2008 aastal läks firma, kus ma töötasin, pankrotti. 2025 avastasin endist töökaaslast otsides, et mulle oli määratud rahaline hüvitus aastal 2017. Mulle pole seda hüvitatud kuna ma ei teadnud hüvitisest. Samas pankrotihalduril olid minu andmed olemas- telefon, nimi, mailiaadress ja minuga pole ühendust võetud. Millal raugeb pankrotimenetlus? Kas peale raugemist minule raha ei hüvitata? Kes saab selle raha, mida pole hüvitiste saajatele eraldatud?

Pankrotimenetlus raugeb, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning kohus tuvastab selle halduri aruande alusel. Kui nõuete kaitsmine on toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Sellega loetakse juriidilisest isikust võlgnik lõpetatuks. 

Kui pankrotimenetluse käigus ei jätku raha kõigi nõuete rahuldamiseks, tehakse väljamaksed vastavalt seaduses sätestatud järjekorrale. Kui hüvitis jäi välja maksmata, võib see jääda pankrotivarasse või jaotatakse teistele nõudeõiguslikele isikutele vastavalt pankrotiseaduse järjekorrale.

Täpse olukorra teada saamiseks tuleb pöörduda pankrotihalduri poole, kes asjaga tegeles.

Töötan rühmas, kus on lapsed, kellel on erivajadused. Pärast 2025. aastal jõustunud uue Alushariduseseaduse muutmist sellist rühma enam ametlikult ei eksisteeri, kuid ma jätkan töö tegemist lastega, kellel on vastavad dokumendid erivajaduse kohta. Minu tööandja arvab nüüd, et kuna seaduslikult sellist rühma enam ei ole, olen ma „tavaline õpetaja“ ja soovib vähendada minu puhkusepäevade arvu. Praegu töötavad erivajadustega lastega õpetajad seaduse järgi 56 päeva puhkusel aastas. Minu tööandja tahab seda arvu vähendada 42 päevale, viidates sellele, et minu rühm ei ole seaduslikult enam erirühm. Soovin teada: kas tööandjal on seaduslik õigus vähendada minu puhkusepäevade arvu, arvestades, et: 1. Ma jätkan tööd lastega, kellel on vastavad erivajaduse dokumendid. 2. See on kirjas minu töösuhtes (töölepingus). 3. Info minu töökorralduse kohta on ka lasteaiaveebis avalikult kirjas. 4. Minu rühm on jätkuvalt väiksem kui 20 last, nagu sätestatud Alushariduseseaduse § 14, mis räägib, et täiendavat tuge vajava rühma korral peab rühmas olema kuni 12 last (minu rühmas on 14). Kas tööandja peab korraldama ja jätta laste arv 12, nagu seadus ütleb, ning jätta mulle minu õigused, mis tulenevad seadusest? Kas võtta lapsed dokumentidega ära ja viia nad teise rühma, jättes mulle lapsed otsuseta ning suurendada grupi suurust kuni 20-ni ja alles siis vähendada puhkusepäevade arvu? Palun andke õiguslikku hinnangut sellele olukorrale ning soovitusi, kuidas oma õigusi kaitsta.

• Haridustöötajate tööaega ja puhkust reguleerib Töölepingu seadus § 43 lg 6, mille alusel kehtestab Vabariigi Valitsus haridustöötajate tööaja ja puhkusepäevade arvu eraldi määrusega. 

Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määrus nr 112 Haridustöötajate ametikohtade loetelu, kus antakse kuni 56 kalendripäeva põhipuhkust, ja pukuse kestus ametikohtade kaupa järgi on lastehoidude ja lasteaedade haridustöötajatele antav puhkus õpetajale 42 kalendripäeva ja eripedagoogile, logopeedile, sotsiaalpedagoogile, koolipsühholoogile - 54 kalendripäeva. Samuti on 56 kalendripäeva puhkust lasteaias tõhustatud ja eritoe rakendamiseks moodustatud väiksema rühma (6 - 12 last) õpetaja puhkus 56 kalendripäeva.

• Kui seadusemuudatusega kaotatakse erivajadustega laste rühma ametlik nimetus, kuid õpetaja töö sisu (erivajadustega lastega töötamine) ei muutu, siis ei ole tööandjal õigust puhkusepäevi vähendada ainult rühma nimetuse muutumise tõttu. Oluline on töö sisu, mitte rühma nimetus.

• Kui tööandja soovib puhkusepäevi vähendada, peab ta lähtuma kehtivast määrusest ja seadusest, mitte omavoliliselt otsustama. Kui määruses on endiselt ette nähtud pikem puhkus erivajadustega lastega töötavatele õpetajatele, tuleb seda järgida.

   

• Soovitus:
   
  • Esita tööandjale kirjalik selgitus, Sinu õigused peavad vastama seadusele. Palu tööandjalt kirjalikku põhjendust muudatuste kohta ja nõua töölepingu muutmist kokkuleppel
  • Kui tööandja ei järgi seadust, pöördu haridusasutuse hoolekogu, kohaliku omavalitsuse haridusosakonna või tööinspektsiooni poole.

Firmas kus töötasin lõpetasin lepingu omal soovil Firma kasutas tööaja ja puhkuse arvestamiseks programmi Wemply Seal oli kirjas et põhipuhkuse jääk aasta lõpuks on 36 päeva aga tasu maksti välja ainult 12 päeva eest Mina loen sellest välja et see 36 päeva on mu kasutamata puhkus või saan kuidagi valesti aru

Põhipuhkuse jääk aasta lõpuks tähendab üldjuhul kasutamata puhkusepäevi, mille eest on töötajal õigus saada puhkust või puhkusetasu töölepingu lõppemisel. Kui programm näitas 36 päeva jääki, siis see peaks olema Sinu kasutamata põhipuhkus. Kui Sulle maksti välja ainult 12 päeva eest, võib olla, et ülejäänud päevad ei olnud õigustatud (nt aegunud, varem kasutatud või arvestatud ekslikult).

Täpsem selgitus

• Põhipuhkust antakse töötatud aja eest ning iga töötatud kalendriaasta eest on õigus saada põhipuhkust täies ulatuses. Töölepinguseaduse järgi on põhipuhkus 28 kalendripäeva aastas. Töölepinguga võivad pooled kokku leppida ka pikema puhkuse, näiteks 35 kalendripäeva. 
• Kasutamata puhkuseosa viiakse üle järgmisesse kalendriaastasse, kuid põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Aegumine peatub teatud juhtudel (nt vanemapuhkus, ajateenistus). Aegunud puhkusepäevade eest tasu ei maksta.

• Töölepingu lõppemisel tuleb töötajale hüvitada välja teenitud päevade eest põhipuhkuse eest tasu.

  Töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Juhul, kui tööandja on siiski jätnud osade puhkusepäevade eest hüvitise tasumata, saad esitada avalduse töövaidluskomisjoni saamata jäänud puhkusetasu väljamaksmiseks.

Tere! Olen asutamas OÜd, millel on juhatuses kuni 3 liiget. Plaanis on märkida põhikirjas, et "Juhatuse liikmetele makstakse tasu ja nende õigused ning kohustused määratakse täpsemalt nendega sõlmitavates töölepingutes." Siit aga küsimus: kui ettevõte on alles käivitamisfaasis ja tulud puuduvad, siis kuidas peaksin sel juhul toimima juhatuse liikmete tasuga? Täpsustan küsimust: Kas ettevõtte käivitamisel tuleb jätta töölepingud juhatuse liikmetega ikkagi sõlmimata ning lähtuda suulisest kokkuleppest, et kuni esimeste tuludeni töötame kõik tasuta? Või kui sõlmin lepingud, aga kokkuleppel teiste juhatuse liikmetega ei maksa tasu (sh iseendale), siis kas keegi kontrollib seda? Või tuleks alguses märkida põhikirjas, et juhatuse liikmetele tasu ei maksta, ning ettevõtte käivitumisel ja tulude tekkimisel seda punkti lihtsalt muuta? Huviga vastust oodates...

Osaühingu juhatuse liikmele ei pea seaduse järgi tingimata tasu maksma. Tasu suurus ja maksmise kord määratakse osanike otsusega (mitte tingimata töölepinguga).
Juhatuse liikme suhe ühinguga ei ole töölepinguline. Juhatuse liikme töölepingut saab sõlmida ainult nende ülesannete jaoks, mis ei ole juhatuse liikme ametikohustused.

Juhatuse liige ja tööleping – kaks eri suhet
TLS § 1 lg 5 järgi ei kohaldu töölepingu seadus juhatuse liikme ametisuhtele. Juhatuse liikme ametisuhe tekib juba äriregistrisse kandmisega ja osanike otsusega. Kirjalik juhatuse liikme leping ei ole seaduse järgi kohustuslik, kuid on väga soovitatav.
Riigikohus on selgitanud, et juhatuse liikme ja ühingu vahel on käsundilaadne õigussuhe (VÕS käsunduslepingu loogika), mitte töölepinguline suhe. Juhatuse liikmel võib lisaks olla eraldi tööleping, kuid ainult sellise töö jaoks, mis ei ole juhatuse liikme ametikohustuste täitmine (nt erialane spetsialistitöö, tootmine, arendus jne).
Seega, juhatuse liikme „juhatuse töö“ ei käi töölepingu alla.
Kui te kirjutate põhikirja, et juhatuse liikmetega sõlmitakse töölepingud, siis see on korrektne ainult nende muude tööde jaoks, mitte juhatuse liikme ametikohustuste jaoks.
Riigikohus on rõhutanud, et juhatuse liikme tasuta töötamist ei saa automaatselt eeldada, eriti kui juhatuse liikme töö on tema põhisissetulek.
Samas ei keela ükski säte, et juhatuse liige tegutseb teatud perioodil tasu saamata, kui pooled on nii kokku leppinud ja see ei ole vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Praktikas on alustavatel ühingutel väga tavaline, et juhatuse liikmed esialgu tasu ei saa.
Oluline on, et kui tasu ei maksta, oleks see teadlik ja dokumenteeritud otsus (osanike otsus, vajadusel põhikirja sõnastus).
Hiljem, kui tasu hakatakse maksma, oleks tasu suurus kooskõlas ÄS § 180¹ lg 2 nõudega (mõistlik vastavus ülesannetele ja majanduslikule olukorrale).

Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et juhatuse liikme tasu peab olema mõistlik ja kooskõlas ühingu majandusliku olukorraga ning et ülemäärase tasu võib ühing juhatuse liikmelt tagasi nõuda (nt tsiviilasjad 3-2-1-44-17 ja 2-16-9415/41).

Teie toodud sõnastuse  „Juhatuse liikmetele makstakse tasu ja nende õigused ning kohustused määratakse täpsemalt nendega sõlmitavates töölepingutes.“

asemel oleks praktilisem ja seadusega kooskõlas olev lahendus näiteks põhikirjas sõnastada sama säte järgmiselt:

„Juhatuse liikmele võib maksta tasu. Juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse osanike otsusega.“
„Juhatuse liikme õigused ja kohustused määratakse seaduse, põhikirja ja juhatuse liikmega sõlmitava juhatuse liikme lepingu alusel. Juhatuse liige võib osaühinguga sõlmida ka muid lepinguid (nt tööleping, käsundusleping) juhatuse liikme ülesannetega mitteseotud tööde tegemiseks.“
Käivitamisfaasis võite täiesti seaduslikult kokku leppida, et juhatuse liikmetele tasu ei maksta või makstakse seda hiljem. Oluline on, et otsus oleks korrektselt vormistatud (osanike otsus, vajadusel põhikirja sõnastus).

Maksu- ja tolli- ega muu amet ei kontrolli automaatselt, kas juhatuse liikmele tasu makstakse. Probleemid tekivad pigem siis, kui tasu makstakse, aga seda ei deklareerita või kui tasu on ilmselgelt ebamõistlik võrreldes ühingu olukorraga.

Minule öeldi tööl, et meie riigi seaduse järgi kui on 28 puhkusepäeva, siis 8 nendest peavad olema nädalavahetusel kuid seadusest mina sellist punkti ei leia. Kuna minul on lisaks tavapuhkusele ka lisa 7 päeva töövõimetuse eest, siis sooviksingi teada, mitu neist PEAB olema nädalavahetusel? Saan aru, et üks puhkus peab olema 14 päeva järjest ja seal sees on 4 nädalavahetuse päeva, aga kas siis teised päevad peavad ka olema osadel nädalavahetuste päevadel? Kas saan võtta ülejäänud päevad ka näiteks 3-5 päeva kaupa välja? Parimat

Seadus sätetab, et põhipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul. Põhipuhkuse aja määrab tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega. Töötaja peab järestikku puhkama vähemalt 14 kalendripäeva. Ehk sellesse aega mahub 4 nädalavahetuse päeva. Tööandja ei ole kohustatud võimaldama lühemat puhkust kui 7 kalendripäeva. 

Tööandja koostab puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle töötajale teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Puhkuste ajakavasse märgitakse põhipuhkus ja kasutamata puhkus. 

Teil on õigus saada kokku 35 kalendripäeva puhkust (28 päeva + 7 päeva), millest järjestikku peate puhkama vähemalt 14 päeva. Ülejäänud puhkuse osa on Teil õigus saada 7 kalendripäeva järjest. Lühemaks puhkuseks kui 7 päeva tuleb saavutada tööandjaga kokkulepe. Juba kokkulepitud ja kinnitatud puhkuse ajakava on võimalik muuta ainult kokkuleppel. Puhkusest, mida ajakavasse ei ole märgitud, tuleb tööandjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ette teavitada 14 kalendripäeva enne soovitud puhkuse algust.

I was employed under an employment contract and my employment was terminated during the probation period in February 2026. At the termination meeting I was presented with a written notice containing reasons I disputed as inaccurate. The document was signed and handwritten notes were added during the meeting. The notice also stated a last working day that did not correspond to 15 calendar days from the delivery date. I retained the original notice. The following day HR called me back and presented a revised termination notice with changes compared to the original and asked me to sign the new version. When I refused, I was offered the possibility to instead rely on Employment Contracts Act § 37, so I could receive one month compensation, including a suggestion that previously signed documents regarding salary reduction could be replaced. I would like to know: 1. What legal steps should I take if I intend to challenge the termination? 2. What is the deadline for filing a claim or petition in this type of dispute? I am seeking general procedural guidance only. 

Katseajal võivad nii töötaja kui tööandja töölepingu üles öelda sellest ette teatades 15 kalendripäeva. Erinevalt töötajast peab tööandja lepingu ülesütlemist põhjendama. Tööandja peab selgitama, miks töötaja ei sobi oma teadmiste, oskuste või isikuomaduste tõttu kokkulepitud tööd tegema.

Kui etteteatamistähtaega ei ole järgitud, siis on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist keskmise töötasu suuruses iga päeva eest vastavalt nende päevade arvule, mille eest oleks töötaja töötasu saanud, kui etteteatamise tähtaega oleks järgitud.

Teie pöördumisest nähtub, et tööandja parandas hiljem ülesütlemise avalduse, kuid Te ei võtnud parandusega avaldust vastu. Teil on õigus vaidlustada töölepingu ülesütlemine esitades avalduse töövaidluskomisjonile või kohtule 30 päeva jooksul.

Samas on oluline teada, et nõuda saate siiski hüvitist nii mitme päeva eest, milliseid jäid tööandjal ette teatamata. Kui tööandja on aga Teile need päevad hüvitanud, siis sisuliselt rahaline nõue puudub.

Töölepinguseaduse § 37 kohaselt võib tööandja viia töötaja madalama palga peale, kui tööandjal esinevad ettenägematud majanduslikud asjaolud. Tööandja saab töötajat madalama palga peale viia kuni 3 kuuks. Seejuures peab tööandja töötajat sellest tingimusest ette teavitama vähemalt 14 päeva ja pakkuma võimalusel teist tööd. Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega ja tööleping üles öelda, teatades sellest ette 5 tööpäeva.

Seega, kõige varem saaks tööandja Teid madalamale palgale viia alles 15 päeval ning hetkel jääb mõnevõrra küsitavaks Teie suhtes tööandja tegevus ja motivatsioon.

Tere, küsimus kas meritindi püügil Pärnu lahes nakkevõrguga on ettenähtud püügi sügavus. Vanemad kalurid räägivad, et vanasti oli ettenähtud 5 meetrit vee sügavus tindi võrkudega püügiks.

Kehtiv õigus ei reguleeri meritindi püügil Pärnu lahes nakkevõrguga on püügi sügavust. Õigusnormidega on sätestatud nakkevõrgu silma suurus ja võrkude oma vaheline kaugus.

Tööandja soovib tööaja algust nihutada 30min varasemaks algusega 6:00. Mina käin tööle 40km kauguselt rongiga. Mul ei ole võimalik tööle jõuda 6:00 sest esimene rong on kohal 6:07. Saatsin tööandjale ka kirja selgitades enda olukorda ning ütlesin, et olen avatud läbirääkimistele ning plaanin ka autojuhilube tegema hakata. Lisaks kirjutasin, et rongiaegu muudetakse tavaliselt aprillis varasemaks. Tööandja vastas, et erandit ei tehta kuna tegu on tiimitööga. Ainuke võimalus selleks oleks minna tööle taksoga või lasta ennast kellegil sõidutada, mis oleks mulle äärmiselt kulukas. Rongiga käies oleksin kõige varem tööl kell 6:15. Tööandja ei ole nõus ka transporti hüvitama. Lepingus on fikseeritud kellaaeg 6:30. Tean, et tööandjal on õigus tööaegu muuta kui see tuleneb ettevõtte vajadustest kuid arvestades selle juures töötaja huve. Mis võimalused mul on?

Töölepingu seaduse § 47 lg 4 kohaselt võib tööandja tööaja korraldust ühepoolselt muuta, kui see on ettevõtte vajadustest tingitud ja mõlemapoolseid huve arvestades mõistlik. See tähendab, et tööandja peab arvestama ka töötaja huve ja võimalikke takistusi, näiteks transpordivõimalusi ja lisakulusid. Kui muudatus ei ole töötaja jaoks mõistlik (nt puudub võimalus tööle jõuda), ei saa tööandja töötaja jaoks lepingut ühepoolselt muuta.

Töölepingu muutmine (nt tööaja alguse muutmine lepingus) toimub ainult poolte kokkuleppel (TLS § 12). Kui töötaja ei nõustu muudatusega, ei saa tööandja lepingut ühepoolselt muuta.

Kui tööandja muudab tööaja korraldust, peab ta arvestama, et töötaja jaoks ei tekiks ebamõistlikke kulusid või takistusi tööle jõudmisel. Kui muudatus põhjustab töötajale olulisi lisakulusid (nt taksosõit), tuleb leida kokkulepe või alternatiivne lahendus. 

Kui tiimitöö puhul peavad kõik tööle saabuma ühel ajal, siis tuleb tööandjal leida Teie jaoks sobiv lahendus kella 6-ks tööle jõudmisel. Näiteks võib tööandja ise korraldada oma töötajatele transpordi vms. Kui tööandja lahendust ei paku, siis ei saa ta nõuda, et peate tööle jõudma kella 6-ks. Teisisõnu on Teil õigus tööle tulla lepingus märgitud kellaajaks ja tööandja ei saa tugineda sellele, et olete töölepingut rikkunud. 

Tere! Tööandja on esitanud minu kohta vale kaebuse. Ta on rikkunud minu au ja nime. On esitanud vale andmeid ja kaasanud ka oma alluvaid kirjutama avaldusi. Kuidas olukord lahendada? Kas pean kohtusse pöörduma?

Töövaidlused tööandja ja töötaja vahel (nt valeandmete esitamine seoses töösuhtega) lahendatakse individuaalsete töövaidluste lahendamise korras, mis tähendab, et esmalt võib pöörduda töövaidluskomisjoni poole. Kui komisjoni otsus Teid ei rahulda, on võimalik pöörduda kohtusse.

Soovin küsida järgmist asja. Kandideerisin (ametiasutusse), kuid kandideerimise ajal juhtus rumal lugu ning jäin puhumisreidis vahele minimaalse rikkumisega (tõenduslik näit 0.10). Tegemist oli esmakordse rikkumisega, politsei pakkus KOJU programmi. Sain (ametiasutus)-sse tööle, kuid eelistaks programmi asemel trahvi tasuda. Kas see trahv ja märge karistustegistris saab kuidagi mõjutada minu töötamist (ametiasutuse) ametnikuna? Rikkumise hetkel ma ei töötanud veel ametnikuna vaid kandideerisin ning PPA otsus menetlusele tuli peale minu (ametiasutus)sse tööle võtmist. Tänan!

Täpsemat tausta ja asjaolusid (sh ametikohta ja teenistuslepingu sisu) teadmata on ammendavat vastust anda keeruline. Avaliku teenistuse seaduse § 51 lg 4 kohustab ametnikku hoiduma tegevusest, mis võiks diskrediteerida teda ametnikuna või kahjustada asutuse mainet. Loetelu sellistest tegevustest seaduses ei ole, mistõttu on iga rikkumise võimalik mõju töölepingule ameti kaalutlusotsus. Kõigi eelduste kohaselt aga ei anna Teie kirjeldatud väheoluline rikkumine, pealegi veel esmakordne, üldjuhul alust teenistussuhte lõpetamiseks.