Oleme partneriga lahus, meil on 1,3 a. laps, lapse emal lõppeb suvel emapalk ja soovib tööle minna. Täna ma maksan elatsit vastvalt perelepitajaga kokkulepitud summas. Laps elab emaga ja ööbib minu juures ca 4 ööd kuus. Nüüd suvel tuleb juurde lastehoid + minu osa suureneb seoses sellega et ema hakkab tööl käima. Laps hakkab ööbima näiteks ca 7 ööd minu juures. Kuidas siis arvutatakse elatise summat ? Kui meil tööajad katuvad kellel on siis " suurem" õigus teha selline graafik nagu talle sobib ? Või kui tema töötab esialgu osalise töökoormusega, kas mina pean kompenseerima talle mingi summa lisaks veel elatisele ja lastehoiule ? Mul on teises suhtest 2 last kes elavad minuga 50 / 50. Nende eest ma elatist ei maksa.

Seadusjärgne elatis arvutatakse PKS §a 101 alusel. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Viidatud sätete järgi arvutatakse elatist järgmiselt. Kõigepealt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt eelnimetatud brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Järgmiseks tuleb arvestada ka seda, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Arvutuse lihtsustamiseks on Justiitsministeeriumi veebilehel leitav elatiskalkulaator, mida soovitan kasutada. 

Tere. Küsin infot venna jaoks. Vennal on 4 last, peab maksma elatist.Kas on õige et 4 lapse peale kokku maksab ta üle 1000€ ? Inimene ei saa palkagi nii palju et ühes kuus maksta selline summa. Iga lapse peale tuli veel eraldi paber vastava elatise summaga. Küsimus siis oli, kas tõesti peab isa maksma 4 lapse peale üle 1000€ kuus?

Ehkki küsimuses ei ole Te seda maininud, saab selle sõnastusest eeldada, et elatise osas on kehtiv kohtuotsus. Sellisel juhul tuleb kohtuotsust täita. Kõik vastuväited saanuks esitada kohtumenetluses. Kohtuotsust saab muuta esitades laste vastu hagiavalduse elatise muutmiseks. Seda aga saab teha vaid siis, kui mingid asjaolud on elatise välja mõistmise ajast arvates oluliselt muutunud. Näiteks on muutunud laste vajadused, isa võimalused sissetulekut teenida (ei ole sama, mis sissetuleku suurus) või on ehk isale lisandunud ülalpeetavaid (sündinud veel mõni laps). Seadusjärgse elatise (Perekonnaseadus § 101 alusel arvutatud) suuruse arvutamiseks saab kasutada elatiskalkulaatorit. Perekonnaseadus võimaldab kohtul elatise suurust vähendada  alla perekonnaseaduseseaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral seaduses sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Tere! Lapsevanemalt on välja mõistetud elatisraha tasumine täisealise lapse kasuks. Otsuse resolutsioon kohustas lapsevanemat tasuma elatist kuni laps saab 21-eluaastaseks kui omandab kõrgharidust. Kaks kuud peale otsuse tegemist suundus laps osakoormusega tööle. Kas see on miski, mis saab mõjutada tehtud otsuse elatise suurust, kui laps asus tööle otsuse tegemise järgselt, kuid enne, kui elatisenõue sai täidetud. Kohtuprotsessi vältel mõjutas elatisraha suuruse arvutamist ning tagasiulatuvalt elatise määramist asjaolu, et laps töötas alaealisena osalise koormusega kooli kõrvalt. Enne otsuse tegemist aga lõpetas tööl käimise, s.t. otsus sai vastavalt ka tehtud. Otsuse järgselt, aga asus taas tööle. Mis on sellises olukorras nii lapse kui lapsevanema õigused?

Vastamisel on oluline, kas laps on praegu alaealine või on saanud täisealiseks. Alaealisel ei ole kohustust endale ise ülalpidamist hankida ja alaealine võib tööga teenitu kasutada ka taskurahaks. Seevastu täisealise puhul eeldatakse, et ta teenib endale ise vajalikku ülalpidamist ning vanematel on kohustus anda ülalpidamist vaid juhul, kui laps ei saa mõjuval põhjusel (näiteks õppimise tõttu) enda ülalpidamise eest ise hoolitseda ja vaid ulatuses, milles laps ise õpingute tõttu ülalpidamist teenida ei suuda, jagatuna puuduolev summa vanemate vahel võrdselt.

Tere, Kui isale on määratud elatise maksmine ja maksab seda summas 594€, kahele lapsele. Kui nüüd üks laps läheb kaheks nädalaks isa juurde elama ja teine elab ema juures 3 nädalat, siis kas ja kui palju peaks isa selle kolme nädala eest maksma. Kokkuleppe kohaselt katab isa ühe lapse kulud ka ema teise.

Kui elatise suuruse arvutamise alused on muutunud, on see piisavaks põhjuseks elatis ümber arvutada ja kui elatis on kohtus välja mõistetud, esitada avaldus elatise suuruse muutmiseks. Seadusjärgse elatise suuruse arvutamisel soovitan kasutada justiitsministeeriumi veebilehel avaldatud elatiskalkulaatorit. Asjakohane on võtta arveese ka PKS § 102 sätestatud elatise suurendamise ja vähendamise aluseid, muuhulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. 

Tere. Küsimus selline: Laste (2) isalt on kohtu kaudu välja nõutud alimendid,mida ta nüüd viimased 2,5a on korralikult maksnud,enne seda ei maksnud korralikult,seega tekkis võlg. Sellega on meil suuliselt kokkulepe olemas kuidas see makstud saab. Aga nüüd lapse isa teatas,et tema sooviks nn maksuvaba kuud,sest 1 laps on aastas temaga kokku 4 nädalat. Kas ma pean sellist asja aktsepteerima? Sooviks teada mis seaduses kirjas on. Kuna enda jaoks on see täiesti võõras asi. Lapsed siis mõlemad elavad minuga ja alimendid kokku on 400€.

Kohtuotsusega välja mõistetud elatist omapäi vähendada ei tohi. Kui elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud, on võimalik kohustatud vanemal pöörduda kohtusse lapse vastu ja nõuda elatise vähendamist. Eelduslikult kulub lapse vajaduste katmiseks PKS § 101 alusel arvutatud summa. Nimetatud valemi alusel arvutatud summa on n.ö. miinimumelatis, mida nõudes lapse vajadusi tõendama ei pea. Valemi rakendamise lihtsustamiseks on Justiitsministeeriumi veebilehel saadaval elatiskalkulaator (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/), kuhu andmed sisestades arvutab kalkulaator parasjagu kehtiva miinimumelatise määra. Seadusjärgse elatise arvutamisel ärge muutke kohusttaud vanema sissetuleku suurust kalkulaatoris. Seadusjärgse elatise puhul on selleks igal juhul kalkulaatoris vaikimisi olev summa. Arvesse võetakse lapse viibimist koos eraldielava vanemaga alates keskmiselt 7 ööpäeva kalendrikuus. Loetakse, et lapse vajadused on kaetud kogu lapsetoetuse ja 1/2 suurperetoetuse, mis on jagatud toetust saavate laste arvuga, arvelt. Seda sõltumata sellest kas kõik toetust saavad lapsed on ühised. 

Kui aga lapse vajadused on mingil põhjusel (tervis, tavapärasest kulukam harrastus vanemate ühisel otsusel vms) keskmisest suuremad, saab elatist küsida ka seaduses sätestatust suuremas määras. Sel juhul tuleb aga lapse vajadusi tõendada.

Tere, kui oled saanud lapse vägistamise teel ja abort polnud valik. Laps jäi peale mõnda aega kooselu isale ning siis pani emale alimendid peale, kes tegelikult last ei tahtnud. Kas tagantjärgi vägistamissüüdistusega on võimalik alimendid tühistada? Vägistamist politseis pole fikseeritud.

Ülalpidamiskohustuse juures ei ole oluline kas last sooviti ja millised olid lapse eostamise asjaolud. Oluline on, et laps on sündinud, põlvneb oma vanematest, vajab ülalpidamiseks rahalisi vahendeid ja neid vahendeid peavad andma tema vanemad. Seega ei ole kirjeldatud viisil võimalik elatist tühistada.

Kuidas peaks käituma olukorras, kus veidi rohkem, kui aasta tagasi otsustas lapse isa hakata väiksemat elatisraha lapse eest maksma, kui seaduses ette nähtud summa? Summa on kuu lõikes ca 50€ väiksem, kui see, mis elatiskalkulaator näitab. Ise arvan, et ta teeb mingit kalkulatsiooni vastavalt oma palgale(mis siis ilmselgelt on väiksem, kui elatiskalkulaatorisse sisestatav miinimum palganumber). Lapse isalt ma mingit vastust saanud ei ole miks ja kuidas ta selliseid summasid saab. Lisaks uuriks veel, et kui laps veedab isaga oldud ajast veel omakorda pool aega vanaema juures(ööbib seal jne) ning lapse isa arvestab ka vanaema juures oldud päevad enda kasuks, mille arvelt ta siis maksab vähem elatisraha, sest justkui laps viibis temaga sellel ajal, sest näiteks peale tööd läheb ta veedab paar tundi lapsega aega vanaema juures ning siis läheb ilma lapseta oma koju ning laps jääb vanaema juurde. Kas selline asi on õige?

Kui elatis on kohtus välja mõistetud, tuleb kohtuotsust täita selle resolutsioonis sõnastatu alusel ja omapoolsed muudatused ei ole lubatud. Kui seda siiski tehakse, on tekkinud õigus ja vajadus täitemenetluse alustamiseks vähemtasutu osas. Kui aga elatist tasutakse kokkuleppe alusel, soovitan kõik uuesti läbi arutada ja kui kokkulepet ei saavuta, on võimalik pöörduda õigusselguse saamiseks elatisnõudega kohtusse.

Elatise vähendamise mõte eemalelava vanemaga veedetud ööpäevi arvestades on see, et eelduslikult puuduvad lapsega koos elaval vanemal sellel ajal kulud lapsele, seega ei oleks õigustatud tema kasutusse lapse tarbeks ka rahasumma tasumine. Lapse viibimine isaga viibimise ajal vanavanemaga ei muuda seda põhimõtet. Eelduslikult emal sellel ajal kulud lapsele puuduvad ja on võimalik, et isa korvab mingil viisil vanaemale tehtud kulutused.

Tere, Kui peres on kaks alaealist last ja ema on laste isast lahku läinud,(nad ei olnud ka abielus) siis millised on isa õigused? Isa soovib jagada laste hooldust nii, et nad veedaksid ühe nädala ema ja ühe nädala isa juures, kuid ema ei ole sellega nõus ning nõuab elatist. Kuidas selline olukord lahendada? Ema soovib saada 550 eurot kuus kahe lapse eest, kuid isa leiab, et see ei ole õiglane, kui ta soovib oma lastega rohkem koos olla. Perelepitus siin ei tule ka kõnealla. Millised võimalused ja valikud on isal, et saada oma lastega koos olla.

Lastesse puutuvates vaidlustes lähtutakse alati ja eeskätt laste parimatest huvidest. See tähendab, et oluline ei ole mida soovivad ema või isa vaid mis on parim nende lastele.Olete küll perelepituse välistanud, ent soovitan siiski seda uuesti kaaluda. Seda ka juhul, kui praegu tundub, et sellel mõtet ei ole.

Kui aga perelepitus peaks ebaõnnestuma, tuleb suhtlemise korda kindlaks määrata soovival vanemal pöörduda vastava avaldusega kohtusse, kus kohus koostöös kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja, lastele riigi poolt määratud advokaadi ja vanemate koostöös selgitab välja laste parimad huvid ning sellele vastava suhtluskorra. Nädal kummagi vanema juures on lastele sobiv vaid vähestel juhtudel.

Milline on lastele tasutava elatise õiglane määr, saate välja arvutada, sisestades oma laste andmed Justiitsministeeriumi veebilehel avaldatud elatiskalkulaatorisse.

Tere, küsimus laste isa kes ei ole nende elus peale lahku minekut osalenud ,enamus ajast kas viibinud kinnipidamis asutuses või mujal riigis . Tal on peal alimendid , nüüd aga väidab loobub hooldusõigusest ja üldse kõigest laste suhtes ja siis kaovad ka alimendid. Kas nii lihtsalt käib see asi ,et pääseda elatise maksmisest ja nõuetest ? Või kas üldse saab ta alimentidest kõrvale hiilida. Lugupidamisega

Elatis ja hooldusõigus on kaks erinevat teineteisest sõltumatus asja. Esiteks ei ole võimalik hooldusõigusest niisamalihtsalt loobuda. Teiseks, isegi kui isalt hooldusõigus ära võetakse ja ta kaotab kõik õigused oma lapse suhtes, ei vabasta see teda oma lapse ülalpidamise kohustusest.

Tere, Peres on üks laps. Laps (3.aastane tüdruk) elab alaliselt isaga. Laps on ema juures aasta jooksul kuus keskmiselt 3-4 ööpäeva. Lapsetoetus vanemale 80 eurot kuus saab ema. Millises summas on õige elatist nõuda? Või kuidas korrektselt sõnastada hagiavalduse nõue?  Hetkel ema ülalpidamiskohustust küll osaliselt täidab, kuid seda ebaregulaarselt ning ebapiisavalt.

Seadusjärgse elatise suuruse arvutamiseks on Justiitsministeerium välja töötanud ja avaldanud elatiskalkulaatori, mis asub https://www.justdigi.ee/elatiskalkulaator/. Kalkulaatorisse Teie lapse andmeid sisestades (muutmata tuleks jätta kohustatud vanema sissetuleku summa), arvutab kalkulaator just Teie lapsele seadusjärgse elatise summa.

Elatist on võimalik nõuda nii maksekäsukiirmenetluses kui hagimenetluses, kusjuures hagiavalduse vorm on leitav kohtute veebilehel https://www.kohus.ee/dokumendid-ja-vormid/hagiavaldus-lapsele-elatise-valjamoistmiseks

Rohkem elatise nõudmisest kohtus saate lugeda https://www.juristaitab.ee/et/kuidas-elatist-taotleda-eestis