Tere! Olen õpetaja. Töötanud samas koolis üle 20 aasta. Mul on tähtajatu tööleping ( lepingu lisa) , mille lisas on kokku lepitud minu töötasu aga pole koormust, ega ka kontakttundide arvu. Koolijuht soovib senise 18 tunni asemel mulle pakkuda 5 ainetundi. Küsimused: Kas tööleping võib olla selline, kus pole ei koormust ega kontakttundide arvu? Koolijuht soovib jagada seni minu antud tunnid teistele ja kuigi hetkel otsitakse kooli uusi õpetajaid, siis mulle pole neid tunde pakutud. Oman kvalifikatsiooni kolme erineva õppeaine õpetamiseks. Kas see on õiguspärane? Ja viimane küsimus - millised on koolijuhi võimalused, kui ta saavib ühepoolselt lepingut muuta?

Töölepingu seaduse § 5 kohaselt peab kirjalikus töölepingudokumendis sisalduma muuhulgas aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg). Seega peab olema ka Teie töölepingus kokku lepitud tööaeg (koormus) ja seda saab muuta vaid poolte kokkuleppel. Kui tööandja teeb ettepaneku koormuse muutmiseks ja töötaja sellega ei nõustu, tuleb töölepingut täita seni kehtinud tingimustel või kui see ei ole võimalik, võib olla tegemist koondamissituatsiooniga.

Tere! Soovin aru saada, kuidas töötava tulevase emana võtta emapuhkust. 100 päevase vanemahüvitise ajal peaks juurde tekkima 6 n-ö tavalist puhkusepäeva. Kas mul on õigus need ette ära kasutada? Ehk siis näiteks, kui muidu tekib õigus vanemahüvitisele (ja emapihkusele jäämiseks) alates 20.08, siis kas saan need 6 tavalist puhkusepäeva ette ära kasutada ja jääda emapuhkusele alates 27.08?

Põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka arvatakse:

1. töötatud aeg;
2. ajutise töövõimetuse aeg;
3. puhkuse aeg;
4. aeg, mil töötajate esindaja esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid;
5. muu aeg, milles pooled on kokku leppinud.

Vanemapuhkuse ja tasustamata puhkuse aja eest töötaja põhipuhkust ei teeni, kuid ülejäänud puhkuste aeg võetakse puhkuse arvestamisel arvesse, näiteks põhipuhkus, isapuhkus, õppepuhkus jne.

Tervist! Kuidas mõista määruse Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord, §38 (2)? Olen olnud 6 kuud seisva laeva peal ja laevakapten arvab, et mul ei ole juriidiliselt õigust saada 30 päeva meresõidustaaži.

Sätet tuleb mõista selliselt, et kui laev seisis 6 kuud sadamas või remondis, on laevapere liikmel õigus saada 30 päeva meresõidustaaži ja  meresõidustaaži hulka ei arvata seisuaja osa, mis ületab 30 päeva. Staaži ei ole õigust saada kui isik ei täitnud laeval töötades ettenähtud teenistusülesandeid või kui isikul ei olnud õigust täita temale antud teenistusülesandeid. Vastaja hinnangul on Teil õigus 30 päevale meresõidustaažile kui ei esine eelnimetatud välistusi.  Soovitan küsida kaptenilt põhjendust ja konkreetset õiguslikku alust tema seisukohale. 

Tere, tööleping on sõlmitud põhikoha (pedagoog) tähtajatult, lisad on sõlmitud tähtajaliselt, (ringi juhendamine). Nüüd soovib see töötaja puhkuse katkestamist (kolmeks päevaks), et minna ringis käivate lastega võistlustele. Aga ringijuhendamine oli ju tähtajaline ja on selleks ajaks lõppenud, kui nad soovivad võistlustele minna. Kuidas pean nüüd vormistama puhkuse katkemise, kuna pedagoogina ta seda tööd seal ei tee, vaid teeb seda tööd ringijuhendajana. Kas on õige nii, et ainult ringijuhendaja töötasu maksta nendel päevadel? Või peab lepingu järgselt pedagoogi puhkuse ka katkestama? Lugupidamisega,

Kui tähtajaline tööleping on lõppenud ei saa töötajat sellest lepingust tulenevaid töökohustusi täitma saata, kui kehtiv leping ei sisalda ringi juhendamist. Kokkuleppel töötajaga on võimalik töötajat võistlustele saata, ent siis tuleks maksta talle selle eest lisatasu. Kui töötaja ei täida ülesandeid kehtiva pedagoogilepingu alusel vaid selleks ajaks sõlmitakse uus tähtajaline leping, ei ole vaja puhkust katkestada. Kui aga uut lepingut ei sõlmita ja töötajale määratakse ühekordsed lisaülesanded koos lisatasuga kehtiva lepingu alusel, tuleb puhkus katkestada ja maksta talle kokku lepitud tasu.

Töötan R Lasteaias. alates 12.03 24- 01,08.24 töötasin assistendina .Puhkus töölepingu järgi 35 päeva 01.08.24 -05.05.25 töötasin pedagoogina .Puhkus töölepingu järgi 42 päeva 05.05.25 kuni tänase päevani töötan assistenina. Mitu puhkusepäeva on minul 2025 aasta lõpuni ettenähtud?

Kuivõrd puhkust antakse töötatud kalendriaasta eest, on täpse arvutuse jaoks vajalik teada, kas ja kui palju kasutati puhkust 2024.aastal. Silmas tuleb pidada, et puhkust antakse jooksva aasta eest ja võimalik on kasutada ka eelmise kalendriaasta kasutamata puhkust. Üle-eelmise kalendriaasta puhkust kasutada ei saa, see on aegunud. Kuna kõiki andmeid ei ole küsimuses avaldatud, siis täpset arvutust teha ei saa ja esitan arvutuskäigu, mille alusel saate ise puhkusepäevad välja arvutada. Välja teenitud puhkus leitakse järgmiselt:

• aasta puhkus 35 ja 42 kalendripäeva (iga lepingu kohta eraldi) jagatakse aasta kalendripäevadega 365 (liigaastal 366) ning korrutatakse töötatud perioodi kalendripäevadega (mitte ainult tööpäevadega), mis võrdub välja teenitud puhkus.

Tere! Olen töötanud õpetajana tähtajalise lepinguga ühes kohas viis aastat, kusjuures seda on igal õppeaastal korra pikendatud. Kas see tähtajaline leping ei oleks pidanud muutuma mingil ajal tähtajatuks lepinguks? Aitäh!

Kui töötaja ja tööandja on Töölepingu seaduse § 9 lõike 1 alusel sõlminud tähtajalise töölepingu samalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem kui kaks korda või tähtajalist lepingut pikendanud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks. Tähtajaliste töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud.

Tere! Olen tööl tähtajalise lepinguga, mis lõpeb 18.06.2005. Lähen emapuhkusele 16.05. Kas tööandja peab mind hiljem tagasi tööle võtma, mis sest, et tegu on tähtajalise lepinguga? Kas sellel tagasi tööle võtmisel on ka mingisugused ajalised piirangud? Näiteks kui otsustan kahe aasta pärast tagasi tööle minna, kas tal siis enam lasub seda töölevõtmise kohustust? Aitäh!

Tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja möödumisel ja tööandja ei ole kohustatud peale tähtaja möödumist Teile töökohta pakkuma.

Kas tööandja saab keelata minna arstile kui ise endale asendajat ei leia? Käisin vabast päevast erakorraliselt hambaarstil ja kutsuti tagasi nädal hiljem, et ravi saaks kiiremas korras jätkata, teatasin tööandjat esimesel võimalusel, mille peale sain vastuseks et kui asendajat ei leia siis tema vabat päeva anda ei saa ning selliste asjdega tuleb tegeleda vabal päeval, kuid vajalikul ajavahemikul mil ravi tuleb jätkata olen igal päeval tööl.

Töölepingu seaduse järgi tuleb töötegemise takistuse korral töötajale anda mõistlikus ulatuses vaba aega edasilükkamatu toimingu tegemiseks. See sisaldab ka arsti juures käimist. Samuti peab tööandja maksma töötajale selle (mõistliku) aja eest keskmist töötasu (TLS §42 ja TLS §38) Töötajal on õigus nõuda vaba aega töölepingu seaduse §-s 38 ettenähtud tingimustel. Vaba aja andmisel tuleb mõistlikult arvestada tööandja ja töötaja huve. Juhul kui töö tegemine on takistatud töötaja poolt rohkem kui mõistliku aja vältel, on õigustatud ka töötasu mittemaksmine. Mõistlikku aega hinnatakse iga üksikjuhtumi puhul eraldi, aga üldjuhul võiks selleks pidada umbes paari tundi. 

Kas töötaja võib vabal päeval käia töökohas tööd tegemas vabatahtlikult ilma palga eest, seda ette teatades tööandjatele ning võttes kogu vastutuse endale, seda tehas aga tööriietes ja firmat esindades kui vabatahtlikku töö mitte tegemist ei ole töölepingus kirjas?

Töölepingu seaduse § 1 lõike 2 kohaselt, kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. See tähendab, et töölepingu seaduse eelduse järgi ei saa töölepinguga tasustamata tööd teha ehk tasu saamine on üks töösuhte määratlemise eeldusi. Kui ei ole tasu, siis ei ole ka töölepingulist suhet. Tasuta saab osutada muid teenuseid ehk näiteks on võimalik tasuta töövõtt või käsund, kuid mitte tööleping.

Seega ei saa töölepingu lisaga kokku leppida tasuta töötamist. See on eraldi muu teenuse osutamise kokkulepe ning seega peab olema ka vastavalt töötamise registrisse kantud „Tasustamata tööna“.

Tere. Olen töötanud tööajaga E-R 8-17 kolm aastat,täna aga teavitas tööandja (sõnumi tooja kpl.juhataja) suuliselt ,et alates maist hakkab tööaeg olema T-L 10-19 ilma igasuguse põhjenduseta. Otsene ülemus on aga hoopis B2B ja sealt pole mingit ei kõne ega meili selle kohta Küsimus selles kas nii lühikese etteteatamise ajaga ja veel suuliselt ,saab tööandja ühepoolselt muuta tööaja graafikut. et vaba ei ole ühtegi täis näalavahetust . Kuidas peaks edasi käituma. Kas on vajalik kirjalik etteteatamise aeg? 

Kas ja kuidas saab töökorraldust ühepoolselt muuta, sõltub sellest, kas muudetakse töökorraldust või ka töölepingut. Kui töölepingus on kokku lepitud, et töötate 5 päeva nädalas 8-17, siis on tegemist töölepingu muudatusega, mida tööandja ühepoolselt ja suuliselt teha ei saa. Lepingut saab muuta vaid kokkuleppel, kui kokkulepet ei saavutata tuleb võimaldada tööd kokku lepitud tingimustel või kui see osutub võimatuks, viia läbi koondamine.

Kui Teil on aga lepingus kokku lepitud töötamine graafiku alusel, saab tööandja töötamise aega ühepoolselt muuta.