Tere! Minu lähedane suri ja pöördusin panka et taodelda matuseraha lahkunu kontolt. Pangast sain teada et mingi summa ulatuses nemad ei saa väljamakset teha kuna on peal kohtutäitur. Pärimis seadus § 142. Kohustuste täitmise järjekord aga ütleb et: (1) Pärast inventuuri tegemist täidetakse pärandvaraga seotud kohustused järgmiselt: 1) esimeses järjekorras tasutakse pärandaja matuse, tema perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ning inventuuri tegemise kulud; 2) teises järjekorras rahuldatakse üleskutsemenetluses tähtaegselt esitatud pärandaja võlausaldajate nõuded ja inventuuri käigus väljaselgitatud nõuded; Mingit inventuuri tehtud ei ole ja pole ka millegi üle teha. Kuidas peaksin käituma ja kas mul on mõtet pöörduda uuesti panka?

Kuivõrd pangakontole on seatud arest kohtutäituri poolt, ei olegi pangal võimalik kontolt väljamakseid teha enne täitemenetluses nõude rahuldamist ja uuesti panka pöörduda ei ole mõttekas. Pärimisseaduse Teie poolt viidatud säte räägib pärimisest ja sellest, millises järjekorras täidetakse pärandvaraga seotud nõuded peale pärandvara inventuuri läbi viimist. Inventuuri ei viida läbi automaatselt, vaid seda tuleb pärijal notarilt taotleda. Pärandvara inventuur kaitseb pärijat. Kui pärija nõuab pärandvara inventuuri, võib ta kuni inventuuri tegemiseni, ent mitte kauem kui inventuuri tähtaja lõppemiseni, keelduda pärandaja kohustuste täitmisest. Kui pärija nõuab pärandi inventuuri, ei või pärija võlausaldajad kuni inventuuri tegemiseni, ent mitte kauem kui inventuuri tähtaja lõppemiseni rahuldada oma pärija vastu suunatud sissenõuet pärandvara arvel. 

Seega on mõistlik pöörduda notari poole, algatada pärimismenetlus, vajadusel nõuda pärandvara inventuuri ja kui selgub, et pärandvara on pankrotis, esitada pärandvara pankrotiavaldus kohtule.

Alaealise pärimine. Mees suri ootamatult, anielus ei olnud. Pool maja ja krunti kuulub emale. Teise poole pärisid mehe kaks täiskasvanud poega eelmisest abielust ja 10 aastane tütar praegusest kooselust. Mis õigused on 10 aastasel tütrel ja kes teda kohtus esindama peab, kui teine pool on pöördunud kohtusse? Kas saab nõuda maja müümist? Kas ema ja tütar võivad kodust sunniviisiliselt ilma jääda? Kas kohus võib vara külmutada kuni tütre täisealiseks saamiseni?

Kui pärijaid on enam kui üks ja nad on võtnud pärandi vastu ühiselt, on moodustunud pärandvara ühisus. Kirjeldatud juhtumil kuulub pärandi koosseisu 1/2 maja, millest iga laps (nii täis- kui alaealine) on pärinud 1/3. Ükskõik kes kaaspärijatest saab nõuda igal ajal pärandvara ühisuse lõpetamist. Emal koos alaealise tütrega oleks võimaluse korral mõistlikum maksta välja teistele pärijatele 2/3 poole maja väärtusest. Kui see võimalik ei ole, võib pärandvara jagamise käigus maja müüki sattuda.

Kohtus esindab alaealist last tema seadusliku esindajana ema, kes võib lapse nimel ja lapse esindamiseks sõlmida juristi või advokaadiga lepingu õigusabi saamiseks ja lapse menetluses esindamiseks.

Kui isik on eestkostetav ning eestkostja kannab tema pangakonto "tühjaks" enda kontole ning seejärel eestkostetav sureb, siis kas ja millised õigused on pärijal eestkostetava varale, mis eestkostetava teadmata on nn. "ära kanditud"? Näiteks, kui isikul on kontol 40000€ ning ta satub teovõimetuna haiglasse 4 kuuks ning seal viibimise ajal määratakse talle eestkostja, kes kas vahetult enne või eestkoste ajal kannab isiku konto tühjaks. Isik sureb ning eestkostja ei ole pärijate ringis. Pärijal puudub ligipääs isiku kontole ning ka kontoväljavõttele. Viimast näeb ta alles pärast pärimistunnistuse esitamist pangale. Selgub, et pärandaja varad on liigutatud eestkostja kontole. Mida sellises olukorras teha?

Kui pärandvara on kolmanda isiku valduses, on pärijal, testamenditäitjal või pärandi hooldajal õigus nõuda pärandvara väljaandmist isikult, kes valdab seda pärijana, kuid ei ole õigustatud pärima (PärS § 146 lg 1). Pärandvara välja andnud isikul on õigus üleantavast pärandvarast maha arvata pärandaja matuse kulud, mis on tema kantud, samuti seadusjärgsele pärijale ja testamendi ning pärimislepingu korralduste täitmiseks üleantu (PärS § 146 lg 3). Koos pärandiga läheb pärijale üle kohustus, mille pärandvara vallanud isik pidi endale võtma pärandvara valdamise tõttu (PärS § 146 lg 4).

 Seega, kui eestkostja on kandnud enda kontole pärandaja vara, olles selleks mingil moel õigustamata, on pärijatel õigus vara eestkostjalt välja nõuda.

Ema ja isa abiellusid 1987 aastal. Korter soetatud ema poolt 1995 aastal. (Lapsed teadsid, et 1986 aastal soetatud, nüüd tuli välja, et nad "üürisid" sel ajal seda korterit.) Isa suri 2006 aastal. Emal ei olnud õrna aimugi, et see on ühisvara, kuni soovis oma korteri(senise elukoha) ära müüa. Kinnisturegistris ka ainult ema nimi. Nüüd siis 2025 kutsus notar pärimist läbi viima, ema ja kahte last. Minu küsimus, kas saab üldse enam pärida või enam polegi õigust? Või mis saab edasi. Lisaks küsimus kui palju see maksma võib minna?

Pärija nõudeõigus pärandile aegub 30 aasta möödumisel nõude sissenõutavaks muutumisest (TsÜS § 155 lg 1). Seega on kindlasti võimalik praegu pärida. Notari teenused on tasulised ja tasu määrad on kehtestatud seadusega kõikide notarite juures ühesugustena. Notari juures konsulteerimine on tasuta, kui sellele järgneb mõistliku aja jooksul notariaaltoimingu tegemine. Tasumäärad on kättesaadavad Notarite Koja Pärimise veebilehel. Täpseid toimingute maksumusi saate teada pärimismenetlust läbi viivalt notarilt. Notar peab pärijatele nendelt vastava küsimuse saamisel selgitama notari tasu määra, tasu maksmise ja sissenõudmise korda (NotTS § 39 lg 1). Notaril tekib õigus notari tasu sisse nõuda notariaaltoimingu lõpuleviimise päeval (NotTS § 40 lg 1).

Tere! Mul küsimus selles et ega ei tule probleemi kui pereliige võtab Lahkunu kaardilt raha välja pärast kaardiomaniku surma? Mu vanaisa suri täna hommikul ja vanaema võttis vanaisa kaardilt kõik raha välja. Ega sellest probleemi ei teki?

Pärand läheb pärijatele üle pärandi avanemisel ja pärandi avanemise ajaks on pärandaja surmaaeg. Seega ei ole iseenesest kuritegu, et raha on surmajärgselt abikaasa käes. Küll aga, kui pärijaid on rohkem kui abikaasa, tuleb ka kontol olnud raha pärandvara hulka arvata ja kõigi pärijate vahel jaotada vastavalt pärimistunnistusele märgitud osadele pärandvarast.

Tere! Ema tegi testamendi minu kahele õele. Mul on alust arvata, et ema mõistus ei olnud testamendi tegemisel enam korras ning ta oli minu õdede poolt testamendi tegemisel mõjutatud. Tol ajal elasin mina ema juures koos alaealise ja erivadusega tütrega. Mul oli puue ja osaline töövõime. Ema surma järgselt andsid õed mulle 1 kuu aega korterist välja kolimiseks. Kas mul oleks õigus ja alust testament vaidlustada või nõuda sundosa?

Pärimisseaduse § 88 lg 7 sätestab kellel, mis alusel ja mis aja jooksul on võimalik testamenti tühistada pärast pärandaja surma: Kui testamendi tegemisel esines asjaolu, mis annab vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele aluse testamendi tühistamiseks, võib pärast pärandaja surma testamendi tühistada ka isik, kes oleks õigustatud pärima testamendi või selle osa kehtetuse korral. Testamendi tühistamiseks tuleb esitada hagi kohtusse. Testamendi tühistamise hagi võib esitada kohtusse ühe aasta jooksul tühistamise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 30 aasta möödumisel pärandi avanemisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 90 lõike 1 kohaselt tehingu, mis on tehtud piiratud teovõimega isiku poolt või olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seega peaks isik, kes soovib pärast pärandaja surma tema testamenti tühistada, tõendama asjaolusid, mis annavad aluse tühistamiseks.

Kui pärandaja on jätnud oma lapsed, vanemad või abikaasa, kelle ülalpidamine oli pärandaja kohustus, pärandist ilma või vähendanud nende osa võrreldes seadusjärgse pärimisega, on neil õigus nõuda sundosa. Sundosa on pool sellest väärtusest, mida pärija oleks saanud seadusjärgse pärimise korral. Sundosa saajal on õigus nõuda pärijatelt rahasumma, mis vastab sundosa väärtusele.

Küsimuses esitatud andmete kohaselt võib Teil olla võimalik nõuda sundosa kui ka esitada avaldus testamendi tühistamiseks.

Lahkunud isiku elu jooksul anti selgesõnaline lubadus, et tema poja (kes oleks pidanud pärima, kuid kahjuks lahkus enne oma ema) lapsed — st lapselapsed — saavad kumbki 60 000€ suuruse summa. Üks lastest sai eluajal 30 000€ suuruse makse (10 000 ja 20 000 eraldi ülekanded). Ülekande korraldas pärandaja tütar, kes pärast pärandaja surma päris kogu vara. Teine lapselaps oli pärimise ajal alaealine ning ei ole tänaseni ühtegi väljamakset saanud. Kumbki lapselaps pole vanaema testamenti näinud, aga pärimismenetlus mainib, et neil on õigus sundosale ja oleksid seadusjärgse pärismise korral õigustatud pärima vanaema vara. Pärast vanaema surma saadeti mõlemale lapselapsele teade võimalusest testamenti vaidlustada, kuid seda ei tehtud, osalt teadmatusest (nad ei mõistnud juriidilist teksti kirjas) ning ühe osapoole alaealisuse tõttu. Lisaks usaldasid nad tädi, et too peab lubadusest kinni, kuna tema korraldas eelnevaid makseid ühele lapselapsele. Vanaema oli korduvalt mitme pereliikme ees lubadusest rääkinud ja maininud ka summade suurusi (ka palju juba ühele lapselapsele makstud on). Käesoleval hetkel eitab tädi igasugust teadmist lubatud summade kohta, kuigi osaline väljamakse oli tehtud tema kaudu. Olukorras, kus lubadused olid teada kogu perele (vanaema rääkis ka kaugematele sugulastele) ja neid kinnitasid mitmed pereliikmed, soovitakse teada: Kas säärased suulised lubadused omavad mingit juriidilist kaalu Eesti õigussüsteemi kontekstis? Kas alaealisus pärimise ajal võiks õigustada uuesti pärandiasja käsitlemist? Kas osaline väljamakse enne surma võiks viidata kohustusele või kavatsusele, mida oleks võimalik käsitleda juriidilise aluse või õigustatud ootuse kaudu? Palutakse hinnata, kas asjaoludel võib olla alust: a) nõude esitamiseks pärija vastu, b) pärimismenetluse uuendamiseks või c) muu õiguskaitsevahendi rakendamiseks.

Testamenti suusõnaliselt teha ei saa ja surmaeelsed suusõnalised kinnitused ei oma õigusjõudu. Kas aga Teil võib olla õigus sundosale, tuleb hinnata faktiliste asjaolude pinnalt.

Sundosa on õigus nõuda pärijatelt teatud osa pärandist rahas (PärS § 104 lg 5), kui on täidetud alljärgnevad sundosa eeldused:

• Pärandaja on testamendi või pärimislepinguga jätnud pärandist ilma või vähendanud pärandiosi isikutel, kellel oli seadusjärgne pärimisõigus ja kelle suhtes pärandajal oli surma hetkel kehtiv ülalpidamiskohustus. Need isikud on alanejad sugulased, vanemad või abikaasa (PärS § 104 lg 1).
• Registreeritud elukaaslasel, kelle suhtes oli pärandajal surma hetkel kehtiv ülalpidamiskohustus, on samuti õigus nõuda sundosa (PärS § 104 lg 1¹).
• Pärandaja vanemad ja kaugemad alanejad sugulased ei ole sundosa nõudmiseks õigustatud, kui alaneja sugulane, kes välistaks nad seadusjärgse pärimise korral, saab nõuda sundosa või võtab talle pärandatu vastu (PärS § 104 lg 2).
• Sundosa nõue tekib pärandi avanemisega. Nõue on pärandatav ja üleantav (PärS § 104 lg 4).

Sundosa on pool pärandiosa väärtusest, mille pärija oleks seadusjärgse pärimise korral saanud, kui pärandi oleksid vastu võtnud kõik seadusjärgsed pärijad. Isikuid, kes on lepinguga pärimisest loobunud, sundosa suuruse väljaselgitamisel arvesse ei võeta (PärS § 105 lg 1).

Kui sundosa nõudmiseks õigustatud isikule on pärandatud pärandiosa, mis on väiksem kui sundosa, siis võib ta nõuda kaaspärijatelt puuduolevat osa (PärS § 105 lg 2).

Sundosa suuruse kindlakstegemisel võetakse aluseks pärandi hulka kuuluv vara pärandi avanemise päeva seisuga (PärS § 106 lg 1). Pärandina arvestatakse ka eelpärandit, abikaasa ja registreeritud elukaaslase eelosa ning pärandaja poolt teistele isikutele sundosa vähendamise eesmärgil viimase kolme aasta jooksul enne pärandaja surma tehtud kingitusi (PärS § 106 lg 2).

Sundosa nõude esitamiseks pärast pärimistunnistuse tõestamist on võimalik taotleda notarilt sundosa saaja tunnistust. Notar tõestab sundosa saaja tunnistuse pärija, testamenditäitja või sundosa saamiseks õigustatud isiku notariaalselt tõestatud avalduse alusel (PärS § 173 lg 1). Sundosa saaja tunnistuses märgitakse sundosa saaja ja sundosa suurus mõttelise osana pärandist (PärS § 173 lg 3).

Silmas tuleb pidada, et sundosa nõue aegub kolme aasta möödumisel hetkest, kui sundosa saamiseks õigustatu saab teada pärandi avanemisest ja tema õigusi mõjutavast käsutusest. Sõltumata sellest aegub sundosa nõue kümne aasta möödumisel pärandi avanemisest (PärS § 109 lg 1, 2).