Olen oma bioloogilise isa ainus seaduslik laps. Vanemad läksid lahku, kui olin 7 kuune. Bioloogiline isa ei osalenud sellest ajast minu kasvatamisel. Ei maksnud elatist mitte ühtegi korda. Ei suhelnud aastakümneid. Nüüd aga suri ta ära ja üks omavalitsus saatis mulle, kui nö seaduslikule tütrele, matusega seotud arve. Ma ei ole nõus tasuma seda arvet. Miks ma pean, täiesti võõra inimese eest maksma. Antud isik oli ka tolle omavalitsuse sotsiaalhoolekande hoole all. Millised on minu võimalused edasisteks tegevusteks? Millised õigused mul on?

Ainuüksi asjaolu, et te olete surnud isiku tütar, ei pane teile automaatselt matusekulude kandmise kohustust. Pärimisseaduse § 131 kohaselt kannab pärandaja matusekulud pärija, kui testamendis või pärimislepingus ei ole määratud teisiti. Seega juhul kui te ei ole oma isa pärija, siis ei teki teil ka tema matusekulude tasumise kohustust. 
See, kas te olete oma isa pärija, sõltub asjaolust, kas isa on teinud testamendi või sõlminud pärimislepingu ning millised on eelnimetatud dokumentides sisalduvad korraldused. Juhul kui ta ei ole teinud testamenti ega sõlminud pärimislepingus, siis tuleb kohaldamisele pärimisseadus, mille kohaselt on esimese ringi pärijad surnu lapsed koos surnu registreeritud elukaaslase või abikaasaga. 

Kui te ei soovi saada oma isa vara pärijaks, siis on teil aega pärandist loobumiseks 3 kuud arvates isa surmast teada saamisest ning arvates oma pärimisõigusest teada saamisest. Kui pärimismenetlust ei ole algatatud, siis tuleb teile pöörduda teile sobiva notari poole ning algatada pärimismenetlus, mille raames saaksite loobuda pärandist. Juhul kui pärimismenetlus on juba algatatud ning isa surmast ja pärimisest teada saamisest ei ole teil möödunud 3 kuud, siis saate pöörduda teile sobiva notari juurde, et teha pärandist loobumine ning vastav notar saadab ise pärimismenetlust menetlevale notarile edasi teie loobumisavalduse. Seda kas pärimismenetlus on mõne notari juures juba algatatud või mitte saate kontrollida veebilehelt Ametlikud Teadaanded ning sisestate surnu ees- ja perekonnanime. Kui pärimismenetlus on algatatud, siis saate  otsingutulemuses teada notari, kes tegeleb vastava pärimismenetlusega. Kui otsing vastet ei anna, siis pärimismenetlust ei ole algatatud.

Kui soovite pärimise teemal konsultatsiooni, siis võite pöörduda teile sobiva notari poole ning broneerida omale aeg konsultatsiooniks. Üldjuhul on nimetatud konsultatsioon tasuta.

Tere Vajan juriidilist konsultatsiooni seoses oma ema korteriga. Minu ema on pensionär ja puudega inimene. Temaga koos elab minu 44-aastane vend, kes ei tööta, ei ole registreeritud töötuna, tal puudub ravikindlustus, tema isikut tõendavad dokumendid on aegunud ning talle ei ole määratud osalist töövõimet. Samuti ei ole ta vormistanud ennast ema hooldajaks. Vend on alkoholisõltuvuses ning elab täielikult ema pensioni arvel. Kuna ema tervislik seisund ei võimalda tal enam iseseisvalt poes käia, on vend omavoliliselt võtnud enda kasutusse ema pangakaardi. Ta tellib Barbora kaudu toidukaupu koju ning ostab sealjuures ka alkoholi enda tarbeks. Vennal on välja kujunenud sotsiaalfoobia ning minu hinnangul on tal ka tõsiseid terviseprobleeme, kuna tal on suuri raskusi kõndimisega. Minu küsimus on järgmine. Kui tulevikus peaks juhtuma, et ema lahkub siitilmast, jääb vend tõenäoliselt edasi elama ema korterisse. Mina ei soovi teda ülal pidada ning soovin pärast pärimismenetluse lõppu korteri müüa ja saadud raha jagada vastavalt pärimisseadusele. Praeguse seisuga ei ole emal testamenti. Teisi lapsi emal ei ole, seega toimuks pärimine minu ja venna vahel võrdsetes osades. Mida saan juba praegu ette võtta, et tulevikus, kui see aeg saabub, ei jääks vend tänavale, kuid samal ajal ei langeks minu õlule kohustus tasuda korteri kommunaalkulusid ega pidada venda rahaliselt ülal? 

Teie ma surma korral ei teki teil automaatselt kohustust oma täisealist venda ülal pidada. Seadusest ei tulene õele ja vennale üldist vastastikust ülalpidamiskohustust. 
Kui ema sureb ja pärijateks olete teie ja vend, kuulub korter pärandvara hulka ning pärandi vastuvõtmise korral olete kaaspärijad. Pärandvara jagamist võib nõuda kumbki kaaspärija. Kui kokkulepet ei saavutata, võib pärandvara jagamist nõuda kohtus. Seega saab korteri müüa ja müügitulu jagada vastavalt pärandiosadele.
Teie kirjelduse põhjal võib vend vajada sotsiaalhoolekandelist ja tervisealast abi. Soovitan juba praegu pöörduda koos emaga kohaliku omavalitsuse poole, et hinnata mõlema abivajadust ja võimalikke sotsiaalteenuseid. See võimaldaks tegeleda venna olukorraga juba enne ema surma ning samuti leida emale abi igapäevaseks toimetulekuks.
Kui ema soovib oma vara kohta teha korraldusi, mis erinevad seadusjärgsest pärimisest, saab ta teha testamendi või sõlmida pärimislepingu. Pärimisküsimustes soovitan emal pöörduda endale sobiva notari poole nõustamisele, kus saab arutada tema olukorras sobivaid võimalusi. Pärimisküsimustes antav notari nõustamine on üldjuhul tasuta.

Tere. Minu emal on küsimus. Mis saab tema nimel olevast korterist, kui ta peaks meie seast lahkuma. Korteris elab ta üksi. Sissekirjutus on ka minul, samas korteris. Testamenti tehtud pole. Tal on kaks poega mina ja noorem vend. Mina talle vastata ei oska. 

Kui teie emal ei ole testamenti toimub pärimine seaduse järgi. Kui emal on kaks poega ja abikaasat ega registreeritud elukaaslast ei ole, pärivad pojad ema vara (sh korteri) võrdsetes osades – kumbki 1/2. Korterisse sissekirjutus ehk elukoha registreerimine ei anna teile omandi osas ega pärimises suuremat õigust. Samuti ei muuda pärimisõigust see, et ema elab korteris üksi. Kui ema soovib, et tema vara päritakse teistsuguses korras, kui seadusjärgne pärimine ette näeb, saab ta teha testamendi või sõlmida pärimislepingu. Kui teie emal on pärimise kohta küsimusi, soovitan tal pöörduda talle sobiva notari poole nõustamisele, pärimise konsultatsioon on notaris üldjuhul tasuta.

Isa suri juunis ja mõni aeg hiljem avaldas isa registreerimata elukaaslane koduse trükitud testamendi. Testamendi tunnistajateks on selle registreerimata elukaaslase poeg,poja registreerimata elukaaslane ja isa sõber. Kas selline testament on seaduslik ja kas poja registreerimata elukaaslane saab olla tunnistajaks koos pojaga? Lisaks on kahtlus,et testament ei ole üldse isa vaid tema elukaaslase poolt kirjutatud. Kuidas mina isa lapsena peaksin edasi käituma?

Kodune testament võib olla kas omakäeline (s.t testament on testaatori poolt algusest lõpuni käsitsi kirjutatud, koos kuupäeva, aasta ja käsikirjalise allkirjaga) või tunnistajate juuresolekul allakirjutatud testament (s.t testamendi teksti võib kirjutada ka keegi teine ning see võib olla ka trükitud, kuid testaator peab selle ise allkirjastama vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul). Seejuures ei ole trükitud või kolmanda isiku poolt koostatud testamendi puhul iseenesest probleem see, et teksti ei kirjutanud testaator ise. Tunnistajate juuresolekul allakirjutatud koduse testamendi puhul peab olema võimalik tuvastada, et testaator ise kirjutas testamendile alla ning avaldas tunnistajatele, et dokument sisaldab tema viimset tahet. Seega tuleb eristada küsimust, kes teksti tehniliselt koostas, küsimusest, kas testament väljendas tegelikult isa enda viimset tahet. Tunnistajate juuresolekul allakirjutatud koduse testamendi puhul on oluline, et isa pidi testamendile ise alla kirjutama; kohal pidi olema vähemalt kaks teovõimelist tunnistajat üheaegselt; isa pidi tunnistajatele ütlema, et nad on kutsutud tunnistajateks ning et dokument sisaldab tema viimset tahet; tunnistajad pidid kohe pärast isa allkirjastamist testamendile alla kirjutama, kuna sellega nad kinnitavad, et isa kirjutas testamendile ise alla ning oli nende arusaamise kohaselt teo- ja otsustusvõimeline ning tunnistajaks ei või olla isik, kelle enda või kelle üleneja või alaneja sugulase, venna või õe või nende alaneja sugulase, abikaasa või registreeritud elukaaslase või abikaasa või registreeritud elukaaslase üleneja või alaneja sugulase kasuks testament tehakse. Kui seda keeldu rikutakse, ei tähenda, et kogu testament on automaatselt kehtetu, vaid testamendis on tühised vaid need korraldused, mis on tehtud keeldu rikkudes. Seega tuleb vaadata testamendi täpset sisu. Ainuüksi asjaolu, et teine tunnistaja on esimese tunnistaja registreerimata elukaaslane, ei muuda seda isikut automaatselt sobimatuks tunnistajaks, sest seaduses nimetatakse abikaasat ja registreeritud elukaaslast, mitte registreerimata elukaaslast. Samas tuleb mõlema tunnistaja sobivust hinnata eraldi vastavalt sellele, kelle kasuks testament on tehtud või milliseid korraldusi sisaldas testament. Näiteks kui kogu vara on jäetud isa registreerimata elukaaslasele on poja tunnistajaks olemise küsimus väga oluline, kuna sellise korralduse tunnistajaks ei sobi poeg; kui midagi on jäetud pojale endale, ei või ta sellise korralduse puhul olla tunnistajaks ning tuleb hinnata, millist mõju avaldab see konkreetsele testamendi korraldusele; kui midagi on jäetud poja registreerimata elukaaslasele, tuleb tema staatust eraldi hinnata; kui testament sisaldab mitut korraldust erinevate isikute kasuks, võib tunnistajakeelu mõju olla erinev vastavalt eri korraldustele.
Pärimismenetluses kontrollib notar esitatud testamenti ja selle kehtivust seaduses sätestatud ulatuses, kuid notar ei lahenda pärijate vahelist sisulist vaidlust näiteks selle üle, kas kodune testament on ehtne või kas see väljendab tegelikult testaatori viimset tahet. Kui pärijate või teiste huvitatud isikute vahel tekib vaidlus testamendi kehtivuse üle, saab testamendi või selle osa kehtetuks tunnistada kohus pärijate või huvitatud isiku taotlusel. 
Kuna antud juhul ei ole teada, kas pärimismenetlus on juba algatatud või kas kõnealune kodune testament on üldse notarile esitatud, siis soovitan teil pöörduda teile sobiva notari poole pärimisasja puudutavale konsultatsioonile. Notar saab kontrollida, kas teie isa suhtes on pärimismenetlus algatatud ning selgitada kas pärimisregistris on andmeid isa tehtud testamentide kohta ja millised on teie kui võimaliku seadusjärgse pärija õigused. Kui pärimismenetlust ei ole veel algatatud, saab notar selgitada pärimismenetluse algatamise võimalust ning soovi korral saate esitada pärimismenetluse algatamise avalduse. Kui kõnealune kodune testament on teie valduses, tuleb selle originaal viivitamata notarile esitada. Kui originaal ei ole teie valduses, teatage notarile, kelle valduses see teie teada on ning võimalusel esitage notarile teile antud koopia. Samuti tuleks notarile teatada, et teil on kahtlusi testamendi ehtsuse ja kehtivuse suhtes ning anda teada testamendi tunnistajatest ja nende seostest testamendist kasu saavate isikutega. Kui testament on juba notarile esitatud ja pärimismenetlus algatatud, saab notar selgitada, millises etapis menetlus on ning kuidas saate oma vastuväited ja võimalikud tõendid menetluses esitada, ehk ka sellisel juhul pöörduge julgelt notari poole ja andke teada, et soovite konsultatsiooni.

Ettevõttel on kaks osanikku, võrdse osalusega. Üks osanikest on surnud, juba mõned aastad. Pärija ei ole nõus pärimist algatama. Tean, et elus olev osanik võib ka ise pärimise algatada. Ettevõtte põhikiri ütleb, et surnud osaniku osa läheb üle pärijatele. Aga mis siis edasi saab, kui ka algatada pärimine olemasoleva osaniku poolt, osa läheb üle pärijatele ja tuleb teha muudatused äriregistris? et siis nagu teiseks osanikuks saab pärija/pärijad? Aga kui praegune osanik ei ole huvitatud uutest osanikest, st ei taha neid ettevõttesse osalisteks? Kui kaua need protsessid aega võtavad? praegu on olukord selline, et kõik on vaikselt tiksunud, nüüd keegi ärkas pangas ja nõuab kohe muudatusi ja elus osanikke, muidu pannakse ettevõtte konto kinni....

Pärimismenetluse algatamiseks ei pea ootama, kuni surnud osaniku laps, abikaasa või muu võimalik pärija ise notarisse läheb. Avalduse võib esitada ka muu isik, kellel on pärandvara suhtes õigusi. Pärimisregistrist saab ka kontrollida, kas menetlus on juba algatatud ja kes seda menetlust läbi viib. Pärimisregistri andmetega saab tutvuda elektrooniliselt riigiportaalis eesti.ee või Notarite Koja iseteenindusportaalis notar.ee. Päringu tegemiseks on vaja teada pärandaja isikukoodi ning ees- ja perekonnanime. Kui eelnimetatud portaalides pärandaja päringule vastust ei leitud ning ei ole teada, kas isiku pärimismenetlus on algatatud, võib teha päringu veebilehele Ametlikud teadaanded (valida teadaande liik „Pärimisteated“) ning kontrollida kas on avaldatud teade pärimismenetluse algatamise kohta. Kui on avaldatud teade, siis on teatest näha milline notar viib läbi antud isiku pärimismenetlust ning edasise info saamiseks saab pöörduda selle konkreetse notari poole. Kui menetlust ei ole algatatud, võib pöörduda ükskõik millise notari poole, et algatada pärimismenetlus. Seega praegune osanik võib minna notarisse ja algatada pärimismenetluse ka siis, kui võimalik pärija ise ei ole sellest huvitatud. 
Tavapärane pärimismenetlus kestab enamasti 1–3 kuud alates avalduse esitamisest, kui ei teki takistusi ega täiendavat selgitamist vajavaid asjaolusid. Pärimistunnistust saab väljastada kõige varem ühe kuu möödumisel menetluse algatamisest.  
Kui põhikirjas ei ole osaniku surma puhuks sätestatud teistsugust korda, läheb osa pärimise teel pärijatele ning pärast pärimistunnistuse väljastamist tuleb pärija/pärijad surnud osaniku asemel äriregistrisse kanda. Oluline on siin märkida, et surnud osaniku osa ei tähenda, et pärija saab osa ettevõtte rahast. Pärija saab osanikuna õigused OÜ suhtes. Kui surnud osanikule kuulus 50% OÜ-st, siis pärija pärib 50% osaluse ettevõttest, mitte 50% ettevõtte pangakontol olevast rahast, kinnisvarast, autodest jne. Need varad kuuluvad OÜ-le kui eraldi juriidilisele isikule. Mitme pärija puhul kuulub pärandvara neile ühiselt kuni pärandvara jagatakse. 
Praegune osanik ei saa üksnes enda soovist lähtudes otsustada, et pärija osanikuks ei saa. Kui pärija või pärijad on välja selgitatud ja nad ei soovi ettevõttes osanikena jätkata, saab pärast pärimise vormistamist lahendada osaluse võõrandamise näiteks praegusele osanikule.
Kui pank ütleb, et ettevõtte tegelikud osanikud/omanikud ei vasta registriandmetele ja seetõttu võidakse konto piirata või sulgeda, siis ma ei jääks ootama, kuni pärimismenetlus kuidagi iseenesest laheneb, vaid soovitaksin praegusel osanikul tegutseda kahes suunas paralleelselt: esiteks kontrollida, kas pärimismenetlus on juba algatatud, ja kui ei ole, algatada see enda poolt valitud notari juures; teiseks teavitada panka kirjalikult, et pärimismenetlus on algatatud ning äriregistri andmete korrastamine toimub pärast pärimistunnistuse väljastamist. 
 

Tere, Toimus kinnisvara müügi tehing, millest 3/4 kuulus pensionärile(emale) ja 1/4 siis minu abikaasale. Kinnisvara oli saadud 19 aastat tagasi pärimise teel. Sees selle aja jooksul elanud keegi ei ole. Kas selle pealt tuleb maksta tulumaksu? Saadud tulu on notari lepingus näidatud osadena( 3/4 ja 1/4) ,aga kanti tervikuna minu abikaasa arvele ,omavahelisel kokkuleppel. Kas ka see muudab midagi tulumaksu tasumise kohapealt? Mis kohustused osapooltele tekivad ? 

Tõenäoliselt tuleb kinnisvara müügilt tulumaksu tasuda, sest seda ei kasutatud kummagi omaniku elukohana. Maksustatakse siiski mitte kogu müügihinda, vaid iga omaniku osa müügist saadud kasu. Pensioni saamine maksukohustust ei muuda. Notariaalses lepingus määratud osad on määravad: emal tuleb üldjuhul deklareerida 3/4 müügitulust ning teie abikaasal 1/4, kuigi kogu raha kanti kokkuleppel abikaasa pangakontole.

Pärimise teel saadud vara müügil ei saa üldjuhul soetamismaksumusena maha arvata pärandaja kunagist ostuhinda ega pärandvara väärtust pärimise ajal. Arvesse saab võtta pärija enda dokumentidega tõendatud kulud, näiteks pärast pärimist tehtud parendus- ja täienduskulud. Müügikasust saab lisaks maha arvata müügiga otseselt seotud ning tõendatud kulud, näiteks müüja tasutud notaritasu, riigilõivu, maakleritasu ja müügiks vajalikud kulud. Kulud tuleb jagada omanike vahel vastavalt sellele, kes need tegelikult kandis või kuidas nende kandmine on dokumenteeritud. Kui eluruumis ei ole tegelikult elatud, ei kohaldu tavapärane elukoha müügi tulumaksuvabastus. Pelgalt omamine 19 aastat või pärimise teel saamine seda vabastust ei anna. Raha kandmine tervikuna teie abikaasa kontole ei muuda seda, kellele müügitulu maksustamisel kuulub. Ema 3/4 osa käsitatakse üldjuhul endiselt ema müügituluna ning abikaasa 1/4 osa abikaasa müügituluna. Kui ema jätab talle kuuluva rahaosa hiljem abikaasale, tuleks säilitada selge kirjalik selgitus, kas tegemist oli kingituse, laenu või muu kokkuleppega. See on eraldi rahaline suhe ega vii müügi tulumaksukohustust emalt abikaasale üle.

Tere. Minu küsimus on pärimise kohta. Ema on 57 aastat surnud, isa suri hiljuti. Mitu aastat hiljem peale ema surma ehitas isa koos oma kolme lapsega (2 poega ja tütar) uue maja (maja isa nimel siiani). Pojad selles majas ei elanud, isa oma surmani elas oma majas ja tütar oma perega alates maja valmimisest elab seal siiani.Tütar oli isa vanaduspõlves tema hooldaja. Tütrepere on vahepeal majas teinud remonti ja hulgaliselt juurde- ning ümberehitusi. Testamenti ega mingeid muid toiminguid isal notaris tehtud ei ole. Tütar jääb sinna majja elama ka edaspidi, pojad sinna elama ei lähe. On poegadel mingeid õigusi majale, kas või osaliselt? Pojad ei soovi õeperet majast välja ajada ega maja müüki panna. Õde on peaaegu terve oma elu seal elanud ja majja palju panustanud. Kuidas toimida edasi, et lapsed mitte omavahel tülli ei lähe? Kõike head soovides ja päikest Teile!

Kirjeldatud asjaolude põhjal, kui isa ei jätnud testamenti ega sõlminud pärimislepingut, toimub pärimine seaduse alusel. Isa kolm last on esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad, kes pärivad võrdsetes osades. Seega on poegadel samuti õigus pärandvara hulka kuuluvale majale oma pärimisosa ulatuses.
Kuna ema suri juba aastaid tagasi ning maja ehitati pärast tema surma isa nimele, kuulub kirjeldatud asjaolude põhjal eelduslikult pärandvara hulka isa vara, sealhulgas maja. Kui omandi kujunemise osas tekib siiski küsimusi, saab notar kontrollida omandamise aluseks olevaid dokumente.
Asjaolu, et kõik kolm last on isa pärijad, ei tähenda, et maja tuleks tingimata müüa või et keegi peaks sealt välja kolima. Kui pärijate eesmärk on säilitada head suhted, on kõige mõistlikum jõuda omavahel kokkuleppele pärandi jagamises. Näiteks võivad vennad ja õde kokku leppida, et maja jääb õe omandisse ning õde hüvitab vendadele nende pärandiosa väärtuse või lepivad vennad ja õde kokku, et maja jääb õe omandisse ilma, et vennad nõuaksid selle eest hüvitist või võivad vennad oma pärandiosa õele võõrandada või lepivad pärandi jagamise kokkuleppes kokku mõnes muus lahenduses. Sellised kokkulepped vormistatakse notari juures ning notar selgitab pärijatele võimalikke lahendusi ja nõustab neid pärandi jagamisel. 
Pärimismenetlus algatatakse notari juures. Kui kõik kolm last soovivad omavahel häid suhteid säilitada ja jõuda kokkuleppele, tasub sellest notarile juba pärimismenetluse alguses teada anda. Notar saab selgitada pärandi jagamise võimalusi ning nõustada, milliseid toiminguid on soovitud tulemuse saavutamiseks vaja teha.
Asjaolu, et õde on isa hooldanud ning elanud majas aastakümneid koos oma perega ja teinud sinna märkimisväärseid investeeringuid, võib pärandvara jagamisel omada tähtsust. Isa hooldamine iseenesest ei anna suuremat pärimisosa, kuid õe või tema pere tehtud ja tõendatavad kulutused ning parendused majale võivad pärandi jagamisel või võimalike nõuete hindamisel olla asjakohased. Kui pärijad kokkuleppele ei jõua, võib tekkida vajadus hinnata, millised parendused on tehtud õe või tema pere kulul ning kas ja kuidas neid pärandvara jagamisel arvesse võtta.

Tere Küsimus selline, et pärisin vana maja  ja metsa, millel ma tegin lageraie ja maksin maksu, et kui nüüd müün need maatükid koos maha kas pean nendelt mingit maksu ka veel maksma? Päringuks sain 29.03.2021

Jah, maatükkide müügil võib tulumaksukohustus uuesti tekkida, isegi kui sa maksid varem lageraie tulult maksu. Lageraie tulu ja kinnistu hilisem müük on maksustamisel eri asjad. Kui vana maja oli sinu enda elukoht kuni müügini, võib selle eluruumi osa müügist saadud kasu olla maksuvaba, kuid metsamaa müügi kasu on üldjuhul maksustatav.

Kinnisasja müügist saadud kasu on üldreeglina maksustatav. Kasu leitakse müügihinna ja soetamismaksumuse vahena ning sellest võib maha arvata ka müügiga otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud, näiteks notaritasu, riigilõivu või maakleritasu. Pärand ise ei ole tulumaksuga maksustatav, kuid pärandina saadud vara hilisem müük võib olla. Kehtiva seaduse järgi loetakse pärandina saadud vara soetamismaksumuseks üksnes pärija enda tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud, näiteks pärimise vormistamise, parendamise või täiendamise kulud. See, et sa tegid metsas lageraie ja maksid sellelt tulumaksu, ei tähenda automaatselt, et kinnistu hilisem müük oleks maksuvaba. Raiest saadud tulu maksustatakse eraldi ning kinnisasja müüki hinnatakse eraldi tehinguna. Kui müüd koos vana maja kinnistu ja metsa kinnistu, siis tuleb praktikas vaadata, kuidas müügihind nende vahel jaguneb. Kui maja peal olev eluruum oli sinu tegelik elukoht kuni müügini, võib selle osa kasu olla maksuvaba. Metsamaa osa puhul sellist elukoha maksuvabastust üldjuhul ei ole.

Tere Küsimus pärandamise kohta. Soovin jagada vara kahe lapse vahel. Küsimus on selline 1. Kui pärandan lastele võrdsed osad kas üks lastest võib vara maha müüa juhul, kui teine laps on alaealine? 2. Kui jagan vara laste vahel mittevõrdsetes osades, kas üks laps peab teisele, alaealisele rahavahe juurde maksma? Kui jah, kas rahasumma tuleb anda koheselt või võib jaotada see mitme aasta peale? Tänan ette

1. Kui pärandate vara lastele võrdsetes osades ning üks lastest on teie surma ajal alaealine, siis ei saa teine laps pärandvara üksinda müüa. Pärandvara kuulub pärijatele ühiselt ning alaealise pärija huve esindab tema seaduslik esindaja. Pärandvara müümiseks või muul viisil käsutamiseks (nt pärandvara jagamiseks) on alaealise puhul vajalik kohtu nõusolek.

2. Kui pärandate vara lastele mittevõrdsetes osades, siis ei teki teisel lapsel automaatselt kohustust maksta alaealisele lapsele rahalist vahet. Vara jaguneb selliselt, nagu see on testamendis määratud. Küll aga tuleb arvestada, et alaealisel lapsel võib olla õigus nõuda sundosa, kui tema pärandiosa on testamendiga oluliselt vähendatud. Sundosa on rahaline nõue, mille suurus on pool sellest osast, millele lapsel oleks olnud õigus seadusjärgse pärimise korral. Sundosa nõude täitmise viis ja võimalik tasumise tähtaeg sõltuvad konkreetsetest asjaoludest ning poolte kokkuleppest. 

   Soovitan täpsema konsultatsiooni saamiseks pöörduda endale sobiva notari poole. Kontaktid on leitavad siit https://www.notar.ee/et/notarid/nimekiri

Vajan Teie hinnangut olukorras, kus minu lihane tütar (pärija) nõuab minu väljakolimist kinnistult. Olen 90 aastane ning käesoleval juhulm esindab mind minu teine tütar. 1. Ajajoon (oluline õiguslik küsimus) • Pärandaja suri 22.01.2026. • Pärija esitas vabastamise nõude 23.03.2026. • Pärand sulgus 30.04.2026. • Avaldus kinnistusraamatusse esitati 05.05.2026. • Pärija kanti omanikuks alles 20.05.2026. Küsin, kas 23.03.2026 esitatud nõue oli enneaegne ja kas sellel oli üldse õiguslikku alust. 2. Minu võimalik kasutusõigus Olen elanud kinnistul üle 40 aasta. Palun hinnata, kas pärimismenetluses oleks tulnud arvestada minu võimalikku eluruumi kasutusõigust või õigustatud ootust mõistlikule etteteatamisele. 3. Surve ja ähvardused Tütar on esitanud järgmised survemeetmed: • ähvardus katkestada elekter 08.06.2026, • keeld kasutada küttekoldeid, • nõue tasuda 50 € leppetrahvi päevas, • 3 päevased ultimaatumid dokumentide allkirjastamiseks. Palun hinnata, kas selline käitumine võib olla käsitatav eaka inimese väärkohtlemisena või õigusvastase survena. 4. Elektrikulude tasaarveldamise vaidlus • Oleme esitanud tasaarvestuse avalduse koos dokumentidega seoses käesoleval talvel teostatud kinnistu säilimiseks vajalike elektritööde maksumuse tasumisega. • Pärija ei ole vastanud. • Pärija ei ole esitanud elektritarbimise dokumente, mis on vajalikud tasaarvelduse kontrollimiseks. • Märtsi ja aprilli arved esitati alles mai lõpus ja nõuti nende tasumist. Palun hinnata, kas tasaarvestus loetakse kehtivaks ja kas pärija on kohustatud esitama tarbimisandmeid enne nõuete esitamist. 5. Tähtaeg 30.06.2026 Olen nõus kinnistu vabastama 30.06.2026, kuid ei nõustu leppetrahvi ega täiendavate tingimuslike kohustustega. Palun hinnangut, kas see tähtaeg on minu olukorda arvestades piisav ja turvaline. 6. Küsimused, millele palun vastust • Kas 23.03.2026 nõue oli õiguslikult kehtiv? • Kas mul võib olla kasutusõigus või õigus pikemale üleminekuajale? • Kas elektri katkestamise ähvardus on seaduslik? • Kas leppetrahvi nõue on kehtiv ilma kokkuleppeta? • Kas tasaarvestus on kehtiv ja millised on minu õigused, kui tarbimisandmeid ei esitata? • Kas pärija käitumises võib olla eaka väärkohtlemise tunnuseid? • Kas pärimismenetlus vajab kontrolli? Tänud

1.    23.03.2026 esitatud kinnistu vabastamise nõude puhul tekib küsimus, kas nõue oli esitatud enneaegselt, kuna pärimistunnistus väljastati alles 30.04.2026 ning pärija kanti kinnistusraamatusse omanikuna 20.05.2026. Samas lähevad pärandaja õigused ja kohustused pärijale üle juba pärandaja surma hetkest. Seetõttu võib pärijal olla õigus nõudeid esitada ka enne kinnistusraamatu kannet, kui hiljem tuvastatakse, et ta oli tegelikult pärija. Nõude õiguspärasus sõltub siiski kõigist asjaoludest tervikuna.
2.    Arvestades, et isik on elanud kinnistul üle 40 aasta ning kasutanud seda oma koduna, vajab hindamist küsimus, kas tema ja senise omaniku vahel võis olla kujunenud tähtajatu üürisuhe, tasuta kasutamise kokkulepe või muu pikaajaline kasutusõiguslik suhe. Isegi kui formaalset lepingut ei ole, ei tähenda see automaatselt, et tegemist oleks olnud loata kasutamisega. Sellise suhte lõpetamisel tuleb üldjuhul arvestada mõistliku etteteatamise aja ning hea usu põhimõttega.
3.    Elektri katkestamise ähvardus, kütte kasutamise keelamine, väga lühikesed tähtajad dokumentide allkirjastamiseks ning leppetrahvi nõuded võivad olla käsitatavad lubamatu survemeetmena. Leppetrahvi saab üldjuhul nõuda üksnes juhul, kui pooled on selles eelnevalt kokku leppinud. Kui sellist kokkulepet ei ole, on leppetrahvi nõude õiguslik alus küsitav.
4.    Tasaarvestuse osas sõltub selle kehtivus konkreetsetest asjaoludest ja esitatud dokumentidest. Kui tasaarvestuse avaldus on nõuetekohaselt esitatud ning sellele on lisatud kuludokumendid, tuleb selle mõju hinnata õiguslikult. Samuti võib olla põhjendatud ootus, et elektrikulude nõudja esitab tarbimisandmed ja muud dokumendid, mis võimaldavad nõude suurust kontrollida.
5.    Valmisolek vabastada kinnistu 30.06.2026 näitab koostöövalmidust. Arvestades isiku vanust, pikaaegset elamist kinnistul ning vajadust leida uus elukoht, võib sellist tähtaega pidada mõistlikuks, kuid lõplik hinnang sõltub kõigist konkreetsetest asjaoludest.
6.    Kirjeldatud asjaoludest nähtuvalt võivad rakendatud survemeetmed sisaldada eaka inimese väärkohtlemise või ebakohase mõjutamise tunnuseid, kuid selle lõplik hindamine eeldab täiendavate asjaolude väljaselgitamist.
Kokkuvõttes ei saa esitatud andmete põhjal järeldada, et kõik pärija nõuded oleksid õiguspärased. Täiendavat hindamist vajavad eelkõige nõude esitamise aeg, võimalik kasutusõigus, tasaarvestuse kehtivus ning rakendatud survemeetmete õiguspärasus.