Tere! Vajan abi hagi koostamiseks kohtus lahutamiseks. Abikaasa pole nõus notaris lahutama, kodus vaimne vägivald. Meil on 3 last. Abielul on varalahususe leping, meil on 3 autot ja maja. Mees keeldub välja kolimast, kuigi maja on minu oma. Elame eraldi tubades. Mina olen hetkel tóötu ja lastega kodune- vanused 5,6,8. Soovin abi hagi koostamiseks ja abielu lahutamiseks kohtus. Ma ei saa kõige sellega üksi enam hakkama. Abielu purunes jäädavalt 09.05.2026 Käime pereteraapias.

Tere! Mure on mõistetav, ent paraku Jurist Aitab portaali vahendusel hagi koostamisega me Teid aidata ei saa. Hagi abielu lahutamiseks saate esitada ka iseseisvalt, täpsemalt saate hagiavalduse vormiga tutvuda siit:

https://www.kohus.ee/dokumendid-ja-vormid/hagiavaldus-abielu-lahutamiseks 

Peaksite kohtule koostatavas avalduses (nt näidisvormi IV peatüki "Lahutamine" keskmises lahtris) täiendavalt märkima ka seda, et soovite esialgse õiguskaitse korras reguleerida abikaasade ühise eluaseme kasutust selliselt, et maja jääks Teie ja laste ainukasutusse ja et abikaasa peaks menetluse ajaks välja kolima (aluse selleks annab perekonnaseaduse § 23 lg 1). Lisage kindlasti ka kirjeldus ja tõendid, mis toetavad argumenti, et eluase peaks jääma just Teie ainukasutusse (omandiõigus, vaimne vägivald, Teie rahaline seis vmt). Juhin tähelepanu, et kohus saab eluaseme kasutamist reguleerida üksnes lahutusprotsessi ajaks. Ent juhul, kui pärast lahutust püüab endine abikaasa jätkuvalt kõnealusesse elamisse siseneda, teeb ta seda suurima tõenäosusega ilma õigusliku aluseta, millisel juhul võib abi olla politsei kaasamisest.

Kui olukord on vaimselt vägivaldne, tasub samaaegselt kaaluda ka lähenemiskeelu taotlemist (sellekohane soov ja põhjendused, olemasolul ka tõendid (nt messengeri-vestlused, SMS-d vmt) tuleks samuti sinna avaldusse kirja panna). Kuigi käesoleva portaali vahendusel me Teid hagi koostamisega aidata ei saa, võib nõu saamiseks pöörduda ka lähimasse naiste tugikeskusesse, kus teatud juhtudel saab ka tasuta õigusnõustamist, sh abi kohtudokumentide koostamiseks.

Mistahes füüsilise vägivalla puhul soovitan tungivalt koheselt välja kutsuda politsei ja fikseerida vigastused.

Tere.Abielulahtus. Enne abiellumist oli mul kinnisvara, mis abielu ajal sai realiseeritud ning ostetud ühine kodu. Mis õigused mul nüüd on kui käes on lahutus. Enne abiellumist mehe ainus vara oli auto ja mootorratas. Minu kinnisvara müügist on praegune kodu üles ehitatud. Meil on 4 last ning vahepealse aja on olnud abikaasa pere ülalpidaja. Mis on minu järgmised sammud, millised õigused mul on, kuidas edasi toimetada. Hetkel on kokkulepe, et kuna lapsed on praeguses kohas seotud siis jagame lapsi siin elukohas, roteerudes nädala kaupa. Minul oleks aga vaja uus elukoht soetada ja mis variandid on kui praegust elukohta ei saa müüa, kas abikaasa peaks minu osa hüvitama. Aitäh

Kui teil ei olnud abieluvaralepingut ja kehtis tavapärane varaühisus, siis abielu ajal omandatud kodu on üldreeglina ühisvara ning seda jagatakse lähtekohana võrdselt. Samas võib teil olla õigus nõuda, et teie enne abiellumist kuulunud kinnisvara müügist uue kodu soetamisse või ehitamisse pandud lahusvara väärtust arvestataks teie kasuks. Kui kodu ei saa või ei soovita müüa, on üks tavapärane lahendus see, et kodu jäetakse ühe abikaasa omandisse ja teine saab rahalise hüvitise. Laste praegune elukorraldust on võimalik kokkuleppeliselt jätkata, kuid vara jagamine ja lastega seotud kokkulepped tasub vormistada selgelt ja tõendatavalt.

Teie esitatud kirjeldusest nähtub tegelikult kaks eraldi teemat: 1) abieluvara jagamine ja 2) laste elukorraldus pärast lahutust. Vara poolelt on oluline põhireegel see, et abielu ajal omandatud vara kuulub üldjuhul ühisvara hulka, kuid enne abielu teile kuulunud kinnisvara on teie lahusvara. Kui te kasutasite selle lahusvara müügist saadud raha ühise kodu ostmiseks, ehitamiseks või olulisteks parendusteks, ei tähenda see automaatselt, et kogu praegune kodu muutub ainult teie omaks, kuid see võib anda teile nõude, et seda panust arvestataks ühisvara jagamisel teie kasuks. Riigikohtu selgituse järgi ei hüvitata sellisel juhul lihtsalt kunagi sisse pandud summat üks-ühele, vaid hinnatakse lahusvara panuse väärtust seoses konkreetse vara soetamisega. Praktikas tähendab see, et kui teie lahusvara arvel rahastati märkimisväärne osa praegusest kodust, võib see mõjutada teie osa suurust või seda, kui suur hüvitis teile peaks kuuluma, kui kodu jääb abikaasale. Kui kodu ei saa müüa, siis ei tähenda see, et jagamine oleks võimatu. Ühisvara hulka kuuluva kinnisasja võib jagada nii, et see jäetakse ühe abikaasa omandisse ja talle pannakse kohustus maksta teisele abikaasale välja õiglane hüvitis. Selleks on tavaliselt vaja kindlaks teha kinnisvara praegune turuväärtus, laenukohustused ning see, kui suures ulatuses oli kodu soetamisel kasutatud teie lahusvara. Laste osas on teie praegune roteeruv nädal-nädal lahendus põhimõtteliselt võimalik, kui see toimib laste huvides ja mõlemad vanemad on sellega nõus. Kuna teil on vaja uus elukoht soetada, tasub laste elukorralduse osas läbi mõelda, kas senine süsteem jääb päriselt toimima või on vaja määrata laste püsivam elukoht, suhtluskord, kulude jaotus ning ülalpidamise korraldus. Kui kokkulepe hakkab murenema, on mõistlik enne kohtusse pöördumist proovida perelepitust ja vajadusel kaasata kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja.

Tere  meil abikaasaga lahutus pooleli 12 mai saab lahutus algiriastatud. Aga meil on ühisvara kuidas seda siis jagama peaks hakkama? Ja kui mina olen maja laenu maksja et lapsel oleks kodu kus olla kas sellest piisab et alimente minult mitte nõuda? Eluaseme laen on üle 500saja euro kuus. Ja pean oma üüre ka maksma kus mina täna elan. Et panustan lapse heaolu et tal oleks kodu kus kasvada. Või mis selle lahutusega kaasneb? Kui eks nõuab et lapse hooldusõigusest loobun mis sellega kaasneb? Kas lapsega seonduvad kulud jäävad ikka? Mul on minu vanas kodus veel asju mida ex mulle tagasi ei anna. Mis ei ole soetaud abiellu ajal mis ma tegema peaks?

Kokkuvõtlikult: ühisvara (abielu ajal soetatud vara ja laenud) jagatakse üldjuhul võrdselt ja poole kokkuleppega. Enne abielu omandatud asjad on Teie lahusvara ja eksil ei ole õigust neid kinni hoida. Maja laenu maksmine ja lapsele kodu tagamine ei vabasta Teid lapse ülalpidamiskohustusest, küll võib seda arvestada elatise suuruse määramisel. Hooldusõigusest „loobumine” elatise maksmise kohustust ei kaota – lapsega seotud kulud jäävad igal juhul mõlemale vanemale vastavalt seadusele. Selgitan nüüd kõike seda lähemalt, kuigi ilmselt oleks Teil mõistlik pöörduda konsultatsiooni saamiseks ka vahetule õigusnõustamisele. Seda seetõttu, et Teil on päris mitmeid erinevaid probleeme, kus ühe küsimuse lahendamisest (näiteks maja omandiõiguse küsimusest) võib sõltuda teise küsimuse vastus (nt elatise maksmise kohustuse suurus või õigus nõuda abikaasalt kasutuseeliseid).

Ühisvara ja lahusvara eristamine
Kui teil oli tavaline varaühisus, siis kõik abielu ajal soetatud asjad ja õigused (sh tavaliselt ka eluasemelaenuga ostetud maja) on ühisvara, mis jagatakse pärast varasuhte lõppu (st abielu lahutamisel) üldjuhul võrdselt, kui ei lepita teisiti. Kui vaja, müüakse maja maha ja müügist saadud raha jaotatakse võrdselt.

Asjad, mis olid Teie omandis enne abiellumist või mis said ka abielu kestel Teie omaks tasuta (nt kink, pärandus), on üldjuhul Teie lahusvara. Nende puhul ei ole eksil õigust neid endale jätta.
Kui eks hoiab kinni Teie lahusvara (nt isiklikud asjad, mis on selgelt enne abiellumist ostetud või kingitud), on Teil õigus neid nõuda tagasi. Kui kokkuleppele ei saa, on võimalik pöörduda kohtusse asja väljaandmise nõudega.

Kuidas ühisvara jagada
Eelistatud on pöörduda notarisse ja jagada ühisvara seal: kokkuleppes kirjeldate, kellele jääb maja, kuidas jagunevad laenukohustused, milline vara kellele jne. Lasete vormistada soovi korral ka maja omandiõiguse üleandmise (st et ei ole enam ühiselt abikaasade ühisvara, vaid on ühisvara jagamise järgselt Teie ainuomandis).

Kui kokkuleppele ei jõua, võib kumbki teist esitada kohtule ühisvara jagamise avalduse. Ühisvara jagamise avalduses kirjutate, kuidas Teie arvates ühisvara jagunema peaks. Kohus lähtub põhimõttest, et osad on võrdsed, kuid arvestab ka näiteks lapse huvidega ja sellega, kes jääb perekonna endisesse eluasemesse.

Laenud jagatakse samuti – kas nii, et üks võtab kohustuse üle ja kompenseerib teisele, või proportsionaalselt vastavalt vara jaotusele.

Kodulaen ja elatis 
Seadus näeb ette, et mõlemal vanemal on kohustus last ülal pidada, sõltumata sellest, kas nad elavad koos või lahus. Elatis on lapse õigus, mitte ema õigus „kauplemiseks”. Põhimõte: lapse igapäevaste kulude (elamine, toit, riided, kool, huviringid jne) katmine on mõlema vanema kohustus; vanem, kelle juures laps igapäevaselt elab, katab reeglina kulusid vahetult; lahus elav vanem maksab tavaliselt elatist rahas.

Riigikohtu praktika järgi ei loeta automaatselt kogu eluasemelaenu makset lapse ülalpidamiskuluks; miinimumelatis on mõeldud muu hulgas katma ka lapse eluasemekulu, mitte ära maksma kogu laenumakset. Laen võib erandlikult teatud osas arvesse tulla lapse eluasemekuluna, kui on tõendatud, et see konkreetne kulu on otseselt vajalik lapse mõistliku elamispinna tagamiseks ja muidu lapse eluase tõsiselt kannataks, aga see EI tähenda, et laenu maksmine asendab elatise täielikult – enamasti mitte. Ainuüksi see, et maksate suurt laenu ja üüri, ei ole tavaliselt piisav, et elatis täielikult ära jääks – pigem võib teatud juhtudel mõjutada elatise suurust, kui on korralikult tõendatud ja lapse vajadusi arvestatud.See tähendab, et mingis osas tuleb elatist lapsele siiski tasuda. 

Hooldusõigusest „loobumine”
Eestis ei saa vanem lihtsa avaldusega „loobuda” hooldusõigusest nii, et ta vabaneks lapse ülalpidamiskohustusest.
Hooldusõigust saab muuta kohtus – näiteks ühishoolduselt emale ainuhoolduse andmine – kui see on lapse huvides. Ka siis jääb lapse ülalpidamise kohustus mõlemale vanemale.
Hooldusõiguse piiramine või lõpetamine võib oluliselt vähendada Teie otsustusõigust lapse elu olulistes küsimustes (haridus, tervishoid, elukoht), samuti suhtlusvõimalusi, kuid ei kaota elatisekohustust. Sageli pigem halvendab see vanema positsiooni osaleda lapse elus , ilma et rahaline „kulu” lapsele väheneks.

Teie asjad endises kodus
Enne abielu soetatud asjad ja isiklikud tarbeesemed on üldjuhul Teie lahusvara. Eks ei tohi neid „pantvangis hoida”.
Kuidas tegutseda:
üritage esmalt kirjalikult (nt e-postiga) kokku leppida, millal saate oma asjadele järele minna - kui maja on endiselt kinnistusraamatu kande järgi ka Teie omandis, siis on Teil õiguslik alus siseneda majja ja võtta oma asjad ära ka ilma eksi "loata" (vajadusel kaasake politsei).
Kui eelnev peaks ebaõnnestuma, siis õiguslikult muud üle ei jäägi, kui esitada hagi kohtusse eseme väljaandmiseks. Hagis tuleb tõendada, et konkreetsed nõutavad asjad kuuluvad lahusvara või isiklike tarbeesemete hulka.

Palun andke nõu, 1) kui soovin lahutada pikaajalist abielu, ühe poole soovil (suure tõenäosusega teine pool seda ei soovi), siis mis on minu võimalused, et mitte minna kohtusse? 2) kuidas valmistuda ette mu abikaasa ettearvamatuks käitumiseks (kuidas kaitsta oma asju)? 3) kuidas kiirendada abielu lahutust (kohtusse minnes kestab see alates 6 kuust kuni aastani)? 4) kuidas saan kaitsta oma vara (meil on ühisvara)? 5) millal (see peab juhtuma) ja kuidas saan kindel olla, et mu abikaasa kolib mulle kuuluvast kodust välja?

Juhul, kui abikaasa ei nõustu abielu lahutamisega abikaasade kokkuleppel, ei saa abielulahutust vormistada notari juures või perekonnaseisuametis, st abielu lahutamine on sellisel juhul võimalik vaid kohtus. Oma vara saate kaitsta sellisel moel, et eristate ühis- ja lahusvara. Vara päritolu kohta tuleks koguda kohased tõendid (tõendid mis tõendavad soetamise aega ja vara maksumust; ühis ja lahusvara nimekiri jms näiteks). Lahutust kohtus aitab võimalikult kiirendada see, et enne abielulahutuse ja vara jagamise nõudega kohtusse pöördumist on hageja kogunud asjakohased tõendid ja et vaidlusküsimusi oleks võimalikult vähe. Teise abikaasa väljakolimine teie nimel olevast kodust sõltub sellest, kas on tegu perekonna ühise eluasemega ning kas see kuulub teie ühisvarasse või on tegu lahusvaraga. Arvetades asjaoluga, et peate tõenäoliseks, et abikaasa abielu lahutamisega ei nõustu, saate oma abielu lahutada vaid kohtu poole sellekohase hagiga pöördudes.

Tere, kirjutan järgmise küsimusega. Vajan õigusabi abielu lahutamise avalduse esitamiseks kohtusse, kuna olen juba korduvalt püüdnud oma abikaasast lahutada. Viimane kord oli meil aeg määratud 9. kuupäevale, teisipäevale. Me tulime koos kohale, kuid tema ei läinud perekonnaseisuametisse sisse. Olen juba pikka aega üritanud lahutust saada, kuid ta ei anna lahutust. Meil on ühine laps, poeg, kes saab juulis 10-aastaseks. Lapsel on diagnoos. Vajan konsultatsiooni või abi avalduse koostamisel kohtule abielu lahutamiseks ühepoolselt, kuna ma olen proovinud seda ise veebilehe kaudu teha, kuid see ei õnnestunud. Aitäh. 

Kui abikaasa ei tule perekonnaseisuametisse lahutust vormistama ega ole nõus lahutama, on võimalik esitada kohtusse hagi abielu lahutamiseks ühe abikaasa (Teie) poolt. Kohus saab abielu lahutada ka siis, kui teine pool ei anna nõusolekut, kui on selge, et abielusuhted on lõppenud. Abielu ei pea jääma kehtima ainult seetõttu, et teine abikaasa „ei anna lahutust“. 

Juhul, kui veebilehe (e-toimik.ee?) kaudu Teil hagi esitamine ei õnnestunud, saate selle kohtule esitada ka e-posti teel. Kohtute menetlusposti e-aadressid on leitavad siin: https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/kuidas-kohtuga-uhendust-votta 

Kohtule saadetav hagiavaldus peab olema allkirjastatud ja sellest peab nähtuma vähemalt järgmine:

1) poolte(Teie ja abikaasa) nimed, kontaktandmed, isikukoodid;

2) selgelt väljendatud taotlus, mida soovite (nt "palun lahutada minu ja X abielu");

3) faktilised asjaolud lühidalt ja loogiliselt: millal ja kus abielu sõlmiti, kui kaua on abielulised suhted katkenud, kas elate lahus, kas on olnud kestev konflikt, miks ei ole enam võimalik abielu jätkata;

4) tõendid (nt e-kirjad perekonnaseisuametiga, SMS-d - need võite eraldi manustena kaasa panna hagiavalduse juurde);

5) tasuge ära ka riigilõiv 100 eurot (vt täpsemaid maksejuhiseid siit: https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskulud-ja-menetlusabi/riigiloivu-tasumine-ja-tagastamine ) ja lisage maksekorralduse tõend sama e-kirja manusesse.

Minu elamisluba on abielu alusel (see aegub kahe aasta pärast). Vastan iseseisva elamisloa taotlemise nõuetele: stabiilne töökoht, tervisekindlustus, olen olnud abielus üle 3 aasta ja elan alaliselt Eestis. Ma olen lahku minemas; kas te soovitate mul enne lahutuse vormistamist taotleda iseseisvat elamisluba?

Küsija palub anda edasiseks tegutsemiseks soovitusi, kuid täpseid asjaolusid teadmata ei ole artikli kaudu soovitusi võimalik anda. Eestis reguleerib välismaalaste elamisloa taotluste esitamise aluseid ja korda Välismaalaste seadus (VMS). Küsija selgitustel sai ta tähtajalise elamisloa seoses elama asumisega Eesti kodanikust abikaasa juurde. Kui abikaasad kavatsevad abielu lahutada, siis langeb selle elamisloa andmise alus ära ning elamisluba võidakse abielu lõppemise tõttu tunnistada kehtetuks (VMS § 146). Seadus võimaldab elamisluba taotleda ka üldistel alustel. Selleks peaks küsija riigile esitama isikliku taotluse ning vastama taotletava elamisloa liigi nõuetele (näiteks töötamiseks, õppimiseks jne). Küsija saab elamisloa liikidest ja nende taotlemisega seotud nõuetest ülevaate Politsei- ja Piirivalveameti kodulehe kaudu: https://www.politsei.ee/et/juhend/elamisloa-taotlemine/taotlemine

Tere, Sooviksin küsida järgmist: Ukraina kodanik soovib abielluda Eesti kodanikuga. Ta on elanud Eestis üle 6 aasta, kuid tema perekonnaseisuandmed puuduvad rahvastikuregistris. Tallinna Perekonnaseisuameti lehel on kirjas: “Juhul, kui abielluja elukoht on registreeritud Eestis rohkem kui kuus kuud, aga rahvastikuregistris puuduvad andmed perekonnaseisu kohta, tuleb esitada perekonnaseisu kinnitav dokument või abieluvõimetõend.” Ukraina saatkond ei väljasta abieluvõimetõendeid. Küsimus: Millist dokumenti või tõendit aktsepteeritakse perekonnaseisu kinnitamiseks juhul, kui abieluvõimetõendit ei ole võimalik saada, et abielu registreerida? Kas piisab näiteks isiklikust kinnituskirjast koos passi ja elamisloa koopiaga, või on vaja midagi muud?

Kui välisriigi kodanikul puuduvad rahvastikuregistris andmed, siis abiellumise takistuste puudumist ei saa tõendada isikliku kinnituskirjaga, vaid vaja on perekonnaseisuametniku kinnitust või abieluvõimetõendit või kohtu luba.  Abieluvõimetõend on abielluja elukoha- või kodakondsusriigi väljastatud dokument, millega tema elukoha- või kodakondsusriigi pädev asutus kinnitab, et isikul puuduvad takistused abielu sõlmimiseks tema elukoha- või kodakondsusriigi õiguse järgi. 
Riik kontrollib abieluvõimetõendi alusel abielluda soovijal abiellumiseks takistuste puudumist. Perekonnaseisutoimingute seaduse § 39 kohaselt juhul, kui välisriigi kodanik on elanud Eestis üle kuue kuu, kuid kes ei saa mõjuval põhjusel abieluvõimetõendit esitada, võib pöörduda avaldusega kohtu poole, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida ning taotleda kohtult luba abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Kohtu antud luba kehtib kuus kuud. Seega antud juhul tuleb loa saamiseks pöörduda kohtu poole, kohtule tuleb tõendada abieluvõimetõendi esitamata jätmise mõjuva põhjuse esinemist. 

Soovin vara juurdekasvu tasaarvestuse abieluvormi paremini mõista ning palun teilt abi näidete läbi töötamisel. Lihtsuse mõttes kõikide näidete puhul abikaasa 2 alustas ja lõpetas 0 euroga. Näide 1: Abikaasa 1 alustas 0 euroga ning läbi palgatöö on tal abielu lõpus kontol 1000 eurot. Juurdekasvu tasaarvestuseks maksab ta abikaasa 2-le 500 eurot? Näide 2: Abikaasa 1 alustas 0 euroga kontol ja abielu eelsest ajast korteriga väärtuses 100 000 eurot. lahutades on tal 0 eurot kontol ja seesama korter on väärtusega 200 000 eurot. Kui palju maksab ta abikaasa 2-le? Näide 3: Abikaasa 1 alustas 0 euroga kontol ja ja abielu eelsest ajast ettevõttega väärtuses ~10 000 eurot. Abielu vältel ta töötas ettevõtte juhina miinimumpalga eest ja kasvatas ettevõtet. Lahutuse ajaks on ta kontol 1000 eurot ning ettevõtte väärtus on ~110 000 eurot. Kui palju maksab ta abikaasa 2-le?

Kui abiellumisel on valitud või abieluvaralepinguga seatud vara juurdekasvu tasaarvestus, siis tasaarvestatakse abikaasade vahel kummagi abikaasa varale varasuhte kestel lisandunud osa (soetisvara), kusjuures vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhe ei mõjuta abikaasade varaliste õiguste kuuluvust, mille abikaasa oli omandanud enne varasuhte jõustumist või mille abikaasa omandab varasuhte kestel (Perekonnaseadus (PKS) § 40).
Seega vara juurdekasvu tasaarvestuse puhul on oluline mõista, et omandatav vara saab olema selle abikaasa oma, kelle nimele vara omandatatakse. Lahutuse korral ei teki teisel abikaasal nõuet omandile. Küll aga võib tekkida abikaasal rahaline nõue juurdekasvu (ehk soetisvara) pealt. St abielu lõppedes selgitatakse välja mõlema abikaasa soetisvara ning kui ühe abikaasa soetisvara osutub suuremaks  teise abikaasa soetisvarast, siis see abikaasa, kelle soetisvara osutus suuremaks kohustub tasuma teisele abikaasale pool soetisvarade väärtuse vahest.
Seega valemina suurem soetisvara miinus väiksem soetisvara jagada 2-ga. 
PKS § 47 annab soetisvara mõiste. Soetisvara on vara, mille võrra abikaasa koguvara ületab tema põhivara. Kui koguvara osutub väiksemaks kui põhivara, loetakse soetisvara võrdseks nulliga.
Seega valemina koguvara (s.o varade turuväärtus (abielu lõpu seisuga) pluss rahalised õigused miinus kohustused) miinus põhivara (vara, mis oli abielu alguses) võrdub soetisvara (kusjuures, kui koguvara jääb alla põhivara, siis loetakse soetisvara väärtuseks 0).
PKS § 48 annab koguvara mõiste. Koguvara on varasuhte lõppemise seisuga abikaasale kuuluvate asjade hariliku väärtuse (TsÜS § 65 kohaselt on eseme harilik väärtus selle kohalik keskmine müügihind (turuhind)) ning rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste rahas väljendatav summa. (2) Abikaasa koguvarale arvestatakse juurde summa, mille võrra see vara on vähenenud seetõttu, et abikaasa pärast vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte tekkimist: 1) on teinud kinkeid, mis ei tulene tema kõlbelisest kohustusest või viisakusreeglite järgimisest, 2) on raisanud vara või 3) on teinud tehinguid eesmärgiga seada teine abikaasa soetisvara tasaarvestamisel halvemasse olukorda. Eelnevas lõikes nimetatud summat ei arvestata koguvarale juurde, kui selline vara vähendamine on aset leidnud rohkem kui 1 aasta enne varasuhte lõppu või kui teine abikaasa kingete või tehingute tegemise või vara raiskamisega nõus oli. 
PKS § 49 annab põhivara mõiste. Abikaasa põhivara koosneb: 1) varast, mis kuulus abikaasale vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte jõustumise hetkel; 2) varast, mille abikaasa on omandanud varasuhte kestel kinke, muu tasuta käsutuse või pärimise teel; 3) talle tervisekahjustuse ja kehavigastuse tekitamisest tulenevatest õigustest; 4) talle riikliku ja kohustusliku pensionikindlustuse alusel kuuluvatest õigustest; 5) tema põhivara hulka kuuluva eseme või õiguse alusel omandatud varast, sealhulgas põhivaraga tehtud tehinguga omandatud varast ning varast, mille ta omandab hüvitisena või vastutasuna tema põhivara hulka kuuluva eseme võõrandamise, hävimise, rikkumise või äravõtmise eest. (2) Põhivara hulka ei arvata neid kulutusi, mille kumbki abikaasa on vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte kestel varalt kasu saamiseks töö või varaliste soorituste näol teinud (vajalikud ja kasulikud kulutused). Niisuguste kulutuste väärtus arvestatakse selle abikaasa soetisvara hulka, kelle põhivara esemega seoses on kulutused tehtud. (3) Selle vara väärtus, mille kuulumist abikaasa põhivara hulka ei ole tõendatud, arvatakse tema soetisvara hulka.

Sinu näidete puhul:

Näide 1: Abikaasa 1 alustas 0 euroga ning läbi palgatöö on tal abielu lõpus kontol 1000 eurot. Juurdekasvu tasaarvestuseks maksab ta abikaasa 2-le 500 eurot?

Abikaasa 1:
Põhivara = 0 €
Koguvara = 1000 €
Soetisvara = 1000 – 0 = 1000 €

Abikaasa 2:
Soetisvara = 0 €

Tasaarvestus:
(1000−0)/2=500

Näide 2: Abikaasa 1 alustas 0 euroga kontol ja abielu eelsest ajast korteriga väärtuses 100 000 eurot. lahutades on tal 0 eurot kontol ja seesama korter on väärtusega 200 000 eurot. Kui palju maksab ta abikaasa 2-le?

Abikaasa 1:
Põhivara = 100 000 € (korter enne abielu)
Koguvara = 200 000 € (korteri väärtus lahutuse ajal)
Soetisvara = 200 000 – 100 000 = 100 000 €

Abikaasa 2:
Soetisvara = 0 €

Tasaarvestus:
(100 000−0)/2=50 000

Näide 3: Abikaasa 1 alustas 0 euroga kontol ja abielu eelsest ajast ettevõttega väärtuses ~10 000 eurot. Abielu vältel ta töötas ettevõtte juhina miinimumpalga eest ja kasvatas ettevõtet. Lahutuse ajaks on ta kontol 1000 eurot ning ettevõtte väärtus on ~110 000 eurot. Kui palju maksab ta abikaasa 2-le.

Abikaasa 1:
Põhivara = 10 000 € (ettevõte)
Koguvara = 111 000 € (ettevõte 110 000 € + raha = 1000 €)
Soetisvara = 111 000−10 000=101 000 €

Abikaasa 2:
Soetisvara = 0 €

Tasaarvestus:
(101 000−0)/2=50 500

Soov lahutada abielu. Abikaasal kehtiv elamisluba vähem kui 3 aastat. Ühine laps. Kas lahutuse jõustumisel elamisluba, mis on taotletud abikaasa juurde elamiseks, kaotab kehtivuse ja abikaasa peab riigist lahkuma?

Seda reguleerib Välismaalaste seaduse § 146 lg 1 p 2, mis ütleb, et abikaasa juurde elama asumiseks antud tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks, kui abielu on lõppenud. Seega vastus Teie küsimusele on "jah". 

Aga kui tal on Eestis töökoht, siis on tal võimalik taotleda tähtajalist elamisluba töötamiseks. Seda reguleerib sama seaduse § 176² 

Tere päevast! Rohkem kui kolm kuud tagasi esitasime kohtule avalduse abiellumiseks abielluvõimetõendita, kuna abikaasa riigis antud dokumendi ei väljasta. Avaldus on juba kolm kuud seisundis „menetlusse võtmine otsustamisel“. Kas nii pika avalduse läbivaatamise aja tõttu on võimalik kohtule kaebus esitada ning kuidas seda teha? Perekonnaseisuametis öeldi, et menetlus võtab aega umbes üks kuu, avalikes allikates on märgitud, et kuni kaks kuud. Kohtus öeldi meile, et menetlusele ei ole üldse mingeid tähtaegu kehtestatud. Abielu sõlmimise avaldus perekonnaseisuametis kehtib vaid 6 kuud, mistõttu tekivad kartused täiendavate kulude ja plaanide nurjumise osas. Kas sellist menetluse põhjendamatut venitamist võib käsitada abiellumisvabaduse piiramisena? Aitäh!

Abieluvõimetõend on abielluja elukoha- või kodakondsusriigi väljastatud dokument, millega tema elukoha- või kodakondsusriigi pädev asutus kinnitab, et isikul puuduvad takistused abielu sõlmimiseks tema elukoha- või kodakondsusriigi õiguse järgi (perekonnaseisutoimingute seaduse  39). Kui abielluja ei saa abieluvõimetõendit mõjuval põhjusel esitada, tuleb pöörduda avaldusega kohtu poole ja taotleda luba abiellumiseks ilma abieluvõimetõendita. Küsimuse kohaselt kohus alles menetleb esitatud avaldust, seetõttu tuleb esmalt kohtulahend ära oodata. Menetluse kestuse põhjuste kohta andmed puuduvad, seetõttu ei saa eeldada menetluse põhjendamatut venitamist. Kohtule ei ole seadusega kehtestatud loa taotluse menetlusaega ja menetluse kestus ei mõjuta kohtu poolt antava loa kehtivust. Abielu saab sõlmida pärast kohtult loa saamist ning luba abiellumiseks ilma abieluvõimetõendita kehtib kuus kuud. Antud juhul ei ole loa kuuekuuline tähtaeg veel alanud.