testamendi vaidlustamine
Mul suri isa ära. Lähedased me polnud ja läbi ei käinud palju. Elasin 17a. välismaal. Viimati suhtlesin temaga telefoni teel 4a tagasi, peale seda ta mu telefonikõnesid vastu ei võtnud. Mulle helistas keegi isa kontaktisik ja teatas ta surmast ja jagas infot matuse kohta. Kuna mul oli eile asja notarisse tütre isapoolse vanaema pärandvara jagamise osas, siis palusin notaril vaadata netist kas isal on testamenti. Ja üllatuseks on kontaktisik on tema testamendijärgne pärija, testament tehtud 2024a. Mulle see kontakisik ütles telefonis, et haigla poolt määratud kontaktisik, kui õigesti aru sain. Tundub mingi suvaline inimene olevat. Uut naist ega rohkem lapsi surnul polnud ja elas eraklikku elu. Kas mul on mõtet kohtutee ette võtta, et testament tühistatud saaks, kasvõi 50% mulle määrata. Kas mul oleks mingeid shansse üldse kohtuasi võita? pärandajast jäi järele 2 toaline korter. Olen pärandaja ainuke ametlik laps ja riigiportaalis on ka see info olemas. Kas oskate mulle juristi soovitada ja kui palju see maksab? Olen igasuguse info eest tänulik!
Antud juhul ei ole arusaadav, kas teile juba anti isa testamendist ärakiri või mitte ning kas testament oli notariaalne või kodune. Kui teie isa surma järgselt ei ole pärimismenetlust algatatud, siis on see õigus teil, samuti saades testamendi on teil kui seadusjärgsel pärijal testamendi vaidlustamisõigus. Kui teie ise pärimismenetlus ei algata ning nt algatab testamendijärgne pärija, siis pärimist menetlev notar saadab teile pärimise algatamisel teate, et on tehtud testament ning teil kui seadusjärgsel pärijal on õigus testament vaidlustada.
Pärimisseaduse § 88 lg 7 kohaselt kui testamendi tegemisel esines asjaolu, mis annab vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele aluse testamendi tühistamiseks, võib pärast pärandaja surma testamendi tühistada ka isik, kes oleks õigustatud pärima testamendi või selle osa kehtetuse korral. Testamendi tühistamiseks tuleb esitada hagi kohtusse. Testamendi tühistamise hagi võib esitada kohtusse ühe aasta jooksul tühistamise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 30 aasta möödumisel pärandi avanemisest arvates.