kas osalise töövõimega saab olla turvatöötaja?

Nõuded turvatöötajale  on kehtestatud Turvategevuse seadusega. Seaduse kohaselt saab turvatöötaja olla isik, kes on vähemalt 18-aastane põhihariduse ja täieliku teovõimega Eesti kodanik või isik, kes on Eestis omandanud elamisõiguse või kellele on Eestis antud elamisluba, valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega kehtestatud tasemel, on sellise kehalise ettevalmistuse ja terviseseisundiga, mis võimaldab tal täita oma tööülesandeid, on oma isikuomaduste ja kõlbluse poolest sobilik täitma turvateenistuja ülesandeid ning kelle käitumine ja eluviis ei ohusta tema enda ega teise isiku turvalisust, ei ole sõltuvuses alkoholi või narkootilise või psühhotroopse aine kasutamisest ja talle peab olema antud kutseseaduse alusel turvatöötaja kutse. Turvatöötaja peab olema läbinud mitte varem kui kolm kuud enne esmast tööle asumist tervisekontrolli, millega tehakse kindlaks tema terviseseisund ja sobivus tegevusalal töötada. Tervisekontrolli viib läbi töötervishoiuarst, kes väljastab turvaettevõtjale kinnituse turvatöötaja nõuetele vastavuse kohta, avaldamata täpseid terviseandmeid.

Seega, kui isikule on töötervishoiuarsti poolt väljastatud kinnitus, et ta on sobiv turvatöötaja töökohustusi täitma ja isik vastab ka muudele kehtestatud nõuetele, ei ole osaline töövõime takistuseks.

Juhul kui töökoht on välismaal ning firma ka (euroopa firma) ning sain kutse minna kaitseväeõppekogunemisele, kas tööandjal on kohustus lasta mul minna õppekogunemisele kui peaksin olema tööl. Või kas piisaks sellest kui saan vastava kinnituse tööandja poolt et antud perioodil asun tööl ning mul puudub võimalus osaleda?

Õppekogunemisele ilmumine on reservis oleva isiku kohustus. Kui reservis olev isik eirab õppekogunemisele ilmumise kohustust, hoiatab Kaitsevägi, et isiku mitmed õigused ja lubade kehtivus (jahipidamisõigus; mootorsõiduki juhtimise õigus; kalastuskaart; relvaluba ja relvasoetamisluba; väikelaeva ja jeti juhtimise õigus), võidakse peatada ning nende andmisest keelduda, kui ta ei täida Kaitseväe määratud ajaks õppekogunemisele ilmumise kohustust. Reservis olev isik on vabastatud või võidakse vabastada õppekogunemisel osalemisest kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud tingimustel. Seega, kui ei esine seaduses sätestatud asjaolusid, on reservväelane kohustatud õppekogunemisele ilmuma.

Tere! Olen lapseootel ja töötan hetkel tähtajalise töölepinguga (lõpp 31.08.2025) ning sünnitähtaeg on 25.07.2025. Olen varasemalt kinnitanud ära ka põhipuhkuse, mis kestab 23.06.-20.08.2025. Soovin jääda emapuhkusele alates 18. maist. Tekkinud küsimused: Kas emapuhkusele jäämisel tühistub mul põhipuhkus, kuna ajad kattuvad? Kas mõistlik oleks 18. maiks tööleping lõpetada, et saaksin lõpparvega puhkusetasud kätte?Kas sellega võib kaasneda oht emapuhkusest ilma jääda? Kuidas oleks mul kõige mõistlikum tegutseda, et ma ei kaotaks rahaliselt, kõik oleks seaduspärane ning tööandja ei saaks keelduda minu soovidest?

Tähtajalist töölepingut saab üles öelda vaid erakorraliselt ja selleks peab olema reaalne ja oluine põhjus. Emapuhkuse ajal põhipuhkust kasutada ei saa ent vanemapuhkuselt tööle naastes saate seda kohe kasutada. Kui üldjuhul aegub põhipuhkus järgneva kalendriaasta jooksul, siis vanemapuhkuse ajal aegumine peatub ja enne emapuhkust kasutamata jäänud põhipuhkust saab kasutada ka vanemapuhkuse järgselt.

Mina soovitaksin teil muuta põhipuhkuse aega ja kui tööandja sellega nõustub, võtta kasutamata puhkusepäevad välja enne emapuhkusele jäämist või jätta enne ema- ja vanemapuhkust päevad kasutamata ja kasutada need ära esimesel tööle naasmise aastal. Töölepingu ülesütlemist ei soovita.

Tere Küsimus oleks palga maksmisega kui teha ületunnitööd öösel, ehk kuidas arvutatakse siis tasu. Oletame, et teenin 10 eurot tunnis, siis öötöö on 1,25 korda ehk 12,5 eurot tunnis öösel. Nüüd kui on erakorraline väljakutse, ehk helistatakse öösel, et oleks abi vaja, kas siis peaks olema ületunni arvutus 12,5 (öötunnitasu)x1,5 eurot ehk 18,75 eurot tunnis või 10(tavatunnitasu)x1,5 pluss 2,5(öölisa) eurot, mis teeb 17,5 eurot tunnis . Vahe kahe variandi vahel oleks 1,25 eurot tunnis.

Esmalt peab ületunnitöö tegemises olema poolte vahel kokku lepitud, sealhulgas ületunnitöö hüvitamise viis. Üldjuhul hüvitatakse ületunnitöö täiendava vaba aja andmisega. Kui aga on kokku lepitud ületunnitöö hüvitamine rahas, on ka see lubatud. Kui töötaja teeb tööd selliselt, kus tööandja on kohustatud maksma töötamise eest täiendavat töötasu (nt töötamine riigipühal, ööajal või ületunnitöö tegemine), kehtib põhimõte, mille kohaselt baastasu (antud juhul 10 eurot) topelt ei arvestata. See tähendab, et töötajale ei arvestata lepingus kokku lepitud töötasu topelt. Ehk antud juhul arvestatakse baastasu ainult üks kord ehk töötajale tuleb töötund hüvitada 1,75-kordse töötasuga (1,25-kordne töötasu öötöö eest ja 0,5 kordne ületundide hüvitamiseks).

Tere! 1. Olen töötanud terve 2022.a täiskohaga ühes ettevõttes. Kas 2023.a puhkasin 2022.a töötatud aja eest ehk 28 päeva? 2. Töötasin 2023.a jaanuaris, alates 2024.a jäin haiguslehele ja olin kuni emapuhkuseni. Enam 2023.a tööle ei naasnud, tööleping peatus. Kas 2023.a jaanuari eest pidi ka puhkusepäevi kogunema? Kas 100 päeva eest, kui olin emapuhkusel, kogunevad ka puhkepäevad? Kas mul on õigus saada saada puhkused alles siis kui laps saab kolme-aastaseks või mingi nendest puhkustest aegub? (2022.a puhkused, 2023.a jaanuarikuu eest puhkus, emapuhkusel viibimine).

Puhkust antakse jooksva aasta eest arvestusega, et terve aasta töötanud isikul tekib põhipuhkust töölepingus kokku lepitud arv päevi ent mitte vähem kui 28 kalendripäeva. Kasutamata puhkuseosa viiakse üle järgmisesse kalendriaastasse ehk 2022 kasutamata puhkusepäevi saab kasutada ka 2023 aasta jooksul ent mitte kauem kuna põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse (TLS § 68 lg 5 ja 6). Vanemapuhkuse ja tasustamata puhkuse aja eest töötaja põhipuhkust ei teeni. Põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka arvatakse:

1. töötatud aeg;
2. ajutise töövõimetuse aeg;
3. puhkuse aeg;
4. aeg, mil töötajate esindaja esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid;
5. muu aeg, milles pooled on kokku leppinud.

Puhkuse aegumine peatub ajaks, kui töötaja kasutab emapuhkust, isapuhkust, lapsendajapuhkust või vanemapuhkust, samuti juhul, kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses.

Tere, Olen kolme lapse isa. Noorim sai nädal ennem koondamise teadet 3 aastaseks. Kui meil töö juures on sama ametikohaga teisi töötajaid veel. Siis kas on okei et ainukesena koondatakse mind kuigi osad kes jäävad ei kasvata lapsi ?

Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel (tööandja tegevuse lõppemisel või tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu), on tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last (TLS § 89 lg 5). 

Inimene töötas asutuses 07.07.1997-26.02.1999 metsaväljaveo autojuhina. Tööraamatus ameti kohta sissekanne puudub. Inimesed, kes seda firmat tol ajal pidasid on elus. Kirjutades neile sain vastuse, et "paraku on tegemist ettevõttega, mille puhul on ka õigusjärgne järglane likvideeritud ning dokumentide säilitamise nõue möödunud". Kuidas tõestada nimetatud ametialal töötamist?

Sotsiaalministri määrusega „Pensioniõigusliku staaži tõendamise ja arvestamise kord“ on sätestatud, milliste dokumentidega on võimalik töötamist tõendada. Sellisteks dokumentideks on:

  (1) Tööraamat.

  (2) Tööraamatu või tööraamatus vastavate kannete puudumise või ebaõigete kannete korral võib pensioniõiguslikku staaži tõendada muu dokumendiga – tööleping, käskkiri, korraldus, isiklik kaart, töötasuleht, töönimistu, teenistuskiri, teenistusleht, kolhoosi liikmeraamat, tööettevõtuleping või muu tsiviilõiguslik leping –, milles on andmed töötamise aja kohta.

 (3) Eelnimetatud dokumentide puudumise korral võib pensioniõiguslikku staaži tõendada palgaraamatu või ametiühingu liikmepiletiga.

  (4) Palgaraamatu sissekannete alusel tõendatakse pensioniõiguslikku staaži töölevõtmise päevast kuni töö lõpetamise päevani. Kui palgaraamatus puudub sissekanne töö lõpetamise kohta, tehakse palgaraamatu alusel pensioniõiguslik staaž kindlaks töölevõtmise päevast kuni päevani, mille eest on makstud töötasu.

  (5) Ametiühingu liikmepilet võib olla pensioniõiguslikku staaži tõendav dokument aja kohta, mille osas on olemas sissekanded töötasult või stipendiumilt liikmemaksu maksmise kohta.

Kui midagi neist dokumentidest ei ole võimalik hankida, on lubatud töötamist tõendada ka tunnistajate ütlustega, ent siis on vajalik arhiiviteatis või muu pädeva asutuse tõend selle kohta, et dokumente säilinud ei ole. Nimelt on samas Sotsiaalministri määruses kirjas, et tunnistajate ütluste alusel on riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 28 sätestatud pensioniõigusliku staaži hulka arvatava tegevuse aega võimalik tõendada üksnes juhul, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud ja selle kohta on arhiiviteatis või muu pädeva asutuse poolt väljastatud tõend. Sel juhul teeb Sotsiaalkindlustusamet pensioniõigusliku staaži kindlaks kahe tunnistaja ütluste alusel. Erandkorras, kui objektiivsetel põhjustel ei ole võimalik mitut tunnistajat üle kuulata, võib pensioniõigusliku staaži kindlaks teha ühe tunnistaja ütluse alusel

Töölepingu seadus sätestab, et töötasult tuleb maha arvata seaduses ettenähtud maksud ja maksed, seega tuleb töölepingus kokku leppida brutotöötasu. See on arusaadav. Aga kas töövõtulepingus (kehtestatud võlaõigusseadusega) võib kokku leppida netotasu või seadus seda ei luba? Netotasu on töövõtjale arusaadavam ja annab talle täpselt teada, mis summa ta kätte saab. Töövõtulepingus peab olema ka säte maksude ja maksete maksmise kohta - see on arusaadav.

Töövõtuleping on võlaõiguslik leping ning sellele ei kohaldata töölepingu seaduse sätteid. Ei ole olulist vahet, kas töövõtulepingusse on märgitud bruto- või netotasu. Oluline on, et lepingust oleks üheselt mõistetav, kui suurt tasu lepingu alusel saadakse ja millised maksud ning maksed tasub tööandja ja millised arvatakse (bruto)palgast maha. 

Tere! Kas on takistuseks töötuna arvele võtmisel, kui olen minifirma juhatuse liige, kuid kõik vajalikud toimingud teostab teine juhatuse liige, minu abikaasa. Täpsustan: mingit tasu ei ole võimalik maksta kuna käive on olematu? Tänan!

Tere

Täname pöördumast! 

Töötuna saavad ennast registreerida nii äriühingu (OÜ, AS, hooneühistu jne) juhatuse liikmed, kui ka muud (KÜ, SA, MTÜ jne) juhtimis- või kontrollorgani liikmed.

Juhatuse liikmete puhul on arvelevõtmisel erisus sõltuvalt, kas inimene on juhatuse liige nt MTÜ’s või OÜ’s. Äriühingu juhatuse liige saab töötuna arvele, kui ei saa oma tegevuse eest tasu ja vastab töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele (vt täpsemalt töötuskindlustushüvitise saamise tingimustest). Täidetud peavad olema mõlemad tingimused, st ei piisa ainult sellest, et inimene ei saa oma tegevuse eest tasu.
https://www.tootukassa.ee/et/teenused/tootuskindlustushuvitis

Lugupidamisega

Olen alates juuni 2023 ühe tööandja juures lapsehoolduspuhkusel, olles siiani emapuhkusel, kas saaksin alustada tööd tööandja konkurendi juures, kui on sõlmitud mittekonkureerimise kokkulepe?

Tere

Täname pöördumast! 

Kui töölepingus on punkt, et ei saa töötada konkurendi juures, siis tuleb kehtiv tööleping lõpetada ja alles siis alustada uue tööandja juures tööd.

Lugupidamisega