Tere! Tööandja koondas töötaja ning maksis kõik sellega kaasnevad kulud (hüvitis, palk jm). Koondatud töötaja võttis end arvele Töötukassasse, kust hakkas saama ka töötuskindlustushüvitist. Töötaja eemaldati töötamise registrist. Kuu pärast lõpurahasid kandis Tööandja töötajale uuesti üle tema igakuise palga (st netosumma), mille pealt oli eelduslikult sellisel juhul makstud ka kõiki tööandja kulusid (sotsiaal- ja muud maksud). Mida tuleks sellises olukorras teha? Kas endine töötaja on kohustatud raha tagasi maksma? Kui jah, siis kui kaua, mis vormis ning mille alusel võib Tööandja antud raha tagasimakmist nõuda?

Kui tööandja on mistahes põhjusel maksnud töötajale tasu, mida viimane ei ole välja teeninud, on tööandjal õigus nõuda enammakstu tagastamist. Raha mittetagastamisel võib nõude esitada töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu alusetu rikastumise sätete järgi.

Tere! Olen lapsehoolduspuhkusel 5-kuuse beebiga ning 14.08.2024 lõpeb lasteaias õpetajana töötamise tähtajaline leping. Ilmselt peaksin end nüüd töötuna arvele võtma. Siinkohal ka minu küsimused: kas praegune vanemahüvitis säilib ja tasu määr jääb samaks? Kas töötu abiraha hakkab ka laekuma? Kas ma kaotan töötuna arvele võttes riigipoolse igakuise pensionimakse? Mis saab tervisekindlustusest? Millised on hüved ning kas tasub arvele võtta või pigem mitte? Tööle ma enne lapse 1,5-aastaseks saamist kindlasti ei lähe. Tänades!

Tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja sabumisel. Ka ei muuda töötaja rasedus, lapsehoolduspuhkusel viibimine või töötaja esindajaks olemine tema töölepingu lõppemist lepingu tähtaja möödumisel ehk TLSi § 80 lõike 1 alusel.

Vanemahüvitisele on Teil õigus olenemata kehtiva töösuhte olemasolust ehk seda Te saate ka siis, kui Te ei tööta ka ei muutu hüvitise määr. Alla 3-aastase lapse eest ettenähtud riikliku ravi- ja pensionikindlustusega on kindlustatud vanem, kellele on määratud jagatav vanemahüvitis. Kui vanemahüvitise saajaks olete Teie, olete Teie ka kindlustatud. 

Töötuna arvelevõtmiseks ma vajadust ei näe. Töötutoetusele (abiraha) on Teil õigus kui teie ühe kuu sissetulek on väiksem töötutoetuse 31-kordsest päevamäärast (362,70 eurot). Vanemahüvitis on tõenäoliselt suurem.

Tere Aastaid tagasi lisas tööandja mind tööauto Kasutajaks. Nüüdseks on töösuhe ammu lõppenud ning minu teada on auto ka maha müüdud/osadeks võetud. Transpordiameti e-teenindusest näen, et olen ikka veel antud auto Kasutaja, kuid mul on soovi end selle auto Kasutajate nimekirjast maha võtta. E-teeninduse kaudu valides "Kasutajate muutmine" antakse veateade "Teil puudub õigus toimingu sooritamiseks. Antud tegevus on lubatud ainult sõiduki omanikule.". Siinkohal soovin teada, et kuidas ma saan end antud auto Kasutajate nimekirjast maha võtta? Ette tänades.

Sõidukite kasutajate lisamist ja eemaldamist saab taotleda tõepoolest vaid sõiduki omanik. Ühelt poolt ei too auto kasutajaks olemine selle sõiduki suhtes kasutajale mingeid kohustusi, teiselt poolt võiksid riiklikes registrites sisalduda tegelikkusele vastavad andmed. Soovitan pöörduda auto omaniku (endise tööandja) poole ja paluda tal andmed korrastada või oma küsimusega Transpordiameti klienditoe poole telefonil  620 1200 või e-kirja teel [email protected]

Jäin vanemapuhkusele esimese lapsega 2021 aasta mai kuust, teise lapsega jäin vanemapuhkusele 2023 aasta aprilli kuust. Soov tööle naasta ennem kui laps saab 1,6 aastaseks. Kas mul on õigus saada tagasi täpselt sama töö? Ja kas tööandja võib minu puhul katseaega rakendada?

Teil on õigus naasta tööle enne lapse kolme aastaseks saamist ehk vanemapuhkus katkestada. Seaduse kohaselt tuleb vanemapuhkusele jäämisest või selle katkestamisest tööandjat 30 kalendripäeva ette teavitada, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-kiri, SMS, kiri jne). See tähendab, et kui otsustate minna tööle enne lapse kolme aastaseks saamist, on vaja teatada ette 30 päeva. Tööandja ei saa Teid tööle naasmast keelata vaid peab olema säilinud Teie töökoht. Kui Teie vanemapuhkusele jäite ja Teie töökohale keegi võeti, tulnuks tööandjal uue töötajaga sõlmida tähtajaline tööleping töötaja asendamiseks vanemapuhkuselt naasmiseni. Teie tööle minnes on tähtaeg saabunud ja Teid asendava töötaja tööleping lõppenud ning saate jätkata oma töökohal. Kui 2021 vanemapuhkusele jäädes ei olnud Teie katseaeg veel möödunud, jätkub see nüüd tööle naastes. Kui aga katseaeg oli juba läbi, ei saa tööandja Teie tööle naasmisel uut katseaega rakendada.

Seega soovitan saata tööandjale teade vanemapuhkuse katkestamisest ja tööle asumisest arvestusega et teate saatmise ja tööle asumise vahele jääks 30 kalendripäeva. Tööandja ei saa Teid tööle mitte lubada.

Tere! Kui viibin hetkel oma tööandja juurest vanemapuhkusel, siis kas võin samal ajal teha tööd mõnes muus ettevõttes töölepingu alusel täiskohaga või saab vanemapuhkusel viibides tööd teha ainult töövõtu/käsunduslepingu alusel? Eelmisest töökohast lahkuda ei soovi vaid olla sealt vanemapuhkusel kuni laps saab 3.a. Tekkis võimalus teha tööd kodust teise firma jaoks. Hetkel laps 1a11k. Ette tänades

Vanemapuhkuse ajal ei ole keelatud töötada teise tööandja juures, sealjuures töölepingu alusel. Sel juhul on töötaja siiski oma põhitöökohalt vanemapuhkusel ja vanemapuhkuse lõppedes (lapse kolmandale sünnipäevale järgneval päeval) on tal õigus oma algsele töökohale naasta. Siinkohal tuleb arvestada aga seda, et sissetulek võib vähendada saadavat vanemahüvitist.

Tere. Seoses töötaja(lasteaiaõpetaja, kes ei vasta kvalifikatsioonile) tähtajalise lepingu sõlmimisega lugedes juristaitab.ee lehelt infot tähtajalise lepingu koht ning, mis on selle lõpetamise alused. (Täpsustuseks lisan, et kvalifikatsioonita töötaja on võetud tööle, kuna konkursil ei osalenud kvalifikatsiooniga õpetajaid ja amtikoht vajas täitmist) Juristaitab.ee:,,Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks või äraoleva töötaja asendamise ajaks. Samalaadse töö tegemiseks ei tohi sõlmida järjestikku üle kahe tähtajalise lepingu, pikendada võib tähtajalist lepingut viie aasta jooksul aga vaid korra. Kui samalaadse töö tegemiseks sõlmitakse kolmas järjestikune leping või pikendatakse lepingut teist korda, siis loetakse, et tööleping on sõlmimisest peale tähtajatu. Järjestikuseks loetakse lepinguid, kui aeg ühe lõppemise ja teise sõlmimise vahel ei ületa 2 kuud." Minu küsimus on: 1. Kas ma võib mitte kvalifikatsioonita töötajale kohe korraga sõlmida ka 5 aastaks töölepingu(nt või korraga 2 aastaks või 4 aastaks ) ? Kui leping kehtib töötajal kuni 14.06.2024, toimub uus konkurss ametikoha täitmiseks alates 15.august 2024(lepingute vahe on 2kuud) ja on taas olukord, kus sama töötaja tuleb tööle võtta, kas seda ei loeta siis samalaadse lepingu pikendamiseks ja võin seda teha ka piiramatu kord järjest? Tänana juba ette tagasiside eest. 

Postitus, millele viitate, käsitleb tähtajalise lepingu sõlmimist üldiselt. Kui aga tähtajaline leping sõlmitakse töötajaga põhjusel, et koolieelse lasteasutuse pedagoog ei vasta seadusega sätestatud kvalifikatsiooninõuetele, saab lepingu pikkus olla vaid 1 aasta (koolieelse lasteasutuse seadus § 22 lg 4²). Seega on lubatud sõlmida vaid kuni 1-aastase pikkusega töölepinguid.

Vastavalt Kohtla-Järve Linnavolikogu 19. detsembri 2019. a määrusele nr 64 "Kohtla-Järve linna ametiasutuste palgajuhend" § 4 lõike 1 punktile 3 olen kuulunud teenistujate III palgagruppi (vanemspetsialistid) ja vastavalt sama määrusele § 6 lõike 2 punktile 3 peab mu palk olla vähemalt 1500. Tegelikult on mu palk 1400. Kas kohustab sellega minu palk tõsta? Kas tööandja peab tagastada 400 eurot nende 4 kuu eest või mitte? Aitäh!

Palgajuhend on palga määramise ja maksmise kord. Selles nähakse ette ametikohale vastav põhipalk või põhipalga vahemik, muutuvpalga maksmise tingimused ja kord, muude käesolevas seaduses sätestatud lisatasude ja hüvitiste maksmise tingimused ja kord, palga maksmise aeg ja viis ning palgalt makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed, sealhulgas viide makse ja makseid saavate asutuste ja nende maksmisega kaasneva kaitse kohta. Kui palgajuhendiga on ametikohale ette nähtud põhipalga vahemik, tuleb talle selles vahemikus ka palka maksta. Kui on makstud vähem, saab nõuda vähemmakstud palga välja maksmist. 

Kui perekonnas, kus mõlemad lapsevanemad on kaitseväelased (tegevteenistuses), tuleb mõlemale kutse õppekogunemisele, kas ühel on sellisel juhul võimalus saada vabastus? Samale küsimusele sooviks vastust ka sõja aja kontekstis. Kui mõlemad lapsevanemad peavad minema sõjalisi kohustusi täitma, kas ühel on võimalik saada vabastus? Kuidas seda taodeldakse? Kui sellist õigust ei ole, kas siis on organiseeritud lastehoid?

Tegevteenistus on teenistus sõjaväelise auastmega ametikohal Kaitseväes või Kaitseliidus. Ohvitseri, allohvitseri ja sõduri töösuhe Kaitseväega on samasugune nagu ametniku töösuhe avaliku teenistuse asutusega ehk kaitseväe tegevteenistus on valiku teenistuse eriliik. Teenistujate õigused ja kohustused tulenevad ametijuhendist, töö sisekorrareeglitest ja muudest dokumentidest. Nimetatud dokumentides on kirjas ka kaitseväelase töökohustused, koolituskohustus, õppekogunemistel osalemise regulatsioon. Seadusandlikul tasemel on reguleeritud reservväelaste õppekogunemistel osalemine.

Tere Mul on tööl olukord, kus müügidirektor ähvardas, et minu tegemata töö tõttu võib müügitiim enda boonustest ilma jääda, mis võib tekitada kontoris olukorra, kus kogu müügitiim vaatab mind põlglikult ja sellest räägib. Kogu selle vestluse juures viibis ka tegevjuht, kes ei öelnud, et selline käitumine ebaväärikas oleks. Samuti on tegevjuht ise mind vältinud ning töö vestluses minu küsimustele vastamata jätnud. Lisaks ei ole ma tegevjuhilt saanud ka lepingulisa muudetud tööülesannetega ning boonussüsteemiga, kuigi boonust on siiski makstud. Ka seda olen talle meeldetuletanud, et seda lepingulisa endiselt ootan. Kogu selline olukord on aset leidnud juba üle kuu aja ning tekitanud minus tugeva ärevuse, millega ka nüüd haiguslehel olen. Kas siin on alust tööleping erakorraliselt üles öelda või kuidas peaksin käituma?

Küsimusest on jäänud välja selgitus, kas boonusest ilma jäämises ka Tegelikult on süüdi Teiepoolne töö tegemata jätmine. Kui väide vastab tegelikkusele on tiimi pahameel õigustatud ja neil on samuti õigus teada, miks nad boonust ei saa. Seega ei ole tööandjale võimalik etteheiteid teha. Töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks töötaja poolt ma kirjeldatud asjaoludel alust ei näe. Küll võib olla tööandjal võimalik tööleping erakorraliselt üles öelda näiteks töökohustuste rikkumise tõttu, töötajat eelnevalt hoiatades ja andes võimaluse töösse suhtumise parandamiseks.

Tere! 1. Kuidas on õige vormistada tööleping, kui haridusasutuses töötab 1,0 kohaga huvijuht aga sügisest hakkas ta ka andma õpetajana tunde koormusega 0,3. Kas töölepingu lisa õpetaja ametikohal võib olla tähtajaline? näiteks: 01.09.2023-13.06.2024 2. Lasteaed- õpetajana on olnud tööl 3a (hetkel jookseb 3 aasta) järjest tähtajalise töölepinguga, (01.08.22-21.06.2023, siis jälle 01.08.2023-21.06.2024)) kuna puudub lasteaia õpetaja kvalifikatsioon. Ja õppima asuda pole plaani. Tean, et tähtajalist töölepingut ei tohi järjestikku sõlmida rohkem kui kaks korda samalaadse töö tegemiseks ja kahe kuu vaheliste aegadega, siis muutub tähtajatuks. Teeme iga aasta konkursse aga lihtsalt paberitega lasteaia õpetajaid ei kandideeri. Mida teha? Lugupidamisega

Töötamine tuleks vormistada nii, nagu see faktiliselt toimuma hakkab. Kui isikule lisanduvad tööülesanded ja vastavalt suureneb ka palk, võib selle vormistada olemasoleva töölepingu lisana lisakohustuste andmise ja töötasu suurenemise kohta. Kui aga tegemist on kahe teineteisest sõltumatu ametikohaga, võib jääda kehtima olemasolev leping huvijuhi tööülesannete täitmiseks ja õpetaja 0,3 koormuse osas sõlmitakse uus leping õpetaja töö iseloomu arvestavatel tingimustel. Sellisel juhul kehtivad lepingud teineteisest sõltumatuna ja ühe lepingu lõppemine ei too kaasa teise lapingu lõppemist.

Lasteaia õpetaja kvalifikatsiooninõueteks on seadusest tulenevalt kõrgharidus, pedagoogilised kompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Seega erinevad kvalifikatsiooninõuded nõuetest, mis on isikule tähtajalise lepinguga töötamiseks vaid haridustaseme poolest (keskharidus/kõrgharidus). Kui konkreetne isik soovib edasi töötada, tuleb tal asuda õppima. Kui isik õppima asuda ei soovi ja kõrgharidust omandada ei taha, ei saa ta kahjuks lasteasutuses töötada ja tuleb leida teine isik, kellega on lubatud avaliku konkursi ebaõnnestumisel tähtajaline leping sõlmida ning toetada vajadusel tema kõrghariduse omandamist. Paraku on mitmeid erialasid, kus ei saa töötada ilma kvalifikatsiooni omamata.