Siit leiad pärimisega seotud infot, näiteks saad infot, kuidas teha testamenti, kuidas algatada pärimismenetlus või loobuda pärandist. Täpsemalt saad vaadata  pärimisseadusest, notari tasu seadusest ning Notarite Koja kodulehelt.

pärandist loobumise tähtaja algus

pärandist loobumise tähtaja algus

Pärimine
Pärimismenetlus
Saadan Teile taustainfo jaoks enda juhtumi kirjelduse, millega pöördusin notari poole: "Esmaspäeval (18.05.26) pöördus Teie poole minu onu, et algatada pärimismenetlus minu vanaema pärandi osas. Pärandaja suri 1. veebruaril 2026. Mina ei olnud kuni 15. aprillini 2026 teadlik, et olen asenduspärija oma surnud isa asemel. Sel kuupäeval (15.04.26) teatas teine pärija mulle telefonitsi, et olen asenduspärija. Varasemalt oli ta matusepäeval teatanud perele, et tema on ainupärija, mina arvasin seda samuti ning mina kuulun teiste lapselastega teise järjekorra pärijate hulka. Koheselt sellest teada saades, teavitasin oma onu, et mina seda pärandit ei soovi. 16.04.2026 läksin kolmeks nädalaks välisreisile ning mul ei olnud võimalik pärandist loobumisega tegeleda. Eestisse naasin 10.05.2026, pärast mida pöördusin kohe notaribüroode poole sooviga pärandist loobuda. Notaribürood küsisid minult, kas pärimismenetlus on juba algatatud. Seejärel uurisin asja teiselt pärijalt, kes oli mulle varem korduvalt sõnumite teel öelnud, et menetlus on juba algatatud. Hiljem selgus, et pärimismenetlus algatati alles 18.05.2026. Pärast selle info saamist soovitati mul pöörduda pärimismenetlust läbi viiva notari poole. Sooviksin teada, kas eespool toodud asjaolusid arvestades on mul endiselt võimalik pärandist loobuda." Selle peale notar vastas, et need ei ole pädevad argumendid, et pärandist loobumist pikendada. Notar väidab, et kuna ma teadsin pärandaja surmaaega, siis ei loe see, et ma ei teadnud enda pärimisõigusest. Mina sooviksingi nüüd teada, kas asenduspärmisest oleksin pidanud teadma isa surmast alates. Kuidas ei ole pädev argument, et ma ei teadnud sellest, et olen isa asenduspärija (esimese ringi pärija)? Ja ma ei saanud ise ka varem algatada pärimismenetlust, kuna polnud pärimisest teadlik. Lisaks sooviksin selgitust antud paragraafile (märgitud koht), mis seisab täna (20.05.26) pärimisasja teatises : "Pärandist loobumise tähtaeg on kolm kuud. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. (Pärimisseadus § 118,119)."

Pärimisseaduse § 119 lg 1 kohaselt on pärandist loobumise tähtaeg kolm kuud. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama nii pärandaja surmast kui ka oma pärimisõigusest.
Seega ei hakka tähtaeg automaatselt kulgema üksnes surmapäevast. Tähtaja alguse hindamisel on oluline ka see, millal isik sai või oleks pidanud mõistlikult aru saama, et tal on pärimisõigus.
Teie kirjeldatud olukorras on oluline asjaolu, et Te ei olnud enda sõnul teadlik oma asenduspärija staatusest enne 15.04.2026. Samuti viitate sellele, et Teile oli jäänud mulje, et tegemist on ainupärijaga ning Te ei pidanud ennast esimese järjekorra pärijaks. Need asjaolud võivad toetada argumenti, et tegelik teadmine pärimisõigusest tekkis Teil alles 15.04.2026.
Samas tuleb arvestada, et seaduses kasutatud väljend „pidi teada saama“ võimaldab hinnata ka seda, kas isik oleks pidanud oma pärimisõigusest teadlik olema juba varem. Praktikas võivad notar või kohus leida, et lähisugulasena oleks tulnud pärimisõiguse olemasolu varem välja selgitada. Seetõttu ei pruugi üksnes väide, et Te ei teadnud oma asenduspärija staatusest, olla automaatselt piisav tähtaja ennistamiseks või pikendamiseks.
Pärimisseaduse § 119 lg 2 kohaselt võib notar mõjuval põhjusel pärandist loobumise tähtaega pikendada või määrata uue tähtaja, kui teised pärijad sellele vastu ei vaidle. Vaidluse korral lahendab küsimuse kohus.

Vastatud:
25.05.2026

Matusekulude kandmine

Matusekulude kandmine

Pärimine
Alaeline laps/ta esindaja saavad teada ootamatult et lapse isa surnud infarkti ja juba maetud 15päeva tagasi, kuigi surija suhelnud lapse emaga tihti . Kaaspärijad meelega ei teavitanud ja ei kaasatud mitte ühesgi otsustes. surma kuup ja ärasaatmise vahe oli 9päeva, ja saanuksid küll teavitada(kontaktid ka avalikult olemas.) kui pärimistunnistus käes,taodelnud inventuuri. kui kaaspärijatelt aru pärides miks surma päeval võeti surija id kaardiga kogu summa välja tuli vaid arveid. matustekuludest saan aru et on kohustus maksta aga eraldi peielaua ürituse summat,mida ei kaasatud/eelneva kokkuleppeta.ei saanud sõnaõigust hinna ja inim koguste osas. Pärandvara 29943.- ,matused1727- ja peielaud1612.- +juurde tuleb inventuuri ja notarikulud. kas peielaua kulu on kohustuslik makse? kui kaaspärijad otsustasid kaasamata vaid ühte kaaspärijat ja nüüd nõuavad täies ulatuses peielauakulu maksmist.

Saame küsimusest aru nii, et soovite teada, kas kaaspärija on kohustatud osalema peilaua kulude kandmises. Seadus seda nii täpselt ei määratle. Pärimisseaduse § 131 lg 1 kohaselt kannavad pärijad pärandaja matusekulud. Sama paragrahvi lõige 2 täpsustab, et iga pärija kannab pärandaja matuse kulud võrdeliselt oma pärandiosa suurusega, kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti.

Seega peaks esmalt vaatama, et kui suur oli pärandvara kokku ja kui suur on lapse osa selles. Vastavalt tuleb siis ka matusekulud protsentuaalselt pärijate vahel ära jagada. Eesti kultuuriruumis peetakse üldiselt peielaua korraldamist matusetalituse osaks ja need kulud arvatakse matusekulude hulka. Küll aga tuleb ka selliste kulude tegemisel lähtuda mõistlikkuse põhimõttest. Kui Teid lapse esindajana ei kaasatud matuste ettevalmistamise protsessi, siis on Teil õigus väita, et Teie arvates on matusekulud ebamõistlikult suured. Vastavalt võite siis keelduda matusekulude kandmisest osas, mida ebamõistlikuks peate. 

See, et Teile ja lapsele surmast ega matustest ei teatatud, on kindlasti taunimisväärne ja seda enam on Teil alust väita, et kaaspärijad on käitunud vastuolus heade kommetega ja tekitanud kulusid Teiega läbi rääkimata. 

Vastatud:
22.05.2026

Pärija ja annakusaaja

Pärija ja annakusaaja

Pärimine
Testament

Tere! Testamendis on kolm last määratud võrdseteks pärijateks, ja testamendi lõpus on ühele lapsele määratud annakuga kinnisasi. Kas on õiguspärane, kui peale pärandaja surma on kogu pärandvara seesama kinniasi? Kaks pärijat jäävad tühjade pihkudega? Teine küsimus Meil on abikaasaga kaks poega ja me ei tea kas me peaks tegema abikaasade vahelise vastikuse testamendi või mitte? Tänan.

Testamendis võib pärandaja määrata pärijad ning teha ka annakuid. Kui testamendis on kolm last nimetatud võrdseteks pärijateks, siis pärand jaguneb üldjuhul nende vahel võrdsetes osades. Samas võib pärandaja testamendis määrata täiendavalt ühele isikule annakuna konkreetse kinnisasja. Annak ei tee annakusaajat automaatselt ainupärijaks, vaid annab talle õiguse nõuda annakuks määratud eseme või õiguse üleandmist pärijatelt. Kui kogu pärandvara koosneb ainult ühest kinnisasjast ning see kinnisasi on testamendis määratud annakuna ühele lapsele, siis annaku täitmise tulemusena võibki see kinnisasi minna sellele ühele lapsele ja teisted lapsed ei pruugi sellest pärandvarast midagi saada. Samas, kui testamendis on kolm last määratud võrdselt pärijateks, tuleb testamenti tõlgendada tervikuna. Üldjuhul tähendab võrdselt pärijaks määramine seda, et kõigil kolmel lapsel peaks olema õigus saada võrdne osa pärandist. Seetõttu võib sellises olukorras tekkida vastuolu testamendi kahe osa vahel: ühelt poolt on kõik kolm last nimetatud võrdseteks pärijateks, teiselt poolt on kogu vara moodustav kinnisasi määratud annakuna ainult ühele lapsele. Sellisel juhul tuleb välja selgitada pärandaja tegelik tahe. Kui testamendi sisu ei ole üheselt selge, võib tekkida vajadus testamendi tõlgendamiseks. Selle tulemus võib olla kas pärandi jagamine kõigi pärijate vahel või kogu vara jätmine ühele pärijale, sõltuvalt sellest, milline tõlgendus kõige paremini kajastab pärandaja tahet.
Teise küsimuse osas: abikaasade vastastikune testament võib olla mõistlik lahendus juhul, kui soovite ühiselt reguleerida vara pärimist ja tagada teineteise majanduslik kindlustatus pärast ühe abikaasa surma. Sellise testamendi eeliseks on õigusselgus ja see, et abikaasad saavad kokku leppida ühises pärimiskorras. Samas tuleb arvestada, et vastastikune testament piirab teatud juhtudel ühepoolset hilisemat muutmist ning võib mõjutada laste tulevasi pärimisõigusi. Kui peres on kaks poega ja soovite vältida hilisemaid vaidlusi, on mõistlik enne otsustamist arutada notariga läbi: 1) milline vara kuulub kummalegi abikaasale, 2) kas soovite kogu vara esmalt üle anda ellujäänud abikaasale, 3) millal ja kuidas peaksid lapsed pärima, 4) kas soovite sätestada eritingimusi (näiteks kasutusõigus, elamisõigus või annaku tegemine). Sobiva lahenduse valik sõltub teie perekonna ja vara konkreetsest olukorrast. Teile sobiva notari leiate siit https://www.notar.ee/et/notarid/nimekiri 

Vastatud:
15.05.2026

pärandina saadud kinnisvara võõrandamine

pärandina saadud kinnisvara võõrandamine

Kinnisvara ja asjaõigus
Kinnisvara ostmine ja müümine
Pärimine
Tulumaks

Abikaasa surma korral saime koos kahe pojaga päranduseks õigusjärgselt tagastatud maa,mille omakorda abikaasa päris oma emalt.Üks poeg loobus pärandist minu kasuks ja teine kinkis oma osa mulle. Kui nüüd tekib mul soov seda maad müüa,kas siis tuleb saadud tulult maksta tulumaksu?

Vastuvõetud pärandvara ei ole tulumaksuga maksustatav. Kui te aga müüte pärandvarana saadud kinnisvara, mida te ei ole kasutanud oma elukohana või kinnistut, mis on teie nimel olnud küll vähemalt 2 aastat, kuid mille olulise osaks ei ole suvila või aiamaja ning kinnistu suurus on vähemalt 0,26 hektarit, siis tuleb müümisel tasuda tulumaksu kasu pealt. Kasu on müüdud vara soetamismaksumuse ja müügihinna vahe. Kasust on õigus maha arvata müügiga otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud. Pärandina saadud vara soetamismaksumuseks loetakse üksnes pärija tehtud kulud.

Vastatud:
07.05.2026

annaku korraldus testamendis

annaku korraldus testamendis

Pärimine
Testament

Tere Abikaasade vastastikuses testamendis p3 Korraldus surma korral on selline sõnastus: "Peale viimase abikaasa surma jääb meie ühisomandis olev kinnistu, mis asub aadressil X pojale (nimi), kes on sündinud aastal... ." Mida sellisest sõnastusest välja lugeda. Kas tegemist on pärijaga või annaku saajaga?

Kui testaator ei ole määranud isikule kogu oma vara ega selle mõttelist osa, vaid üksnes teatud varalise hüve, pidamata hüve saajat oma õigusjärglaseks, loetakse hüve annakuks ja hüve saaja annakusaajaks.
Kui abikaasade vastastikuses testamendis on kirjas, et peale viimase abikaasa surma jääb meie ühisomandis olev kinnistu, mis asub aadressil X pojale (nimi), kes on sündinud aastal... , siis on abikaasad määranud annaku. 

Vastatud:
28.04.2026

pärimismenetlus

pärimismenetlus

Pärimine
Testament
Pärimismenetlus

Abikaasade vastastikuses testamendis (2008.a) peale viimase abikaasa surma on nende ühisomandis olev kinnistu jäetud pojale. Kas poeg on automaatselt pärija või peab välja selgitama teised võimalikud pärijad? Kas kinnistu on annak? Notar viitas seaduse muudatusele pärimismenetluse algatamisel.

Kui testamendis on pärast viimase abikaasa surma määratud ühisomandis olev kinnistu ühele isikule (pojale), tuleb selgitada, kas tegemist on pärija määramisega või annakuga. Kui kinnistu on jäetud pojale ilma pärijaks nimetamiseta, võib tegemist olla annakuga, mis ei muuda poega automaatselt pärijaks. Sellisel juhul tuleb välja selgitada ka teised võimalikud pärijad ning nende õigused. Kui poeg on testamendis määratud pärijaks, siis on ta pärimismenetluses pärija staatusega, kuid pärimismenetluse käigus tuleb ikkagi kontrollida, kas esineb ka teisi võimalikke pärijaid.
Notari viide seaduse muudatusele puudutab asjaolu, et enne 2009. aasta reformi kehtis Eestis pärimises vastuvõtusüsteem, mis tähendab, et pärija pidi pärandi saamiseks olema aktiivne, ehk avaldama tahet pärand vastu võtta. Kehtiv pärimissüsteem on vastupidine ehk loobumissüsteem, s.t. pärijaks võib saada ilma, et sa oleksid aktiivne pärija. Nüüdse süsteemi puhul peab pärija olema aktiivne, kui ta ei taha pärandit vastu võtta.
Notar peab kontrollima pärijate ringi ja testamendi ulatust enne pärimistunnistuse väljastamist. Kui testamendis oli poeg nimetatud annakusaaja ning testamendis ei ole nimetatud annakutäitjat, siis pärimisseaduse kohuselt on annakutäitjaks pärija. Seega annaku üleandmist saabki teha alles peale seda, kui on selgunud, kes on pärijad ehk kui on väljastatud pärimistunnistus. 

Vastatud:
24.04.2026

kodune testament

kodune testament

Pärimine
Testament
Pärimismenetlus

Tere! Minu õel suri eelmine aasta sõber (enesetapp). Selgus, et õele tehti käsitsi kirjutatud testament. Asja teeb raskeks see, et surnud isiku teised sõbrad arvasid, et nemad saavad testamendi, kuid nad leidsid paberid ja pettusid, et kõik on minu õele. Nad läksid meie koju õelt allkirju nõudma võlts dokumentidele, millega nad oleks saanud omale kõik. Nad lasid õel lugeda testamenti, kuid nad võtsid need kõik talt käest ära. Kuna õde allkirju ei andnud, siis nad vihastasid ja hakkasid ähvardama igatepidi. Neil oli ka kaasas surnud isiku tädi ja tema mees. Nad on helistanud ja manipuleerivad, et viskavad kirjutatud testamendi minema ja me ei saa midagi teha, et las läheb siis riigile, kui nemad ei saa. Nad ähvardasid, et nende sõna õe sõna vastu, et keegi niikuinii ei usu ühte inimesest ja pole tõestus ka. Nad on õe ära blokeerinud ja mitte kuidagi ei saa nendega suhelda. Meil kodus on ka kaamera, kuid see ei tööta ja polegi ühtegi tõestust, et nad käisid. Mida me peaks tegema?

Inimene, kelle kätte on antud kodune testament hoiule või kelle kätte on kodune testament sattunud, on kohustatud koduse testamendi esitama notarile viivitamata pärast testamendi tegija surmast teada saamist. Pärijal või isikul, kellele on tekkinud kahju testamendi varjamise või hävitamise tõttu, on õigus esitada kahju hüvitamise nõue isiku vastu, kes on testamendi süüliselt kõrvaldanud või seda varjanud.
Soovitan pöörduda esimesel võimalusel politsei poole seoses ähvarduste ja võimaliku pettusekatsega ning samuti kui on alust arvata, et testamenti varjatakse või võidakse hävitada. 

Vastatud:
24.04.2026

Pärandist loobumine täitemenetluse korral ja pärandiosa kinkimine

Pärandist loobumine täitemenetluse korral ja pärandiosa kinkimine

Võlad
Täitemenetlus
Pärimine
Pärimismenetlus

Isa suri. Ainuke pärand on maa, millel veel laen palju aastaid peal. Maja põles ära. ainult kõrval hooned. See maa läheb neljale tema täisealisele lapsele. Ühel pojal on kohtutäitur peal, ta sooviks sellest loobuda, et teised lapsed saaksid selle endale. (Tal endal pole lapsi) . Teine vend võtab pärandi vastu, aga kingib siis selle kohe oma kahele õele. Kas see kõik on korrektne? Kas kohtutäitur saab midagi teha et siis õed ei saaks seda endale, näiteks paneb müüki vms.

Pärijal on õigus pärand vastu võtta või loobuda pärandist. Pärast pärandist loobumist ei saa seda enam vastu võtta. Kui pärima õigustatud isik on pärandist loobunud, on pärima õigustatud see isik, kes oleks pärinud siis, kui pärandist loobunu oleks surnud enne pärandi avanemist. Ehk kui teie vennal lapsi ei ole ning ta loobub pärandist, siis tema osa jaguneb tema õdede-vendade vahel. Loobumisel peab arvestama, et loobuda saab 3 kuu jooksul arvates pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest teada saamisest. Kui pärija suhtes toimub täitemenetlus, tuleb arvestada, et pärandist loobumine ei pruugi tähendada, et tema pärandiosa läheb takistusteta teistele pärijatele. Pärimisseaduse § 126 kohaselt võib võlausaldaja nõuda, et pärandist loobunu võlad, mida ei saa tema muu vara arvel tasuda, rahuldataks pärandiosast, millele tal oleks olnud õigus. Võlgade rahuldamisest järele jäänud pärandiosa läheb üle pärijatele, kes pärivad pärandist loobunu asemel. Seetõttu võib täitemenetlus mõjutada seda, kas ja millises ulatuses jõuab pärandiosa teiste pärijateni. Teine vend, kes võtab pärandi vastu, aga soovib oma pärandiosa kinkida oma õdedele või ühele õele, siis see õigus tal on, siin aga tuleks üle rääkida, kas vend tahab õdedele kinkida kogu oma pärandiosa või soovib ta üle anda õdedele üksnes kinnistu osa, ehk sellisel juhul on tegemist pärandvara jagamisega. Kindlasti soovitan siinkohal pidada nõu notariga, kelle juures plaanite pärimismenetluse algatada ning kohtutäituriga, kelle menetluses venna täiteasi on. Notarite kontaktid leiate siit https://www.notar.ee/et/notarid/nimekiri. Kohtutäiturite kontaktid leiate siit https://kpkoda.ee/kohtutaiturid/kohtutaiturid-kontakt/ 

Vastatud:
17.04.2026

pärandvara jagamine

pärandvara jagamine

Pärimine

Tere. Lahkus isa ja tema vara läks jagamisele laste ja abikaasa vahel. Nüüd on käes pärimistunnistus ja vaja oleks isa ettevõtluse ning muude varadega ette võtta erinevad toimingud. Kuid nagu ikka peab igas peres olema keegi, kes neid toiminguid hakkab takistama. Küsimus ongi, et kui kõik pärijad on tegevustega nõus, siis kas üks pärija, kes on vastu, saab kogu asja nurjata. Ja teised pärijad ei saa midagi teha. Või loeb siin ka enamuse arvamus?

Kui on väljastatud pärimistunnistus, millest nähtub iga pärija pärandiosa suurus ning pärandvara pärijad jaganud ei ole, siis on pärijad pärandvara hulka kuuluvate esemete suhtes ühisomanikud.  See tähendab, et kui soovitakse konkreetsete eseme suhtes teha toiminguid, siis on vajalik kõigi pärijate nõusolekut, ei piisa enamusotsusest. Kui kokkulepet ei saavutata, on võimalik pärandvara jagamise nõudega pöörduda kohtusse.

Vastatud:
09.04.2026

Pärandist loobumine

Pärandist loobumine

Pärimine
Pärimismenetlus

Tere. Mul on selline küsimus, et kui lähedane lahkus ja talle jäid võlad. Notar alustab pärandimenetlusega. Ja meile öeldi, et loobumine pärandist ei ole kõige mõistlikum, kuna võib minna väga pikale. Aga kui me siiski sooviksime siis kui pikale see võib venida. Ja kui näiteks kolmanda ringi pärija üks viibib välismaal kari pruugi teda kätte saada- mida see võib meile tähendada ja mis asju võib see kaasa tuua?

Kui kaua kestab pärimismenetlus pärandist loobumise korral on ajaliselt teile ette öelda raske, kuna seadusjärgne pärimine toimub kolme ringi põhiselt, mistõttu võib see osutuda väga ajamahukaks.
Esimese ringi pärijad on lahkunu abikaasa või registreeritud elukaaslane ning lahkunu lapsed ning nende lapsed. Teise ringi pärijad on lahkunu vanemad ja nende alanejad sugulased (lahkunu õed/vennad ja nende lapsed ning nende lapselapsed). Kolmanda ringi pärijad on lahkunu vanavanemad ja nende alanejad sugulased (lahkunu tädid/onud ja nende lapsed ning lapselapsed). 
Põhimõte on selles, et kui vastavast ringist keegi pärijatest loobub ning loobujal on lapsed, siis tema asemel astuvad pärimisringi loobuja lapsed. Kui pärimisringi satuvad alaealised lapsed, kes on saanud pärijaks läbi selle, et nende vanemad on loobunud pärandist, siis üldjuhul sellises olukorras saab alaealiste laste eest loobumise esitada notaris alaealiste laste vanemad. Sõltuvalt, kus riigis pärimisringi sattunud alaealised isikud püsivalt elavad, võib tekkida vajadus loobumise nõusoleku saamiseks pöörduda kohtusse. Kui pärimisringi satuvad täisealised isikud, kes võivad vajada eestkostet, kuid seda ei ole veel määratud või kellele on määratud eestkoste, siis nende puhul pärandist loobumiseks on vajalik kohtulahend eestkoste määramise kohta ning nõusolek kohtult pärandist loobumiseks.
Iga järgmise pärija juurde jõutakse alles siis, kui temale eelnevad otsejoones sugulased on pärandist loobunud ning iga järgmise pärimisringi juurde jõutakse alles siis, kui eelnevas pärimisringis on kõik pärijad pärandist loobunud.
Kui kõik kolmes pärimisringis olijad on pärimisest loobunud, siis viimasena saab pärijaks riik või kohalik omavalitsus. Kohalik omavalitsus või riik pärimisest loobuda ei saa ning juhul kui lahkunul on võlad, siis kohtutäituri poolt koostatud inventuuriakti alusel saab pöörduda kohtusse taotlusega kuulutada välja surnu pankrot. 
Seega alati kui te loobute oma lähedase puhul pärimisest, siis peate arvestama asjaoluga, et pärimist menetlev notar peab tülitama lahkunu kolmes ringis sugulasi. Kui on teada, et lahkunul on võlad, siis tasub enne kui otsustada pärandist loobumise kasuks, kaaluda võimalust pärand hoopis vastu võtta ning kaitsta ennast pärandvara inventuuriga. Inventuuri viib läbi pärija poolt valitud kohtutäitur, kes koostab inventuuriakti, milles kajastatakse lahkunu varad (sh õigused ja kohustused). Inventuuriakt kaitseb pärijat sellega, et pärija ei pea tasuma oma vara arvelt lahkunu võlgu.

Vastatud:
27.03.2026