Tere! Laste isa maksab elatisraha kohtulahendi alusel. Elatise maksja tegi peale esimest kohtumäärust paari kuu jookul suuremaid makseid ,millele ta kuidagi ei viidanud,kui elatise ettemaks (vastupidi ,ta serveeris seda kui kingitust), laste esindaja arveldusarvele. Lisan ka ,et ülekannetel selgitus puudus. Täna, aastaid hiljem, aga teeb laste isa tasaarvelduse, makstes juba mitu kuud väiksemat elatist , viidates nendele varasematele maksetele,kui elatise ettemaksule. Kas laste isal on ôigus sellisel viisil teha täna omaalgatuslikke mahaarvamisi elatisrahast? Vahepeal on laste isa pöördunud kohtusse uue hagiga elatise vähendamiseks ja kohus on osaliselt selle hageja kasuks rahuldanud. Selles hagis ei viidanud laste isa samuti varasemale elatise ettemaksule. Kas mul on ôigus pöörduda kohtutäituri poole saamata jäänud elatisraha sissenôudmiseks?

Lisaks elatise tasumisele võib iga vanem teha lapsele ka kingitusi ja kingitusi ei ole õigus hiljem elatise tasumisena arvestada. Kui maksed on tehtud kui kingitus, siis nii see ka on. Kui aastaid hiljem on tekkinud elatisvõlgnevus, saab selle kohtutäituri vahendusel sundtäita.

Tere! Mul on 2 last, neil on 1 isa. Kas on laste elatisraha miinimumsumma 2 lapsele kehtestatud riigi poolt? Kas see summa on 520 eurot 2024 aastal? Lugupidamisega

Seadusjärgse elatise (niinimetatud miinimumelatis) suurus ei ole enam kindel summa vaid arvutatakse perekonnaseadus § 101 alusel. See võib olla igal lapsel erinev ja sõltuda laste arvust perest ja päevade hulgast, mis laps veedab elatist maksma kohustatud vanemaga. Samuti sellest, kui suur on kahe lapse vanusevahe. Soovitan elatiskalkulaatorisse (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) sisestada laste sünniajad, päevade arvu, mis nad viibivad koos isaga ja kui peres on veel lapsi, laste arvu ning lasterikka pere toetuse suuruse. Seejärel kalkuleerib süsteem Teile õige Teie lastele ette nähtud elatise summa.

Tere! Saan laste elatisraha praegu: 426 eurot kuus, mul on 2 last, maksab laste isa. Kas ja kuidas saaks suurendada elatisrahasummat? Lugupidamisega 

Seaduse kohaselt ei või elatisraha olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Arvutamisel on abiks Justiitsministeeriumi lehel avaldatud Elatiskalkulaator. Kui Teie lastele välja mõistetud elatis on väiksem, tuleb pöörduda kohtusse vaälja mõistetud elatise suuruse muutmise nõudega.

Tere Kui on elatise maksekäsk tehtud elatismiinimumi järgi, mis oli sel hetkel 260€. Kui praegu miinimum 287€, kas siis on mul õigus seda uut miinimumi nõuda? Lapse isa osalus lapse elus ongi vaid alimendid. Pole last vaatamas käinud aasta aega ei jõuludel ega ka aastasel sünnipäeval ( laps 1,3 a ) Tänades Grete Rässa

Kui elatis on kohtus välja mõistetud enne 01.01.2022 kehtinud perekonnaseaduse järgi poole miinimumpalga suuruses, ei saa peale 01.01.2022 elatist iseseisvalt suurendada vaid elatise suuruseks ongi 260 eurot. 2022 aasta alguses jõustus perekonnaseaduse elatise suuruse kindlaks määramise aluseks oleva paragrahvi muudatud ja sellest ajast mõistetakse elatis välja muutuva suurusega, mis arvutatakse PKS § 101 alusel. Arvutamise lihtsustamiseks on Justiitsministeeriumi veebilehel avaldatud Elatiskalkulaator. Kui Te soovite elatise suurust muuta ja elatise välja nõuda kehtiva sedause alusel, tuleb esitada kohtusse avaldus elatise suuruse muutmiseks.

Tere Laste isa taotles eelmisel aastal elatise vähendamist. Eelnevalt oli 292eur laps. Kokku ühiseid lapsi on 2. Minul on uue elukaaslasega 1 ühine laps (mai kuus sünnib teine). Kohtu kompromissettepanek,mille me allkirjastasime näeb välja selline: Märts 2023.a Käesolevaga pooled kinnitavad, et sõlmisid kompromissi järgnevas: 1. Hageja V.M. tasub kostjale M.M. elatise perioodi 01.12.2022.a-31.03.2023.a eest 250 eurot kuus. 2. Hageja V.M.tasub kostjale M.M. ülalpidamiseks igakuise elatise alates 01.04.2023.a kuni M.M. täisealiseks saamiseni, s.o 20.06.2029.a summas 260,33 eurot (249,78 eurot baasumma)+50,55 eurot (kolm protsenti keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 01. aprillil (esimest korda 01. aprill 2024.a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates toetuste suuruse muutmisele järgnevast kuust. 3. Hageja V.M. tasub kostjale R-B M. elatise perioodi 01.12.2022.a-31.03.2023.a eest 225 eurot kuus. 4. Hageja V.M. tasub kostjale R-B.M. ülalpidamiseks igakuise elatise alates 01.04.2023.a kuni R-B M. täisealiseks saamiseni, s.o 06.02.2033.a summas 260,33 eurot (249,78 eurot baasumma)+50,55 eurot (kolm protsenti keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 01. aprillil (esimest korda 01. aprill 2024.a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates toetuste suuruse muutmisele järgnevast kuust. 5. Hageja tasub elatise iga kalendrikuu 01. kuupäevaks kostjate seadusliku esindaja K.M. arvelduskontole selgitusega „elatis“. 6. Menetluskulud jäävad poolte enda kanda (TsMS § 164 lg 1). Laste isa arvab, et võib ise arvestada suurperetoetuse ka maha. Mina saan aru,et kohus ei arvestanud meie kompromissettepanekus suurpere toetust ehk seda laste isa ise maha ei tohiks arvestada (elatiskalkulaatori lehel siis linnukest ei pane, et arvesta maha suurperetoetus). Või siiski tohib? Aitäh Lugupidamisega

Elatise tasumisel tuleb lähtuda kohtulahendist. Kui kokkulepe on selliselt koostatud, et suurpere toetust ei ole arvesse võetud (nagu küsimusest nähtub), ei ole elatise tasujal seda õigus ka iseseisvalt maha arvata. Pooled on sõlminud kokkuleppe just neil tingimustel, mis on kohtule esitatud ja kohus on kokkuleppe määrusega kinnitanud. Nüüd tuleb seda täita nii nagu määruses on kirjas ehk suurpere toetust arvesse võtmata.

Tere! Mure selles,et lapse isal välja mõistetud kiirmenetlusega 2015a elatis 195€,aga aastad edasi maksis 230€.Nüüd 1,5a ei taha väga maksta ja maksab üle kuu ja vahest jätab üldse maksmata 1,5aasta jooksul juba 5 kuud kus pole üldse maksnud Kas on võimalik kuidagi neid tagant järgi nõuda mida pole maksnud? Kas mul on üldse õigus nõuda rohkem,kui tal oli välja nõutud 195€? Mis oleks üldse see summa mis ta peaks maksma. Kuna ta ise elab Soomes sis kuidas peaks üldse nõudma midagi tema käest?

Kui välja mõistetud elatis enam lapse vajadustest poolt ei kata, saab pöörduda lapse nimel kohtusse elatise suurendamiseks. Kehtiva seaduse järgi ei ole elatise suurus universaalne vaid sõltub näiteks laste arvust peres ja ajast, mis laps veedab elatist maksma kohustatud vanemaga. Konkreetselt Teie lapse miinimumelatise suuruse saate kindlaks teha kasutades Justiitsministeeriumi veebilehel avaldatud elatiskalkulaatorit. 

Kui vanem ei tasu välja mõistetud elatist või teeb seda juhuslikult või väiksemas määras, on võimalik kogu saamata elatise ja ka edasiulatuva elatise saamiseks alustada täitemenetlust. Eesti kohtutäitur saab elatisenõuet sundtäita kui vanemal on Eestis vara. Kuna vanem elab Soomes ja kui tal puudub Eestis ka vara, tuleb täitemenetlust alustada Soome kohtutäituri juures. Selleks, et Soomes täitemenetlust alustada, tuleb Teil Eestis jõustunud kohtuotsusega minna samasse kohtumajja, kus otsus tehti (kui tegemist on enne 10.01.2015 tehtud lahendiga) ja taotleda kohtulahendi täidetavuse tunnistust ehk Euroopa Liidu täitekorraldust . Alates 10.01.2015 tehtud kohtulahendite puhul ei ole Soome kohtus täidetavaks tunnistamist enam vaja läbida. Saades kohtust vajalikud dokumendid tuleb täita avaldus kohtutäiturile (Soome keeles ulosottohakemus, internetist leitav avalduse vorm), täita, allkirjastada ja saata kõik dokumendid Soome vastava piirkonna kohtutäiturile.
Kohtuotsust saab täitmiseks esitada ka justiitsministeeriumi vahendusel. Sellest lugege täpsemalt https://www.juristaitab.ee/et/kohtuotsuse-tunnustamine-ja-taitmine-noukogu-maaruse-nr-42009

Tere. Minul on eksabikaasaga notariaalne leping ühele lapsele elatisraha maksmiseks 1300€/kuus. Summa on suur, kuna enne lahutust pidasin peaaegu sama suure summa eest üleval ka abikaasat ja meie ühist kodu, lisaks maksin ka kodulaenu makseid. Enne lahutust müüsime ühise kodu ja abikaasa ostis endale ja lapsele korteri, mille ostmiseks kulus enamus maja müügist saadud rahast. Nõustusin abikaasa nõudmisel notariaalse lepinguga nii suure summa peale, et saada mingigi osa maja müügist saadud rahast ka endale, kuna oleksin sellest muidu üldse ilma jäänud. Ühine kodu oli muretsetud abielu ajal ja meil ei olnud abieluvara lepingut. Notariaalne elatisraha maksmise leping sõlmiti lahutusavalduse sisse andmisega samal päeval, mõlemad toimingud teostas sama notar. Laps saab iseseisvalt hakkama ja käib koolis. Lapsele on määratud puue ja selletõttu on kulud suuremad aga mitte nii suured. Kas mul oleks mingit juriidilist õigust või alust taotleda notari lepingus märgitud summa vähendamist? Kas ma pean oma eksabikaasat ka üleval pidama, kui ta tööl ei käi?

Olukorras, kus vanemad on leppinud kokku lapsele makstava elatise suuruses ja elatise suurust mõjutavad asjaolud on oluliselt muutunud, võib see anda alust öelda ülalpidamiskokkulepe kui kestvusleping VÕS § 196 lg 1 alusel erakorraliselt üles mõjuval põhjusel, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Riigikohtu hinnangul võib ülalpidamiskokkuleppe ülesütlemiseks anda alust mh asjaolu, et kohustatud vanemalt ülalpidamist saama õigustatud isikute ring on muutunud või kohustatud vanema sissetulek on oluliselt vähenenud või õigustatud vanema oma suurenenud. Samuti saab vanem ülalpidamiskokkuleppe erakorraliselt üles öelda juhul, kui lepingu järgi soodustatud lapse kasuks on kohus kattuvas või suuremas ulatuses elatise välja mõistnud. 
Vanematevahelise ülalpidamiskokkuleppe saab üles öelda VÕS § 195 lg 1 järgi, ülesütlemisavalduse esitamisega teisele vanemale.
Kui ülesöeldud kokkuleppe alusel alustatakse täitemenetlust, saab kohustatud vanem (võlgnik) esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 kohaselt, tuginedes ülalpidamiskokkuleppe osalisele või täielikule ülesütlemisele.
 

Kas lapse emal on õigus küsida tagasiulatuvalt ülapidamis kohustust kogu aja ulatuses (8nädalat enne lapse sündi kuni lapse kolme aastaseks saamiseni) kui tema on ise saanud emapalka ning laste toestused on laekunud ka tema nimele? Või mis perioodi eest on see võimalik? Parimat !

Kui lahuselav vanem ei ole ülalpidamiskohustust täitnud on apsega kooselaval vanemal lapse seadusliku esindajana lapse eest ja nimel õigus nõuda elatise tasumist. Tagasiulatuva elatise nõudmisel on seejuures ajaline piirang. Nimelt on võimalik tagasiulatuvalt elatist nõuda maksimaalselt 1 aasta eest enne nõude kohtusse esitamist.

Tere Mure selles, meil oli määratud algselt elatis summas 292eur, laste isa kaebas kohtusse, et vähendada elatist. Määrati nii: POOLTE KOMPROMISS Tsiviilasjas  Hageja V  tasub kostjale M ülalpidamiseks igakuise elatise alates 01.04.2023.a kuni M täisealiseks saamiseni, s.o 20.06.2029.a summas 260,33 eurot (249,78 eurot baasumma)+50,55 eurot (kolm protsenti keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 01. aprillil (esimest korda 01. aprill 2024.a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates toetuste suuruse muutmisele järgnevast kuust. Isa, aga ei usu, et nüüd 1.aprillist on elatise summa muutunud. Kasutades elatise kalkulaatorit sain ma alates 01.04.24.a. 2 lapse elatissummaks kokku 575eur. Kas minu arvutused on õiged? Samuti arvab laste isa, et tal on õigus võtta elatise summast ise maha lastega koos veedetud ajal (max 2 nädalavahetust) tekkinud kulutused (kinopiletid, spa piletid jne). Palun ametlikku kinnitust, kuidas asjad täpsemalt käivad.

Kui kohus on lahendi teinud, tuleb seda täita. Täitmisele kuulub sõna-sõnalt kohtulahendi resolutsioon. Kirjeldatud juhul on kohus resolutsioonis ette näinud, et iga asta 1 aprillil elatise suurus muutub ja näidanud ära ka millised komponendid tuleb elatise suuruse ümberarvutamisel arvesse võtta. Elatise suuruse võib igaüks ise kohtuotsuses kirjas oleva määruse järgi ümber arvutada ent kasutada võib ka selle valemi alusel loodud ja Justiitsministeeriumi veebilehel avaldatud elatiskalkulaatorit. Tulemus tuleb täpselt sama mõlemal juhul.

Kohtus välja mõistetud elatise summat ei tohi kumbki pool enam iseseisvalt ja ainuotsustades muuta. Kohtu otsus kuulub täitmisele. seega pole isal õigust elatise summast midagi maha arvata ja kui ta seda teeb jääb ta vähemmakstud summa ulatuses võlgnevusse, mida on võimalik täitemenetluses sisse nõuda.

Kuus kuud tagasi andsin sisse kiirmenetluse avalduse, mille kohaselt peab endine elukaaslane maksma meie ühisele lapsele elatist kindlas summas kuni lapse täisealiseks saamiseni. Avaldust sisse andes ei näinud ette, et elatisraha on kindel summa. Iga aasta 1.aprillil aga elatisraha miinimum tõuseb, kas mul on võimalik pöörduda kohtusse, et välja nõuda summa, mis suureneb iga aasta või nüüd jääbki kindel summa, kuni lapse täisealiseks saamiseni?

Elatise suurust saab muuta, kui selle aluseks olevad asjaolud on oluliselt muutunud. Nii saab elatise suuruse muutmiseks kohtusse pöörduda, kui elatis ei kata enam lapse kõiki eluvajadusi näiteks vajaduste suurenemise tõttu.

Koheselt, peale maksekäsu tegemist, hagiavaldust kohtusse esitada ei ole otstarbekas. Kohtusse võiks pöörduda siis, kui välja mõistetud elatisest enam lapse vajaduste katmiseks ei piisa (arvestades ka teise vanema kohustust tagada ülalpidaminevanemate võrdsuse printsiipi lapse ülalpidamiskulude kandmisel).