Tere! Kuidas jaotub firma müügist saadud tulu? Osanikud on 75% erafirma ja 25% eraisik. Kuna müüdaval firmal on peal liisingud jms kohustused, kas need arvutatakse kõigepealt saadud tulust maha ja siis saavad osanikud sellest ülejäänud tulu endale?

Kui müüakse kogu ettevõte, määratakse ettevõttele hind. Ettevõtte hind võib koosneda mitmest komponendist, sealhulgas ettevõtte varadest, kohustustest, lepingutest, tema võimest tulu teenida. Ostja saab ettevõtte tervikvarana ja tasub müüjatele kokkulepitud summa, millest enam mahaarvamisi ei tehta ja mis jaguneb proportsionaalselt osaluse suurusega, Teie puhul siis 75% ja 25%. 

Tere, ettevõte likvideeriti majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu. Ettevõtte pangakonto oli veel avatud ja ekslikul kombel tehti sinna makseid. Selle avastamise hetkeks oli panga poolt juba kontole ligipääs piiratud ja ei aidanud notari poolne dokument, et olin ettevõtte juhatuse liige kuna firma on likvideeritud. Ettevõtet ennistada ei soovi, kuid ettevõtte pangakontol olevat raha tahaksin liigutada, kasvõi saatjale tagastamiseks. Mis variante mul on?

Registripidaja kustutab ettevõtte registrist majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu ilma seda lõpetamata, ammugi ei likvideerita sellist ettevõtet. Kuna ettevõtet enam ei eksisteeri, puudubki omanikel juurdepääs ettevõtte varadele, sealhulgas pangakontole kantud vahenditele. Juurdepääs saab võimalikuks, kui ettevõte registrisse ennistatakse. Registrist kustutatud osaühingu saab registripidaja tegevuse jätkamiseks registrisse ennistada juhul, kui osaühing esitab puudu olevad andmed. Avalduse registrisse ennistamiseks saab esitada kolme aasta jooksul kustutamisest arvates. Seejärel ja juhul kui ettevõte enam tegevust ei jätka, tuleks ettevõte osanike otsusega lõpetada.

Kui koostööpartner on kandnud raha ekslikult valele kontole, võib olla võimalik koostööpartneril raha tagasi saada kui ta esitab pangale vastava põhistatud taotluse.

Kaubamärgi registreerimine füüsilise või juriidilise isikuna tuleviku perspektiivist? Mis on erinevad kaalutlused just pikemas perskektiivis, kui valin, kas registreerida kaubamärk füüsilise või juriidilise isikuna? Näiteks: Mis juhtub registreeritud kaubamärgiga, kui füüsilisest isikust omanik ära sureb? Mis juhtub registreeritud kaubamärgiga, kui juriidilisest isikust omanik läheb likvideerimisele või pankrotti? Mida veel peaks mõtlema?

Kaubamärk on vara, seda on võimalik osta, müüa, pärandada, kinkida. Kui füüsilisel isikul on registreeritud kaubamärk, kuulub see tema surma järgselt pärandvara koosseisu. Kui juriidiline isik likvideeritakse, jagatakse kaubamärk sarnaselt ettevõtte muu varaga. Kaubamärgi kohta saate rohkem informatsiooni Patendiameti veebilehelt https://www.epa.ee/kaubamargid/vaja-teada-enne-taotluse-esitamist/mis-kaubamark

Hello, I has eresident card and send application to renew it. Because my current card issued until 06/01/2025. But I received notification about refusal from PBGB for e residence digital identity card. I'm Russian citizen who lives and work in Serbia with working permit, but also I member of working company in Estonia - xxx OU. Kind regards.

Kahjuks ei ole foorumis võimalik anda hinnangut keeldumisele, kuna ei ole teada, mis on keeldumise põhjuseks. Kirjeldatud olukorras võib olla keeldumise põhjuseks näiteks liiga varane taotlemine, kuivõrd Teie staatus ja e-residentsuse kaart kehtib veel enam kui aasta. 

Igal juhul on keeldumise dokumendis näidatud ära ka keeldumise põhjus ja selle õiguspärasusele hinnangut anda saab vaid siis, kui nii põhjus kui asjaolud on teada. Seda kahjuks foorumis võimalik selgitada ei ole ning soovitan Teil pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele.

Tere Maatükk on MTÜ  omanduses. Viimane on aga 2012 aastal registrist kustutatud majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu. E-äriregistris on saadaval vaid asutamise PDF, kus ei ole välja toodud ühistu liikmete nimekirja. Kuidas sellisel juhuk taastada gaaraažiühistu või siis tuua kindlat garaažiboksi omaniku valdusesse nö. korteriomandina? Kontekst: algsest omanikust vanahärra soovib mulle garaaži müüa ostu-müügi lepinguga, mis peaks olema vist õigustühine kuna selle alusel ju ei saa maa-ametis kustutatud MTÜ-lt üht boksi eraisiku omandiks vormistada?

Kui juriidiline isik on registrist kustutatud, ei ole võimalik tema varaga enam mingeid tehinguid teha. Kui pärast likvideerimismenetluseta registrist kustutamist ilmneb, et ühingul on vara, siis tuleb selle jaotamiseks rakendada likvideerimisabinõud. Vastava otsuse saab liikme avalduse alusel teha registripidaja (vastav maakohus) kohtumäärusega. Avalduse sisu võiks olla: „Kuna registrist kustutatud OÜ-l YYYYY on vara (vt lisatud tõendit), siis palun algatada OÜ YYYYY likvideerimine ja määrata likvideerijaks endine ühingu juhatuse liige XXX, isikukood …….., aadress …………“ Avaldusele lisada vara olemasolu tõend. Likvideerijaks võib määrata ka mõne teise vastava nõusoleku andnud inimese. Seejärel saab likvideerimise käigus vara jaotada.

Tere Kas ettevõtte omanikku ja juhatuse liiget saab muuta kui ettevõte on võlgade pärast inkassos ning teine võlg ka kohtutäituri käes. Ette tänades

Kui ettevõte on võlglane on siiki võimalik seda tervikvarana võõrandada. Samuti on võimalik omanikul võõrandada oma osa ettevõttes ja määrata uus juhatus. Siiski tuleb silmas pidada, et võlg liigub koos ettevõttega selle uuele omanikule ent kui rakendub juhatuse liikme või omaniku vastutus, vastutab see juhatuse liige või omanik, kelle tegevuse tagajärjel ettevõte raskustesse sattus.

Tere. Ma oleks väga tänulik teile kui te mind kiire ülevaatega antud teemas natuke valgustaksite. Kui ma soovin eraisikult üürida kinnisvara (korter mille kuu üür kv.ee 600.- + kommunaalid) ettevõttele. Millised on minu kasutegur selles tehingus? Korteriomanikule on samamoodi kasulik? või ma eksin? Ettevõte ise on korraliku taustaga pikka aastaid toiminud juriidiline keha. Tänud ette ära. 

Peale õiguse korteri kasutada ärilistel eesmärkidel ma juriidilisest isikust üürnikul mingit kasu näha ei oska. Võimalik, et esineb kasu tulenevalt korteri üürimise eesmärgist ja selle kasutusviisist. Samas, kui korterit hakatakse kasutama muul viisil kui ärilistel eesmärkidel, näiteks juriidilise isikuga seotud isiku elukohana, võib tehinguga ettevõttele kaasneda maksurisk (erisoodustus).

Korteriomaniku vaates ei näe ma vahet kas sõlmitakse üürileping füüsilise või juriidilise isikuga.

Tere. Kas ehitusregistrisse kantud otsus väljastatud ehitisteatise kohta jõustub registrisse kandmise hetkest või peale vaiete esitamise aega juhul, kui vaided puuduvad. Kas ehitusega tohib alustada ennem otsuse jõustumist või tuleb ära oodata, kas on esitatud vaideid (30p jooskul)? Mis juhtub, kui alustada ehitust ennem vaideperioodi lõppu, kuid hiljem selgub, et esitatud on vaie, mis vaidlustab ehituse?

Ehitise ehitamisest teavitab ehitada sooviv isik pädevat asutust (kohalikku omavalitsust) elaktrooniliselt ehitisregistri kaudu, esitades ehitusteatise. Ehitusteatis tuleb esitada vähemalt kümme päeva enne ehitise ehitamise alustamist. Kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast ehitusteatise esitamist vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, siis võib alustada ehitamist.

Kui kohus teeb oü-le kustutamise hoiatuse ja viib hoiatuse läbi, siis kas ja kui kaua tuleb raamatupidamise dokumente säilitada? Kui ei säilita peale kustutamist, siis millised on võimalikud tagajärjed eraisikule kes oli oü omanik/juhatuse liige?

Tsiviilseadustiku üldosa seadus §46: lg 1 kohaselt antakse lõppenud juriidilise isiku dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Tere! Minu ettevõte omandas korteri 4 korteriga elamus, millele on riigi poolt loodud esindusõiguseta korteriühistu reg. nr. 80496417. Maja on eelnevalt kuulunud Tõstamaa vallale ja läinud haldusreformi käigus Pärnu linnale üle. Elektrivõrguga liitumisleping ja ka maja üldkulude eest tasumine kuub linnale, aga linn soovib sellest vabaneda. Korteriomanikena ei saa meist keegi liitumispunkti enda nimele võtta ja kellelgi ei ole ka esindusõigust. Milline on tegevuste järjekord? Kuidas peaksime korteri omanikena toimima, et see asi korda ajada? 

Korteriühistu kohta avati korteriühistute registris 01.01.2018 seisuga registrikaart, kuhu kanti korteriühistu aadress, mis on ühtlasi ka korteriühistu juriidiliseks nimeks. Seega on olemas juriidiline isik, kelle nimele sõlmitakse kõik lepingud.

Nagu igal juriidilisel isikul, nii peab ka korteriühistul olema seadusjärgne esindaja. Tavapäraselt on selleks juhatuse liige (või juhatuse liikmed). Seaduse alusel loodud ühistutel ei ole juhatust valitud ja liikmed esindavad ühistut ühiselt. See tähendab, et lepingud sõlmitakse korteriühistu nimel ja alla kirjutavad kõik korteriomanikud.  Seaduse alusel loodud korteriühistul puudub ka põhikiri. Selliselt võib kuni 10 korteriga korteriühistu küll tegutseda, ent lepingute sõlmimine ja korteriühistu toimimine võib olla kohmakas.

Seetõttu on ühistu sujuvamaks majandamiseks soovitav kutsuda kokku korteriomanike üldkoosolek, kinnitada põhikiri, valida juhatus ja kanda vastavad andmed KÜ registrikaardile.