Tere.Küsin sain olla ettevõttes tööl 4 kuud kui tuli kollektiivne koondamine.Nüüdseks pole aga ettevõte tasunud koondamistasu.Ütles,et olukord on kehv ja arved arestitud maksuameti poolt.Millal maksta saab ei tea.Millised on minu õigused nüüd,et seda tasu kätte saada ja kuidas.

Tere

Täname pöördumast! 

Teil tuleb pöörduda Töövaidlusinspektsiooni poole.

Lugupidamisega
 

Olen saanud tähtajatu töölepingu erakorralise ülesütlemise teate, milles on aluseks toodud usalduse kaotus (§88 lg 1 p5), töötamine käsunduslepinguga konkurendi juures töösuhte ajal. Tööleping lõpetati järgmisel päeval võttes aluseks, et ei ole mõistlik eeldada ootamist 60 päeva etteteatamisaja lõpuni (§97 lg3). Töölepingu lisas oli konfidentsiaalsuslepingu osa siseinformatsiooni jagamise kohta, mida olen ka hoidnud ning vastupidist pole võimalik tõendada. Konkurentsipiirangut töölepingus sätestatud polnud, ega muid punkte, mis selgelt väljendaks ja kirjeldaks konkurendi heaks töötamise keelu, kuid tööandja sõnul on siiski tegu tugeva usalduse kaotusega. Mingit kahju ei ole mingil kujul samuti tekitatud. Kas esines piisav seaduslik alus töölepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks ja kas mul oleks alust vaidlustamisele töövaidluskomisjonis ja seeläbi ennetähtaegse lepingu lõpetamise hüvitisele 60 päeva eest (§100 lg5)? Tööstaaži oli 7 aastat. Kas usalduse kaotus muudel põhjustel ei eelda midagi? Et kahju oleks tekitatud mainele või varale ja pigem lihtsalt tööandja poolne tunnetuslik seaduse paragrahv ja ei olegi midagi teha?

Kui ülesütlemisavalduses on toodud põhjusena esile töötamine konkurendi juures ja samal ajal ei ole konkurentsipiirangu kokkulepet ning tööandja ei ole selgelt määratlenud, keda ta konkurendina käsitleb, on tööleping suure tõenäosusega üles öeldud õigusliku aluseta ning soovitan pöörduda Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni. Võimalik on taotleda hüvitist nii etteteatamisaja järgimata jätmise eest kui ka õigusliku aluseta lepingu ülesütlemise eest.

Tere! Nimel on mu palgasüsteemis põhipalk ja sellele lisaks teenin tükipalka. Kas põhipalk peab olema vähemalt Eesti riigi miinimumpalk? S.o 820€ Või kuidas seaduses see põhipalga teema kirjas on?

Miinimumpalk ei pea olema põhipalk, millele lisandub tulemustasu. Pooled võivad ka kokku leppida, et põhipalk on miinimumist väiksem ja sellele lisandub tulemustasuna tükitasu, mis kokku ei või olla väiksem kui miinimumpalk. Sel juhul tuleb töötajale igal juhul tagada vähemalt miinimumpalga suuruse sissetulek, seda ka siis, kui näiteks tööandjal tükitööd mõnel kuul anda ei ole.

Kui asun ühest avaliku teenistuse asutusest tööle teise avaliku teenistuse asutusse, kas siis uus tööandja suhtleb eelmisega, et saada andmeid minu tööstaaži kohta? Kas uus tööandja võib suhelda või peab alati selliselt küsima andmeid uue töötaja kohta või kuidas selline tööstaaži info liigub?

 

Iga ametniku kohta peetakse ametiasutuses teenistuslehte, mis annab ülevaate ametniku isikuandmetest, teenistuskäigust, teenistusstaaži arvestuse peatumisest ja distsiplinaarkaristustest. Isiku asumisel teisele ametikohale teises ametiasutuses saadab teenistussuhte lõpetanud ametiasutus teenistuslehe viivitamata teise ametiasutusse.  

Olen oma ametikohal töötanud üle kümne aasta. Eelmise raseduse lõpus leiti LHP ajaks mulle asendaja. Kui tööle naasin, siis loodi struktuuri peaaegu identne ametikoht juurde, et asendaja saaks samuti edasi jääda. Nüüd olen taas rase ja ühtlasi kasvatan 2-aastast last. Uus ülemus plaanib struktuurimuudatust, kus minu ametikoht kaotatakse ära ja teise töötaja ametikoht tehakse pisut ümber. Teine töötaja saab oma kohale edasi jääda, aga mina peaksin mujale liikuma. Ta tahab selle kindlasti ära teha enne, kui LHP-le jään. Organisatsioonis on vabu ametikohti, kuid teiste ülesannete ja töötingimustega. Viimastel aastatel olen suuliste kokkulepete alusel saanud enamuse ajast kodukontorit teha (elan kontorist 100 km kaugusel). Uued ametikohad seda võimalust ei paku. Ma ei ole huvitatud keset rasedust liikuma uuele ametikohale, kus on vaja kõike hakata algusest õppima, kus peaksin igapäevaselt 200 km tööle-koju sõitma jne. Samas tahaksin, et mul säiliks LHP ajal siiski töökoht. Kas mul on rasedana või 2-aastase lapse vanemana õiguseid, mis mind kaitseks sellise muudatuse eest?

Kirjelduse kohaselt on ettevõttes tegemist koondamissituatsiooniga töö ümberkorralduse tõttu. TLS § 89 lg 5 kohaselt on töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Samuti sätestab TLS § 93 lg 1, et tööandja ei või töölepingut rasedaga ega naisega, kellel on õigus saada emapuhkust, ega isikuga, kes kasutab isapuhkust, lapsendajapuhkust või vanemapuhkust, üles öelda koondamise tõttu, välja arvatud tööandja tegevuse lõppemisel, tööandja pankroti väljakuulutamisel, kui tööandja tegevus lõpeb, või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

Tere Lisatasu/boonus on üks töötasu osa, mis on töölepingu lisas kirjeldatud eesmärkide täitmise tulemuse kaudu. Töötaja on täna ettevõttest lahkunud, tööleping lõpetatud. Kehtiv töösuhe puudub. Osad lisatasud/boonusrahad hoitakase kuupäevaliselt teatud aegadeni kinni, mis tuleneb tööiseloomust. Ehk mõned lisatasud saab endine tööandja kanda endisele töötajale ka näiteks aasta peale töösuhte lõppu (kuupäevad on mõlemale osapoolele teada). Küsimus maksude osas - kui tööandja kannab endisele töötajale lisatasusid üle peale töösuhte lõppemist, siis millised maksud ta sellelt boonuselt igal väljamakse korral maha saab arvestada? Kas kõik samamoodi nagu siis, kui töötaja oleks nende juures alles tööl? Tänud!

Palgatulu mõiste hõlmab töölepingu alusel ja avalikus teenistuses töötamise, töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel osutatud teenuse eest makstavat tasu ning juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasu. Palgatulult peab tööandja kinni tulumaksu 20% ning maksab sotsiaalmaksu ja enamikel juhtudel ka töötuskindlustusmakse ja kogumispensioni makse. Kirjeldatud olukorras tuleneb tööandja kohustus teha väljamakseid töölepingust. Väljamakseid tehakse töötasuna, seega tasub tööandja kõik tööjõumaksud.

Tere. Minul juhtus kahjuks tööõnnetus ja küsimus selline et Kas mul on õigust haigusrahadele kui ma töötan VÕS lepinguga? Lisan veel juurde et kuna oman osalist töövõimet siis mul on olemas riiklik ravikindlustus! Heade soovidega.

Ajutise töövõimetuse hüvitis on rahaline kompensatsioon, mida Tervisekassa, ja haiguslehe puhul ka tööandja maksavad töövõimetuslehe alusel kindlustatud inimesele (töötaja, teenistuja, võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saav inimene, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige, FIE, FIE ettevõtte tegevuses osalev abikaasa), kellel jääb ajutise töövabastuse tõttu töötasu saamata. Seega ei ole oluline, millise lepingu alusel Te töötate vaid kas tööandja on tasunud Teie eest sotsiaalmaksu, sealhulgas tervisekindlustust.

Tere. Kas töökiusamise tagajärjel depressiooni ägenemise tõttu ( nn. närvivapustuse saamine) haiglasse sattumise puhul võib seda lugeda töötraumaks ja saada 100% töövõimetus kompensatsiooni.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt on tööõnnetus töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga.

Tööõnnetuse peamiseks tunnuseks on, et see juhtub töö käigus ning põhjustab füüsilist või vaimset kahju. Seega võib töökohal töö tegemise käigus saadud närvivapustus olla tööõnnetuseks koos kõigi sellest tulenevate õigustega. Oluline on tööõnnetuse toimumisest tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule esimesel võimalusel teada anda ja informeerida ka arsti, et juhtum toimus töö käigus. Valitsuse määrusega on kehtestatud kindel kord, kuidas tööõnnetusi tuleb uurida ja registreerida. Tööandja peab uurima kõiki tööõnnetusi ning selgitama välja nende asjaolud ja põhjused. Uurimise lõppedes peab ta määrama kindlaks abinõud samalaadse juhtumi kordumise vältimiseks. Uurimises osaleb ka töökeskkonnavolinik, tema puudumisel töötajate usaldusisik. Tööandja peab tööõnnetuse uurimise läbi viima kümne tööpäeva jooksul arvates selle toimumisest.Kui tööõnnetuse tagajärg on ajutine töövõimetus, lõpeb tööõnnetuse uurimine vormikohase raporti koostamisega. Tööandja koostab tööõnnetuse raporti töökeskkonna andmekogus või esitab selle töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikult Tööinspektsioonile kolme tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist. Tööandja esitab raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale kolme tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist.

Tere, Kirjutan Teile seoses pensioni määramiseks vajalike dokumentide puudumisega. Nimelt on minu emal tööraamat kadunud, arhiivis töötamist tõendavaid dokumente ei leia. Tean, et tööraamatu puudumisel on võimalik ka minna Sotsiaalkindlustusametisse 2 tunnistajaga, kes töötamist tõendaks, kuid mu emale öeldi, et tunnistajate kinnitused ei kehti, kuna ettevõtted pole ametlikult likvideeritud. Lisaks pole ettevõte töötajate andmeid arhiivile edastanud. Kas on siiski mingi võimalus, millega töötamist tõendada, et pensioni määramisel ei läheks aastatepikkune tööstaaz kaduma? 

Sotsiaalkindlustusamet on andnud kirjeldatud olukorras toimiseks alljärgneva juhise:

Kui sul ei ole tööraamatut või muud pensioniõiguslikku staaži tõendavat dokumenti (või on töötamise andmed osaliselt puudu), aitame sul vajalikke dokumente leida ja vajaduse korral teeme päringud arhiividesse.

Tuleta meelde, millal, kus ja kellena sa töötasid ja täida

Avaldus arhiivipäringu tegemiseks | 21.19 KB | docx

ning saada see meile e-posti aadressil [email protected]. Palun kirjuta võimalikult täpselt oma töökoha aadress ja amet, sest sellest oleneb pensioniõigusliku staažiga seotud päringute tegemise kiirus.

Pane tähele, et iga arhiiviteatise väljastamise eest küsivad arhiivid riigilõivu. Riigilõivu suurus riigi arhiividele on määratud riigilõivuseaduses avaneb uues vahekaardis. Eraarhiividel on õigus küsida teatise väljastamise eest tasu oma hinnakirja alusel.

Kui ka Sotsiaalkindlustusametil ei õnnestu vajalikke dokumente välja nõuda  on lubatud töötamist tõendada ka tunnistajate ütlustega, ent eelnevalt ongi vajalik arhiiviteatis või muu pädeva asutuse tõend selle kohta, et dokumente säilinud ei ole. Nimelt on  Sotsiaalministri vastavas määruses kirjas, et tunnistajate ütluste alusel on riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 28 sätestatud pensioniõigusliku staaži hulka arvatava tegevuse aega võimalik tõendada üksnes juhul, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud ja selle kohta on arhiiviteatis või muu pädeva asutuse poolt väljastatud tõend. Sel juhul teeb Sotsiaalkindlustusamet pensioniõigusliku staaži kindlaks kahe tunnistaja ütluste alusel. Erandkorras, kui objektiivsetel põhjustel ei ole võimalik mitut tunnistajat üle kuulata, võib pensioniõigusliku staaži kindlaks teha ühe tunnistaja ütluse alusel

Здравствуйте! Скажите пожалуйста имел ли право работададель сократить будущего папу, если до рождения ребёнка оставалось 32дня? Сам работадатель знал, что скоро у работника будет ребёнок неофициально. Сократили со дня. В последний день работы работник ещё раз сказал сотруднику отдела кадров, что родится скоро ребёнок, срок рождения. На это этот сотрудник сказал, что официально никто не извещал о рождении ребёнка. Тогда сокращаемый на приказе о сокращении в последний день работы, написал ручкой, что рождается ребёнок, что руководитель предприятия и непосредственный начальник в курсе. Само сокращение якобы по тому, что внедрили компьютерные программы и якобы объём работ уменьшился и другой работы предложить не могут. Что странно. Сокращённый проработал 13 лет на предприятии, несколько образований, знание языков С1 и никогда не было нареканий на работу. Спасибо за ответ!

Здраствуйте!

Спасибо за обращение!

Беременную женщину сократить нельзя, но на отца это правило не распространяется, так как ребенок еще не родился.

C уважением
Настасья Бабец