Tere Viibin hetkel lapsehoolduspuhkusel. Laps saab 4. oktoobril 2023 2aastaseks. Pöördusin oma tööandja poole 15.06.2023, et täpsustada minu tööle naasmine. Mulle öeldi, et minu asemel on juba tööl 2 inimest ja et neil ei ole mulle enam tööd pakkuda. Arusaadav. Tegin ettepaneku koondamiseks. Tööandja väidab, et mind ei saa koondada, kuna mul on väike laps. Kas poolte kokkuleppel saab koondada? Mis õigused mul antud olukorras on? Ette tänades 

Teil on õigus naasta tööle enne lapse kolme aastaseks saamist ehk vanemapuhkus katkestada. Seaduse kohaselt tuleb vanemapuhkusele jäämisest või selle katkestamisest tööandjat 30 kalendripäeva ette teavitada, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-kiri, SMS, kiri jne). See tähendab, et kui otsustate minna tööle enne lapse kolme aastaseks saamist, on vaja teatada ette 30 päeva. Tööandja ei saa Teid tööle naasmast keelata vaid peab olema säilinud Teie töökoht. Kui Teie lapsehoolduspuhkusele jäite ja Teie töökohale keegi võeti, tulnuks tööandjal uue töötajaga sõlmida tähtajaline tööleping töötaja asendamiseks lapsehoolduspuhkuselt naasmiseni. Teie tööle minnes on tähtaeg saabunud ja Teid asendava töötaja tööleping lõppenud ning saate jätkata oma töökohal.

Seega soovitan saata tööandjale teade vanemapuhkuse katkestamisest ja tööle asumisest arvestusega et teate saatmise ja tööle asumise vahele jääks 30 kalendripäeva. Tööandja ei saa Teid tööle mitte lubada. Koondamine kokkuleppel ei ole võimalik.

Vajadusel, kui tööandja siiski olukorda ei lahenda, soovitan pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele

Alates 2021 on võimalik siirduda paindlikule pensionile, kui eeltingimused on täidetud- staaz, vanus. Kui isik valib 60.aastaseks saamisel paindliku pensioni ja töötab samal ajal tähtajalise lepinguga, siis kas juhul, kui paindlik pension isiku avalduse alusel peatatakse ning peatumise ajal saabub tähtajalise töölepingu lõpp, siis kas isikul on õigus ennast töötuna arvele võtta ja saada töötuskindlustushüvitist eeldusel, et ta on 63.aastane?

Töötuskindlustushüvitist paindlikule pensionile jäänu ei saa.Teil ei ole õigust töötuskindlustushüvitisele, kui olete jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel kehtestatud vanaduspensioniikka või kui teile on määratud sama seaduse alusel ennetähtaegne või paindlik vanaduspension. 
 

Tere. Kui soovin tööandjaga töösuhte lõpetada ning ma ei ole kasutanud ära enda puhkust, siis eeldatavasti lõpparvega koos maksab tööandja välja ka puhkuserahad? Sellest tekib küsimus: kuna minu pangakontod ja sissetulek on arestitud, siis kas lõpparvega/palgaga makstav puhkuseraha arestitakse samamoodi? Kas 100%-liselt? Olen lugenud, et kui korraga makstakse välja rohkem kui ühe kuu palk, siis peab täitur jätma kahe kuu miinimumi? Puhkusraha läheb ju sissetuleku alla või arvestatakse see eraldi? Kuidas see täpsemalt käib? Kuidas toimida? Kas enne kui tööandja eelnimetatud summad välja maksab, tuleb teha täiturile avaldus? Aitäh

Lõpparve koosseisus makstakse välja tasu tehtud töö eest ja hüvitis kasutamata puhkuse eest. Täitemenetluse seadustiku paragrahv 133 sätestab: kui võlgniku kontole kantakse korraga enam kui ühe kuu sissetulek, on kohtutäitur kohustatud tühistama võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule iga ettemakstud kuu kohta arestimisele mittekuuluva sissetuleku. Arvestada tuleb seejuures ülalpeetavate arvu.

Tere! Töötasin aastatel 1988 - 1990 Tallinna Linna RSN TK Tervishoiuosakonna Väikeettevõttes Vagos, mis tegeles Tallinna haiglate remondiga, aga ka tervishoiuteenuse abivahendite väljatöötamise ja tootmisega nagu nt praegugi krüoteraapias kasutatav külmkamber. Kahjuks on minu tööraamat kadunud seoses firma šeifi vargusega 1992.a. minu tolleaegsest töökohast Toompuiestee 19. Selle kohta peaks olema ka märge politseis, mis tookord asus Adamsoni tänaval. Olen taastanud töötatud aastate dokmente niipalju, kui võimalik. Kuna v/e Vagost enam ei eksisteeri, siis firmast töötatud aja kohta tõendit polnud võimalik küsida. Sain endiste töökaaslaste, sh. Vagose tolleaegse direktori käest kinnituskirjad oma töötamise kohta. Kahjuks Pensioniamet neid tõendeid enam ei aktsepteeri ja palus otsida arhiivist. Olen küsinud ka Tallinna Linna Arhiivist ja Terviseametist v/e Vagose dokumente, aga kummalgi pool ei teata sellisest firmast midagi. Ometi on minu tööleping sõlmitud Tallinna Linnavalitsuses, Vabaduse väljak 7 ja ma töötasin ettevõttes Vagos, mis asus Sütiste tee 17, koos mitmete teiste iskutega, kelle tööaastate hulka on arvestatud Vagoses töötatud aeg ja kes saavad selle eest vanaduspensioni. Ei saa olla, et riigile kuuluva väikeettevõtte isikute töötasu puudutavad dokumendid on jäljetult kadunud. TLS ütleb, et: Enne 7.01.2001 lõpetatud töölepinguid ning lahkunud töötajate isikukaarte säilitatakse 75 aastat. Palun andke mulle nõu, kelle poole ma veel võiksin pöörduda, et oma töötamist ettevõttes Vagos tõestada? Ja kas Pensioniametil on õigust mitte arvestada minu endiste töökaaslaste poolt antud kinnituskirju? 

Sotsiaalministri määrusega „Pensioniõigusliku staaži tõendamise ja arvestamise kord“ on sätestatud, milliste dokumentidega on võimalik töötamist tõendada. Sellisteks dokumentideks on:

  (1) Tööraamat.

  (2) Tööraamatu või tööraamatus vastavate kannete puudumise või ebaõigete kannete korral võib pensioniõiguslikku staaži tõendada muu dokumendiga – tööleping, käskkiri, korraldus, isiklik kaart, töötasuleht, töönimistu, teenistuskiri, teenistusleht, kolhoosi liikmeraamat, tööettevõtuleping või muu tsiviilõiguslik leping –, milles on andmed töötamise aja kohta.

 (3) Eelnimetatud dokumentide puudumise korral võib pensioniõiguslikku staaži tõendada palgaraamatu või ametiühingu liikmepiletiga.

  (4) Palgaraamatu sissekannete alusel tõendatakse pensioniõiguslikku staaži töölevõtmise päevast kuni töö lõpetamise päevani. Kui palgaraamatus puudub sissekanne töö lõpetamise kohta, tehakse palgaraamatu alusel pensioniõiguslik staaž kindlaks töölevõtmise päevast kuni päevani, mille eest on makstud töötasu.

  (5) Ametiühingu liikmepilet võib olla pensioniõiguslikku staaži tõendav dokument aja kohta, mille osas on olemas sissekanded töötasult või stipendiumilt liikmemaksu maksmise kohta.

Kui midagi neist dokumentidest ei ole võimalik hankida, on lubatud töötamist tõendada ka tunnistajate ütlustega, ent siis on vajalik arhiiviteatis või muu pädeva asutuse tõend selle kohta, et dokumente säilinud ei ole. Nimelt on samas Sotsiaalministri määruses kirjas, et tunnistajate ütluste alusel on riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 28 sätestatud pensioniõigusliku staaži hulka arvatava tegevuse aega võimalik tõendada üksnes juhul, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud ja selle kohta on arhiiviteatis või muu pädeva asutuse poolt väljastatud tõend. Sel juhul teeb Sotsiaalkindlustusamet pensioniõigusliku staaži kindlaks kahe tunnistaja ütluste alusel. Erandkorras, kui objektiivsetel põhjustel ei ole võimalik mitut tunnistajat üle kuulata, võib pensioniõigusliku staaži kindlaks teha ühe tunnistaja ütluse alusel

Tere! Olen Tallinna elanik X Y ja palun abi perekonnaõiguse valdkonnas:  1. Kuidas saan esindada  Töötukassas arvel olevat osalise töövõimega isikut? 2. Kas Töötukassal on õigus keelduda minu soovist esindada oma venda Töötukassa kohtumistel kui mul on olemas notariaalne üldvolikiri. Kas ma pean saama venna eestkostjaks, et teda esindada Töötukassas või mida ma pean tegema ? Mu vennale määrati osaline töövõime ja töövõimetoetus  alkoholismi tõttu. Toetuse maksmine katkestatakse kui ta ei tule mõjuva põhjuseta määratud ajal töötukassasse vastvõtule. Alkoholismi tõttu ta aga eelmisel kuul ei olnud võimeline kokkulepitud telefonikõnede ja määratud vastuvõtu ajal kaine olema ja Töötukassast kirjutati, et Kui möödub 30 tööpäeva isiku viimasest kontaktist töötukassaga, siis oleme kohustatud lõpetama töötuna arveloleku. (siis katkeb ka töövõimetoetus) Vältimaks töövõimetoetuse katkemist soovisin ise oma venda esindada Töötukassas, et tema asemel kohtumistel käia. Mul on olemas venna antud notariaalne üldvolikiri, mis ütleb, et mul on õigus esindada oma venda kõikide isikute ja asutuste ees( sealhulgas Sorsiaalkindlustusamet, Haigekassa jne). Töötukassa ametnik aga ei vasta minu ekirjadele, kus palusin luba oma venda esindada. Selle asemel järgmisel kohtumisel öeldi vennale suuliselt, et õde ei saa teda esindada notariaalse üldvolikirja alusel ja ma peaksin vormistama eestkoste. Kui kirjutasin uuesti emailile, et küsida, mida täpselt on mul vaja teha, et saaksin oma venda esindada töötukassas, siis kirjalikult mulle ei vastata.See tekitab minus kahtlusi ja pöördun nõu saamiseks Teie poole.

Töötu on töötuna arvel olles kohustatud muuhulgas pöörduma isiklikult  määratud ajal ja korras vähemalt kord 30 päeva jooksul töötukassasse vastuvõtule, nagu on ka kokku lepitud tegevuskavas. Esindaja vahendusel seda teha ei saa. Eesti Töötukassasse isiklikult vastuvõtule tulemise asemel võib alternatiivselt tegevuskavas kokku leppida telefoni teel või e-töötukassa kaudu. Telefoni ja e-töötukassa kaudu nõustamine on lubatud vaid juhul, kui nõustaja on selles töötuga varem kokku leppinud.

Tere Töötan kahes kohas - 1,0 koormus ja 0,5 koormus. Raseduse tõttu olen 0,5 koormusega töökohast TVL kuna neil ei olnud kergemat tööd pakkuda. 1,0 koormusega tööandja juures jätkan 100% kuna seal on raseda jaoks kerge töö. Kui ma lähen nüüd suvel seadusega ettenähtud ja väljateenitud põhipuhkusele kohast, kus olen jätkanud töötamist, siis kas mul on õigus saada 0,5 koormusega töökohast jätkuvalt nn haigusrahasid?

Kui inimesel on mitu tööandjat ning ühel tööandjal on anda kergemat tööd ja teisel ei ole, võib tööandja, kellel kergemat tööd anda ei ole, inimese tööst vabastada ja teine tööandja pakkuda kergemat tööd. Sellisel juhul on Teil tööandja juures, kus Teile on kergemat tööd pakkuda, õigus korralisele puhkusele ilma teise tööandja juures hüvitist kaotamata. Oluline on lõpetada kergema tööga seotud haigusleht enne emapuhkuse alguspäeva.

minu küsimus on kas seaduseandja ei mõtle siin , et kellele makstakse pensioni all ikkagi vanaduspensioni saamist. ja siis tulenevalt on ikkagi väljateenitud aastate pensioni saajal õigus saada Töövõimetoetust. (Töövõimetoetusele ei ole õigust isikul, kellele makstakse pensioni, vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust, prokuröri töövõimehüvitist või välisteenistuse seaduse või avaliku teenistuse seaduse alusel makstavat abikaasatasu.

Seaduse seletuskiri selgitab olukorda selliselt: TVTS § 12 lõike 4 järgi ei ole töövõimetoetusele õigust inimesel, kellele makstakse pensioni, vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust või abikaasatasu välisteenistuse seaduse või avaliku teenistuse seaduse alusel. Kui inimene saab töövõimetuspensioni RPKS alusel või kaitseväeteenistuse seaduse alusel, siis tal töövõimetoetuse saamise õigust ei ole. TVTS § 12 lõikes 4 sätestatud „pension“ hõlmab mõlema seaduse alusel makstavat töövõimetuspensioni. TVTS § 12 lõikes 4 sätestatud „pension“ ei hõlma sõna „töövõimehüvitis“.

Soovitan Teil täpse vastuse saamiseks ja toetuse maksja poolseks seaduse tõlgendamiseks pöörduda Eesti Töötukassa poole.

Tere Töötasin riigiametis 1. jaanuarist 2000 a kuni 1. veebruarini 2006. Ja riigiametnikuna taas töötan alates 2008. a. 7. juulist kuni käesoleva ajani. Sooviksin teada, kui suur on minu riigitöötaja pensionilisa ? Varasemaid soodustusi ette näinud seadus vahepeal muutus. Mis ajani pensionilisa puhul riigiametniku tööaastaid arvestati ja kas riigiametnikuna töötamise aega arvestatakse täisaastates kuu täpsusega või mitte ? Tänan Anne

Kui isik jätkas soodustingimustel teenistust peale uue ATS jõustumist (01.04.2013),  siis jätkus tema teenistusstaaži arvestus viie aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest.:

• 10–15-aastase teenistuse korral 10%
• 16–20-aastase teenistuse korral 20%
• 21–25-aastase teenistuse korral 25%
• 26–30-aastase teenistuse korral 40%
• rohkem kui 30-aastase teenistuse korral 50%.

Teenistusstaaži arvutatakse täisaastates. Erinevatel ajavahemikel või erinevates ametiasutustes täiskuudest ülejäänud kalendripäevad summeeritakse ning iga 30 päeva eest lisatakse üks kuu.

Informatsiooni pensionide arvutamisest saate Sotsiaalkindlustusametist.

Tere, Olen töölepinguga töötaja. Nädal tagasi juhtus tööautoga õnnetus. Auto oli lukustatud, võtit ees ei olnud ja veeres tagurpidi mäest alla vastu maja seina. Nüüd on sõiduk mahakandmisele Sõidukil on kasko, ma ei oska öelda kas uusväärtuskindlustusega või mitte, aga ettevõtte omanik nõuab lisaks omavastutusele ka uue sõiduki kulude korvamist, st logod, lisavarustuse paigaldus jm, kokku summas 6000 eurot. Töölepingus on küll punkt: "5.2.3 hoidma ning käituma heaperemehelikult tema kasutusse antud veovahendiga. TÖÖANDJAL on õigus nõuda kahju hüvitamist kui TÖÖTAJA tegevuse tõttu tekib veovahendile varaline kahju." Osaliselt olen küll juhtunus süüdi, st et arvatavasti jäi käsipidur liiga nõrgalt peale, aga tegemist ei ole kindlasti mitte tahtlik kahju tekitamine. Kuidas peaksin antud olukorras käituma? Omavastutus on loogiline, et minu korvata, aga kas uue sõiduki kulud on juriidiliselt minult võimalik sisse nõuda? Aitäh!

Kui töökohal juhtub midagi, mis toob kaasa varalise kahju, tuleb välja selgitada, kes ja millistel tingimustel kahju eest vastutab ning seda hüvitab. Seda sätestavad poolte lepingujärgsed kohustused.

Töötaja varaline vastutus jaguneb kaheks:

• süüline vastutus ja
• lepinguline ehk varaline vastutus.

Varalise vastutuse kokkulepe puhul peab selle kokkuleppe kehtimiseks tööandja maksma töötajale mõistlikku hüvitist palgalisana.

Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul peavad tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised üldised eeldused:

• töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72);

• tööandjale on tekkinud või tekib kahju (võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128);

• töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §-s 16 sätestatut (TLS § 72, VÕS § 104 lg 2);

• kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

• kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);

• rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

Ilma kokkuleppeid nägemata ja toimunu kõiki asjaolusid teadmata ei ole kahjuks võimalik üheselt hinnata ka hüvitist saab nõuda või mitte.

Tere. Olen endine vanglatöötajast avalik teenistuja ja mulle on määratud eluks ajaks väljateenitud aastate pension. Praegu olen ka töötuna arvele võetud töötukassas ja saan töötuskindlustushüvitist. Olen 60 aastane ja vanaduspensionini on jäänud umbes 5 aastat. Küsimus selline, kas ma saan taotleda töövõimetoetust? Olin enne töötuks jäämist pikalt haiguslehel ja liikumisraskused on endiselt. Kuigi saan väljateenitud aastate pensionit, olen siiski veel tööealine, kuna vanaduspensionini on veel aega. Tänan.

 

Seaduse kohaselt on töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele õigus 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel isikul, kes on:

  1) Eestis elav Eesti kodanik või pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane;

  2) tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane;

  3) Eestis viibiv rahvusvahelise kaitse, sealhulgas ajutise kaitse saaja või rahvusvahelise kaitse taotleja, kellel on õigus Eestis töötada välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud tingimustel.

Töövõimetoetusele ei ole õigust isikul, kellele makstakse pensioni, vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust, prokuröri töövõimehüvitist või välisteenistuse seaduse või avaliku teenistuse seaduse alusel makstavat abikaasatasu.

Seega, kui Teile makstakse pensioni, ei ole Teil õigus töövõimetoetusele vaatamata sellele, et Te ei ole veel vanaduspensionieas.