Kas ettevõtte omanik võib anda enda ettevõttele laenu maja ehituseks, niiet lepingu tingimustesse märgitakse ära, et kui ettevõte laenu ei tagasta, siis läheb maja ettevõtte omanikule tagatisena? Kui võib siis kuidas seda vormistada ning mis sellega kaasneb?
Ettevõttel on lubatud võtta laenu nii pangalt kui eraisikult, sealhulgas ettevõtte omanikult. Laenu andmiseks-saamiseks tuleb sõlmida laenuleping. Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga (VÕS § 396 lg 1). Samuti on võimalik kohustuse täitmise tagamiseks seada laenuandja kasuks hüpoteek. Kui laenuandja ei tegutse majandus- või kutsetegevuses (füüsiline isik tavaliselt ei tegutse), tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud (VÕS § 397 lg 1). Kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, hariliku määra puudumisel aga Võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud määr (VÕS § 397 lg 2).
Residendist füüsilise isiku tulumaksuga maksustatakse kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas intressid (TuMS § 12 lg 1 p 5). Tulumaksuga maksustatakse laenult, liisingult ja muult võlakohustuselt saadud intress (TuMS § 17 lg 1). Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral makstavat viivitusintressi (viivist) intressina ei käsitata (TuMS § 17 lg 1).
Raamatupidamiskohustuslane (sh Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja) on kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine finantsseisundist, -tulemusest ja rahavoogudest (RPS § 2 lg 2, § 4 p 1). Raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt (RPS § 5 lg 3). Majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja aastaaruandes lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga (sisu ülimuslikkuse printsiip) (RPS § 16 p 10).
Väikeettevõtja peab lühendatud raamatupidamise aastaaruande lisades avalikustama tehingud seotud osapooltega (osapoolte kirjeldus, tehingute maht, saldod ja muu teave tehingute kohta, mis on vajalik ettevõtte finantsseisundi mõistmiseks) (RPS § 21 lg 3 p 5).
Mikroettevõtja peab lühendatud raamatupidamise aastaaruande lisades avalikustama vähemalt bilansiväliste tingimuslike ja siduvate kohustuste kogusumma ning kohustised, mille täitmise kohta on ettevõtja andnud tagatise, ning antud tagatise liigi ja kirjelduse (RPS § 21 lg 4, viidates lg 3 p 4 ja 6).
Küll aga võib Teie kirjeldatud tehingu puhul olla tegemist maksuriskiga. Kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule (MKS § 84).