Tere Vajan juriidilist konsultatsiooni seoses oma ema korteriga. Minu ema on pensionär ja puudega inimene. Temaga koos elab minu 44-aastane vend, kes ei tööta, ei ole registreeritud töötuna, tal puudub ravikindlustus, tema isikut tõendavad dokumendid on aegunud ning talle ei ole määratud osalist töövõimet. Samuti ei ole ta vormistanud ennast ema hooldajaks. Vend on alkoholisõltuvuses ning elab täielikult ema pensioni arvel. Kuna ema tervislik seisund ei võimalda tal enam iseseisvalt poes käia, on vend omavoliliselt võtnud enda kasutusse ema pangakaardi. Ta tellib Barbora kaudu toidukaupu koju ning ostab sealjuures ka alkoholi enda tarbeks. Vennal on välja kujunenud sotsiaalfoobia ning minu hinnangul on tal ka tõsiseid terviseprobleeme, kuna tal on suuri raskusi kõndimisega. Minu küsimus on järgmine. Kui tulevikus peaks juhtuma, et ema lahkub siitilmast, jääb vend tõenäoliselt edasi elama ema korterisse. Mina ei soovi teda ülal pidada ning soovin pärast pärimismenetluse lõppu korteri müüa ja saadud raha jagada vastavalt pärimisseadusele. Praeguse seisuga ei ole emal testamenti. Teisi lapsi emal ei ole, seega toimuks pärimine minu ja venna vahel võrdsetes osades. Mida saan juba praegu ette võtta, et tulevikus, kui see aeg saabub, ei jääks vend tänavale, kuid samal ajal ei langeks minu õlule kohustus tasuda korteri kommunaalkulusid ega pidada venda rahaliselt ülal? 

Teie ma surma korral ei teki teil automaatselt kohustust oma täisealist venda ülal pidada. Seadusest ei tulene õele ja vennale üldist vastastikust ülalpidamiskohustust. 
Kui ema sureb ja pärijateks olete teie ja vend, kuulub korter pärandvara hulka ning pärandi vastuvõtmise korral olete kaaspärijad. Pärandvara jagamist võib nõuda kumbki kaaspärija. Kui kokkulepet ei saavutata, võib pärandvara jagamist nõuda kohtus. Seega saab korteri müüa ja müügitulu jagada vastavalt pärandiosadele.
Teie kirjelduse põhjal võib vend vajada sotsiaalhoolekandelist ja tervisealast abi. Soovitan juba praegu pöörduda koos emaga kohaliku omavalitsuse poole, et hinnata mõlema abivajadust ja võimalikke sotsiaalteenuseid. See võimaldaks tegeleda venna olukorraga juba enne ema surma ning samuti leida emale abi igapäevaseks toimetulekuks.
Kui ema soovib oma vara kohta teha korraldusi, mis erinevad seadusjärgsest pärimisest, saab ta teha testamendi või sõlmida pärimislepingu. Pärimisküsimustes soovitan emal pöörduda endale sobiva notari poole nõustamisele, kus saab arutada tema olukorras sobivaid võimalusi. Pärimisküsimustes antav notari nõustamine on üldjuhul tasuta.

Tere. Minu emal on küsimus. Mis saab tema nimel olevast korterist, kui ta peaks meie seast lahkuma. Korteris elab ta üksi. Sissekirjutus on ka minul, samas korteris. Testamenti tehtud pole. Tal on kaks poega mina ja noorem vend. Mina talle vastata ei oska. 

Kui teie emal ei ole testamenti toimub pärimine seaduse järgi. Kui emal on kaks poega ja abikaasat ega registreeritud elukaaslast ei ole, pärivad pojad ema vara (sh korteri) võrdsetes osades – kumbki 1/2. Korterisse sissekirjutus ehk elukoha registreerimine ei anna teile omandi osas ega pärimises suuremat õigust. Samuti ei muuda pärimisõigust see, et ema elab korteris üksi. Kui ema soovib, et tema vara päritakse teistsuguses korras, kui seadusjärgne pärimine ette näeb, saab ta teha testamendi või sõlmida pärimislepingu. Kui teie emal on pärimise kohta küsimusi, soovitan tal pöörduda talle sobiva notari poole nõustamisele, pärimise konsultatsioon on notaris üldjuhul tasuta.

Tere. Minu küsimus on pärimise kohta. Ema on 57 aastat surnud, isa suri hiljuti. Mitu aastat hiljem peale ema surma ehitas isa koos oma kolme lapsega (2 poega ja tütar) uue maja (maja isa nimel siiani). Pojad selles majas ei elanud, isa oma surmani elas oma majas ja tütar oma perega alates maja valmimisest elab seal siiani.Tütar oli isa vanaduspõlves tema hooldaja. Tütrepere on vahepeal majas teinud remonti ja hulgaliselt juurde- ning ümberehitusi. Testamenti ega mingeid muid toiminguid isal notaris tehtud ei ole. Tütar jääb sinna majja elama ka edaspidi, pojad sinna elama ei lähe. On poegadel mingeid õigusi majale, kas või osaliselt? Pojad ei soovi õeperet majast välja ajada ega maja müüki panna. Õde on peaaegu terve oma elu seal elanud ja majja palju panustanud. Kuidas toimida edasi, et lapsed mitte omavahel tülli ei lähe? Kõike head soovides ja päikest Teile!

Kirjeldatud asjaolude põhjal, kui isa ei jätnud testamenti ega sõlminud pärimislepingut, toimub pärimine seaduse alusel. Isa kolm last on esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad, kes pärivad võrdsetes osades. Seega on poegadel samuti õigus pärandvara hulka kuuluvale majale oma pärimisosa ulatuses.
Kuna ema suri juba aastaid tagasi ning maja ehitati pärast tema surma isa nimele, kuulub kirjeldatud asjaolude põhjal eelduslikult pärandvara hulka isa vara, sealhulgas maja. Kui omandi kujunemise osas tekib siiski küsimusi, saab notar kontrollida omandamise aluseks olevaid dokumente.
Asjaolu, et kõik kolm last on isa pärijad, ei tähenda, et maja tuleks tingimata müüa või et keegi peaks sealt välja kolima. Kui pärijate eesmärk on säilitada head suhted, on kõige mõistlikum jõuda omavahel kokkuleppele pärandi jagamises. Näiteks võivad vennad ja õde kokku leppida, et maja jääb õe omandisse ning õde hüvitab vendadele nende pärandiosa väärtuse või lepivad vennad ja õde kokku, et maja jääb õe omandisse ilma, et vennad nõuaksid selle eest hüvitist või võivad vennad oma pärandiosa õele võõrandada või lepivad pärandi jagamise kokkuleppes kokku mõnes muus lahenduses. Sellised kokkulepped vormistatakse notari juures ning notar selgitab pärijatele võimalikke lahendusi ja nõustab neid pärandi jagamisel. 
Pärimismenetlus algatatakse notari juures. Kui kõik kolm last soovivad omavahel häid suhteid säilitada ja jõuda kokkuleppele, tasub sellest notarile juba pärimismenetluse alguses teada anda. Notar saab selgitada pärandi jagamise võimalusi ning nõustada, milliseid toiminguid on soovitud tulemuse saavutamiseks vaja teha.
Asjaolu, et õde on isa hooldanud ning elanud majas aastakümneid koos oma perega ja teinud sinna märkimisväärseid investeeringuid, võib pärandvara jagamisel omada tähtsust. Isa hooldamine iseenesest ei anna suuremat pärimisosa, kuid õe või tema pere tehtud ja tõendatavad kulutused ning parendused majale võivad pärandi jagamisel või võimalike nõuete hindamisel olla asjakohased. Kui pärijad kokkuleppele ei jõua, võib tekkida vajadus hinnata, millised parendused on tehtud õe või tema pere kulul ning kas ja kuidas neid pärandvara jagamisel arvesse võtta.

Tere, kui minu ema on elu jooksul tekitanud endale suured võlad ja pole teada kas ta on teinud testamendi või ei, kuidas käib siis loobumine? Mul on ka õde, kellel on lapsed. Minul on lapsed, kas vastab tõele, et kui mina ja õde loobume pärandusest, kas läheb pärandus edasi meie lastele? Kui kaugele see pärimise otsimine läheb? Kui ka nemad loobuvad, kellele läheb siis edasi?

Kui pärandajast ei ole jäänud kehtivat testamenti, siis toimub pärimine seaduse alusel. Esimese ringi pärijad on lapsed koos pärandaja abikaasa või registreeritud elukaaslasega. Kui lapsed peaksid loobuma, siis asuvad nende asemel pärijateks vastava loobuja lapsed. Kui lapselapsed on alaealised, siis nende eest loobumisel on vajalik, et loobumise avalduse esitavad lapse mõlemad vanemad, juhul kui vanematel on ühine hooldusõigus. Kui pärijaks saab alaealine laps, kelle pärimisõigus tekkis läbi selle, et tema vanem loobus pärimisest, siis loobumiseks ei ole vajalik pöörduda kohtusse, vaid piisab avaldusest notarile.

Kui esimese ringi pärijad on kõik loobunud, siis teise ringi pärijad on surnu vanemad ning nende alanejad sugulased (ehk ema ja isa ning õed-vennad ja nende lapsed). Kui teise ringi pärijad on kõik loobunud, siis kolmanda ringi pärijad on surnu vanavanemad ja nende alanejad sugulased. Kui kolmas ring on kõik loobunud, siis on pärijaks riik või kohalik omavalitsus. 

Tere! Isa suri. Testament puudub. Kui olen õigesti aru saanud, siis pärijad oleme mina (tütar), õde (tütar) ja ema (abikaasa) võrdsetes osades. Minul on 2 last ja 2 lapselast, õde üksik inimene. Soovime emaga pärandist loobuda õe kasuks. Nüüd küsimus: kui meie emaga loobume, kas sellega saab õest ainupärija ? Või on nii, et kui mina pärandist loobun on järgmised pärijad minu lapsed ( minu asemel)?

Kui pärandaja sureb ning ta ei ole kehtivat testamenti, siis toimub pärimine seaduse järgi. S.t esmalt vaadakse, mis on lahkunu perekonnaseis ning kas tal on lapsi, sest esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on lapsed võrdselt üleelanud abikaasaga või registreeritud elukaaslasega. Ehk teie juhtumi korral on teie isa pärijateks teie, teie õde ja teie ema, igaüks 1/3 osas. Kui nüüd pärandaja lastest keegi soovib loobuda, siis tema osa ei lähe loobumise korral automaatselt loobuja külgjoones sugulastele või üleelanud abikaasale. Kui loobub pärandaja laps, siis loobumise korral saavad pärijateks loobuja lapsed. Ehk teie juhtumi korral, kui teie loobute, siis teie asemel saavad teie osa peale pärijateks teie lapsed ning kui loobuvad teie lapsed, siis saavad nende osade osas pärijateks nende lapsed. Kui nüüd kogu teie liin on loobunud, alles siis suureneb teie osa võrra võrdselt teie õe ja ema pärandiosa. 
Kui teie ema loobub, siis tuleb vaadata ka seda, et milline oli teie ema ja teie isa varasuhe ning kas neil oli ühisvara. Ühisvara puhul on pool varast, mis on abielu ajal omandatud, abikaasade ühisvara. S.t. isegi kui teie isa nimele on vara vormistatud või teie ema nimele on vara vormistatud, aga vara on omandatud abielu ajal, siis isegi kui teie ema peaks loobuma pärandist, siis talle kuulub ikka pool varast. Ehk selles osas kui ema on nõus, siis peaks ta tegema lisaks pärandist loobumisele ka tasuta või tasu eest võõrandamise teie õele.
Kui teie soov on, et teie ei saa isa pärandist osa ehk soovite tasuta anda õele oma osa, siis on võimalik vormistada notaris pärandvara ühisuse tasuta võõrandamine. St te ei loobu pärandist, vaid võtate vastu ning kingite oma õele teile kuuluva pärandvara ühisuse osa. Teine võimalus on, et te ei anna kogu pärandvara ühisuse osa õele, vaid teete pärandvara jagamise, kus lepite kokku, et mis vara kelle jääb ning mis tingimustel. 
Juhin veel ka tähelepanu, et pärandist saab loobuda 3 kuu jooksul arvates hetkest, kui pärija saab teada või pidi teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. St kui see aeg on möödas ning mõjuvat põhjust ei olnud, et miks te õigeaegselt ei loobunud, siis enam loobuda pärandist ei saa.
Kui te veel ei ole pöördunud notari poole pärimismenetluse algatamisks, siis julgelt soovitan pöörduda ning selgitada oma soov, ja notar aitab teil leida parima lahenduse. Kui juba on pärimismenetlus algatatud, siis samuti julgelt selgitage pärimismenetlust läbiviivale notarile, mis on teie soov ning notar aitab teil leida parim lahendus. Omale sobiva notari leiate siit https://www.notar.ee/et/notarid/nimekiri. 

Tere! Mina ja minu alaealine õde pärisime isalt ühisomandis oleva vara. Isal oli teise inimesega ühisomandis korter ja garaaž. Nüüd saime isa osa meie ja jagame ühisomandit too inimesega. Tollel inimesel on aga garaaž kohtutäituri poolt arestitud ja kohtutäitur meile mingit täiendavat infot ei anna. Millised on nüüd meie kui pärijate piirangud antud varaga? Kuidas peaksime edasi toimima? Kas ühisomandi lõpetada ei saa?

Ühisomandi lõpetamiseks lihtsaim võimalus on kokkulepe ühisomandike vahel. Kui ühisomanikel kokkulepet ei õnnestu saavutada, peab ühisomandi jagama kohtu hagi esitamisega. Kohtutäiturile soovitame esitada pärimistunnistus, millelt nähtub teie ja teie õe õigus pärida osa isa varast. Kohtutäitur ei saa ühisvarale sissenõuet pöörata, mistõttu võib järeldada, et kuigi garaažon ühisvara, on see teise inimese nimel ainuomanikuna. Kui meie järeldus on õige, peaksite õega esitama ühisavalduse garaaži omanike muutmiseks.

Tere! Seadusjärgse pärimise järgi on pärijateks abikaasa ja 3 last. Välja antud pärimistunnistus, kus on kirjas, et pärijateks on abikaasa ja kolm last igale ühe neljandiku (1/4) suuruses mõttelises osas. Märkuses on kirjas, et pärandaja oli abielus ja abikaasa andmed. Pärimismenetluses kogutud andmete kohaselt kohaldati pärandaja ja tema abikaasa varasuhetele perekonnaseadusest tulenevat ühisvararežiimi. Kinnistusraamatusse on pärimistunnistuse järgi kantud neli pärijat ilma osasid välja toomata, mille järgi 1 pärija arvamus on see, et talle kuulubki 1/4 pärandist. Selle järgi arvestatakse ka maamaks. Pöördusin kinnistusregistrisse ja sealt öeldi, et nemad ei saa abikaasa 50 % ise välja arvestada, et seda peab tegema notar. Pöördusin notarisse ja seal vastati, et kõik on õige ja osade õigeks saamiseks, tuleb vara jagada ja kohal peavad olema kõik pärijad ning olema sellega nõus. Notarite koja lehel on kirjas, et seadusjärgse pärimise korral, on pärandiks 50% ühisvarast. Seda aga pärimistunnistusel kirjas ei ole. Notar ütles, et ei peagi olema. Kuhu kadus minu õigus oma ühisvarale? Milline on õige lahendus?

Kui testamenti tehtud ei ole ning surma hetkel on isik abielus ja tal on 3 last, siis tõesti pärijaid on 4, ehk abikaasa ja 3 last ning iga pärija pärandiosa on 1/4 (PärS § 11 lg 1 kohaselt on seadusjärgsed pärijad pärandaja abikaasa ja pärimiseseaduses nimetatud sugulased; PärS § 13 lg 1 kohaselt on esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad pärandaja alanejad sugulased; PärS § 16 lg 1 p 1 kohaselt pärib koos pärandaja sugulastega pärandaja üleelanud abikaasa esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist).
Pärand on pärandaja vara (PärS § 2). Asjaolu, et pärimistunnistuses on nimetatud 4 pärijat ning kinnistusregistrisse on kantud pärijad ühisomanikena, ei tähenda see automaatselt, et kinnisasi kuulub igale pärijatele 1/4 osas. Juhul kui tegemist oli abikaasade ühisvaraga, siis 1/2 kinnisvarast kuulub üleelanud abikaasale omandiõiguse alusel (kindlasti väljastati teile ka omandiõiguse tunnistus, kus on märgitud vara, mis kuulus abikaasade ühisvara hulka) ning ülejäänud 1/2 kinnistust kuulub pärijatele igale ühele 1/4 osas, ehk antud juhul, kui tegemist oli abikaasade ühisvarasse kuuluva kinnistuga, siis tervest kinnistust kuulub abikaasale 1/2 + 1/8 = 5/8-ndikku ning igale lapsele 1/8-ndik kinnistust.
Notar väljastab pärimistunnistuse, kui pärija pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt tõendatud. Mitme pärija korral märgib notar pärimistunnistuses iga pärija pärandiosa suuruse (PärS § 171 lg 2). Kui pärandaja oli pärandi avanemise ajal abielus, märgib notar pärimistunnistusele pärandaja üleelanud abikaasa ees- ja perekonnanime, isikukoodi, abielu sõlmimise aja ning andmed abikaasade varasuhte kohta. Kui pärandaja abielu oli enne pärandi avanemist lõppenud, kuid abikaasade ühisvara oli jäänud jagamata, märgib notar pärimistunnistusele ka selle asjaolu ning pärandajaga abielus olnud isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi, abielu sõlmimise ja lõppemise aja, samuti andmed abikaasade varasuhte kohta (PärS § 171 lg 5). Kui asjaõigus kuulub abikaasade ühisvara hulka, kuid kinnistusraamatusse on ebaõige kandemääruse alusel selle omajana kantud ainult üks abikaasa, tuleb kande parandamiseks kinnistamisavaldusele lisada omandiõiguse tunnistus, mis tõendab asjaõiguse kuulumist abikaasade ühisvara hulka (KRS § 63¹ lg 3). 
Seni kuni kinnistusregistrisse on ühisomanikena kantud pärijad (abikaasa + lapsed), st kinnistut ei ole jagatud kaasomandisse (st ei ole välja toodud iga omaniku mõtteline osa kinnistust), siis seni ei teagi kolmandad isikud, milline on igale omanikule kuuluv osa vastavast kinnistust, mistõttu ka maamaksu võidakse arvestada võrdselt 4 inimese vahel. Kui te soovite, et kinnistusregistris oleks nähtav igale omanikule kuuluv mõttelise osa suurus, siis tuleb teil pöörduda kõigi pärijate nõusolekul teile sobivasse notaribüroosse (https://www.notar.ee/et/notarid/nimekiri ) ning leppida ühiselt kokku aeg pärandvara jagamise lepingu sõlmimiseks, peale nimetatud lepingu sõlmimist ei ole enam kinnistusregistris ühisomanike kannet, vaid iga isiku nime taga on talle kuuluv mõttelise osa kinnistust. 

Tere Mul on selline küsimus, et kui ma lähen Notari juurde et mis paberid ma pean talle esitama? Kuna tal pole Testamenti tehtud ja tuli välja et Isa vara läheb jagamisele nelja inimese peale. Ja kui üks neljast ei loobu oma osakust mis ta sellega teha võib? Ja meil on kolme toaline ja kuidas seda saaks jagada pooleks nelja vahel? Ja kui mul on peal Kohtutäitur ja kui ma tahan selle korteri oma nime peale kirjutada mis siis kohtutäitur teha saab? Ja ma olen elanud isaga siinkorteris sellest ajast saadik kui Me siia elama tulime ja olen aitanud teada kui ma hakkasin tööl käima ja antsin ka talle üüri raha kuna ma elasin siin koos elukaaslasega. Kui saab üks neljast oma osa kätte ja kas tal on õigus oma osa maha müüa ja kuidas? 

Kui testamenti tehtud ei ole, toimub pärimine seaduse järgi. Kui seadusjärgseid pärijaid on rohkem kui üks, võtavad nad pärandvara vastu ühiselt ja moodustub pärandvara ühisus. Pärijatest saavad ühisomanikud. Kui pärijad soovivad pärandvara jagada, toimub pärandvara jagamine vastavalt Pärimisseaduses sätestatud reeglitele. Jagada võib selliselt, et mõni pärijatest maksab teistele nende osad välja ja saab ainuomanikuks või vara müüakse üheskoos ja raha jagatakse pärijate vahel. Pärijad jagavad pärandvara vastavalt pärimistunnistusele märgitud mõtteliste osade suurustele. Pärandvara jagamine võib toimuda kokkuleppel pärijate vahel notariaalselt või kohtulikult, kui kokkuleppele ei jõuta.

Kui mõne pärija suhtes on käimas täitemenetlus, võib kohtutäitur tema osa pärandvara ühisusest arestida ja müüa enampakkumisel.

Kui hooldekodus on mu tädi kellel pole elavas nimekirjas järglasi ja ka puudub elavate nimekirjas mees siis kellele pärandub ta vara (maja) või mida peaks tegema, et vältida eramu sattumist linna või muu suhtluskauge inimese kätte? Rolli mängib ka nüanss, et paari aasta taguse terviserikke tõttu ei tunne ta alati ära kellega on tegu.

Kui isik ei pruugi olla enam täieliku teovõimega, ei ole tal võimalik koostada testamenti ja kui testamenti ei ole ka varem koostatud, toimub pärimine seaduse järgi.  Seaduse järgi pärivad pärijad pärandaja abikaasaga (kui Pärandajal on abikaasa) koos kolmes järjekorras: 

Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja lapsed ja nende järglased. Kui pärandaja surma ajal on elus pärandaja laps, on pärijaks pärandaja laps. Enne pärandaja surma surnud lapse asemele astuvad surnud lapse lapsed.
Pärandaja lapsed pärivad võrdsetes osades. Surnud vanema asemele astunud lapsed pärivad võrdsetes osades selle osa pärandist, millele olnuks õigus nende surnud vanemal.

Teise järjekorra pärijad pärivad, kui esimese järjekorra pärijaid ei ole. Teise järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased (pärandaja õed-vennad ja nende järglased).

Kolmanda järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja vanavanemad ja nende alanejad sugulased (pärandaja onud-täidid ja nende lapsed). Kolmanda järjekorra pärijad pärivad, kui esimese ja teise järjekorra pärijaid ei ole.

Alles siis, kui on pärimismenetluses tehtud kindlaks, et seadusjärgsed pärijad puuduvad täiesti või kui kõik seadusjärgsed pärijad on pärandist loobunud, on pärijaks kohalik omavalitsus.

Samas on oluline silmas pidada, et kui isik vajab oma vara enda ülalpidamiseks (näiteks hooldekodu eest tasumiseks), on tal õigus vara võõrandada, kanda vara müügist laekunud summade arvelt enda kulud ja pärimiseks ei pruugi vara jäädagi.