Kui abikaasadel on varade lahususe leping, siis kas ühe abikaasa surma puhul läheb tema vara jagamisele kõigepealt esimese ringi pärijate, st laste vahel, ehk siis abikaasa sel juhul pärijaks ei kvalifitseeru

Seadusjärgse pärimise korral ei ole oluline kas abikaasade varasuhe on varaühisus või lahusvara režiim. Abikaasa pärib igal juhul seadusjärgsete pärijate kõrval vastavalt pärimisseaduse § 16 lg 1.

Tere ! Küsimus on et mõni kuu tagasi pärisime kolm korterit ja pärijaid kokku on 11 inimest ja kõik soovivad vara müüja kuid üks pärijatest ei kotakteeru ning on ühe korteri välja üürinud . Mis võimalused on ja mida peaks tegema ?

Kui pärijad on pärandi vastu võtnud ühiselt, on moodustunud kogu pärandvara suhtes pärandvara ühisus, mida saavad pärijad kasutada ja käsutada vaid üksmeeles ja ühiselt. Kui keegi pärijatest si soovi koostööd teha, on võimalik nõuda pärandvara ühisuse lõpetamist. Pärandvara ühisust on võimalik lõpetada pärandvara jagamisel. Jagamine toimub sarnaselt kaasomandi lõpetamisele ja selleks on erinevad võimalused: pärandvara jääb ühele või mitmele pärijale ja teistele hüvitatakse omandi kaotus rahas, kui kõik või mitu pärijat soovivad saada pärandvara ainuomanikuks ja maksta teistele hüvitist, korraldatakse pärijate vahel enampakkumine või müüakse kogu pärandvara ja müügist saadud raha jagatakse vastavalt pärimistunnistusele märgitud mõtteliste osade suurusele. 

Tere Testamendi vormistamisest. Vanematel on vara, kuidas toimub päranduse jagamine seaduse järgi? Seaduses on mitmed nn ringid pärijaid, kas kaasatud on kõik nn veresugulased? Kui aga on soov, et pärijaks oleks vaid poeg, siis kas tulevikus lähisugulastega vara vältimist tuleks teha testament, kus märgitud pärijaks poeg? Kas see eeldab ka vanemate nn omavahelist pärandamist, s.t. ema ja isa teevad omavahel testamendi? Mis notaritasu testamendi vormistamisel? Kui vara on ka autod, kas need ka lisatakse testamenti kui varana?

Kui pärandajal ei ole tehtud testamenti, toimub pärimine seaduse järgi. Seadusjärgsed pärijad on sugulased, kes pärivad kolmes järjekorras. Esimese järjekorra pärijad on pärandaja lapsed . Teise järjekorra pärijad asuvad pärima alles siis kui esimese järjekorra pärijaid ei ole või need on pärandist loobunud ja kolmanda järjekorra pärijad alles siis kui keegi teise järjekorra pärijatest ei päri. Seadusjärgse pärimise korral pärib koos sugulastega ka abikaasa (kui pärandaja on surma ajal abielus). Esimese järjekorra pärijate ehk laste kõrval pärib abikaasa võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist. Kui aga on soov, et päritakse teisiti, tuleb teha testament. Testamendis on võimalik määrata, kes on kogu vara pärija või nimetada erinevatele varaesemetele eraldi pärijad. Vara, mis on testamendis nimetamata (kui ei ole pärandatud kogu vara), päritakse seaduse järgi.

Testamenti aitab sõnastada notar, kes testamendi tõestab. Samuti saab notarilt informatsiooni notariaaltoimingu tasu kohta.

Tere Teema järgmine. Olen ametlikult lapsendatud laps. Minu lapsendaja (isa) on surnud ja olen tema järgi seaduslikult ka pärinud. Nüüd on surnud minu bioloogiline isa. Kas minul on õigus ka tema järgi pärida või mitte?

Lapsendamise tulemusel tekivad lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse õigused ja kohustused nagu bioloogilises pereski. Lapsendamisega lõpeb lapse ja tema alanejate sugulaste sugulussuhe endiste sugulastega ning lõpevad ka sugulusest tulenevad õigused ja kohustused. Seadusjärgse pärimise korral on pärijateks aga sugulased. Seega ei ole võimalik ka seadusjärgne pärimine oma bioloogilise isa järelt. Testamendijärgne pärimine on alati võimalik, kui testament on tehtud teie kasuks.

Kas pärimise teel omandatud väärtpaberite müük kuulub tulumaksuga maksustamisele? Kui kuulub, siis kuidas arvutatakse maksustatav summa?

Eestis ei ole pärandimaksu, seega ei maksustata pärandi vastuvõtmist ent kui pärija müüb mõne pärimise teel saadud varaeseme, kuulub saadud tulu tulumaksuga maksustamisele. Tulu on saadud kasu ehk summa eurodes, mis väärtpaberite müügist laekus.

82 aastane üksi elav memmeke suri novembri alguses,lapsi,elukaaslast ei ole.Oma lepingud (teleteenused, telefon, elekter) tegi ainuisikuliselt ja muud maksed samuti,need olid kõik otsekorraldustega. Peale tema surma oleme jälginud pidevalt tema postkasti, et lõpetada ja maksta tema viimased arved (paberarved,sest meili tal ei olnud, ja arvutit ei oskand kasutada). Jaanuaris tuli teleteenustest tema nimele maksehäire hoiatus( neid arveid millegipärast postkasti ei tulnud). Teavitasime, et,memm surnud ja saatsime ka surmatunnistuse. Peale seda tuli veel suurem arve, selle päevani kunas saatsime surmatunnistuse. Loeme seadusest välja, et lepingud lõppevad ühe osapoole surmaga. Kas oleme seadusest õieti aru saanud või ei ole? Tal oli ka testament,kus mitu pärijat,pärimitoimingud algavad veebruaris. Kas pärijad peavad maksma tema teleteenuste võlad, mis tekkisid peale memme surmapäeva?

Teleteenuste ja muude nimetatud teenuste lepingud ei lõpe ühe osapoole surmaga vaid lepingulised kohustused lähevad üle pärijatele, kellel on õigus teenuste saamiseks astuda lepingusse surnud isiku asemele või leping üles öelda ja teenus sulgeda. Lähedastel (vaatamata sellel kas pärimismenetlus on alustatud) tuleks võimalikult kohe peale isiku surma võtta ühendust teenusepakkujatega, esitada neile isiku surmatunnistus ja leida sobiv viis teenuse lõpetamiseks või vähemalt selle peatamiseks, et vältida arveid. Avatud teenuse osas on teenusepakkujal õigus arveid esitada kuna on võimalik, et ehkki isik ise on surnud, kasutavad lähedased ja pärijad teenust edasi.  Pärandvara hulka ei kuulu ainult lahkunust järele jäänud vara ja õigused vaid ka tasumata kohustused. Pärandit vastu võtta ja sellest loobuda ei ole võimalik selliselt, et vastu võetakse varad ja loobutakse kohustustest, vastu võtta ja ka loobuda saab pärimisõigusest tervikuna. Seega tuleb pärandi vastu võtnud pärijatel tasuda ka lahkunu arved ja muud kohustused.

Pärandiga omandatud kaasomand kinnisasjale (maja+suur maatükk). Aias paiknes maaga tugevalt ühendatud suur väärtuslik graniitkuju, mille teine kaasomanik kinkis omavoliliselt edasi. Kas seda kuju saab pidada kaasomandi osaks? Millised on võimalused tagasi nõuda?

Kinnisasi on maatükk ja sellega püsivalt ühendatud osad, mida ei saa lugeda eraldiseisvaks ning mida ei ole võimalik teisaldada ilma maatüki või eraldatava osa hävimise või olulise muutumiseta, näiteks hooned ja ehitised. Kuju maatükiga tõenäoliselt püsivalt ühendatud ei olnud, seega on tegemist vallasasjaga. Kui pärandina on saadud kinnisasi, on võimalik, et sellel asunud vallasasjad kuuluvad kellelegi teisele. Kui aga päriti kinnisasi koos kogu selle asunud vallasvaraga, oli ka kuju ühises omandis ja selle võõrandamise üle (tasu eest või tasuta) tulnuks otsustada ühiselt.

Tere, Mu isa suri aastal 2015. Testamenti isal ei olnud. Varandust küll. Maad, metsa, turismitalu jne. Pärimis toiming algatati, aga kunagi mingit pärandi jagamist pole olnud. Tunnen, et teised sugulased on minust nö rohkem saanud, kui mina. Tean, et mingi hetkel vend investeeris mingi osa rahast. Aga selle tootlikusest jms pole mul aimugi. Aeg ajalt olen saanud küll dividende, aga tunnen, et minu eest hoitakse tegelikke tulusid salajas. Kuidas käituda?

Kui pärijad on võtnud pärandi vastu ühiselt, on moodustunud pärandvara ühisus, kui vara on jagamata, valitsetakse pärandvara tänaseni ühiselt. Teil kui kaaspärijal on õigus saada informatsiooni pärandvara kasutamise kohta. Nagu kaasomanditki, on võimalik ka pärandvara ühisuse lõpetamist nõuda ja pärandvara pärijate vahel jagada. Kui pärandvara ühine valitsemine põhjustab umbusku, võiks pärandvara jagamist kaaluda. Pärandvara koosseis määratakse jagamisel kindlaks pärandaja surmaaja seisuga, vara väärtus aga jagamise aja seisuga. Vara jagamisel ei pea jagama pärijate vahel kõki varaesemeid osadeks vaid oluline on, et vara jagamise tulemusel oleks igale kaaspärijale osaks saava vara väärtus võrdeline talle kuuluva mõttelise osa suurusega pärandvara ühisuses (kantud pärimistunnistusele).

Esitasin juba korra alloleva probleemi, kuid ei saanud vastust kummalegi küsimusele. Püüan nüüd küsimused arusaadavamalt välja tuua: Meil on abikaasaga ühisvarana soetatud korter, milles elab abikaasa ema. Abikaasa määras testamendiga oma pärijateks minu kui abikaasa ja meie ühise poja. Ühisvarana ostetud korteri kohta on testamendis lause, et "määran selle annakuna oma emale kasutamiseks, tasuta ja edasiandmisõiguseta. Olime eelnevalt niikuinii kokku leppinud, et emale jääb õigus elada korteris kuni oma surmani, kuid: 1. esimene küsimus on, kas sõnastus "määran korteri" on korrektne, kui tegemist on ühisvaraga? 2. Teiseks - mis saab annakuna kasutamiseks määratud elamispinnast pärast annakusaaja surma?

Küsimusest nähtub, et annakuna ei ole testamendis kirjeldatud mitte korter vaid korteri kasutusõigus. Kuivõrd pärijateks on määratud Teid ja poega, pärite Teie muu vara hulgas ka korteri ent peate kindlustama annakusaajale annaku ehk korteri kasutusõiguse.

Esimene küsimus jääb arusaamatuks. Olukorra kirjelduses olete märkinud, et "määran selle annakuna oma emale kasutamiseks, tasuta ja edasiandmise õiguseta", millest mõistab vastaja, et annakuna on määratud korteri kasutusõigus. "määran korteri" erineb testamendi sõnastusest.

2. Kuivõrd annakuna on määratud elamisõigus ja korter kui vara päritakse pärijate poolt lõpeb annakusaaja surmaga vaid tema õigus korterit kasutada. Muid muutusi annakusaaja surm kaasa ei too. 

Kui ema on teinud majast oma osa testamendiga minule. Ja sama maja on ühine nelja lapse vahel jagatud pärandina peale isa surma. Kus siis üks osa on minu ning teised kolm osa teiste laste oma. Kuid osad pole veel jagatud, pärand on ühine. Küsimus selline. Kui ema sureb saan mina tema osa endale. Kas minul on suurem sõna õigus ning. Kas minul on õigus saada maja täielikult endale?

Kui igale lapsele oli pärandatud võrdne osa pärandvarast isa surma järgselt siis ema testamendi alusel lisandub Teie osale ema osa. Suurem osa pärandvarast ei anna pärijale suuremat sõnaõigust. Pärandvara jagamisel võetakse aga osa suurust arvesse igale pärijale langeva osa väärtuse välja selgitamisel. Igal kaaspärijal on võimalik nõuda pärandvara jagamist viisil, et temast saab ainuomanik ja omanikuks saanu hüvitab teistele omandi kaotuse rahas võttes aluseks pärandvara väärtuse ja pärijate osade suuruse.