Pärimine ilma testamendita- kuidas jagatakse maja kolme lapse vahel?
Tere. Minu küsimus on pärimise kohta. Ema on 57 aastat surnud, isa suri hiljuti. Mitu aastat hiljem peale ema surma ehitas isa koos oma kolme lapsega (2 poega ja tütar) uue maja (maja isa nimel siiani). Pojad selles majas ei elanud, isa oma surmani elas oma majas ja tütar oma perega alates maja valmimisest elab seal siiani.Tütar oli isa vanaduspõlves tema hooldaja. Tütrepere on vahepeal majas teinud remonti ja hulgaliselt juurde- ning ümberehitusi. Testamenti ega mingeid muid toiminguid isal notaris tehtud ei ole. Tütar jääb sinna majja elama ka edaspidi, pojad sinna elama ei lähe. On poegadel mingeid õigusi majale, kas või osaliselt? Pojad ei soovi õeperet majast välja ajada ega maja müüki panna. Õde on peaaegu terve oma elu seal elanud ja majja palju panustanud. Kuidas toimida edasi, et lapsed mitte omavahel tülli ei lähe? Kõike head soovides ja päikest Teile!
Kirjeldatud asjaolude põhjal, kui isa ei jätnud testamenti ega sõlminud pärimislepingut, toimub pärimine seaduse alusel. Isa kolm last on esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad, kes pärivad võrdsetes osades. Seega on poegadel samuti õigus pärandvara hulka kuuluvale majale oma pärimisosa ulatuses.
Kuna ema suri juba aastaid tagasi ning maja ehitati pärast tema surma isa nimele, kuulub kirjeldatud asjaolude põhjal eelduslikult pärandvara hulka isa vara, sealhulgas maja. Kui omandi kujunemise osas tekib siiski küsimusi, saab notar kontrollida omandamise aluseks olevaid dokumente.
Asjaolu, et kõik kolm last on isa pärijad, ei tähenda, et maja tuleks tingimata müüa või et keegi peaks sealt välja kolima. Kui pärijate eesmärk on säilitada head suhted, on kõige mõistlikum jõuda omavahel kokkuleppele pärandi jagamises. Näiteks võivad vennad ja õde kokku leppida, et maja jääb õe omandisse ning õde hüvitab vendadele nende pärandiosa väärtuse või lepivad vennad ja õde kokku, et maja jääb õe omandisse ilma, et vennad nõuaksid selle eest hüvitist või võivad vennad oma pärandiosa õele võõrandada või lepivad pärandi jagamise kokkuleppes kokku mõnes muus lahenduses. Sellised kokkulepped vormistatakse notari juures ning notar selgitab pärijatele võimalikke lahendusi ja nõustab neid pärandi jagamisel.
Pärimismenetlus algatatakse notari juures. Kui kõik kolm last soovivad omavahel häid suhteid säilitada ja jõuda kokkuleppele, tasub sellest notarile juba pärimismenetluse alguses teada anda. Notar saab selgitada pärandi jagamise võimalusi ning nõustada, milliseid toiminguid on soovitud tulemuse saavutamiseks vaja teha.
Asjaolu, et õde on isa hooldanud ning elanud majas aastakümneid koos oma perega ja teinud sinna märkimisväärseid investeeringuid, võib pärandvara jagamisel omada tähtsust. Isa hooldamine iseenesest ei anna suuremat pärimisosa, kuid õe või tema pere tehtud ja tõendatavad kulutused ning parendused majale võivad pärandi jagamisel või võimalike nõuete hindamisel olla asjakohased. Kui pärijad kokkuleppele ei jõua, võib tekkida vajadus hinnata, millised parendused on tehtud õe või tema pere kulul ning kas ja kuidas neid pärandvara jagamisel arvesse võtta.