Abikaasal on tegutsev OÜ, kus ta on juhatuse liige, osanik ja tegelik kasusaaja. Tal on 100% osalus. Osamakseks oli 40000 EEK. Soovime edaspidi olla OÜ-s võrdsed osanikud ja kasusaajad. Kuidas toimida? Kas saab tehtud e-Äriregistris või peab kasutama notari teenust?

Äriseadustiku kohaselt onosa võõrandamise tehingu vorminõue üldiselt notariaalne. Siiski on võimalik osa teatud tingimustel võõrandada ka lihtkirjalikus vormis. Alljärgnevalt selgitan, millistel tingimustel on lihtkirjalik vormistamine lubatud ja mis on erinevate vormide erinevused.

Notariaalne. üldine kohustuslik vorminõue osa võõrandamisel. Notari juures osa võõrandamise korral kontrollib notar ostja ja müüja isikut, nende teovõimet ning lepingu sisu, sh kas pooled ikka saavad aru mis tehinguid nad teevad ja kas müüdav osa üldse kuulub müüjale. Notar teavitab toimunud tehingust äriregistrit

Lihtkirjalik. Selleks tuleb muuta ühingu põhikirja ning see võimalus põhikirjas ette näha, kusjuures põhikirja muutmise poolt peavad olema kõik osanikud. Teine nõue on, et ühingu osakapital peab olema üle 10 000 euro ja täielikult sisse makstud. Et seda saavutada, peavad osanikud tegema kas täiendavaid sissemakseid või otsustama osakapitali suurendamise ühingu omakapitali (näiteks jaotamata kasumi või ülekursi) arvel. Viimane eeldab, et ühingul on piisavalt jaotamata omakapitali. Nende tingimuste täitmisel saabki osasid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis müüa. Kui notariaalse müügi korral teavitab notar toimunud tehingust äriregistrit ise, siis lihtkirjaliku müügi korral peab osanike nimekirjas toimunud muudatustest äriregistrit teavitama juhatus. Seda saab teha ettevõtjaportaalis.  

Tere Asutasin aastal 2018 kahe eesti residendiga osaühingu. Ilma osakapitali esmase sissemakseta. Idee, millega ettevõtte lõime, ei läinud aga töösse ja ettevõte jäi hiljem nn soiku. Peale seda on teised asutajad/juhatuse liikmed Eestist välja elama asunud, pole ka rahvuselt eesti kodanikud. Nüüd on olukord selline, kus mul võimalik vajadus riiklike sotsiaaltoetuste järele, aga olles juhatuse liige takistab see nõuetele vastamist. Minu osalus ettevõttes on 10% ja roll juhatuse liige/osanik. Millised võimalused oleksid kõige kiiremad/paremad, et saaksin sellest ettevõtte juhatuse liikmest/osaniku rollist lahti? Olen saanud kontakti mõlema teise osanikuga, ühel neist puudub võimalus eesti id-süsteemidega isikutuvastamiseks, samuti puudub tal võimalus selle taotlemiseks. Teisel on hetkel kehtiv eesti residendi isikutuvastus(selle osaniku osalus on 50%) tänan vastamise eest

Tõenäoliselt ei takista Teil riiklike toetuste saamist osalus vaid juhatuse liikme staatus. Kiireim viis sellest vabanemiseks on esitada osanikele avaldus. Esmalt tuleb esitada osanikele avaldus selle kohta, milles teatate, et astute juhatuse liikme kohalt tagasi ja ütlete üles juhatuse liikme lepingu. Juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse VÕS käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut, kui lepingus on jäetud lõppemisega seonduv reguleerimata. ÄS § 184 lg 7, VÕS § 630, 631

Osanike koosolek võtab vastu vastava otsuse, kui Teie põhikiri võimaldab otsust vastu võtta 60% osanikel. Juhatuse liikme kustutamiseks registrikaardilt tuleb äriregistrile esitada avaldus. Koos avaldusega lisada muudatuse alus, mis on tavaliselt osanike otsus.

Kui aga osanike otsust 60% osanikel vastu võtta ei ole võimalik, tuleb teil endal esitada äriregistrile ebaõige juhatuse liikme kande muutmise avaldus. ÄS § 61 järgi saab register teha kande ka ilma juhatuse esitatava avalduse ja osanike otsuseta. Selleks peab registriosakonnale tõendama, et olete tagasi astunud ja sellest end määranud organile teada andnud, esitades äriregistrile teate enda volituste lõppemise kohta (lisades avaldusele ka enda tagasiastumise avaldus) ning paludes viia äriregistri kanded vastavusse tegeliku olukorraga. Äriregistri pidaja algatab menetluse, milles tuvastab, miks on äriregistris valed andmed ning äriregistri pidaja saab ise ebaõige kande ära parandada.

Hi there, my company has been deleted from the registry. Is that final or can the deletion be cancelled and company returned to registry? Tere! minu ettevõte on registrist kustutatud. Kas see on lõplik või saab kustutamise tühistada ja ettevõtte registrisse tagasi saata?

Kustutatud äriühingut on võimalik äriregistrisse ennistada ja äritegevust jätkata, aga ainult juhul kui juriidiline isik on kustutatud seoses majandusaasta aruande esitamata jätmisega või kontaktisiku puudumisega. Kolme aasta jooksul alates kustutamisest on võimalik juriidiline isik taas registrisse ennistada, kui esitatakse puuduolevad andmed.   Mida ja kuidas tuleks selleks teha, saate lugeda https://abiinfo.rik.ee/avalduste-esitamine/registrisse-ennistamine-parast-kustutamist

Tere, mul selline küsimus, meil on päevakorras oma kodu külas ühe väikese maatüki ostmine kogukonna liikmete poolt ühiselt. Selleks oleme loomas seltsingut ja ostetav kinnisvara haldamiseks ning hooldamiseks sõlmitakse seltsinguleping. Mul on tekkinud segadus, et kas kinnisvara ostu-müügi tehing toimub müüja ja kõikide ostjatega, kes on siis kõik on kaasomanikud ja annavad oma soetatud osa seltsingulepinguga ühiskasutusse või tehingusse lähevad müüja ja siis seltsingu poolt üks liige. Kas ma saan õigesti aru, et sellisel juhul seltsinguliikmed finantseerivad seda tehingut, kuid asjaõiguseseaduse alusel kuulub see kinnisasi reaalselt ostjale? Loodetavasti väljendasin ennast arusaadavalt. 

Kui soovite kasutada kinnisasja avalikes huvides seltsingu tegevuse edendamiseks, on võimalik kinnisasja soetamine mõlemal viisil. Kui seltsingu loomist kavandavad isikud soovivad osta kinnisasja endale kui füüsilisele isikule kaasomandisse, on see võimalik. Siis jäävad isikud omanikeks kokku lepitud mõttelise osa suuruses kaasomandist. Iga kaasomanik saab oma osa vabalt võõrandada ent kaasomandiks olevat maatükki tervikuna saab kasutada ja käsutada vaid kõigi kaasomanike nõusolekul. Nii saavad kaasomanikud ühiselt sõlmida seltsinguga näiteks maatüki tasuta kasutamise lepingu või muu kasutusse andmise lepingu vastavalt soovile. Samuti on võimalik, et luuakse esmalt seltsing, tehakse seltsingusse sissemaksed ja soetatakse maatükk seltsingule. 

Tere, ettevõte ei tegutse juba 10 aastat, aastaaruanded on esitatud märkega, et ettevõte ei tegutse, sooviksin ettevõtte lõpetada. Probleemiks: äriregistris on ettevõttel 2 osanikku, kellest üks on likvideeritud (ettevõte) ka 10 aastat tagasi. Kuidas peaksin toimima, et saada ühe osanikuga ettevõtte lõpetada/likvideerida? Tänan.

Teie küsimusest võib mõista, et küsimusi tekitab osanike otsuse vastuvõtmine kuivõrd osaühing lõpetatakse vabatahtlikult osanike otsusega. 

Vabatahtliku lõpetamise alused on:

• Osanike otsus, mille peab heaks kiitma vähemalt 2/3 osanike koosolekul osalenud osanikest, kui osaühingu põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
• Osaühingu lõpetamine põhikirjas ette nähtud alustel.

Seega tuleb esmalt vaadata põhikirjas ette nähtud aluseid. Kui lõpetamine ilma likvideeritud osanikuga ei osutu võimalikuks, tuleb vaadata likvideeritud osaniku likvideerimise lõpparuandest, kas ettevõttel on õigusjärglane või kuidas on jagatud Teie ettevõtte osa kui likvideeritud ettevõtte vara. On võimalik, et osa kuulub juba likvideeritud ettevõtte omanikule likvideerimise lõpparuande alusel.

Tere! Oleks vaja nõu, et kuidas juriidiliselt lahendada küsimus, kui on plaan alates x kuupäevast omandada osalus firmas (100% osalus hetkel perekonnaliikme nimel, idee oleks mulle anda 30%), aga klausliga, et enne osaluse omandamist vanad väljavõtmata kasumid (ja soetatud vara) jääks ainuisikuliselt teisele osanikule (ehk tulevikus 70% osalusega isikule). Kuidas see kõik äriregistris ja maksuametis kajastuks või mis võimalused üldse on?

Esmalt on oluline mõista, et ettevõttele soetatud vara on ettevõtte mitte osanike omand ja see jääb igal juhul ettevõttele. Osanikele kuuluvad ettevõtte osad ja õigus saada osa kasumijaotusest. Kui ettevõttes on eelmiste perioodide jaotatud aga välja maksmata kasumit, jääb kasumi jaotamise otsus kehtima ka osa võõrandamisel. Kui kasumit ei ole ka jaotatud, tuleks võtta vastu kasumijaotamise otsus ja võõrandada 30% osalusest peale otsuse vastuvõtmist. Soovitan täiendavalt konsulteerida oma raamatupidajaga, kellel on selge ülevaade senisest majandustegevusest, jaotamata kasumist ja kes oskab Teid kindlasti parimal viisil nõustada.

Tere! Loodan, et saate mind aidata. Küsimus tekkis seoses OÜ-le kuuluva korteriga. Nimelt soovib OÜ kinkida/üle anda korteri eraisikule (vahetada omanikku). Kas seda on võimalik teha? Juhul, kui on, siis missugused kohustused seoses sellega kaasnevad nii müüjale kui ka ostjale? Korterit ostes on tagasi saadud käibemaks. Juhul, kui OÜ-l on vaja firmasse investeerida ning soovib teha kiirmüügi, kas ta võib müüa eraisikule turuhinnast natukene madalama hinnaga korteri? Mis kohustused kaasnevad OÜ-l / eraisikul? 

Ettevõtte vara kinkimine või müük alla turuhinna on ettevõtlusega mitteseotud kulutus ning maksustatakse erisoodustusmaksuga. Täpsemaid selgitusi ja maksuriske oskab kindlasti selgitada Teie ettevõtte raamatupidaja.

KÜ üldkoosoleku protokollide säilitamine ja päringutele vastamise aeg ja keel. Kui kaua tuleb säilitada KÜ üldkoosoleku protokolle? Kui pikk on ühistu liikme kirjadele ja päringutele vastamise tähtaeg? Kas üldse on muukeelsetele kirjadele vastamise kohustust, kui liikmele on eelnevalt kirjutatud, et asjaajamine st kirjavahetus käib eesti keeles?

KÜ üldkoosoleku protokollide säilitamine on reguleeritud raamatupidamise seaduse §-ga 12 . Kui pikk on KÜ liikme päringule vastamise tähtaeg sõltub päringu sisust. Mõne päringu, näiteks nõude KÜ dokumentidega tutvumiseks, vastuse tähtaeg neli nädalat tuleneb otsesõnu seadusest ja selle möödumisel on liikmel õigus pöörduda kohtusse teabe andmiseks kohustamiseks. Muu kui eesti keelsele päringule ei pea vastama, ent ühistu sujuva toimimise nimel ja olukorras kus kirja sisu on arusaadav, soovitan seda siiski teha.

Ettevõte on asutatud ilma osakapitali sissemakseta 2020 aastal ühe osanikuga. Ettevõtte ei ole enam olnud kasutusel ja on soov likvideerida. Vahepeal on muutunud Äriseadustik ja on segaseks jäänud, kas antud ettevõtet on võimalik likvideerida sissemakset tegemata?

Kui likvideeritaval ettevõttel ei ole täitmata kohustusi ei näe vastaja probleemi osaühingu lõpetamisel ja likvideerimismenetluse läbi viimisel. Kuivõrd osaühingul on ainult üks omanik, on võimalik likvideerimise asemel ühendada ühingu vara füüsilisest isikust ainuosaniku varaga ning seejärel ühing lõppeb likvideerimismenetluseta. Osaühingu lõpetamisest täpsemalt saab lugeda https://www.eesti.ee/eraisik/et/artikkel/ettevotlus/ettevotte-lopetamine/osauehingu-vabatahtlik-lopetamine

Tere. Kohtutäitur müüs minu OÜ maha ja mind ei teavitanud ning olen juhatuses edasi. Sellest sain teada juhuslikult. Kõik andmed muutmata peale e-maili. Kuidas saan juhatusest välja.2 liiget. Pole uue omaniku ühtegi kontakti. Ja tekkinud see aasta ka maksuvõlg. Maksuamet ei oskanud midagi öelda. Politsei samuti ja kohtutäitur ei vasta. Muu vara alles. Just oü

Esmalt tuleb esitada osanikele/üldkoosolekule teate/avaldus selle kohta, milles teatate, et astute juhatuse liikme kohalt tagasi. Vajalikud kontaktandmed saate äriregistrist. Kui teiega on sõlmitud ka juhatuse liikme leping, siis sellele kohaldatakse VÕS käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut, kui lepingus on jäetud lõppemisega seonduv reguleerimata. ÄS § 184 lg 7, VÕS § 630, 631

Üldkoosolek võtab vastu vastava otsuse. Juhatuse liikme kustutamiseks registrikaardilt tuleb n-ö äriregistrile esitada avaldus. Koos avaldusega lisada muudatuse alus, mis on tavaliselt üldkoosoleku protokoll või osanike otsus.

Kui osanikud aga midagi ette ei võta, tuleb teil endal esitada äriregistrile ebaõige juhatuse liikme kande muutmise avaldus. ÄS § 61 järgi saab register teha kande ka ilma juhatuse esitatava avalduse ja üldkoosoleku protokollita. Selleks peab registriosakonnale tõendama, et olete tagasi astunud ja sellest end määranud organile teada andnud, esitades äriregistrile teate enda volituste lõppemise kohta (lisades avaldusele ka enda tagasiastumise avaldus) ning paludes viia äriregistri kanded vastavusse tegeliku olukorraga. Äriregistri pidaja algatab menetluse, milles tuvastab, miks on äriregistris valed andmed ning äriregistri pidaja saab ise kande ebaõige ära parandada.