Surnud osaniku osa pärimine
Ettevõttel on kaks osanikku, võrdse osalusega. Üks osanikest on surnud, juba mõned aastad. Pärija ei ole nõus pärimist algatama. Tean, et elus olev osanik võib ka ise pärimise algatada. Ettevõtte põhikiri ütleb, et surnud osaniku osa läheb üle pärijatele. Aga mis siis edasi saab, kui ka algatada pärimine olemasoleva osaniku poolt, osa läheb üle pärijatele ja tuleb teha muudatused äriregistris? et siis nagu teiseks osanikuks saab pärija/pärijad? Aga kui praegune osanik ei ole huvitatud uutest osanikest, st ei taha neid ettevõttesse osalisteks? Kui kaua need protsessid aega võtavad? praegu on olukord selline, et kõik on vaikselt tiksunud, nüüd keegi ärkas pangas ja nõuab kohe muudatusi ja elus osanikke, muidu pannakse ettevõtte konto kinni....
Pärimismenetluse algatamiseks ei pea ootama, kuni surnud osaniku laps, abikaasa või muu võimalik pärija ise notarisse läheb. Avalduse võib esitada ka muu isik, kellel on pärandvara suhtes õigusi. Pärimisregistrist saab ka kontrollida, kas menetlus on juba algatatud ja kes seda menetlust läbi viib. Pärimisregistri andmetega saab tutvuda elektrooniliselt riigiportaalis eesti.ee või Notarite Koja iseteenindusportaalis notar.ee. Päringu tegemiseks on vaja teada pärandaja isikukoodi ning ees- ja perekonnanime. Kui eelnimetatud portaalides pärandaja päringule vastust ei leitud ning ei ole teada, kas isiku pärimismenetlus on algatatud, võib teha päringu veebilehele Ametlikud teadaanded (valida teadaande liik „Pärimisteated“) ning kontrollida kas on avaldatud teade pärimismenetluse algatamise kohta. Kui on avaldatud teade, siis on teatest näha milline notar viib läbi antud isiku pärimismenetlust ning edasise info saamiseks saab pöörduda selle konkreetse notari poole. Kui menetlust ei ole algatatud, võib pöörduda ükskõik millise notari poole, et algatada pärimismenetlus. Seega praegune osanik võib minna notarisse ja algatada pärimismenetluse ka siis, kui võimalik pärija ise ei ole sellest huvitatud.
Tavapärane pärimismenetlus kestab enamasti 1–3 kuud alates avalduse esitamisest, kui ei teki takistusi ega täiendavat selgitamist vajavaid asjaolusid. Pärimistunnistust saab väljastada kõige varem ühe kuu möödumisel menetluse algatamisest.
Kui põhikirjas ei ole osaniku surma puhuks sätestatud teistsugust korda, läheb osa pärimise teel pärijatele ning pärast pärimistunnistuse väljastamist tuleb pärija/pärijad surnud osaniku asemel äriregistrisse kanda. Oluline on siin märkida, et surnud osaniku osa ei tähenda, et pärija saab osa ettevõtte rahast. Pärija saab osanikuna õigused OÜ suhtes. Kui surnud osanikule kuulus 50% OÜ-st, siis pärija pärib 50% osaluse ettevõttest, mitte 50% ettevõtte pangakontol olevast rahast, kinnisvarast, autodest jne. Need varad kuuluvad OÜ-le kui eraldi juriidilisele isikule. Mitme pärija puhul kuulub pärandvara neile ühiselt kuni pärandvara jagatakse.
Praegune osanik ei saa üksnes enda soovist lähtudes otsustada, et pärija osanikuks ei saa. Kui pärija või pärijad on välja selgitatud ja nad ei soovi ettevõttes osanikena jätkata, saab pärast pärimise vormistamist lahendada osaluse võõrandamise näiteks praegusele osanikule.
Kui pank ütleb, et ettevõtte tegelikud osanikud/omanikud ei vasta registriandmetele ja seetõttu võidakse konto piirata või sulgeda, siis ma ei jääks ootama, kuni pärimismenetlus kuidagi iseenesest laheneb, vaid soovitaksin praegusel osanikul tegutseda kahes suunas paralleelselt: esiteks kontrollida, kas pärimismenetlus on juba algatatud, ja kui ei ole, algatada see enda poolt valitud notari juures; teiseks teavitada panka kirjalikult, et pärimismenetlus on algatatud ning äriregistri andmete korrastamine toimub pärast pärimistunnistuse väljastamist.