Tere! Oleks küsimus vara juurdekasvu lepingu kohta abielludes. Kui näiteks mees on ostnud pangalaenuga enne abiellumist omale kinnisvara ja maksnud laenu igakuiselt ning nüüd nad abielluvad vara juurdekasvu lepinguga ja asuvad elama sellesse kinnivarasse. Mees ju peab maksma edasi neid laenumakseid ja muid elektri ja kommunaalmakseid. Naine pole sentigi panustanud sellesse kinnisvarasse.Kui suur õigus on lahutuse korral abikaasal sellest kinnisvarast midagi saada? Teine küsimus oleks samal teemal et kui mees saab näiteks 3000 eurot palka ja naine saab 1500 eurot palka. Nad on olnud 10 aastat abielus vara juurdekasvu lepinguga. Mees maksab kõik perega seonduvad kulud(tõestatav pangakonto väljavõttega) ehk siis kulutab kogu oma 3000 eurot pere heaoluks/majandusse ning naise auto liisingumaksetele. Naine aga kulutab oma 1500 eurot enda asjade peale( ka tõestatav pangakonto väljavõttega) ja ei panusta perele sentigi. Kuidas siis vara juurdekasvu lepinguga lahutuse korral jägatakse. Päeva lõpuks pole kummalgi mingit rahalist vara aga mees on panustanud pere majandusse 100% aga naine 0%!Tundub ebaloogiline, et arvutus käik oleks selline et kuna mehe palk on suurem siis naisel veel õigus mehelt raha saada aga naine ise ei ole pere majandusse sentigi panustanud?

See varasuhe annab abikaasadele suurema varalise iseseisvuse, säilitades majanduslikult nõrgemale abikaasale siiski selged tagatised. Mõlemad on abielu kestel enda poolt omandatava vara ainuomanikud, võivad sellega üksi tehinguid teha ja ka vastutus kohustuste eest on enamasti üksi. Lahutuse korral jagatakse abielu kestel omandatu abikaasade vahel võrdselt. Erandiks on perekonna ühine eluase, millega tehtavad tehingud nõuavad igal juhul teise abikaasa nõusolekut, sõltumata sellest, kummale ühine eluase kuulub.

Abielu jooksul vähem teeninud abikaasa saab teiselt abikaasalt nõuda rahas (mitte esemetes) poolt selle vara väärtusest, mille võrra teine on rohkem rikastunud. Näiteks: mehel oli abielludes 25 000 eurot ja naisel 20 000 eurot. Lahutamise ajaks oli mehel vara 15 000 euro võrra ja naisel 10 000 euro võrra rohkem. Seega oli mehe vara juurdekasv 5000 euro võrra suurem kui naisel, kel on nüüd õigus nõuda mehelt poolt varade juurdekasvu vahest ehk 2500 eurot. Sel moel suureneb mõlema abikaasa vara ühepalju. Seega ei tasaarvestata mitte teenitud palka vaid tekkivat vara.

Kui siiski leiate, et selline varasuhe Teile ei sobi, saate alati valida lahusvara varasuhte, mille puhul ei teki mingit ühisvara ja lahutuse korral pole ka midagi jagada.

Tere. Lahutasime 2019a novembris ja vara jagamist ei teinud. Lubas, et saame kokkuleppele. Rääkisime ja soovisin summat, mille eest saaksin pojale ja endale elamise osta. Siiamaani pole midagi maksnud, on uuesti abielus. Kas mul on veel õigust nõuda? Sooviksin rahulikul teel, kuigi kahtlen, et see võimalik. Kust pean alustama? 

Kui abielu on lahutatud, ent ühisvara on jagamata, saate vara jagada ka praegu. Selleks tuleb esmalt mõelda läbi, millised olid need varaesemed, mis olid soetatud abielu ajal ja olid olemas abielu lahutamise ajal ning mis on nende väärtus täna. Siis saate hinnata, kuidas vara jagada ning kes peab kellele ja kui suures summas kompenseerima enamsaadu rahas. Vara jagamisel tuleb silmas pidada, et abikaasade osad peavad olema võrdsed väärtuleliselt, mitte esemeliselt. Kui siiski kokkuleppele ei saada, tuleks ühisvara jagamiseks pöörduda kohtusse.

Tere. Aastaid tagasi abikaasad koostasid abielu lahusvara lepingu ning üks abikaasadest sai 50% vara (sh kinnisvara)väärtusest ülekandega oma pangakontole. Peale lepingu sõlmimist abielu jätkus ning abikaasad elasid koos. Täna nõuab üks abikaasadest omale korterit , et saaks ühisest elamisest lahkuda ja asuda eraldi elama. Kas tal on õigus nõuda omale korterit kui talle on juba abielu lahusvaralepingut sõlmides 50% vara väärtusest hüvitatud?

Kui on abieluvara leping on sõlmitud abielu ajal, sõltub lepingu sisust, kas abikaasadel saab olla veel ühisvara, mida jagada. Lepingut on võimalik sõlmida viisil, et kummagi abikaasa nimele registreeritud vara on abikaasa lahusvara abielu algusest peale, samuti viisil, et enne lepingu sõlmimist soetatud vara on ühisvara ja alates lepingu sõlmimisest soetatud vara on selle abikaasa lahusvara, kes on vara soetanud või kelle nimele see on registreeritud või ka viisil, et mõni konkreetne varaese kuulub abikaasadele ühiselt ka juhul, kui ülejäänud varale kehtib lahusvararežiim. Kui leping on sõlmitud selliselt, et alates abielu algusest on kummagi vara lahusvara ja ühisvara ei tekkinudki, ei saa kumbki pool teiselt abielu lõppedes enam millegi hüvitamist nõuda.

Tere! Oleme elukaaslasega elanud koos 8 aastat temale kuuluvas majas. Ostsime selle meie kooselu ajal tema vanematelt välja. Majale on võetud eraisiku laen minule lähedaselt inimeselt. Laenu makseid katame mulle kuuluva korteri üüritulust. Mõlemal kinnisvaral teeme parendusi ühiselt. Abiellume mõne nädala pärast ja valime ühisvara mudeli. Mis saab varem soetatud kinnisvaradest? Kuidas teha nii, et ka need kuuluks meile mõlemale? olgu veel öeldud, et ka korteril on pangalaen, mida ma veel aastatid maksan, seega on tegemist veel panga omandiga. On mul õigus? Elukaaslasel on varasematest kooseludest 2 alaealist last, kes hetkel oleksid meie ühise kodu (mehele kuuluva maja) seaduslikud pärijad. Kuidas soovitate olukorra lahendada nii, et meie abielu eelsed varad oleksid ka seaduslikult ühised?

Kirjeldatud olukorras võib olla mõistlik sõlmida abieluvaraleping. Abieluvaraleping määrab, milline vara jääb lahusvaraks ja milline ühisvaraks, kuidas ühisvara kasutada ja kuidas seda vajadusel jagada. Abieluvaralepinguga ei või jätta abikaasat või lahutatud abikaasat ilma õigusest saada ülalpidamist ning loobuda ühisvara jagamise õigusest abielu lõppemisel. Abieluvaraleping lõpeb abielu lõppemisel, uue abieluvaralepingu sõlmimisel või varasuhte lõpetamisel kohtus. Abieluvaraleping sõlmitakse notariaalselt kas enne abiellumist või abielu kestel. Enne abielu sõlmitud abieluvaraleping jõustub abiellumise päeval.

Tere Abielu ajal oli osetud pangalaenuga kinnisvara (korter, aastal 2021). Laenuleping oli minu nimel. Abielu lahutusel (2022 a.) notariaalses dokumendis leppisime abikaasaga kokku, et ühisomadis olev korter jääb mehele lahusvaraks ning laenuleping vormistati ümber tema nimele. Kinnisvara müümist ega kinkimist ei toimunud. Nüüd, aasta hiljem, olen müümas enda kinnisvara, mille soetasin peale lahutust (2022 a.). Tekkis küsimus, et kas sellelt kinnisvara tehingult peab maksma käibemaksu, kuna kahe aasta jooksul on justkui toimunud kaks kinnisvara tehingut, või mitte?

Tere

Täname pöördumast! 

Juhul kui teil ei olnud esimene korter ostu-müügilepinguga vaid ühisvara jagamine, siis antud juhul ei pea maksma käibemaksu.

Lugupidamisega

Nastasja Babets
 

Tere Oleme abikaasaga lahutamas ja meil on ühisvara. Meil on ühise laenuga ostetud maja, mille kaasomanikud me oleme ja mille me nüüd lahutuse tõttu müüki paneme. Pangalaenu osas mingeid arusaamatusi ei ole, maja müügist saadud rahaga maksame majalaenu tagasi ja ülejäänud läheb võrdselt jagamisele. Nüüd aga on selgunud, et minu abikaasa on abielu jooksul võtnud minu teadmata mitmeid väikelaene, mida ta nõuab, et need ka maja pangalaenu hulka arvestataks. Ehk siis mina peaksin pool nendest väikelaenudest kinni maksma, kuigi minult nende võtmiseks nõusolekut ei küsitud ja ma isegi ei tea, mille peale see raha kulus. Lisaks võttis ta alles hiljuti liisingusse uue tööbussi, mille kohta mina konkreetselt ütlesin, et minu arvates on see liiga kallis ja ma ei ole nõus seda ostma ja sellist igakuist liisingumakset maksma. Nüüd nõuab ta ka liisingu kogumaksumuse arvestamist majalaenu hulka, et kogu liising saaks makstud maja müügist saadava rahaga, ehk jällegi mina peaksin pool bussi kinni maksma, mille tema siis peale lahutust endale jätab. Minu küsimus on, kas üks pool saab abieluvara jagamisel nõuda abielu jooksul enda poolt võetud väikelaenude ja liisingu poole summa katmist teise käest (maja müügist saadud rahade eest), kui teine ei olnud üldse laenude võtmisest teadlik või oli konkreetselt nende võtmise vastu? Kui notar vormistab maja müüki ja võtab raha enda kätte hoiule selleks ajaks, siis sellest rahast laenujääk läheb pangale tagastamiseks ja ülejäänud osa läheb meie vahel jagamisele. Kas notaril on õigus järelejäänud rahast osa kinni pidada teiste laenude katmiseks? Liising on ju veel omaette teema, see pole ju laen ja liisingus olev buss pole üldse meie omagi veel. Lugupidamisega,

Tere

Täname pöördumast! 

Kui väiksed laenud olid võetud isiklikuks otstarbeks mehe poolt, siis tema peab ka ise nende eest vastutama. Notar kinnitab ainult sellise kokkulepe, mida te ise allkirjastate.

Lugupidamisega

Nastasja Babets
 

Tere! Võtsin abielus olles INBANKist autolaenu ja ostsin auto. Kuna mul endal juhilube pole, siis mina olen auto omanik aga abikaasa vastutav kasutaja. Lahutasime aasta tagasi ja jäi suusõnaline kokkulepe, et auto jääb talle ja maksab mulle iga kuu auto kuumakseid, omanik len endiselt mina ja laen ka minu nimel. Mure järgmine - eksabikaasa oma lubadust pole 2 viimast kuud pidanud , raha lubab juba 2 kuud , pidevalt uued ja aina rumalamad vabandused. Kas on võimalik, kuidagi ametlikul teel tema käest see raha kätte saada? Hetkel küll vaid septembrini jäänud veel maksta aga 4 x 216 eurot on minu jaoks väga suur summa. Ette tänades, Merlin

Tere

Täname pöördumast! 

Soovitan teha notari juures ühisvara jagamist.

Lugupidamisega

Nastasja Babets
 

Tere. Ostsime abikaasaga maja 08.03.2007a.Maja sissemaksuks läks ämmale kuuluva korteri müügi raha.Varalahusus lepingut ei ole tehtud.Maja on kirjas ühisvarana.Minu küsimus oleks,et kui suur on lahutuse korral minu osa? Teine küsimus on seotud korteriga,mille abikaasa ostis 2018a.oma päranduseks saadud korteri müügist saadud raha eest. Korter on paberites kirjas kaasomandina(mina+abikaasa).Kas mul on õigus saada osa sellest korterist? 

Abielu jooksul moodustub abikaasade soetatud varast, teenitud sissetulekutest, töisest panusest ja võetud kohustustest ühisvara. Erandi moodustab tasuta käsutusega saadu nagu pärandamine ja kinkimine, mis on selle abikaasa lahusvara, kelle kasuks käsutustehing on tehtud. Seaduse kohaselt eeldatakse, et abielu jooksul soetatud vara kuulub abikaasadele ühiselt, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine kummagi abikaasa lahusvara hulka. Seega kuulub kogu vara ühisomandisse, kuni Teie abikaasa väidab, et talle ainuisikuliselt kingitud või pärandatud vara (emalt saadud sissemaksu raha ja pärandina saadud korter) on tema lahusvara ja seda ka tõendab. Eeltoodust tulenevalt saab Teie abikaas väita, et tema kinnisasi on osaliselt soetatud tema lahusvara arvelt, mis tuleb talle hüvitada ja et korter on samuti tema lahusvara.

Tere. Küsimus seoses ühisvaraga. Nimelt on teemaks korter, kuhu jäi elama eksabikaasa ja mina pidin olude sunnil üürima lastega korteri, kuna tema polnud nõus välja kolima. Kohtus veel ühisvara jagamise hagi pole, kuid selgus tõsiasi, et korteril on ära vahetatud ukselukk. Kas on õigust tal seda teha ja varuvõtit mulle mitte anda? Korter pole ju ainuisikuliselt tema oma? Teiseks probleemseks asjaks on auto, mis kuulub ka ühisvarasse. Auto registreeritud eksi nimel ja mina kasutaja. Olemas ka teine auto, mida ainult tema kasutab ja on liisingus. Küsimus selles, et kas eks võib ühisvarasse kuuluva auto minult lihtsalt ära võtta ja keelata kasutamast?

Nagu ühisvara nimetuski ütleb, on tegemist ühise varaga, mida peaks kasutama ja käsutama ühiselt ja üksmeeles ilma teise ühisomaniku huve kahjustamata. Siiski ei saa seda kuidagi tagada, kui üks ühisomanikest selliselt käituda ei soovi ja ühisvara on jagamata. Seega saab soovitada vaid ühisvara jagada, olgu siis kokkuleppel notariaalselt või kohtus. 

Tere. Olen lahutamas ja meil on abikaasaga korter ja lisaks maja pangalaenuga,tema sõnul peaks kõik talle jääma,sest enamus maksud majalaenust on läinud tema pangakontolt. Lisaks on abielu ajal tehtud firma ja sellele ostetud ka korter ja muid tööriistu ja materjale,abikaasa väidab, et see on ainult tema, kuna firma on tema nimel. Kas tal on õigus või on mul võimalik midagi teha,et lastega mitte kodutuks jääda? 

Kui abielludes ei ole valitud muud vararežaiimi, hakkab abiellumisest alates moodustuma abikaasade ühisvara. See tähendab, et teenitud sissetulekud ja soetatud vara hakkavad kuuluma abikaasadele ühiselt sõltumata sellest, kelle nimele on vara registrisse kantud. Seega on ühisvaraks nii maja, võetud laen kui loodud firma. Abielu lõppedes on õigus nõuda ühisvara jagamist. Selleks selgitatakse välja kõigi abielu jooksul soetatud varaesemete väärtus, sealhulgas firma turuväärtus, ja jagatakse vara väärtuseliselt võrdsetes osades. Kui kellelegi osaks saava vara väärtus ületab teisele osaks saava vara väärtust, tuleb tal vähemsaanule hüvitada vähemsaadu rahas.