Juhatuse liige ja tööleping
Tere! Olen asutamas OÜd, millel on juhatuses kuni 3 liiget. Plaanis on märkida põhikirjas, et "Juhatuse liikmetele makstakse tasu ja nende õigused ning kohustused määratakse täpsemalt nendega sõlmitavates töölepingutes." Siit aga küsimus: kui ettevõte on alles käivitamisfaasis ja tulud puuduvad, siis kuidas peaksin sel juhul toimima juhatuse liikmete tasuga? Täpsustan küsimust: Kas ettevõtte käivitamisel tuleb jätta töölepingud juhatuse liikmetega ikkagi sõlmimata ning lähtuda suulisest kokkuleppest, et kuni esimeste tuludeni töötame kõik tasuta? Või kui sõlmin lepingud, aga kokkuleppel teiste juhatuse liikmetega ei maksa tasu (sh iseendale), siis kas keegi kontrollib seda? Või tuleks alguses märkida põhikirjas, et juhatuse liikmetele tasu ei maksta, ning ettevõtte käivitumisel ja tulude tekkimisel seda punkti lihtsalt muuta? Huviga vastust oodates...
Osaühingu juhatuse liikmele ei pea seaduse järgi tingimata tasu maksma. Tasu suurus ja maksmise kord määratakse osanike otsusega (mitte tingimata töölepinguga).
Juhatuse liikme suhe ühinguga ei ole töölepinguline. Juhatuse liikme töölepingut saab sõlmida ainult nende ülesannete jaoks, mis ei ole juhatuse liikme ametikohustused.
Juhatuse liige ja tööleping – kaks eri suhet
TLS § 1 lg 5 järgi ei kohaldu töölepingu seadus juhatuse liikme ametisuhtele. Juhatuse liikme ametisuhe tekib juba äriregistrisse kandmisega ja osanike otsusega. Kirjalik juhatuse liikme leping ei ole seaduse järgi kohustuslik, kuid on väga soovitatav.
Riigikohus on selgitanud, et juhatuse liikme ja ühingu vahel on käsundilaadne õigussuhe (VÕS käsunduslepingu loogika), mitte töölepinguline suhe. Juhatuse liikmel võib lisaks olla eraldi tööleping, kuid ainult sellise töö jaoks, mis ei ole juhatuse liikme ametikohustuste täitmine (nt erialane spetsialistitöö, tootmine, arendus jne).
Seega, juhatuse liikme „juhatuse töö“ ei käi töölepingu alla.
Kui te kirjutate põhikirja, et juhatuse liikmetega sõlmitakse töölepingud, siis see on korrektne ainult nende muude tööde jaoks, mitte juhatuse liikme ametikohustuste jaoks.
Riigikohus on rõhutanud, et juhatuse liikme tasuta töötamist ei saa automaatselt eeldada, eriti kui juhatuse liikme töö on tema põhisissetulek.
Samas ei keela ükski säte, et juhatuse liige tegutseb teatud perioodil tasu saamata, kui pooled on nii kokku leppinud ja see ei ole vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Praktikas on alustavatel ühingutel väga tavaline, et juhatuse liikmed esialgu tasu ei saa.
Oluline on, et kui tasu ei maksta, oleks see teadlik ja dokumenteeritud otsus (osanike otsus, vajadusel põhikirja sõnastus).
Hiljem, kui tasu hakatakse maksma, oleks tasu suurus kooskõlas ÄS § 180¹ lg 2 nõudega (mõistlik vastavus ülesannetele ja majanduslikule olukorrale).
Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et juhatuse liikme tasu peab olema mõistlik ja kooskõlas ühingu majandusliku olukorraga ning et ülemäärase tasu võib ühing juhatuse liikmelt tagasi nõuda (nt tsiviilasjad 3-2-1-44-17 ja 2-16-9415/41).
Teie toodud sõnastuse „Juhatuse liikmetele makstakse tasu ja nende õigused ning kohustused määratakse täpsemalt nendega sõlmitavates töölepingutes.“
asemel oleks praktilisem ja seadusega kooskõlas olev lahendus näiteks põhikirjas sõnastada sama säte järgmiselt:
„Juhatuse liikmele võib maksta tasu. Juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse osanike otsusega.“
„Juhatuse liikme õigused ja kohustused määratakse seaduse, põhikirja ja juhatuse liikmega sõlmitava juhatuse liikme lepingu alusel. Juhatuse liige võib osaühinguga sõlmida ka muid lepinguid (nt tööleping, käsundusleping) juhatuse liikme ülesannetega mitteseotud tööde tegemiseks.“
Käivitamisfaasis võite täiesti seaduslikult kokku leppida, et juhatuse liikmetele tasu ei maksta või makstakse seda hiljem. Oluline on, et otsus oleks korrektselt vormistatud (osanike otsus, vajadusel põhikirja sõnastus).
Maksu- ja tolli- ega muu amet ei kontrolli automaatselt, kas juhatuse liikmele tasu makstakse. Probleemid tekivad pigem siis, kui tasu makstakse, aga seda ei deklareerita või kui tasu on ilmselgelt ebamõistlik võrreldes ühingu olukorraga.