Kas mittetulundusühingu eesmärgi muutmiseks on vajalik 9/10 liikmete nõusolek ka juhul, kui eesmärk jääb sisuliselt samaks, kuid sõnastatakse ümber (MTÜS § 23)?

Mittetulundusühingu tegevuse eesmärk on sõnastatud põhikirjas. Kui tegemist oleks vaid sõnastuse muutmisega ja eesmärgi sisu jääks täpselt samaks, ei ole ju põhjust muudatust teha. Kui muudetakse sõnastust, muutub tõenäoliselt ka eesmärk. Seaduse kohaselt on põhikirjas eesmärgi kohta muudatuse tegemiseks vajalik 9/10 liikmete nõusolek. Ei ole täpsustatud, kui suures ulatuses muudatuse tegemiseks nimetatud häälteenamus on kohustuslik, seega tuleb asuda seisukohale, et mistahes ulatuses.

Tere, Seoses osakapitali vähendamisega on tekkinud küsimus teostatavate sammude järjekorras. Kas olen õigesti aru saanud, et võin e-äriregistris esitada otsuse osakapitali vähendamiseks ning põhikirja muutmise sama toimingu raames ning seejärel avaldada teate ametlikes teadaannetes või peavad põhikirja muutmine ning otsuse vastuvõtmine osakapitali vähendamiseks käima eraldi ning kui need peaksid eraldi käima, siis kumb neist esimesena teha tuleb?

Organi otsus võib sisaldada nii otsust kapitali suuruse kui ka põhikirja muutmise kohta.Peale otsuse vastuvõtmist tuleb üldjuhul äriühingu võlausaldajatele kapitali vähendamise otsusest teatada, va lihtsustatud vähendamise puhul, kui teatamine ei ole vajalik. Selleks saadab juhatus 15 päeva jooksul osakapitali vähendamise otsuse vastuvõtmisest teate osakapitali uue suuruse kohta osaühingule teada olevatele võlausaldajatele, kellel olid nõuded osaühingu vastu enne osakapitali vähendamise otsuse vastuvõtmist. Samuti peab juhatus avaldama teate väljaandes Ametlikud Teadaanded osakapitali vähendamise kohta ning kutsuma võlausaldajaid üles oma nõudeid esitama. Teates tuleb näidata, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded kahe kuu jooksul.

Kui tegemist ei olnud lihtsustatud menetlusega ja teate avaldamine oli vajalik, saab muutmiskande esitada peale võlausaldajate nõuete esitamise tähtaja möödumist ent mitte varem kui kolme kuu möödudes osakapitali vähendamise teate avaldamisest. Muutmiskande avaldus ja põhikirja muudatus on võimalik teha samaaegselt,. Juhend selleks on leitav:https://abiinfo.rik.ee/avalduste-esitamine/juriidilise-isiku-andmete-muutmine/kapitali-muutmine/osauhingu-kapitali

Osaühingu osanikud on võrdselt 50/50 kaks erinevat ettevõtet. Üks osanikest ettevõttel on juba 3 aastat majandusaasta aruanded esitamata. Antud ettevõttest on määratud juhatusse ka liige, kes on passivne ja temaga ühenduse saamine ei õnnestu. Kuidas oleks võimalik antud ettevõtte osaluse omandamiseks / ülevõtmiseks, kuna antud ettevõte kahjustab oma tegemata jätmistega ühise ettevõtte mainet ja piirab juba ka tegevust finantsasutustega. Probleemsel ettevõttel on omakorda 3 osanikku ja põhikirja järgi muudatuste tegemiseks on vajalik kõigi kolme nõusolek, et hääled kokku saada. samas need kolm osanikku ka enam omavahel läbi ei saa ja ei suhtle.

Ettevõtet ei juhi osanikud vaid juhatus. Kui juhatus oma ülesandeid ei täida, saab juhatuse liikme tagasi kutsuda ja osanike koosolekul valida uue juhatuse. Kuidas see Teie ettevõttes täpselt peaks toimuma, sõltub Teie põhikirjast. 

Osad on osanike vara. Teise osaniku osaluse omandamiseks on vajalik teha mingit liiki osade võõrandamistehing. Tehing võib olla nii tasu eest (müügileping) kui tasuta (kinkeleping). Tehing tuleb vormistada notariaalselt.

Tere Millest pean alustama kui soovin likvideerida ettevõtet? Ettevõttes ei ole toimunud mingit tegevust, olen ainuke liige. Mis on need sammud, millest alustama, et saaks korrektselt kõik toimingud tehtud? Tänab

Mittetegutsevat või muul põhjusel mittevajalikku ettevõtet on võimalik vabatahtlikult lõpetada. Vabatahtliku lõpetamise alused on:

• Osanike otsus, mille peab heaks kiitma vähemalt 2/3 osanike koosolekul osalenud osanikest, kui osaühingu põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
• Osaühingu lõpetamine põhikirjas ette nähtud alustel.

Osaühingu vabatahtlikul lõpetamisel tuleb alati viia läbi likvideerimismenetlus. Osaühingu lõpetamisotsus tuleb kanda äriregistrisse. Selleks peab juhatus esitama avalduse registripidajale. Avaldusele lisatakse osanike otsus ja osanike koosoleku protokoll või seaduses sätestatud juhtudel hääletamisprotokoll. Lõpetamisest ja selle etappidest saate rohkem lugeda näiteks riigiportaalist https://www.eesti.ee/et/ettevotlus/ettevotte-lopetamine/osauehingu-vabatahtlik-lopetamine

Likvideerimismenetlusega seotud avalduste esitamine registripidajale on selgitatud https://abiinfo.rik.ee/avalduste-esitamine/juriidilise-isiku-likvideerimine-ja-kustutamine/osauhingu-lopetamise

Tere.Kas on võimalik teha OÜ kus on 2 juhatuse liiget.1 inimene on selles,ettevõttes juhatuse liige,otsene kasusaaja ja 100% osanik,teine inimene on juhatuse liige,otsene kasusaaja aga osakuid tal selles ettevõttes ei ole?

Ettevõtte juhatuses ei pea olema selle osanikud. Juhatuse liikmeteks võivad olla nii osanik kui lepinguline juhatuse liige, kellel ettevõttega muud puutumust ei olegi. Tegelik kasusaaja on rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) § 9 lg 1 kohaselt füüsiline isik, kellel on lõplik valitsev mõju füüsilise või juriidilise isiku üle või kelle huvides, kasuks või nimel tehing või toiming tehakse.  Lõplik valitsev mõju tuleneb omandisuhtest või muul viisil teise isiku kontrollimise kaudu. Raamatupidamise seaduse § 27 lg 1 kohaselt võib valitsev mõju muu hulgas tuleneda järgmistest asjaoludest:  

1) suurem kui 50%-line osalus konsolideeritava üksuse hääleõiguses või  

2) seadusest või lepingust tulenev otsene või kaudne õigus asutajaõigusi teostades või üldkoosoleku otsusega nimetada või tagasi kutsuda enamikku tegevjuhtkonnast (näiteks äriühingu juhatus) või kõrgema juhtorgani (näiteks äriühingu nõukogu) liikmetest. 

Sellist mõju omab reeglina ikka osanik. Mitteosanikust juhatuse liige tavapäraselt tegelikuks kasusaajaks ei ole.

Juhis tegeliku kasusaaja tuvastamiseks on leitav https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2023-05/juhis_tegeliku_kasusaaja_tuvastamiseks_0.pdf

Tere, on (endise nimega tuntud kui) garaažiühistu, Äriregistris klassifitseeritud kui hooneühistu / tulundusühistu. Õiguslik vorm: Tulundusühistu Alaliik: Hooneühistu Küsimus 1: Kas sellise ühistu tegevust sätestab Tulundusühistuseadus (lühend - TÜS), https://www.riigiteataja.ee/akt/13111429?leiaKehtiv või Hooneühistuseadus (lühend - HÜS), https://www.riigiteataja.ee/akt/12742142?leiaKehtiv ? Põhikiri on endiselt Eesti krooni (EEK)-aegne. Küsimus 2: Palun infot, kust ma leian või kui suured on riigilõivud selle: - juhatuse liikmete muutmiskande korral? - põhikirja muutmine ilma ühistu liiki muutmata? - põhikirja muutmine koos ühistu liigi muutmisega? Olen püüdnud palju uurida https://abiinfo.rik.ee/ ning justdigi.ee lehekülgedel (https://www.justdigi.ee/juriidiliste-isikutega-seotud-registritoimingud) kuid jäänud hätta selle õige ja täpse ülevaate leidmisel. Küsimus 3: Kas oskate või saate soovitada, kas oleks mõttekas ümber kujundada mittetulundusühinguks, Mittetulundusühingute seadus (lühend - MTÜS), https://www.riigiteataja.ee/akt/123122022015?leiaKehtiv. Või suisa korteriühistuks Korteriomandi- ja korteriühistuseadus, https://www.riigiteataja.ee/akt/123122022003?leiaKehtiv mõttes. Mida ta ka sisuliselt sarnane on. Ühistu eesmärk ei ole teenida tulu. Kui, siis võivad tulu teenida üksikud garaažiboksi omanikud selle välja-üürimisel. Ühistu eesmärk ei ole ka võimaldada sissekirjutust (garaažiboksi), sest sisuliselt ei ole tegu ju elamispinnaga, selleks puuduvad tingimused. e-Äriregistris on garaaziühistud end registreerinud väga erinevalt.

Garaažiühistu vastab tavapäraselt enim hooneühistu tunnustele ja ühingutel on kohustus viia oma põhikirjad vastavusse hooneühistuseaduse sätetega. 01.01.2005.a jõustunud hooneühistuseaduse kohaselt tuli seda teha hiljemalt 01.01.2008.a (HÜS   https://www.riigiteataja.ee/akt/106072023032?leiaKehtiv § 20 lg 7). Kas hooneühistu on ka Teie ühingu jaoks sobivaim juriidiline vorm, sõltub tegevusest ja eesmärkidest ning sellele hinnangu saamiseks soovitan individuaalset õigusnõustamist.

Äriregistri toimingute eest tasutakse riigilõivu vastavalt riigilõivuseadusele (alates § 62 ja edasi)

Tere. Otsustasin luua mtü. Valisin mtü juhatusse koos minuga veel lisaks neli liiget.nüüd oleme kolmekesi aru saanud,et kaks liiget proovivad juhtivat positsiooni enda kätte haarata.tahavad otsustada,märgivad kuidas neile parem jne.igaljuhul sain aru,et tegin vale valiku,kuna alalõpmata on meie vahel vaidlusi.põhikirjas on märgitud et juhatus koosneb 5-st liikmest.Tavaliikmeid meil ei ole.mis võimslused mul on,kui soovin kaks liiget välja vahetada?ette tänades

Juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine on üldkoosoleku pädevuses. Seega tuleb kokku kutsuda üldkoosolek, seda ka juhul, kui kõik liikmed on ka juhatuse liikmed. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet, kusjuures isik, kelle vabastamist kohustustest otsustatakse, ei oma hääleõigus ja esindatuse määramisel selle liikme hääli ei arvestata.

Volitus (OÜ nimel) on välja antud 01.09.2024 kehtivusega 31.12.2025. 16.12.2024 on antud osaühingu juhatuse liikmel ärikeeld ning juriidilisel isikul ei ole registrikaardile kantud esindusõiguslikke isikuid. Kas antud volikiri kehtib? Tänud juba ette vastamast. 

Volikiri, mille on andnud juhatuse liige, kes ei kuulu enam juhatusse, ei ole üldjuhul kehtiv. Seda põhjusel, et juhatuse liikme esindusõigus lõpeb tema juhatusest lahkumisega ning sellega lõpeb ka tema poolt antud volitus.TsÜS § 125 lg 2 p 10 sätestab, et volitus lõpeb, kui esindatavaks või esindajaks olev juriidiline isik lõpeb. Kuigi see säte ei käsitle otseselt juhatuse liikme staatuse lõppemist, saab analoogia korras järeldada, et juhatuse liikme esindusõiguse lõppemisel lõpeb ka tema antud volitus, kuna ta ei saa enam anda õigusi, mida tal endal ei ole. Siiski võib volikiri teatud juhtudel kehtida heausksete kolmandate isikute suhtes, kes ei teadnud ega pidanud teadma juhatuse liikme volituste lõppemisest.

Ettevõtte alustamisel on võimalik valida põhikirjas, et alustamiskulud kannab ettevõte. Niisiis sai omakapitali suuruseks määratud 265.01 eurot, mis tuli stardikontole lisada. Stardikontolt aga seda raha riigilõivu tasumiseks ei saa maksta. Kas riigilõiv pole asutamiskulu? Kui eraisikuna selle maksan, kas siis tekib mul õigus seda ettevõttelt tagasi saada?

Tere

Asutamiskulusid nagu riigilõiv saab ettevõte kanda teenitud kasumi arvelt mitte osakapitali arvelt.

Lugupidamisega

mul on selline küsimus. Olen ühes kustutatud ettevõttes dokumentide hoidjana märgitud. Ettevõtte nimi on IO OÜ - Ettevõtte on kustutatud registrist 27.10.2011 ehk 13 aastat tagasi. Dokumentide hoidmise nõue riigi poolt peaks olema 7 aastat nagu ma tean. Antud ettevõttel pole enam ühtegi dokumenti hoida ega samuti ka alles. Kuidas ma saaksin antud märke ära ja enda nime antud ettevõtte juurest. Kas ma peaksin tegema mingi avalduse kohtu poole või peaksin palkama mingi juristi kes seda teeb?

Seadus ei näe otseselt ette dokumentide hoidja andmete kustutamist, kuna dokumentide säilitamine on kohustuslik seadusega ettenähtud tähtaja jooksul (ÄS § 219 lg 3, § 382 lg 3).
ÄRS § 24 lg 6 kohaselt eemaldatakse kontaktisiku andmed äriregistrist automaatselt pärast määratud tähtaja möödumist.
Kontaktisiku andmeid saab muuta kontaktisiku enda avalduse alusel (ÄRS § 24 lg 5).