Tere.mees nõuab kohtulikult lahutamist.ütkeb et kui tahan lahutust siis hakaku ma asju ajama.meil 3 tütart kes elavad minuga.mees 6 kuud meist eraldi elanud.rahaliselt toetanud ei ole.kui teen kohtusse avalduse siis mõtlesin et teen kõik eraldi.lahutuse,alimendid ja alles siis ühisvara jagamine.on mu mõte hea või pels neid asju ajama ikkagi koos?kas mul peaks olema lahutuse algatamiseks ikkagi advokaat juba kõrval.mis ja kuidas üldse toimub kohtulikul lahutamisel.milleks pean olema valmis?

Laste elatisraha hagi tuleks anda kohtusse eraldi. Seda eeskätt põhjusel, et selles tsiviilasjas on hagejateks lapsed, kostjaks elatist mitte maksev vanem ja teine vanem osaleb vaid laste seadusliku esindajana. Abielu lahutus ja vara jagamine võiks aga olla samas hagiavalduses. Seal on pooled samad ja pole takistust nõuete lahendamiseks samas menetluses, pigem võib see isegi menetlust hõlbustada.

Kui Teil on piisavalt kogemusi ja teadmisi kohtumenetlusest, ei ole esindaja olemasolu kohustuslik. Kui Teil aga vajalikud teadmised puuduvad, soovitaksin kaasata esindaja juba hagiavalduse koostamisel.

Tere. Minu abikaasa andis mind kohtusse abielu lahutamiseks, kuna ma ütlesin et ei taha lahutust, vara ei jagata. Küsimus, mis tähendab minu kui lihtinimese jaoks hagihind? Kas see peab olema kindlat 3500€ või võib vähem ka olla ja kas mina pean selle tasuma oma mehele. Tema väidab, et see 3500€ peab seaduse järgi seal olema aga mina ei maksa mitte midagi. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 7. Kohtualluvus. Tulenevalt TsMS § 102 p 2 ja p 3 sätestatust kuulub asi Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja alluvusse. 8. Riigilõiv. TsMS § 102 lg 1 p 1 kohasel on abieluasi tsiviilasi kus lahendatakse hagi, mille esemeks on abielu lahutamine. TsMS § 132 lg 1 p 1 kohaselt eeldatakse mittevaraliste nõuete puhul, et hagihinnaks on 3500 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 2 kohasel tuleb hagiavalduse esitamisel abielu lahutamiseks tasuda riigilõivu 100 eurot. Hageja on riigilõivu tasunud läbi e-toimiku hagi esitamisel. 9. Menetluskulud. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kas ta saab seda kohtukutset tühistada, ta tegi seda minuga rääkimata, ma oleks nõus olnud ka pereametisse minema? Kas tõesti on tähtajad nii lühkesed, ma sain paberid 11.11.2024. Oma vastuväited saan esitada kuni 26.11.2024 ja kohtus pean olema 03.12.2024. Ja selles tema võitluses ei osale ta ise, vaid tema eest teeb ära tema praegune elukaaslane kes on juhuslikult jurist. Kõik kohtudokumendid on hulgaliselt paragraafe täis, millest mina aru ei saa. Kas nii peabki olema? Leidsin kohus.ee lehelt hagiavalduse, mis oli ilma paragraafiteta. Lugupidamisega ja vastust ootama jäädes

Hagihinna järgi arvestatakse riigilõivu summa (selle on hageja kohtusse pöördumisel juba tasunud). Hagi hind tuleneb seadusest ja abielu lahutamise puhul on see alati (kehtiva seaduse järgi) 3500 eurot. Antud juhul on hagihinnal informatiivne tähendus, Teil (ega ka hagejal) ei ole vaja seda tasuda.

Kohtumenetluse kestus oleneb kohtutöökoormusest ja poolte käitumises menetluses. 15 päevane tähtaeg hagiavaldusele vastamiseks on tavapärane. Kui olete valmis abielu lahutama ka perekonnaseisuasutuses, tulebki sellest kohtule teada anda ja teha ettepanek menetluse lõpetamiseks kompromissiga viisil, et abielu lahutatakse perekonnaseisuasutuses. Kui seadusesätted tekitavad Teis segadust, soovitan leida jurist, kes esitatud dokumendid Teile arusaadavalt lahti selgitab ja vajaliku vastuse koostab. Veel parem, kui Teid kohtumenetluses ka esindab.

Kohus.ee lehel on hagiavalduse lihtsustatud vorm, kuhu tuleb nii asjaolud (faktid mis on tinginud kohtusse pöördumise vajaduse) kui nõude õiguslikud alused (asjakohased paragrahvid ja viited varasemale kohtupraktikale) hagiavalduse esitajal ise lisada.

Korteriühistu liikmel tekkinud pikaaegne võlgnevus. Soov lahendada küsimus maksekäsu kiirmenetluse teel. Omanik elab teises linnas, korter kasutuses külaliskorterina. Ühistu elukoha aadressi ei tea. Kas meeldetuletuskirja saatmiseks sobib ka teadaolev e-maili aadress? Täname vastuse eest ja soovime rõõmu!

Maksekäsu kiirmenetlus on üheks võimalikuks viisiks korteriühistule korteriomanikult võlgnevuse sisse nõudmiseks. Selleks on aga vajalik kostjale dokumendid kätte toimetada. Kui elukoht ei ole teada ja võlgnik e-postiga dokumente vastu ei võta, jääb asi venima. Soovitada saab siiski hoopis avalduse esitamist võlgnikult majanduskulude võlgnevuse sisse nõudmiseks maakohtusse hagita menetlusse. Üldjuhul saab võlgnevust sisse nõuda maksekäsu kiirmenetluses või hagimenetluses, ent seadusandja on loonud korteriühistutele erandi nõuda majanduskulude võlgnevust sisse ka hagita menetluses. Hagita menetlusse saab esitada avaldust ka siis, kui võlgniku kõik andmed ei ole täpselt teada.  Ka on riigilõiv pisut soodsam. 

Tere. Mul on käimas lapse hooldusõiguse asjus kohtumenetlus milles esitasin määruskaebuse. Teise poole kaitsja palub kohtul minu kaebust mitte menetlusse võtta sest see pole juriidilises mõttes väga korrektne sest koostasin selle ise. Kuigi seal on täpselt välja toodud mis asjadega ma ei nõustu ning olen esitanud ka tõendid teise poole väidete ümber lükkamiseks ning tõestamiseks,et ta valetab. Kas kohus võib keelduda mu kaebust mitte menetlusse võtmast sellepärast,et ta pole koostatud täiesti korrektselt kuigi seal on olemas vajalik informatsioon tõestamaks teise poole valelikkust ja seda,et ta esitab kohtule vale andmeid. Aitäh

Määruskaebuse menetlusse võtmisest ei saa kohus keelduda kaebuse puuduliku vormistamise tõttu kui kaebus on lubatud, õigustatud ja põhjendatud.   Määruskaebuse sisu kohta on seaduses sätestatud, et määruskaebuses tuleb muu hulgas märkida:

  1) määruse teinud kohtu nimetus, määruse kuupäev ja tsiviilasja number;

  2) mille kohta või kelle suhtes määrus tehti;

  3) määruskaebuse esitaja selgelt väljendatud protsessuaalne taotlus, märkides seejuures ära, millises ulatuses määruskaebuse esitaja esimese astme kohtu määrust vaidlustab ning missugust lahendit määruskaebuse esitaja taotleb;

  4) määruskaebuse põhjendus.

Seejuures tuleb määruskaebust põhjendades märkida:

  1) faktilised ja õiguslikud väited asjaolude kohta, millest tuleneb õigusrikkumine määruse tegemisel ning milles rikkumine seisneb;

  2) viide tõenditele, millega soovitakse iga faktilist väidet tõendada.

  (3) Määruskaebuse põhjendamiseks võib esitada uusi asjaolusid ja tõendeid.

Maakohus otsustab määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades.

I took a loan for my partner while we were still in a relationship. I wrote a mini agreement betweenI and him to state that I was taking the loan on his behalf and the duration for which he is supposed to pay. He signed this with his smart ID. Now, he has been delaying payment, probably because I ended our relationship. The money keeps building interest. When i ask for monthly payment, he speaks to me rudely. Based on our agreement which he signed, he was supposed to finish paying this money by July 2024. It is October 19, 2024 and he is yet to pay. Can i bring this to court? If so, how? And do i need a lawyer? How can i get one as i am not Estonian. Thank you

Tsiviilasju lahendavad Eestis maakohtud. Et kohtu kaudu nõuet maksma panna tuleb esitada kohtule seaduses sätestatud nõuetele vastav hagiavaldus. Maakohtusse pöördumisest saab rohkem lugeda https://www.juristaitab.ee/et/maakohtusse-poordumine

Menetlus kohtus toimub eesti keeles ja kasulik on tunda ka Eesti Vabariigi siseriiklikku õigust. Kui Te ise ei valda keelt ja ei tunne ka Eesti Vabariigi õigust, soovitan algatada menetlust ja osaleda selles esindaja kaudu ja kaasabil. Esindajaks võib olla advokaat aga ka jurist, kes ei ole Advokatuuri liige ent vastab kohtus esindamiseks kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele.

Tere! Olen esitanud hagiavalduse abielu lahutamiseks. Ühisvara ei ole, elame aastaid eraldi. Abikaasa ei ava seda teadet ja pole teadet ka paberkandjal kätte saanud. Väldib teadlikult. Teab, et soovin lahutust. Kaua kohus ootab? Kas ma ei saagi lahutust? Mis pean edasi tegema? Ette tänades!

Kohus peab kostjale hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega isiklikult kätte toimetama. Kui tavapärane kättetoimetamine ei ole õnnestunud võite näiteks taotleda kohtult dokumendi kättetoimetamist Teie enda korraldamisel.  Menetlusosaline, kelle esitatud menetlusdokument tuleb kätte toimetada või kelle huvides on muu menetlusdokumendi kättetoimetamine, võib kohtule sellise taotluse esitada. Menetlusdokumendi võib sellise taotluse alusel kätte toimetada üksnes kohtutäituri vahendusel (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 315¹ lg 1).

Hagi laste isa vastu elatise nõudes. Menetluse algus kuupäev 3.04.23 Aasta jooksul ei ole laste isa menetlusdokumente vastu võtnud. Esimest korda saadeti need talle emailiga (mille ta kätte sai kuna tegi ühekordse ülekande sisuga kohtu rahad). Seega ma tean, et ta on neid dokumente näinud. Kui dokumendid on saadetud tähitult, siis pole ta neid vastu võtnud. Samuti on ta vahetanud aadressi. Kohus on püüdnud teda telefoni teel kätte saada aga ta ei ole kõnedele vastanud. Mida ma peaksin edasi tegema. Kas menetlus jääbki niiöelda ootele kuni lapsed saavad täisealiseks? Kas ma peaks palkama advokaadi või millised järgmised sammud oleksid vajalikud?

Teie saate omalt poolt menetlusdokumendi kättetoimetamisele kaasa aidata, andes kohtule informatsiooni isiku tegeliku elu- ja töökoha kohta. Kohtul on võimalik menetlusdokument kätte toimetada ka näiteks kohtutäituri vahendusel, ent selleks tuleb teha kohtule taotlus. Kui menetlus on jäänud venima, võiks tõepoolest olla abi esindaja palkamisest, kes saaks selgitada välja võimalikud kasutamata viisid menetlusdokumentide kättetoimetamiseks ja teha kohtule Teie eest ja nimel vastavad taotlused.

Tervist! Nimelt ärandati mu auto mõned kuud tagasi garaazi platsilt. Kätte sain ta juba järgmine päev kuid auto oli kahjustatud. Süüdlased on politseile teada ja eile helistatigi politseist et täidaksin ära ankeedid "kannatanu arvamus karistuse kohta kokkuleppemenetluses ning taotlus kannatanu teavitamise kohta" ja "hagiavaldus". Menetleja on rääkinud mulle kokkuleppe menetlusest ja siis ei pea ma kohtusse minema ja oma aega kulutama ja kõik jutud ning ka esimeses ankeedis on klausel "Kannatanu arvamus kokkuleppemenetluse kohaldamise kohta: Olen nõus, et selles kriminaalasjas kohaldatakse kokkuleppemenetlust ja olen teadlik, et mul ei ole õigust kokkuleppemenetluseks antud nõusolekust loobuda". See aga ajab mind segadusse sest ma isegi ei tea veel mis kokkulepet mulle pakutakse seega kuidas saan ma kokkuleppemenetlusega nõus olla? Äkki pakutakse nii kehva diili et on mõistlik ise kohtu uksi kulutada. Aitäh!

Kokkuleppemenetluse on kannatanul õigus anda arvamus kokkuleppemeetluse kohta aga ka süüdistuses nimetatud kahju suuruse ja tsiviilhagi kohta. Seega on Teil õigus anda oma kahju suurusest ja soovist esitada kahju hüvitamise nõue kriminaalmenetlusse, menetlejale teada. Kui prokuratuur peab võimalikuks kokkuleppemenetlust teeb ta selle algatamiseks vajalikud toimingud. Muuhulgas selgitab välja kannatanu arvamuse süüdistuse ja karistuse kohta, kui kannatanu ei ole varem kriminaalmenetluse käigus neis küsimustes oma arvamust avaldanud, ning määrab vajaduse korral kannatanule mõistliku tähtaja tsiviilhagi, avalik-õigusliku nõudeavalduse või menetluskulude hüvitamise taotluse esitamiseks. Seega peaks Teie kui kannatanu huvid olema ka kokkuleppemenetluses kaitstud. Millises etapis menetlus parasjagu on ja kas ning millal on vaja kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi esitada, annab Teile informatsiooni asja menetleja.

Tere. Soovin vormistada oma lapse jaoks elatise nõudmise, kuid ei leia kus seda võib vormistada niimoodi, et summa saaks otsustatud Kohtus ning isa lapse elus osalemise tingimused a-la kohtumiste tihedus. 

Et kohtus saaks elatise välja mõista, tuleb esitada hagiavaldus. Alaealisele lapsele elatise välja nõudmiseks on avalduse fail kättesaadav Kohtute veebilehel .

Et suhtluskorda kindlaks määrata, tuleks esitada korralikult põhjendatud avaldus kohtule hagita menetlusse. Selleks vormi ei ole ja kvaliteetse avalduse koostamiseks soovitan kasutada juristi abi.

TsMS § 164 lg 1 järgi alaealise lapse ülalpidamise asjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kui kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda positiivse kohtuotsuse korral (hagi rahuldatakse), siis mida see sisuliselt tähendab? Kohtuotsusel on ära toodud tsiviilasja hind - kas see on sama, mis menetluskulud? Kes selle (tsiviilasja hinna ehk menetluskulud) maksab, kas hageja, kostja või kumbki maksab pool summast?

Tere

Kui lõpplahendis on märgitud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda, tähendab see, et kumbki pool kannab ise oma esindaja kulud, võimalikud riigilõivu ja ekspertiisikulud. Teisele poolele midagi hüvitama ei pea. Menetluskulud saavad olla näiteks riigilõiv, ekspertiisi tasu, tõlgi tasu, esindajatasu ja nende kulude kohta esitatakse kohtule nimekiri. Tsiviilasja hind on statistiline number, millel ei ole menetluskuludega tegemist.

Lugupidamisega

Tiina Mölder

jurist