Tere Mul on selline küsimus, et kui ma lähen Notari juurde et mis paberid ma pean talle esitama? Kuna tal pole Testamenti tehtud ja tuli välja et Isa vara läheb jagamisele nelja inimese peale. Ja kui üks neljast ei loobu oma osakust mis ta sellega teha võib? Ja meil on kolme toaline ja kuidas seda saaks jagada pooleks nelja vahel? Ja kui mul on peal Kohtutäitur ja kui ma tahan selle korteri oma nime peale kirjutada mis siis kohtutäitur teha saab? Ja ma olen elanud isaga siinkorteris sellest ajast saadik kui Me siia elama tulime ja olen aitanud teada kui ma hakkasin tööl käima ja antsin ka talle üüri raha kuna ma elasin siin koos elukaaslasega. Kui saab üks neljast oma osa kätte ja kas tal on õigus oma osa maha müüa ja kuidas? 

Kui testamenti tehtud ei ole, toimub pärimine seaduse järgi. Kui seadusjärgseid pärijaid on rohkem kui üks, võtavad nad pärandvara vastu ühiselt ja moodustub pärandvara ühisus. Pärijatest saavad ühisomanikud. Kui pärijad soovivad pärandvara jagada, toimub pärandvara jagamine vastavalt Pärimisseaduses sätestatud reeglitele. Jagada võib selliselt, et mõni pärijatest maksab teistele nende osad välja ja saab ainuomanikuks või vara müüakse üheskoos ja raha jagatakse pärijate vahel. Pärijad jagavad pärandvara vastavalt pärimistunnistusele märgitud mõtteliste osade suurustele. Pärandvara jagamine võib toimuda kokkuleppel pärijate vahel notariaalselt või kohtulikult, kui kokkuleppele ei jõuta.

Kui mõne pärija suhtes on käimas täitemenetlus, võib kohtutäitur tema osa pärandvara ühisusest arestida ja müüa enampakkumisel.

Kui hooldekodus on mu tädi kellel pole elavas nimekirjas järglasi ja ka puudub elavate nimekirjas mees siis kellele pärandub ta vara (maja) või mida peaks tegema, et vältida eramu sattumist linna või muu suhtluskauge inimese kätte? Rolli mängib ka nüanss, et paari aasta taguse terviserikke tõttu ei tunne ta alati ära kellega on tegu.

Kui isik ei pruugi olla enam täieliku teovõimega, ei ole tal võimalik koostada testamenti ja kui testamenti ei ole ka varem koostatud, toimub pärimine seaduse järgi.  Seaduse järgi pärivad pärijad pärandaja abikaasaga (kui Pärandajal on abikaasa) koos kolmes järjekorras: 

Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja lapsed ja nende järglased. Kui pärandaja surma ajal on elus pärandaja laps, on pärijaks pärandaja laps. Enne pärandaja surma surnud lapse asemele astuvad surnud lapse lapsed.
Pärandaja lapsed pärivad võrdsetes osades. Surnud vanema asemele astunud lapsed pärivad võrdsetes osades selle osa pärandist, millele olnuks õigus nende surnud vanemal.

Teise järjekorra pärijad pärivad, kui esimese järjekorra pärijaid ei ole. Teise järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased (pärandaja õed-vennad ja nende järglased).

Kolmanda järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja vanavanemad ja nende alanejad sugulased (pärandaja onud-täidid ja nende lapsed). Kolmanda järjekorra pärijad pärivad, kui esimese ja teise järjekorra pärijaid ei ole.

Alles siis, kui on pärimismenetluses tehtud kindlaks, et seadusjärgsed pärijad puuduvad täiesti või kui kõik seadusjärgsed pärijad on pärandist loobunud, on pärijaks kohalik omavalitsus.

Samas on oluline silmas pidada, et kui isik vajab oma vara enda ülalpidamiseks (näiteks hooldekodu eest tasumiseks), on tal õigus vara võõrandada, kanda vara müügist laekunud summade arvelt enda kulud ja pärimiseks ei pruugi vara jäädagi.

Naine, ilma abikaasa ja lasteta. Oli ainult elukaaslane, kes nüüdseks surnud. Sugulasi rohkem ei ole, kui ainult täditütar. Kuidas toimub sellisel juhul pärimine?

Kui naisel on tehtud testament, pärib see, kelle ta on testamendis oma pärijaks nimetanud. Testamendijärgne pärija ei pea olema sugulane ega pereliige. Kui aga testamenti tehtud ei ole, toimub pärimine seaduse järgi. Eesti kehtiv pärimisseadus näeb ette, et sugulased pärivad kolmes järjekorras ning nende pärimisõigus kehtib, arvestades pärandaja üleelanud abikaasa või registreeritud elukaaslase õigusi pärandile.

Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja lapsed ja nende järglased. Kui pärandaja surma ajal on elus pärandaja laps, on pärijaks pärandaja laps. Enne pärandaja surma surnud lapse asemele astuvad surnud lapse lapsed.
Pärandaja lapsed pärivad võrdsetes osades. Surnud vanema asemele astunud lapsed pärivad võrdsetes osades selle osa pärandist, millele olnuks õigus nende surnud vanemal.

Teise järjekorra pärijad pärivad, kui esimese järjekorra pärijaid ei ole. Teise järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased (lapsed ja nende järglased ehk pärandaja õed-vennad ja nende järglased).

Kolmanda järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja vanavanemad ja nende alanejad sugulased ehk pärandja tädid-onud ja nende lapsed. Kolmanda järjekorra pärijad pärivad, kui esimese ja teise järjekorra pärijaid ei ole.

Seega on kirjeldatud olukorras naise pärijaks täditütar kui kolmanda järjekorra seadusjärgne pärija.

Tere! Minu küsimus puudutab kaasomandit, mis on tekkinud kinkelepingu alusel (eelmine omanik tegi kinkelepingu kahele lähisugulasele 50-50 osades). Mõlemad kaasomanikud elavad antud kinnistul ja neil on järeltulijad. Kuidas kohaldub pärimisseadus sellises olukorras? Kas kaasomanike seaduslikud abikaasad kuuluvad pärijateringi või pärivad vaid järeltulijad (lapsed)? Või ei ole siin vahet, kuidas omanikustaatus on tekkinud ja rakendub pärimisseaduses sätestatu. Küsimus puudutab olukorda, kus testamenti ei ole kaasomanikud teinud. Abieluvaraleping puudub samuti.

Kui kinnisasi on kaasomandis, pärivad kummagi kaasomaniku seadusjärgsed pärijad (sugulased ja abikaasa) sellele kaasomanikule kuulunud mõttelise osa. Nii tehakse peale kaasomaniku surma kinnistusraamatusse kanne, mille kohaselt on surnud kaasomaniku kõik pärijad ühisomanikud 1/2 mõttelisele osale  kinnisasjast.

Pärimismenetlus: Pärijateks on 2 tütart, pärand läheb jagamisse 50/50 (vanemate kodu, testamenti ei ole), nii varaline osa kui ka kinnistu. Üks osapool (tütar) ei ole nõus teisele tütrele andma kinnistu võtit, kuidas see on seadusega lubatud? Kuidas teine tütar saab ka kinnistule sisse? Kasvõi näha, et teise osapool ei ole kinnistu vara endale omastanud? Mis õigus on ühel osapoolel võtit enda käes hoida?

Kaaspärijad peavad valdama ja kasutama kogu pärandvara ühiselt, kokkuleppel ja üksmeeles. Ühelgi pärijal ei ole õigust takistada teistel pärandvara kasutamist võrdselt teiste kaaspärijatega. Kui see ei õnnestu, tuleks pärandvara ühisus lõpetada ja pärandvara jagada.

Tere! Soovin esitada küsimuse seadusjärgse pärimise kohta. Testamenti ei ole tehtud. Pärijateks on abikaasa ja kolm last. Kas saan õigesti aru, et peale abikaasa surma, kuulub pool abielu jooksul soetatud ühisvarast abikaasa surma üle elanud abikaasale ja päritav vara on pool ühisvarast, mis läheb jagamisele pärandaja abikaasa ja laste vahel? Seega abikaasale jääb pool ühisvara + üks neljandik päritavat vara.

Just nii on, olete õigesti aru saanud. Kuna abikaasade osad varaühisuses on võrdsed, kuulub üleelanud abikaasale pool ühisvarast ja pool ühisvarast on pärandvara, mille suhtes viiakse läbi pärimismenetlus. Lapsed on esimese järjekorra pärijad. Esimese järjekorra pärijate kõrval pärib abikaasa võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist. Kuna lapsi on kolm, jagataksegi pärand neljaks ja nii abikaasa kui ka iga laps pärib 1/4. Seega on üleelanud abikaasa vara pool abikaasade ühisvarast, millele lisandub 1/4 pärandvarast.

Mis tähendab kolmanda järgu pärijad? Minu ema on lahutatud ja ma tunnegi neid sugulasi,mis on minul nende pärandiga tegemist?

Seadusjärgse pärimise korral (kui pärandaja ei ole teinud testamenti), pärivad sugulased kolmes järjekorras:

Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja alanejad sugulased ehk pärandaja lapsed ja lapselapsed. Seega, kui toimub seadusjärgne pärimine ja pärandajal on vähemalt üks elus laps, siis pärib tema ainukesena. Oluline on ka see, et pärandaja lapselaps pärib ainult siis, kui tema vanemad on surnud (välistamis- ja asenduspõhimõte). Kui esimese järjekorra pärijaid ei ole või need on pärandist loobunud, pärivad teise järjekorra pärijad.

Teise järjekorra pärijateks on pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased ehk pärandaja vennad ja õed. Seega kui pärandajal alanejaid sugulasi pole või need loobuvad pärandist, siis liigutakse teise järjekorra juurde ja pärivad kas pärandaja vanemad või nende puudumisel pärandaja õed ja vennad.

Kolmanda järjekorra pärijateks on pärandaja vanavanemad ja nende alanejad sugulased ehk pärandaja tädid ja onud. Seega kui ei ole olemas pärijaid esimesest ega teisest järjekorrast või mõlema järjekorra pärijad pärandist loobuvad, siis pärivad pärandaja vanavanemad võrdsetes osades. Kui üks vanavanem on surnud, pärivad tema asemel tema alanejad sugulased.