Kas järgneva lause kohaselt on kinkelepinguga saadud objekt ühisvara abikaasaga või siiski vaid kingisaaja vara: kes kinnitab, et ta on perekonnaseisult abielus, abikaasade vahel ei ole sõlmitud abieluvaralepingut, mille kohaselt lepingu ese hakkaks kuuluma abikaasade ühisvara hulka ning käesoleva lepingu alusel omandatav lepingu ese omandatakse tema lahusvara hulka.

Eelnimetatud lause kohaselt kinnitab kingisaajaks olev abielus isik, et ta omandab lepingu eseme oma lahusvara hulka. Samas peab ta edaspidi arvestama, et kuni tal ei ole abikaasaga sõlmitud abieluvaralepingut, mille kohaselt ta võib kinke teel saadud kinnisvara üksi käsutada, siis kinkena saadud kinnisvara edasisel käsutamisel (nt müümine, koormamine piiratud asjaõigustega (nt hüpoteegi seadmine, isikliku kasutusõiguse seamine jmt) peab ta arvestama, et lepingu sõlmimisele kutsutakse ka omanikuks mitteolev abikaasa, kui kingitav kinnisvara on kasutatav kingisaaja perekonna eluasemena või kui omanikuks mitteolev abikaasa kasutab seda oma eluasemena. 

Palun nõu. Naine oli vabasuhtes mehega, kes elab alaliselt teises ELi liikmesriigis ja on kolmanda ELi liikmesriigi kodanik. Pärast lahkuminekut müüs naine Eestis asuva enda eluasemelaenuga soetatud korteri, mille ajas tekkinud turuväärtuse kasvust soovib mees allpool kirjeldatud põhjustel osa saada. Eestis asuva korteri eluaseme- ja remondilaenud olid naise nimel ning laenumakseid tasus pangale naine. Korter oli naise ja naise ning selle mehe ühiste laste alaline elukoht; mees elas alaliselt välisriigis, viibis korteris aastate jooksul mõned päevad kuus. Korteri ostu ajal tegi mees naise pangakontole ülekande ca korteri sissemaksega kattuvas summas (selgitusega „korter“). Naine tasus oma kontolt pangale korteri sissemakse. Naine käsitles mehe ülekannet kui tema panust toonasesse elukorraldusse. Soetatud korteri peamiseks tagatiseks oli naise pere muu kinnisvara. Lisaks tegi mees naise kontole lühikese perioodi jooksul (umbes aasta) kuiseid ülekandeid selgitustega „kodu“ või „korter“, mida tema pidas pooleks kuisest laenumakseks, kuid naine käsitles seda osalise panusena ühiste laste kuiste kulude katteks. Naise ja mehe vahel puudus mistahes kirjalik kokkulepe korteri ühise omandi kohta. Korteris teostatud remonditööde ja -materjalide eest tasus naine; mees abistas mõningal määral remondimeest füüsilise tööga ja materjalide transpordis. Pärast lahkuminekut (aastaid hiljem) müüs naine selle korteri ning kandis müügijärgselt mehele tagasi tema poolt aastaid tagasi naise kontole tehtud sissemakse summa (selgitusega “korter”) ja ostis tehingu tulemusel ja uue eluasemelaenuga enda ja ühiste laste vajadustele paremini vastava suurema korteri. Mees väidab nüüd, et tal oli õigus osale korteri müügist saadud kasust (vara väärtuse kasvust tingituna) ning ähvardab naist kohtumenetlusega, väites, et korter oli ka tema oma. Palun nõu: 1. Millise riigi kohtul oleks sellise vaidluse lahendamisel pädevus – kas ainult Eesti, mehe alalise EL elukohariigi või tema EL kodakondsusriigi kohtul (ehk millise riigi kohtusse mees võib pöörduda)? 2. Kas Eesti õiguse kohaselt võiks mehel olla alust nõuda selle korteri ajas tekkinud väärtuse kasvu osalist hüvitamist ülal kirjeldatud olukorras.

Kui üks vabas suhtes olevatest partneritest on korteri omanik, siis üldjuhul ei ole teisel partneril õigust nõuda osa korteri väärtusest või korteri väärtuse kasvust.

Vabasuhe (abieluta või registreeritud kooseluta) ei anna Eestis varalisi õigusi partneri varale. Erandiks võivad olla olukorrad, kus vabas suhtes partner, kes ei ole korteri omanik, on korteri soetamisse või laenumaksetesse oluliselt panustanud ja suudab seda tõendada.
Kui mees on korteri soetamisse või laenumaksetesse oluliselt panustanud (nt kandnud raha, teinud investeeringuid või remonti), võib tal olla õigus nõuda panuse ulatuses hüvitist, kuid see eeldab tõendeid ja eraldi kokkulepet või kohtumenetlust.
Kui poolte vahel puudus kirjalik kokkulepe ühise omandi kohta ning mehe panus piirdus vähese füüsilise abiga ja ühekordse sissemaksega (mille naine on tagastanud), siis puudub mehel õiguslik alus nõuda oma panuse ulatuses hüvitist, sealhulgas korteri ajas tekkinud väärtuse kasvust hüvitist.

Kui vaidlus puudutab Eestis asuvat kinnisasja, siis on asja lahendamise pädevus Eesti kohtul. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt lahendab kinnisasja asukoha järgne kohus kinnisasja puudutavat vaidlust.

Tere! Olen abielus. Olen pärinud teatud rahasumma ja deponeerinud selle. Mõne aja pärast summa on kasvanud. Nüüd küsimus: kas raha, mis tuli selle deponeeritud summa intressina, loetakse eraldi varaks või ühisvaraks?

Lahusvaralt (nt pangakontol olevatelt säästudelt, mis on lahusvara) abielu ajal teenitud intress on ühisvara. See on varaühisuse kestel omandatud varaline õigus (PKS § 25), mis ei liitu automaatselt lahusvaraga PKS § 27 lg 2 alusel, ning sellele laieneb ühisvara eeldus (PKS § 27 lg 6).

Erandina on intress lahusvara vaid juhul, kui abikaasad on sõlminud abieluvaralepingu, millega on vastav tulu või varaliik deklareeritud lahusvaraks (PKS § 27 lg 4).

Tere! Oleme lahutamas oma 26 aastat kestnud abielu. Korter oli meie ühisvara. Vanemad kinkisid mulle maja, nii abikaasa kui mina panime korteri müügist saadud raha maja remondiks. Abikaasa pole 7aasta jooksul maksnud ühtegi majaga seonduvat maksu, mina ise elan suurema osa ajast Soomes käin vaid 1-1,5 kuu tagant nädala lõpul kodus. Nüüd nõuab minul poolt korteri raha ,mis ta maja remondiks kasutas. Kas tal on seda õigus nõuda? See maja jääks lastele, kas tal on õigus nõuda seda raha ka siis kui kingin maja lastele? Kas seadusega on lubatud küsida üüri abikaasalt?

Kuna korter oli ühisvara (PKS § 25), siis selle müügist saadud raha kuulub samuti ühisvara hulka. Maja, mis kuulus abikaasale enne abiellumist või omandati tasuta käsutuse teel, on selle abikaasa lahusvara (PKS § 27 lg 2 p 2). Kui lahusvarasse kuuluvat maja parendatakse ühisvaraks oleva rahaga, on tegemist kulutuste tegemisega võõrale esemele (TsÜS § 63). Vastavalt PKS § 27 lõikele 3 ei arvata lahusvara hulka neid kulutusi, mida abikaasa on teinud varaühisuse kestel varalt kasu saamiseks töö või varaliste soorituste näol. Seadus eristab siinkohal vajalikke ja kasulikke kulutusi:

• Vajalikud kulutused on need, millega säilitatakse eset või kaitstakse seda hävimise eest (TsÜS § 63 p 1).
• Kasulikud kulutused on need, millega eset oluliselt parendatakse (TsÜS § 63 p 2).

PKS § 27 lõike 3 kohaselt arvestatakse selliste kulutuste väärtus abikaasade ühisvara hulka. See tähendab, et kuigi maja jääb lahusvaraks, tekib ühisvara koosseisu rahaliselt hinnatav nõue või väärtus, mis vastab tehtud parendustele. PKS § 34 lõige 1 sätestab otsesõnu, et kui ühisvara kasutatakse abikaasa lahusvara huvides, peab see abikaasa kasutatud vara väärtuse hüvitama. See hüvitis arvatakse ühisvara hulka. Eseme väärtuse määramisel lähtutakse selle harilikust väärtusest ehk kohalikust keskmisest turuhinnast (TsÜS § 65).

Vara jagamine Varaühisuse lõppemisel (nt abielu lahutamisel, PKS § 35 p 3) jagavad abikaasad ühisvara omavahel (PKS § 37 lg 1). Kuna ühisvaraks oleva korteri müügiraha on investeeritud lahusvarasse, siis jagamise käigus:

• Määratakse kindlaks ühisvara koosseis varasuhte lõppemise seisuga (PKS § 37 lg 1¹).
• Ühisvara hulka loetakse lahusvarale tehtud kulutuste väärtus (PKS § 27 lg 3, PKS § 34 lg 1).
• Ühisvara jagatakse abikaasade vahel võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti (PKS § 37 lg 3).

Kuni abielu on lahutamata, on abikasalt üüri küsimine kaheldav, eriti tagasiulatuvalt ja ilma üürilepinguta. Peale lahutust on võimalik kinnisasja omanikul nõuda mitteomanikust abikaasalt kinnisasja vabastamist või sõlmida üürileping.

Abielu jooksul sai soetatud ühisvara. Mina tegin ühisvara soetamiseks sissemakse enda vennalt saadud raha ja 2 pensionisamba maksetest ehk tegemist oli lahusvaraga. Peale abielu lõppu tegime notaris ÜHISVARA OSALISE JAGAMISE LEPING TAGAMISKOKKULEPPE MUUTMISE LEPING JA ASJAÕIGUSLEPING. Lepingus on punkt "Lepingupooled kinnitavad, et käesoleva lepingu alusel lepingupoolte vahel jagatud vara osas ei ole neil teineteise suhtes varalisi nõudmisi ega pretensioone." Kas see tähendab seda et mul ei ole enam õigus nõuda peale lepingu jõustumist tagasi rahalist nõuet mida tegin enda lahusvarast?

Küsimuses kirjeldatud olukorras on tegemist ühiomanike vara (ühisvara) väärtuse suurenemisega ühe isiku vara (lahusvara) arvelt. Ühisvara väärtuse suurenemine lahusvara arvelt on reguleeritud Perekonnaseaduses (PKS) ja Võlaõigusseaduses (VÕS) alusetu rikastumise sätetega. Kui abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta nõuda, et selle väärtus hüvitatakse ühisvara arvel (PKS § 34 lg 2). Kui isik on teinud teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi, võib ta nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud (VÕS § 1042 lg 1). Alusetu rikastumise üldpõhimõtte kohaselt peab isik andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu (VÕS § 1027). Kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal (VÕS § 1032 lg 2).

Kas Te olete lepinguga oma nõudeõigusest loobunud, sõltub lepinguga kokku lepitust. Selleks on vaja uurida lepingut tervikuna. Vaid ühe lepingupunkti tsiteeringu alusel ei ole võimalik küsimusele vastata.

1981.a. suri meie isa. Pärandusena sai ema 5/8 ja meie, 3 õde, igaüks 1/8 majast ja krundist (541m2). 1982.a. abiellusin, (abieluvara lepingut meil pole). 2020.a. suri ema ja pärand jagunes 1/3 igale õele kaasomandina. Kas minu 1/3 päranduseks saadud sünnikodust (maja ja krunt) on praeguse seaduse valguses abikaasa ja minu ühisvara? Kui on ühisvara, kas abikaasa on kohustatud panustama vara säilimisse ka materiaalselt? Kas kõik rahalised tehingud peavad olema ka taasesitatavas vormis? Kas õelt tema 1/3 kaasomandi väljaostul minu poolt on minu abikaasa kohustatud samaväärselt, st. poole ostusummast tasuma? Kuna elame al. 2014.a. lahus, kas lahutuse puhul on minul kohustus kompenseerida abikaasale sundosa minu 1/3 kaasomandist (sünnikodu ja minu praegune elukoht) rahaliselt?

Perekonnaseaduse kohaselt ei ole abikaasade ühisvara tasuta käsutuse teel (näiteks pärimine või kinkeleping) saadud vara ka siis, kui vara omandati abielu ajal. Selline vara kuulub vara saanud abikaasa lahusvara hulka. Seega ei ole pärandina saadud 1/3 teie ühisvara. 

Kui Te aga ostate õelt tema 1/3 kaasomandist, saab sellest 1/3 mõttelisest osast abikaasade ühisvara. Kui ollakse abielus, loetakse makse tehtuks mõlema abikaasa poolt sõltumata sellest, kes selle tegelikult tegi, kuna teenitud sissetulekud on samuti ühisvara. Kui soovite, et abielu lahutades ei tekiks Teie abikaasal õigust õe 1/3 mõttelisele osale, ei ole ehk mõistlik seda õelt osta vaid sõlmida kinkeleping.

Kui kogu Teile kuuluv vara on saadud tasuta käsutuse teel (kingitud või päritud), on vara Teie lahusvara, mida abielu lõppedes ei jagata vaid see jääb jätkuvalt Teile.

Võtsime koos abikaasaga abielu ajal ühislaenu kinnisvara soetamiseks. Mina maksin ainuisikuliselt laenumakseid. Nüüdseks oleme lahutatud. Peale lahutust kirjutasin kinnisvara enda nimele ja ka laenumaksed st laenulepingu ainuisikuliselt minu nimele. Kas mul on õigus kohtukaudu nõuda välja laenumaksed perioodi eest mil olime mõlemad ex abikaasaga kohustatud võrdselt laenu maksma kuid tema seda ei teinud? Kas tegemist on tsiviilasjaga? Mis paragrahvide alusel on mul õigus nõuda laenumakseid tema poolt tagasi mida ta ei maksnud? Tagasiulatuvalt mis perioodi eest saan nõuda (st et kas on mingi ajamäär nt 2aastat tagasi olevad maksed kuni laenuleingu muutmiseni).

Abielu ajal ostetud vara on ühisvara ja võetud kohustused on mõlema abikaasa vastutada. Samuti on abielu ajal teenitud sissetulekud ühisvara sõltumata sellest, kes need teenis. Kui laenumakseid on tasunud abielu ajal üks abikaasa, loetakse, et pool on tasunud kumbki.

Seega olete ostunud ühisvara, sõlminud ühise laenulepingu ja tasunud laenumakseid ühisvara arvelt kuni abielu lõppemiseni. Abielu lõppedes olete võtnud ühise laenukohustuse enda ainukohustuseks ja saanud kinnisasja ainuomanikuks. Esitatud asjaoludel ei näe ma võimalust endiselt abikaasalt mingitki osa laenumaksetest nõuda. 

Развод. Муж выгоняет из квартиры с 2мя детьми. Согласен на алименты и платить 30 процентов за сьем жилья. Можно ли обязать платить не за сьем, а за кредит (он не согласен)? Разницы платы в месяц нет.

Esmalt on oluline, kas korter on abikaasade ühisvara või lahusvara. Alates ühisvara varasuhte tekkimisest ehk abielu sõlmimisel varaühisuse varasuhte valimisest hakkas moodustuma abikaasade ühisvara. Ehk kogu abielu ajal soetatud vara kuulub abikaasadele ühiselt. Abielu lõppedes ühisvara jagatakse. Kui ühisvara jagamine kokkuleppel ei õnnestu, tuleb ühisvara jagamiseks pöörduda hagiavaldusega kohtusse. Seda saab teha samaaegselt abielu lahutamisega ent ka hiljem eraldiseisva hagiga. 

Esmalt tuleks kindlaks määrata ühisvara koosseis ja väärtus. Ühisvara hulka kuuluvad kõik varaesemed, mis on soetatud abielu ajal (sõltumata sellest, kelle nimele need on registreeritud). Ühisvara hulka ei kuulu vara, mis oli abikaasal enne abiellumist, mis on ostetud enne abiellumist olemas olnud vara müügist saadud raha eest või mis on ühele abikaasadest pärandatud või kingitud. Siis mõelda, kuidas Te sooviksite vara jagada. Abikaasade osad ühisvaras on võrdsed ehk kummalegi abikaasale peaks jääma samas väärtuses vara. Kui varaesemeid on piisavalt, saab vara jagada selliselt, et kummalegi abikaasadest saab osaks võrdses väärtuses reaalseid varaesemeid. Kui aga ühisvara koosneb vaid ühest varaesemest, tuleb jätta varaese ühele abikaasadest pannes talle kohustuse maksta teisele omandi kaotus välja rahas või varaese hoopistükkis müüa ja jagada raha võrdselt. Nii võib juhtuda, et ühisvara jagamisel saadud rahalise hüvitise abil ongi võimalik eluase osta ja üürimine ei olegi vajalik.

Lahutan abikaasaga, notaris paneme kokkulepet, et korter kus elasime jääb kasutamiseks mulle ja lastele kuni nad saavad 18. Mina olen kaasomanik. Kui lapsed saavad 18, kas mehel on õigus korteri ilma minu loata maha müüa? Ma ei maksnud liisingu ega arveid, kui olime abielus. Meil on 3 last. Pakub mulle korterit, liisingu makset ja annab puhvriks raha. Kinnitame seda notariaalselt. Kas on oht et ma jään ilma koduta, kui lapsed veel ei ole saanud 18?

Tere

Täname pöördumast! 

See on nii nagu te panete kirja notaris nii ongi tulevikus, võite fikseerida lepingus näiteks, et elate seal elu lõpuni.

Lugupidamisega

Tere!Elasime elukaaslasega 21 aastat koos.Leidis uue elukaaslase hiljuti.Kooselu jooksul meil 12 aastane poeg.Korter soetatud tema palgast kuna ise olin beebiga kodune.Olen ka siia korterisse panustanud nii rahaliselt,tegelenud korteri võlgadega.Oleme ka siia korterisse sisse kirjutatud.Korter tehtnud notariaalselt tema nimele ja me oleme vabaabielus.Kas tal on õigus meid siit välja tõsta koos lapsega kes meil ühine

Tere

Täname pöördumast! 

Kui korter on tema vara, siis tema saab ise seda käsutada isegi kui teil on ühine laps. Kui hakkate eraldi elama, siis ta on kohustatud lapsele elatist tasuma.

Lugupidamisega