Laps sai täiskasvanuks, õpib gümnaasiumis, plaanib minna kõrgkooli. Kas eraldi elav lapsevanem peab last majanduslikult toetama? Mis summaga? Lahus elava lapsevanemaga suhtlus harv.

Perekonnaseaduse järgi on vanem kohustatud andma ülalpidamist ka täisealisele lapsele, kes omandab haridust (põhi-, kesk- või kõrgharidus, sh kutseõpe), kuid mitte kauem kui lapse 21-aastaseks saamiseni. See kehtib ka siis, kui laps elab vanemast eraldi ja suhtlus on harv. Ülalpidamiskohustus ei lõpe automaatselt täisealiseks saamisel, vaid sõltub lapse majanduslikust iseseisvusest ja hariduse omandamisest.

Elatise suurus täisealisele lapsele määratakse vajaduspõhiselt – arvestatakse lapse tegelikke kulutusi ja vajadusi, vanema majanduslikku olukorda ning muid asjaolusid. Alaealise lapse miinimumelatise arvutamise aluseks on baassumma, kuid täisealise lapse puhul sellist konkreetset summat seadus ei sätesta. Kui vanem ja laps ei jõua kokkuleppele, võib laps pöörduda kohtusse elatise nõudega ning kohus määrab summa vastavalt konkreetsele olukorrale.

Kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, võib laps olla õigustatud taotlema elatisabi riigilt, kui vanem ei maksa elatist ja laps õpib kuni 21-aastaseks saamiseni.

Meil oli täisealise lapsega kokkulepe, et maksan talle elatisraha miinimummääras kuni gümnaasiumi lõpetamiseni. Pärast gümnaasiumi lõpetamist asus ta õppima kõrgkoolis, kuid ei teavitanud mind sellest ega oma soovist elatisraha maksmise jätkumiseks. Nüüd on ta otsustanud selle summa mult tagantjärele sisse nõuda ning samuti elatisraha maksmist kuni ta 21-aastaseks saamiseni. Aluseks on ta võtnud kehtiva miinimumelatise määra. Ma ei soovi oma kohustustest kõrvale hiilida, kuid soovin teada, kuidas õiglane summa kokku leppida ning kuidas see kokkulepe korrektselt fikseerida? Tänan

Täisealise lapse elatisraha maksmise kohustus võib jätkuda, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Elatise suurus tuleb arvestada lapse vajaduste ja miinimumelatise reeglite järgi. Vanemad võivad elatise maksmise tingimused omavahel kokku leppida ning kokkulepe on soovitatav vormistada kirjalikult.

Elatise maksmise kohustus täisealisele lapsele kehtib, kui ta omandab haridust, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, on laps õigustatud elatisabi saama, kuid kui vanem maksab elatist, siis riiklikku elatisabi ei maksta 
Elatise miinimumsumma alaealisele lapsele on seaduses määratud, kuid täisealise lapse puhul ei ole miinimumelatise reegel automaatselt kohaldatav – summa tuleb kokku leppida, arvestades lapse vajadusi ja vanema võimalusi.
Elatise maksmise kokkulepe võib olla suuline või kirjalik, kuid vaidluste vältimiseks on soovitatav sõlmida kirjalik kokkulepe, milles täpsustatakse maksmise tingimused, summa, maksmise periood ja muud olulised asjaolud.
Õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Tere maksan elatist lapsele 150 eurot kuus nüüd lapse vanem ehk ema tahab elatist suurendada aga ta saab suurpere toetust ja vallalt veel toetusi soovisin ta käest teada saad mis kui palju toetusi saab aga ta ütles et ei pea oma sissetulekutest mulle rääkima keda ma siis pean üleval pidama kas last või lapse ema. Ja saatis sellise kirja mulle. Kirjutan seoses meie lapse ülalpidamisega. Laps saab peagi 7-aastaseks ning alustab sügisel kooliteed, millega kaasnevad märkimisväärselt suuremad kulud. Praegune elatis summas 150 eurot kuus ei kata enam lapse tegelikke vajadusi. Seoses kooliminekuga lisanduvad kulud koolitarvetele, riietele ja jalanõudele, kooliga seotud tegevustele ning igapäevased kulutused (toit, transport, huvitegevus) on samuti kasvanud. Lisaks on üldine hinnatõus mõjutanud kõiki eluks vajalikke väljaminekuid. Lapse heaolu ja normaalse arengu tagamiseks on vajalik suurem panus mõlemalt vanemalt. Sellest tulenevalt teen ettepaneku suurendada elatist summani 260 eurot kuus alates 15.05.2026 . Soovin selle küsimuse lahendada kokkuleppeliselt ja rahumeelselt, ilma kohtusse pöördumata. Palun anna oma seisukohast teada hiljemalt 03.05.2026. 

Elatise maksmise kohustus on mõlemal vanemal ja see on mõeldud lapse vajaduste katmiseks, mitte teise vanema ülalpidamiseks. Elatist makstakse üldjuhul rahas ja see tuleb kasutada lapse huvides.
Perekonnaseaduse järgi on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma/elatismiinimum (2025. aastal 295.86 eurot).  Sellest summast arvatakse maha lapsetoetus ja osa lasterikka pere toetusest, kui neid makstakse.
Kui vanemad ei jõua elatise suuruses kokkuleppele, võib kumbki pool pöörduda kohtusse. Kohus arvestab lapse tegelikke vajadusi, vanemate varalist seisu ja riiklikke toetusi. Seega ema ettepanek 260 eurot on isegi alla miinimumi, mis on Teie  jaoks pigem soodsam kui kohtuvariant.
Lapse ema ei pea Teile oma sissetulekuid ega toetusi otse avaldama, kuid kohtumenetluses tuleb tal vajadusel need andmed esitada, et tõendada lapse vajadusi ja toetuste olemasolu.
Elatise suurendamise aluseks võivad olla lapse kasvavad vajadused (nt kooliminek, hinnatõus), kuid arvesse võetakse ka toetusi ja mõlema vanema võimalusi.

Tere! Küsimus oleks selline, et kui isa on alates elatise peale panemisest ehk siis kohtuotsuse jõustumise hetkest alates maksnud elatist 235.- eurot kuus. (alates 2015a) siis kas täna 2026 aastal peaks ta juba maksma rohkem? Arvestades tänaseid hindasid ja igapäeva kulusid! Tegemist ühe lapsega. Ja teine küsimus, kuna eelviimase lapse elatisekohustuse viimasel aastal maksis ta elatise summa 235.- väidetavalt lapse enda kontole, põhjendades,et laps käib kutsekoolis, siis kas mul oleks õigus see tagantjärgi sissenõuda? Lapse täisealiseks saamisest on tänaseks möödas 8 kuud.

Kuigi igakuine elatis lapsele sõltub lapse vajadustest ning vanemad lepivad selles kokku, siis vaidluse korral ütleb Perekonnaseadus, et minimaalne elatis peaks hetkel olema minimaalselt 295,86eur. Seda nimetatakse baassummaks, mida indekseeritakse iga aasta 1.04. Elatise arvutamisel on veel erisusi. Nendega saab tutvuda kodulehel Elatiskalkulaator (justdigi.ee) 
Kui elatis ontasutud lapse kontole on esmane soovitus väidet lapse kontolt kontrollida. Kui selgub et elatist tasutud ei ole on viimase makse nõudmise õigus 10a tasumise kohustuse tekkimisest arvates.
 

Tere  meil abikaasaga lahutus pooleli 12 mai saab lahutus algiriastatud. Aga meil on ühisvara kuidas seda siis jagama peaks hakkama? Ja kui mina olen maja laenu maksja et lapsel oleks kodu kus olla kas sellest piisab et alimente minult mitte nõuda? Eluaseme laen on üle 500saja euro kuus. Ja pean oma üüre ka maksma kus mina täna elan. Et panustan lapse heaolu et tal oleks kodu kus kasvada. Või mis selle lahutusega kaasneb? Kui eks nõuab et lapse hooldusõigusest loobun mis sellega kaasneb? Kas lapsega seonduvad kulud jäävad ikka? Mul on minu vanas kodus veel asju mida ex mulle tagasi ei anna. Mis ei ole soetaud abiellu ajal mis ma tegema peaks?

Kokkuvõtlikult: ühisvara (abielu ajal soetatud vara ja laenud) jagatakse üldjuhul võrdselt ja poole kokkuleppega. Enne abielu omandatud asjad on Teie lahusvara ja eksil ei ole õigust neid kinni hoida. Maja laenu maksmine ja lapsele kodu tagamine ei vabasta Teid lapse ülalpidamiskohustusest, küll võib seda arvestada elatise suuruse määramisel. Hooldusõigusest „loobumine” elatise maksmise kohustust ei kaota – lapsega seotud kulud jäävad igal juhul mõlemale vanemale vastavalt seadusele. Selgitan nüüd kõike seda lähemalt, kuigi ilmselt oleks Teil mõistlik pöörduda konsultatsiooni saamiseks ka vahetule õigusnõustamisele. Seda seetõttu, et Teil on päris mitmeid erinevaid probleeme, kus ühe küsimuse lahendamisest (näiteks maja omandiõiguse küsimusest) võib sõltuda teise küsimuse vastus (nt elatise maksmise kohustuse suurus või õigus nõuda abikaasalt kasutuseeliseid).

Ühisvara ja lahusvara eristamine
Kui teil oli tavaline varaühisus, siis kõik abielu ajal soetatud asjad ja õigused (sh tavaliselt ka eluasemelaenuga ostetud maja) on ühisvara, mis jagatakse pärast varasuhte lõppu (st abielu lahutamisel) üldjuhul võrdselt, kui ei lepita teisiti. Kui vaja, müüakse maja maha ja müügist saadud raha jaotatakse võrdselt.

Asjad, mis olid Teie omandis enne abiellumist või mis said ka abielu kestel Teie omaks tasuta (nt kink, pärandus), on üldjuhul Teie lahusvara. Nende puhul ei ole eksil õigust neid endale jätta.
Kui eks hoiab kinni Teie lahusvara (nt isiklikud asjad, mis on selgelt enne abiellumist ostetud või kingitud), on Teil õigus neid nõuda tagasi. Kui kokkuleppele ei saa, on võimalik pöörduda kohtusse asja väljaandmise nõudega.

Kuidas ühisvara jagada
Eelistatud on pöörduda notarisse ja jagada ühisvara seal: kokkuleppes kirjeldate, kellele jääb maja, kuidas jagunevad laenukohustused, milline vara kellele jne. Lasete vormistada soovi korral ka maja omandiõiguse üleandmise (st et ei ole enam ühiselt abikaasade ühisvara, vaid on ühisvara jagamise järgselt Teie ainuomandis).

Kui kokkuleppele ei jõua, võib kumbki teist esitada kohtule ühisvara jagamise avalduse. Ühisvara jagamise avalduses kirjutate, kuidas Teie arvates ühisvara jagunema peaks. Kohus lähtub põhimõttest, et osad on võrdsed, kuid arvestab ka näiteks lapse huvidega ja sellega, kes jääb perekonna endisesse eluasemesse.

Laenud jagatakse samuti – kas nii, et üks võtab kohustuse üle ja kompenseerib teisele, või proportsionaalselt vastavalt vara jaotusele.

Kodulaen ja elatis 
Seadus näeb ette, et mõlemal vanemal on kohustus last ülal pidada, sõltumata sellest, kas nad elavad koos või lahus. Elatis on lapse õigus, mitte ema õigus „kauplemiseks”. Põhimõte: lapse igapäevaste kulude (elamine, toit, riided, kool, huviringid jne) katmine on mõlema vanema kohustus; vanem, kelle juures laps igapäevaselt elab, katab reeglina kulusid vahetult; lahus elav vanem maksab tavaliselt elatist rahas.

Riigikohtu praktika järgi ei loeta automaatselt kogu eluasemelaenu makset lapse ülalpidamiskuluks; miinimumelatis on mõeldud muu hulgas katma ka lapse eluasemekulu, mitte ära maksma kogu laenumakset. Laen võib erandlikult teatud osas arvesse tulla lapse eluasemekuluna, kui on tõendatud, et see konkreetne kulu on otseselt vajalik lapse mõistliku elamispinna tagamiseks ja muidu lapse eluase tõsiselt kannataks, aga see EI tähenda, et laenu maksmine asendab elatise täielikult – enamasti mitte. Ainuüksi see, et maksate suurt laenu ja üüri, ei ole tavaliselt piisav, et elatis täielikult ära jääks – pigem võib teatud juhtudel mõjutada elatise suurust, kui on korralikult tõendatud ja lapse vajadusi arvestatud.See tähendab, et mingis osas tuleb elatist lapsele siiski tasuda. 

Hooldusõigusest „loobumine”
Eestis ei saa vanem lihtsa avaldusega „loobuda” hooldusõigusest nii, et ta vabaneks lapse ülalpidamiskohustusest.
Hooldusõigust saab muuta kohtus – näiteks ühishoolduselt emale ainuhoolduse andmine – kui see on lapse huvides. Ka siis jääb lapse ülalpidamise kohustus mõlemale vanemale.
Hooldusõiguse piiramine või lõpetamine võib oluliselt vähendada Teie otsustusõigust lapse elu olulistes küsimustes (haridus, tervishoid, elukoht), samuti suhtlusvõimalusi, kuid ei kaota elatisekohustust. Sageli pigem halvendab see vanema positsiooni osaleda lapse elus , ilma et rahaline „kulu” lapsele väheneks.

Teie asjad endises kodus
Enne abielu soetatud asjad ja isiklikud tarbeesemed on üldjuhul Teie lahusvara. Eks ei tohi neid „pantvangis hoida”.
Kuidas tegutseda:
üritage esmalt kirjalikult (nt e-postiga) kokku leppida, millal saate oma asjadele järele minna - kui maja on endiselt kinnistusraamatu kande järgi ka Teie omandis, siis on Teil õiguslik alus siseneda majja ja võtta oma asjad ära ka ilma eksi "loata" (vajadusel kaasake politsei).
Kui eelnev peaks ebaõnnestuma, siis õiguslikult muud üle ei jäägi, kui esitada hagi kohtusse eseme väljaandmiseks. Hagis tuleb tõendada, et konkreetsed nõutavad asjad kuuluvad lahusvara või isiklike tarbeesemete hulka.

Tere! Küsimus laste elatisraha maksmise kohta. Hetkel ei ole veel määratud ametlik elatisraha. Kuid on plaan teha. Laste (7a ja 13a) isa on lastega heal juhul paar päeva kuus,vahel ei ole sedagi. Vahel on nädal aega ja siis arvestab ta iga päeva eest raha maha. Hetkel maksab nii kuidas tal võimalus on ja kui lastele järele tuleb ,võtab kütuseraha ka maha sellest rahast mis maksma peaks. Lisaks soovib ta ,et mina viiksin lapsed tema juurde ja tooksin nad ära ka. Seda kõike ise rahastades. Kas sellised nõudmised on üldse seadusega kooskõlas kui otsustan asja ametlikuks teha?

Esmalt ei ole õiguses olemas sellist mõistet kui ametlik elatisraha. Küsimusest on ebaselge, kas soovite laste isalt elatise nõuda kohtu poole pöördudes või soovite lapse isaga sõlmida kokkuleppe elatise maksmise/tasumise kohta. Juhul, kui elatise kohta on sõlmitud kokkulepe või elatis on kohtu poolt kindlas summas välja mõistetud, ei saa lapse isa ühepoolselt vähendada kokkulepitud või välja mõistatud elatise määra. kütusekulu, lapsega koos veedetud päevade või lihtsalt oma soovi kohaselt. Lapsega suhtlemise kulud ja logistika saab vanemate vahel kokku leppida. Juhul, kui kokkuleppeni ei jõuta, määrab kohus nii elatise suuruse kui ka lapsega suhtlemise korra. Kohtuotsusega määratud elatis ja suhtluskord on kohustuslik mõlemale lapse vanemale

Sain kohtult määruse hagimenetluseks. Minu lapse isa soovib elatisnõude vähendamist, ta ise on hetkel kinnipeetud. Kas mul oleks võimalik ka täielikult loobuda elatisnõudest ja taotleda vastu ainuhooldusõigust lapse suhtes?

Elatisnõudest täielikult „loobuda” ei saa nii, et lapse ülalpidamiskohustus isa suhtes üldse ära kaoks – see on seadusest tulenev lapse õigus, mitte vanema „valik”. Saate aga hagimenetluses elatise vähendamise nõudega kas nõustuda, teha kompromissi (nt väiksem elatis või ajutine vähendamine) või hagi osas/täies mahus vastu vaielda. Ainuhooldusõigust saab taotleda eraldi (hagita) menetluses ja see sõltub ainult lapse parimatest huvidest, mitte sellest, kas te elatist nõuate või mitte. Rõhutan eraldi, et elatis ja hooldusõigus on kaks erinevat "asja", mida kohus lahendab ka täiesti eraldiseisvalt. Nii näiteks võib elatise maksmiseks olla kohustatud ka isik, kellelt on hooldusõigus täielikult ära võetud.

Nüüd ainuhooldusõigusest. Ühise hooldusõiguse saab lõpetada ja anda lapse suhtes ainuhooldusõiguse ühele vanemale hagita menetluses. Tingimused:
– vanemad ei ela koos või ei suuda hooldusõigust ühiselt teostada, ning
– ainuhooldusõiguse andmine teile peab olema lapse huvides (vaadatakse teie ja isa seotust lapsega, pühendumist, elutingimusi, senist hoolitsust jne).

Vangis olemine võib olla märk sellest, et isa ei saa tegelikult hooldusõigust kasutada. Kohus saab sellisel juhul kas peatada tema hooldusõiguse või lõpetada ühise hooldusõiguse ja anda ainuhooldusõiguse teile, kui see on lapse jaoks parem. Kuid tasub rõhutada, et praktikas rahuldab kohus selliseid taotluseid ainult väga erandlikel juhtudel ning üldreeglina lõpetab ühise hooldusõiguse / annab hooldusõiguse täielikult ühele vanemale üle vaid üksikutes kindlates valdkondades. Oluline: isegi kui te saate ainuhooldusõiguse, jääb isa enamasti lapse suhtes ikkagi ülalpidamiskohustuslaseks. 

Kohtulahend on järgmine: Pooled lepivad kokku, et alates 01.01.2020 tasub kohustatud vanem oma kahele lapsele kuni nende täisealiseks saamiseni kummalegi lapsele elatist 45% Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga alammäärast. 01.2022 muutunud seaduse järgi kui kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist senise miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, siis see summa n-ö külmutatakse 2021. aasta tasemel (292 eurot kuus) ja töötasu alammäära edasisel suurenemisel elatise summa sellest tulenevalt enam ei suurene. Rakendussäte puudutab seega elatise lahendeid, milles on elatis välja mõistetud alampalgaga seotud muutuva suurusena. Kas elatise summat ei indekseerita enam seoses alampalga muutusega?

Perekonnaseaduse rakendussäte (§ 217²) sätestab, et kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi järgi on vanem kohustatud tasuma elatist alampalgaga seotud muutuva suurusena (nt 45% alampalgast), siis alates 2022. aastast on elatise summa fikseeritud 292 eurole kuus. See tähendab, et edaspidi töötasu alammäära tõus elatise summat enam ei mõjuta – elatise suurus ei indekseerita alampalga muutusega, vaid jääb 292 eurole kuus, kuni kohtulahendit muudetakse või laps saab täisealiseks. Kui vanem või laps ei nõustu selle summaga, on võimalik pöörduda kohtusse elatise suuruse muutmiseks, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.

tere sooviksin teada elatisvõlgnevuse kohta.mul on tekkinud aastate jooksul elatisvõlgnevus kahele lapsele lapsed praegu täisealised.summa on umbes 14000kui hagi esitaja võtab hagi tagasi kas ja kui palju ma pean kohtutäiturile siis maksma et menetlus lõpetatakas.või pean ma selle suure summa kohtutäiturile maksma ja kas hagi esitaja saab sealt ka midagi.nende aastate jooksul pole hagi esitaja suurt midagi saanud praegugi mingi 10 euri kuus kuidas ma peaks edasi tegutsema tänades.H

Elatise võlgnevuselt arvutab kohtutäituri tasu sarnaselt võlgnevusele. Teie viidatud nõude puhul on kohtutäituri põhitasuks 1100eur (lisandub km). Kui võlanõudja soovib tagasi võtta (lõpetada menetlust) siis peab kohtutäituri põhitasu 50% ulatuses tasuma nõudja ise.

Mul on tekkinud elatisvõlg ajavahemiku 2008–2010 eest. Sel perioodil ei olnud mul võimalik elatist vajalikus suuruses õigeaegselt tasuda, mistõttu kujunes välja võlgnevus. Tegin juhutöid ning minu sissetulek oli ebaregulaarne ja ebapiisav. Praeguseks on laps 22-aastane ning täisealine ja iseseisev. Lisaks on mul teisest abielust alaealine laps, kelle ülalpidamine on samuti minu kohustus. Minu praegune sissetulek ei ole stabiilne, kuna see sõltub töövõimest ja töötatud päevade arvust. Keskmiselt jääb minu kuusissetulek vahemikku 1500–2000 eurot. Seaduse kohaselt ei kuulu umbes 1150 eurot sissenõudmisele, kuna see on ette nähtud võlgniku ja tema perekonna minimaalsete elamiskulude katmiseks. Ma ei keeldu oma kohustuste täitmisest ning olen valmis võlgnevust tasuma. Sooviksin kokku leppida regulaarse maksegraafiku summas 100 eurot kuus tingimusel, et minu pangakonto vabastatakse arestist, et saaksin oma igakuiseid kulusid paremini planeerida. Kohtutäitur nõuab aga 250 euro suurust kuumakset ning täisealise lapse ema soovib 400 euro tasumist kuus. Palun selgitust, kas mul on õigus taotleda enda jaoks jõukohase maksesumma määramist ning kas on võimalik ametlikult kinnitada maksegraafik, mis arvestab minu tegelikku sissetulekut ja ülalpeetava alaealise lapse olemasolu.

Maksegraafiku sõlmimisel täitemenetluses sõltub kohtutäitur sissenõudja suunistest. Kohtutäitur ei või sissenõudja nõusolekuta sõlmida maksegraafikut väiksemas ulatuses kui sissenõudja soovib. Sissenõudja mittenõustumine ei keela teil igakuuliselt kohtutäituri vahendusel võlgnevust vähendada. Küll aga ei garanteeri teie tasutud maksed (mis ei saa sissenõudja aktsepti) arvelduskonto vabastamist arestist. Kui teie arvelduskonto ei ole vabastatud palga alammäära (886eur) ja ülalpidamisel oleva alaealise (886:3=295,33eur) ehk kokku 1181,33eur ulatuses, esitage kohtutäiturile sellekohane avaldus.