Tere Nepali kodanik soovib avada ettevõtte Eestis. Kas ta saab seda teha ja kas on mingeid piiranguid?

Jah, Nepali kodanikul on võimalik asutada ettevõte Eestis.

Kui ta elab Eestis elamisloa alusel, siis on tal võimalik asutada ettevõtte, kasutades selleks digitaalset elamisluba. Ettevõtte saab asutada weebis aadressil https://www.rik.ee/et/e-ariregister/e-ariregistri-portaal

Kui ta ei ela Eestis, siis on tal võimalik taotleda e-residendi kaarti, millega samuti on võimalik ettevõte asutada weebis. https://www.e-resident.gov.ee/

Ettevõttel peab olema Eesti postiaadress. Kui ettevõtte juhatuse liikmed ei ela Eestis, siis peab olema määratud kontaktisik. Kontaktisikuks võib määrata, notari, advokaadi, vandeaudiitori.

Tere, küsimus kas meritindi püügil Pärnu lahes nakkevõrguga on ettenähtud püügi sügavus. Vanemad kalurid räägivad, et vanasti oli ettenähtud 5 meetrit vee sügavus tindi võrkudega püügiks.

Kehtiv õigus ei reguleeri meritindi püügil Pärnu lahes nakkevõrguga on püügi sügavust. Õigusnormidega on sätestatud nakkevõrgu silma suurus ja võrkude oma vaheline kaugus.

MTÜS: asutamisel ja liikmena peab olema vähemalt kaks isikut. Kas piisab füüsilisest isikust ja tema ainuosanikuses juriidiline isikust?

Vastus Teie esitatud küsimusele on jaatav.

MTÜ asutajateks ja liikmeteks võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. MTÜ-l peab olema vähemalt kaks liiget.

Asutajad ja liikmed võivad olla ka välismaalased. Rahvusvahelise organisatsiooni filiaali registreerimist MTÜ-na Eesti seadusandlus ei võimalda, vaid siin tuleb asutada uus juriidiline isik. Lisaks võib välisriigi juriidiline isik tegutseda Eestis ka piiriüleselt otse, ilma selleks eraldi filiaali registreerimata või uut juriidilist isikut asutamata.

Tere Hetkel oü-l tegevust enam pole. Kas selline tegevus on seaduspärane? Eesmärk on oü vara müüa ja müüa tühi oü koos osadega või kui ostjat tühjale oü-le ei leidu, siis alustada likvideerimist 1) osanike koosolek annab juhatusele volituse hakata tegelema varade müügiga 2)varad on müüdud 3) tühi oü läheb müüki, kui ostja olemas, siis notariaalne tehing kus toimub oü omanike vahetus 4)kui tühjale oü-le ostjat ei leidu, võtab osanike koosolek vastu otsuse oü likvideerimiseks 5)kui tühi oü on müüdud, siis jagatakse osanike vahel likvideerimisjaotis või 6) kui tühja oü ostjat pole, pärast likvideerimise lõpetamist, jaotatakse osanike vahel likvideerimisjaotis

Kui osaühingul tegevust enam ei ole, kuid see on endiselt äriregistris registreeritud, siis selline olukord iseenesest ei ole seadusevastane. Siiski tuleb arvestada, et osaühing peab täitma seadusest tulenevaid kohustusi, näiteks esitama majandusaasta aruandeid ja hoidma juhatuse andmed ajakohased. Kui osaühing ei täida oma kohustusi, võib see viia osaühingu sundlõpetamiseni kohtu kaudu ⁽¹⁾.

Kui osaühingu tegevus on lõppenud ja seda ei plaanita jätkata, võib kaaluda osaühingu vabatahtlikku lõpetamist ja likvideerimist. Selleks tuleb osanikel vastu võtta vastav otsus ja järgida likvideerimise protsessi, mis on sätestatud äriseadustikus ⁽²⁾.

Viited:
 • ¹ https://www.eesti.ee/eraisik/et/artikkel/ettevotlus/ettevotte-lopetamine/osauehingu-sundlopetamine

 • ² https://www.riigiteataja.ee/akt/106072023131?leiaKehtiv

Osaühingu vara müümise ja edasise tegevuse korraldamiseks on vajalik järgida seadusest tulenevaid nõudeid ja protseduure:

Osanike koosoleku otsus varade müügi kohta: Osanike koosolek peab andma juhatusele volituse vara müümiseks. See otsus tuleb dokumenteerida ja vajadusel esitada äriregistrile, kui põhikirjas on selline nõue ette nähtud.

Varade müük: Pärast osanike otsust võib juhatus alustada vara müüki. Müügist saadud tulu kasutatakse võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, kui selliseid nõudeid on.

Likvideerimisotsus ostja puudumisel: Kui tühjale osaühingule ostjat ei leidu, peab osanike koosolek vastu võtma otsuse osaühingu likvideerimiseks. Likvideerimisotsus tuleb kanda äriregistrisse ja alustada likvideerimismenetlust.

Likvideerimisjaotise jagamine: Kui osaühing on likvideeritud ja vara on realiseeritud, jagatakse allesjäänud vara osanike vahel vastavalt vara jaotusplaanile.

Kõik toimingud tuleb läbi viia vastavalt seaduses sätestatud nõuetele ja dokumenteerida korrektselt.
 

Rohkem infot leiab järgmistelt veebilehtedelt:

https://www.eesti.ee/eraisik/et/artikkel/ettevotlus/ettevotte-lopetamine/osauehingu-vabatahtlik-lopetamine
https://www.eesti.ee/eraisik/et/artikkel/ettevotlus/ettevotte-lopetamine/osade-ja-aktsiate-voorandamine

Osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist ja ainuosanik otsustab rakendada äriseadustiku § 176 lõikes 2 nimetatud meetmena ühinemist füüsilise isikuga ning kinnitab, et ühinemine on parim võimalik lahendus osaühingu tegevuse lõpetamiseks. Kas sellisel juhul on nõuet veel enne ühinemist netovara suuruse taastamiseks vähemalt pooleni osakapitalist?

Küsimus jääb arusaamatuks. Kui olete otsustanud osaühingu likvideerida (st võtnud vastu likvideerimise otsuse), siis pole vaja suurendada osakapitali seaduses sätestatud miinimumpiirini. 

Äriseadustiku § 400 punkt 1 ütleb, et ühineva ühingu juhatus või ühingut esindama õigustatud osanikud esitavad mitte varem kui ühe kuu möödumisel ühinemislepingu heakskiitmisest avalduse ühinemise äriregistrisse kandmiseks. Kas kuuajalise ootamise nõue kehtib ka ainuomanikuga osaühingu ühinemisel füüsilise isiku varaga, eeldusel et juba varasemalt on ametlikes teadaannetes sellekohane teade avaldatud ja muud nõutavad dokumendid vormistatud?

Jah, see nõue kehtib ka juhul, kui ainuosanikuga osaühing ühineb füüsilise isiku varaga. Eesmärk on võlausaldajate kaitse ja neile võimaluse andmine tagatisnõuete esitamiseks. See ühekuuline ooteaeg hakkab kulgema ühinemislepingu heakskiitmisest, mitte teate avaldamisest.

Palun abi seoses hoiu-laenuühistuga. Nemad keelavad hoiu raha tagasi maksmisest. Mida on mõistlik edasi teha? 

Küsimuse kohaselt on küsija olnud hoiu-laenuühistu liige, ta on liikmest välja astunud ja soovib saada tasutud osamaksu tagasi. Ühistu viivitab osamaksu tagastamisega. Liige saab ühistult nõuda osamaksu tagastamist siis, kui ühistul on kohustus osamaks tagastada. Ühistu osamaksu tagastamist kohustust reguleerivad seadus ja ühistu põhikiri. 
Hoiu-laenuühistu asutamist ja tegevust reguleerib Hoiu-laenuühistu seadus (HLÜS), mille § 19 lg 2 järgi on  liikmel õigus ühistust väljaastumisel tagasi saada tasutud osamaks tulundusühistuseaduses (TÜS) ettenähtud korras. TÜS § 33 järgi on liikmel õigus liikmesuse lõppemisel saada tagasi tasutud osamaks. Põhikirjaga võib ette näha, et liikmesuse lõppemisel ei tagastata osamaksu, vaid makstakse liikmele hüvitust. 
Seadus lubab ühistu liikmest väljaastumise ja osamaksu tagastamise korda täpsustada ühistu põhikirjas. Põhikirjas toodud osamaksu tagastamise korra alusel saaks teada, kas ühistu on antud juhul rikkunud osamaksu tagastamise kohustust või mitte. 
Näiteks kui põhikirja järgi pidi ühistu maksma osamaksu tagasi 1 kuu jooksul ja ei ole seda teinud, siis on ühistu rikkunud osamaksu tagastamise kohustust. Sellisel juhul saab liige esitada ühistule osamaksu tagastamise nõude. 
Kui aga põhikirja järgi on ühistu juhatusel õigus osamaksu tagastamise perioodi pikendada ühistu usaldusnormatiivide täitmise ja majandusliku jätkusuutliku tegevuse tagamiseks, siis tuleb kontrollida, kas juhatus on teinud liikmele osamaksu tagastamise tähtaja pikendamise otsuse. Kui selline juhatuse otsus on olemas, ei ole ühistu rikkunud osamaksu tagastamise tähtaega ja liige ei saa veel nõuda osamaksu tagastamist. 
Ühistu liige peab tutvuma oma ühistu põhikirja ja teiste ühistu tegevuse kohta vastuvõetud dokumentidega ning selgitama välja selles ühistus osamaksu tagastamise tingimused. Kui neid tingimusi on rikutud, siis saab liige esitada ühistule osamaksu kohese väljamaksmise nõude. Kui neis dokumentides sisalduvad ka ühistu ja liikmete vahel lahkarvamuste või vaidluste lahendamise korra tingimused, siis tuleb vaidlus lahendada kokkulepitud korras.

Tere! Palun teie abi tekkinud kulude hüvitamise küsimuse lahendamisel. Täpsemalt allpool: Meil on väikeettevõte, mis osaleb tellimuste pakkumismenetlustes (hange.ee veebisaidil tuleb tellimuse vastuvõtmisel maksta komisjonitasu). Võitsime korteri elektrijuhtmestiku vahetamise hanke. Peaaegu kaks kuud väitis potentsiaalne klient, et tal pole veel ligipääsu objektile. Seejärel, pärast seda, kui esitasime pakkumise kohaselt ettemaksu arve (hinnapakkumises oli märgitud 25%), saime taotluse arve tühistada ja et meie teenustest keeldutakse. Seejärel esitasin komisjonitasu hüvitamiseks arve, kuid nad keeldusid ka seda arvet maksmast, ähvardades esitada kaebuse Tarbijakaitsesse. Mul on olemas kogu kirjavahetus, kviitungid ja lingid. Kas ja kuidas on võimalik kulutatud raha tagasi saada, eelistatavalt ilma kohtusse pöördumata? Tänan teid ette vastuse eest.

Kui klient on tellimuse kinnitanud ja teie ettevõte on teinud kulutusi (nt teenustasu hange.ee-le), võib teil olla õigus nõuda kulude hüvitamist, kui leping on sõlmitud ja klient on sellest ühepoolselt taganenud. Hüvitise nõudmine sõltub hange.ee kasutuslepingust, teievahelise lepingu tingimustest, kirjavahetusest ja sellest, kas klient oli lepingu sõlmimisega seotud kohustusi rikkunud.
Kui klient taganeb lepingust pärast selle sõlmimist ja teie ettevõte on teinud kulutusi (nt teenustasu seoses selle lepinguga), võib teil olla õigus nõuda kahjuhüvitist, sh otseselt kantud kulude hüvitamist, kui taganemine ei olnud õigustatud või lepingu tingimused nägid ette hüvitise (Võlaõigusseadus § 135).

Kohtumenetluse info, kui vaidlus ei lahene, leiate veebilehelt  https://www.kohus.ee/

Tere. Kuidas ma saan juhatuse liikme kohalt tagasi astuda? Nimelt lollipeaga,heas usus aitasin tuttavat ja lasin end ta firma juhatuse liikmeks määrat. Ei uurinud/küsinud täpsemalt detaile kuna see pidi olema vaid AJUTINE(kuniks tal uus id-kaart kohale jõuab..) Sel ajal ma töötasin aga hetkel olen ma kahjuks töötu ega saa tänu sellele et juhatuse liige olen,töötutoetust. Firma omanikega olen korduvalt rääkinud aga asi ei liigu kuhugi poole ja tänaseks puudub igasugune kontakt nende isikutega.(Telefonile ei vastata,meilidele samuti mitte. Tõenäoliselt olen neil blokeeritud) Kuna tööturaha oleks mu ainuke sissetulek siis oleks vaja kiiremas korras sealt juhatuse kohalt välja astus. Kuidas ma saan seda teha kui teine osapool ei kontakteeru? Ette tänades ja parimat soovides Hanna.

Esmalt tuleb esitada osanikele/üldkoosolekule teate/avaldus selle kohta, milles teatate, et astute juhatuse liikme kohalt tagasi. Vajalikud kontaktandmed saate äriregistrist. Kui teiega on sõlmitud ka juhatuse liikme leping, siis sellele kohaldatakse VÕS käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut, kui lepingus on jäetud lõppemisega seonduv reguleerimata. ÄS § 184 lg 7, VÕS § 630, 631

Üldkoosolek võtab vastu vastava otsuse. Juhatuse liikme kustutamiseks registrikaardilt tuleb n-ö äriregistrile esitada avaldus. Koos avaldusega lisada muudatuse alus, mis on tavaliselt üldkoosoleku protokoll või osanike otsus.

Kui osanikud aga midagi ette ei võta, tuleb teil endal esitada äriregistrile ebaõige juhatuse liikme kande muutmise avaldus. ÄS § 61 järgi saab register teha kande ka ilma juhatuse esitatava avalduse ja üldkoosoleku protokollita. Selleks peab registriosakonnale tõendama, et olete tagasi astunud ja sellest end määranud organile teada andnud, esitades äriregistrile teate enda volituste lõppemise kohta (lisades avaldusele ka enda tagasiastumise avaldus) ning paludes viia äriregistri kanded vastavusse tegeliku olukorraga. Äriregistri pidaja algatab menetluse, milles tuvastab, miks on äriregistris valed andmed ning äriregistri pidaja saab ise kande ebaõige ära parandada.

OÜ osanike koosoleku teatise saatmine meili teel. Kas digitaalne allkirjastamine on kohustuslik? Kas juhatuse liikme hääletusel võib isik kelle suhtes hääletatakse, enda poolt hääletada?

Juhatus saadab osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele. Teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil või elektronposti aadressil. Kui osaühing teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist (ÄS § 172 lg 1).

Teates tuleb näidata:

1. Osanike koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord.
2. Koht või osaühingu kodulehe aadress, kus on võimalik tutvuda otsuste eelnõudega ja põhjendustega, samuti muud koosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud.
3. Kui osaühing võimaldab elektroonilist või posti teel hääletamist, tuleb teates näidata teave elektroonilise ja posti teel hääletamise korra ja tähtaja kohta (ÄS § 172 lg 2).

Seaduses ei ole kehtestatud teate digitaalse allkirjastamise kohustust vaid oluline on, et kõik osanikud oleksid õigeaegselt teavitatud ja teates sisalduksid kõik vajalikud andmed.

Osanik ei või hääletada, kui otsustatakse küsimusi, mis puudutavad selle kontrollimist või hindamist, milline on osaniku või tema esindaja tegevus juhatuse või nõukogu liikmena (ÄS § 177 lg 1). Kuid sõltumata sellest piirangust võib osanik hääletada enda valimisel juhatuse liikmeks, ametiaja pikendamisel ja tagasikutsumisel (ÄS § 177 lg 3). Esindatuse määramisel osaniku hääli, kelle hääleõigus on piiratud, ei arvestata (ÄS § 177 lg 1).