Tere. Tööle asusin 16.11.2023-31.10.2024 Selle töölepingu ajal viibisin puhkusel 14 p. Nüüd kui lõpparve koos kasutamata puhkuse ja tasuga sain siis seal oli arvutatud ainult kasutamata 10 päeva puhkus. Kas see on õige?

Kuna kõiki andmeid ei ole küsimuses avaldatud, siis täpset arvutust teha ei saa. Välja teenitud puhkus leitakse järgmiselt: aasta puhkus 28 kalendripäeva (vaata töölepingust) jagatakse aasta kalendripäevadega 365 (liigaastal 366) ning korrutatakse töötatud perioodi kalendripäevadega (mitte ainult tööpäevadega), mis võrdub välja teenitud puhkus. Kummagi aasta kohta eraldi. Seejärel puhkusepäevad liidetakse ja lahtutatakse kasutatud puhkusepäevade arv. Tulemuseks saategi hüvitatavad puhkusepäevad.

Tered.Tütar on tööl olnud 9 kuud.Tööandja andis 7 päeva puhkust aga tasuta.Väidetavalt ei ole palgaga puhkust võimalik anda ennem kui aasta tööl oldud.

Põhipuhkust antakse töötatud aja eest. Tööle asumise kalendriaastal arvutatakse kalendriaastast lühema aja eest põhipuhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Töötaja võib nõuda puhkust, kui ta on tööandja juures töötanud vähemalt kuus kuud. Seega ei vasta tööandja väide tõele ja 9 kuud töötanud töötajal on õigus nõuda töötatud aja eest tasustatud põhipuhkust.

TERE! Kui pika aja jooksul on mul õigus küsida endiselt tööandjalt lõpparve tasumist? Või kuidas saan esitada talle nõude.

Saamata jäänud töötasu, sh töötasu erinevaid osi on võimalik nõuda olukorras, kus töötaja on töötasu välja teeninud, kuid tööandja on jätnud kokkulepitud töötasu ja/või seadusest tuleneva tasu maksmata. Töövaidluskomisjoni kaudu saab nõuda üksnes sissenõutavaks muutunud tasu. Töötasu muutub sissenõutavaks palgapäeval või töölepingu lõppemise päeval. Kui tööandja ei maksa välja teenitud töötasu (või töötasu erinevaid osasid), on töötajal võimalik saamata jäänud töötasu nõudega pöörduda töövaidluskomisjoni  3 aasta jooksul alates töötasu palgapäevast või lõpparve puhul töölepingu lõppemise päevast . 

Minu ülemuse ülemus avalikustas minu lepingu andmed (palganumber ja palgakomponendid) teiste inimeste ees, keda see information ei puutu. Kui ma pean tegutsema? Kelle poole pöörduda? Ebaeetiline ja IKS seadust rikkuv tegu. Kas personaaliosakond teeb sellele inimesele hoiatust?

Töölepingu seadus (TLS) paneb tööandjale kohustuse mitte avaldada töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta. Kui tööandja esindaja on seda kohustust rikkunud, vastutab tööandja. Kaebuse võib esitada tööandja vastu andmekaitseinspektsioonile, kes kohaldab tööandja (ettevõtte) suhtes vajalikud sanktsioonid. Kas ja kuidas ettevõte andmeid lekitanud töötajat karistab, on tööandja otsustada. 

Kool nõuab, et töötajad vormistaksid siis, kui nad lähevad õppeaasta kestel isiklikule reisile, palgata puhkuse. Õpetaja tööaeg jaguneb vahetuks õppetööks ja nö üldtööajaks, kus valmistatakse ette tunde, tegeletakse laiemalt organisatsiooniga seotud ülesannetega jms. Kas tööandjal on õigus nõuda puhkuse võtmist ka siis, kui töötajal ei ole reisi ajal vahetut õppetööd ja ta saab üldtööajaga seotud ülesandeid, nt tundide ettevalmistamist, teha teises riigis? Kas tööandja saab puhkuse võtmist nõuda samal moel täiskoormusega ja osakoormusega töötajalt? Seda arvestades, et tööandja võimaldab osakoormusega töötajal töötada teise tööandja juures ning teine tööandja ei sea reismisele palgata puhkuse nõuet. Kui tööandja toob põhjenduseks, et vastasel juhul on reisil juhtunud õnnetus tööõnnetus, siis kuidas leppida kokku töö tegemises reisi ajal?

Töölepingus või selle lisadeks loetavates dokumentides (ametijuhend) on pooled leppinud kokku töö tegemise ajasja kohas, mida võib olla täpsustatud näiteks köökorralduse reeglites või mõnes muus asutuses töötamist korraldavas dokumendis. Kui üldtööajaga seotud ülesannete täitmise kohas on kokku lepitud, tuleb need ülesanded täita kokkulepitud kohas. Kui mitte, ei saa tööandja ülesannete täitmise koha osas sekkuda.

Tere! Kas tööandja on kohustatud maksma mulle tasu, vabal päeval koolitusel käimise eest? Töökohas toimuvad aeg-ajalt koolitused, mis on seotud tööülesannetega. Koolitustel osalemine on rangelt soovituslik ka vabal päeval. Otsene juht väidab, et seda ei tasustata.

Vaba aega peab töötaja saama kasutada enda äranägemise järgi. Kui tööandja ei ole kohustanud Teid koolitusel osalema ja selle eest tasu ei maksa, on Teil õigus koolitusest keelduda.

Tere! Küsimus selline. Mul on hetkel tööl katseaeg ja soovin anda homme 17.10.24 lahkmisavalduse ehk siis 15 kalendripäeva teatan ette. Viimane tööpäev oleks siis 31.10.24.Sinna sisse loetakse nädalavahetuse päevad ka ? Või ei loeta? Teine küsimus,et kas tööandja saab mind näiteks ära saata ka päeva pealt,juhuslikult kui ta ütleb ,et neil pole rohkem mind vaja? Või nad ei tohi seda teha ainult juhul kui on see minuga kokkulepitud või ma ise olen sellega näiteks nõus. Aga kui ma pole nõus varem lahkuma ja soovin olla viimase tööpäevani siis nad ei saa varem lepingut lõpetada?

Tööandja ja töötaja võivad katseaja jooksul öelda üles nii tähtajalise kui ka tähtajatu töölepingu 15-kalendripäevase etteteatamisega. Töötaja ei pea ülesütlemist põhjendama ent avalduses tuleb märkida, millisest kuupäevast töölepingut lõpetada soovitakse. Kui tööandja ka soovib, et Te lahkuksite varem ja enam tööle ei tuleks, tuleb tal maksta töötasu siiski kuni viimase tööpäevani.

Tere. Alusasin tööd augustis 2024 intellektipuudega õpilaste klassiõpetajana, kuid emotsionaalse stressi ja läbipõlemise tõttu jäin haiguselehele. Soovin töölt lahkuda katseajal, mitte omal vabal tahtel (ei soovi lahkuda enda algatusel vaid seetõttu, et ma ei saa töötada "raskete" lastega), vaid tervislikel põhjustel. Pärast haiguslehte pean ennast töötuna Töökassas registreerima ja taotlema töötuskindlustushüvitist. Minu küsimus on milline on töölepingu lõpetamise avalduse sisu, et mul oleks võimalik Töötukassalt taotleda töötukindlustushüvitist. 

Töölepingu ülesütlemiseks töötaja tervisest tulenevatel põhjustel on õigus nii töötajal kui tööandjal. Tööandja ülesütlemisega kaasneb töötuskindlustushüvitise õigus, töötajapoolsel lepingu ülesütlemisel sellist õigust ei teki.

Tööandja võib töösuhte TLS § 88 lg 1 p 1 alusel üles öelda kahel juhul,mis annavad töötajale õiguse taotleda töötuskindlustushüvitist, mis on järgmised:

1) töötaja on viibinud vähemalt neli kuud haiguslehel

2) töötajal on arstitõend (võib olla nii perearsti kui töötervishoiuarsti tõend), mille kohaselt on töötajale teatud töö tegemine vastunäidustatud.

Korrektne arstitõend sisaldab töötajale vastunäidusatud tegevusi, nt vastunäidustatud vaimne stress, emotsionaalne pinge, raskuste tõstmine, seisev töö, töö puidutolmuses keskkonnas vms. Töötaja tervise diagnoos tõendil ei ole oluline, sest see kuulub eriliigiliste isikuandmete hulka. Kui tegemist on näiteks vastunäidustusega seisvale tööle, kuid töötaja igapäevane töö sisaldab pikemaajalist püsti seismist, siis ei tohi tööandja töötajale nimetatud tööd anda. Kui tööandjal ei ole võimalik anda töötajale tööd, mis sobiks tema tervisega, siis võib tööandja töösuhte üles öelda TLS § 88 lg 1 p 1 alusel.

Selleks tuleb tööandjale esitada teatis terviseseisundi halvenemisest koos arstitõendiga, misjärel saab tööandja otsustada, kas tal on pakkuda muud tööd või tuleb tööleping üles öelda TLS §88 lg 1 p 1 alusel.

Töötaja võib töösuhte TLS § 91 lg 3 kohaselt erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel, sh kui töötaja terviseseisund ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd. Sel juhul on vajalik ülesütlemisavaldusele lisada arvstitõend, kust nähtub, milline töö on töötajale vastunäidustatud. Sellisel juhul ei saa töötaja kokkulepitud tööd enam jätkata ning võib töösuhte TLS § 91 lg 3 alusel üles öelda juhul, kui tööandja ei võimalda talle sobivat tööd. Nimetatud alusel töösuhte ülesütlemine ei anna töötajale õigust taotleda töötuskindlustushüvitist.

Kas mul on õigus esitada aasta hiljem tööandjale kahjunõue tööõnnetuse tagajärjel põhjustatud eluaegse füüsilise ning vaimse trauma põhjal kui masinad ei olnud seadistatud ohutult ja nõuded olid täitmata? Kes aitaks nõuet koostada kui esialgu endal puuduvad vahendid selleks?

Töösuhtes on õigus esitada tervisekahjustusest tulenev nõue 3 aasta jooksul alates tervisekahjustusest (nt tööõnnetuse tagajärjel) tuleneva varalise kahju tekkimisest teadasaamisest, 30 aastat on maksimaalseks aegumistähtajaks, mille möödudes nõuded sõltumata kannatanu teadmisest aeguvad (eelkõige tagantjärele ilmnenud tervisekahjustuse puhul). 

Tere Töötasin enne vanemapuhkusele jäämist täiskohaga tähtajatu töölepingu alusel kasvatajana. Palk oli 1400eurot ning täiskohaga (1.0) koormus 160h kuus. Nüüd on töökorraldus muutunud ja kasvatajad töötavad töölepingu alusel täiskoormusega (1.0) 235h kuus ning palgaks on 1900eurot. 1. Kui vanemapuhkus läbi saab mis tingimustel on mind kohustus tööle võtta ? Kui ma ei ole nõus 235h -ga, kas siis on koondamine koos hüvitustega? 2. Kas ja mis õigus on mul vanemapuhkuse ajal puhkusepäevadele, puhkusetasudele töökohas?

Õpetaja täistööaeg on (jätkuvalt) 7 tundi päevas ja 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (Vabariigi Valitsuse 22.08.2013 määrus nr 125 „Haridustöötajate tööaeg“). Selle aja sisse peavad mahtuma kõik õpetaja tööülesanded – nii kontakttunnid, tundide ettevalmistamine, koostöö, kirjalike tööde parandamine, klassijuhatamine jms. Õpetaja võib töötada ka osalise tööajaga. Osalise tööajaga on tegemist, kui tööaja maht jääb alla 7 tunni päevas ja 35 tunni nädalas. Kui töötatakse rohkem kui 35 tundi nädalas, on tegemist ületunnitööga ja seda ei saa tööandja nõuda vaid ületunnitööd tehakse poolte kokkuleppel. Seega tuleb Teile tagada töö lepinguga kokku lepitud tingimustel - täiskoormusega töötamisel 35 tundi nädalas. Ületunnitööst keeldumine ei saa olla aluseks töösuhte lõpetamisele.