JUHATUSE LIIKME TAGASIASTUMISE AVALDUS Mina, ............., isikukood ............, teatan, et astun tagasi juhatuse liikme kohalt ettevõttes: [A OÜ, B OÜ, C OÜ, D OÜ] Soovin, et minu juhatuse liikme volitused loetaks lõppenuks alates käesoleva avalduse kättesaamisest. Kuupäev: "   " / 07 / 2026

Tere avaldus on korrektne. Võite selle pealkirjastada teatena. Esitage teade juhatusest tagasiasutumise kohta Teid juhatusse määranud osaühingute organitele. Kui osaühingutel ei ole nõukogu, siis tuleb teatead adresseerida osanike koosolekule. 

Kuulun metsaühistusse ja tekkis küsimus kas metsaühistul on kohustus metsaomanikke nõustada ja abistada? Ning kui on, siis millisel moel? Palusin neilt abi metsa majandamisega seotud tööde planeerimiseks ja toetusteks. Toetuse kohta tuli paari lauseline lakooniline vastus, et toetust ei saa. Ei saanud aru miks ei saa ja millele siis saab. Soovile, et ühistu aitaks teha metsauuendustöid (mõnel eraldisel lageraie ja teistel harvendusraie) vastati, et nad ei tee 2026 ega 2027 aastal raietöid. Palusin planeerida siis tööd 2028. aastasse, millele ei vastatud. Nüüd tuli teade, milles on järgmine üldkoosoleku kutse koos lisadega. Koosolekul soovitakse muuta põhikirja. Kutses on punkt, et ühingu liige saab hääletada vaid siis kui ta on kohapeal. Põhikirja soovitakse lisada punkt liikme väljaarvamise kohta “igasugusel” põhjusel. Pole selge kui õiguspärane selline info on ja kas see on seadustega kooskõlas? ÜLDKOOSOLEKU PROTOKOLL Üldkoosoleku toimumise aeg: 16.06.2026 Üldkoosoleku toimumise koht: x talu, Harjumaa Ühingu liikmete arv: ... (pole kirjas) Kuna põhikirja p. 6.5. tulenevalt on üldkoosolek otsustusvõimeline sõltumata esindatud liikmete arvust, saab üldkoosolek otsuseid vastu võtta PÄEVAKORD: 1. Ühingu põhikirja muutmine 2. 2025 aastaaruande vastu võtmine 3. ................ VASTU VÕETUD OTSUSED JA HÄÄLETUSTULEMUSED 1. Ühingu põhikirja muutmine Üldkoosolek otsustas: 1.1. Muuta põhikirja p. 2.9. ja sõnastada see järgmiselt 2.9. Osutab liikmetele metsamajanduslikke teenuseid vastavalt Ühingu võimalustele 2. 1. Lisada põhikirja p. 3.6.5. järgmises sõnastuses: 3.6.5. liige on käitunud metsaomanikuna vääritult või esinevad muud mõjuvad põhjused tema väljaarvamiseks 3.1. Muuta põhikirja p. 3.16. ja sõnastada see järgmiselt 3.16. kasutada teenuseid, mida Ühing vastaval ajahetkel suudab konkreetsele liikmele pakkuda Hääletustulemus: Põhikirja muutmise poolt olid kõik üldkoosolekul kohal viibinud ühingu liikmed. Põhikirja uus tekst on lisatud üldkoosoleku protokollile. 2. 2025 aastaaruande kinnitamine Kas ja kuidas metsaühistu peaks liikmeid nõustama toetuste, metsatööde planeerimisel ja teostamisel? Kas on õiguspärane selline ühingu üldkoosolek, milles saab osaleda vaid kohapeal ning punktide 2.9, 3.6.5 ja 3.16 muudatused?

Metsaühistu  on mittetulundusühing või tulundusühistu, mille põhikirjakohane tegevus on metsa majandamine ning mille liikmed on füüsilised või eraõiguslikud juriidilised isikud, kellel on metsamaa.
Metsaühistu kohustus liikmeid nõustada ja abistada sõltub eelkõige ühistu õiguslikust vormist, põhikirjast ja sellest, milliseid teenuseid ta liikmetele on lubanud pakkuda. Praktikas on paljud metsaühistud tulundusühistud. Tulundusühistu eesmärk on toetada ja soodustada liikmete majanduslikke huve ühise majandustegevuse kaudu. See tähendab, et ühistu ei ole lihtsalt vabatahtlik juturing, vaid peab oma eesmärgi piires liikmete huve teenima. Samas ei tulene seadusest, et iga liige saab nõuda ükskõik millise töö tegemist just enda soovitud ajal või mahus.
Toetuste ja nõustamise osas on oluline, et kehtiv erametsanduse toetuse kord eeldab kvalifitseeruvalt metsaühistult võimet metsaomanikke teenindada, sh teatud juhtudel konsulendi olemasolu, teenuste avalikustamist veebilehel ja metsateemaliste rühmanõustamiste korraldamist. See näitab, et nõustamine ja teenuste osutamine on metsaühistu tavapärase tegevuse osa, kuid see ei tähenda automaatselt, et iga üksik toetus peab olema taotletav või iga töö kohe teostatav. Küll aga on liikmel põhjendatud ootus saada arusaadav vastus: millisele toetusele Teie metsamaa või kavandatud töö võiks vastata, miks konkreetne toetus ei sobi ja kas töö tegemine lükkub edasi ressursside puudumise, turuolukorra, tööde mahu või muu objektiivse põhjuse tõttu.
Ühistu liikmel õigus saada juhatuselt üldkoosolekul teavet ühistu tegevuse kohta. Kui juhatus keeldub teabe andmisest, võib liige nõuda, et küsimuse lahendaks üldkoosolek, või pöörduda hagita menetluses kohtusse. Lisaks võivad mittetulundusühingute seaduses või tulundusühistuseaduses toodud tingimustel liikmed nõuda erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist ning samuti erikontrolli korraldamist, kui on kahtlus juhtimise või varalise seisu probleemides.
Üldkoosolekul ainult kohapeal osalemise kohta: kui ühistu välistab elektroonilise osalemise, ei pruugi see iseenesest olla õigusvastane, sest organi koosolekul elektrooniline osalemine on lubatud juhul, kui seadus või põhikiri ei näe ette teisiti. Kuid see ei tähenda, et saaks keelata esindaja kaudu osalemise. Seega kui kutse või põhikirjamuudatus tähendab sisuliselt, et hääletada saab ainult isiklikult kohale tulles ja volitada ei tohi kedagi, oleks see seadusega vastuolus.
Põhikirja muudatus „liige on käitunud metsaomanikuna vääritult või esinevad muud mõjuvad põhjused tema väljaarvamiseks” ei ole automaatselt tühine ainult sõnastuse pärast, kuid seda saab kohaldada üksnes kitsalt. Seadus nõuab mõjuvat põhjust. „Vääritu käitumine” on väga ebamäärane ja üksi sellisel kujul riskantne. Veel problemaatilisem oleks mõte, et liikme saaks välja arvata „igasugusel põhjusel” või lihtsalt juhatusele ebameeldiva käitumise tõttu. Selline suvaline väljaarvamine ei oleks seadusega kooskõlas.
Punktid 2.9 ja 3.16 sõnastusega „vastavalt Ühingu võimalustele” ja „teenuseid, mida Ühing vastaval ajahetkel suudab konkreetsele liikmele pakkuda” on üldjoontes võimalikud, kuid need vähendavad liikme konkreetseid nõudeõigusi. Selline põhikirjamuudatus ei tohi siiski muuta ühistu eesmärki sisutühjaks. Kui ühistu tegelikult liikmetele teenuseid peaaegu ei osuta ega selgita, mille alusel teenuseid jagatakse, võib tekkida küsimus, kas juhtimine vastab üldse ühistu eesmärgile.

Mittetulundusühingu põhikirjas on sätestatud: "Igal liikmel on üks hääl, seejuures võib koosolekul viibiv ühingu liige (eelistatud id-kaardiga allkirjastatud) kirjaliku volituse alusel esindada teist ühingu liiget." Küsimus - "Kas koosolekul viibib ühingu liige antud põhikirja alusel võib esindada volituse alusel ainult ühte teist ühingu liiget?"

Mittetulundusühingute seaduse järgi võib liikme esindaja üldkoosolekul osaleda ja hääletada, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti, ning esindajal peab olema kirjalik volikiri. Seadus ise ei määra, mitu liiget üks esindaja võib esindada. Teie põhikirjas on öeldud, et koosolekul viibiv ühingu liige võib kirjaliku volituse alusel esindada teist ühingu liiget. Selline sõnastus kinnitab vähemalt seda, et esindamine on lubatud ja esindaja peab ise olema ühingu liige. Küsimus on selles, kas sõnaühendit „teist ühingu liiget” tuleb mõista piiranguna ainult ühele liikmele või lihtsalt üldise kirjeldusena. Kui soovite vältida vaidlusi otsuste kehtivuse üle, oleks vajalik põhikirja täpsustada.

2025 aasta üldkoosoleku kokkukutsumise päevakorras oli punkt 1. Audiitori valimine (vene keeles oli seal kirjas revidendi valimine). Üldkoosoleku protokolli järgi valiti Audiitor (vene keeles protokolli kirjutati, et valiti revident). Kumb on siis nüüd õige, kas valiti Audiitor või Revident? Ma isiklikult arvan, et Eesti Vabariigis on riigikeel eesti keel, mis peaks olema määrav. Juhatus ütleb, et nad eksisid. Aga mina ütlen, et koosolek valis audiitori ja mind ei huvita asjaolu, et juhatus eksis. Ma momendil ei kirjuta, miks on tähtis, keda täpsemalt valiti, aga see on otsustava tähtsusega.

Esmalt on ebaselge, mille/millise juriidilise isiku üldkoosolekuga oli tegu. Erinevate äriühingute (aktsiaselts, osaühing), mis alluvad äriseadustiku regulatsioonile ja mittelundusühingute, mis allub mittetulundus üldkoosolekul on erinevad volitused. Juhul kui aga eeldada, et tegu on korteriühistuga, reguleerib seda hoopis kolmas seadus.

Üldreeglina tuleks esmalt vaadata, mis liiki juriidilise isikuga on tegu ning kuidas reguleerib seda vastav eriseadus ning juriidilise isiku põhikiri. Näiteks mõne ühinguvormi juures võib seadus ette näha, et üldkoosolekul valitakse nii revident või audiitor ning tegu ei ole samatähendusliku mõistega. Oluline on samuti kuidas oli üldkoosoleku punkt sõnastatud eestikeelses päevakorras ja  eesti keeles koosoleku kohta koostatud protokollis. Juhul kui valiti näiteks vandeaudiitor või audiitorühing, viitab see audiitori valimisele ning juhul kui valiti füüsiline isik majandustegevuse kontrolliks, võib olla tegu revidendiga.

Erinevus eesti ja vene keeles üldkoosoleku kohta koostatud kutses, päevakorras või protokollis, ei tähenda, et kindlasti valiti just audiitor või revident. Küsimusele täpsema vastuse andmiseks oleks vaja teada, kas tegu oli äriühingu, mittelundusühingu, tulundusühistu, korteriühistu või millegi muuga.

Tere On ärihoone, kus on üle 10 korteriomandi. Hoone omanik on ettevõte. Saime teate, et vajalik esitada 2024. aasta majandusaastaaruanne. Kuna hoone kuulub ühele juriidilisele isikule, siis kas majandusaastaaruande esitamine on kohustuslik? Juhatust ei ole moodustatud sellele ühistule ja pole ka plaanis moodustada. Kui aruande esitamine kohustuslik, siis millised on kohustuslikud aruande osad? Tänades

Küsimuses toodud asjaolud võivad olla ebatäpsed. Tõenäoliselt võib olukord olla järgmine: kui kinnistul asub hoone, milles on moodustatud üle 10 korteriomandi, siis hoonel (kinnistul) ei ole enam eraldi omanikku, vaid on üle 10 korteriomaniku, kelle kaasomandise kuulub kinnistu ja sellel asuv hoone. Korteriomandite moodustamisel kanti  korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) alusel automaatselt registrisse uus korteriühistu. Korteriühistu on eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik korteriomanikud. Korteriühistu moodustati seaduse alusel isegi siis, kui kõik korteriomandid kuuluvad ühele omanikule. Korteriühistu olemasolu saab kontrollida äriregistrist, tehes päringu kinnistu aadressi järgi.

Üldreeglina peab korteriühistul olema juhatus, kes korraldab ühistu tegevust. Korteriühistul võib juhatuse asemel olla valitseja (KrtS § 26), kes juhib ja esindab korteriühistut. Kui korteriühistul ei ole juhatust ega valitsejat, siis erandina võivad korteriomanikud  korraldada valitsemist ühiselt, kui see on põhikirjas ette nähtud.

Iga registrisse kantud korteriühistu peab KrtS § 51 kohaselt alates 01.01.2018 esitama majandusaasta aruande. Kui juhatust ega valitsejat ei ole valitud, siis see ei vabasta korteriühistut majandusaasta aruande esitamise kohustusest. Sellisel juhul peavad korteriühistus liikmed - korteriomanikud ise korraldama majandusaasta aruande koostamise ja registrile esitamise. Majandusaasta aruande esitamisel tuleb lähtuda raamatupidamise seaduses toodud nõuetest, arvestada KrtS § 51 toodud nõudeid ja mittetulundusühingute seaduse § 36 lõigetes 1–4 toodut. Aruandes tuleb muu hulgas välja tuua iga korteriomandi majandamiskulude suurus.

Tere Soovin juriidilist nõu seoses osaühingu sisese probleemiga. Ettevõttel on neli osanikku ning kõik on seotud ka juhtimisega. Üks osanik (vähemusosalus, ca 20%) käitub korduvalt viisil, mis kahjustab ettevõtte mainet, igapäevast tegevust ja suhteid partneritega. Probleemne käitumine on korduv ja dokumenteeritav. Isik on osalenud tööalastes olukordades alkoholi- või võimalikus narkojoobes, käitunud ebaviisakalt klientide ja koostööpartneritega ning tekitanud konflikte. Samuti ei järgi ta kokkulepitud reegleid ega allu ühiselt tehtud otsustele. Lisaks on esinenud ähvardamist ja survet teiste osanike suunas, sealhulgas rahaliste nõudmiste esitamine ja mõjutamine isikliku kasu eesmärgil. Selline tegevus on juba mõjutanud ettevõtte mainet ning loonud riske edasiseks äritegevuseks. Ülejäänud osanikud soovivad olukorda lahendada seaduslikult ja võimalikult kiiresti, vältides samas edasist kahju ettevõttele. Palun nõu järgmistes küsimustes: 1. Millistel alustel ja millise protsessiga on võimalik selline osanik ja/või juhatuse liige eemaldada? 2. Kas sellise käitumise puhul võib tegemist olla juhatuse liikme kohustuste rikkumisega ning millised on selle õiguslikud tagajärjed? 3. Millised on võimalused osaluse väljaostmiseks või koostöö lõpetamiseks? 4. Kuidas peaksime dokumenteerima toimunud juhtumeid, et vajadusel oma seisukohti tõendada? 5. Kuidas end kaitsta ähvarduste ja surve eest? Tänan ette abi eest.

Tere!

Kahetsusväärne olukord. Siin tuleb alustuseks eristada kaht tasandit: juhatuse liikme tasand ning osaniku tasand. 

Juhatuse liikme kohustusi on ta ilmselt rikkunud. Kuid see pole juhatuse liikme kohalt tagasikutsumise vaatest olulinegi -  osanikel on häälteenamuse olemasolu korral õigus probleemselt käituv juhatuse liige juhatusest tagasi kutsuda ÄS § 184 lg 3 alusel ka sõltumata põhjusest. Selleks on vaja osanike häälteenamust ja sellekohast osanike otsust (mis tuleb siis loomulikult ka registripidajale esitada, et vajalikud kanded saaks ka äriregistris tehtud);

Osanike ringist väljaarvamisega on keerulisem lugu. Juhul, kui Teil pole omavahel sõlmitud osanike lepingut (mis nt mingitel juhtudel kohustaks tal enda osaluse teile või osaühingule tagasi võõrandama), ning ta ei ole nõus ka kokkuleppe korras osanike ringist väljuma (nt ei nõustu oma osalust teistele osanikele müüma), ei jää muud üle, kui kaaluda tema suhtes osaniku väljaarvamise hagi esitamist kohtule. Tegemist on ÄS §-s 167 reguleeritud erandliku võimalusega: Kohus võib osaühingu hagi alusel osaniku osaühingust välja arvata, kui osanik on oma kohustuse mõjuva põhjuseta olulisel määral täitmata jätnud või on muul viisil osaühingu huve oluliselt kahjustanud ega ole kohustust täitnud ega kahjustamist lõpetanud, vaatamata ka osaühingu kirjalikule hoiatusele.

Soovitan Teil olukorra täpsemalt läbi arutada koos õigusprofessionaaliga. Saan praeguses formaadis anda üksnes üldsõnalisi soovitusi: 

1. alustuseks soovitan Teil kaardistada ja tõendada kõik rikkumised, mis on osaühingu huve oluliselt kahjustavad (salvestada kõik asjakohased veebivestlused, e-kirjad, protokollida käitumised ja ütlemised osanike koosolekul, tagasisidestada (a la fikseerida e-kirjas tagantjärgi ka verbaalselt hukkamõistetav käitumine - "Nagu eilsel koosolekul kell 15:00 väljendusid - "*tsitaat*" -");
2. seejärel üle poole osakapitalist esindatud häältega koostada kirjalik hoiatus ning nõuda kahjustava käitumise lõpetamist, viidates neile dokumenteeritud tõendavatavatele juhtudele; 
3. ning juhul, kui see ei anna tulemusi, pöörduda kohtusse osaniku väljaarvamise hagiga;
4. juhul, kui osaniku käitumises esineb otseseid ähvardusi, väljapressimist, ahistavat käitumist vmt karistusseadustikus kirjeldatud käitumisviise, pöörduge palun õiguskaitseasutuste poole.

MTÜ põhikirjas on ,et juhatuse liikmete arv määratakse üldkoosoleku otsusega, arvestades, et juhatusesse kuulub vähemalt kolm liiget ning juhatus valitakse 2 aastaks. 2025 aasta Üldkoosolekul hääleti juhatuse koosseis 5 liikmeliseks . Täpsutan, et 2025 aasta ükoosolekul hääletati maha 3 ja 4 liikmeline juhatus. Nüüd astus üks juhatuse liikmetest tagasi. Kas täna võib juhatus jätkata 4 liikmelisena, kui on eelnevalt otsustatud, et juhatus on 5 liikmeline?

Mittetulundusühingute seaduse kohaselt peab MTÜ juhatuses olema vähemalt üks liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat arvu (§ 26). Kui põhikirjas on nõue, et juhatuses peab olema vähemalt kolm liiget, siis sellest väiksem koosseis ei ole lubatud. Kui üldkoosoleku otsusega on juhatuse suuruseks määratud viis liiget, siis on tegemist üldkoosoleku tahtega, millest tuleb juhinduda. Kui juhatuse liige astub tagasi ja juhatusse jääb neli liiget, ei ole juhatus õigusvastaselt väike (kuna põhikirja miinimum on täidetud), kuid juhatus ei vasta enam üldkoosoleku otsusele. Sellises olukorras tuleb üldkoosolekul või põhikirjas sätestatud korras valida uus juhatuse liige, et juhatuses oleks taas viis liiget, nagu otsustatud. Juhatus võib ajutiselt jätkata neljaliikmelisena, kuid see ei tohiks jääda püsivaks lahenduseks, sest see oleks vastuolus üldkoosoleku otsusega juhatuse suuruse kohta.

Müües OÜ varad ja seejärel tühja oü, millised on peamised tähelepanu punktid? Kas mingi osa varast võib müüa ka koos oü müügiga? Kas OÜ müük on alati notariaalne? Kas OÜ müümisel võib müüja teha lepingu vastutuse piiramisest ajaliselt ja summaliselt, näitena vana OÜ omanik vastutab 3 aasta ulatuses ja kuni 25000 € summas kui ilmnevad OÜga probleemid. Ja uus omanik saab rahalise nõude esitada vaid siis kui on probleeme tekkinud 5000 € väärtuses. Kas sellise vastutuse piiramise lepingu saab ise kokku panna või kehtivad siin teatud nõuded, mida peab järgima?

Osaühingu varasid võib müüa eraldi enne osaühingu müüki või koos osaühingu müügiga. Kui varad müüakse enne osaühingu müüki, jääb osaühing nn "tühjaks" ja müüakse ainult juriidiline keha. Kui varad müüakse koos osaühinguga, tuleb see kajastada müügilepingus ja arvestada, et varade väärtus mõjutab osaühingu müügihinda.
Osaühingu osa võõrandamise käsutustehing peab üldjuhul olema notariaalselt tõestatud. Erandiks on olukorrad, kus osaühingu põhikirjas on loobutud notariaalse vormi nõudest, kuid sellisel juhul peab osaühingu osakapital olema vähemalt 10 000 eurot ja täielikult sisse makstud.
Osaühingu müügilepingus võib kokku leppida vastutuse piirangutes, näiteks ajaliselt ja summaliselt. Sellised kokkulepped on lubatud, kuid need peavad olema selgelt ja üheselt mõistetavalt lepingus sätestatud. Näiteks võib lepingus määrata, et müüja vastutab teatud aja jooksul (nt 3 aastat) ja teatud summas (nt kuni 25 000 eurot) ilmnevate probleemide eest. Samuti võib määrata, et rahalise nõude esitamise alampiiriks on teatud summa (nt 5000 eurot). Sellised kokkulepped peavad olema kooskõlas kehtivate seadustega ja ei tohi olla vastuolus heade kommetega.
Vastutuse piirangutega lepingu võib koostada ise, kuid soovitatav on kasutada õigusabi, et tagada lepingu vastavus seadustele ja vältida hilisemaid vaidlusi. Kui lepingus on olulised tingimused, nagu vastutuse piiramine, tuleb need sõnastada täpselt ja selgelt.

Palun selgitage osaühingu osakapitali vähendamise otsust. Äriseadustiku § 199 lg 2 alusel toimub osakapitali lihtsustatud vähendamine, mis ei anna õigust osanikele reaalse väljamakse tegemiseks. Vaadates Ametlike Teadaannete registrisse esitatud Osaühingu osakapitali vähendamise teateid on neis kõigis viide ÄS § 199 lg 2-le ning samas tihti ka näidatud otsus osanikele osakapitalist väljamakse tegemiseks pärast 3 kuud Äriregistrisse kandmisest. Palun selgitage kuidas tuleb otsus korrektselt vormistada , et tekiks õigus osanikule osakapitali väljamakseks pärast Äriregistrisse kandmisest 3 kuu möödumisel.

Osakapitali lihtsustatud vähendamine toimub äriseadustiku (ÄS) § 199² kohaselt, mille puhul ei või osanikele teha väljamakseid ega maksta osakapitali vähendamise otsustamise majandusaasta ja sellele järgneva kahe majandusaasta jooksul osanikele dividendi. Ilmselt leidsite Ametlikes Teadaannetes osakapitali tavalise vähendamise teated viitega ÄS § 199 lõikele 2, mis kohustab avaldama osakapitali vähendamise teadet Ametlikes Teadaannetes. 

Selleks, et tekiks õigus väljamakseteks, tuleb vastu võtta tavaline osakapitali vähendamise otsus (ÄS §‑d 197–199), mis sisaldab selgesõnalist otsust väljamakse tegemise kohta ning järgida võlausaldajate kaitse tähtaegu. Alles siis saab vastavalt äriseadustiku §-le 200¹  teha 3 kuu möödumisel äriregistrisse kandmisest osanikele väljamaksed. 

Kas võin OÜ-st laenata raha eraisikule ilma finantsinspektsiooni tegevusloata? Laenu andmine on ühekordne ja kaudselt seotud isikule- isale.

Finantsinspektsioonilt peab tegevusluba taotlema vaid see äriühing, mille põhiliseks tegevusalaks on laenu andmine, st ta tegutseb krediidiandja või -vahendajana. Kui küsimus puudutab osaühingut, mille tegevusalaks on muud majandustegevused, ei pea see osaühing laenu andmiseks Finantsinspektsiooni tegevusluba omama. 
Äriseadustiku § 159 sätestab osaühingutele teatud juhul laenukeelu. Selle kohaselt on osaühingul keelatud anda laenu oma osanikule, kelle osa esindab rohkem kui 5 protsenti osakapitalist, oma juhatuse või nõukogu liikmele või prokuristile, isikule osaühingu osa omandamiseks. Kui laenusaaja on keegi kolmas isik, siis ei ole laenu andmine keelatud. 
Kui laenusaaja on juhatuse liikme isa, siis peab laenu andmist põhjalikult kaaluma, kuna riskiks on laenu kvalifitseerumine keelatud laenuks äriseadustiku § 159 mõttes. Laenukeelu sisuks ei ole üksnes konkreetsel ametikohal tegutsevale isikule (näiteks juhatuse liikmele) laenu andmise keelamine, vaid keelatud võib olla ka laenu andmine juhatuse liikme pereliikmele või temaga lähedasele isikule. Kui hiljem selgub, et laenu sai küll isa, kuid tegelikult sai laenust kasu juhatuse liige näiteks perekondliku majandusliku ühishuvi või laenu kasutamise üle tegeliku kontrolli omamise tõttu, siis on see keelatud laen.  
Kui aga asjaolud on selged ja kui isa tõepoolest vajab laenu mingiks konkreetselt üksnes tema isikuga seotud eesmärgil ja kui ta suudab seda veenvalt tõendada, siis sellisel juhul võib laenu anda. Laenuleping tuleb vormistada kirjalikult ja see peab sisaldama kõiki tavapäraseid laenulepingu tingimusi, sealhulgas tagasimakse tähtaega. Laenu tuleks anda turutingimustel, kus pooled on kokku leppinud laenulepingute tavapärases intressimääras, tagasimaksegraafikus, vajadusel tagatises ja maksetega hilinemise korral viiviste kohaldamises. Lisaks tuleb arvestada, et osaühing tohib laenu anda vaid siis, kui see laen ei kahjusta osaühingu majanduslikku seisundit ega võlausaldajate huve.