Siit leiad pärimisega seotud infot, näiteks saad infot, kuidas teha testamenti, kuidas algatada pärimismenetlus või loobuda pärandist. Täpsemalt saad vaadata  pärimisseadusest, notari tasu seadusest ning Notarite Koja kodulehelt.

Rahalise hüvitise saamine pärimisel

Rahalise hüvitise saamine pärimisel

Pärimine

Pärandiasi-kas saan kaasomandisse kaasamise asemel nõuda rahalist kompensatsiooni ja kuidas?

Üks võimalus on võõrandada oma osa pärandvara ühisusest teistele pärijatele kokkulepitud tasu eest. Teine võimalus on sõlmida pärandvara jagamise kokkulepe, mille kohaselt jääb konkreetne vara ühele pärijale, kes maksab teistele rahalise hüvitise. Samuti võivad pärijad kokku leppida konkreetse pärandvara eseme müügis ja jagada saadud raha pärandiosade alusel.
Sobiva lahenduse valik sõltub pärandvara koosseisust ning sellest, kas pärijad soovivad kokku leppida kogu pärandvara või üksnes konkreetse vara osas. Oluline on ka teiste pärijate nõusolek vastava lahendusega.

Vastatud:
10.11.2026

Pärija vastutus pärandaja võlgade eest

Pärija vastutus pärandaja võlgade eest

Pankrotiavaldus
Pärimine
Pärimismenetlus

Tere, Minu abikaasa suri oktoobris 2019.Kuna testament puudus,siis maja mis oli tema nimel läks automaatselt minu ja minu kahe lapse nimedele.Minu meelest tegime notari juures kõik vajalikud asjaajamised ära paar nädalat peale abikaasa surma. Ei mäleta täpset terminit, aga mingi inventuur ei olnud osa notari teenustest,jäi tegemata.Nüüd 7 aastat hiljem võtis minuga ühendust laenuandja seoses võlaga mis on minu lahkunud abikaasa nimel.Võtsin ühendust notariga kelle poole pöördusime 7 aastat tagasi,aga sealt ei saanud mingit selgust. Kuidas peaks ma edaspidi tegutsema?

Teie olukorras tuleks esmalt selgitada välja, kas teie lapsed olid abikaasa surma ajal alaealised ning kas pärimismenetluse käigus pärandvara inventuuri tegelikult taotleti. Seda saate täpsustada pärimismenetlust läbi viinud notarilt. Inventuuri ei vii läbi notar, vaid kohtutäitur, kelle määrab notar, kui pärija soovib inventuuri läbiviimist.
Pärimisseaduse (PärS) § 136 lg 1 kohaselt on pärandi inventuur kohustuslik, kui pärijaks on alaealine. Kui lapsed olid alaealised ja inventuuri ei taotletud, võib teil PärS § 136 lg 2 alusel tekkida isiklik vastutus nende pärandaja võlgade eest, mille tasumiseks pärandvarast ei piisanud. Kui kõik pärijad olid täisealised ja inventuuri ei taotletud, võib inventuuri teatud tingimustel nõuda ka praegu. PärS § 137 lg 2 kohaselt on inventuuri nõudeks aega 3 kuud pärast seda, kui pärija sai teada või oleks pidanud teada saama asjaoludest, millest võib järeldada, et pärandvarast ei piisa pärandaja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. PärS § 143 lõike 1 kohaselt on pärast inventuuri tegemist pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. Kui pärija saab teada, et pärandvarast ei piisa võlgade tasumiseks ja ta ei soovi neid oma isikliku vara arvelt tasuda, peab ta esitama kohtule pärandvara pankrotiavalduse 3 kuu jooksul alates sellest, kui ta sai sellest teada või oleks pidanud teada saama.
Samuti soovitan küsida võlanõudjalt dokumente, mis tõendavad võlakohustuse olemasolu, sealhulgas infot selle kohta, millal muutus nõue sissenõutavaks ja miks esitatakse nõue alles nüüd. Kindlasti tuleks uurida ka seda, kas võimalik võlg oli tagatud hüpoteegiga teie pärandina saadud kinnisasjale. Kinnistusraamatust saate kontrollida, kas kinnistule on hüpoteek seatud ja kelle kasuks. Dokumentide põhjal saab hinnata, kas nõue on põhjendatud ja kas see võib olla aegunud. Aegumist ei kohaldata automaatselt – sellele peab võlgnik ise tuginema. TsÜS § 146 kohaselt on tehingust tuleneva nõude üldine aegumistähtaeg kolm aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult, siis on nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Kindasti ei soovita enne kõikide asjaolude selgumist võlga tasuda ega seda enda isikliku kohustusena tunnistada.

Vastatud:
08.11.2026

Pärandvara pankrot ja pärija vastutus ning abikaasade vara kuulumine pärandvara hulka

Pärandvara pankrot ja pärija vastutus ning abikaasade vara kuulumine pärandvara hulka

Perekond
Abikaasade varalised suhted
Pankrotiavaldus
Pärimine
Kui kaua on pärijatel aega pärast pärandvara inventuuri teostamist esitada pärandvara pankroti avaldus? Kas ja kui üldse, millistel juhtudel vastutab pärija pärast pärandvara pankroti väljakuulutamist oma isikliku varaga? Kas pärandvara hulka kuuluv lahkunu abikaasa vara jaguneb varaühisuse korral pooleks või läheb 100% ulatuses lahkunu varade arvestuses arvesse? Tänan!

1. Pärandvara pankrotiavalduse esitamise tähtaeg
Pärimisseaduse (PärS) § 137 lõike 2¹ kohaselt on pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja kohustatud esitama kohtule pärandvara pankrotiavalduse kolme kuu jooksul alates hetkest, mil ta sai teada või oleks pidanud teada saama asjaoludest, millest võib järeldada, et pärandvarast ei piisa PärS § 142 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud nõuete rahuldamiseks ning pärija ei ole nõus neid oma vara arvel rahuldama. Kolmekuulise tähtaja algus ei ole automaatselt seotud inventuuri lõpetamise kuupäevaga, vaid sõltub asjaoludest teadasaamise või nendest teada saama pidamise hetkest.
2. Pärija vastutus oma isikliku varaga
PärS § 143 lõike 1 kohaselt on pärast inventuuri tegemist pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. Pärast pärandvara pankrotiavalduse esitamist on pärija vastutus PärS § 143 lõike 4 kohaselt piiratud pärandvaraga. Pärija peab pankrotivarasse välja andma selle, mille ta on seoses pärandi avanemisega pärandaja varast saanud või sellest loonud. Pärija võib siiski vastutada oma isikliku varaga seaduses sätestatud juhtudel. Näiteks PärS § 144 kohaselt vastutab pärija oma varaga juhul, kui ta jätab võlausaldajate kahjustamise eesmärgil pärandvara nimekirjast välja pärandisse kuuluvaid asju või õigusi või märgib sinna olematuid kohustusi. Samuti tuleb arvestada PärS § 143 lõikes 2 sätestatud vastutusega juhul, kui pärija täidab enne inventuuri tegemist ühe võlausaldaja nõude, teades või pidades teadma, et võlausaldajate nõuded võivad ületada pärandvara väärtuse, ning tekitab sellega kahju teistele võlausaldajatele.
3. Abikaasade vara kuulumine pärandvara hulka
Pärandvara koosseisu määramisel tuleb lähtuda abikaasade vahel kehtinud varasuhtest. Kui abikaasade vahel kehtis varaühisus, moodustavad Perekonnaseaduse (PKS) § 25 kohaselt ühisvara varaühisuse kestel omandatud esemed ja muud varalised õigused. PKS § 39 kohaselt kuulub abikaasa surma korral tema osa ühisvaras pärandvara hulka. Ühisvara jagatakse üldjuhul võrdsetes osades (PKS § 37 lõige 3). Seega kuulub üldjuhul 50% ühisvarast üleelanud abikaasale ja 50% surnud abikaasa pärandvara hulka. Arvestada tuleb ka võimaliku abieluvaralepinguga ja konkreetse vara omandamise asjaoludega. Nimelt ei kuulu varaühisuse korral ei kogu abikaasade vara tingimata ühisvara hulka. PKS § 27 kohaselt on abikaasa lahusvara muu hulgas enne abiellumist omandatud vara ning abielu kestel kinke või pärimise teel saadud vara. Selline vara kuulub selle abikaasa pärandvara hulka, kellele see kuulus. Kui abikaasade varasuhteks oli valitud varalahusus, kuulub kummagi abikaasa omandis olev vara talle eraldi ning surnud abikaasa vara arvatakse tervikuna tema pärandvara hulka. Kui abikaasad olid valinud varasuhteks vara juurdekasvu tasaarvestuse, siis siin jääb kummagi abikaasa omandatud vara tema omandisse, kuid varasuhte lõppemisel võib tekkida teisel abikaasal rahaline tasaarvestusnõue. Seega, kui surnud abikaasa vara juurdekasv oli suurem kui üleelanud abikaasal, võib üleelanud abikaasal olla rahaline nõue surnud abikaasa pärandvara vastu. Kui nõue kuulub aga surnud abikaasale, läheb see tema pärandvara koosseisu.

Vastatud:
30.10.2026

Tuhastatud inimese urni välja nõudmine ja matmise kohustus

Tuhastatud inimese urni välja nõudmine ja matmise kohustus

Perekond
Pärimine
Testament
8 kuu eest suri kasuisa. Tuhastati, urn tema isa õe laste käes ja nad pole seda endiselt maha matnud (lahkunu ise neid inimesi ei sallinud). Õed-vennad, vanemad lahkusid enne teda, elusolevaid lapsi samuti pole. Mina olen ametlikult lapsendamata kasulaps, keda 17 a kasvatati ja testamendi järgne ainupärija. Pärimistunnistus ja pärand käes aga pole tuhka mida matta. Soovin oma kasuisa urni tema perekonna hauaplatsile matta aga kiuslike sugulastega ei saa normaalselt suheldud ja peavad mind ei kellekski ning ähvardati politseiga, kui kasuisa lahkumise järel samal päeval ukseluku ära vahetasin (sest joomakaaslased oleks muidu kõik laiali tassinud). Sõnumitele nad enam ei vasta. Pangast saadi matuste tarvis 1000€ aga seda pole minu meelest täies mahus sihipäraselt kasutatud, kuna hauaplatsil pole ei urni ega hauakivi. Uurisin kalmistuvahilt järele ja tema andmeil pole mu kasuisa sinna kalmistule maetud. Mis võimalused mul on Eesti teisest otsast urn enda kätte saada ja ise matused ära korraldada?

Kalmistuseaduse reguleerib tuha paigutamist pitseeritavasse konteinerisse või urni ning reguleerib tuha säilitamist ja matmist kui tellija ei ole tähtaegselt tuhale järgi tulnud või kui on tegemist omasteta surnuga. Teie puhul on olukord, kus tellija tuli tuhale järgi ning ei anna seda teile üle, mistõttu kalmistuseadus siin teid ei aita, kuna see ei reguleeri urni üleandmise vaidlust ega kohustust urni kalmistule matta. Lisaks peate te arvestama, et isegi kui teie olete testamendijärgne ainupärija, ei tähenda see automaatselt, et teil on õigus nõuda urni üleandmist või nõuda urni matmist. Kui sugulased keelduvad urni üleandmisest võite pöörduda advokaadi poole, et hinnata kas teil on alust nõuda urni üleandmist või urni matmist kalmistule (nt testamendist tulenev kohustus). Kui te kahtlustate, et matusteks saadud raha on kasutatud ebaseaduslikult, siis koguge tõendusmaterjal ning pöörduge advokaadi poole, et hinnata kas on alust esitada rikkumise nõue.

Vastatud:
22.10.2026

Pärandvara jagamine ja kodu säilitamine

Pärandvara jagamine ja kodu säilitamine

Tehingud lapse varaga
Pankrotimenetlus
Omand
Ostueesõigus
Pärimine
Tere! Olen kahe alaealise (14- ja 16-aastane) seaduslik eestkostja. Mõlemale kuulub 1/3 mõtteline osa pärandvara ühisusest, mille koosseisu kuulub kinnistu koos elamuga. Tegemist on meie pere ainsa ja alalise koduga, kus elan koos nelja lapsega. Kolmas 1/3 mõtteline osa kuulus varem alaealiste isale, kelle pankrotimenetluse käigus müüdi see kohtutäituri enampakkumisel äriühingule. Nüüd on äriühing väljendanud soovi pärandvara ühisus lõpetada ja vara jagada. Soovin teada järgmist. 1. Kas äriühingul on õigus nõuda pärandvara ühisuse lõpetamist ja kinnistu müümist ka juhul, kui ülejäänud 2/3 kuulub alaealistele ning eestkostja ei ole müügiga nõus? 2. Kas kohus peab arvestama asjaoluga, et tegemist on alaealiste ainsa koduga? Millised võimalused on kodu sundmüügi vältimiseks? 3. Kas eestkostjal või alaealistel oli enampakkumisel ostueesõigus ning kas seda saab veel kasutada? 4. Kas mul on võimalik äriühingu osa välja osta sama hinnaga, millega see enampakkumisel omandati, või võib äriühing nõuda kõrgemat hinda? 5. Kas vara jagamisel saab taotleda kinnistu jätmist alaealistele, hüvitades äriühingule tema osa rahas? 6. Kas osa väljaostmiseks või pärandvara jagamise kokkuleppe sõlmimiseks on vaja kohtu nõusolekut? 7. Milliseid õiguslikke samme peaksin eestkostjana astuma, et kaitsta alaealiste varalisi õigusi ja säilitada nende kodu? Minu eesmärk on leida õiglane ja seaduslik lahendus, mis võimaldaks lastel säilitada oma kodu. Palun võimalusel viidata asjakohastele õigusnormidele. Ette tänades!

Teie olukorras on võimalik taotleda lahendust, mille korral kinnistu jääb lastele ja äriühingule hüvitatakse tema osa rahas. See ei ole siiski automaatselt tagatud.Siinkohal vastused teie toodud küsimustele: 1. Kas äriühingul on õigus nõuda pärandvara ühisuse lõpetamist ja kinnistu müümist ka juhul, kui ülejäänud 2/3 kuulub alaealistele ning eestkostja ei ole müügiga nõus? Jah, äriühing võib pärandvara ühisuse osa omanikuna nõuda pärandvara jagamist (pärimisseaduse § 152). See ei tähenda, et kinnistu tuleb tingimata müüa. 2. Kas kohus peab arvestama asjaoluga, et tegemist on alaealiste ainsa koduga? Millised võimalused on kodu sundmüügi vältimiseks? Jah, laste vajadusi ja huve tuleb arvestada (PärS § 159 lg 1). Sundmüügi vältimiseks võib pakkuda äriühingule tema osa rahas hüvitamist.
3. Kas eestkostjal või alaealistel oli enampakkumisel ostueesõigus ning kas seda saab veel kasutada? PärS § 149 lg 1 näeb ette kaaspärijate ostueesõiguse pärandvara ühisuse osa müümisel kolmandale isikule. Enampakkumisel ei saa aga ostueesõigust kasutada (täitemenetluse seadustik § 98 lg 5). Pankrotivara enampakkumisel kohaldatakse üldjuhul täitemenetluse reegleid (pankrotiseaduse § 135 lg 1 ja 136 lg 1). Seetõttu ei saanud ostueesõigust kirjeldatud enampakkumisel kasutada. 4. Kas mul on võimalik äriühingu osa välja osta sama hinnaga, millega see enampakkumisel omandati, või võib äriühing nõuda kõrgemat hinda?
Äriühinguga võib kokku leppida osa väljaostmises enampakkumise hinnaga, kuid äriühing ei ole kohustatud selle hinnaga müüma. Tal on võimalik küsida ka kõrgemat hinda. 5. Kas vara jagamisel saab taotleda kinnistu jätmist alaealistele, hüvitades äriühingule tema osa rahas? Seda võib taotleda, kuid tulemus ei ole tagatud. PärS § 159 lg-d 2–4 reguleerivad pärandvara esemete jaotamist ning rahalise hüvitise maksmist. 6. Kas osa väljaostmiseks või pärandvara jagamise kokkuleppe sõlmimiseks on vaja kohtu nõusolekut? Jah. Pärandvara jagamise lepingu sõlmimiseks alaealiste nimel on vajalik kohtu eelnev nõusolek (perekonnaseaduse (PKS) § 188 lg 1 p 2). Kui tehing puudutab alaealistele kuuluva kinnisasja käsutamist, tuleb arvestada ka PKS §-ga 187 lg 1. 7. Milliseid õiguslikke samme peaksin eestkostjana astuma, et kaitsta alaealiste varalisi õigusi ja säilitada nende kodu? Soovitan tellida kinnistu turuväärtuse hindamine ning teha äriühingule kirjalik ettepanek tema osa rahas hüvitamiseks. Kui kokkulepet ei saavutata, võib taotleda pärandvara jagamist kohtus, põhjendades kinnistu lastele jätmise vajadust laste huvide ja eluasemevajadusega. Alaealiste nimel kokkuleppe sõlmimisel tuleb arvestada kohtu eelneva nõusoleku nõudega (PKS § 188 lg 1 p 2).
 

Vastatud:
21.10.2026

Pärija ja asepärija nimetamine testamendis ning ühisvara pärimine

Pärija ja asepärija nimetamine testamendis ning ühisvara pärimine

Pärimine
Seadusjärgne pärimine
Testament
Tere! Soovin nõu pärimise küsimuses. Minu vanatädil (minu vanaema õel) ei ole lapsi. Tema abikaasa on surnud ning ka temal lapsi ei olnud. Vanatädi abikaasal oli vend, kes on samuti surnud, kuid vennal oli üks laps. Minu vanatädi on teinud testamendi, millega jätab oma korteri minu vanaemale. Minu vanaemal ei ole abikaasat ja tal on ainult üks laps – minu ema. Mis saab juhul, kui minu vanaema sureb enne minu vanatädi? Kes sellisel juhul pärib vanatädi korteri? Kui testament on tehtud minu vanaemale? Kas pärijaks oleks minu ema või võib korteri pärida vanatädi abikaasa venna laps?

Pärimise alused on seadus, testament või pärimisleping ning testament läheb seadusest ettepoole (PärS § 9). Kui testamendijärgne pärija sureb enne pärandajat ning testamendis nimetatud pärija ei ole pärandaja alaneja sugulane, siis testamendis nimetatud pärija (teie vanaema) surma korral ei ole automaatselt pärijateks pärija alanejad sugulased (teie ema), vaid pärimine toimub seaduse alusel. Seega juhul kui testamendis on nimetatud üksnes pärija, kes ei ole pärandaja alaenaja sugulane ning testamendis ei ole asepärijat nimetatud, siis juhul kui pärija sureb enne pärandajat ning pärandaja ei ole teinud uut testamendi, siis tema surma korral lahendatakse pärimine seaduse alusel. Seega sellisel juhul notar vaatab kas on olemas esimese järjekorra pärijaid (teie vanatädi lapsed ning nende lapselapsed). Kui neid ei ole või nad kõik on pärandist loobunud vaadatakse kas on olemas teise järjekorra pärijaid (teie vanatädi vanemad ning alanejad sugulased. Siin tuleb pärijate ringi ka teie ema kui teie vanatädi õelaps). Kuigi teie ema tuleb pärijate ringi läbi teise järjekorra pärijate, siis siin tuleb arvestada, kui keegi teise järjekorra pärijate ringist on surnud, siis nende pärimisosade ulatuses astuvad pärijatena nende asemel pärimisringi nende alanejad sugulased, mis tähendab, et kui teie vanatädi vanematel on olnud veel lapsi ning nendel omakorda lapsi, siis teie ema ei pruugi olla ainupärija, kuna surnud pärija asemel astuvad pärimisringi sugulased, kes on pärandajaga suguluses surnud alaneja sugulase kaudu. Seega juhul kui vanatädi soovib, et kindlasti oleks pärimise järjekord selline, et esmalt on pärijaks teie vanaema ning tema surma korral teie ema, siis tuleks testament vormistada selliselt, et lisaks pärija nimetamisele kajastub testamendis ka asepärija. Endale sobiva notari testamendi tegemiseks või muutmiseks leiad siit.

Vanatädi enda pärandi osas vanatädi abikaasa vennalaps ei päri. Kuid korteri omandi küsimus võib olla keerulisem. Nimelt, kui korter soetati abielu ajal ja kuulus abikaasadele ühisvarana, siis kuulus pool korterist vanatädi abikaasale (PKS § 25). See pool läks vanatädi abikaasa surma korral vanatädi abikaasa pärandvarasse. Kui vanatädi abikaasa pärand pole lahendatud (pärimismenetlust pole läbi viidud ja pärijaid pole kindlaks tehtud), siis ei pruugi kogu korter praegu vanatädile kuuluda, isegi kui kinnistusregistrist nähtub üksnes vanatädi nimi. Osa võib kuuluda vanatädi abikaasa pärijatele. Kui abikaasa tegi testamendi, siis sõltub testamendis kajastatust. Kui abikaasa testamenti ei teinud, pärivad seaduse järgi lapsed (neid pole), seejärel teise järjekorra pärijad, ehk tema vanemad ja nende alanejad sugulased. Vanemad ja vend on surnud, seega astub venna asemele vennalaps. Teise järjekorra pärijate kõrval pärib ka abikaasa (vanatädi) poole pärandvarast, teise poole saab vennalaps (PärS § 16 lg 1 p 2). Pärimise teel konsultatsiooni saamiseks soovitan pöörduda notari poole. Üldjuhul on pärimise konsultatsioon tasuta. 
 

Vastatud:
03.10.2026

Pärandvara ühisus ja pärandvara jagamine

Pärandvara ühisus ja pärandvara jagamine

Pärimine
Seadusjärgne pärimine

Tere! Olen pärandi saajaks kaugele sugulasele, keda ma ei tunne. Kaaspärijateks on veel 9 inimest, kellest sain samuti teada alles siis, kui notar kirjutas mulle pärandi saamise teatega. Olen saanud kätte päranditunnistuse ning olen ka pangas käinud, tean kui palju raha mulle määratud on + kinnisvara. Pangas aga öeldi, et mul on vaja pärandi jagamise lepingut. Mul on seda väga keeruline teha, kuna ei tea, kuidas nende 9 inimesega kontakteeruda. Ka nemad pole minuga ühendust võtnud aasta jooksul. Kas siis minule määratud pärand jääbki lõplikult panka? Kas ma saaksin midagi ise veel teha?

Mitme pärija korral kuulub pärandvara neile ühiselt ja nad saavad sellega tehinguid teha ainult ühiselt. Kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid. Seetõttu nõuab pank kõigi pärijate allkirju või pärandvara jagamise kokkulepet. Pärandvara jagamisel tähtaega ei ole.
Pöörduge uuesti notari poole, kes pärimismenetlust läbi viis. Notar teab teiste pärijate nimesid ja kontakte. Paluge tal need teile anda (juhul kui pärijad on vastava nõusoleku notarile andnud) või paluge notaril edastada teie kontaktandmed pärijatele ja ettepanek jagada pärandvara. Kui olete saanud pärijate kontaktid, siis andke neile teada, et soovite pärandvara jagada ning juhul kui mõni pärija ei vasta või ei nõustu pärandvara jagamisega, siis saate nõuda pärandvara jagamist kohtu kaudu. Kohus saab jagada pärandvara ühe pärija nõudel. 
 

Vastatud:
03.10.2026

Pärimine testamendi alusel, sundosa nõue ning kasutusõigus

Pärimine testamendi alusel, sundosa nõue ning kasutusõigus

Ülalpidamise kohustus
Kinnisvara ja asjaõigus
Pärimine
Testament
Tere! Kirjutan seoses pärandiga.Ema tegi testamendi õele ja vennale.Mina olen majja sisse kirjutatud.Kas nad võivad mind majast välja visata? Kas mul on mõtet teha notari juures avaldus,et ma sooviks ka pärandist osa võtta?

Kui ema oli maja omanik, saavad selle testamendijärgsed pärijad ehk teie õde ja vend. Elukoha registreering rahvastikuregistris ei anna omandit ega kasutusõigust. Kui teil on majale kinnistusraamatusse kantud isiklik kasutusõigus (AÕS § 227), ei saa pärijad teid välja saata, sest õigus kehtib edasi olenemata, kes on omanik. Saate selle üle kontrollida kinnistusraamatust. Kui sellist õigust teie kasuks seatud ei ole, võivad uued omanikud nõuda teie välja kolimist. 
Pärimisel on kolm alust ja nende tähtsuse järjekord on: esimesena pärimisleping, seejärel testament ja alles viimasena seadus (PärS § 9 lg 2). Ehk kui ema on teinud testamendi õele ja vennale ning kui testament on kehtiv, siis toimub pärimine testamendi alusel ning kui teid ei ole testamendis nimetatud, siis teie pärija ei ole. Kuid teil võib olla sundosa nõue (PärS § 104). Sundosa on raha, mitte maja ega osa majast, ja see on: 1) pool sellest, mida te oleksite saanud seadusjärgse pärimise korral (PärS § 105). Sundosa nõue on testamendijärgsete pärijate vastu, mitte pärijaks olemine. Siin peab arvestama, et sundosa saab nõuda ainult siis, kui emal oli surma hetkel perekonnaseadusest tulenev ülalpidamiskohustus teie suhtes (PärS § 104 lg 1). Täisealise lapse puhul on selline kohustus erandlik, näiteks kui te õpite või olete töövõimetu (PKS § 97). Kui seda tingimust pole, siis sundosa ei kehti. Lisaks peab arvestama sundosa nõude puhul tähtajaga, nimelt sundosa nõue aegub 3 aasta möödumisel hetkest, kui saite teada ema surmast ja testamendist, ja igal juhul 10 aasta jooksul pärast pärandi avanemist (PärS § 109 lg-d 1 ja 2).
Lisaks kindasti soovitan teil pöörduda notari poole, et saada testamendiga tutvuda. Notar saab öelda, mis testamendis täpselt on kirjas, kes on pärijad ja kas testament on nõuetekohaselt vormistatud. See on vajalik ka selleks, et hinnata, kas teil on õigus sundosale või põhjust testamenti vaidlustada.
 

Vastatud:
03.10.2026

Pärimise teel saadud osaühingu osa

Pärimise teel saadud osaühingu osa

Kohtusse pöördumine
Pärimine
Pärimise teel on saadud 4 inimese OÜ kaasomand, nendest 1 isik alaealine.(omavahel suguluses olevad inimesed (vend, 2 õde ja õe laps). Hooldusõigus alaealise suhtes on vaid emal, kes samuti kaasomandis. On vaja kohtult taotleda luba OÜ suhtes alaealise eest otsuste tegemiseks. Ema taotleb poja suhtes. Mis siin on oluline ja millele tähelepanu osutada? Kas kohus annab üldise loa erinevate OÜ otsuste suhtes? Või soovivad nad täpselt piiritletud tegevusi ja nende suhtes luba? Noormees saab 01.aprill 2027 18-aastaseks.


Eristada tuleb kahte olukorda. Kui neli pärijat omavad ühte osaühingu osa ühiselt, tuleb sellest osast tulenevaid osanikuõigusi üldjuhul teostada ühiselt ning praktiliselt on oluline määrata ühine esindaja. Kui aga iga pärija sai eraldi osa, on igaüks iseseisev osanik oma osa ulatuses. Seda tuleb kontrollida pärimistunnistuselt, osaühingu põhikirjast ja osanike nimekirjast.
Kohtu nõusolekut vajavad lapse nimel eelkõige seaduses loetletud olulised varatehingud. Osaühinguga seoses võivad sellised olla näiteks lapse osa omandamine, osa võõrandamine, lapse nimel laenu või tagatiskohustuse võtmine, lapse nõudest loobumine, ettevõtte võõrandamisega seotud tehing või pikaajaline leping, mis ulatub üle aasta pärast lapse täisealiseks saamist.
Tavaline osanikuõiguse teostamine, näiteks teabe küsimine osaühingu juhatuselt või hääletamine tavapärases küsimuses, ei tähenda iseenesest alati kohtu nõusolekut vajavat tehingut. Siiski tuleb iga kavandatavat otsust hinnata eraldi: näiteks osakapitali suurendamine, uute osade märkimine, põhikirja muutmine, dividendi jaotamine, juhatuse liikme tasu või tehing ema või teiste sugulastega võivad lapse varalisi huve oluliselt mõjutada.

Kohus ei anna üldjuhul emale piiramatut õigust teha poja nimel kõiki osaühingut puudutavaid otsuseid. Avalduses tuleb võimalikult täpselt kirjeldada, milliseid tehinguid või otsuseliike taotletakse, miks need on lapse huvides ning kuidas välditakse ema ja lapse varaliste huvide konflikti.
Ema ainuhooldusõigus tähendab küll, et ta on lapse seaduslik esindaja, kuid see ei kõrvalda huvide konflikti. Kui otsus puudutab tehingut ema ja lapse vahel või nende huvid on oluliselt vastandlikud, võib olla vajalik erieestkostja määramine.
Noormees saab 1. aprillil 2027 täisealiseks; sellest päevast otsustab ta oma osa või osast tulenevate õiguste üle ise. Seetõttu tasub taotlus ajaliselt ja sisuliselt piiritleda täisealiseks saamiseni. Noormehe arvamus tuleb tema vanust ja arengutaset arvestades välja selgitada. Kuna täisealiseks saamiseni on jäänud piiratud aeg, tuleb selgitada ka seda, miks otsust ei saa mõistlikult edasi lükata 1. aprillini 2027.
Perekonnaseadus lubab erandjuhul anda üldise nõusoleku kõigi või teatavat liiki selliste tehingute tegemiseks, milleks seadus nõuab kohtu nõusolekut. See ei ole siiski piiramatu üldvolitus „kõigi osaühingu otsuste“ jaoks. Mõistlikum on taotleda selgelt määratletud otsuseliigi või konkreetse tegevuse tegemise õigust, näiteks osalemist kindlas osanike otsuses, hääletamist konkreetselt kirjeldatud osakapitali toimingus või konkreetse osa võõrandamist kindlatel tingimustel.

Ema ei saa last esindada tehingus, mille teiseks pooleks on ema ise, ema abikaasa või registreeritud elukaaslane, ema otsejoones sugulane, õde või vend, kui tehing tekitab lapsele otseseid tsiviilkohustusi.
Ka siis, kui formaalselt ei ole tegemist ema ja lapse vahelise tehinguga, tuleb hinnata olulist huvide konflikti. Ema isiklik majanduslik huvi osanikuna võib erineda lapse huvist näiteks osa hinna, dividendi, osakapitali suurendamise, laenu, tagatise või vara müügi küsimuses.
Huvide konflikti korral tuleb kohtult taotleda lapsele erieestkostja määramist asjaomaseks toiminguks või otsuste ringiks. Kohtu nõusolek üksi ei pruugi asendada erieestkostjat, kui ema esindusõigus on huvide konflikti tõttu välistatud.
Avalduses on oluline esitada: osaühingu andmed; pärimise alus; lapse osa või ühise osa suurus; kavandatavad otsused; põhikirja asjakohased sätted; viimased majandusnäitajad ja võimalusel väärtuse hinnang; põhjendus lapse kasu kohta; ema enda osaluse suurus; teiste osanike osalused; võimalikud seotud isikute tehingud; ning põhjendus, miks lapse huvid on ema huvidest eristatult kaitstud.
Kui eesmärk on üks konkreetne tehing, tuleks kirjeldada selle põhitingimused võimalikult täpselt: ese, hind või hinnastamise viis, tähtajad, lapse osa tagajärg ja alternatiivid.
Kohtu loata tehtud tehing võib olla tühine või vajada hilisemat heakskiitu; seetõttu ei ole mõistlik teha nõusolekut nõudev tehing enne kohtulahendit.
 

Vastatud:
28.09.2026

Kinkelepinguga seotud kinnistu tagastamine

Kinkelepinguga seotud kinnistu tagastamine

Kinnisvara ja asjaõigus
Pärimine
Kinkeleping

Tere! Soovin nõu seoses minu abikaasa ema 2006 sõlmitud notariaalse kinkelepinguga. Abikaasa ema kinkis 2006 talle kuuluva kinnistu oma pojale. Kinkelepingus on kinkijale seatud eluaegne tasuta isiklik kasutusõigus. Lepingus on samas kirjas, et kinkija ei soovinud kingisaajale kohustusi ega koormisi seada. Kingisaaja suri 2011 ning kinnistu läks pärimise teel tema lastele. Kinkija suri 2026 ning minu abikaasa on tema pärija. Nüüd soovivad kinnistu praegused omanikud kinnistu müüa. Perekonnas on aastaid olnud juttu, et kinnistu võiks kunagi minu abikaasale tagasi minna, kuid seda kokkulepet kinkelepingus kirjalikult ei ole. Samuti oleme mina ja minu abikaasa aastaid aidanud kinkijat ning tema elukohta: oleme teinud majas remonti, hooldanud kinnistut, toonud majja vee ja ehitanud kuivkäimla. Kingisaaja ega tema lapsed meie teada kinkija elutingimuste parandamisse rahaliselt ei panustanud. Minu küsimus on: kas minu abikaasal kui kinkija pärijal võib pärast kinkija surma olla mingi õiguslik alus nõuda kinnistu tagastamist, vaidlustada selle müük või takistada müüki, arvestades 2006 kinkelepingut ja asjaolusid, mis on pärast lepingu sõlmimist aset leidnud? Samuti sooviksin teada, kas sellise nõude esitamiseks võib olla veel mingi kehtiv tähtaeg või on võimalik kasutada mõnda muud õiguslikku alust peale kinkelepingu tagasivõtmise.  

Võlaõigusseadus § 267 ja 268 toob välja kinkelepingust tagamine alused enne kinkelepingu täitmist ning pärast täitmist. Kuna antud juhul on kinkeleping täidetud, siis saaks kinkelepingust taganeda jämeda tänamatuse tõttu, kinkega seotud koormatise või tingimuse rikkumise korral ning kui kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama. Kinkest taganemine on seotud tähtajaga, nimelt kinkija võib kinkelepingust taganeda 1 aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Kui kinkija sureb enne eelnimetatud tähtaja möödumist, lähevad vastavad õigused tähtaja ülejäänud ulatuses üle tema pärijatele, kuid pärijad võivad kinkelepingust taganeda võlaõigusseaduse § 270 lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul üksnes juhul, kui kingisaaja põhjustas kinkija surma tahtlikult ja õigusvastaselt või takistas teda lepingust taganemast. Kui kingisaaja on surnud, siis täidetud kinkelepingust enam taganeda ei saa. 
Isiklik kasutusõigus elamule annab õiguse isikule vastavalt kokkulepitule kasutada kasutusõigusega koormatud eset oma elamiseks, see ei anna õigust omandile. Kui isiklik kasutusõigus on füüsilise isikuga sõlmitud tähtajatuna, siis see tähendab, et see on seotud õigustatud isiku elueaga, ehk kui ta sureb, siis kasutusõigus lõpeb ning see ei lähe üle tema pärijatele. 
Tulenevalt teie kirjeldatule ei ole tõenäoliselt teie abikaasal alust nõuda kinnistu tagastamist. Samuti ei anna aastaid tehtud remont ja hooldamine teile õigust takistada või keelata kinnistu müüki. Kõne alla võiks tulla kulutuste hüvitamine või alusetu rikastumise nõue, kui kinnistu omanik sai teie abikaasa kulutuste tõttu varalise kasu või kui teie abikaasa tegi omaniku huvides vajalikke töid ja omanik oleks neid mõistlikult soovinud. Oluline on siin tõendada konkreetsed kulutused ja nende seos kinnistu väärtuse suurenemisega, lisaks on oluline aeg. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Alusetust rikastumisest tulenev nõue aegub hiljemalt kümne aasta möödumisel alusetu rikastumise toimumisest. Seega vanade remondikulude puhul on aegumine tõenäoliselt suurim takistus.

Vastatud:
25.09.2026