõuda ja pärandvara pärijate vahel jagada. Kui pärandvara ühine valitsemine põhjustab umbusku, võiks pärandvara jagamist kaaluda. Pärandvara koosseis määratakse jagamisel kindlaks pärandaja surmaaja seisuga, vara väärtus aga jagamise aja seisuga. Vara jagamisel ei pea jagama pärijate vahel kõki varaesemeid osadeks vaid oluline on, et vara jagamise tulemusel oleks igale kaaspärijale osaks saava vara väärtus võrdeline talle kuuluva mõttelise osa suurusega pärandvara ühisuses (kantud pärimistunnistusele).

Esitasin juba korra alloleva probleemi, kuid ei saanud vastust kummalegi küsimusele. Püüan nüüd küsimused arusaadavamalt välja tuua: Meil on abikaasaga ühisvarana soetatud korter, milles elab abikaasa ema. Abikaasa määras testamendiga oma pärijateks minu kui abikaasa ja meie ühise poja. Ühisvarana ostetud korteri kohta on testamendis lause, et "määran selle annakuna oma emale kasutamiseks, tasuta ja edasiandmisõiguseta. Olime eelnevalt niikuinii kokku leppinud, et emale jääb õigus elada korteris kuni oma surmani, kuid: 1. esimene küsimus on, kas sõnastus "määran korteri" on korrektne, kui tegemist on ühisvaraga? 2. Teiseks - mis saab annakuna kasutamiseks määratud elamispinnast pärast annakusaaja surma?

Küsimusest nähtub, et annakuna ei ole testamendis kirjeldatud mitte korter vaid korteri kasutusõigus. Kuivõrd pärijateks on määratud Teid ja poega, pärite Teie muu vara hulgas ka korteri ent peate kindlustama annakusaajale annaku ehk korteri kasutusõiguse.

Esimene küsimus jääb arusaamatuks. Olukorra kirjelduses olete märkinud, et "määran selle annakuna oma emale kasutamiseks, tasuta ja edasiandmise õiguseta", millest mõistab vastaja, et annakuna on määratud korteri kasutusõigus. "määran korteri" erineb testamendi sõnastusest.

2. Kuivõrd annakuna on määratud elamisõigus ja korter kui vara päritakse pärijate poolt lõpeb annakusaaja surmaga vaid tema õigus korterit kasutada. Muid muutusi annakusaaja surm kaasa ei too. 

Kui ema on teinud majast oma osa testamendiga minule. Ja sama maja on ühine nelja lapse vahel jagatud pärandina peale isa surma. Kus siis üks osa on minu ning teised kolm osa teiste laste oma. Kuid osad pole veel jagatud, pärand on ühine. Küsimus selline. Kui ema sureb saan mina tema osa endale. Kas minul on suurem sõna õigus ning. Kas minul on õigus saada maja täielikult endale?

Kui igale lapsele oli pärandatud võrdne osa pärandvarast isa surma järgselt siis ema testamendi alusel lisandub Teie osale ema osa. Suurem osa pärandvarast ei anna pärijale suuremat sõnaõigust. Pärandvara jagamisel võetakse aga osa suurust arvesse igale pärijale langeva osa väärtuse välja selgitamisel. Igal kaaspärijal on võimalik nõuda pärandvara jagamist viisil, et temast saab ainuomanik ja omanikuks saanu hüvitab teistele omandi kaotuse rahas võttes aluseks pärandvara väärtuse ja pärijate osade suuruse.

Tere! Lugu selline, et onu suri ära ning notariaalselt tõestatud testamendi järgi pärandas ta kõik oma varad võrdselt mulle ja minu alaealisele vennale. Varade hulgas oli raha, väärtpabereid, ettevõte ning ka 4 erinevat kinnisvaraobjekti. Küsimus siis selline: kas ühisomandit on võimalik jaotada mõlema hooldusõigusliku vanema nõusolekul ka nii, et see ei jää kellelegi kaasomandisse, nt et üks saab rohkem kinnisvara ning teine saab rohkem raha ja väärtpabereid? Kahe täiskasvanud pärija puhul on minu arusaama järgi jaotamine kokkuleppe küsimus, kuid kas alaealine pärija teeb olukorda kuidagi keerulisemaks? Kas kinnisvarale tasuks juba ennetavalt hindamisaktid tellida?

Pärandvara ühisus on võimalik lõpetada kokkuleppeliselt pärandvara jagades ja tehingut notariaalselt vormistades. Kuna üks pärijatest on alaealine, vajavad tema vanemad pärandvara jagamiseks kohtu nõusolekut. Selleks tuleb esmalt omavahel kokku leppida, milline varaese saab millise pärija omandiks ja seejärelpeavad vanemad esitama kohtule avalduse nõusoleku saamiseks. Avalduses tuleb kirjeldada, millisel viisil vara jagada soovitakse ja miks just sellisel viisil. Kui notar on kinnisvarale väärtuse määranud, võib lähtuda sellest ja hindamisakt ei ole ilmtingimata vajalik.

Tere, soovi leida infot või isegi kohtuda juristiga kes aitab jaotada kolme lapse vahel maid ja metsi. Lahkunud emal oli oma nägemuse mis sai kinnitatud notariaalselt 2023a.ema lahkus suvel, nüüd külvab segadust kevadel algatatud isa pärandi avamine. Kuidas edasi või kuhu....?

Testamendijärgne pärimine toimub testamendis märgitud viisil ja pärandvara hulka kuulub kõik, mis oli pärandajal olemas tema surma ajal. Isa järelt päritakse jälle isa surmajärgselt kas testamendi alusel, kui tal selline koostatud oli või kui ei olnud, siis seaduse järgi. Kumbagi pärimismenetlust tuleb vaadata eraldi ja kumbki sai pärandada vara, mis tal surma ajal oli.

​Tere,on kolm pärijat,üks nendest alaealine.Pärimisvara on sõiduk, rahalised vahendid,korter ja osa teisest korterist.Kuna korteriga on natuke keeruline ja võtab aega,tahaks vähemalt jagada rahalised vahendid ja sõidukit.Üks pärijatest ei tegele,ei reageeri,millega ta takistab ,et teised pärijad saaksid oma osa. Küsimus selles,kas on võimalik tegeleda eraldi iga pärandusvara liigi ühisomandi lõpetamisega/jagamisega kohtus?

Kui pärand on ühiselt vastu võetud, on moodustatud pärandvara ühisus ja kogu pärand kuulub kõigile pärijaile pärimistunnistusel märgitud mõttelise osa suurustes ühiselt. Pärijal on võimalik oma osa pärimisühisuses tasu eest või tasuta, võõrandada, see tähendab kinkida või müüa kas teistele kaaspärijaile või kolmandale isikule. Tehing vormistatakse notariaalselt. Samuti on õigus teha ettepanek pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja pärandvara jagamiseks. Jagada võib viisil, et kogu pärandvara müüakse ühiselt ja jagatakse raha aga ka selliselt, et iga pärija saab talle osaks saanud 1/3 pärandvara väärtuses varaesemeid. Kui kõik saavad kokkuleppele, tehakse pärandvara jagamise leping notariaalselt, vaid alaealise pärija seaduslik esindaja peab taotlema kohtult nõusoleku pärandvara jagamiseks just kokku lepitud viisil. Kui aga pärijad kokkulepet ei saavuta, lõpetab pärandvara ühisuse ja jagab pärandvara ühe või mitme pärija taotlusel kohus.

Meil on abikaasaga ühisvarana soetatud korter, milles elab abikaasa ema. Abikaasa määras testamendiga oma pärijateks minu kui abikaasa ja meie ühise poja. Ühisvarana ostetud korteri kohta on testamendis lause, et "määran selle annakuna oma emale kasutamiseks, tasuta ja edasiandmisõiguseta. Olime eelnevalt niikuinii kokku leppinud, et emale jääb õigus elada korteris kuni oma surmani, kuid esimene küsimus on, kas sõnastus "määran korteri" on korrektne, kui tegemist on ühisvaraga. Teiseks - mis saab annakuna kasutamiseks määratud elamispinnast pärast annakusaaja surma?

Annakuks võib olla asi, rahasumma, aga ka õigus, nõue, kohustusest vabastamine või muu üleantav hüve. Küsimuses kirjeldatust nähtub, et annakuks on määratud õigus kasutada korterit tasuta. See tähendab, et korter päritakse üldises korras testamendi või seaduse järgi ja emale on määratud õigus korteri kasutamiseks.

Selgus, et poeg, kes põeb ALS-i ja on juba üsna halvas seisus, on võtnud mõned väikelaenud. Kui ta sureb, siis kas laenud tuleb tagasi maksta tema emal, õel, vennal? Pojal kinnisvara, mida pärandada, ei ole. On lahutatud. Mida ema ja vend-õde peaksid neist laenudest teadma ja tegema?

Loobumissüsteemile üleminekuga seoses on palju propageeritud võimalust pärandist loobuda juhul, kui pärija ei soovi tasuda pärandaja võlgu oma vara arvel. Selline võimalus tundub kiiret lahendust pakkuv. Pärima õigustatud isik peab sel juhul kolme kuu jooksul pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest teada saamisest  esitama avalduse pärandist loobumiseks ja nii ongi ta pääsenud pärandaja võlgade tasumisest ning sellega seotud asjaajamisest. Juhul kui loobumisavalduse esitamise ajaks ei ole ühegi notari juures algatatud pärimismenetlust tuleb loobumisavalduse esitajal seda teha. Pärandist loobumisel tekib pärimisõigus pärandist loobunu lastel, nende loobumise korral sealt edasi järgmise ringi sugulastel, kellel omakorda õigus pärand vastu võtta või sellest loobuda. Nii võib ette tulla olukordi, kus pärandist loobumiste kaudu jõuab pärimisõigus sugulasteni, kes saavad alles notari kaudu teada surnud sugulasest, kellest eluajal aimugi ei olnud ning kelle pärijaks ennast pidada ei osatud.

Avaldus pärandist loobumiseks tuleb teha notari juures ning seega tuleb igal loobujal tasuda ka notari tasu. Pea igas suguvõsas on ka kaugele Eestist ära rännanud inimesi, kes võivad osutuda pärijateks. Välisriigis pärandist loobumise avalduse tõestamine võib olla erineva asjaajamiskultuuri tõttu raske või praktiliselt võimatu.

Eeltoodut arvesse võttes võiks lähisugulase surma korral, isegi sel juhul, kui see lähisugulane oli võlgades ja tema pärandis ületavad võlad nö positiivset vara, kaaluda pärandi vastuvõtmist. Võiks mõelda sellele, et kui mina loobun, kes pärib siis? Kas minu haige ema või 90-aastane vanatädi? Pärija on küll kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused, kuid pärandvara ebapiisavuse korral ei pea pärija neid kohustusi oma vara arvel täitma, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras (näiteks sätestab seadus, et pärija kannab pärandaja matuse kulud, arvestades tavasid ning pärandi suurust ning kui pärandvarast ei piisa pärandaja matuse kuludeks, kannab pärija need kulud oma arvel), kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Seega on võimalik pärandiga saadavast võlakoormast pääseda mitte ainult pärandist loobumise, vaid ka pärandvara pankroti läbi.

Pankrotiseadus sätestab, et võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. Pankrotiseaduse kohaselt peab võlgnik pankrotiavalduses põhistama oma maksejõuetuse. Maksejõuetuse põhistamiseks lisab võlgnik pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja. Võlanimekirjas märgitakse võlgniku võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad ning nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta. Seletusele ja võlanimekirjale kirjutab võlgnik alla.

Pankrotiasja menetlemine kuulub maakohtu pädevusse. Pankrotiavaldus esitatakse kohtule võlgniku üldise kohtualluvuse järgi.

Minu isa (surnud), oli enne minu emaga abiellumist abielus teise naisega ja sellest abielust on tal tütar. Minu emaga abieluvaralepingut polnud(ühisvara), minu ema korter on soetatud abielu aja jooksul. Kas sellel tütrel on õigus poolele minu ema pärandusest kui ema peaks ära surema?

Seadusjärgseteks pärijateks on pärandaja sugulased ja abikaasa. Kuna Teie isa tütar eelmisest abielust ei ole Teie ema sugulane, tema Teie ema järelt pärida ei saa. Küll saanuks ta soovi korral pärida Teie ja Teie ema kõrval Teie ühise isa järelt kui pärimine toimus seaduse, mitte testamendi alusel.