Tere! Elame juba aastaid abikaasaga eraldi. Mina elan majas, mille ostsime koos, tema korteris. Soovin abikaasast lahutada ja vara jagada(sest pean tervise pärast oma praeguselt töökohalt lahkuma ja kolima linna, kus ehk leian endale sobiva töökoha)Kahjuks abikaasaga selles osas kokkuleppele ei saa. Abikaasa raiub, et tema ei lase mingil juhul maja müüa ja lahutuspaberitele ka alla ei kirjuta. (Ta tahab ise majja kolida). Järelikult ei jää mul muud üle kui seda kohtu kaudu teha. Tekkisid sellised küsimused-kas riiklik hindamisakt peab olema endal tehtud? (mul on ainult maakleri kirjalik arvamus maja väärtusest) Kui suured on umbes kohtukulud? Kas need lähevad jagamisele või peab taotluse esitaja need üksi maksma? Kas abikaasal on võimalik kuidagi maja sundmüüki takistada? (Tal endal ei ole võimalik minu osa mulle välja maksta) Kas ta saab minu osa välja maksta väikeste osade kaupa või peab ta ikkagi maksma koheselt poole maja väärtusest? Aitäh!

Abielu saab lahutada kokkuleppel perekonnaseisuasutuses või notaribüroos. Kui kokkulepet ei saavutata, lahutab abielu kohus. Olukorda, kus üks abikaasa soovib lahutada ja teine lahutust ei anna, ei saa meie õigusruumis tekkida. Abielus olemiseks on vaja mõlema abikaasa soovi. Kui üks seda enam ei soovi ja abielu on pöördumatult lõppenud, lahutab kohus abielu nagunii.

Kui abielu ajal oli valitud vararežiimiks varaühisus, on kogu abelu jookul soetatud vara ja teenitud sissetulek abikaasade ühisvara, mis abielu lõppedes jagatakse. Perekonnaseadusest tulenevalt jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Seejuures tuleb arvesse võtta kogu ühisvara ja jagamisel pidada silmas võrdsust väärtuseliselt, mitte esemeliselt.
Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 1 kohaselt jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele, kui kokkulepet ei saavutata, otsustab kohus kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
 

Tere. Kui abikaasa võtab laenu ja ostab korteri ning on ainus laenu maksja ja korter tema nimel,kas abielus olles see korter kuulub ka ühisvarasse?

Kui abielludes on vaarasuteks valitud varaühisus, kuulub kogu abielu jooksul soetatud vara abkaasadele ühiselt, vaatamata sellele kelle nimele on see registrisse kantud. Abielu jooksul võetud laen on samuti solidaarkohustus, kui see on võetud pere ühistes huvides ja kuivõrd abielu ajal teenitud sissetulek on ühisvara, on abielu jooksul ka laenu makstud ühiselt. Seega on tegemist ühisvaraga.

Tere. Kui on sõlmitud abieluvaraleping ja abikaasad lahutavad ,kas siis abieluvaralwping jääb kehtima? Vöi ühisvara mis soetatud abielu ajal jääb peale lahutust edasi ühisvaraks? Ja kas abielu jooksul võetud laen kui abikaasa on ainuisikuliselt võtnud perele lisa korteri ostmiseks,on ka ühisvara laenu maksmise ajal ja peale laenu maksmist? Aitäh

Kui on sõlmitud abieluvaraleping jagatakse vara abielu lõppedes lepingus ette nähtud viisil. Kokku lepitud varasuhe lahutusega lõpeb ja alates lahutusest on kummagi abikaasa soetatud vara tema lahusvara, millel enam lepinguga tegemist ei ole. Ka abikaasade varaühisus lõpeb lahutusega samal viisil ja ühisvara alates lahutamisest enam ei teki, ent juba tekkinud ühisvara jääb ühisvaraks kuni selle jagamiseni. Abielu jooksul võetud kohustused, kui need on võetud perekonna ühiste vajaduste katmiseks, kuuluvad ühisvara hulka. Kui üks abikaasadest jätkab laenu teenindamist ka peale lahutust, suurendab ta oma lahusvara arvelt ühisvara väärtust ja tal on õigus nõuda ühisvara jagamisel sellega arvestamist.

Tere! Küsimus, kuidas lahendada olukord laenu kaastaotlejana ja eelnevalt abielus olnuna, kui ise mitte kinnisvara omanikuna kohustus maksta eksnaisega koos laenu? Kas mul on üldse õigus nõuda siiani makstud osa eest mingit raha tagasi või pigem mitte? 

Kui kinnisasi on ostetud abielu ajal ja abieluvaralepingut ei ole, on tegemist abikaasade ühisvaraga sõltumata sellest, kas see on registreeritud ühe või mõlema nimele. Samuti kuulub ühisvara hulka ka laen. Kui abielu on lahutatud aga ühisvara jagamata, soovitan viia läbi ühisvara jagamine. Seda saate teha kokkuleppel notariaalselt ent kokkuleppe mittesaavutamisel ka kohtus. Kuni laen on endiste abikaasade ühine kohustus, vastutavad nad selle eest solidaarselt.

Olen abielus Suurbritannia kodanikuga. Abiellusime Eestis ja varasuhteks valisime vara juurdekasvu tasaarvestamine. Peale lapse sündi olen 4 aastat hoolitsenud lapse eest (sest lasteaed on liiga kallis) ja oleme ühiselt ostnud pangalaenuga maja. Kas lahutuse korral, kuna oleme mõlemad elanud kogu abielu aja Suurbritannias, saab toetuda kohalikele seadustele või tuleb lähtuda Eesti perekonna seadustest? Missuguseid kompenseeringuid on mul võimalik saada abielulahutuse korral? Aitäh abi eest!

Abieluvara osas on abikaasadel võimalus valida varalistele õigustele kohalduv õigus. Seega kui abikaasad on varalistele õigustele kohalduva õiguse valinud kohaldatakse nende valitud õigust. Kokkulepe sisaldub abieluvara lepingus.

Abikaasade varalistele õigustele kohaldatava õiguse valiku puudumisel kohaldatakse abikaasade varalistele õigustele abielu üldistele õiguslikele tagajärgedele kohaldatavat õigust abielu sõlmimise ajal. Abielu üldistele tagajärgedele kohalduv õigus on esmalt abikaasade ühise elukohariigi õigus, selle puudumisel abikaasade ühise kodakondsuse riigi õigus, abikaasade viimane ühine elukoht, kui ühe abikaasa elukoht on selles riigis või kõigi kolme puudumisel kohaldatakse selle riigi õigust, millega abikaasad on muul viisil kõige tugevamalt seotud.

Tere, Abiellu lepingus avastasin, et kõik vara on eraldi kogu aeg. Enne seda ma ei mäletanud ja olin ainult oma naise firma esindaja, mitte omanik. Peale lahkumist, ta kirjutas mind esindajatest välja ja ongi kõik. Kõik vara jäi firma peal, ja ainuke asi, mida ma saan küsida: 10000 euri mida firma on minu ees võlgus(andsin raha kruntide ostmiseks) Nüüd mul pole raha ja pole krundeid. Kuidas ma saan oma raha kätte vähemalt? Tänan!

Küsimusest võib mõsta, et abielludes oli sõlmitud lahusvara leping, ühisvara ei tekkinud ja kummagi abikaasa ainuomandis on vara, mis on tema nimele registreeritud. Kui Teie eraisikuna andsite abikaasa ettevõttele laenu, on Teil võimalik see tagasi nõuda. Loodetavasti oli sõlmitud laenuleping Teie ja ettevõtte vahel, kust on näha nii laenu suurus kui selle tagastamise tähtaeg. Soovitan pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele, et jusrist saaks kõigi asjaoludega tutvuda ja Teid edasise osas kohaselt nõustada.

Tere, Plaanis lahutus. Kui ühisvara jagatakse võrdselt vara väärtuse järgi ühikutena (kinnisvara - üks saab ABC ja teine EFC, mõlema osapoole väärtus sama). Ehk ei toimu nö kogu ühisvara müüki, millest saadav raha jagatakse võrdselt. Sellest tulenevalt üks abikaasadest jääb elama koju ja teine on sunnitud peale lahutust enda ühikutest (kinnis)vara realiseerima, et osta omale uus kodu - siis sellest lahutusest saadud vara "mitte kodu" müümisel tekib ju ühel osapoolel ( kes ei jää koju) tulumaksu maksmise kohustus. See on justkui ebavõrdne, kui üks pool jääb elama endiste abikaasade ühisesse koju ja antud kulu ei kanna, Maksuamet on seisukohal, et nemad seda ei reguleeri - vaid konsulteerima peab juristiga. Nemad maksustavad ikkagi seda mitte kodu müüki. Kuidas sellises olukorras käituda? Kas lisada mingi punkt notariaalsesse lepingusse? Milline võiks see punkt olla? 

Kui vara jagatakse kokkuleppel, on tulumaksukohustust vara väärtust hinnates võimalik arvesse võtta ja leppida kokku, et abikaasal, kellel tekib tulumaksu maksmise kohustus, on õigus selle võrra suurema väärtusega varale või et pool tulumaksust hüvitatakse talle rahas, kui varaesemete turuväärtused on võrdsed ja abikaasale ei ole võimalik jätta suuremas väärtuses vara. Kuidas täpselt olukorda lahendada, sõltub poolte kokkuleppest ja kuidas seda sõnastada, nõustab tehingut tõestav notar.

Tere! Sain päranduseks korteri, omanikuks sain aasta tagasi. Nagu ma sain aru, kui ma müün korteri ja, et tulumaksu vaba oleks, pean seal alaliselt ja ajutiselt elama? Ja teine küsimus- pärandvara on minu vara kui ma peaks lahutama ( abikaaaga on tehtud ühisvara abieluleping). Aga kui müün korteri ja saan raha, kas pärandavarast saadud raha muutub ühisvaraks lahutuse korral? Ja kui nii on, kuidas ja mis sammud saan ette võtta, et abikaasa ei saaks nõuda pool raha endale lahutuse korral?

Et kasutada eluruumi võõrandamisel tulumaksuvabastust, on eelduseks, et korterit kasutatakse kuni võõrandamiseni oma eluruumina. Kuivõrd inimesel võib olla rohkem kui üks eluruum, võib see olla ka teiseks elukohaks, oluline on et seal elatakse ise, tarbitakse teenuseid ja ollakse võimeline vajadusel seda tõendama.

Kuivõrd tasuta käsutuse, sealhulgas ka pärimise teel saadu on selle abikaasa lahusvara kelle kasuks tehing tehti, ei saa pärandatud korterist abikaasade ühisvara (kui just Teie abieluvaraleping seda ette ei näe). Ka ei ole ühisvara lahusvara müügist sadud rahalised vahendid.

Tere Kas ühisvarale (koos laenukohustusega) peale lahutamist on võimalik sõlmida kokkuleppe dokument, et kui tekivad lisapärijad, siis neile antud kinnisvarale õigust ei ole? Ehk kui täna on olemas kinnistu, mis jääb kolmele lapsele kuniks nad saavad täiskasvanuks, siis kui peale lahtust kumbki osapool saab uue lapse, siis temale antud kinnisvara ei kuuluks? Kas antud dokument vajab notariaalset kinnitust? Kui selline dokument on õigustühine, siis kas ja kuidas oleks mõistlik edasi toimetada? 

Kahjuks ei selgu küsimusest, millise dokumendiga on otsustatud ühisvara lastele jätta ja mis on selle dokumendi sõnastus. Kui on tehtud kinkeleping, ei ole seal tegemist pärimisega ja pärijate lisandumine lepingut ei muuda. Kui on koostatud testament, siis sõltub testamendi sõnastusest kas pärijateks saavad olla ka hiljem sündinud lapsed.

Kui vara on jagamata ja ühtegi tehingut veel tehtud ei ole, soovitan kaaluda kinnisasja kinkimist lastele. Kinnisvaraga seotud tehingud tuleb alati vormistada notariaalselt. Ka tehingut tõestav notar saab Teid nõustada, milline tehing on sobivaim, kui kirjeldate talle üksikasjalikult ära, millist tulemust tehinguga saada soovitakse.

Tere kuidas peaks toimima kooselu lõppemise puhul kui teine osepool soovib kõik vara endale jätta. Olime koos 22aastat ja on 2 last. Ehitasime selle ajal tartusse palkmaja mis on tema vanemate maadel. Kuna ise elame välismaal oli see sell ajal mugav et keegi hoiab majal silma peal Rahaliselt panustused on mul kuskil 150000eurot ja naisel 50000eurot +minu poolne töö sadades tundides. Võtsin ka laenu mille ise maksin bangale tagasi. Projektitel ja lupadel on küll minu nimed aga maaomanik on ikkaki naise isa. Kas on ültse mõtet kohtu poole pöörduda või on kergem rahad kirjutada korsnasse ja alustada taas tühjast. Tänan vastuse eest. Täpsustus siit et me ei ole abileus olnud, Mis laias laastus võiksid olla kohtukulud? Tänan vastuse eest

Tere

Täname pöördumast! 

Kui kokkuleppele ei jõua, siis tuleb ühisvara jagada ikka kohtu kaudu. Abielu ajal soetatud/ ehitatud vara on ühisvara. Maa osas saab taasaarveldust teha.

Lugupidamisega