Registrisse tehakse kanne ettevõtja avaldusel, kohtulahendi alusel või muul seaduses sätestatud alusel. Ettevõtja on kohustatud registripidajale esitama kande aluseks olevad ja seaduses sätestatud muud dokumendid, samuti allkirjanäidised, ehk siis kannete tegemisel registrisse tuleb arvestada, et täidetud oleksid seadusest tulenevad nõuded nii esitatava avalduse kui ka nende lisade kohta. Samuti peab olema tasutud riigilõiv.

Kõigi Eesti piirkondade kinnistus- ja registriasju haldab Tartu Maakohtu juurde kuuluv kinnistus- ja registriosakond, Tartu Maakohtu registriosakonna kontaktandmed.

Äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut peavad kohtu kinnistus- ja registriosakonnad, mille tööpiirkond on kogu Eesti. Registriosakond peab äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit ja kommertspandiregistrit. Kinnistusosakond peab kinnistusraamatut ja laevakinnistusraamatut.

Äriregistrisse kantud andmete muutumisel tuleb viivitamata esitada avaldus äriregistrisse kantud andmete muutmiseks. Avalduse saate esitada e-äriregistri kaudu.

Laevad tuleb registreerida laevakinnistusraamatus. Rohkem infot selle kohta, millised laevad tuleb registreerida ja mida selleks tegema peab, leiate Justiitsministeeriumi Laevakinnistusraamatu veebilehelt.

Pankrotiasju menetlevad maakohtud. Eestis on neli maakohut: Harju Maakohus, Viru Maakohus, Tartu Maakohus ja Pärnu Maakohus. Igal maakohtul on mitu kohtumaja, mis asuvad maakohtu tööpiirkonnas. Täpsemalt vaata elektroonilisest Riigi Teatajast justiitsministri 27.10.2005 määrust nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad“.

Küsimused, mis puudutavad avalduse koostamise tehnilist poolt ettevõtjaportaalis, tuleb esitada ettevõtjaportaali kasutajatoele (nende kontakt). Sisulised küsimused, st et millise avalduse pean esitama, millised dokumendid pean lisama, tuleb esitada registriosakonnale (nende kontakt).

Juhatuse liikmete valimiseks ja tagasikutsumiseks pädev organ (koosolek või nõukogu) peab vastu võtma juhatuse liikmete ametiaja pikendamise otsuse. Ametiaja pikendamise otsuse saab teha juhul, kui volitused ei ole veel lõppenud. Juhatuse liikme ametiaja pikendamist ei või otsustada varem kui üks aasta enne ametiaja kavandatavat möödumist. Kui volitused on lõppenud, tuleb juhatuse liikmed uuesti valida ja järgida seaduses või põhikirjas selleks sätestatud protseduuri.

Maakohtud vaatavad esimese astme kohtuna läbi tsiviilvaidlusi. Tsiviilvaidluste ring on väga lai ja sinna kuuluvad erinevatest lepingutest ja võlasuhetest tulenevad vaidlused, perekonna- ja pärimisasjad, asjaõigust puudutavad vaidlused, äri- ja mittetulundusühingute tegevuse ja juhtimise küsimused, pankrotiasjad ning tööõiguse küsimused.

Kuidas maakohtusse pöörduda?