Tere, kui minu ema on elu jooksul tekitanud endale suured võlad ja pole teada kas ta on teinud testamendi või ei, kuidas käib siis loobumine? Mul on ka õde, kellel on lapsed. Minul on lapsed, kas vastab tõele, et kui mina ja õde loobume pärandusest, kas läheb pärandus edasi meie lastele? Kui kaugele see pärimise otsimine läheb? Kui ka nemad loobuvad, kellele läheb siis edasi?

Kui pärandajast ei ole jäänud kehtivat testamenti, siis toimub pärimine seaduse alusel. Esimese ringi pärijad on lapsed koos pärandaja abikaasa või registreeritud elukaaslasega. Kui lapsed peaksid loobuma, siis asuvad nende asemel pärijateks vastava loobuja lapsed. Kui lapselapsed on alaealised, siis nende eest loobumisel on vajalik, et loobumise avalduse esitavad lapse mõlemad vanemad, juhul kui vanematel on ühine hooldusõigus. Kui pärijaks saab alaealine laps, kelle pärimisõigus tekkis läbi selle, et tema vanem loobus pärimisest, siis loobumiseks ei ole vajalik pöörduda kohtusse, vaid piisab avaldusest notarile.

Kui esimese ringi pärijad on kõik loobunud, siis teise ringi pärijad on surnu vanemad ning nende alanejad sugulased (ehk ema ja isa ning õed-vennad ja nende lapsed). Kui teise ringi pärijad on kõik loobunud, siis kolmanda ringi pärijad on surnu vanavanemad ja nende alanejad sugulased. Kui kolmas ring on kõik loobunud, siis on pärijaks riik või kohalik omavalitsus. 

Mul suri isa ära. Lähedased me polnud ja läbi ei käinud palju. Elasin 17a. välismaal. Viimati suhtlesin temaga telefoni teel 4a tagasi, peale seda ta mu telefonikõnesid vastu ei võtnud. Mulle helistas keegi isa kontaktisik ja teatas ta surmast ja jagas infot matuse kohta. Kuna mul oli eile asja notarisse tütre isapoolse vanaema pärandvara jagamise osas, siis palusin notaril vaadata netist kas isal on testamenti. Ja üllatuseks on kontaktisik on tema testamendijärgne pärija, testament tehtud 2024a. Mulle see kontakisik ütles telefonis, et haigla poolt määratud kontaktisik, kui õigesti aru sain. Tundub mingi suvaline inimene olevat. Uut naist ega rohkem lapsi surnul polnud ja elas eraklikku elu. Kas mul on mõtet kohtutee ette võtta, et testament tühistatud saaks, kasvõi 50% mulle määrata. Kas mul oleks mingeid shansse üldse kohtuasi võita? pärandajast jäi järele 2 toaline korter. Olen pärandaja ainuke ametlik laps ja riigiportaalis on ka see info olemas. Kas oskate mulle juristi soovitada ja kui palju see maksab? Olen igasuguse info eest tänulik!

Antud juhul ei ole arusaadav, kas teile juba anti isa testamendist ärakiri või mitte ning kas testament oli notariaalne või kodune. Kui teie isa surma järgselt ei ole pärimismenetlust algatatud, siis on see õigus teil, samuti saades testamendi on teil kui seadusjärgsel pärijal testamendi vaidlustamisõigus. Kui teie ise pärimismenetlus ei algata ning nt algatab testamendijärgne pärija, siis pärimist menetlev notar saadab teile pärimise algatamisel teate, et on tehtud testament ning teil kui seadusjärgsel pärijal on õigus testament vaidlustada. 
Pärimisseaduse § 88 lg 7 kohaselt kui testamendi tegemisel esines asjaolu, mis annab vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele aluse testamendi tühistamiseks, võib pärast pärandaja surma testamendi tühistada ka isik, kes oleks õigustatud pärima testamendi või selle osa kehtetuse korral. Testamendi tühistamiseks tuleb esitada hagi kohtusse. Testamendi tühistamise hagi võib esitada kohtusse ühe aasta jooksul tühistamise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 30 aasta möödumisel pärandi avanemisest arvates.

Kas olen pärandiasjadest valesti aru saanud? Kui isa suri läks tema osa, ehk 1/2 kinnistust (25 908:2= 12 954ruutmeetrit) jagamisele 3 pärija vahel vahel. S.t. 12 954:3= 4318 ruutmeetrit igale pärandi saajale.Peale ema surma pärisin testamendi järgi kogu emale kuulunud osa ( 12954+4318= 17272) mina, Seega peaks minu arvutuste kohaselt kogu kinnistust kuuluma minule 17272+4318= 21590 ruutmeetrit (2,159ha). Maksuameti lehelt aga avastasin, et kirjas on 12 954 ruutmeetrit ehk 1/2 omandiosa? Kas see on ikka õige?

Teie toodud näite põhjal saan aru, et kui teie isa suri, siis tal kehtivat testament ei olnud ehk pärimine lahendati seaduse alusel. Tema pärandvara hulgas oli abikaasade ühisvarasse kuuluv kinnisvara. Isa pärjaid oli 3, seega iga pärija pärimisosa oli 1/3 pärandajale kuuluvast osast ning kuna tegemist oli ühisvaraga, siis abikaasale omakorda kuulus ½ kinnisvarast.
Kui teie ema suri, siis oli tehtud emal testament ning kogu ema pärandvara pärija olite teie üksi.
Hetkel ei ole üheselt arusaadav, kas peale isa surma sõlmiti ka ühisomandi lõpetamise ja pärandvara jagamise leping, mille kohaselt kanti kinnistusregistrisse omanikud kaasomanikena (ehk abikaasa osa 4/6 ning kummagi lapse osa 1/6) või ühisomandi lõpetamise ja pärandvara jagamise lepingut ei sõlmitud ning kinnistusregistrisse kanti omanikud ühisomanikena. 
Kui suri teie ema ning teile väljastasti pärimistunnistus ning eelnevalt oli kinnistusregitrisse kantud omanikud kaasomanikena, siis nüüd peaks nähtuma kinnistusregitrist, kui te olete taotlenud omaniku muutmist, et teile kuulub 5/6-ndiku ning teisele omanikule 1/6-ndik kaasomandi osa kinnisvarast. Kui aga eelnevalt ei olnud kantud omanikud kaasomanikena, siis peale ema surma pärimistunnistuse väljastamisel ning omaniku muudatuse taotlemisel olete te koos teise omanikuna kinnistusregistrisse kantud kui ühisomanikud ning sellisel juhul, kui väljastatakse Maksu-ja Tolliameti poolt teile maksuteade, siis nemad ei tea teie osa suurust, mistõttu väljastatakse kahe ühisomaniku peale maksuteade kummalegi ½ osas. Ühisomandi lõpetamiseks ning kaasomandiosade suuruste nähtavaks tegemiseks on teil vaja pöörduda notarisse, endale sobiva notari leiate siit https://www.notar.ee/et/notarid/nimekiri. 

Tere! Isa suri. Testament puudub. Kui olen õigesti aru saanud, siis pärijad oleme mina (tütar), õde (tütar) ja ema (abikaasa) võrdsetes osades. Minul on 2 last ja 2 lapselast, õde üksik inimene. Soovime emaga pärandist loobuda õe kasuks. Nüüd küsimus: kui meie emaga loobume, kas sellega saab õest ainupärija ? Või on nii, et kui mina pärandist loobun on järgmised pärijad minu lapsed ( minu asemel)?

Kui pärandaja sureb ning ta ei ole kehtivat testamenti, siis toimub pärimine seaduse järgi. S.t esmalt vaadakse, mis on lahkunu perekonnaseis ning kas tal on lapsi, sest esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on lapsed võrdselt üleelanud abikaasaga või registreeritud elukaaslasega. Ehk teie juhtumi korral on teie isa pärijateks teie, teie õde ja teie ema, igaüks 1/3 osas. Kui nüüd pärandaja lastest keegi soovib loobuda, siis tema osa ei lähe loobumise korral automaatselt loobuja külgjoones sugulastele või üleelanud abikaasale. Kui loobub pärandaja laps, siis loobumise korral saavad pärijateks loobuja lapsed. Ehk teie juhtumi korral, kui teie loobute, siis teie asemel saavad teie osa peale pärijateks teie lapsed ning kui loobuvad teie lapsed, siis saavad nende osade osas pärijateks nende lapsed. Kui nüüd kogu teie liin on loobunud, alles siis suureneb teie osa võrra võrdselt teie õe ja ema pärandiosa. 
Kui teie ema loobub, siis tuleb vaadata ka seda, et milline oli teie ema ja teie isa varasuhe ning kas neil oli ühisvara. Ühisvara puhul on pool varast, mis on abielu ajal omandatud, abikaasade ühisvara. S.t. isegi kui teie isa nimele on vara vormistatud või teie ema nimele on vara vormistatud, aga vara on omandatud abielu ajal, siis isegi kui teie ema peaks loobuma pärandist, siis talle kuulub ikka pool varast. Ehk selles osas kui ema on nõus, siis peaks ta tegema lisaks pärandist loobumisele ka tasuta või tasu eest võõrandamise teie õele.
Kui teie soov on, et teie ei saa isa pärandist osa ehk soovite tasuta anda õele oma osa, siis on võimalik vormistada notaris pärandvara ühisuse tasuta võõrandamine. St te ei loobu pärandist, vaid võtate vastu ning kingite oma õele teile kuuluva pärandvara ühisuse osa. Teine võimalus on, et te ei anna kogu pärandvara ühisuse osa õele, vaid teete pärandvara jagamise, kus lepite kokku, et mis vara kelle jääb ning mis tingimustel. 
Juhin veel ka tähelepanu, et pärandist saab loobuda 3 kuu jooksul arvates hetkest, kui pärija saab teada või pidi teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. St kui see aeg on möödas ning mõjuvat põhjust ei olnud, et miks te õigeaegselt ei loobunud, siis enam loobuda pärandist ei saa.
Kui te veel ei ole pöördunud notari poole pärimismenetluse algatamisks, siis julgelt soovitan pöörduda ning selgitada oma soov, ja notar aitab teil leida parima lahenduse. Kui juba on pärimismenetlus algatatud, siis samuti julgelt selgitage pärimismenetlust läbiviivale notarile, mis on teie soov ning notar aitab teil leida parim lahendus. Omale sobiva notari leiate siit https://www.notar.ee/et/notarid/nimekiri. 

Tere Vajan Eesti juristi abi pärimisdokumendi kasutamiseks Singapuris. Singapuri asutus nõuab varade vabastamiseks “Letters of Administration (või equivalent)”, mis peab olema Singapuri kohtu poolt tunnustatud. Eestis on meil notari väljastatud pärimistunnistus (apostill + vandetõlge olemas). Palun selgitage: Kas Eestis on võimalik taotleda kohtult (maakohus vms) eraldi dokumenti/määrust, mis annaks pärandvara esindusõiguse (analoogne “Letters of Administration / court grant”), või Eestis sellist dokumenti pärimise korral tavaliselt ei väljastata? Kui see on võimalik, siis millise menetluse kaudu ja millisesse kohtusse/instantsi tuleb pöörduda ning mis on täpselt taotletava dokumendi nimetus/sisu?

Pärijate õiguste tõendamiseks väljastab Eesti notar pärimistunnistuse. Notar tõestab pärimistunnistuse, kui pärija pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt tõendatud (Pärimisseadus § 171 lg 1)
Välisriigis oleva vara käsutamiseks esitatakse välisriiki Eesti notari poolt väljastatud pärimistunnistus, mis on tõlgitud vastavasse riigikeelde ning vastavalt riigile kas kinnitatud apostilliga või legaliseeritud.
Eesti notar võib lisaks tõestada Euroopa pärimistunnistuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 650/2012 kohaselt. (Pärimisseadus § § 171 lg11). Nimetatud dokumenti kasutatakse Euroopa Liidu riikides, välja arvatud Ühendkuningriik, Iirimaa ja Taani, kus kohaldatakse rahvusvaheliste pärimisasjade suhtes jätkuvalt siseriiklikku õigust. 
Eesti pärimistunnistusel ei nimetata ära vara, mida päritakse, vaid üksnes pärija, kuna pärijale lähevad pärandi vastuvõtmisega üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. (Pärimisseadus § 130 lg 1). Kui on vajalik pärandvara nimekiri saada, siis on võimalik esitada notarile avaldus inventuuriks. Inventuuri viib läbi notari poolt nimetatud kohtutäitur, kusjuures inventuuri nõude esitaja saab esitada inventuuri tegijale nimekirja talle teada olevast pärandvarast ja pärandvaraga seotud kohustustes. (Pärimisseadus §-d 137, 138 ja 139). 
Soovitan uurida kas Singapuris endal ei ole kohtuinstantsi, mis menetleb välisriigis koostatud pärimistunnistust ning millised dokumendid on teil vaja neile esitada. Näiteks vastupidiselt kui vaja Eestis tunnustada välisriigis koostatud pärimistunnistust ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 650/2012 siin ei kohalduks, siis saab selleks pöörduda Harju Maakohtusse.

Küsimus pärandiosa müügist, ilma et sellest oleksid informeeritud kõiki kaaspärijaid Korteril on 6 pärijat. Kaks pärijat müüsid oma pärandiosa kolmandale isikule, teavitamata sellest teisi kaaspärijaid. Kolmanda pärija osa müüdi kohtutäituri poolt avaliku oksjoni teel kolmandale isikule, teavitamata oksjonist või selle tulemusest teisi kaaspärijaid. Seoses juhtumiga tekkis paar küsimust: 1. Kas oli seaduslik müüa/panna oksjonile pärandiosa, ilma et sellest oleks teavitatud kaaspärijaid, kes pole oma pärandiosa müünud ja kuulsid nii kohtutäituri poolt oksjonile pandud pärandiosa müügist kui ka kahe kaaspärija poolt müüdud pärandiosa müügist juhuslikult. 2. Kas kaaspärijatel, kes pole oma osa müünud, on seaduslik õigus nõuda müügitehingute tühistamist, kuna neid pole teavitatud kahe kaaspärija pärandiosa müügisoovist ega müügist ega ka avalikul oksjonil müüdud pärandiosa müügisoovist ega müügist kolmandale isikule? Aitäh!

Kaaspärijal on õigus vabalt käsutada temale kuuluvat mõttelisest osa pärandvara ühisusest, ta ei ole kohustatud enne võõrandamist teisi kaaspärijaid sellest teavitama. Teistel kaaspärijatel on õigus kahe kuu jooksul arvates pärandvara müügist teadasaamisest (v.a kui müük toimub sundtäitmisel või pankrotimenetluses, samuti kui asi omandatakse avalikes huvides, sealhulgas sundvõõrandatakse või kui  müüakse müüja alanejale või ülenejale sugulasele, abikaasale või registreeritud elukaaslasele) kasutada ostueesõigust (st astuda ostja asemele samadel tingimustel tehingusse).
Seega kui kaaspärija müüb oma osa pärandvara ühisusest kolmandale isikule, on ülejäänud kaaspärijatel ostueesõigus. Ostueesõiguse teostamise tähtaeg on kaks kuud ning see algab arvates teadasaadmisest. Kui müügileping on toimunud, siis peab müüja teisi pärijaid teavitama viivitamatult. Müüja teatamiskohustus loetakse täidetuks ka siis, kui lepingust ja selle sisust teatab või lepingu esitab ostueesõigust omavale isikule ostja. Ehk sõltuvalt sellest millal kaaspärijad said teada pärandvara osa võõrandamisest, võib kaaspärijatel olla veel õigus kasutada ostueesõigust ning astuda ise ostja asemel tehingusse. 
Asjaolu, et teid ei ole müügist teavitatud ei anna automaatset alust müügilepingu tühistamiseks.

Tere ! Kui minu võlg on kuskil 7000 eurot ja soovin pärandist loobuda laste kasuks, siis kui tõenäoline see on, et kohus selle tühistab ja ma ei saa pärandist loobuda?

Pärijal on õigus pärandvastu võtta või sellest loobuda. Pärast pärandist loobumist ei saa seda enam vastu võtta. Kui pärima õigustatud isik on pärandist loobunud, on pärima õigustatud see isik, kes oleks pärinud siis, kui pärandist loobunu oleks surnud enne pärandi avanemist. 

Pärandi vastuvõtmise või pärandist loobumise võib kohus tunnistada kehtetuks tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-des 92 (eksimus), 94 (pettus) ja 96 (ähvardus ja vägivald) sätestatud alustel.

Olen kinnisasja annakusaaja. Olen kinnistu müünud ja pean esitama tuludeklaratsiooni. KUI TESTAMENDIS ON MÄRGITUD ”PÄRIJA POOLT EHITATUD HOONE” PÄRITAVAL KINNISTUL, KAS ON VÕIMALIK KINNISTU MÜÜMISEGA SEOTUD TULUDEKLARATSIOONIS HOONE MAKSUMUS VÄHENDADA? AGA KUI PUUDUVAD MATERJALIDE HANKIMISE KVIITUNGID (32 AASTAT TAGASI EHITATUD), KUIDAS SAAB TÕESTADA JA HINNATA HOONE (SUVILA) VÄÄRTUST? OLEMAS ON PILDID, PROJEKT, OMAKÄELISELT TEHTUD MÄRKMED JA ÜKSIKUD KVIITUNGID ENNE PÄRIMIST.

Tulumaksuga maksustatakse kasu/tulu, mis on saadud kinnisvara müügist. Kasu vara müügist on müüdud vara soetamismaksumuse ja müügihinna vahe. Soetamismaksumus on kõik maksumaksja poolt vara omandamiseks ning selle parendamiseks ja täiendamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud, sealhulgas makstud vahendustasud ja lõivud. Pärandina saadud vara soetamismaksumuseks loetakse üksnes pärija tehtud kulud. 

Lugupeetud advokaat, Palun Teie õiguslikku selgitust järgmises küsimuses. Kas autor peab oma testamendis nimeliselt määrama isiku, kellele jääb autoriõigus pärast tema surma, juhul kui hiljem võivad DNA-testi alusel ilmneda teised lapsed või pärijad? Teisisõnu: kas ja kuidas on võimalik testamendiga tagada, et autoriõigus läheks ainult ühele konkreetsele pärijale, sõltumata võimalikest hiljem ilmnevatest seadusjärgsetest pärijatest? Palun selgitust kehtiva Eesti õiguse alusel ning vajadusel viidet asjakohastele seadusesätetele või kohtupraktikale. Lugupidamisega, 

Kui isik soovib, et tema lahkumisel mingi konkreetne õigus läheks konkreetsele isikule, siis tuleb teha vastava isiku kasuks testament või sõlmida vastava isikuga pärimisleping. Kui ei ole kehtivat testamenti või sõlmitud pärimislepingut, siis isiku surma korral lahendatakse pärimine vastavalt pärimisseadusele, ehk pärijateks on seadusjärgsed pärijad (autoriõigusseadus §-d 36, 37, 74 lg 3 ning pärimisseadus § 10 ja 11). Kui inimesel on soov kindlustada kedagi kindlat saama konkreetset hüve tema surma korral, siis soovitan leida endale sobiva notari (https://www.notar.ee/et/notarid/nimekiri) ning pöörduda julgelt tema poole ning kindlasti annab notar nõu, kuidas antud juhul parimal viisil testament või pärimisleping vormistada. 

Tere. Ema suri novembri keskel, seni oli minu õe juures, ametlikult hooldjaks ta vormistatud ei olnud. Kuna ema ise kodust väljas ei käinud, oli vajalike toimingute tegemiseks õe käes ka ema pangakaart ja id-kaart. Vastavalt pärimistunnistusele pärisime õega kumbki 1/2 ema varadest, sh pangas olnud rahast. Kui olin oma pärimisosa kätte saanud, oli see eeldatust oluliselt väiksem. Küsisin pangast konto väljavõtte ning selgus, et ema surmapäeval, kui info tema surmast ei olnud veel panka jõudnud, võttis õde kontolt matuseks 2000 eurot (ilma surmatunnistuseta siis). Lisaks sellele kandis enda kontole ka ema deposiidis olnud raha ning kandis selle enda kontole ja nii jäigi ema kontole väike summa, mis jagunes veel kaheks. Küsisin pärismistunnituse väljastanud notarilt, kas neile saab teha täiendava avalduse selle kohta, vastus oli eitav. Summad pole küll suured, aga minu silmis on tegemist minu õiguste riivamisega. Õega veel rääkinud pole, sest esiteks elame üksteisest kaugel, teiseks pole see telefonijutt ja kahjuks pole ka omavahelised suhted kõige paremad. Kuidas nüüd edasi?

Pärand on pärandaja vara ning pärandi avanemise aeg on pärandaja surmapäev. Kui me räägime teie ema kontodest, siis on teil õigus pärimistunnistuse alusel küsida pangast info, et mis summa oli teie ema kontol tema surmapäeval, samuti on teil õigus saada teavet, et millised summad on kontolt välja võetud peale teie ema surma. Väljakujunenud tava kohaselt võimaldavad erinevad krediidiasutused isiku surma korral kasutada lahkunu pangakontol olevaid vahendeid matusekulude katmiseks surmatunnistuse ja matusekulude arvete/tõendite alusel, konkreetne summa sõltub pangas. Matusekulude kandmise kohustus on pärijatel võrdeliselt oma pärandiosa suurusega, kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti ning kui pärandvarast ei piisa pärandaja matuse kuludeks, kannab pärija need kulud oma arvel. Seega on teil õigus poolele rahale, mis oli teie ema kontol tema surmapäeval ning juhul, kui matusekulud kandis teie õde, siis on teil omakorda kohustus tasuda poole matusekuludest oma õele, kusjuures kuna teie õde võttis pangakontolt välja 2000 eurot, siis teie osa 1000 eurot, on teie poolt matusekuludeks kantud. Seega summa, mis teil on õigus õelt välja küsida saate selliselt, kui jagate ema surmapäeval ema kontol oleva summa pooleks ja lahutate teie poolt õele tasumisele kuuluva poole matusekuludest (sh arvestate, et 1000 eur on teie poolt juba kantud), siis ülejäänud summa on teil õigus nõuda õelt välja.