Kas töötajal on õigus võtta õppepuhkust kutseeksami sooritamiseks?

Tere! Vajan juriidilist nõu õppepuhkuse taotlemise kohta kutseeksami sooritamiseks. Olukord: 1. Olen töötanud oma erialal 2 aastat. Enne praegusele tööle asumist läbisin vajaliku koolituse. 2. Soovin sooritada kutseeksami, registreerudes e-keskkonna (Spoku) kaudu. 3. Tööandja keeldub õppepuhkust andmast, nõudes ametlikku paberkandjal tõendit eksamile registreerumise kohta. 4. Probleem: Kutse andja (ESTA) teavitas, et nad ei väljasta eraldi paberil ega e-posti teel registreerimistõendeid. Küsimused juristile: 1. Kas töötajal on õigus saada õppepuhkust kutseeksami sooritamiseks, kui koolitus on läbitud enne praeguse tööandja juurde tööle asumist? 2. Millist dokumenti või kinnitust on tööandja seaduse järgi kohustatud õppepuhkuse alusena aktsepteerima? 3. Kas Spoku süsteemi ekraanipilt (kinnitus taotluse esitamisest) või e-posti teel saabunud automaatne teavitus on piisav alus õppepuhkuse andmiseks? 4. Kuidas peaks töötaja tegutsema, kui kutse andja eraldi tõendit ei väljasta ja tööandja keeldub e-süsteemi kinnitust aktsepteerimast? Ette tänades!

Õppepuhkuse saamise õigus ei sõltu üldjuhul sellest, kui kaua töötaja on praeguse tööandja juures töötanud või kas erialane koolitus läbiti enne töösuhte algust. Määrav on eelkõige see, kas kutseeksami sooritamine kuulub täiskasvanute koolituse seaduses (TäKS) nimetatud õppepuhkuse eesmärgi ja aluste hulka.

1. Kas kutseeksami sooritamiseks saab õppepuhkust, kui koolitus läbiti enne praeguse tööandja juurde tööle asumist?

Täiskasvanute koolituse seaduse (TäKS) § 13 lõike 1 kohaselt antakse töötajale tema taotluse ja õppeasutuse teatise alusel õppepuhkust formaalõppes või täienduskoolitusasutuse läbiviidavas täienduskoolituses osalemiseks kuni 30 kalendripäeva kalendriaastas.

Seadus ei sea õppepuhkuse saamise tingimuseks seda, et töötaja oleks alustanud õpinguid praeguse tööandja juures töötamise ajal. Seega ei välista varasem koolitus iseenesest õppepuhkuse saamise võimalust.

Oluline on aga eristada koolitusel osalemist ja kutseeksami sooritamist. Kui töötaja on koolituse juba lõpetanud ning soovib nüüd üksnes kutseeksamit sooritada, ei tulene seadusest automaatselt õigust saada selleks õppepuhkust. Õigus sõltub sellest, kas eksam on osa formaalõppest või seaduse tähenduses täienduskoolitusest või on tegemist iseseisva kutse taotlemise toiminguga.

Kui kutseeksam on osa jätkuvast õppeprotsessist ning õppeasutus saab tõendada töötaja osalemist vastavas õppes või eksamiga seotud õppeprotsessis, võib õppepuhkuse saamiseks olla õiguslik alus olemas. Kui aga õpingud on lõppenud ja töötaja osaleb üksnes kutse andja korraldataval eksamil, ei pruugi TäKS § 13 alusel õppepuhkuse nõudmiseks alust olla.

Seega tuleb kirjeldatud olukorras kõigepealt välja selgitada, kas tegemist on üksnes kutseeksami sooritamisega või on eksam seotud jätkuva õppega, mille alusel on võimalik õppepuhkust taotleda.

2. Millist dokumenti võib tööandja õppepuhkuse taotlemisel nõuda?

TäKS § 13 lõige 1 nimetab õppepuhkuse andmise alusena töötaja taotlust ja õppeasutuse teatist. Seadus ei sätesta, et teatis peab olema esitatud paberkandjal või et see peab kandma käsitsi antud allkirja.

Seetõttu ei saa üksnes asjaolu, et dokument on elektrooniline, olla üldjuhul piisav põhjus selle kõrvale jätmiseks. Elektrooniliselt väljastatud dokument võib täita nõutava tõendi ülesannet, kui selle sisu ja päritolu võimaldavad kontrollida asjaolusid, mida dokument peab tõendama.

Samas tuleb eristada dokumenti, mis tõendab eksamile registreerumist, ja seaduses nimetatud õppeasutuse teatist. Need ei pruugi olla samaväärsed. Spoku keskkonnas registreerimise kinnitus võib tõendada taotluse esitamist või registreerimisprotsessi alustamist, kuid ei pruugi tõendada, et töötaja osaleb TäKS § 13 tähenduses formaalõppes või täienduskoolituses.

Kui tööandja nõuab seaduses nimetatud teatist, tuleb hinnata dokumendi sisu, mitte üksnes selle vormi. Samas ei saa tööandjalt nõuda sellise dokumendi aktsepteerimist seaduses nõutud teatise asemel, kui dokument ei tõenda õppepuhkuse andmiseks vajalikke asjaolusid.

3. Kas Spoku ekraanipilt või automaatne e-kiri on õppepuhkuse saamiseks piisav?

Sellele küsimusele ei saa anda kõigis olukordades ühesugust vastust.

Spoku ekraanipilt või automaatne e-kiri võib olla tõendiks, et töötaja on kutseeksamile registreerunud. Tõendi väärtus sõltub selle sisust: kas dokument näitab töötaja nime, eksami nimetust, eksami toimumise aega ning registreeringu staatust.

Kui tööandja vaidlustab üksnes paberkandjal tõendi puudumise, kuid elektrooniline kinnitus sisaldab kõiki vajalikke andmeid ja selle autentsus on kontrollitav, on põhjendatud paluda tööandjal selgitada, millisel õiguslikul alusel ta paberdokumenti nõuab.

Kui aga vaidlus puudutab seda, kas kutseeksam annab üldse õiguse õppepuhkusele, ei lahenda ekraanipilt või automaatne e-kiri seda küsimust. Registreerimise tõendamine ja õppepuhkuse õigusliku aluse tõendamine on erinevad asjad.

Samuti ei tulene TäKS §-st 13, et kutse andja peaks igal juhul väljastama eraldi paberkandjal registreerimistõendi. Seaduses nimetatud teatise nõue puudutab õppepuhkuse õiguslikku alust, mitte tingimata kutseeksami registreerimise vormi.

4. Kuidas peaks töötaja toimima, kui kutse andja eraldi tõendit ei väljasta?

Töötajal on soovitatav tegutseda järgmiselt.

Esiteks: esitada tööandjale kirjalik õppepuhkuse taotlus ning lisada olemasolevad tõendid, sealhulgas Spoku registreerimiskinnitus, automaatne e-kiri ja eksami toimumise andmed. Kui puhkus ei ole puhkuste ajakavas, tuleb TäKS § 13 lõike 6 kohaselt teatada selle kasutamisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 14 kalendripäeva ette.

Teiseks: pöörduda kutse andja poole ja paluda kirjalikku kinnitust, milles märgitakse vähemalt eksamile registreerumise fakt ja eksami toimumise aeg. Kui eraldi tõendit ei väljastata, võib paluda kinnitada, kas Spoku süsteemis kuvatav teave on kutse andja ametlik registreerimiskinnitus.

Kolmandaks: küsida tööandjalt kirjalikku põhjendust, kas keeldumise aluseks on paberdokumendi puudumine või seisukoht, et kutseeksamiks ei ole õppepuhkus ette nähtud. Need on erinevad küsimused ning vajavad erinevat õiguslikku hinnangut.

Neljandaks: kui vaidlus ei lahene, pöörduda selgituse saamiseks Tööinspektsiooni nõustamise poole. Vajaduse korral saab töövaidluskomisjonis või kohtus hinnata tööandja ja töötaja vahel tekkinud vaidlust, arvestades konkreetseid asjaolusid ja esitatud tõendeid.

Kokkuvõte

Töötaja kaheaastane töökogemus erialal ega asjaolu, et koolitus läbiti enne praeguse tööandja juurde tööle asumist, ei välista iseenesest õppepuhkuse saamist. Küll aga ei anna üksnes kutseeksamile registreerumine automaatselt õigust õppepuhkusele, kui eksam ei kuulu seaduses nimetatud õppeprotsessi hulka.

Spoku registreerimiskinnitus ja automaatne e-kiri võivad tõendada eksamile registreerumist, kuid nende piisavus sõltub sellest, milliseid asjaolusid tuleb tõendada. Seadus ei nõua õppepuhkuse aluseks oleva teatise esitamist tingimata paberkandjal, kuid elektrooniline registreerimiskinnitus ei pruugi asendada õppeasutuse teatist.

Kõige olulisem on seega välja selgitada, kas kutseeksami sooritamine on osa formaalõppest või täienduskoolitusest või toimub see iseseisva kutse taotlemisena pärast koolituse lõppu. Sellest sõltub, kas töötajal on õigus nõuda õppepuhkust või tuleb eksamiks vaba aja saamiseks saavutada tööandjaga eraldi kokkulepe.