Leppisin eraisikuga kokku minu objektil tööde tegemise ning andsin talle selleks 5000 eurot ettemaksu. Töö jäi tegemata ja ettemaks on suures osas tagastamata. Tehingu tegemisel suhtlesin ainult selle eraisikuga ning mulle ei teatatud, et ta tegutseb mõne äriühingu nimel või et minu lepingupartneriks oleks äriühing. Ka esitatud ettemaksu tõendis ei ole äriühingut märgitud. Esitasin seetõttu eraisiku vastu hagi. Alles pärast hagi esitamist väitis kostja esimest korda, et minu ja tema vahel õigussuhet ei olnud ning tegelik lepingupartner oli hoopis äriühing, mida ta väidetavalt esindas. Enne hagi esitamist ei olnud mulle sellisest äriühinguga seotud lepingusuhtest teada. Kostja on küll äriregistri andmetel selle äriühingu juhatuse liige ja esindusõigusega isik, kuid tehingu tegemisel ei teatanud ta mulle, et ta tegutseb selle äriühingu nimel. Soovin teada, kuidas sellises olukorras hinnatakse kostja võimalikku isiklikku vastutust. Kui kohus leiab, et kostja ei teinud mulle tehingu tegemisel piisavalt selgeks, et ta tegutseb äriühingu nimel, kuid leiab siiski, et lepingupartneriks oli äriühing, kas võib sellisel juhul kostjal tekkida minu ees isiklik vastutus või võib minu hagi tema vastu täielikult rahuldamata jääda?

Küsimus puudutab maakohtus toimuvat tsiviilmenetlust, milles küsija on hageja. Hageja soovib pooleli olevas menetluses abi. Kahjuks Jurist Aitab küsimuste ja vastuste raames ei osutata konkreetses vaidluses õigusabi ega analüüsita tõendeid. Soovitame Teil pöörduda juristi poole.

Üldistatuna on hageja küsimused seotud olukorraga, kus hageja peab kostja vastuväite tõttu kaasama menetlusse teise kostja. Hageja soovib teada, et kas sellisel juhul võiks tal lisaks osaühinguks olevale teisele kostjale esitatav ettemaksu tagastamise nõudele olla mingi nõue ka esialgse kostja vastu, kes on selle osaühingu juhatuse liige.

Kui kohus tuvastab, et hageja sõlmis töövõtulepingu juriidilise isikuga, siis sellisel juhul on hagejal nõue ainult selle juriidilise isiku vastu, kes rikkus lepingut. Kui kohus rahuldab ettemaksu tagastusnõude osaühingu vastu, ei saa sama ettemaksu topelt välja nõuda ka juhatuse liikmelt.

Juhatuse liikme isikliku vastutuse küsimus võib kerkida eelkõige siis, kui on eraldi tõendeid tahtliku eksitamise kohta või kui osaühing ei täida kohtuotsust. Juhatuse liige ei vastuta isiklikult osaühingu poolt sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste eest, sealhulgas selle eest, et osaühing jättis töö tegemata. Vastutajaks jääb lepingu sõlminud osaühing. Erandlikult saaks esitada juhatuse liikme vastu nõude näiteks siis, kui hageja suudaks tõendada juhatuse liikme isiklikku õigusvastast tegu või hageja tahtlikku eksitamist eesmärgiga temale kahju tekitada, põhjuslikku seost õigusvastase teo ja kahju vahel jne. Kuid reeglina lepinguvaidluste korral sellist juhatuse liikme vastutust ei teki.  

Kui osaühingul ei jätku kohtuotsuse täitmiseks rahalisi vahendeid, siis võimaldab äriseadustiku § 187 lg 4 osaühingu võlausaldajal teatud tingimustel nõuda juhatuse liikmelt kahju hüvitamist osaühingule, kui võlausaldaja ei saa oma nõuet rahuldada osaühingu vara arvel. Selle nõude eesmärk on taastada osaühingu vara ning sellega ei saa taotleda, et juhatuse liige maksaks hagejale ettemaksu isiklikult ja otse tagasi. Täitmise võimatuse selgub alles pärast kohtuotsuse tegemist. 

Mul on käimas esimese astme tsiviilasi ettemaksu tagastamise nõudes. Andsin tööde tegemiseks 5000 eurot ettemaksu füüsilisele isikule, kes allkirjastas ettemaksu kättesaamise dokumendi. Kokkulepitud tööd jäid tegemata ja ettemaks on suuremas osas tagastamata. Esitasin hagi selle füüsilise isiku vastu. Alles pärast hagi esitamist väidab ta, et ei olnud ise minu lepingupartner, vaid tegutses ühe osaühingu nimel. Enne hagi esitamist ei olnud mulle öeldud, et ta tegutseb osaühingu nimel, ning ka ettemaksu kättesaamise dokumendis ei ole osaühingut nimetatud. Kontrollisin äriregistrist, et see füüsiline isik on asjaomase osaühingu registrijärgne õiguslik esindaja. Soovin jääda seisukohale, et minu lepingupartner oli füüsiline isik. Samas soovin vältida olukorda, kus kohus leiab menetluse lõpus, et tegelik lepingupartner oli hoopis osaühing, ning peaksin siis alustama uut kohtuvaidlust sama ettemaksu tagastamiseks. Kas saan praeguses esimese astme menetluses taotleda osaühingu kaasamist teise kostjana alternatiivselt, ilma et loobuksin oma põhinõudest füüsilise isiku vastu? Kas see oleks minu olukorras mõistlik ning millised võivad olla selle tagajärjed menetluse kestusele, riigilõivule ja kohtukuludele?

Küsimus puudutab maakohtus toimuvat tsiviilmenetlust, milles küsija on hageja. Hageja soovib pooleli olevas menetluses abi. Kahjuks Jurist Aitab küsimuste ja vastuste raames ei osutata konkreetses vaidluses õigusabi ega analüüsita tõendeid. Soovitame Teil pöörduda juristi poole.

Üldistatuna on hageja küsimused seotud olukorraga, kus hagiavalduses nimetatud kostja vastuväitel esitas hageja hagi ebaõige isiku vastu. Sellisel juhul peab hageja kaaluma, kas ta soovib kostjat asendada või ta soovib menetlusse kaasata lisaks teise kostja (TsMS § 208). Mõlemal juhul peab hageja esitama kohtule asendatud või kaasatud kostja jaoks hagiavalduse ärakirja koos lisadega ning seejärel alustatakse asja läbivaatamist algusest peale.

Küsimuse kohaselt ei ole veel selge, kellega tegelikult hageja töövõtulepingu sõlmis. Kui hagejaga sõlmis lepingu inimene enda nime all, võis hageja eeldada, et lepingupartner on see inimene ise. Menetluses kostja väidab, et hageja sõlmis lepingu osaühinguga ja senine kostja tegutses üksnes selle seadusliku esindajana. Sellisel juhul lasub kostjal kohustus tõendada, et ta esindas lepingu sõlmimisel osaühingut ja et ta tegi hagejale õige lepingpoole andmed sõlmimise ajal teatavaks. Kuni asjaolud ei ole selged, on võiks kaaluda teise kostjana osaühingu menetlusse kaasamist. Õige kostja tuvastamine tuleks jätta kohtu otsustada.

Hageja peab arvestama ka kohtumenetlusega kaasnevate menetluskulude hüvitamisega. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Juhul, kui kohus tuvastab, et hagejaga sõlmis lepingu osaühing, siis võib jääda hagi esialgse kostja suhtes rahuldamata ning see kostja võib nõuda hagejalt oma menetluskulude hüvitamist. Hagejal on seetõttu otstarbekohane paluda kohtul jätta esialgse kostja menetluskulud tema enda kanda, kuna tema suhtes tingis menetluse algatamise tema enda käitumine töövõtulepingu sõlmimise ajal, kui ta jättis hagejale tegeliku lepingu sõlmija andmed teatavaks tegemata. Menetluskulude kostja enda kanda jätmise taotlus on kohtu kaalutlusotsus ja selle rahuldamine ei ole ette kindel. 

Tere mul on suur mure mul elukaaslasel oli võlgnevus seoses üürikorteriga millel ei olnud üürilepingut ja ma kolisin tema juurde eelmise aasta augustis kuigi võlgnevus oli tal juba enne kui mina tema juurde kolisin oma lapsega ja nüüd korteri omanik hoiab minu ja minu lapse asju korteris kinni ja lubas veel mulle inkasso kaela määrata kuna minu elukaaslane on võlgnik aga varasemalt käis üüri maksmine sularahas mille korteri omanik sai enda koju postkasti seoses maksudest kõrvale hiilimisega aga ma sooviksin enda asju kätte saada mida nad ei ole nõus mulle tagastama sooviksin teada mis õigused mul selleks on ja mida ma teha saaksin, et ma oma asjad kätte saaksin.

Esmalt on võimalik, et eluruumi üürileping on sõlmitud suuliselt. Seadus ei sätesta kohustusliku kirjaliku eluruumi üürilepingu vormi, kuigi sellisel juhul on keeruline tõendada, milles lepingu pooled täpselt kokku leppisid. Teiseks ei muutu elukaaslase üürivõlg automaatselt teie omaks ainult selle tõttu, et elasite/elate samas eluruumis. Pelgalt kooselamise fakt ei tee teist võlgnikku üürilepingu tähenduses. Kui korteriomanik peab kinni teie ja lapse asju/vara, on see võimalik vaid vägagi erandlikul juhul, näiteks on selliseks juhuks üürileandja pandiõigus. Soovitan teil pöörduda kirjalikult eluruumi üürileandja poole, nõudesa asjade/vara kohest tagastamist ja selgitust selle kohta, millisel õiguslikul alusel neid kinni hoitakse. Seega peate olema valmis tõendama, et teatud asjad (teie ja lapse asjad/vara) kuuluvad teile. Tõenditeks vara kuuluvuse osas saavad olla ostutsekid, lepingud, pildid või muud asjakohased tõendid. Juhul kui eluruumi üürileandja teile nõutud vara vabatahtlikult ei tagasta, saate samasisulise hagi esitada maakohtusse asja väljaandmise või valduse kaitse nõudes. Juhul kui eluruumi omanik/üürileandja ähvardanb teie vara müüa, võib olla tegu karistusõiguliku küsimusega. Sellisel juhul tuleks pöörduda politsei poole, kuid seejuures tuleb arvestada, et politsei ei lahenda omandi- ja valduse ning üürivõla üle käivat vaidlust.

Tere, Kas on alust teha isikutuvastuse hagi avaldus ähvardamise korral? Näiteks kui ähvardatakse saata intiimsed pildid vanematele, tuttavatele, vms? Kas juhul kui teha isikutuvastuse hagi avaldus, siis isik, kelle kohta avaldus on tehtud, saab sellest teada? Mida on selles olukorras võimalik ära teha? Juhul kui on alust pöörduda kohtusse, siis kui palju see kokku maksma läheks? Pean mainima, et mu majanduslikud ressursid on piiratud. 

Saame küsimusest aru nii, et keegi ähvardab saata Teist tehtud intiimsed pildid vanematele ja tuttavatele ja Te ei tea, kes see isik on ega saa seetõttu esitada tema vastu kohtusse hagi. Selleks näeb tsiviilkohtumenetluse seadustik ette eeltõendamismenetluse. Teil on võimalik esitada kohtule taotlus, et kohus tuvastaks selle isiku, kes Teile ähvardavaid kirju või sõnumeid on saatnud. Kohus saab selle reeglina tuvastada IP aadressi kaudu või siis weebiplatvormi haldaja kaudu. Täpsemalt vt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 244 – 247. Riigilõivu tuleb tasuda 70 eurot. Kui kohus on välja selgitanud isiku, kelle vastu saate hagi esitada, siis hagi esitamisel sõltub riigilõivu suurus sellest, mida Te nõuate. Te võite võlaõigusseaduse § 1055 lg 1 alusel nõuda nt ähvardamise lõpetamist. Kui tegu on juba toime pandud, siis Te võite võlaõigusseaduse § 1046 alusel nõuda selle tegevuse lõpetamist ja mittevaralise kahju hüvitamist. Selliste hagide puhul on riigilõiv 420 eurot. Mainime ka, et eeltõendamismenetlus ehk isiku väljaselgitamie ei jää anonüümseks; isikut, kelle IP aadressi kohus välja selgitab, teavitatakse sellest. 

Samuti on Teil võimalik pöörduda politsei poole, kuna tegemist võib olla kuriteoga (ähvardamine või väljapressimine). 

Tere! Sooviksin teada, kas 2024. aastal sõlmitud kompromissi (kokkulepe kahe laenu maksmiseks), mille puhul isik ei ole neid laene ise võtnud, on võimalik vaidlustada. Laenud võeti tema nimele pättide poolt ID-kaardi ja PIN-koodi abil. Teised sarnased võlad läksid pättide kätte ja selle kohta algatati kriminaalasi, mille tulemusena pätt läks vanglasse. Isikul, kelle vastu kompromiss sõlmiti, on kognitiivne/psüühiline häire, millele määrati ametlik hinnang 2025. Kui nüüd selgub, et see seisund oli olemas juba 2024. aastal, kas seda saab pidada uue asjaoluna ja ka see et 2025 oli kohus pätiga ja teised laenud mõisteti talle, kas see annab võimaluse kompromissi vaidlustada või tühistada, ning et võlad läheksid pätile, mitte talle? aitäh

Kui ma küsimusest õieti aru saan, siis on tegemist kohtuliku kompromissiga. Ehk siis võlgnevuse üle toimus vaidlus kohtus ja see lõppes kompromissi sõlmimisega, mille kohus kinnitas määrusega. Tegemist on jõustunud kohtulahendiga ja seda saab muuta ainult teistmise korras. Teistmise alused on toodud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 702. Teie poolt kirjeldatud olukord võiks kvalifitseeruda § 702 lg 2 p 9 alla: “Muu oluline asjaolu või tõend, mis kohtulahendi tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla menetlusosalisele teada ja mille esitamisel või millele tuginemisel menetluses oleks ilmselt tehtud teistsugune kohtulahend”.

Tere.mees nõuab kohtulikult lahutamist.ütkeb et kui tahan lahutust siis hakaku ma asju ajama.meil 3 tütart kes elavad minuga.mees 6 kuud meist eraldi elanud.rahaliselt toetanud ei ole.kui teen kohtusse avalduse siis mõtlesin et teen kõik eraldi.lahutuse,alimendid ja alles siis ühisvara jagamine.on mu mõte hea või pels neid asju ajama ikkagi koos?kas mul peaks olema lahutuse algatamiseks ikkagi advokaat juba kõrval.mis ja kuidas üldse toimub kohtulikul lahutamisel.milleks pean olema valmis?

Laste elatisraha hagi tuleks anda kohtusse eraldi. Seda eeskätt põhjusel, et selles tsiviilasjas on hagejateks lapsed, kostjaks elatist mitte maksev vanem ja teine vanem osaleb vaid laste seadusliku esindajana. Abielu lahutus ja vara jagamine võiks aga olla samas hagiavalduses. Seal on pooled samad ja pole takistust nõuete lahendamiseks samas menetluses, pigem võib see isegi menetlust hõlbustada.

Kui Teil on piisavalt kogemusi ja teadmisi kohtumenetlusest, ei ole esindaja olemasolu kohustuslik. Kui Teil aga vajalikud teadmised puuduvad, soovitaksin kaasata esindaja juba hagiavalduse koostamisel.

Tere. Minu abikaasa andis mind kohtusse abielu lahutamiseks, kuna ma ütlesin et ei taha lahutust, vara ei jagata. Küsimus, mis tähendab minu kui lihtinimese jaoks hagihind? Kas see peab olema kindlat 3500€ või võib vähem ka olla ja kas mina pean selle tasuma oma mehele. Tema väidab, et see 3500€ peab seaduse järgi seal olema aga mina ei maksa mitte midagi. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 7. Kohtualluvus. Tulenevalt TsMS § 102 p 2 ja p 3 sätestatust kuulub asi Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja alluvusse. 8. Riigilõiv. TsMS § 102 lg 1 p 1 kohasel on abieluasi tsiviilasi kus lahendatakse hagi, mille esemeks on abielu lahutamine. TsMS § 132 lg 1 p 1 kohaselt eeldatakse mittevaraliste nõuete puhul, et hagihinnaks on 3500 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 2 kohasel tuleb hagiavalduse esitamisel abielu lahutamiseks tasuda riigilõivu 100 eurot. Hageja on riigilõivu tasunud läbi e-toimiku hagi esitamisel. 9. Menetluskulud. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kas ta saab seda kohtukutset tühistada, ta tegi seda minuga rääkimata, ma oleks nõus olnud ka pereametisse minema? Kas tõesti on tähtajad nii lühkesed, ma sain paberid 11.11.2024. Oma vastuväited saan esitada kuni 26.11.2024 ja kohtus pean olema 03.12.2024. Ja selles tema võitluses ei osale ta ise, vaid tema eest teeb ära tema praegune elukaaslane kes on juhuslikult jurist. Kõik kohtudokumendid on hulgaliselt paragraafe täis, millest mina aru ei saa. Kas nii peabki olema? Leidsin kohus.ee lehelt hagiavalduse, mis oli ilma paragraafiteta. Lugupidamisega ja vastust ootama jäädes

Hagihinna järgi arvestatakse riigilõivu summa (selle on hageja kohtusse pöördumisel juba tasunud). Hagi hind tuleneb seadusest ja abielu lahutamise puhul on see alati (kehtiva seaduse järgi) 3500 eurot. Antud juhul on hagihinnal informatiivne tähendus, Teil (ega ka hagejal) ei ole vaja seda tasuda.

Kohtumenetluse kestus oleneb kohtutöökoormusest ja poolte käitumises menetluses. 15 päevane tähtaeg hagiavaldusele vastamiseks on tavapärane. Kui olete valmis abielu lahutama ka perekonnaseisuasutuses, tulebki sellest kohtule teada anda ja teha ettepanek menetluse lõpetamiseks kompromissiga viisil, et abielu lahutatakse perekonnaseisuasutuses. Kui seadusesätted tekitavad Teis segadust, soovitan leida jurist, kes esitatud dokumendid Teile arusaadavalt lahti selgitab ja vajaliku vastuse koostab. Veel parem, kui Teid kohtumenetluses ka esindab.

Kohus.ee lehel on hagiavalduse lihtsustatud vorm, kuhu tuleb nii asjaolud (faktid mis on tinginud kohtusse pöördumise vajaduse) kui nõude õiguslikud alused (asjakohased paragrahvid ja viited varasemale kohtupraktikale) hagiavalduse esitajal ise lisada.

Korteriühistu liikmel tekkinud pikaaegne võlgnevus. Soov lahendada küsimus maksekäsu kiirmenetluse teel. Omanik elab teises linnas, korter kasutuses külaliskorterina. Ühistu elukoha aadressi ei tea. Kas meeldetuletuskirja saatmiseks sobib ka teadaolev e-maili aadress? Täname vastuse eest ja soovime rõõmu!

Maksekäsu kiirmenetlus on üheks võimalikuks viisiks korteriühistule korteriomanikult võlgnevuse sisse nõudmiseks. Selleks on aga vajalik kostjale dokumendid kätte toimetada. Kui elukoht ei ole teada ja võlgnik e-postiga dokumente vastu ei võta, jääb asi venima. Soovitada saab siiski hoopis avalduse esitamist võlgnikult majanduskulude võlgnevuse sisse nõudmiseks maakohtusse hagita menetlusse. Üldjuhul saab võlgnevust sisse nõuda maksekäsu kiirmenetluses või hagimenetluses, ent seadusandja on loonud korteriühistutele erandi nõuda majanduskulude võlgnevust sisse ka hagita menetluses. Hagita menetlusse saab esitada avaldust ka siis, kui võlgniku kõik andmed ei ole täpselt teada.  Ka on riigilõiv pisut soodsam. 

Tere. Mul on käimas lapse hooldusõiguse asjus kohtumenetlus milles esitasin määruskaebuse. Teise poole kaitsja palub kohtul minu kaebust mitte menetlusse võtta sest see pole juriidilises mõttes väga korrektne sest koostasin selle ise. Kuigi seal on täpselt välja toodud mis asjadega ma ei nõustu ning olen esitanud ka tõendid teise poole väidete ümber lükkamiseks ning tõestamiseks,et ta valetab. Kas kohus võib keelduda mu kaebust mitte menetlusse võtmast sellepärast,et ta pole koostatud täiesti korrektselt kuigi seal on olemas vajalik informatsioon tõestamaks teise poole valelikkust ja seda,et ta esitab kohtule vale andmeid. Aitäh

Määruskaebuse menetlusse võtmisest ei saa kohus keelduda kaebuse puuduliku vormistamise tõttu kui kaebus on lubatud, õigustatud ja põhjendatud.   Määruskaebuse sisu kohta on seaduses sätestatud, et määruskaebuses tuleb muu hulgas märkida:

  1) määruse teinud kohtu nimetus, määruse kuupäev ja tsiviilasja number;

  2) mille kohta või kelle suhtes määrus tehti;

  3) määruskaebuse esitaja selgelt väljendatud protsessuaalne taotlus, märkides seejuures ära, millises ulatuses määruskaebuse esitaja esimese astme kohtu määrust vaidlustab ning missugust lahendit määruskaebuse esitaja taotleb;

  4) määruskaebuse põhjendus.

Seejuures tuleb määruskaebust põhjendades märkida:

  1) faktilised ja õiguslikud väited asjaolude kohta, millest tuleneb õigusrikkumine määruse tegemisel ning milles rikkumine seisneb;

  2) viide tõenditele, millega soovitakse iga faktilist väidet tõendada.

  (3) Määruskaebuse põhjendamiseks võib esitada uusi asjaolusid ja tõendeid.

Maakohus otsustab määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades.

I took a loan for my partner while we were still in a relationship. I wrote a mini agreement betweenI and him to state that I was taking the loan on his behalf and the duration for which he is supposed to pay. He signed this with his smart ID. Now, he has been delaying payment, probably because I ended our relationship. The money keeps building interest. When i ask for monthly payment, he speaks to me rudely. Based on our agreement which he signed, he was supposed to finish paying this money by July 2024. It is October 19, 2024 and he is yet to pay. Can i bring this to court? If so, how? And do i need a lawyer? How can i get one as i am not Estonian. Thank you

Tsiviilasju lahendavad Eestis maakohtud. Et kohtu kaudu nõuet maksma panna tuleb esitada kohtule seaduses sätestatud nõuetele vastav hagiavaldus. Maakohtusse pöördumisest saab rohkem lugeda https://www.juristaitab.ee/et/maakohtusse-poordumine

Menetlus kohtus toimub eesti keeles ja kasulik on tunda ka Eesti Vabariigi siseriiklikku õigust. Kui Te ise ei valda keelt ja ei tunne ka Eesti Vabariigi õigust, soovitan algatada menetlust ja osaleda selles esindaja kaudu ja kaasabil. Esindajaks võib olla advokaat aga ka jurist, kes ei ole Advokatuuri liige ent vastab kohtus esindamiseks kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele.