Eesti kodanik soovib abielluda Pakistani kodanikuga, kes elab juba mitmendat aastat Eestis ajutise elamisloa alusel. Pakistani kodanikul puuduvad aga Eesti rahvastikuregistris sünniandmed ja perekonnaseisuandmed. Oleme hankinud tema sünnitunnistuse originaali ja vastavate Pakistani ametkondadede poolt atesteeeritud tõlke, samuti vastava ameti poolt vandetunnistuse, et tegemist on vallalise isikuga. Perekonnaseisuamet keeldus dokumente vastu võtmast, kuna need oli tarvis eelnevalt Välisministeeriumis legaliseerida. Välisministeerium keeldus aga dokumente legaliseerimast, kuna need polnud "apostillitud". Kuna ükski saatkond ei saa neid dokumente apostillida, siis oleme jõudnud järeldusele, et ainus viis nende dokumentide apostillimiseks oleks füüsiliselt Pakistani kohaleminek, mis praeguses geopoliitilises olukorras ei tundu turvaline, rääkimata selle rahalisest ja ajakulust. Kas tõesti ei ole meil mitte mingisugust muud võimalust saada tema sünni- ja perekonnaseisuandmed rahvastikuregistrisse või ilma nendeta abielu registreerimiseks?

Kui Eestis soovib abielu sõlmida välismaalane, peab ta tõendama, et tal on Eestis viibimiseks välismaalaste seaduses nimetatud seaduslik alus. Samuti peab välisriigi elanik esitama abieluvõimetõendi, mis tõendab, et tal pole oma elukohariigi õiguse järgi abielu sõlmimiseks takistusi. Tõend peab kehtima ka abielu sõlmimise päeval. Perekonnaseisuasutusele esitatavad dokumendid peavad olema eesti, vene või inglise keeles. Kui dokumendid on tõlgitud, peab tõlge olema vandetõlgi tehtud. Abielukande aluseks olev välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga, kui välisleping ei näe ette teisiti. 

 Kui välismaalane ei saa mõjuval põhjusel abieluvõimetõendit esitada, võib ta pöörduda tõendita abiellumiseks vajaliku loa saamiseks selle maakohtu poole, kelle tööpiirkonnas soovitakse abielu sõlmida.

Dokumentide apostillimise võimalus on Pakistani Islamivabariigi Suursaatkonnas, mis asub Poolas. Saatkonnas apostillimise kohta saab rohkem lugeda saatkonna veebilehel.

Tere! Mis dokumente peab kohtule esitama välismaa kodanik eesti keelde tõlgituna lisaks allkirjastatud avaldusele, et taodelda kohtu kaudu abiellumise luba kui koduriik ei väljasta abieluvõimetõendit?

 

Kui välisriigis ei väljastata abieluvõimetõendit, on Perekonnaseisutoimingute seaduse § 39 lg 5 alusel õigus pöörduda kohtusse, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida (Tallinnas Harju maakohus, Lubja tn-l) ja taotleda luba abiellumiseks ilma abieluvõimetõendita. Perekonnaseisutoimingute seadus § 39 lg 5 sätestab: „Välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Luba kehtib kuus kuud“. Seega tuleb esitada kohtule avaldus loa saamiseks abiellumiseks ilma abieluvõimetõendita (kohus lahendab asja hagita menetluses). Avaldajaks on isik, kellel on vastavat luba vaja. Avalduses tuleb esitada vastavad asjaolud (kodakondsus, elukoht, miks tõend puudub, perekonnaseis, varasemad abielud, kellega ja millal soovitakse abielu sõlmida jms). Avaldusele tuleb lisada 

1. Avaldaja legaliseeritud sünnitunnistus
2. Koopia avaldaja kehtivast isikut tõendavast dokumendist (kui on olemas siis isikuandmete lehelt, elukohaandmete lehelt, perekonnaseisuandmete lehelt)
3. Eestis viimise alus (reisidokumendi viisaleht)
4. Riigilõivu tasumist tõendav dokument

Kohus võib vajadusel küsida ka muid tõendeid.

Tere! Olen Eesti kodanik, kes on suhtes Türgi noormehega. Nüüd olen lapseootel ja noormees soovib Türgi kultuuri ja kommete kohaselt Türgis abielluda. Millised on minu kui Eesti naise ja tulevase lapse ema riskid Türgis abiellumise osas? Mis õigused on lapse isal sel juhul, kui peaksime tahtma kunagi abielu lahutada? Kas minu vara saab temaga abiellumisel Türgis ühisvaraks? Kas ta saab kuidagi last minult ära võtta?

Türgis abiellumine iseenesest ei saa kujutada endast mingeid riske. Paljude riikide, sealhulgas Eesti, õiguse järgi võivad abikaasad valida, millise riigi õigust nende varasuhetele kohaldatakse. Kohalduva õiguse valik tuleb vormistada notari juures. See tagab õiguse valiku tähtsuse, tähenduse ja tagajärgede teadvustamise. Võimalik on õiguse valik vormistada ka välisriigis, kuid siis peab see olema vormistatud pidades silmas vastavas riigis ettenähtud nõudeid, mis reguleerivad abieluvaralepingute tegemist.

Kui abikaasad pole varalistele õigustele kohaldatavat õigust valinud, siis näevad meie seadused ette, et kohaldub abielu sõlmimise aja seisuga abikaasade ühise elukohariigi, selle puudumisel abikaasade ühise kodakondsuse riigi õigus. Kahe eelmainitu puudumisel kohaldub abikaasade viimase ühise elukoha riigi õigus, kui ühe abikaasa elukoht on endiselt selles riigis. Kui ka kõigil nimetatud alustel endiselt kohalduvat õigust ei selgu, siis kohaldatakse selle riigi õigust, millega abikaasad on muul viisil kõige tugevamalt seotud. Abielu sõlmimise asukohapõhine õigus, mida praktikas peetakse sageli määravaks, saaks kõne alla tulla üksnes siis, kui elukohal ja kodakondsusel põhinevate reeglite alusel kohalduv õigus jääb ebaselgeks - alles siis tuleb vaadata muid seoseid.

Seega ei ole määrava tähtsusega mitte abielu sõlmimise riik vaid abikaasade ühise elukoha riik.

Tere! Minul selline küsimus, et kui inimesel on käimas eraisiku pankroti väljakuulutamine,esimene istung toimus ära ja kohus kuulutas välja eraisikupankroti, Kas sellel kellel see välja nüüd kuulutati on õigus abielluda ennem,kui kõik võlad kaelast n-ö pühitakse või peab ootama 3 aastat ennem,kui võib oma abielu registreerida?

Eraisiku pankroti väljakuulutamine ei piira mingil moel perekonnaseisutoiminguid, sealhulgas abiellumist. Abiellumine on tulevaste abikaasade ühine tahteväljendus edaspidi ühiselt oma elu korraldada ja see ei sõltu nende varanduslikust olukorrast

Abikaasa esitab kohtusse hagi abielu lahutamiseks. Kas teisel abikaasal on võimalus esitada vastuhagi abielu lahutamiseks koos ühisvara jagamisega?

Kui üks abikaasa on kohtuse hagiavalduse esitanud ja nõudnud vaid abielu lahutamist, ei pea teine abikaasa enam abielu lahutamist nõudma vaid saab esitada vastuhagina nõude ühisvara jagamiseks ja esitada taotlus lahendada nõuded samas menetluses.

Tere! Olen Eesti kodanik, kes tahab oma Inglasest elukaaslasega Eestisse kolida. Selleks, et taotleda elamisluba plaanime registreerida oma kooselu. Tahame seda teha esimesel võimalusel kui saabume Eestisse. Vaadates aga eesti.ee lehekülge on meil notari juurde vaja kaasa võtta elukaaslase “Eestis viibimise seaduslikkust tõendav dokument”. Mida see täpselt tähendab? Ma rääkisin migratsiooni nõustajaga ning tema sõnul on mu elukaaslasel õigus olla Eestis 90 päeva viisavabalt ning alles kui selle aja jooksul ei ole saanud vastust elamisloa taotlemise kohta peab ta viisa taotlema. Seega mis dokumendi peaks mu elukaaslane notari juures esitama?

Millised dokumendid tuleb notarile esitada konkreetsel juhul, saab Teile parimal viisil selgitada notar, kes hakkab toimingut läbi viima. Soovitan valida välja notar, kelle poole pöördute, kirjeldada talle detailselt olukorda ja küsida, millised dokumendid on tehingus osalemiseks vajalikud.

Tere.mees kahtlustab mind petmises ja ähvardab ,et kui läheb lahutuseks siis ta nõuab kohtulikult taastada minu kustutatud messengeri vestlusi.Kas see on üldse võimalik(meta või facebooki kaudu) ja kas tal on selleks õigus?

Vastaja ei näe võimalust Teie abikaasal Teie privaatse kirjavahetusega tutvumist nõuda. Lisaks ei ole abielu lahutamise asjas oluline, mis on lahutuse põhjus vaid kui vähemalt üks abikaasadest ei soovi enam abielus olla ja abikaasade abielulised suhted on vähemalt ühe abikaasa arvates pöördumatult lõppenud, abielu ka lahutatakse.

Olen Türgi kodanik ja olen abielus Eesti kodanikuga. Aga ma ei ela enam Eestis ja ma ei saa sinna tulla Mina ja mu naine tahame kohtus vastastikusel kokkuleppel lahutada. Minu elukoha aadress on Türgis Minu naise elukoha aadress on Eestis Kuidas seda teha. Kuidas saaksime koos kohtu kaudu lahutada? 

Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui: 1) vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal; 2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis; 3) ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on. 

Üks abikaasadest võib esitada sellekohase hagiavalduse kohtusse ning põhjendama abielu lahutamise aluseid (abielusuhted on pöördumatult lõppenud). Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.TsMS § 346 lg 2 kohaselt kohustab abieluasjas maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. 

Abielu lahutamise asjas võib olla mõjuvaks põhjuseks asjaolu, et pooled lahutamise üle ei vaidle ja Teil ei ole reaalselt võimalik Eestisse ärakuulamisele sõita. Samuti võib olla võimalik paluda teostada ärakuulamine videokonverentsina.

Kohtus abielu lahutamise korral on abielu lõppemise ajaks  päev, millal kohtuotsus jõustub.

Riigilõiv kohtus abielu lahutamiseks on 100€.

Tere Mure selline ,et 29 a. ideaalset abielu , järsku 2kuuga sassis, sest naine hakkas lahutust tahtma!? Meil on lahusvara osale kinnisvara ag atemal on seal isiklik kasutusõigus. Nüüd ta niuab, et tema tahab seda minu lahusvaras olevat kinnisvara endale ja jätaks abieluvaras oleva teise kinnistu minule. Kuna see kõik on elu sassi löönud ja minul ei olemingit soovi lahutada , on küsimus : * andsime notaris avalduse sisse. Kui ta nüüd ei ole nõus loobuma isiklikust kasutusõigusest , kas minul oleks võimalus mitte allkirjastada lahutusotsust ? Või tasuks ikka lahutus allkirjastad ja kui ta siis soovib ,mingu kohtu. Abieluvara eest pakun talle mingi kompensatsiooni.

Kui üks abikaasa soovib abielu lahutada ja jääb oma otsusele kindlaks, lahutab ka kohus abielu nagunii. Kui aga usute, et abikaasa võib oma meelt veel muuta ja abielu ei ole pöördumatult lõppenud, ei soovita ma notariaalselt lahutada vaid kui abikkasa tõesti lahutust soovib, saab ta esitada avalduse kohtule. Kohus võib menetluse peatada ja soovitada pooltel pöörduda perenõustaja poole kui abikaasad ei ole elanud lahus juba pikka aega ja vähemalt üks on peatamisega nõus. Kui abielu siiski päästa ei õnnestu, lahutab kohus abielu ja jagab ka ühisvara, kui pooled seda soovivad. Samuti on ühisvara võimalik jagada peale lahutust kokkuleppel notariaalselt.

Tere Hugo juristide tiim! Ehk oskate aidata? Olen Eesti kodanik kes soovib abielluda Ukrainlannaga. Soovime abielu registreerida Eestis, kuid mu tulevasel abikaasal puudub ametlik abieluvõime tõend Ukrainast. Samuti pole tema ametlik elukoht registreeritud Eestis vaid Ukrainas. Tänu hetkel toimuvale sõjale ei ole turvaline Ukrainasse minna et sealt abieluvõime tõendit taodelda. Kas oskate nõu anda mida sellises olukorras teha? Kas oleks võimalik saada vajalik dokument abiellumisesk Eestist? Kai jah, kuidas seda teha? Suurimad tänud,

Kui välisriigis ei väljastata abieluvõimetõendit või ei ole seda muul põhjusel võimalik saada, on abielluda soovival välismaalasel Perekonnaseisutoimingute seaduse § 39 lg 5 alusel õigus pöörduda kohtusse, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida ja taotleda luba abiellumiseks ilma abieluvõimetõendita. Perekonnaseisutoimingute seadus § 39 lg 5 sätestab: „Välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Luba kehtib kuus kuud“. Seega tuleb esitada kohtule avaldus loa andmiseks abiellumiseks ilma abieluvõimetõendita (kohus lahendab asja hagita menetluses). Avaldajaks on isik, kellel on vastavat luba vaja. Avalduses tuleb esitada vastavad asjaolud (kodakondsus, elukoht, miks tõend puudub, perekonnaseis, varasemad abielud, kellega ja millal soovitakse abielu sõlmida jms).