Siit leiad pärimisega seotud infot, näiteks saad infot, kuidas teha testamenti, kuidas algatada pärimismenetlus või loobuda pärandist. Täpsemalt saad vaadata  pärimisseadusest, notari tasu seadusest ning Notarite Koja kodulehelt.

pärimismenetlus

pärimismenetlus

Pärimine
Testament
Pärimismenetlus

Abikaasade vastastikuses testamendis (2008.a) peale viimase abikaasa surma on nende ühisomandis olev kinnistu jäetud pojale. Kas poeg on automaatselt pärija või peab välja selgitama teised võimalikud pärijad? Kas kinnistu on annak? Notar viitas seaduse muudatusele pärimismenetluse algatamisel.

Kui testamendis on pärast viimase abikaasa surma määratud ühisomandis olev kinnistu ühele isikule (pojale), tuleb selgitada, kas tegemist on pärija määramisega või annakuga. Kui kinnistu on jäetud pojale ilma pärijaks nimetamiseta, võib tegemist olla annakuga, mis ei muuda poega automaatselt pärijaks. Sellisel juhul tuleb välja selgitada ka teised võimalikud pärijad ning nende õigused. Kui poeg on testamendis määratud pärijaks, siis on ta pärimismenetluses pärija staatusega, kuid pärimismenetluse käigus tuleb ikkagi kontrollida, kas esineb ka teisi võimalikke pärijaid.
Notari viide seaduse muudatusele puudutab asjaolu, et enne 2009. aasta reformi kehtis Eestis pärimises vastuvõtusüsteem, mis tähendab, et pärija pidi pärandi saamiseks olema aktiivne, ehk avaldama tahet pärand vastu võtta. Kehtiv pärimissüsteem on vastupidine ehk loobumissüsteem, s.t. pärijaks võib saada ilma, et sa oleksid aktiivne pärija. Nüüdse süsteemi puhul peab pärija olema aktiivne, kui ta ei taha pärandit vastu võtta.
Notar peab kontrollima pärijate ringi ja testamendi ulatust enne pärimistunnistuse väljastamist. Kui testamendis oli poeg nimetatud annakusaaja ning testamendis ei ole nimetatud annakutäitjat, siis pärimisseaduse kohuselt on annakutäitjaks pärija. Seega annaku üleandmist saabki teha alles peale seda, kui on selgunud, kes on pärijad ehk kui on väljastatud pärimistunnistus. 

Vastatud:
24.04.2026

kodune testament

kodune testament

Pärimine
Testament
Pärimismenetlus

Tere! Minu õel suri eelmine aasta sõber (enesetapp). Selgus, et õele tehti käsitsi kirjutatud testament. Asja teeb raskeks see, et surnud isiku teised sõbrad arvasid, et nemad saavad testamendi, kuid nad leidsid paberid ja pettusid, et kõik on minu õele. Nad läksid meie koju õelt allkirju nõudma võlts dokumentidele, millega nad oleks saanud omale kõik. Nad lasid õel lugeda testamenti, kuid nad võtsid need kõik talt käest ära. Kuna õde allkirju ei andnud, siis nad vihastasid ja hakkasid ähvardama igatepidi. Neil oli ka kaasas surnud isiku tädi ja tema mees. Nad on helistanud ja manipuleerivad, et viskavad kirjutatud testamendi minema ja me ei saa midagi teha, et las läheb siis riigile, kui nemad ei saa. Nad ähvardasid, et nende sõna õe sõna vastu, et keegi niikuinii ei usu ühte inimesest ja pole tõestus ka. Nad on õe ära blokeerinud ja mitte kuidagi ei saa nendega suhelda. Meil kodus on ka kaamera, kuid see ei tööta ja polegi ühtegi tõestust, et nad käisid. Mida me peaks tegema?

Inimene, kelle kätte on antud kodune testament hoiule või kelle kätte on kodune testament sattunud, on kohustatud koduse testamendi esitama notarile viivitamata pärast testamendi tegija surmast teada saamist. Pärijal või isikul, kellele on tekkinud kahju testamendi varjamise või hävitamise tõttu, on õigus esitada kahju hüvitamise nõue isiku vastu, kes on testamendi süüliselt kõrvaldanud või seda varjanud.
Soovitan pöörduda esimesel võimalusel politsei poole seoses ähvarduste ja võimaliku pettusekatsega ning samuti kui on alust arvata, et testamenti varjatakse või võidakse hävitada. 

Vastatud:
24.04.2026

pärandvara jagamine

pärandvara jagamine

Pärimine

Tere. Lahkus isa ja tema vara läks jagamisele laste ja abikaasa vahel. Nüüd on käes pärimistunnistus ja vaja oleks isa ettevõtluse ning muude varadega ette võtta erinevad toimingud. Kuid nagu ikka peab igas peres olema keegi, kes neid toiminguid hakkab takistama. Küsimus ongi, et kui kõik pärijad on tegevustega nõus, siis kas üks pärija, kes on vastu, saab kogu asja nurjata. Ja teised pärijad ei saa midagi teha. Või loeb siin ka enamuse arvamus?

Kui on väljastatud pärimistunnistus, millest nähtub iga pärija pärandiosa suurus ning pärandvara pärijad jaganud ei ole, siis on pärijad pärandvara hulka kuuluvate esemete suhtes ühisomanikud.  See tähendab, et kui soovitakse konkreetsete eseme suhtes teha toiminguid, siis on vajalik kõigi pärijate nõusolekut, ei piisa enamusotsusest. Kui kokkulepet ei saavutata, on võimalik pärandvara jagamise nõudega pöörduda kohtusse.

Vastatud:
09.04.2026

Pärandist loobumine

Pärandist loobumine

Pärimine
Pärimismenetlus

Tere. Mul on selline küsimus, et kui lähedane lahkus ja talle jäid võlad. Notar alustab pärandimenetlusega. Ja meile öeldi, et loobumine pärandist ei ole kõige mõistlikum, kuna võib minna väga pikale. Aga kui me siiski sooviksime siis kui pikale see võib venida. Ja kui näiteks kolmanda ringi pärija üks viibib välismaal kari pruugi teda kätte saada- mida see võib meile tähendada ja mis asju võib see kaasa tuua?

Kui kaua kestab pärimismenetlus pärandist loobumise korral on ajaliselt teile ette öelda raske, kuna seadusjärgne pärimine toimub kolme ringi põhiselt, mistõttu võib see osutuda väga ajamahukaks.
Esimese ringi pärijad on lahkunu abikaasa või registreeritud elukaaslane ning lahkunu lapsed ning nende lapsed. Teise ringi pärijad on lahkunu vanemad ja nende alanejad sugulased (lahkunu õed/vennad ja nende lapsed ning nende lapselapsed). Kolmanda ringi pärijad on lahkunu vanavanemad ja nende alanejad sugulased (lahkunu tädid/onud ja nende lapsed ning lapselapsed). 
Põhimõte on selles, et kui vastavast ringist keegi pärijatest loobub ning loobujal on lapsed, siis tema asemel astuvad pärimisringi loobuja lapsed. Kui pärimisringi satuvad alaealised lapsed, kes on saanud pärijaks läbi selle, et nende vanemad on loobunud pärandist, siis üldjuhul sellises olukorras saab alaealiste laste eest loobumise esitada notaris alaealiste laste vanemad. Sõltuvalt, kus riigis pärimisringi sattunud alaealised isikud püsivalt elavad, võib tekkida vajadus loobumise nõusoleku saamiseks pöörduda kohtusse. Kui pärimisringi satuvad täisealised isikud, kes võivad vajada eestkostet, kuid seda ei ole veel määratud või kellele on määratud eestkoste, siis nende puhul pärandist loobumiseks on vajalik kohtulahend eestkoste määramise kohta ning nõusolek kohtult pärandist loobumiseks.
Iga järgmise pärija juurde jõutakse alles siis, kui temale eelnevad otsejoones sugulased on pärandist loobunud ning iga järgmise pärimisringi juurde jõutakse alles siis, kui eelnevas pärimisringis on kõik pärijad pärandist loobunud.
Kui kõik kolmes pärimisringis olijad on pärimisest loobunud, siis viimasena saab pärijaks riik või kohalik omavalitsus. Kohalik omavalitsus või riik pärimisest loobuda ei saa ning juhul kui lahkunul on võlad, siis kohtutäituri poolt koostatud inventuuriakti alusel saab pöörduda kohtusse taotlusega kuulutada välja surnu pankrot. 
Seega alati kui te loobute oma lähedase puhul pärimisest, siis peate arvestama asjaoluga, et pärimist menetlev notar peab tülitama lahkunu kolmes ringis sugulasi. Kui on teada, et lahkunul on võlad, siis tasub enne kui otsustada pärandist loobumise kasuks, kaaluda võimalust pärand hoopis vastu võtta ning kaitsta ennast pärandvara inventuuriga. Inventuuri viib läbi pärija poolt valitud kohtutäitur, kes koostab inventuuriakti, milles kajastatakse lahkunu varad (sh õigused ja kohustused). Inventuuriakt kaitseb pärijat sellega, et pärija ei pea tasuma oma vara arvelt lahkunu võlgu.

Vastatud:
27.03.2026

pärandist loobumine

pärandist loobumine

Pärimine
Seadusjärgne pärimine

Tere, kui minu ema on elu jooksul tekitanud endale suured võlad ja pole teada kas ta on teinud testamendi või ei, kuidas käib siis loobumine? Mul on ka õde, kellel on lapsed. Minul on lapsed, kas vastab tõele, et kui mina ja õde loobume pärandusest, kas läheb pärandus edasi meie lastele? Kui kaugele see pärimise otsimine läheb? Kui ka nemad loobuvad, kellele läheb siis edasi?

Kui pärandajast ei ole jäänud kehtivat testamenti, siis toimub pärimine seaduse alusel. Esimese ringi pärijad on lapsed koos pärandaja abikaasa või registreeritud elukaaslasega. Kui lapsed peaksid loobuma, siis asuvad nende asemel pärijateks vastava loobuja lapsed. Kui lapselapsed on alaealised, siis nende eest loobumisel on vajalik, et loobumise avalduse esitavad lapse mõlemad vanemad, juhul kui vanematel on ühine hooldusõigus. Kui pärijaks saab alaealine laps, kelle pärimisõigus tekkis läbi selle, et tema vanem loobus pärimisest, siis loobumiseks ei ole vajalik pöörduda kohtusse, vaid piisab avaldusest notarile.

Kui esimese ringi pärijad on kõik loobunud, siis teise ringi pärijad on surnu vanemad ning nende alanejad sugulased (ehk ema ja isa ning õed-vennad ja nende lapsed). Kui teise ringi pärijad on kõik loobunud, siis kolmanda ringi pärijad on surnu vanavanemad ja nende alanejad sugulased. Kui kolmas ring on kõik loobunud, siis on pärijaks riik või kohalik omavalitsus. 

Vastatud:
23.03.2026

testamendi vaidlustamine

testamendi vaidlustamine

Pärimine
Testament
Pärimismenetlus

Mul suri isa ära. Lähedased me polnud ja läbi ei käinud palju. Elasin 17a. välismaal. Viimati suhtlesin temaga telefoni teel 4a tagasi, peale seda ta mu telefonikõnesid vastu ei võtnud. Mulle helistas keegi isa kontaktisik ja teatas ta surmast ja jagas infot matuse kohta. Kuna mul oli eile asja notarisse tütre isapoolse vanaema pärandvara jagamise osas, siis palusin notaril vaadata netist kas isal on testamenti. Ja üllatuseks on kontaktisik on tema testamendijärgne pärija, testament tehtud 2024a. Mulle see kontakisik ütles telefonis, et haigla poolt määratud kontaktisik, kui õigesti aru sain. Tundub mingi suvaline inimene olevat. Uut naist ega rohkem lapsi surnul polnud ja elas eraklikku elu. Kas mul on mõtet kohtutee ette võtta, et testament tühistatud saaks, kasvõi 50% mulle määrata. Kas mul oleks mingeid shansse üldse kohtuasi võita? pärandajast jäi järele 2 toaline korter. Olen pärandaja ainuke ametlik laps ja riigiportaalis on ka see info olemas. Kas oskate mulle juristi soovitada ja kui palju see maksab? Olen igasuguse info eest tänulik!

Antud juhul ei ole arusaadav, kas teile juba anti isa testamendist ärakiri või mitte ning kas testament oli notariaalne või kodune. Kui teie isa surma järgselt ei ole pärimismenetlust algatatud, siis on see õigus teil, samuti saades testamendi on teil kui seadusjärgsel pärijal testamendi vaidlustamisõigus. Kui teie ise pärimismenetlus ei algata ning nt algatab testamendijärgne pärija, siis pärimist menetlev notar saadab teile pärimise algatamisel teate, et on tehtud testament ning teil kui seadusjärgsel pärijal on õigus testament vaidlustada. 
Pärimisseaduse § 88 lg 7 kohaselt kui testamendi tegemisel esines asjaolu, mis annab vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele aluse testamendi tühistamiseks, võib pärast pärandaja surma testamendi tühistada ka isik, kes oleks õigustatud pärima testamendi või selle osa kehtetuse korral. Testamendi tühistamiseks tuleb esitada hagi kohtusse. Testamendi tühistamise hagi võib esitada kohtusse ühe aasta jooksul tühistamise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 30 aasta möödumisel pärandi avanemisest arvates.

Vastatud:
23.03.2026

ühisomandi lõpetamine ja pärandvara jagamine

ühisomandi lõpetamine ja pärandvara jagamine

Omand
Pärimine

Kas olen pärandiasjadest valesti aru saanud? Kui isa suri läks tema osa, ehk 1/2 kinnistust (25 908:2= 12 954ruutmeetrit) jagamisele 3 pärija vahel vahel. S.t. 12 954:3= 4318 ruutmeetrit igale pärandi saajale.Peale ema surma pärisin testamendi järgi kogu emale kuulunud osa ( 12954+4318= 17272) mina, Seega peaks minu arvutuste kohaselt kogu kinnistust kuuluma minule 17272+4318= 21590 ruutmeetrit (2,159ha). Maksuameti lehelt aga avastasin, et kirjas on 12 954 ruutmeetrit ehk 1/2 omandiosa? Kas see on ikka õige?

Teie toodud näite põhjal saan aru, et kui teie isa suri, siis tal kehtivat testament ei olnud ehk pärimine lahendati seaduse alusel. Tema pärandvara hulgas oli abikaasade ühisvarasse kuuluv kinnisvara. Isa pärjaid oli 3, seega iga pärija pärimisosa oli 1/3 pärandajale kuuluvast osast ning kuna tegemist oli ühisvaraga, siis abikaasale omakorda kuulus ½ kinnisvarast.
Kui teie ema suri, siis oli tehtud emal testament ning kogu ema pärandvara pärija olite teie üksi.
Hetkel ei ole üheselt arusaadav, kas peale isa surma sõlmiti ka ühisomandi lõpetamise ja pärandvara jagamise leping, mille kohaselt kanti kinnistusregistrisse omanikud kaasomanikena (ehk abikaasa osa 4/6 ning kummagi lapse osa 1/6) või ühisomandi lõpetamise ja pärandvara jagamise lepingut ei sõlmitud ning kinnistusregistrisse kanti omanikud ühisomanikena. 
Kui suri teie ema ning teile väljastasti pärimistunnistus ning eelnevalt oli kinnistusregitrisse kantud omanikud kaasomanikena, siis nüüd peaks nähtuma kinnistusregitrist, kui te olete taotlenud omaniku muutmist, et teile kuulub 5/6-ndiku ning teisele omanikule 1/6-ndik kaasomandi osa kinnisvarast. Kui aga eelnevalt ei olnud kantud omanikud kaasomanikena, siis peale ema surma pärimistunnistuse väljastamisel ning omaniku muudatuse taotlemisel olete te koos teise omanikuna kinnistusregistrisse kantud kui ühisomanikud ning sellisel juhul, kui väljastatakse Maksu-ja Tolliameti poolt teile maksuteade, siis nemad ei tea teie osa suurust, mistõttu väljastatakse kahe ühisomaniku peale maksuteade kummalegi ½ osas. Ühisomandi lõpetamiseks ning kaasomandiosade suuruste nähtavaks tegemiseks on teil vaja pöörduda notarisse, endale sobiva notari leiate siit https://www.notar.ee/et/notarid/nimekiri

Vastatud:
23.03.2026

pärimine

pärimine

Pärimine
Seadusjärgne pärimine

Tere! Isa suri. Testament puudub. Kui olen õigesti aru saanud, siis pärijad oleme mina (tütar), õde (tütar) ja ema (abikaasa) võrdsetes osades. Minul on 2 last ja 2 lapselast, õde üksik inimene. Soovime emaga pärandist loobuda õe kasuks. Nüüd küsimus: kui meie emaga loobume, kas sellega saab õest ainupärija ? Või on nii, et kui mina pärandist loobun on järgmised pärijad minu lapsed ( minu asemel)?

Kui pärandaja sureb ning ta ei ole kehtivat testamenti, siis toimub pärimine seaduse järgi. S.t esmalt vaadakse, mis on lahkunu perekonnaseis ning kas tal on lapsi, sest esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on lapsed võrdselt üleelanud abikaasaga või registreeritud elukaaslasega. Ehk teie juhtumi korral on teie isa pärijateks teie, teie õde ja teie ema, igaüks 1/3 osas. Kui nüüd pärandaja lastest keegi soovib loobuda, siis tema osa ei lähe loobumise korral automaatselt loobuja külgjoones sugulastele või üleelanud abikaasale. Kui loobub pärandaja laps, siis loobumise korral saavad pärijateks loobuja lapsed. Ehk teie juhtumi korral, kui teie loobute, siis teie asemel saavad teie osa peale pärijateks teie lapsed ning kui loobuvad teie lapsed, siis saavad nende osade osas pärijateks nende lapsed. Kui nüüd kogu teie liin on loobunud, alles siis suureneb teie osa võrra võrdselt teie õe ja ema pärandiosa. 
Kui teie ema loobub, siis tuleb vaadata ka seda, et milline oli teie ema ja teie isa varasuhe ning kas neil oli ühisvara. Ühisvara puhul on pool varast, mis on abielu ajal omandatud, abikaasade ühisvara. S.t. isegi kui teie isa nimele on vara vormistatud või teie ema nimele on vara vormistatud, aga vara on omandatud abielu ajal, siis isegi kui teie ema peaks loobuma pärandist, siis talle kuulub ikka pool varast. Ehk selles osas kui ema on nõus, siis peaks ta tegema lisaks pärandist loobumisele ka tasuta või tasu eest võõrandamise teie õele.
Kui teie soov on, et teie ei saa isa pärandist osa ehk soovite tasuta anda õele oma osa, siis on võimalik vormistada notaris pärandvara ühisuse tasuta võõrandamine. St te ei loobu pärandist, vaid võtate vastu ning kingite oma õele teile kuuluva pärandvara ühisuse osa. Teine võimalus on, et te ei anna kogu pärandvara ühisuse osa õele, vaid teete pärandvara jagamise, kus lepite kokku, et mis vara kelle jääb ning mis tingimustel. 
Juhin veel ka tähelepanu, et pärandist saab loobuda 3 kuu jooksul arvates hetkest, kui pärija saab teada või pidi teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. St kui see aeg on möödas ning mõjuvat põhjust ei olnud, et miks te õigeaegselt ei loobunud, siis enam loobuda pärandist ei saa.
Kui te veel ei ole pöördunud notari poole pärimismenetluse algatamisks, siis julgelt soovitan pöörduda ning selgitada oma soov, ja notar aitab teil leida parima lahenduse. Kui juba on pärimismenetlus algatatud, siis samuti julgelt selgitage pärimismenetlust läbiviivale notarile, mis on teie soov ning notar aitab teil leida parim lahendus. Omale sobiva notari leiate siit https://www.notar.ee/et/notarid/nimekiri

Vastatud:
23.03.2026

pärimistunnistuse tunnustamine

pärimistunnistuse tunnustamine

Kohtusse pöördumine
Pärimine

Tere Vajan Eesti juristi abi pärimisdokumendi kasutamiseks Singapuris. Singapuri asutus nõuab varade vabastamiseks “Letters of Administration (või equivalent)”, mis peab olema Singapuri kohtu poolt tunnustatud. Eestis on meil notari väljastatud pärimistunnistus (apostill + vandetõlge olemas). Palun selgitage: Kas Eestis on võimalik taotleda kohtult (maakohus vms) eraldi dokumenti/määrust, mis annaks pärandvara esindusõiguse (analoogne “Letters of Administration / court grant”), või Eestis sellist dokumenti pärimise korral tavaliselt ei väljastata? Kui see on võimalik, siis millise menetluse kaudu ja millisesse kohtusse/instantsi tuleb pöörduda ning mis on täpselt taotletava dokumendi nimetus/sisu?

Pärijate õiguste tõendamiseks väljastab Eesti notar pärimistunnistuse. Notar tõestab pärimistunnistuse, kui pärija pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt tõendatud (Pärimisseadus § 171 lg 1)
Välisriigis oleva vara käsutamiseks esitatakse välisriiki Eesti notari poolt väljastatud pärimistunnistus, mis on tõlgitud vastavasse riigikeelde ning vastavalt riigile kas kinnitatud apostilliga või legaliseeritud.
Eesti notar võib lisaks tõestada Euroopa pärimistunnistuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 650/2012 kohaselt. (Pärimisseadus § § 171 lg11). Nimetatud dokumenti kasutatakse Euroopa Liidu riikides, välja arvatud Ühendkuningriik, Iirimaa ja Taani, kus kohaldatakse rahvusvaheliste pärimisasjade suhtes jätkuvalt siseriiklikku õigust. 
Eesti pärimistunnistusel ei nimetata ära vara, mida päritakse, vaid üksnes pärija, kuna pärijale lähevad pärandi vastuvõtmisega üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. (Pärimisseadus § 130 lg 1). Kui on vajalik pärandvara nimekiri saada, siis on võimalik esitada notarile avaldus inventuuriks. Inventuuri viib läbi notari poolt nimetatud kohtutäitur, kusjuures inventuuri nõude esitaja saab esitada inventuuri tegijale nimekirja talle teada olevast pärandvarast ja pärandvaraga seotud kohustustes. (Pärimisseadus §-d 137, 138 ja 139). 
Soovitan uurida kas Singapuris endal ei ole kohtuinstantsi, mis menetleb välisriigis koostatud pärimistunnistust ning millised dokumendid on teil vaja neile esitada. Näiteks vastupidiselt kui vaja Eestis tunnustada välisriigis koostatud pärimistunnistust ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 650/2012 siin ei kohalduks, siis saab selleks pöörduda Harju Maakohtusse.

Vastatud:
11.03.2026

Kaaspärija mõttelise osa käsutusõigus

Kaaspärija mõttelise osa käsutusõigus

Pärimine

Küsimus pärandiosa müügist, ilma et sellest oleksid informeeritud kõiki kaaspärijaid Korteril on 6 pärijat. Kaks pärijat müüsid oma pärandiosa kolmandale isikule, teavitamata sellest teisi kaaspärijaid. Kolmanda pärija osa müüdi kohtutäituri poolt avaliku oksjoni teel kolmandale isikule, teavitamata oksjonist või selle tulemusest teisi kaaspärijaid. Seoses juhtumiga tekkis paar küsimust: 1. Kas oli seaduslik müüa/panna oksjonile pärandiosa, ilma et sellest oleks teavitatud kaaspärijaid, kes pole oma pärandiosa müünud ja kuulsid nii kohtutäituri poolt oksjonile pandud pärandiosa müügist kui ka kahe kaaspärija poolt müüdud pärandiosa müügist juhuslikult. 2. Kas kaaspärijatel, kes pole oma osa müünud, on seaduslik õigus nõuda müügitehingute tühistamist, kuna neid pole teavitatud kahe kaaspärija pärandiosa müügisoovist ega müügist ega ka avalikul oksjonil müüdud pärandiosa müügisoovist ega müügist kolmandale isikule? Aitäh!

Kaaspärijal on õigus vabalt käsutada temale kuuluvat mõttelisest osa pärandvara ühisusest, ta ei ole kohustatud enne võõrandamist teisi kaaspärijaid sellest teavitama. Teistel kaaspärijatel on õigus kahe kuu jooksul arvates pärandvara müügist teadasaamisest (v.a kui müük toimub sundtäitmisel või pankrotimenetluses, samuti kui asi omandatakse avalikes huvides, sealhulgas sundvõõrandatakse või kui  müüakse müüja alanejale või ülenejale sugulasele, abikaasale või registreeritud elukaaslasele) kasutada ostueesõigust (st astuda ostja asemele samadel tingimustel tehingusse).
Seega kui kaaspärija müüb oma osa pärandvara ühisusest kolmandale isikule, on ülejäänud kaaspärijatel ostueesõigus. Ostueesõiguse teostamise tähtaeg on kaks kuud ning see algab arvates teadasaadmisest. Kui müügileping on toimunud, siis peab müüja teisi pärijaid teavitama viivitamatult. Müüja teatamiskohustus loetakse täidetuks ka siis, kui lepingust ja selle sisust teatab või lepingu esitab ostueesõigust omavale isikule ostja. Ehk sõltuvalt sellest millal kaaspärijad said teada pärandvara osa võõrandamisest, võib kaaspärijatel olla veel õigus kasutada ostueesõigust ning astuda ise ostja asemel tehingusse. 
Asjaolu, et teid ei ole müügist teavitatud ei anna automaatset alust müügilepingu tühistamiseks.

Vastatud:
04.03.2026