Kas ettevõtte omanik võib anda enda ettevõttele laenu maja ehituseks, niiet lepingu tingimustesse märgitakse ära, et kui ettevõte laenu ei tagasta, siis läheb maja ettevõtte omanikule tagatisena? Kui võib siis kuidas seda vormistada ning mis sellega kaasneb?

Ettevõttel on lubatud võtta laenu nii pangalt kui eraisikult, sealhulgas ettevõtte omanikult. Laenu andmiseks-saamiseks tuleb sõlmida laenuleping. Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga (VÕS § 396 lg 1). Samuti on võimalik kohustuse täitmise tagamiseks seada laenuandja kasuks hüpoteek. Kui laenuandja ei tegutse majandus- või kutsetegevuses (füüsiline isik tavaliselt ei tegutse), tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud (VÕS § 397 lg 1). Kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, hariliku määra puudumisel aga Võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud määr (VÕS § 397 lg 2).

Residendist füüsilise isiku tulumaksuga maksustatakse kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas intressid (TuMS § 12 lg 1 p 5). Tulumaksuga maksustatakse laenult, liisingult ja muult võlakohustuselt saadud intress (TuMS § 17 lg 1). Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral makstavat viivitusintressi (viivist) intressina ei käsitata (TuMS § 17 lg 1).

Raamatupidamiskohustuslane (sh Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja) on kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine finantsseisundist, -tulemusest ja rahavoogudest (RPS § 2 lg 2, § 4 p 1). Raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt (RPS § 5 lg 3). Majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja aastaaruandes lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga (sisu ülimuslikkuse printsiip) (RPS § 16 p 10).

Väikeettevõtja peab lühendatud raamatupidamise aastaaruande lisades avalikustama tehingud seotud osapooltega (osapoolte kirjeldus, tehingute maht, saldod ja muu teave tehingute kohta, mis on vajalik ettevõtte finantsseisundi mõistmiseks) (RPS § 21 lg 3 p 5).

Mikroettevõtja peab lühendatud raamatupidamise aastaaruande lisades avalikustama vähemalt bilansiväliste tingimuslike ja siduvate kohustuste kogusumma ning kohustised, mille täitmise kohta on ettevõtja andnud tagatise, ning antud tagatise liigi ja kirjelduse (RPS § 21 lg 4, viidates lg 3 p 4 ja 6).

Küll aga võib Teie kirjeldatud tehingu puhul olla tegemist maksuriskiga. Kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule (MKS § 84).

Tere. Mina ostsin krunti aiandusühistus 28. aprilllil. Kas 1. jaanuri kuni ostu-müügi tehingu toimumist pidi aastamaksu aiandusühingule maksma eelmine krundi omanik ja mina pean maksma alates ostu-müügi lepingu allkirjastamist? Tavaliselt esitatakse omanikutele aastamakse arve märtsis. Ostu-müügi lepingus on kirjas, et kinnisvara, et kinnisvara on võlgadeta. Aitäh vastuse eest.

Tavapäraselt lepivad ostja ja müüja kohustuse täitmises omavahel kokku. Kui aga kokkulepe puudub, peab aiandusühingule tasuma see, kellele on arve väljastatud. Aiandusühingu põhikirjas võivad olla ette nähtud aastamaksu tasumise erisused juhul, kui ühingu liikmelisus lõpeb või ühingu liikmeks saadakse poole aasta pealt.

Tere! Ettevõte plaanib nime muuta ning nüüd on küsimus, et mis dokumente on selleks vaja ja kuidas õigesti toimida? Kas tehing peab kindlasti notari juures toimima või juhatuse liige saab ise Äriregistris vajalikke dokumente esitada?

Ettevõtte ärinime muutmiseks tuleb ettevõtte osanikel võtta vastu otsus ärinime muutmiseks. Kuna ettevõtte ärinimi sisaldub ka põhikirjas, tuleb muuta vastavas osas ka põhikirja. Seejärel esitatakse e-äriregistri kaudu kandeavaldus vastavate muudatuste tegemiseks äriregistrisse lisades juurde nii muudetud põhikirja kui ka osanike otsuse muudatuste tegemise kohta. Lisadokumendid peavad olema lisatud digitaalallkirjadega või valides paberkandjal dokumentide esitamine, esitatud pärast kandeavalduse tavamenetlusse saatmist originaalkujul registriosakonnale. 

Osanike koosoleku protokolli asemel võib esitada protokolli väljavõtte, millesse on kantud ainult avalduse aluseks olev otsus.

Tere! Mittetulundusühing kinnitas üldkoosolekul uue põhikirja. Uue põhikirja kohaselt ei ole meil enam volikogu, vaid juhatus. - Kas me peame juhatuse liikmed uuesti valima, sest nüüd ei ole nad enam volikogu liikmed, vaid juhatuse liikmed? - Kas me peame seoses uue põhikirja vastuvõtmisega valima uuesti ka presidendi, revisjoni komisjoni ja aukohtu, kuigi need ametikohad olid ka vanas põhikirjas olemas ja inimesed valitud? Lugupidamisega

Volinikud ei asenda juhatust, vaid  mittetulundusühingu põhikirjaga võib näha ette, et üldkoosoleku ülesandeid täidab põhikirjaga määratud ulatuses mittetulundusühingu liikmete poolt ja nende seast valitud volinike koosolek. Volinike arv ja nende valimise kord nähakse ette põhikirjas. Kui Teil enam volinikke ei ole, on kõrgeimaks organiks üldkoosolek ja otsuseid võtab vastu üldkoosolek. Küll aga peab mittetulundusühingul olema juhatus, mis seda kooskõlas üldkoosoleku otsustega juhib ja esindab. Põhikirjaga võib lisaks ette näha, et teatud tehingute tegemiseks määratakse lisaks juhatusele muu organ, mille pädevus ja moodustamise kord nähakse ette põhikirjas.

Seega ei pea volinikest loobumise tõttu valima uut juhatust (kuna juhatus pidi Teil olema ka varem) ega muid organeid, mis on põhikirjas teatud ülesannete täitmiseks ette nähtud.

Mina sõlmisin kaupluse lepingu frantsiisipidajana 2022-2025,lepingut muudeti 2024 lepingu lisaga ,nimelt vähendati teenustasu ,nüüd sõlmiti minuga 01.05.2025 uus lepingu pikendus põhilepingu andmetega ,kui põhileping lõppes 30.04.2025,siis piendati kuni 11.09.2025. Lepingu pikenduse ei olnud ühtegi viidet lepingu lisas olnud väiksemale teenustsule ja mina eeldasin ,et see lepingu pikendus on edasi põhilepingus kokkulepitud tingimustel,kuid nüüd sain teada ,et ikkagi millegipärast kehtib edasi lepingu lisas olev teenustasu,millele ma ei oleks mingil juhul alla kirjutanud ,kui see oleks seal kirjas. Minu küsimus ongi ,kas selline tegevus on õige ja seaduspärane?

Lepingud sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega. Kokkulepete sisu on fikseeritud kirjalikus lepingudokumendis, millele on mõlemad pooled alla kirjutanud. Samal viisil sõlmitakse ka lepingu lisad ja muudatused. Alati tuleb põhjalikult tutvuda lepingudokumentide sisuga ja veenduda, et kirjas on just see, milles oldi kokku leppinud. Kui midagi jääb arusaamatuks, tuleb dokumendi koostajalt üle küsida ja vajadusel teha ettepanek muudatuste ja täienduste sisse viimiseks. Kui aga olete juba oma allkirjaga kinnitanud, et dokument vastab sellele, milles kokku lepiti, tuleb kahjuks lepingut täita ka siis, kui midagi enne allkirjastamist märkamata jäi.

Müün oma firmat, ostu müügileping on alla kirjutatud mõlema poole poolt ja mõlemad pooled on hinnaga nõus. Notar kes tehingu peaks kinnitama nõuab minult jätkuvalt ja krduvalt selgitusi kuidas see hind kujunes ja miks just selline hind. Olen selgitanud juba mitmeid kordi, aga tundub et see teda ei rahulda. Küsin: kas notaril on õigus sekkuda kokkulepitud hinda ja sellega takistada tehingu vormistamist. Mida peaksin tegema et see olukord laheneks?

Notar määrab osaühingu osade võõrandamistehingu tehinguväärtuse Notari tasu seaduse (NotTS) alusel.

Tehinguväärtuse määramisel on aluseks notariaaltoimingu objektiks oleva asja või õiguse väärtus toimingu tegemise ajal (NotTS § 3 lg 1). Asja või õiguse väärtuseks loetakse notariaaltoimingut taotlevate isikute poolt avaldatud asja või õiguse hind (NotTS § 3 lg 2). Kui avaldatud hind on väiksem kui asja või õiguse harilik väärtus, määratakse tehinguväärtus maa maksustamishinna, kinnistusraamatusse kantud hüpoteegi suuruse, asja või õiguse kindlustussumma või muude usaldusväärsete andmete alusel (NotTS § 3 lg 3). Tehingu objektiks oleval asjal või õigusel lasuvaid kohustusi tehinguväärtuse määramisel maha ei arvata (NotTS § 3 lg 4). Kui erinevate andmete alusel saadakse ühe asja või õiguse kohta mitu erinevat tehinguväärtust, siis määratakse notari tasu asja või õiguse harilikule väärtusele lähima tehinguväärtuse järgi (NotTS § 3 lg 5). Notaril ei ole õigust nõuda täiendavaid tehinguväärtust tõendavaid dokumente, välja arvatud seaduses ja teistes õigusaktides otseselt ettenähtud juhud (NotTS § 3 lg 6).

Tere! Äriregistri seaduse § 61 lg 2 järgi võib juriidilise isiku registrist kustutada, kui juriidiline isik ei ole esitanud registripidaja määratud tähtaja jooksul majandusaasta aruannet ja seaduses ettenähtud esitamistähtpäevast on möödunud vähemalt kolm kuud. Kui nüüd "üks selline" äriühing kustutati seetõttu Äriregistrist (10.01.2025), kuid eraisik on andnud tollele ühingule laenu (laenulepingu tähtaeg on 2026.aastal), siis mis võimalused on eraisikul see laen tagasi saada?

Seaduses sätestatud juhul ennistatakse registrist kustutatud juriidiline isik registrisse täiendavaks likvideerimiseks (ÄRS § 65 lg 1). Seda kohaldatakse ka juhul, kui likvideerimist ei ole läbi viidud (ÄRS § 65 lg 2).

Kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad (ÄS § 218 lg 2). Osaühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast osaühingu registrist kustutamist läbi viia üksnes juhul, kui võlausaldaja põhistab, et tema nõue osaühingu vastu jäi likvideerimismenetluses rahuldamata, tal ei ole võimalik nõuet muul viisil rahuldada ja likvideerimise ennistamise korral on võimalik tema nõue rahuldada, või kui osaühingut ei oleks võinud vaidluse tõttu nõude üle registrist kustutada. Võlausaldaja taotlust täiendavaks likvideerimiseks ei rahuldata muu hulgas siis, kui ta mõjuva põhjuseta jättis oma nõude likvideerijatele õigeaegselt esitamata (ÄS § 218 lg 3).

Tere! Kaua peab säilitama töövõtulepinguid ettevõttes?

Ettevõttes tuleb töövõtulepinguid säilitada seitse aastat alates vastava majandusaasta lõpust (RPS § 12 lg 2). Pikaajaliste kohustistega või õigustega seotud äridokumente tuleb säilitada seitse aastat pärast kehtimistähtaja möödumist (RPS § 12 lg 3).

Tere. Ettevõte sõlmis hüpoteegiga tagatud ärilaenu laenulepingu 2021a.Tagastamise tähtpäev 2036a. Lisaks sõlmiti Käendusleping laenuandja (võlausaldaja) ja eraisiku (käendaja) vahel, käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma on fikseeritud lepingus. Laenusaaja firma kustutati ÄRS 61 lg2 alusel 2024a. Laenusaaja ei teavitanud Laenuandjat firma kustutamisest, tekkisid tasumata osamaksed ja võlad. Mis alusel võib Laenuandja lepingu lõpetada ja kuidas arvestatakse tasumata jäänud võla summa?

Kui laenuvõtja (juriidiline isik) on äriregistrist kustutatud, on võlausaldajal järgmised võimalused:

1. Taotleda juriidilise isiku registrisse ennistamist tegevuse jätkamiseks või täiendavaks likvideerimiseks (kui kustutamisest on möödunud vähem kui kolm aastat)
2. Kui laenul oli käendaja, esitada nõue käendaja vastu

Kui juriidiline isik ennistatakse registrisse, on nõude aegumine peatunud kustutamise ja ennistamise vahelisel ajal ning nõue ei aegu enne kuue kuu möödumist ennistamisest.

Mis nõuded kehtivad Eesti Vabariigi terriooriumil riidepoes koristamisele ja puhtuse hoidmisele, et kõik oleks seadusega kooskõlas (sh nõuetega ELi tasandilt)?

Mittetoidu kauplemiskohale kehtivad hügieeninõuded tulenevad peamiselt Rahvatervise seadusest ja Tarbijakaitseseadusest, mis sätestavad üldised terviseohutuse ja toote nõuetele vastavuse põhimõtted. 

Tervisekaitse põhinõuded, mis on kohaldatavad mittetoidu kauplemiskohale:

• Tarbekaubad, eelkõige lastekaubad, peavad olema valmistatud sellistest materjalidest ja niisugusel viisil, et nende tavapärane kasutamine oleks ohutu inimese tervisele (RTerS § 4 p 4).
• Kosmeetikatooted peavad olema sellise koostisega ning käideldud niisugusel viisil, et nad ettenähtud kasutamise korral oleksid ohutud inimese tervisele (RTerS § 4 p 4¹).
• Eestis valmistatud ja imporditud kaupadele esitatakse ühesuguseid nõudeid (RTerS § 4 p 6).
• Ehitised, rajatised ja transpordivahendid peavad olema projekteeritud ning ehitatud nii, et nende sihipärane kasutamine soodustaks tervise säilimist ning arvestaks liikumispuuetega inimeste vajadusi (RTerS § 4 p 7).
• Eluaseme- ja puhketingimused peavad soodustama tervise säilimist (RTerS § 4 p 9).
• Teenuste osutamine isikuteenindusasutustes ei tohi kahjustada tervist (RTerS § 4 p 10).
• Ruumide valgustus ei tohi kahjustada nägemist ning peab võimaldama töö- ja õppeülesannete täitmist (RTerS § 4 p 11).
• Ultraviolettkiirguse, infrapunakiirguse, raadiosagedusega kiirguse, madalsagedusliku kiirguse, staatilise elektri- ja magnetvälja (mitteioniseeriva kiirguse) ning nähtava valguse allikate kasutamine peab olema nõuetekohane, inimese tervisele ohutu ning vastama kehtestatud piirväärtustele (RTerS § 4 p 12).
• Müra-, vibratsiooni-, ultraheli- ja infrahelitase ei tohi esile kutsuda tervisehäireid ning peab vastama puhke- ja olmetingimustele kehtestatud nõuetele (RTerS § 4 p 13).

Ehitise, selle osa või ümbritseva maa-ala omanik või valdaja rakendab ennetavaid meetmeid ja tagab desinsektsiooni, deratisatsiooni ja desinfektsiooni kahjurputukate, -näriliste ja teiste kahjulike organismide arvukuse vähendamiseks ning kahjustava toime ärahoidmiseks (RTerS § 12 lg 7) ja informeerib viivitamatult tervisekaitse riikliku järelevalve asutust ja kohalikku omavalitsust avariidest ja olukordadest, mis võivad halvendada inimeste tervist ja elukeskkonda (RTerS § 12 lg 5). Nõudeid koristamisele seadusandja kehtestanud ei ole.