Seadusjärgne pärimine

Kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti ega sõlminud pärimislepingut, toimub pärimine seaduse järgi. Eestis reguleerib seadusjärgset pärimist pärimisseadus, mis määrab kindlaks pärijate ringi ja pärimisjärjekorra. Seadusjärgseteks pärijateks on pärandaja sugulased ja abikaasa või registreeritud elukaaslane. 

Pärijate järjekord ja ring

Seadusjärgse pärimise puhul jagatakse pärijad erinevatesse pärimisjärjekordadesse, mis määravad kindlaks, kes ja millises järjekorras pärib. Pärimisseaduse kohaselt on pärimisjärjekorrad järgmised:

1. Esimene järjekord: Pärandaja alanejad sugulased (lapsed, lapselapsed jne). Kui pärandajal on lapsi, siis pärivad nad kogu pärandvara võrdsetes osades. Kui laps on surnud, astuvad tema lapsed (pärandaja lapselapsed) tema asemele.
2. Teine järjekord: Kui pärandajal ei ole alanejaid sugulasi, pärivad pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased (pärandaja õed-vennad ja nende lapsed). Vanemad pärivad võrdsetes osades. Kui üks vanematest on surnud, astuvad tema asemele tema alanejad sugulased.
3. Kolmas järjekord: Kui pärandajal ei ole alanejaid sugulasi ega vanemaid või nende alanejaid sugulasi, pärivad pärandaja vanavanemad ja nende alanejad sugulased (pärandaja onud, tädid ja nende lapsed). Vanavanemad pärivad võrdsetes osades. Kui vanavanemad on surnud, astuvad nende asemele nende alanejad sugulased.

Abikaasa pärimisõigus: Pärandaja abikaasa pärib koos esimese või teise järjekorra pärijatega:

1) esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist;

2) teise järjekorra pärijate kõrval poole pärandist. Kui ei ole sugulasi esimesest ega teisest järjekorrast, pärib pärandaja abikaasa või registreeritud elukaaslane kogu pärandi.

Sundosa õigus

Kui pärandaja on jätnud oma alanejad sugulased, vanemad, registreeritud elukaaslase või abikaasa, kelle ülalpidamine oli pärandaja kohustus, pärandist ilma või vähendanud nende pärandiosa võrreldes sellega, mille nad oleksid saanud seadusjärgse pärimise korral, on neil õigus nõuda sundosa. Sundosa suurus on pool seadusjärgsest pärandiosast, mida pärija oleks seadusjärgse pärimise korral saanud.
Sundosa saajal on võlaõiguslik nõue pärijate vastu, mis tähendab, et sundosa õigustatud isik võib nõuda pärandvara väärtusest lähtudes sundosa suuruse rahasumma maksmist. Sundosa tagab, et pärandaja lähedased, kelle ülalpidamine oli tema kohustus, ei jääks pärandist ilma.

Pärandvara jagamine

Kui pärijaid on rohkem kui üks, võtavad nad pärandvara vastu ühiselt ja moodustub pärandvara ühisus. Pärijatest saavad ühisomanikud. Kui pärijad soovivad pärandvara jagada, toimub pärandvara jagamine vastavalt Pärimisseaduses sätestatud reeglitele. Pärijad jagavad pärandvara vastavalt pärimistunnistusele märgitud mõtteliste osade suurustele. Pärandvara jagamine võib toimuda kokkuleppel pärijate vahel notariaalselt või kohtulikult, kui kokkuleppele ei jõuta.