Pärija ja asepärija nimetamine testamendis ning ühisvara pärimine

Pärija ja asepärija nimetamine testamendis ning ühisvara pärimine

Pärimine
Seadusjärgne pärimine
Testament
Tere! Soovin nõu pärimise küsimuses. Minu vanatädil (minu vanaema õel) ei ole lapsi. Tema abikaasa on surnud ning ka temal lapsi ei olnud. Vanatädi abikaasal oli vend, kes on samuti surnud, kuid vennal oli üks laps. Minu vanatädi on teinud testamendi, millega jätab oma korteri minu vanaemale. Minu vanaemal ei ole abikaasat ja tal on ainult üks laps – minu ema. Mis saab juhul, kui minu vanaema sureb enne minu vanatädi? Kes sellisel juhul pärib vanatädi korteri? Kui testament on tehtud minu vanaemale? Kas pärijaks oleks minu ema või võib korteri pärida vanatädi abikaasa venna laps?

Pärimise alused on seadus, testament või pärimisleping ning testament läheb seadusest ettepoole (PärS § 9). Kui testamendijärgne pärija sureb enne pärandajat ning testamendis nimetatud pärija ei ole pärandaja alaneja sugulane, siis testamendis nimetatud pärija (teie vanaema) surma korral ei ole automaatselt pärijateks pärija alanejad sugulased (teie ema), vaid pärimine toimub seaduse alusel. Seega juhul kui testamendis on nimetatud üksnes pärija, kes ei ole pärandaja alaenaja sugulane ning testamendis ei ole asepärijat nimetatud, siis juhul kui pärija sureb enne pärandajat ning pärandaja ei ole teinud uut testamendi, siis tema surma korral lahendatakse pärimine seaduse alusel. Seega sellisel juhul notar vaatab kas on olemas esimese järjekorra pärijaid (teie vanatädi lapsed ning nende lapselapsed). Kui neid ei ole või nad kõik on pärandist loobunud vaadatakse kas on olemas teise järjekorra pärijaid (teie vanatädi vanemad ning alanejad sugulased. Siin tuleb pärijate ringi ka teie ema kui teie vanatädi õelaps). Kuigi teie ema tuleb pärijate ringi läbi teise järjekorra pärijate, siis siin tuleb arvestada, kui keegi teise järjekorra pärijate ringist on surnud, siis nende pärimisosade ulatuses astuvad pärijatena nende asemel pärimisringi nende alanejad sugulased, mis tähendab, et kui teie vanatädi vanematel on olnud veel lapsi ning nendel omakorda lapsi, siis teie ema ei pruugi olla ainupärija, kuna surnud pärija asemel astuvad pärimisringi sugulased, kes on pärandajaga suguluses surnud alaneja sugulase kaudu. Seega juhul kui vanatädi soovib, et kindlasti oleks pärimise järjekord selline, et esmalt on pärijaks teie vanaema ning tema surma korral teie ema, siis tuleks testament vormistada selliselt, et lisaks pärija nimetamisele kajastub testamendis ka asepärija. Endale sobiva notari testamendi tegemiseks või muutmiseks leiad siit.

Vanatädi enda pärandi osas vanatädi abikaasa vennalaps ei päri. Kuid korteri omandi küsimus võib olla keerulisem. Nimelt, kui korter soetati abielu ajal ja kuulus abikaasadele ühisvarana, siis kuulus pool korterist vanatädi abikaasale (PKS § 25). See pool läks vanatädi abikaasa surma korral vanatädi abikaasa pärandvarasse. Kui vanatädi abikaasa pärand pole lahendatud (pärimismenetlust pole läbi viidud ja pärijaid pole kindlaks tehtud), siis ei pruugi kogu korter praegu vanatädile kuuluda, isegi kui kinnistusregistrist nähtub üksnes vanatädi nimi. Osa võib kuuluda vanatädi abikaasa pärijatele. Kui abikaasa tegi testamendi, siis sõltub testamendis kajastatust. Kui abikaasa testamenti ei teinud, pärivad seaduse järgi lapsed (neid pole), seejärel teise järjekorra pärijad, ehk tema vanemad ja nende alanejad sugulased. Vanemad ja vend on surnud, seega astub venna asemele vennalaps. Teise järjekorra pärijate kõrval pärib ka abikaasa (vanatädi) poole pärandvarast, teise poole saab vennalaps (PärS § 16 lg 1 p 2). Pärimise teel konsultatsiooni saamiseks soovitan pöörduda notari poole. Üldjuhul on pärimise konsultatsioon tasuta. 
 

Vastatud:
03.10.2026

Pärandvara ühisus ja pärandvara jagamine

Pärandvara ühisus ja pärandvara jagamine

Pärimine
Seadusjärgne pärimine

Tere! Olen pärandi saajaks kaugele sugulasele, keda ma ei tunne. Kaaspärijateks on veel 9 inimest, kellest sain samuti teada alles siis, kui notar kirjutas mulle pärandi saamise teatega. Olen saanud kätte päranditunnistuse ning olen ka pangas käinud, tean kui palju raha mulle määratud on + kinnisvara. Pangas aga öeldi, et mul on vaja pärandi jagamise lepingut. Mul on seda väga keeruline teha, kuna ei tea, kuidas nende 9 inimesega kontakteeruda. Ka nemad pole minuga ühendust võtnud aasta jooksul. Kas siis minule määratud pärand jääbki lõplikult panka? Kas ma saaksin midagi ise veel teha?

Mitme pärija korral kuulub pärandvara neile ühiselt ja nad saavad sellega tehinguid teha ainult ühiselt. Kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid. Seetõttu nõuab pank kõigi pärijate allkirju või pärandvara jagamise kokkulepet. Pärandvara jagamisel tähtaega ei ole.
Pöörduge uuesti notari poole, kes pärimismenetlust läbi viis. Notar teab teiste pärijate nimesid ja kontakte. Paluge tal need teile anda (juhul kui pärijad on vastava nõusoleku notarile andnud) või paluge notaril edastada teie kontaktandmed pärijatele ja ettepanek jagada pärandvara. Kui olete saanud pärijate kontaktid, siis andke neile teada, et soovite pärandvara jagada ning juhul kui mõni pärija ei vasta või ei nõustu pärandvara jagamisega, siis saate nõuda pärandvara jagamist kohtu kaudu. Kohus saab jagada pärandvara ühe pärija nõudel. 
 

Vastatud:
03.10.2026

Pärandaja matusekulude kandmine

Pärandaja matusekulude kandmine

Pärimine
Seadusjärgne pärimine
Pärimismenetlus

Olen oma bioloogilise isa ainus seaduslik laps. Vanemad läksid lahku, kui olin 7 kuune. Bioloogiline isa ei osalenud sellest ajast minu kasvatamisel. Ei maksnud elatist mitte ühtegi korda. Ei suhelnud aastakümneid. Nüüd aga suri ta ära ja üks omavalitsus saatis mulle, kui nö seaduslikule tütrele, matusega seotud arve. Ma ei ole nõus tasuma seda arvet. Miks ma pean, täiesti võõra inimese eest maksma. Antud isik oli ka tolle omavalitsuse sotsiaalhoolekande hoole all. Millised on minu võimalused edasisteks tegevusteks? Millised õigused mul on?

Ainuüksi asjaolu, et te olete surnud isiku tütar, ei pane teile automaatselt matusekulude kandmise kohustust. Pärimisseaduse § 131 kohaselt kannab pärandaja matusekulud pärija, kui testamendis või pärimislepingus ei ole määratud teisiti. Seega juhul kui te ei ole oma isa pärija, siis ei teki teil ka tema matusekulude tasumise kohustust. 
See, kas te olete oma isa pärija, sõltub asjaolust, kas isa on teinud testamendi või sõlminud pärimislepingu ning millised on eelnimetatud dokumentides sisalduvad korraldused. Juhul kui ta ei ole teinud testamenti ega sõlminud pärimislepingus, siis tuleb kohaldamisele pärimisseadus, mille kohaselt on esimese ringi pärijad surnu lapsed koos surnu registreeritud elukaaslase või abikaasaga. 

Kui te ei soovi saada oma isa vara pärijaks, siis on teil aega pärandist loobumiseks 3 kuud arvates isa surmast teada saamisest ning arvates oma pärimisõigusest teada saamisest. Kui pärimismenetlust ei ole algatatud, siis tuleb teile pöörduda teile sobiva notari poole ning algatada pärimismenetlus, mille raames saaksite loobuda pärandist. Juhul kui pärimismenetlus on juba algatatud ning isa surmast ja pärimisest teada saamisest ei ole teil möödunud 3 kuud, siis saate pöörduda teile sobiva notari juurde, et teha pärandist loobumine ning vastav notar saadab ise pärimismenetlust menetlevale notarile edasi teie loobumisavalduse. Seda kas pärimismenetlus on mõne notari juures juba algatatud või mitte saate kontrollida veebilehelt Ametlikud Teadaanded ning sisestate surnu ees- ja perekonnanime. Kui pärimismenetlus on algatatud, siis saate  otsingutulemuses teada notari, kes tegeleb vastava pärimismenetlusega. Kui otsing vastet ei anna, siis pärimismenetlust ei ole algatatud.

Kui soovite pärimise teemal konsultatsiooni, siis võite pöörduda teile sobiva notari poole ning broneerida omale aeg konsultatsiooniks. Üldjuhul on nimetatud konsultatsioon tasuta.

Vastatud:
14.09.2026

Pärandvara jagamine ja ülalpidamiskohustus

Pärandvara jagamine ja ülalpidamiskohustus

Perekond
Ülalpidamise kohustus
Pärimine
Seadusjärgne pärimine
Testament

Tere Vajan juriidilist konsultatsiooni seoses oma ema korteriga. Minu ema on pensionär ja puudega inimene. Temaga koos elab minu 44-aastane vend, kes ei tööta, ei ole registreeritud töötuna, tal puudub ravikindlustus, tema isikut tõendavad dokumendid on aegunud ning talle ei ole määratud osalist töövõimet. Samuti ei ole ta vormistanud ennast ema hooldajaks. Vend on alkoholisõltuvuses ning elab täielikult ema pensioni arvel. Kuna ema tervislik seisund ei võimalda tal enam iseseisvalt poes käia, on vend omavoliliselt võtnud enda kasutusse ema pangakaardi. Ta tellib Barbora kaudu toidukaupu koju ning ostab sealjuures ka alkoholi enda tarbeks. Vennal on välja kujunenud sotsiaalfoobia ning minu hinnangul on tal ka tõsiseid terviseprobleeme, kuna tal on suuri raskusi kõndimisega. Minu küsimus on järgmine. Kui tulevikus peaks juhtuma, et ema lahkub siitilmast, jääb vend tõenäoliselt edasi elama ema korterisse. Mina ei soovi teda ülal pidada ning soovin pärast pärimismenetluse lõppu korteri müüa ja saadud raha jagada vastavalt pärimisseadusele. Praeguse seisuga ei ole emal testamenti. Teisi lapsi emal ei ole, seega toimuks pärimine minu ja venna vahel võrdsetes osades. Mida saan juba praegu ette võtta, et tulevikus, kui see aeg saabub, ei jääks vend tänavale, kuid samal ajal ei langeks minu õlule kohustus tasuda korteri kommunaalkulusid ega pidada venda rahaliselt ülal? 

Teie ma surma korral ei teki teil automaatselt kohustust oma täisealist venda ülal pidada. Seadusest ei tulene õele ja vennale üldist vastastikust ülalpidamiskohustust. 
Kui ema sureb ja pärijateks olete teie ja vend, kuulub korter pärandvara hulka ning pärandi vastuvõtmise korral olete kaaspärijad. Pärandvara jagamist võib nõuda kumbki kaaspärija. Kui kokkulepet ei saavutata, võib pärandvara jagamist nõuda kohtus. Seega saab korteri müüa ja müügitulu jagada vastavalt pärandiosadele.
Teie kirjelduse põhjal võib vend vajada sotsiaalhoolekandelist ja tervisealast abi. Soovitan juba praegu pöörduda koos emaga kohaliku omavalitsuse poole, et hinnata mõlema abivajadust ja võimalikke sotsiaalteenuseid. See võimaldaks tegeleda venna olukorraga juba enne ema surma ning samuti leida emale abi igapäevaseks toimetulekuks.
Kui ema soovib oma vara kohta teha korraldusi, mis erinevad seadusjärgsest pärimisest, saab ta teha testamendi või sõlmida pärimislepingu. Pärimisküsimustes soovitan emal pöörduda endale sobiva notari poole nõustamisele, kus saab arutada tema olukorras sobivaid võimalusi. Pärimisküsimustes antav notari nõustamine on üldjuhul tasuta.

Vastatud:
16.08.2026

Korteri pärimine pärast ema surma

Korteri pärimine pärast ema surma

Pärimine
Seadusjärgne pärimine

Tere. Minu emal on küsimus. Mis saab tema nimel olevast korterist, kui ta peaks meie seast lahkuma. Korteris elab ta üksi. Sissekirjutus on ka minul, samas korteris. Testamenti tehtud pole. Tal on kaks poega mina ja noorem vend. Mina talle vastata ei oska. 

Kui teie emal ei ole testamenti toimub pärimine seaduse järgi. Kui emal on kaks poega ja abikaasat ega registreeritud elukaaslast ei ole, pärivad pojad ema vara (sh korteri) võrdsetes osades – kumbki 1/2. Korterisse sissekirjutus ehk elukoha registreerimine ei anna teile omandi osas ega pärimises suuremat õigust. Samuti ei muuda pärimisõigust see, et ema elab korteris üksi. Kui ema soovib, et tema vara päritakse teistsuguses korras, kui seadusjärgne pärimine ette näeb, saab ta teha testamendi või sõlmida pärimislepingu. Kui teie emal on pärimise kohta küsimusi, soovitan tal pöörduda talle sobiva notari poole nõustamisele, pärimise konsultatsioon on notaris üldjuhul tasuta.

Vastatud:
16.08.2026

Pärimine ilma testamendita- kuidas jagatakse maja kolme lapse vahel?

Pärimine ilma testamendita- kuidas jagatakse maja kolme lapse vahel?

Pärimine
Seadusjärgne pärimine
Pärimismenetlus
Tere. Minu küsimus on pärimise kohta. Ema on 57 aastat surnud, isa suri hiljuti. Mitu aastat hiljem peale ema surma ehitas isa koos oma kolme lapsega (2 poega ja tütar) uue maja (maja isa nimel siiani). Pojad selles majas ei elanud, isa oma surmani elas oma majas ja tütar oma perega alates maja valmimisest elab seal siiani.Tütar oli isa vanaduspõlves tema hooldaja. Tütrepere on vahepeal majas teinud remonti ja hulgaliselt juurde- ning ümberehitusi. Testamenti ega mingeid muid toiminguid isal notaris tehtud ei ole. Tütar jääb sinna majja elama ka edaspidi, pojad sinna elama ei lähe. On poegadel mingeid õigusi majale, kas või osaliselt? Pojad ei soovi õeperet majast välja ajada ega maja müüki panna. Õde on peaaegu terve oma elu seal elanud ja majja palju panustanud. Kuidas toimida edasi, et lapsed mitte omavahel tülli ei lähe? Kõike head soovides ja päikest Teile!

Kirjeldatud asjaolude põhjal, kui isa ei jätnud testamenti ega sõlminud pärimislepingut, toimub pärimine seaduse alusel. Isa kolm last on esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad, kes pärivad võrdsetes osades. Seega on poegadel samuti õigus pärandvara hulka kuuluvale majale oma pärimisosa ulatuses.
Kuna ema suri juba aastaid tagasi ning maja ehitati pärast tema surma isa nimele, kuulub kirjeldatud asjaolude põhjal eelduslikult pärandvara hulka isa vara, sealhulgas maja. Kui omandi kujunemise osas tekib siiski küsimusi, saab notar kontrollida omandamise aluseks olevaid dokumente.
Asjaolu, et kõik kolm last on isa pärijad, ei tähenda, et maja tuleks tingimata müüa või et keegi peaks sealt välja kolima. Kui pärijate eesmärk on säilitada head suhted, on kõige mõistlikum jõuda omavahel kokkuleppele pärandi jagamises. Näiteks võivad vennad ja õde kokku leppida, et maja jääb õe omandisse ning õde hüvitab vendadele nende pärandiosa väärtuse või lepivad vennad ja õde kokku, et maja jääb õe omandisse ilma, et vennad nõuaksid selle eest hüvitist või võivad vennad oma pärandiosa õele võõrandada või lepivad pärandi jagamise kokkuleppes kokku mõnes muus lahenduses. Sellised kokkulepped vormistatakse notari juures ning notar selgitab pärijatele võimalikke lahendusi ja nõustab neid pärandi jagamisel. 
Pärimismenetlus algatatakse notari juures. Kui kõik kolm last soovivad omavahel häid suhteid säilitada ja jõuda kokkuleppele, tasub sellest notarile juba pärimismenetluse alguses teada anda. Notar saab selgitada pärandi jagamise võimalusi ning nõustada, milliseid toiminguid on soovitud tulemuse saavutamiseks vaja teha.
Asjaolu, et õde on isa hooldanud ning elanud majas aastakümneid koos oma perega ja teinud sinna märkimisväärseid investeeringuid, võib pärandvara jagamisel omada tähtsust. Isa hooldamine iseenesest ei anna suuremat pärimisosa, kuid õe või tema pere tehtud ja tõendatavad kulutused ning parendused majale võivad pärandi jagamisel või võimalike nõuete hindamisel olla asjakohased. Kui pärijad kokkuleppele ei jõua, võib tekkida vajadus hinnata, millised parendused on tehtud õe või tema pere kulul ning kas ja kuidas neid pärandvara jagamisel arvesse võtta.

Vastatud:
08.07.2026

pärandist loobumine

pärandist loobumine

Pärimine
Seadusjärgne pärimine

Tere, kui minu ema on elu jooksul tekitanud endale suured võlad ja pole teada kas ta on teinud testamendi või ei, kuidas käib siis loobumine? Mul on ka õde, kellel on lapsed. Minul on lapsed, kas vastab tõele, et kui mina ja õde loobume pärandusest, kas läheb pärandus edasi meie lastele? Kui kaugele see pärimise otsimine läheb? Kui ka nemad loobuvad, kellele läheb siis edasi?

Kui pärandajast ei ole jäänud kehtivat testamenti, siis toimub pärimine seaduse alusel. Esimese ringi pärijad on lapsed koos pärandaja abikaasa või registreeritud elukaaslasega. Kui lapsed peaksid loobuma, siis asuvad nende asemel pärijateks vastava loobuja lapsed. Kui lapselapsed on alaealised, siis nende eest loobumisel on vajalik, et loobumise avalduse esitavad lapse mõlemad vanemad, juhul kui vanematel on ühine hooldusõigus. Kui pärijaks saab alaealine laps, kelle pärimisõigus tekkis läbi selle, et tema vanem loobus pärimisest, siis loobumiseks ei ole vajalik pöörduda kohtusse, vaid piisab avaldusest notarile.

Kui esimese ringi pärijad on kõik loobunud, siis teise ringi pärijad on surnu vanemad ning nende alanejad sugulased (ehk ema ja isa ning õed-vennad ja nende lapsed). Kui teise ringi pärijad on kõik loobunud, siis kolmanda ringi pärijad on surnu vanavanemad ja nende alanejad sugulased. Kui kolmas ring on kõik loobunud, siis on pärijaks riik või kohalik omavalitsus. 

Vastatud:
23.03.2026

pärimine

pärimine

Pärimine
Seadusjärgne pärimine

Tere! Isa suri. Testament puudub. Kui olen õigesti aru saanud, siis pärijad oleme mina (tütar), õde (tütar) ja ema (abikaasa) võrdsetes osades. Minul on 2 last ja 2 lapselast, õde üksik inimene. Soovime emaga pärandist loobuda õe kasuks. Nüüd küsimus: kui meie emaga loobume, kas sellega saab õest ainupärija ? Või on nii, et kui mina pärandist loobun on järgmised pärijad minu lapsed ( minu asemel)?

Kui pärandaja sureb ning ta ei ole kehtivat testamenti, siis toimub pärimine seaduse järgi. S.t esmalt vaadakse, mis on lahkunu perekonnaseis ning kas tal on lapsi, sest esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on lapsed võrdselt üleelanud abikaasaga või registreeritud elukaaslasega. Ehk teie juhtumi korral on teie isa pärijateks teie, teie õde ja teie ema, igaüks 1/3 osas. Kui nüüd pärandaja lastest keegi soovib loobuda, siis tema osa ei lähe loobumise korral automaatselt loobuja külgjoones sugulastele või üleelanud abikaasale. Kui loobub pärandaja laps, siis loobumise korral saavad pärijateks loobuja lapsed. Ehk teie juhtumi korral, kui teie loobute, siis teie asemel saavad teie osa peale pärijateks teie lapsed ning kui loobuvad teie lapsed, siis saavad nende osade osas pärijateks nende lapsed. Kui nüüd kogu teie liin on loobunud, alles siis suureneb teie osa võrra võrdselt teie õe ja ema pärandiosa. 
Kui teie ema loobub, siis tuleb vaadata ka seda, et milline oli teie ema ja teie isa varasuhe ning kas neil oli ühisvara. Ühisvara puhul on pool varast, mis on abielu ajal omandatud, abikaasade ühisvara. S.t. isegi kui teie isa nimele on vara vormistatud või teie ema nimele on vara vormistatud, aga vara on omandatud abielu ajal, siis isegi kui teie ema peaks loobuma pärandist, siis talle kuulub ikka pool varast. Ehk selles osas kui ema on nõus, siis peaks ta tegema lisaks pärandist loobumisele ka tasuta või tasu eest võõrandamise teie õele.
Kui teie soov on, et teie ei saa isa pärandist osa ehk soovite tasuta anda õele oma osa, siis on võimalik vormistada notaris pärandvara ühisuse tasuta võõrandamine. St te ei loobu pärandist, vaid võtate vastu ning kingite oma õele teile kuuluva pärandvara ühisuse osa. Teine võimalus on, et te ei anna kogu pärandvara ühisuse osa õele, vaid teete pärandvara jagamise, kus lepite kokku, et mis vara kelle jääb ning mis tingimustel. 
Juhin veel ka tähelepanu, et pärandist saab loobuda 3 kuu jooksul arvates hetkest, kui pärija saab teada või pidi teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. St kui see aeg on möödas ning mõjuvat põhjust ei olnud, et miks te õigeaegselt ei loobunud, siis enam loobuda pärandist ei saa.
Kui te veel ei ole pöördunud notari poole pärimismenetluse algatamisks, siis julgelt soovitan pöörduda ning selgitada oma soov, ja notar aitab teil leida parima lahenduse. Kui juba on pärimismenetlus algatatud, siis samuti julgelt selgitage pärimismenetlust läbiviivale notarile, mis on teie soov ning notar aitab teil leida parim lahendus. Omale sobiva notari leiate siit https://www.notar.ee/et/notarid/nimekiri. 

Vastatud:
23.03.2026

Päritud vara ja täitemenetlus

Päritud vara ja täitemenetlus

Täitemenetlus
Seadusjärgne pärimine

Tere! Mina ja minu alaealine õde pärisime isalt ühisomandis oleva vara. Isal oli teise inimesega ühisomandis korter ja garaaž. Nüüd saime isa osa meie ja jagame ühisomandit too inimesega. Tollel inimesel on aga garaaž kohtutäituri poolt arestitud ja kohtutäitur meile mingit täiendavat infot ei anna. Millised on nüüd meie kui pärijate piirangud antud varaga? Kuidas peaksime edasi toimima? Kas ühisomandi lõpetada ei saa?

Ühisomandi lõpetamiseks lihtsaim võimalus on kokkulepe ühisomandike vahel. Kui ühisomanikel kokkulepet ei õnnestu saavutada, peab ühisomandi jagama kohtu hagi esitamisega. Kohtutäiturile soovitame esitada pärimistunnistus, millelt nähtub teie ja teie õe õigus pärida osa isa varast. Kohtutäitur ei saa ühisvarale sissenõuet pöörata, mistõttu võib järeldada, et kuigi garaažon ühisvara, on see teise inimese nimel ainuomanikuna. Kui meie järeldus on õige, peaksite õega esitama ühisavalduse garaaži omanike muutmiseks.

Vastatud:
08.03.2026

Pärimistunnistus ja omandiõiguse tunnistus

Pärimistunnistus ja omandiõiguse tunnistus

Omand
Seadusjärgne pärimine
Pärimismenetlus

Tere! Seadusjärgse pärimise järgi on pärijateks abikaasa ja 3 last. Välja antud pärimistunnistus, kus on kirjas, et pärijateks on abikaasa ja kolm last igale ühe neljandiku (1/4) suuruses mõttelises osas. Märkuses on kirjas, et pärandaja oli abielus ja abikaasa andmed. Pärimismenetluses kogutud andmete kohaselt kohaldati pärandaja ja tema abikaasa varasuhetele perekonnaseadusest tulenevat ühisvararežiimi. Kinnistusraamatusse on pärimistunnistuse järgi kantud neli pärijat ilma osasid välja toomata, mille järgi 1 pärija arvamus on see, et talle kuulubki 1/4 pärandist. Selle järgi arvestatakse ka maamaks. Pöördusin kinnistusregistrisse ja sealt öeldi, et nemad ei saa abikaasa 50 % ise välja arvestada, et seda peab tegema notar. Pöördusin notarisse ja seal vastati, et kõik on õige ja osade õigeks saamiseks, tuleb vara jagada ja kohal peavad olema kõik pärijad ning olema sellega nõus. Notarite koja lehel on kirjas, et seadusjärgse pärimise korral, on pärandiks 50% ühisvarast. Seda aga pärimistunnistusel kirjas ei ole. Notar ütles, et ei peagi olema. Kuhu kadus minu õigus oma ühisvarale? Milline on õige lahendus?

Kui testamenti tehtud ei ole ning surma hetkel on isik abielus ja tal on 3 last, siis tõesti pärijaid on 4, ehk abikaasa ja 3 last ning iga pärija pärandiosa on 1/4 (PärS § 11 lg 1 kohaselt on seadusjärgsed pärijad pärandaja abikaasa ja pärimiseseaduses nimetatud sugulased; PärS § 13 lg 1 kohaselt on esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad pärandaja alanejad sugulased; PärS § 16 lg 1 p 1 kohaselt pärib koos pärandaja sugulastega pärandaja üleelanud abikaasa esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist).
Pärand on pärandaja vara (PärS § 2). Asjaolu, et pärimistunnistuses on nimetatud 4 pärijat ning kinnistusregistrisse on kantud pärijad ühisomanikena, ei tähenda see automaatselt, et kinnisasi kuulub igale pärijatele 1/4 osas. Juhul kui tegemist oli abikaasade ühisvaraga, siis 1/2 kinnisvarast kuulub üleelanud abikaasale omandiõiguse alusel (kindlasti väljastati teile ka omandiõiguse tunnistus, kus on märgitud vara, mis kuulus abikaasade ühisvara hulka) ning ülejäänud 1/2 kinnistust kuulub pärijatele igale ühele 1/4 osas, ehk antud juhul, kui tegemist oli abikaasade ühisvarasse kuuluva kinnistuga, siis tervest kinnistust kuulub abikaasale 1/2 + 1/8 = 5/8-ndikku ning igale lapsele 1/8-ndik kinnistust.
Notar väljastab pärimistunnistuse, kui pärija pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt tõendatud. Mitme pärija korral märgib notar pärimistunnistuses iga pärija pärandiosa suuruse (PärS § 171 lg 2). Kui pärandaja oli pärandi avanemise ajal abielus, märgib notar pärimistunnistusele pärandaja üleelanud abikaasa ees- ja perekonnanime, isikukoodi, abielu sõlmimise aja ning andmed abikaasade varasuhte kohta. Kui pärandaja abielu oli enne pärandi avanemist lõppenud, kuid abikaasade ühisvara oli jäänud jagamata, märgib notar pärimistunnistusele ka selle asjaolu ning pärandajaga abielus olnud isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi, abielu sõlmimise ja lõppemise aja, samuti andmed abikaasade varasuhte kohta (PärS § 171 lg 5). Kui asjaõigus kuulub abikaasade ühisvara hulka, kuid kinnistusraamatusse on ebaõige kandemääruse alusel selle omajana kantud ainult üks abikaasa, tuleb kande parandamiseks kinnistamisavaldusele lisada omandiõiguse tunnistus, mis tõendab asjaõiguse kuulumist abikaasade ühisvara hulka (KRS § 631 lg 3). 
Seni kuni kinnistusregistrisse on ühisomanikena kantud pärijad (abikaasa + lapsed), st kinnistut ei ole jagatud kaasomandisse (st ei ole välja toodud iga omaniku mõtteline osa kinnistust), siis seni ei teagi kolmandad isikud, milline on igale omanikule kuuluv osa vastavast kinnistust, mistõttu ka maamaksu võidakse arvestada võrdselt 4 inimese vahel. Kui te soovite, et kinnistusregistris oleks nähtav igale omanikule kuuluv mõttelise osa suurus, siis tuleb teil pöörduda kõigi pärijate nõusolekul teile sobivasse notaribüroosse (https://www.notar.ee/et/notarid/nimekiri ) ning leppida ühiselt kokku aeg pärandvara jagamise lepingu sõlmimiseks, peale nimetatud lepingu sõlmimist ei ole enam kinnistusregistris ühisomanike kannet, vaid iga isiku nime taga on talle kuuluv mõttelise osa kinnistust. 

Vastatud:
30.01.2026