Käsunduslepingu ülesütlemisest ette teatamine 2

Käsunduslepingu ülesütlemisest ette teatamine 2

Töösuhted

Tere Pöördun Teie poole seoses käsunduslepingu lõpetamisega ning soovin selgitust oma õiguste osas. Mul on sõlmitud käsundusleping, milles on kirjas, et lepingu ülesütlemisest tuleb ette teatada vähemalt 5 tööpäeva. Käesoleval juhul teavitati mind lepingu lõpetamisest samal päeval, ilma etteteatamistähtaega järgimata. Soovin teada, kas sellises olukorras on mul õigus nõuda tasu või hüvitist etteteatamistähtaja ulatuses (nt 5 tööpäeva eest), arvestades, et lepingus vastav tingimus on sätestatud. Lisaks palun selgitust, millised on minu õigused käsunduslepingu puhul sellise olukorra tekkimisel ning milliseid samme oleks võimalik edasi astuda. 

Oleme sama juhtumit käsitlenud artiklis: Käsunduslepingu ülesütlemisest ette teatamine https://www.juristaitab.ee/et/kasunduslepingu-ulesutlemisest-ette-teatamine . Küsija täpsustas, et lepingus kokkulepitu kohaselt on tal õigus nõuda tasu või hüvitist etteteatamistähtaja ulatuses (nt 5 tööpäeva eest).

Kui poolte vahel sõlmitud leping on oma olemuselt tööleping, siis on soovitused toodud eelmises artiklis. Kui leping on oma olemuselt käsundusleping, siis nimetatakse selle lepingu pooli käsundiandjaks ja käsundisaajaks (küsija oli käsundisaaja). Pooled leppisid käsunduslepingus kokku, et kui käsundiandja teatab lepingu ülesütlemisest vähem kui 5 tööpäeva ette, siis ta maksab käsundisaajale iga vähem etteteatatud tööpäeva eest tasu. Kui käsundiandja ei teatanud üldse ette, siis ta rikkus lepingutingimust. Käsundisaajal tekkis õigus nõuda lepingutingimuse täitmist ehk 5 tööpäeva ulatuses hüvitise maksmist. Kui käsundiandja vabatahtlikult ei täida lepingutingimust, siis peab küsija pöörduma maakohtu poole esitades käsundiandja vastu hagiavalduse. 
 

Vastatud:
08.05.2026

Käsunduslepingu ülesütlemisest ette teatamine

Käsunduslepingu ülesütlemisest ette teatamine

Töösuhted

Tere Pöördun Teie poole seoses käsunduslepingu lõpetamisega ning soovin hinnangut oma võimalike õiguste ja nõude kohta. Mul oli sõlmitud käsundusleping, mille kohaselt tuli lepingu ülesütlemisest ette teatada vähemalt 5 tööpäeva. Tegelikkuses teavitati mind lepingu lõpetamisest samal päeval, märkides selle minu viimaseks tööpäevaks. Tööandja põhjendas lepingu lõpetamist töömahu vähenemisega. Minu hinnangul ei ole tegemist erakorralise põhjusega, mis õigustaks etteteatamistähtaja mittejärgimist. Olen saanud tasu tehtud töö eest, kuid soovin hinnangut, kas mul on õigus nõuda hüvitist etteteatamistähtaja ulatuses (5 tööpäeva tasu).  Tööandja on vastanud, et tegemist on VÕS-lepinguga ning neil on õigus leping lõpetada töömahu vähenemise tõttu. Samas ei ole nad käsitlenud lepingus sätestatud etteteatamistähtaega. Lisaks toodi välja, et leping ei olnud minu poolt allkirjastatud, kuigi töötasin lepingu alusel ning mulle maksti tasu vastavalt sellele. Palun Teie hinnangut: - kas sellises olukorras on mul õigus nõuda hüvitist etteteatamistähtaja rikkumise eest; - kui tugev on selline nõue praktikas; - milline oleks mõistlik edasine tegevus (nt kas pöörduda kohtusse).

Küsija selgitustel sõlmis ta käsunduslepingu, ta tegi selle alusel tööandjale tööd, tal oli kindlaks määratud töö tegemise päevad, tööandja maksis tasu. Lepingu ülesütlemisest tuli ette teatada vähemalt 5 tööpäeva, kuid tegelikkuses seda ei tehtud, leping öeldi samal päeval üles. Küsija soovib saada hüvitist ette teatamata 5 tööpäeva eest.

Tööd tehakse tavaliselt kahe erineva lepingu alusel: töölepingu või käsunduslepingu alusel, tööd tegevale isikule tekivad sõltuvalt lepingu liigist erinevad õigused: töölepingu korral saab nõuda ülesütlemisest iga vähem etteteatatud tööpäeva eest hüvitist; käsunduslepingu alusel saab seda hüvitist nõuda üksnes juhul, kui selline hüvitis on käsunduslepingus eraldi kokku lepitud. Kui kokkulepe puudub, siis nõuda ei saa. Käsunduslepingu alusel saaks nõuda näiteks kahju hüvitamist, kui vähem etteteatamine põhjustas kahju, sellise kahju tekkimist peab nõude esitaja tõendama.

Asjaolude kohaselt on võimalik, et tegelikult sõlmisid pooled töölepingu. Töölepingut iseloomustavad töölepingu seaduse § 1 kohaselt järgmised tunnused: füüsiline isik (töötaja) teeb teisele isikule (tööandja) tööd, töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Kui küsija tegi tööd etteantud kellaaegadel, ettenähtud töötamise kohas, kui ta oli kohustatud täitma kohapeal antud juhised, on võimalik, et pooled sõlmisid tegelikult töölepingu. Küsijal on võimalik pöörduda nõudega töövaidluskomisjoni ja paluda tuvastada, et pooled sõlmisid tegelikult töölepingu. Koos töölepingulise suhte tuvastamiseks nõudega saab nõuda ka töölepingu erakorralisest ülesütlemisest vähem ette teatatud tööpäevade eest hüvitist. Soovitame lugeda sama teema kohta ka varasemaid artikleid: Käsundus- või tööleping
https://www.juristaitab.ee/et/kasundus-voi-tooleping   Käsunduslepingu alusel töötamine
https://www.juristaitab.ee/et/kasunduslepingu-alusel-tootamine

 

Vastatud:
08.05.2026

Kolme kuu hüvitis

Kolme kuu hüvitis

Töösuhted

Tööandja on tühiselt ülesse andnud minu töölepingu ja soovin selle eest saada töövaidlus komisjonilt kolme kuu hüvitist, kui täidan avalduse. Millest see kolme kuu hüvitis tuleneb? Kas selle all on mõeldud (kuu keskmist) palka või töövaidluskomisjon määrab hüvitise summa? 

Kui töövaidluskomisjon või kohus tuvastab töölepingu ülesütlemise tühisuse ja lõpetab töölepingu, on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hüvitise aluseks on töötaja keskmine töötasu, mitte lihtsalt kuupalk, ning komisjonil/kohtul on õigus hüvitise suurust muuta, arvestades ülesütlemise asjaolusid.

Vastatud:
07.05.2026

Põhipuhkuse kasutamine enne emapuhkusele jäämist

Põhipuhkuse kasutamine enne emapuhkusele jäämist

Töösuhted

Tere! Jään emapuhkusele 03.07.2026. Uurin kas mul on õigus enne emapuhkusele jäämist saada kogu aasta 28 kalendripäeva puhkust?

Tere! Jah, on. Võite küsida põhipuhkust kogu 2026. kalendriaasta eest, mitte üksnes proportsionaalset osa kuni 03.07.2026. Seda seetõttu, et töölepingu seaduse § 69 lg 7 annab naisele õiguse nõuda põhipuhkust endale sobival ajal vahetult enne emapuhkust. Puhkuse arvestuseks on kalendriaasta. 

Nö proportsionaalsest arvestusest lähtutakse tööle asumise esimesel aastal (kus esimesel tööaastal, kui tööd alustatakse nt kalendriaasta keskel, arvutatakse selle aasta puhkus proportsionaalselt) ja ka töösuhte lõppedes (siis kajastub lõpparvel üksnes proportsionaalselt väljateenitud puhkusepäevade tasu).

Vastatud:
29.04.2026

Tööandja õigus teada vanemapuhkusel olemise fakti

Tööandja õigus teada vanemapuhkusel olemise fakti

Vanemahüvitis
Töösuhted

Tere, Kui ma olen vanemapuhkusel, kuid käin tööl edasi siis kas pean tööandjat ka vanemapuhkusest teavitama?

Tere!

Jah, see kohustus tuleneb töölepingu seaduse § 62 lg-st 3: Töötaja teavitab tööandjat vanemapuhkusele jäämisest või vanemapuhkuse katkestamisest vähemalt 30 kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

See, et tegelikult käite samal ajal tööl edasi, seda kohustust ei mõjuta.

Vastatud:
29.04.2026

Töövaidluse lahendamine töövaidluskomisjonis

Töövaidluse lahendamine töövaidluskomisjonis

Töösuhted
Töövaidlus

Tere Vajan juriidilist nõu, kuidas vastata Tööinspektsioonile. Minu avaldus on juba teist korda tagastatud puuduste kõrvaldamiseks. Pöördumine on seotud vaidlusega töösuhte jätkumise ning töölepingu tingimuste muutmise üle. Töötan noorsootöötajana ning vastaspoolteks on MTÜ, vald ja valla hallatav asutus. Tööinspektsioon ootab minu parandatud avaldust hiljemalt 27.04.2026.

Kui Tööinspektsioon (töövaidluskomisjon) on Sinu avalduse juba korduvalt tagastanud puuduste kõrvaldamiseks, tuleb avaldus esitada parandatud kujul määratud tähtajaks. Avalduses peavad olema selgelt esitatud kõik nõutud andmed ja dokumendid. Kui tähtajaks puudusi ei kõrvaldata, võib avaldus jääda läbi vaatamata. Töövaidluskomisjon võib nõuda avalduse teksti tervikuna esitamist, kui avaldus on selle korduva muutmise tõttu või muul põhjusel ebaülevaatlik ja avalduse teksti terviklik esitamine lihtsustab asja menetlemist.


Töövaidluskomisjon võtab töövaidluse menetlusse kirjaliku avalduse alusel. Avalduses peavad olema järgmised andmed:

  1. Töövaidlusasja alluvus (millise komisjoni poole pöördud)
  2. Sinu nimi, isikukood, elukoht ja kontaktandmed
  3. Isiku/asutuse nimi, kelle vastu nõue esitatakse, tema isiku- või registrikood, asukoht ja kontaktandmed
  4. Selgelt väljendatud nõue, rahalise nõude korral ka nõudesumma
  5. Nõude aluseks olevad faktilised asjaolud (mis juhtus, miks nõue esitatakse)
  6. Tõendid, mis kinnitavad nõude aluseks olevaid asjaolusid (nt tööleping, kirjavahetus, palgalehed vms), viidates, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovid
  7. Kas oled nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovid istungit
  8. Kui esindaja esitab avalduse, tuleb lisada volikiri.


Töövaidluskomisjoni töövaidlusavalduses tuleb välja tuua selged ja konkreetsed nõuded. Nõuete esitamisel tuleb jälgida ka nõuete esitamise aegumistähtaegasid. Näidisnõuded töötajale on toodud lehel https://ti.ee/toovaidluste-lahendamine/kuidas-poorduda/naidisnouded-ja-tahtajad#tahtajalise-toolepin

 

 

Vastatud:
27.04.2026

Laimu või häbimärgistamise tõttu töökoha kaotus

Laimu või häbimärgistamise tõttu töökoha kaotus

Kohtumenetlus
Töösuhted
Andmekaitse ja privaatsus

Mul on mure et 4 inimest kes laimavad mind ja olen selle laimamisega kaotanud ka töökoha.ja kunagise teo pärast nüüd hetkel kaotasin ka töö kuna 4 inimest laimavad ja mis on juba aegunud ja mis ja kuidas ma pean selle ennast kaitsma kuna mul ka kannatab selle alla alaealine laps see nagu pole terve inimeste ja normaalse tegu kuhu ma pöörduma pean sest hetkel ma ei saa endale rahaliselt lubada advokaadi ja mis on vaja selleks teha mul ja olid suured võlad ka millega sain endale kuulutada eraisiku pankroti ja olen hirmul ka sellega et kaotan sellega oma üürikorteri.

Saate end kaitsta ka ilma tasulise advokaadita: tegemist on tõenäoliselt au ja hea nime kahjustamise ning võimaliku tööõiguse vaidlusega. Teil on põhimõtteliselt kaks suunda: (1) laimavate isikute vastu tsiviilnõue (au teotamine, valeandmete ümberlükkamine, kahju hüvitamine) ja (2) tööandja otsuse vaidlustamine töövaidluskomisjonis või kohtus, kui töökoht kaotati alusetu info tõttu. Pankrot ja üürikorter on eraldi teema –  üürileping ei lõpe automaatselt pankroti tõttu (saan aru, et see juhtus juba mõnda aega tagasi), kuid tähtis on, et üür oleks makstud ja lepingut ei rikuks. Selgitan neid teemasid nüüd allpool ühekaupa: 

Au ja hea nime kaitse (laim) 
Võlaõigusseaduse järgi on isiku au teotamine ja maine kahjustamine üldjuhul õigusvastane, kui ei ole seadusest tulenevat õigustust (nt avalik huvi ja kontrollitud tõene info). Au teotav võib olla nii vale faktiväide (nt “ta on varas”, kui see ei vasta tõele) kui ka ebakohane väärtushinnang (solvav, alandav, häbistav hinnang). 
Kui kellegi avaldused Teie kohta on valed ja kahjustavad su mainet (ka tööandja silmis), on õigus nõuda laimajatelt: 
* valeandmete ümberlükkamist; 
* vajadusel mittevaralise kahju hüvitamist (psüühiline kannatus, mainekahju). 
Kohus on selgitanud, et au ja head nime kaitstakse tsiviilõiguslikult ning pahatahtlik, teadlikult vale või alandav info võib anda aluse kahjunõudeks. 
Aga ka tõese info avaldamine Teie eraelu kohta võib olla õigusvastane, kui see ei ole seotud avaliku huviga (nt ei ole tegemist avaliku elu tegelasega ega avaliku debati teemaga); avaldatakse väga detailseid või intiimseid asjaolusid (tervis, pereprobleemid, laste olukord, väga üksikasjalik kirjeldus vanast kuriteost jms); see ei ole enam praeguse olukorraga sisuliselt seotud, vaid on pigem häbistamiseks.  Riigikohus on rõhutanud, et avalikku huvi ei saa samastada lihtsalt teiste inimeste uudishimuga. Eriti kaitstud on alaealiste eraelu – kui jutt käib sündmustest, mis puudutavad ka su last, on piir veel rangem.

Töökoha kaotus laimu tõttu 
Kui tööandja ütles lepingu üles seetõttu, et talle räägiti Teist halvustavat ja ebaõiglast infot, tuleb vaadata: 
* mis alusel tööleping täpselt lõpetati (mis paragrahv on ülesütlemisavaldusel kirjas); 
* kas tööandja järgib seaduses sätestatud etteteatamise tähtaegu ja vorminõudeid; 
* kas tööandja kontrollis enne otsust info tõepärasust või tugines lihtsalt kuulujuttudele. 
Kui töölepingu ülesütlemine oli õigusvastane (vale alus, vormivead, hea usu rikkumine), on  võimalik nõuda töövaidluskomisjonis või kohtus: 
* ülesütlemise tühiseks tunnistamist või lepingu lõpetamist kohtu/töövaidluskomisjoni otsusega teiselt alusel; 
* saamata jäänud töötasu ja võimaliku hüvitise maksmist etteteatamistähtaja rikkumise eest; 
* vajadusel ka mittevaralise kahju hüvitamist au ja hea nime rikkumise tõttu (see on eraldi nõue). 
Kui kolmandad isikud (need 4 inimest) edastasid tööandjale vale või lihtsalt häbistamise eesmärgil ajakohatut infot, võivad nad vastutada Teie isikuõiguste rikkumise eest ka siis, kui info levik piirdus tööandja ja mõne teise asjassepuutuva isikuga – oluline on, et kahjulik info jõudis vähemalt ühe kõrvalise isikuni.

Pankrot ja üürikorter 
Eraisiku pankrot ei tähenda automaatselt, et kaotate üürikorteri. Pankrotimenetlus puudutab eelkõige Teie võlgnevusi ja vara. Üürilepingut võib üürileandja lõpetada tavareeglite alusel (nt kui üür jääb maksmata, rikutakse lepingu tingimusi vms). Pankrot ei ole eluruumi üürilepingu ülesütlemise alus – loeb, kas üür on tasutud ja kasutate korterit heaperemehelikult.

Tasuta või soodsam õigusabi 
Kui Te ei saa advokaati endale lubada, on Teil võimalik taotleda riigi õigusabi kohtusse pöördumiseks. See tähendab, et advokaaditeenuse eest maksab vähemalt esialgu riik. Selle kaudu saate abi nii töövaidluse kui ka maine kahjustamise vaidluse planeerimisel. Täitke siit lingilt leitavad vormid  ära kas ise või mõne usaldusväärse isiku abiga ja esitage elukohajärgsele maakohtule. 

Erandid ja/või tähtajad 
* Töölepingu ülesütlemise vaidlustamiseks on üldjuhul üsna lühikesed tähtajad. Kui need on möödas, on oma õigusi oluliselt raskem kaitsta, kuid teatud juhtudel võib kahjunõude esitamine olla veel mõeldav ka hiljem. 
* Au ja hea nime kaitse nõuete (kahju hüvitamine, ümberlükkamine) aegumistähtajad võivad olla pikemad, kuid mida varem tegutseda, seda parem tõendamise seisukohalt.
 

Vastatud:
22.04.2026

Preemia saamise õigus vanemapuhkusel viibimise ajal

Preemia saamise õigus vanemapuhkusel viibimise ajal

Vanemahüvitis
Töösuhted

Minu tööandja maksab kõikidele preemia 2025. aasta ettevõtte heade tulemuste eest kahes osas: 40% aprillis 2026 ja 60% novembris 2026. Kuna jään vanemapuhkusele selle aasta juulis, siis kas mul on õigust saada seda teist osa 2025. aasta eest teenitud preemiast selle aasta detsembris, vanemapuhkusel viibides? Ettevõtte sisekorraeeskirjades ei ole sellel teemal midagi mainitud.

Üldjuhul on tulemustasule/preemiale õigus ka töötajal, kes on selle maksmise ajal vanemapuhkusel. Seda eeldusel, et lisatasu/preemia välja maksmise eeldused on töötamise ajal töötaja poolt täidetud. Vanemapuhkuse ajal on töötajal endiselt tööandjaga kehtiv tööleping, lihtsalt töö tegemine on vanemapuhkusel olemise ajaks peatunud. Riigikohus on kohtuasjas 2-21-9335/18 nentinud, et kui tööandja on lisatasu/preemia maksmise muutnud osaks palgakorraldusest ning töötaja on täitnud selle saamiseks nõutud tingimused, on lisatasu/preemia muutunud palga osaks ja töötajal on sellele õigus. Soovitan konkreetsel juhul täpsema selguse saamiseks pöörduda järelepärimisega oma tööandja poole.

Vastatud:
19.04.2026

Puhkusetasu maksmine töölepingu lõppemisel

Puhkusetasu maksmine töölepingu lõppemisel

Töösuhted

Olen saanud töölepingu ülesütlemisavalduse. Minul on küsimus, kas kui oleme valla allasutus ja valla ametnik käis koosolekul rääkimas, et kuigi meile on ettenähtud 56 päevane puhkus, siis töölt lahkudes neid päevi ei kompenseerita vaid saame puhkusekompensatsiooni tavalise palga eest. On see seaduslik? Kas ja mida saan sellise väite ebaseaduslikkuse puhul küsida kui mu tööleping öeldi üles 30.03.2026? Kas lindistusi võetakse arvesse tõendina selle kohta kui muud alust ei ole?

Töölepingu lõppemisel tuleb välja maksta hüvitis kasutamata jäänud põhipuhkuse eest, sõltumata sellest, kas tegemist on 28 või 56 päevaga, kui töötajal on vastavalt seadusele õigus pikemale puhkusele. Puhkuse pikkus peab olema märgitud töötaja töölepingus. Seega esmalt tuleb selgeks teha puhkuse pikkus, mis on lepingus ja kui Te leiate, et lepingus olev puhus ei vasta sellele, mis on Teile seadusest tulenevalt ette nähtud, siis saate esitada tööandjale sellekohase nõude puhkuse pikkuse ümberarvestamiseks. Puhkusetasu arvestatakse keskmise töötasu alusel. 

Kui tööandja keeldub seaduses ettenähtud puhkusekompensatsiooni maksmisest, on töötajal õigus nõuda seda töövaidluskomisjonis või kohtus. 

Lindistused võivad olla tõendina kasutatavad, kui need on saadud seaduslikult.

Vastatud:
15.04.2026

Tööandja kohustus vastata töötajale

Tööandja kohustus vastata töötajale

Töösuhted

Kas tööandja on kohustatud vastama tööd puudutavatele küsimustele meili teel ,(kui siis mis on mõistlik aeg) ja selgitama ,kuidas on arvestatud tulemustasu (esitama vastavad dokumendid)? Mida teha kui tööanja ei reageeri saadetud kirjadele?

Töölepinguseaduses on sätestatud, et töötaja peab saama töö eest tasu ja tasu suurus märgitakse töölepingus. Juhul, kui töötajale makstakse lisatasu või tulemustasu, siis tuleb lepingus märkida ka lisatasu arvutamise viis, maksmise kord ja sissenõutavaks muutuv aeg. Seega peab töötajal olema võimalik tulemustasu ise arvutada teades kõiki tulemustasu saamise tingimusi ja arvutamise viisi. Kui töötaja leiab, et tulemustasu ei vasta tema hinnangul lepingus kokkulepitule, siis ta saab nõuda tööandjalt selgitust ja tulemustasu kohta teatist.

Tööandja peab töötaja kirjalikule pöördumisele vastama, kui see puudutab töösuhtega seotud olulisi asjaolusid, sealhulgas tulemustasu arvestust. Töölepinguseaduse § 28 lg 2 p 12 sätestab, et tööandja on kohustatud andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi. Üldiselt peetakse kõiki lisatasusid, mida lepingu järgi töötajale makstakse töötasu osaks. Sellest lähtuvalt tuleb tööandjal anda töötaja nõudmisel töötajale teatisi tulemustasu suuruse ja arvutamise kohta.

Kui tegemist on ühekordse lisatasu või tulemustasuga, mida ei ole konkreetselt lepingus kokku lepitud, siis seda saab tööandja ühepoolselt otsustada ja muuta. Siiski tuleb teada, et kui tööandjal on juhend tulemustasu maksmise korra kohta ja töötaja täidab tulemustasu saamise tingimused, siis ei saa tööandja oma äranägemisel tulemustasu maksmist muuta isegi siis, kui tegemist on ühekordselt makstava tasuga. 

Töölepingu seadus ei reguleeri mitme päeva jooksul peab tööandja töötajale vastama, kuid loetakse, et vastamine toimub mõistliku aja jooksul. Mõistlik aeg võib olla mõnest päevast näiteks nädalani sõltuvalt ka sellest, kas on tegemist pühadega jne. Kui tööandjal esinevad takistused vastamisega või teatiste edastamisega, siis tööandja peab töötajale selgitama ja teatama, millal töötaja vastava teatise saab.

Kui tööandja ei vasta, on töötajal võimalus pöörduda Tööinspektsiooni või töövaidlusorganite poole.

Vastatud:
14.04.2026