Tere, Kas on alust teha isikutuvastuse hagi avaldus ähvardamise korral? Näiteks kui ähvardatakse saata intiimsed pildid vanematele, tuttavatele, vms? Kas juhul kui teha isikutuvastuse hagi avaldus, siis isik, kelle kohta avaldus on tehtud, saab sellest teada? Mida on selles olukorras võimalik ära teha? Juhul kui on alust pöörduda kohtusse, siis kui palju see kokku maksma läheks? Pean mainima, et mu majanduslikud ressursid on piiratud. 

Saame küsimusest aru nii, et keegi ähvardab saata Teist tehtud intiimsed pildid vanematele ja tuttavatele ja Te ei tea, kes see isik on ega saa seetõttu esitada tema vastu kohtusse hagi. Selleks näeb tsiviilkohtumenetluse seadustik ette eeltõendamismenetluse. Teil on võimalik esitada kohtule taotlus, et kohus tuvastaks selle isiku, kes Teile ähvardavaid kirju või sõnumeid on saatnud. Kohus saab selle reeglina tuvastada IP aadressi kaudu või siis weebiplatvormi haldaja kaudu. Täpsemalt vt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 244 – 247. Riigilõivu tuleb tasuda 70 eurot. Kui kohus on välja selgitanud isiku, kelle vastu saate hagi esitada, siis hagi esitamisel sõltub riigilõivu suurus sellest, mida Te nõuate. Te võite võlaõigusseaduse § 1055 lg 1 alusel nõuda nt ähvardamise lõpetamist. Kui tegu on juba toime pandud, siis Te võite võlaõigusseaduse § 1046 alusel nõuda selle tegevuse lõpetamist ja mittevaralise kahju hüvitamist. Selliste hagide puhul on riigilõiv 420 eurot.

Tere! Sooviksin teada, kas 2024. aastal sõlmitud kompromissi (kokkulepe kahe laenu maksmiseks), mille puhul isik ei ole neid laene ise võtnud, on võimalik vaidlustada. Laenud võeti tema nimele pättide poolt ID-kaardi ja PIN-koodi abil. Teised sarnased võlad läksid pättide kätte ja selle kohta algatati kriminaalasi, mille tulemusena pätt läks vanglasse. Isikul, kelle vastu kompromiss sõlmiti, on kognitiivne/psüühiline häire, millele määrati ametlik hinnang 2025. Kui nüüd selgub, et see seisund oli olemas juba 2024. aastal, kas seda saab pidada uue asjaoluna ja ka see et 2025 oli kohus pätiga ja teised laenud mõisteti talle, kas see annab võimaluse kompromissi vaidlustada või tühistada, ning et võlad läheksid pätile, mitte talle? aitäh

Kui ma küsimusest õieti aru saan, siis on tegemist kohtuliku kompromissiga. Ehk siis võlgnevuse üle toimus vaidlus kohtus ja see lõppes kompromissi sõlmimisega, mille kohus kinnitas määrusega. Tegemist on jõustunud kohtulahendiga ja seda saab muuta ainult teistmise korras. Teistmise alused on toodud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 702. Teie poolt kirjeldatud olukord võiks kvalifitseeruda § 702 lg 2 p 9 alla: “Muu oluline asjaolu või tõend, mis kohtulahendi tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla menetlusosalisele teada ja mille esitamisel või millele tuginemisel menetluses oleks ilmselt tehtud teistsugune kohtulahend”.

Tere.mees nõuab kohtulikult lahutamist.ütkeb et kui tahan lahutust siis hakaku ma asju ajama.meil 3 tütart kes elavad minuga.mees 6 kuud meist eraldi elanud.rahaliselt toetanud ei ole.kui teen kohtusse avalduse siis mõtlesin et teen kõik eraldi.lahutuse,alimendid ja alles siis ühisvara jagamine.on mu mõte hea või pels neid asju ajama ikkagi koos?kas mul peaks olema lahutuse algatamiseks ikkagi advokaat juba kõrval.mis ja kuidas üldse toimub kohtulikul lahutamisel.milleks pean olema valmis?

Laste elatisraha hagi tuleks anda kohtusse eraldi. Seda eeskätt põhjusel, et selles tsiviilasjas on hagejateks lapsed, kostjaks elatist mitte maksev vanem ja teine vanem osaleb vaid laste seadusliku esindajana. Abielu lahutus ja vara jagamine võiks aga olla samas hagiavalduses. Seal on pooled samad ja pole takistust nõuete lahendamiseks samas menetluses, pigem võib see isegi menetlust hõlbustada.

Kui Teil on piisavalt kogemusi ja teadmisi kohtumenetlusest, ei ole esindaja olemasolu kohustuslik. Kui Teil aga vajalikud teadmised puuduvad, soovitaksin kaasata esindaja juba hagiavalduse koostamisel.

Tere. Minu abikaasa andis mind kohtusse abielu lahutamiseks, kuna ma ütlesin et ei taha lahutust, vara ei jagata. Küsimus, mis tähendab minu kui lihtinimese jaoks hagihind? Kas see peab olema kindlat 3500€ või võib vähem ka olla ja kas mina pean selle tasuma oma mehele. Tema väidab, et see 3500€ peab seaduse järgi seal olema aga mina ei maksa mitte midagi. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 7. Kohtualluvus. Tulenevalt TsMS § 102 p 2 ja p 3 sätestatust kuulub asi Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja alluvusse. 8. Riigilõiv. TsMS § 102 lg 1 p 1 kohasel on abieluasi tsiviilasi kus lahendatakse hagi, mille esemeks on abielu lahutamine. TsMS § 132 lg 1 p 1 kohaselt eeldatakse mittevaraliste nõuete puhul, et hagihinnaks on 3500 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 2 kohasel tuleb hagiavalduse esitamisel abielu lahutamiseks tasuda riigilõivu 100 eurot. Hageja on riigilõivu tasunud läbi e-toimiku hagi esitamisel. 9. Menetluskulud. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kas ta saab seda kohtukutset tühistada, ta tegi seda minuga rääkimata, ma oleks nõus olnud ka pereametisse minema? Kas tõesti on tähtajad nii lühkesed, ma sain paberid 11.11.2024. Oma vastuväited saan esitada kuni 26.11.2024 ja kohtus pean olema 03.12.2024. Ja selles tema võitluses ei osale ta ise, vaid tema eest teeb ära tema praegune elukaaslane kes on juhuslikult jurist. Kõik kohtudokumendid on hulgaliselt paragraafe täis, millest mina aru ei saa. Kas nii peabki olema? Leidsin kohus.ee lehelt hagiavalduse, mis oli ilma paragraafiteta. Lugupidamisega ja vastust ootama jäädes

Hagihinna järgi arvestatakse riigilõivu summa (selle on hageja kohtusse pöördumisel juba tasunud). Hagi hind tuleneb seadusest ja abielu lahutamise puhul on see alati (kehtiva seaduse järgi) 3500 eurot. Antud juhul on hagihinnal informatiivne tähendus, Teil (ega ka hagejal) ei ole vaja seda tasuda.

Kohtumenetluse kestus oleneb kohtutöökoormusest ja poolte käitumises menetluses. 15 päevane tähtaeg hagiavaldusele vastamiseks on tavapärane. Kui olete valmis abielu lahutama ka perekonnaseisuasutuses, tulebki sellest kohtule teada anda ja teha ettepanek menetluse lõpetamiseks kompromissiga viisil, et abielu lahutatakse perekonnaseisuasutuses. Kui seadusesätted tekitavad Teis segadust, soovitan leida jurist, kes esitatud dokumendid Teile arusaadavalt lahti selgitab ja vajaliku vastuse koostab. Veel parem, kui Teid kohtumenetluses ka esindab.

Kohus.ee lehel on hagiavalduse lihtsustatud vorm, kuhu tuleb nii asjaolud (faktid mis on tinginud kohtusse pöördumise vajaduse) kui nõude õiguslikud alused (asjakohased paragrahvid ja viited varasemale kohtupraktikale) hagiavalduse esitajal ise lisada.

Korteriühistu liikmel tekkinud pikaaegne võlgnevus. Soov lahendada küsimus maksekäsu kiirmenetluse teel. Omanik elab teises linnas, korter kasutuses külaliskorterina. Ühistu elukoha aadressi ei tea. Kas meeldetuletuskirja saatmiseks sobib ka teadaolev e-maili aadress? Täname vastuse eest ja soovime rõõmu!

Maksekäsu kiirmenetlus on üheks võimalikuks viisiks korteriühistule korteriomanikult võlgnevuse sisse nõudmiseks. Selleks on aga vajalik kostjale dokumendid kätte toimetada. Kui elukoht ei ole teada ja võlgnik e-postiga dokumente vastu ei võta, jääb asi venima. Soovitada saab siiski hoopis avalduse esitamist võlgnikult majanduskulude võlgnevuse sisse nõudmiseks maakohtusse hagita menetlusse. Üldjuhul saab võlgnevust sisse nõuda maksekäsu kiirmenetluses või hagimenetluses, ent seadusandja on loonud korteriühistutele erandi nõuda majanduskulude võlgnevust sisse ka hagita menetluses. Hagita menetlusse saab esitada avaldust ka siis, kui võlgniku kõik andmed ei ole täpselt teada.  Ka on riigilõiv pisut soodsam. 

Tere. Mul on käimas lapse hooldusõiguse asjus kohtumenetlus milles esitasin määruskaebuse. Teise poole kaitsja palub kohtul minu kaebust mitte menetlusse võtta sest see pole juriidilises mõttes väga korrektne sest koostasin selle ise. Kuigi seal on täpselt välja toodud mis asjadega ma ei nõustu ning olen esitanud ka tõendid teise poole väidete ümber lükkamiseks ning tõestamiseks,et ta valetab. Kas kohus võib keelduda mu kaebust mitte menetlusse võtmast sellepärast,et ta pole koostatud täiesti korrektselt kuigi seal on olemas vajalik informatsioon tõestamaks teise poole valelikkust ja seda,et ta esitab kohtule vale andmeid. Aitäh

Määruskaebuse menetlusse võtmisest ei saa kohus keelduda kaebuse puuduliku vormistamise tõttu kui kaebus on lubatud, õigustatud ja põhjendatud.   Määruskaebuse sisu kohta on seaduses sätestatud, et määruskaebuses tuleb muu hulgas märkida:

  1) määruse teinud kohtu nimetus, määruse kuupäev ja tsiviilasja number;

  2) mille kohta või kelle suhtes määrus tehti;

  3) määruskaebuse esitaja selgelt väljendatud protsessuaalne taotlus, märkides seejuures ära, millises ulatuses määruskaebuse esitaja esimese astme kohtu määrust vaidlustab ning missugust lahendit määruskaebuse esitaja taotleb;

  4) määruskaebuse põhjendus.

Seejuures tuleb määruskaebust põhjendades märkida:

  1) faktilised ja õiguslikud väited asjaolude kohta, millest tuleneb õigusrikkumine määruse tegemisel ning milles rikkumine seisneb;

  2) viide tõenditele, millega soovitakse iga faktilist väidet tõendada.

  (3) Määruskaebuse põhjendamiseks võib esitada uusi asjaolusid ja tõendeid.

Maakohus otsustab määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades.

I took a loan for my partner while we were still in a relationship. I wrote a mini agreement betweenI and him to state that I was taking the loan on his behalf and the duration for which he is supposed to pay. He signed this with his smart ID. Now, he has been delaying payment, probably because I ended our relationship. The money keeps building interest. When i ask for monthly payment, he speaks to me rudely. Based on our agreement which he signed, he was supposed to finish paying this money by July 2024. It is October 19, 2024 and he is yet to pay. Can i bring this to court? If so, how? And do i need a lawyer? How can i get one as i am not Estonian. Thank you

Tsiviilasju lahendavad Eestis maakohtud. Et kohtu kaudu nõuet maksma panna tuleb esitada kohtule seaduses sätestatud nõuetele vastav hagiavaldus. Maakohtusse pöördumisest saab rohkem lugeda https://www.juristaitab.ee/et/maakohtusse-poordumine

Menetlus kohtus toimub eesti keeles ja kasulik on tunda ka Eesti Vabariigi siseriiklikku õigust. Kui Te ise ei valda keelt ja ei tunne ka Eesti Vabariigi õigust, soovitan algatada menetlust ja osaleda selles esindaja kaudu ja kaasabil. Esindajaks võib olla advokaat aga ka jurist, kes ei ole Advokatuuri liige ent vastab kohtus esindamiseks kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele.

Tere! Olen esitanud hagiavalduse abielu lahutamiseks. Ühisvara ei ole, elame aastaid eraldi. Abikaasa ei ava seda teadet ja pole teadet ka paberkandjal kätte saanud. Väldib teadlikult. Teab, et soovin lahutust. Kaua kohus ootab? Kas ma ei saagi lahutust? Mis pean edasi tegema? Ette tänades!

Kohus peab kostjale hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega isiklikult kätte toimetama. Kui tavapärane kättetoimetamine ei ole õnnestunud võite näiteks taotleda kohtult dokumendi kättetoimetamist Teie enda korraldamisel.  Menetlusosaline, kelle esitatud menetlusdokument tuleb kätte toimetada või kelle huvides on muu menetlusdokumendi kättetoimetamine, võib kohtule sellise taotluse esitada. Menetlusdokumendi võib sellise taotluse alusel kätte toimetada üksnes kohtutäituri vahendusel (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 315¹ lg 1).

Hagi laste isa vastu elatise nõudes. Menetluse algus kuupäev 3.04.23 Aasta jooksul ei ole laste isa menetlusdokumente vastu võtnud. Esimest korda saadeti need talle emailiga (mille ta kätte sai kuna tegi ühekordse ülekande sisuga kohtu rahad). Seega ma tean, et ta on neid dokumente näinud. Kui dokumendid on saadetud tähitult, siis pole ta neid vastu võtnud. Samuti on ta vahetanud aadressi. Kohus on püüdnud teda telefoni teel kätte saada aga ta ei ole kõnedele vastanud. Mida ma peaksin edasi tegema. Kas menetlus jääbki niiöelda ootele kuni lapsed saavad täisealiseks? Kas ma peaks palkama advokaadi või millised järgmised sammud oleksid vajalikud?

Teie saate omalt poolt menetlusdokumendi kättetoimetamisele kaasa aidata, andes kohtule informatsiooni isiku tegeliku elu- ja töökoha kohta. Kohtul on võimalik menetlusdokument kätte toimetada ka näiteks kohtutäituri vahendusel, ent selleks tuleb teha kohtule taotlus. Kui menetlus on jäänud venima, võiks tõepoolest olla abi esindaja palkamisest, kes saaks selgitada välja võimalikud kasutamata viisid menetlusdokumentide kättetoimetamiseks ja teha kohtule Teie eest ja nimel vastavad taotlused.