Soov lahutada abielu. Abikaasal kehtiv elamisluba vähem kui 3 aastat. Ühine laps. Kas lahutuse jõustumisel elamisluba, mis on taotletud abikaasa juurde elamiseks, kaotab kehtivuse ja abikaasa peab riigist lahkuma?

Seda reguleerib Välismaalaste seaduse § 146 lg 1 p 2, mis ütleb, et abikaasa juurde elama asumiseks antud tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks, kui abielu on lõppenud. Seega vastus Teie küsimusele on "jah". 

Aga kui tal on Eestis töökoht, siis on tal võimalik taotleda tähtajalist elamisluba töötamiseks. Seda reguleerib sama seaduse § 176² 

Tere päevast! Rohkem kui kolm kuud tagasi esitasime kohtule avalduse abiellumiseks abielluvõimetõendita, kuna abikaasa riigis antud dokumendi ei väljasta. Avaldus on juba kolm kuud seisundis „menetlusse võtmine otsustamisel“. Kas nii pika avalduse läbivaatamise aja tõttu on võimalik kohtule kaebus esitada ning kuidas seda teha? Perekonnaseisuametis öeldi, et menetlus võtab aega umbes üks kuu, avalikes allikates on märgitud, et kuni kaks kuud. Kohtus öeldi meile, et menetlusele ei ole üldse mingeid tähtaegu kehtestatud. Abielu sõlmimise avaldus perekonnaseisuametis kehtib vaid 6 kuud, mistõttu tekivad kartused täiendavate kulude ja plaanide nurjumise osas. Kas sellist menetluse põhjendamatut venitamist võib käsitada abiellumisvabaduse piiramisena? Aitäh!

Abieluvõimetõend on abielluja elukoha- või kodakondsusriigi väljastatud dokument, millega tema elukoha- või kodakondsusriigi pädev asutus kinnitab, et isikul puuduvad takistused abielu sõlmimiseks tema elukoha- või kodakondsusriigi õiguse järgi (perekonnaseisutoimingute seaduse  39). Kui abielluja ei saa abieluvõimetõendit mõjuval põhjusel esitada, tuleb pöörduda avaldusega kohtu poole ja taotleda luba abiellumiseks ilma abieluvõimetõendita. Küsimuse kohaselt kohus alles menetleb esitatud avaldust, seetõttu tuleb esmalt kohtulahend ära oodata. Menetluse kestuse põhjuste kohta andmed puuduvad, seetõttu ei saa eeldada menetluse põhjendamatut venitamist. Kohtule ei ole seadusega kehtestatud loa taotluse menetlusaega ja menetluse kestus ei mõjuta kohtu poolt antava loa kehtivust. Abielu saab sõlmida pärast kohtult loa saamist ning luba abiellumiseks ilma abieluvõimetõendita kehtib kuus kuud. Antud juhul ei ole loa kuuekuuline tähtaeg veel alanud. 

Tere! Olen keerulises olukorras ja sooviksin natukene abi nõustamisega. Nimelt olen alla aasta olnud abiellus naisega. Abiellu eelsel ajal oli meil intsident kus eelduste kohaselt käis naisterahvas petmas ning olime seetõttu suhte ja suhtlemise lõpetanud ning tema välja kolinud. Hiljem, aga veenis naine mind, et seda tegevust ei toimunud ning tema visiit teise linna oli teistel eesmärkidel. See kõik oli usutav kuna temal on oskus manipuleerida ja valetada. See oli oluline pööre meie elus kuna põhinedes nendele valedele otsustasime koos jätkata, abielluda ja lapse teha. Nüüd, aga mitmed kuud hiljem on selgunud, et ta on siiski valetanud, varjanud minu jaoks olulisi asjaolusid ning petnud. Ma ei oleks mitte kunagi temaga abielu lepingut sõlminud kui seda kõike olulist ei oleks ta minu eest varjanud. Kas mul on õigust esitada hagi ja taodelda abiellu kehtetuks tühistamist? Antud olukorra kohta on tunnistajad ja ka vestlused internetis.

PKS § 9 lg 1 Kohus võib hagimenetluses abielu kehtetuks tunnistada, kui:

  1) abielu sõlmides on rikutud nõuet abiellumisea või teovõime kohta;

  2) abielu sõlmides on rikutud käesoleva seaduse §-des 2–4 sätestatud abiellumiskeeldu;

  3) abielu sõlmides on rikutud käesoleva seaduse § 7 lõigetes 2–4 ettenähtud vorminõudeid;

  4) vähemalt ühel abikaasal oli abielu sõlmimise ajal vaimutegevuse ajutine häire või kui ta oli muul põhjusel otsusevõimetu;

  5) abielu on sõlmitud pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, sealhulgas abikaasa terviseseisundit või muid isiklikke asjaolusid varjates, kui see asjaolu on abielu sõlmimise seisukohalt oluline;

  6) ühe või kummagi poole kavatsus ei olnud täita abieluseisundiga kaasnevaid kohustusi, vaid abielu on sõlmitud muude kavatsustega, eeskätt eesmärgiga saada Eesti elamisluba (näilik abielu)

Teoreetiliselt võiks kirjeldatud olukorras alusena kõne alla tulla p 5. Kohtupraktikas ei ole palju juhtumeid, kus abielu selle sätte järgi on kehtetuks tunnistatud. Varasemalt on ühes kohtuasjas sättele tuginemist kohus selgitanud järgmiselt: PKS § 9 lg 1 p 5 järgi peavad pettuse, ähvarduse või vägivalla asjaolud olema seotud abielu sõlmimisega. Abielu ei saa kehtetuks tunnistada, kui üks abikaasa teises pettus, sest tema ootused abikaasa suhtes ei realiseerunud. Hageja ei ole tõendanud oma väiteid, et teda oleks abielluma ühelgi viisil sunnitud või teda oleks abielu sõlmimisel millegagi petetud. Kostja ei ole hageja ees varjanud oma identiteeti või isikuandmeid. Asjaolu, et ühe abielluja ootused oma partneri suhtes ei täitu, ei anna alust lugeda abielu sõlmitud pettuse teel.

Seega on hagi edukus konkreetsete asjaolude ja nende tõendamise küsimus. Foorumis ei ole võimalik neile hinnangut anda ja seega ei saa ma ka tulemuslikkuse perspektiivile hinnangut anda.

Tere Kui mina, eestlasena, soovin abielluda Ameerika kodanikuga Ameerikas siis mis dokumente on mul vaja esitada / kaasa võtta Eestist?

Ameerikas abiellumiseks tuleb uurida, milliseid dokumente konkreetses riigis abielluda soovijatelt nõutakse. Kuna AÜ-s võib see ka osariigiti erineda, soovitan uurida osariigipõhiselt. Eesti elanikel ja kodanikel on võimalik välisriigis abiellumiseks riigilõivu eest taotleda abieluvõimetõendit, mis kehtib väljastamisest kuus kuud, kui riigis, kuhu tõend esitatakse, ei ole sätestatud lühema aja nõuet. Abieluvõimetõend kinnitab, et Teie kodakondsus- või elukohariigi ehk Eesti õiguse kohaselt ei ole Teil abielu sõlmimiseks takistusi. Tõendi annab maakonnakeskuse kohalik omavalitsus (Tallinnas ja Harjumaal Tallinna Perekonnaseisuamet) või Eesti konsulaarametnik piirkonnas, kus abielu sõlmitakse.

Kuidas kulgeks USA kodanikuga abiellumise protsess, kuna USA ei väljasta abieluvõime tunnistust, mida Eesti kohtud abiellumiseks vajavad?

Kui välisriigis ei väljastata abieluvõimetõendit, on Perekonnaseisutoimingute seaduse § 39 lg 5 alusel õigus pöörduda kohtusse, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida (Tallinnas Harju maakohus, Lubja tn-l) ja taotleda luba abiellumiseks ilma abieluvõimetõendita. Perekonnaseisutoimingute seadus § 39 lg 5 sätestab: „Välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Luba kehtib kuus kuud“. Seega tuleb esitada kohtule avaldus loa saamiseks abiellumiseks ilma abieluvõimetõendita (kohus lahendab asja hagita menetluses). Avaldajaks on isik, kellel on vastavat luba vaja. Avalduses tuleb esitada vastavad asjaolud (kodakondsus, elukoht, miks tõend puudub, perekonnaseis, varasemad abielud, kellega ja millal soovitakse abielu sõlmida jms). Kohtule esitatavad avaldused tuleb allkirjastada, Eestis on võimalik avalduse esitamine distantsilt, kui avaldajal on võimalik avaldus digitaalselt allkirjastada. 

Tere Minu küsimus siis. Oleme abielus juba 11.aastat, koos olnud 17.a. Abielludes sõlmisime vara juurdekasvu tasaarvestuse. Olen enamus ajast olnud lastega kodune. Käinud ka tööl, aga palju rohkem siiski kodune. Kasvatanud lapsi ja tegelenud kogu majapidamise ja lemmikloomadega. Meil on kolm last, kaks neist ühised. Abikaasa omab firmat, mis on suht värske. Maja on tal laenuta ja soetas selle siis enne abielu ja ühisvara alla see ei kuulu. Kõik, mis on, on tema nimel. Nüüd hakkame lahutama. Mina pean siis leidma korteri, kuhu oma kolme lapsega kolida. Pean võtma ilmselt siis u 140 000€ laenu, mida maksan kindlasti 30aastat. Kuidas toimida? Mida ma teen? Lihtsalt kardan, et ei tule üksi sellega toime. Käin küll tööl, aga siiski on hirm. Abikaasa ütles et võib tulla mulle käendajaks ja annab paar tuhat eurot sissemaksuks. Kas nii minnaksegi lahku? Kuidas siis edaspidi? Panen talle alimendid ja edasi?

Tere

Täname pöördumast! 

Vastus Teie küsimusele on postitatud ja nähtav

Jah, oleks õiglane, et tema maksaks lastele elatist, kui seda vabatahtlikult ei tee, siis saab esitada hagi kohtusse elatise nõudes.

Lugupidamisega

Mul on mure seoses abielu lepingu sõlmimisega isikuga, kes on väljastpoolt Euroopa Liitu. Mul on oma korter, mille kavatsen müüa, et osta kinnisvara välismaal.Temal pole midagi. Milline leping sõlmida notaris, et abielu ajal ja lahutuse järel ei saaks tema minu kinnisvarast osa ega mingit raha nõuda. Kas on piisav varad lahus leping või peab lisaks olema midag, et ei saaks tasaarvestust teha ja kas on ohutu teha talle sissekirjutus tähtajatu üürilepingu alusel.Kas notaris saab panna sisse ühepoolse lahutamise võimaluse, et ei peaks kohtus käima? Kas seaduse silms on mul mingi suurem või teistsugune vastutus kui abiellun väljadtpoolt EL pärit inimesega, kellel on 2 aastat kehtiv Prantsuse elamisluba? Kuidas saan täielikult oma vara kaitsta ja mitte ka tema võlgasid maksta juhul kui tal need on või kui ta need võtab? Tänan!

Kui soovite abiellumisel välistada ühise vara ja ühiste kohustuste tekkimist, tuleb varasuhteks valida lahusvara. Kui abiellute Eestis, saab varasuhet valida abiellumisavaldusel ja eraldi selle kohta lepingut sõlmida vaja ei ole. Ühepoolselt ei ole lahutada võimalik ühegi kokkuleppe alusel. Sissekirjutus ei kujuta endast iseenesest mingit ohtu, kuna sissekirjutus ühtegi õigust ei loo. Õigused tekivad õigussuhetest (leping, abielu) ja sissekirjutus on vaid informatiivne ning peab vastama isiku tegelikule elukohale.

Eesti kodanik soovib abielluda Pakistani kodanikuga, kes elab juba mitmendat aastat Eestis ajutise elamisloa alusel. Pakistani kodanikul puuduvad aga Eesti rahvastikuregistris sünniandmed ja perekonnaseisuandmed. Oleme hankinud tema sünnitunnistuse originaali ja vastavate Pakistani ametkondadede poolt atesteeeritud tõlke, samuti vastava ameti poolt vandetunnistuse, et tegemist on vallalise isikuga. Perekonnaseisuamet keeldus dokumente vastu võtmast, kuna need oli tarvis eelnevalt Välisministeeriumis legaliseerida. Välisministeerium keeldus aga dokumente legaliseerimast, kuna need polnud "apostillitud". Kuna ükski saatkond ei saa neid dokumente apostillida, siis oleme jõudnud järeldusele, et ainus viis nende dokumentide apostillimiseks oleks füüsiliselt Pakistani kohaleminek, mis praeguses geopoliitilises olukorras ei tundu turvaline, rääkimata selle rahalisest ja ajakulust. Kas tõesti ei ole meil mitte mingisugust muud võimalust saada tema sünni- ja perekonnaseisuandmed rahvastikuregistrisse või ilma nendeta abielu registreerimiseks?

Kui Eestis soovib abielu sõlmida välismaalane, peab ta tõendama, et tal on Eestis viibimiseks välismaalaste seaduses nimetatud seaduslik alus. Samuti peab välisriigi elanik esitama abieluvõimetõendi, mis tõendab, et tal pole oma elukohariigi õiguse järgi abielu sõlmimiseks takistusi. Tõend peab kehtima ka abielu sõlmimise päeval. Perekonnaseisuasutusele esitatavad dokumendid peavad olema eesti, vene või inglise keeles. Kui dokumendid on tõlgitud, peab tõlge olema vandetõlgi tehtud. Abielukande aluseks olev välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga, kui välisleping ei näe ette teisiti. 

 Kui välismaalane ei saa mõjuval põhjusel abieluvõimetõendit esitada, võib ta pöörduda tõendita abiellumiseks vajaliku loa saamiseks selle maakohtu poole, kelle tööpiirkonnas soovitakse abielu sõlmida.

Dokumentide apostillimise võimalus on Pakistani Islamivabariigi Suursaatkonnas, mis asub Poolas. Saatkonnas apostillimise kohta saab rohkem lugeda saatkonna veebilehel.

Tere! Mis dokumente peab kohtule esitama välismaa kodanik eesti keelde tõlgituna lisaks allkirjastatud avaldusele, et taodelda kohtu kaudu abiellumise luba kui koduriik ei väljasta abieluvõimetõendit?

 

Kui välisriigis ei väljastata abieluvõimetõendit, on Perekonnaseisutoimingute seaduse § 39 lg 5 alusel õigus pöörduda kohtusse, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida (Tallinnas Harju maakohus, Lubja tn-l) ja taotleda luba abiellumiseks ilma abieluvõimetõendita. Perekonnaseisutoimingute seadus § 39 lg 5 sätestab: „Välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Luba kehtib kuus kuud“. Seega tuleb esitada kohtule avaldus loa saamiseks abiellumiseks ilma abieluvõimetõendita (kohus lahendab asja hagita menetluses). Avaldajaks on isik, kellel on vastavat luba vaja. Avalduses tuleb esitada vastavad asjaolud (kodakondsus, elukoht, miks tõend puudub, perekonnaseis, varasemad abielud, kellega ja millal soovitakse abielu sõlmida jms). Avaldusele tuleb lisada 

1. Avaldaja legaliseeritud sünnitunnistus
2. Koopia avaldaja kehtivast isikut tõendavast dokumendist (kui on olemas siis isikuandmete lehelt, elukohaandmete lehelt, perekonnaseisuandmete lehelt)
3. Eestis viimise alus (reisidokumendi viisaleht)
4. Riigilõivu tasumist tõendav dokument

Kohus võib vajadusel küsida ka muid tõendeid.

Tere! Olen Eesti kodanik, kes on suhtes Türgi noormehega. Nüüd olen lapseootel ja noormees soovib Türgi kultuuri ja kommete kohaselt Türgis abielluda. Millised on minu kui Eesti naise ja tulevase lapse ema riskid Türgis abiellumise osas? Mis õigused on lapse isal sel juhul, kui peaksime tahtma kunagi abielu lahutada? Kas minu vara saab temaga abiellumisel Türgis ühisvaraks? Kas ta saab kuidagi last minult ära võtta?

Türgis abiellumine iseenesest ei saa kujutada endast mingeid riske. Paljude riikide, sealhulgas Eesti, õiguse järgi võivad abikaasad valida, millise riigi õigust nende varasuhetele kohaldatakse. Kohalduva õiguse valik tuleb vormistada notari juures. See tagab õiguse valiku tähtsuse, tähenduse ja tagajärgede teadvustamise. Võimalik on õiguse valik vormistada ka välisriigis, kuid siis peab see olema vormistatud pidades silmas vastavas riigis ettenähtud nõudeid, mis reguleerivad abieluvaralepingute tegemist.

Kui abikaasad pole varalistele õigustele kohaldatavat õigust valinud, siis näevad meie seadused ette, et kohaldub abielu sõlmimise aja seisuga abikaasade ühise elukohariigi, selle puudumisel abikaasade ühise kodakondsuse riigi õigus. Kahe eelmainitu puudumisel kohaldub abikaasade viimase ühise elukoha riigi õigus, kui ühe abikaasa elukoht on endiselt selles riigis. Kui ka kõigil nimetatud alustel endiselt kohalduvat õigust ei selgu, siis kohaldatakse selle riigi õigust, millega abikaasad on muul viisil kõige tugevamalt seotud. Abielu sõlmimise asukohapõhine õigus, mida praktikas peetakse sageli määravaks, saaks kõne alla tulla üksnes siis, kui elukohal ja kodakondsusel põhinevate reeglite alusel kohalduv õigus jääb ebaselgeks - alles siis tuleb vaadata muid seoseid.

Seega ei ole määrava tähtsusega mitte abielu sõlmimise riik vaid abikaasade ühise elukoha riik.