Töötasu arvestamise vastavus töölepingule ja töölepingu seadusele

Tere. Olen ametilt piimaautojuht. Töölepingus on mul kuu alampalk 1500 bruto. Tööandja väljastab palga lehed on 3 rida. Tunnitasu. Läbitud kilomeetri tasu. Veetud tonnide tasu. Tunnitasu on ta alati maksnud vabariigi miinimuum määraga ja pole maksnud ületunnitasu, tema vastus on et kõik öötöö,ületund sisaldub kõigis neis 3reas. Töölepingu punk 3.2 ütleb et töötulemuste eest võib maksta lisatasu,mis ei muuda ,ega mõiuta lepingu punkti 3.1 see on töötasu alammäär 1500bruto. Kas tööandja arvestab tunnihinna valesti? Et minu meelest tuleb tunnihind (kuu norm.tunnid÷1500)?ja km.tonn on listasu? Kuna käin ka üle piiri lätis start Paidest 04.00 ja tagasi Paides 12.00 kas selle eest peab maksma lähetustasu?Rea tunnitasu pole kunagi olnud 1500.Ühel korral oli 1450 aga siis oli töötunde ka 271. Tänan vastamast

Esitatud asjaolude põhjal tekib põhjendatud kahtlus, et tööandja töötasu arvestamise kord ei vasta täielikult töölepingu tingimustele ning võib olla vastuolus töölepingu seadusega. Lõplik hinnang eeldaks töölepingu, palgalehtede ja tööajaarvestuse dokumentide terviklikku analüüsi, kuid juba kirjeldatud asjaolud viitavad mitmele võimalikule probleemile.
Töölepingu kohaselt on töötaja töötasu alammääraks kokku lepitud 1500 eurot bruto kuus. Samal ajal sätestab töölepingu punkt 3.2, et töötulemuste eest võib maksta lisatasu ning see lisatasu ei muuda ega mõjuta punktis 3.1 kokkulepitud töötasu. Sellisest sõnastusest tuleneb, et 1500 eurot bruto kujutab endast töötaja põhipalka ning kilomeetrite ja veetud tonnide eest makstav tasu on käsitatav tulemustasuna ehk lisatasuna. Seega ei peaks tulemustasu asendama kokkulepitud põhipalka ega moodustama selle osa. Kui tööandja maksab tunnitasu üksnes riikliku miinimumtunnitasu alusel ning ülejäänud töötasu kujundatakse kilomeetri- ja tonnitasude kaudu, võib see olla vastuolus töölepingu sisuga. Tööinspektsioon on selgitanud, et töölepingus kokkulepitud töötasu tingimused on pooltele siduvad ning tööandja ei saa ühepoolselt muuta töötasu struktuuri viisil, mis vähendab kokkulepitud põhipalga tähendust. Vt Tööinspektsiooni selgitusi töölepingu tingimuste kohta: https://www.ti.ee/uudised/toolepingu-naidis-aitab-solmida-oigeid-lepinguid
Kui töötaja põhipalgaks on kokku lepitud 1500 eurot kuus, tuleb tavapärase arvestuse kohaselt tunnitasu leida kuupalga jagamisel vastava kuu normtundidega. Näiteks juhul, kui kuu normkoormus on 168 tundi, kujuneb tunnitasuks ligikaudu 8,93 eurot tunnis, ning 176 normtunni korral ligikaudu 8,52 eurot tunnis. Seetõttu on põhjendatud töötaja seisukoht, et tema tunnitasu peaks lähtuma töölepingus kokkulepitud 1500-eurosest kuupalgast, mitte riiklikust miinimumtunnitasust.
Problemaatiline on ka tööandja väide, et ületunnitöö ja öötöö tasu sisaldub tunnitasus, kilomeetritasus ja tonnitasus. Töölepingu seaduse kohaselt tuleb ületunnitöö üldjuhul hüvitada tasulise vaba ajaga ning poolte kokkuleppel võib seda hüvitada rahas vähemalt 1,5-kordse töötasuna. Samuti peab olema võimalik kontrollida, kuidas on arvestatud öötöö tasu. Arvestades, et töötaja tööpäev algab kell 4.00 hommikul, kuulub ajavahemik 4.00–6.00 ööaja hulka. Seetõttu peab tööandjal olema võimalik selgelt näidata, kuidas öötöö on töötasu arvestuses kajastatud ning millisel viisil on täidetud seadusest tulenevad nõuded. Tööinspektsiooni selgitused ületunnitöö ja selle hüvitamise kohta on kättesaadavad aadressil: https://www.keemiaa.eu/et/avaleht-ee/juristi-nouanded/21543-tooinspektsioon-mis-on-uletunnitoo.html
Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et ühes kuus töötas töötaja 271 tundi ning sai selle eest brutotasu 1450 eurot. Sellisel juhul kujuneb keskmiseks tunnitasuks ligikaudu 5,35 eurot tunnis. Tegemist on sisuliselt miinimumtunnitasu suurusjärgus tasuga ning see ei viita sellele, et märkimisväärses mahus tehtud ületunnitöö oleks eraldi või kõrgendatud määras hüvitatud. Selline olukord annab täiendava aluse kontrollida tööajaarvestust, ületundide arvestust ning töötasu kujunemise põhimõtteid.
Läti sõitude osas sõltub päevaraha maksmise kohustus eelkõige töölepingu sõnastusest. Kui töölepingus on töö tegemise kohaks märgitud näiteks Paide, Järvamaa või Eesti ning töötaja saadetakse tööülesandeid täitma Lätti, võib tegemist olla välislähetusega, mille korral on tööandjal kohustus maksta välislähetuse päevaraha ning hüvitada lähetusega seotud kulud. Tööinspektsiooni selgituste kohaselt on töölähetus olukord, kus tööandja saadab töötaja tööülesandeid täitma kokkulepitud töö tegemise kohast erinevasse kohta. Kui aga töölepingus on töö tegemise piirkonnaks määratud Eesti ja Läti või on tegemist liikuva tööga, mille tavapäraseks osaks on rahvusvaheline vedu, ei pruugi iga Läti sõit olla käsitatav töölähetusena. Selle küsimuse lahendamisel on otsustava tähtsusega töölepingu punkt, mis määratleb töö tegemise koha või tööpiirkonna. Tööinspektsiooni põhjalikumad selgitused töölähetuse ja välislähetuse päevaraha kohta on kättesaadavad aadressil: https://ti.ee/valismaine-tootaja/lahetatud-tootajad-ja-renditoo/toolahetus
Oluline on rõhutada, et kui töölepingu punkt 3.2 sätestab sõnaselgelt, et tulemustasu ei muuda ega mõjuta punktis 3.1 kokkulepitud töötasu, siis on alust väita, et kilomeetri- ja tonnitasu tuleb maksta lisaks 1500-eurosele põhipalgale, mitte selle arvelt. Sellisel juhul ei saa tööandja lugeda tulemustasu põhipalga osaks ega kasutada seda kokkulepitud põhipalga täitmiseks. Just sellele küsimusele taandub suure tõenäosusega kogu vaidluse keskne õiguslik probleem.
Kokkuvõttes nähtub esitatud asjaoludest, et tööandja töötasu arvestamise praktika võib olla vastuolus töölepingus kokku lepitud tingimustega. Eelkõige tekitab küsimusi asjaolu, et töölepingus on kokku lepitud 1500 euro suurune põhipalk, kuid tegelik tunnitasu näib lähtuvat riiklikust miinimumtunnitasust ning tulemustasusid võidakse kasutada põhipalga asendamiseks. Samuti ei ole esitatud andmete põhjal võimalik tuvastada, et ületunnitöö ja öötöö oleksid nõuetekohaselt hüvitatud. Seetõttu oleks põhjendatud töölepingu, palgalehtede ja tööajaarvestuse põhjalikum kontroll, et hinnata võimaliku töötasu, ületunnitöö tasu või välislähetusega seotud nõuete olemasolu. Esitatud asjaolude põhjal ei saa välistada, et töötajal võib olla tööandja vastu rahaline nõue nii tasumata põhipalga osa, ületunnitöö hüvitise kui ka võimalike lähetushüvitiste osas.