Töötaja lojaalsus- ja saladuse hoidmise kohustus, konkurentsipiirang
Tere! Töötan täistööajaga töötajana ettevõttes. Töölepingus on konkurentsipiirang, mis piirdub tööandja põhitegevusalaga, ning konfidentsiaalsuskohustus koos leppetrahviga. Ärisaladusena on lepingus nimetatud muu hulgas kliendinimekiri ja saladuse hoidmise kohustus kehtib lepingu järgi tähtajatult. Eraldi kõrvaltegevuse keeldu ega teavitamiskohustust lepingus minu teada ei ole. Mul on oma osaühing, mille kaudu kaalun osaluse omandamist tööandjaga mittekonkureerivas teenusettevõttes (näiteks raamatupidamis- või turundusbüroos). Selle ettevõtte juhatusse ma ei kuuluks ning tegeleksin sellega ainult väljaspool tööaega, oma vahenditega ja tööandja andmeid kasutamata. 1. Kas tööandja saab sellise osaluse või väljaspool tööaega toimuva mittekonkureeriva ettevõtluse keelata, kui lepingus kõrvaltegevuse piirangut ei ole? Kas tööandja rahulolematusel kõrvaltegevusega on õiguslikku tähendust, näiteks TLS § 15 lojaalsuskohustuse kaudu? 2. Kas pean tööandjat sellest teavitama või tema nõusolekut küsima, kui leping seda ei nõua? 3. Kas tohin pärast töösuhte lõppu pakkuda mittekonkureerivat teenust ettevõttele, kes on endise tööandja klient, kui leian selle ettevõtte avalikest allikatest (äriregister, koduleht) ega kasuta tööandjalt saadud teavet (kontaktisikud, ostumahud, hinnad)? Kas tähtajatu ärisaladuse hoidmise kohustus võib hõlmata ka pelgalt fakti, et avalikult tegutsev ettevõte on endise tööandja klient? Tänan!
Selles artiklis ei saa lojaalsuskohusust, konkurentsipiirangut või saladuse hoidmise kohustuse küsimustele täpseid vastuseid anda, kuna teada ei ole töölepingus kokkulepitud kohustuste sõnastused ja muud olulised asjaolud. Kuid üldiselt võib selgitada mõistete tähendusi ning probleeme järgmiselt.
Kõrvaltegevusest: küsija nimetab väljaspool tööaega teenuse osutamist kõrvaltegevuseks. Töölepingu seadus ei kasuta mõistet kõrvaltegevus, töötajal ei ole keelatud väljaspool tööaega teises ettevõttes osaleda ega seal teha tööd, välja arvatud juhul, kui on kokku lepitud konkurentsipiirangus. Kõrvaltegevusest teatamise kohustus on ametnikel ja seda reguleerib avaliku teenistuse seadus. Kuna töötaja ei ole ametnik, siis teda kõrvaltegevuse piirangud ei puuduta.
Konkurentspiirangust (TLS § 23): töölepingus tööandja põhitegevusala osas kokku lepitud konkurentsipiirang kehtib töölepingu kestuse ajal. Pärast lepingu lõppemist kehtib piirang vaid juhul, kui pooled leppisid kirjalikult kokku selle kestuses kuni üheks aastaks ning kui tööandja maksab selle eest igakuist mõistlikku hüvitist (TLS § 24). Kui hüvitist ei maksta, siis võib töötaja pärast töölepingu lõpetamist osutada teenust ka tööandja põhitegevusalal.
Saladuse hoidmise kohustus (TLS § 22): ei sõltu hüvitise maksmisest ning kohustus kehtib pärast töölepingu lõppemist edasi nii kaua, kuni kehtib tööandja õigustatud huvi selle saladuse hoidmise vastu. Kohustus puudutab teavet, millises on pooled sõnaselgelt kokku leppinud. Saladuse hoidmise kohustus lõpeb tööandja õigustatud huvi möödumisega või kui see teave on muutunud avalikuks. Millal saladuse hoidmise kohustus lõpeb, ei ole ette teada. Saladuse hoidmise kohustuse rikkumise juhuks lubab TLS § 22 kokku leppida leppetrahvi, antud juhul on pooled lubatavas leppetrahvis kokku leppinud.
Teenuse osutamisest teise äriühingu kaudu: töötajal on osaühing, see osaühing soovib omandada osaluse teises äriühingus. Töötaja ei oleks selle teise äriühingu juhatuse liige, kuid ta soovib teenust osutada selle teise äriühingu kaudu. Kuid teenuse osutamine teise äriühingu kaudu ei vabasta töötajat töölepingu alusel konkurentsipiirangu ja saladuse hoidmise kohustuse täitmisest. Töötaja võib olla selle teise äriühingu suhtes tegelik kasusaaja, tema andmed avaldatakse äriregistris.
Töösuhte ajal plaanitava teenuse osutamise peamine risk võib olla seotud lojaalsuse ja saladuse hoidmise kohustustega. Töötaja peab olema tööandjale lojaalne ja ta ei tohi teha midagi, mis kahjustab tööandja mainet või kliendi usaldust tema vastu (TLS § 15). Küsimus taandub sellele, et kuidas töötaja sai teada, et ta osutab väljaspool tööaega teenust tööandja kliendile. Kui töötaja seda teab, sai ta ilmselt sellest teada tööandja kliendinimekirjast, mille andmed on kaetud saladuse hoidmise kohustusega, samuti võib kohustusega olla hõlmatud teave kliendi vajaduste ja võimaluste kohta. Seetõttu võib tööandja kliendile teenuse osutamine olla saladuse rikkumine ka siis, kui kliendi kontaktandmed on äriregistris ja kodulehel avalikud. Isegi kui töötaja pakub tööandja kliendile teenust väljaspool oma tööaega, kasutab ta tõenäoliselt töökohal saadud teadmist ja usaldust. Ka pärast töölepingu lõppu võib endise tööandja klientidele teenuse osutamine olla problemaatiline. Töötaja võib teenust pakkuda ettevõttele, mille ta leidis iseseisvalt, näiteks turusegmendi põhja ning kus ta ei kasutanud tööandja teavet (kontaktisikud, hinnad, ostumahud, kliendi vajadused). Vaidluses peab töötaja oma iseseisvat valikut suutma usutavalt tõendada.
Soovitus on esmalt üle kontrollida töölepingust ja sisereeglitest kohustuste täpsed sõnastused, samuti leppetrahvi kokkulepe tingimused. Praktikas on parim lahendus küsimuste lahendamine kokkuleppe teel, seetõttu võiks küsija esmalt kaaluda tööandja poole kirjalikku pöördumist eesmärgiga saada tööandjalt kliendile väljaspool tööaega teenuse osutamiseks kirjalik nõusolek. Kui nõusolekut ei saa, tuleks kliendile teenuse pakkumine edasi lükata töösuhte lõpuni ning kliendi leidmine dokumenteerida nii, et see oleks tehtud iseseisvalt.