Puhkus: kestus, liigid, puhkuse andmise kohustus, kompenseerimise võimalikkus

Põhipuhkus
Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole kokku leppinud pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti.
Alaealise töötaja põhipuhkus
Alaealise töötaja iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva (alaealise põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole kokku leppinud pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti.
Osalise või puuduva töövõimega töötaja põhipuhkus
Osalise või puuduva töövõimega töötaja iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva, kui töötaja ja tööandja ei ole kokku leppinud pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti.
Haridustöötaja puhkus
Haridustöötaja põhipuhkus on kuni 56 kalendripäeva, kui töötaja ja tööandja ei ole kokku leppinud pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti.
Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega haridustöötajate ametikohtade loetelu, mille puhul on põhipuhkuse kestus kuni 56 kalendripäeva, ning määrab puhkuse kestuse ametikohtade kaupa.
Emapuhkus
Naisel on õigus saada emapuhkust kuni 100 kalendripäeva, kui talle on väljastatud sünnitusleht ravikindlustuse seaduse alusel.
Emapuhkuse kasutamise õigus tekib 70 kalendripäeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat lapse sünnikuupäeva.
Kui naine alustab emapuhkust vähem kui 70 kalendripäeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat lapse sünnikuupäeva, lüheneb emapuhkuse kestus selle ajavahemiku võrra.
Kui laps sünnib rohkem kui 70 kalendripäeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnikuupäeva, on naisel õigus saada emapuhkust 100 järjestikust kalendripäeva alates lapse sünnikuupäevast. Kui naine täitis lapse sündimise päeval tööülesandeid, algab emapuhkus lapse sünnikuupäevale järgnevast päevast.
Kui laps sünnib vähem kui 70 kalendripäeva enne eeldatavat sünnikuupäeva ja naine ei ole veel emapuhkust kasutama hakanud, loetakse emapuhkuse alguseks lapse sünnikuupäev või juhul, kui naine töötas lapse sünnipäeval, sellele järgnev päev.
Emapuhkuse hüvitise taotlemisele, määramisele, maksmisele, tagasinõudmisele ja sellest teavitamisele kohaldatakse perehüvitiste seaduses ema vanemahüvitise kohta sätestatut.
Töötaja teatab tööandjale emapuhkusele jäämisest vähemalt 30 kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti või kui etteteatamist ei saa asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada.
Kui laps sünnib surnult või sureb 70 kalendripäeva jooksul pärast sündi, on naisel, kellel oli õigus emapuhkusele enne lapse sündi, õigus saada emapuhkust 100 järjestikust kalendripäeva. Kui naine on lapse surma päevaks kasutanud emapuhkust rohkem kui 70 kalendripäeva, on tal õigus saada emapuhkust 30 järjestikust kalendripäeva alates lapse surmale järgnevast päevast.
Isapuhkus
Isal on õigus saada isapuhkust 30 kalendripäeva ulatuses kas järjest või osade kaupa ajavahemikul 30 päeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat lapse sünnikuupäeva kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.
Tööandjal on õigus keelduda isapuhkuse andmisest lühema kui seitsme kalendripäeva pikkuse osana.
Kui lapse isa on surnud, ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda või esitab Sotsiaalkindlustusametile kirjaliku teate isa vanemahüvitisest loobumise kohta, on isapuhkuse saamise õigus lapse ema abikaasal või registreeritud elukaaslasel.
Isapuhkuse hüvitise taotlemisele, määramisele, maksmisele, tagasinõudmisele ja sellest teavitamisele kohaldatakse perehüvitiste seaduses isa vanemahüvitise kohta sätestatut.
Töötaja teatab tööandjale isapuhkusele jäämisest vähemalt 30 kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti või kui etteteatamist ei saa asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada.
Kui laps sünnib surnult või sureb 70 kalendripäeva jooksul pärast sündi, on isal õigus saada isapuhkust 30 järjestikust kalendripäeva olenemata sellest, kas ta on isapuhkuse õigust enne lapse sündi kasutanud.
Lapsendajapuhkus
Lapsendajapuhkusele on õigus lapsendajal, kes lapsendab lapse perekonnaseaduses sätestatud tingimustel ja korras ning kes ei ole selle lapse vanema abikaasa.
Lapsendajapuhkuse hüvitise taotlemisele, määramisele, maksmisele, tagasinõudmisele ja sellest teavitamisele kohaldatakse perehüvitiste seaduses lapsendaja vanemahüvitise kohta sätestatut.
Lapsendajal on õigus saada lapsendajapuhkust kokku kuni 70 kalendripäeva. Puhkust võib kasutada järjest või osade kaupa kuue kuu jooksul lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast arvates.
Tööandjal on õigus keelduda lapsendajapuhkuse andmisest lühema kui seitsme kalendripäeva pikkuse osana.
Kui lapsendajaid on kaks, on neil õigus kasutada lapsendajapuhkust samal ajal kokku kuni 35 kalendripäeva ulatuses. Kui mõlemad lapsendajad kasutavad puhkust samal ajal, väheneb nende kasutatav lapsendajapuhkuse periood vastavalt samal ajal kasutatud päevade arvule.
Kui lapsendajal on perehüvitiste seaduse alusel õigus hüvitatavale vanemapuhkusele rohkem kui 70 kalendripäeva ulatuses, ei ole tal õigust lapsendajapuhkusele.
Kui isik lapsendab korraga mitu last, on tal õigus lapsendajapuhkusele ühe lapse eest enda valikul.
Hoolduspere vanemal on õigus käesolevas jaos sätestatud lapsendajapuhkusele. Hoolduspere vanema õigus lapsendajapuhkusele tekib hoolduspere vanema lepingu sõlmimise päevast.
Kui hoolduspere vanem on ühe lapse eest juba kasutanud lapsendajapuhkust, ei teki tal sama lapse hilisema lapsendamise korral uuesti õigust lapsendajapuhkusele.
Töötaja teatab tööandjale lapsendajapuhkusele jäämisest või selle katkestamisest vähemalt 30 kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
Vanemapuhkus
Vanemapuhkuse kasutamise õigus on töötajal, kes kasvatab last ja kellel on selleks seadusest tulenev õigus.
Vanemapuhkust võib korraga kasutada üks isik, välja arvatud perehüvitiste seaduses sätestatud erandjuhtudel.
Vanemapuhkust on õigus kasutada kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.
Töötaja teatab tööandjale vanemapuhkusele jäämisest või selle katkestamisest vähemalt 30 kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
Õigust vanemapuhkusele ei ole isikul, kellelt on vanema hooldusõigus ära võetud või seda piiratud ning kes ei täida kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda.
Vanemapuhkuse ajal on töötajal õigus saada vanemahüvitist perehüvitiste seaduses sätestatud tingimustel.
Lapsepuhkus
Mõlemal vanemal on õigus saada lapsepuhkust kümme tööpäeva ühe lapse kohta kuni lapse 14-aastaseks saamiseni.
Kui vanemal on mitu last, on tal õigus kasutada lapsepuhkust kokku kuni 30 tööpäeva ühe kalendriaasta jooksul.
Kui lapse üks vanematest on surnud või rahvastikuregistris puudub kanne lapse isa kohta, on vanemal õigus saada lapsepuhkust kuni 20 tööpäeva ühe lapse kohta kuni lapse 14-aastaseks saamiseni. Mitme lapse korral on lapsepuhkust võimalik kasutada kokku kuni 30 tööpäeva ühe kalendriaasta jooksul.
Lapsepuhkuse õigust ei ole vanemal, kellelt on vanema hooldusõigus ära võetud või seda piiratud ning kes ei täida kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda.
Lapse 14-aastaseks saamise aastal antakse lapsepuhkust sõltumata sellest, kas lapse sünnipäev toimub enne või pärast lapsepuhkuse kasutamist.
Lapsepuhkuse eest on töötajal õigus saada hüvitist, mille suurus arvutatakse perehüvitiste seaduses sätestatud vanemahüvitise arvutamise põhimõtete alusel.
Lapsepuhkuse korduval kasutamisel samal kalendriaastal hüvitist ümber ei arvutata.
Kui töötaja soovib kasutada puhkuste ajakavasse märkimata lapsepuhkust järjest rohkem kui 15 kalendripäeva, teatab ta sellest tööandjale vähemalt 30 kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
Puudega lapse vanema lapsepuhkus
Puudega lapse emal või isal on õigus saada puudega lapse vanema lapsepuhkust üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni.
Puudega lapse vanema lapsepuhkuse päeva eest on töötajal õigus saada hüvitist ühe tööpäeva vanemahüvitise suuruses.
Ühe tööpäeva vanemahüvitise suuruse arvutamisel kohaldatakse perehüvitiste seaduses sätestatud vanemahüvitise arvutamise korda.
Puudega lapse vanema lapsepuhkuse korduval kasutamisel samal kalendriaastal hüvitist ümber ei arvutata.
Puudega lapse vanema lapsepuhkuse õigust ei ole vanemal, kellelt on vanema hooldusõigus ära võetud või seda piiratud ning kes ei täida kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda.
Puudega lapse 18-aastaseks saamise aastal antakse lapsepuhkust sõltumata sellest, kas lapse sünnipäev toimub enne või pärast puhkuse kasutamist.
Puudega lapse vanema lapsepuhkuse nõue aegub selle kalendriaasta lõppedes, mil nõue muutus sissenõutavaks.
Puudega lapse vanema lapsepuhkuse hüvitisele ei ole õigust isikul, kellele makstakse samal ajal vanemahüvitist perehüvitiste seaduse alusel.
Tasustamata lapsepuhkus
Emal ja isal, kes kasvatab kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last, on õigus saada igal kalendriaastal kuni kümme tööpäeva tasustamata lapsepuhkust.
Tasustamata lapsepuhkuse nõue aegub selle kalendriaasta lõppedes, mil nõue muutus sissenõutavaks.
Täiendav õigus vanemapuhkusele, lapsepuhkusele, tasustamata lapsepuhkusele ja puudega lapse vanema lapsepuhkusele
Eestkostjal ja hoolduspere vanemal on õigus saada käesolevas jaos sätestatud vanemapuhkust, lapsepuhkust, tasustamata lapsepuhkust ja puudega lapse vanema lapsepuhkust.
Lapse tegelikul hooldajal on õigus saada käesoleva seaduse alusel vanemapuhkust.
Vanema abikaasal on õigus saada lapsepuhkust ja puudega lapse vanema lapsepuhkust juhul, kui lapse üks vanematest on surnud, ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda või on esitanud Sotsiaalkindlustusametile kirjaliku teate lapsepuhkusest loobumise kohta.
Vanema abikaasal on õigus kasutada lapsepuhkust kasutamata päevade ulatuses.
Puhkus täisealise sügava puudega isiku hooldamiseks
Täisealisel töötajal on õigus saada kalendriaastas kuni viis tööpäeva puhkust täisealise sügava puudega isiku hooldamiseks (hoolduspuhkus), kui ta on selle isiku:
1.    otsejoones üleneja või alaneja sugulane;
2.    vend, õde, poolvend või poolõde;
3.    abikaasa või registreeritud elukaaslane;
4.    eestkostja;
5.    määratud hooldaja sotsiaalhoolekande seaduse § 26 alusel.
Nimetatud isikutel on ühe täisealise sügava puudega isiku kohta kokku õigus saada kuni viis tööpäeva hoolduspuhkust kalendriaastas.
Hoolduspuhkust võib korraga kasutada üks isik.
Hoolduspuhkuse nõue aegub selle kalendriaasta lõppedes, mil nõue muutus sissenõutavaks.
Õppepuhkus
Töötajal on õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
Töötajal on õigus saada tasustamata õppepuhkust sisseastumiseksamite sooritamiseks.
Põhipuhkuse andmine
Põhipuhkust antakse puhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja eest.
Põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka arvestatakse lisaks töötatud ajale:
•    ajutise töövõimetuse aeg;
•    puhkuse aeg, välja arvatud vanemapuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg;
•    aeg, mil töötajal on seadusest tulenev õigus tööülesannete täitmisest keelduda või töö tegemisest hoiduda TLS § 19 alusel;
•    muu aeg, milles pooled on kokku leppinud.
Iga töötatud kalendriaasta eest on töötajal õigus saada põhipuhkust täies ulatuses.
Kui kalendriaastas esineb ajavahemikke, mida ei arvestata põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka, antakse põhipuhkust võrdeliselt puhkuse andmise õiguse aluseks oleva ajaga.
Tööle asumise kalendriaastal arvutatakse põhipuhkus kalendriaastast lühema perioodi eest võrdeliselt töötatud ajaga.
Töötajal tekib õigus nõuda põhipuhkust pärast vähemalt kuue kuu töötamist tööandja juures.
Põhipuhkust tuleb kasutada kalendriaasta jooksul. Põhipuhkust antakse osadena üksnes töötaja ja tööandja kokkuleppel.
Vähemalt 14 kalendripäeva põhipuhkust peab töötaja kasutama järjest.
Tööandjal on õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks.
Kasutamata põhipuhkuse osa viiakse üle järgmisesse kalendriaastasse.
Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse.
Aegumine peatub ajaks, mil töötaja kasutab:
•    emapuhkust;
•    isapuhkust;
•    lapsendajapuhkust;
•    vanemapuhkust;
samuti ajaks, mil töötaja viibib aja- või asendusteenistuses.
Puhkuse ajakava
Põhipuhkuse aja määrab tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega.
Tööandja koostab iga kalendriaasta kohta puhkuste ajakava ja teeb selle töötajatele teatavaks hiljemalt kalendriaasta esimese kvartali jooksul.
Puhkuste ajakavasse märgitakse põhipuhkus ja kasutamata põhipuhkus.
Kui puhkuste ajakavasse on märgitud muud seaduses sätestatud puhkused, antakse need vastavalt ajakavale.
Puhkuste ajakavasse märkimata põhipuhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale vähemalt 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Puhkuste ajakava võib muuta tööandja ja töötaja kokkuleppel.
Puhkuse katkestamine ja edasilükkamine
Tööandjal on õigus puhkus katkestada või edasi lükata ettenägematu olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks.
Tööandja hüvitab töötajale puhkuse katkestamise või edasilükkamise tõttu tekkinud kulud.
Kui puhkus katkestati või lükati edasi, peab tööandja andma töötajale kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult pärast puhkuse kasutamist takistava asjaolu äralangemist või poolte kokkuleppel muul ajal.
Töötajal on õigus puhkus katkestada, edasi lükata või enneaegselt lõpetada tema isikust tulenevatel olulistel põhjustel, eelkõige:
•    ajutise töövõimetuse tõttu;
•    emapuhkuse tõttu;
•    streigis osalemise tõttu.
Töötajal on õigus nõuda kasutamata jäänud puhkuseosa kasutamist vahetult pärast puhkuse kasutamist takistava asjaolu äralangemist või poolte kokkuleppel muul ajal.
Töötaja peab tööandjat puhkuse kasutamist takistavast asjaolust teavitama esimesel võimalusel.
Õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal
Töötajal on õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal järgmistel juhtudel:
1.    naisel vahetult enne ja pärast emapuhkust või vahetult pärast vanemapuhkust;
2.    mehel vahetult pärast vanemapuhkust või naise emapuhkuse ajal;
3.    vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;
4.    vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last, lapse koolivaheajal;
5.    koolikohustuslikul alaealisel koolivaheajal.
Puhkusetasu

Töötajal on õigus saada puhkusetasu, mis arvutatakse töölepingu seaduses sätestatud korras.

Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel kalendaarsel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud teisiti.

Kokkulepe, mille kohaselt makstakse puhkusetasu hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, on tühine.

Kokkulepe põhipuhkuse hüvitamiseks raha või muude hüvedega töölepingu kestuse ajal on tühine.

Kasutamata puhkuse hüvitamine

Töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse.

Puhkuse hüvitamise aluseks on töötaja kasutamata jäänud põhipuhkuse päevade arv ja töölepingu lõppemise ajal kehtinud puhkusetasu arvutamise kord.