Tere, olen 18- aastane tüdruk ja õpin gümnaasiumi viimases klassis. Isa läks minu ja ema juures ära juba enne minu sündi. Tahaksin saada temalt elatist ja seda raha, mida ta varem ka maksnud pole. Tema nime minu sünnitunnistusel pole ja ma ei tea mitte midagi tema kohta. Ema pole ka nõus midagi ütlema. Mida ma peaksin tegema?

Tere! 

Lihtne see olukord paraku ei ole, kui Teil puudub igasugune teadmine oma isa isiku kohta. Nimelt tuleb elatise nõudmiseks esmalt tuvastada isadus. Selleks peab olema teada konkreetne isik, kelle puhul on alust arvata, et ta on Teie isa.

Kui Teil pole ühtegi vihjet, kellega Teie ema ligikaudu 19 aastat tagasi suhtes oli või lävis, võib isa väljaselgitamine osutuda keeruliseks. Soovitan alustada ema lähisugulastest, vanavanematest, toonastest sõpradest ja tuttavatest, kes võivad midagi teada. Võimalik, et keegi oskab anda vähemalt mõne nime või muu vihje.

Kui võimaliku isa isik on selgunud, saab pöörduda kohtusse isaduse tuvastamise hagiga ning esitada ühtlasi elatisnõude. Vajaduse korral saab kohus määrata DNA-ekspertiisi.

Siin on aga oluline ajafaktor. Seaduse järgi on Teil õigus saada elatist ka täisealisena õppides, kuid üldjuhul mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni (PKS § 97 p 2). Tagasiulatuvalt saab elatist nõuda kuni ühe aasta eest enne elatishagi esitamist (PKS § 108), mitte kogu senise 18 aasta eest.

Seetõttu soovitan isa väljaselgitamisega võimalikult kiiresti tegeleda. Kui see protsess venib mitme aasta pikkuseks, võib juhtuda, et Te ei saa enam õppiva täisealise lapsena elatist nõuda. Isaduse tuvastamise võimalus iseenesest sellest aga ei kao.

Tere! Soovin nõu seoses lapse isalt elatise saamisega. Lapse isa maksab hetkel lapse ülalpidamiseks 320 eurot kuus. Samas ei laeku summa kindlal kuupäeval ega ühe maksena, vaid sageli mitmes osas ja erinevatel aegadel. Seetõttu on mul keeruline igakuiste lapse kuludega arvestada. Soovin saada nõu, kuidas oleks võimalik elatis ametlikult kindlaks määrata, sealhulgas kindel igakuine summa ja maksetähtaeg. Samuti soovin teada, kas praegust 320 euro suurust summat oleks võimalik last puudutavate tegelike kulude ja mõlema vanema majandusliku olukorra põhjal üle vaadata. Palun andke teada, millised oleksid minu võimalused ja milliseid samme peaksin selleks astuma. Samuti sooviksin teada, kas mul on võimalik saada tasuta õigusabi või nõustamist antud olukorras.

Elatise maksmise korda saab lapse isaga kirjalikult kokku leppida, määrates kindla igakuise summa, maksetähtaja ja tasumise viisi. Perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg-te 1, 3 ja 4 kohaselt antakse elatist üldjuhul perioodiliste rahamaksetena ning vanemad võivad maksmise korda täpsustada; elatis tuleb iga kalendrikuu eest tasuda ette. Seetõttu võib kokkuleppes ette näha näiteks, et elatis tasutakse iga kuu kindlaks kuupäevaks ühe maksena. Kokkuleppe võib vajaduse korral vormistada notariaalselt, et tagada selle täidetavus.

Kui kokkulepet ei saavutata, saab lapse nimel pöörduda kohtusse ja taotleda elatise kindlaksmääramist kindla igakuise summa ning regulaarse maksetähtajaga. Elatise suuruse hindamisel lähtutakse eelkõige lapse põhjendatud vajadustest ja vanemate varalisest seisundist (PKS § 99 lg 1). Selleks on soovitatav koostada ülevaade lapse tegelikest kuludest, näiteks toidu, eluaseme, riiete, transpordi, hariduse, huvitegevuse ja tervisega seotud kuludest, ning võimaluse korral neid dokumentidega tõendada.

320 euro suurust elatist on võimalik üle vaadata, kui lapse vajadused või vanemate majanduslik olukord seda põhjendavad. PKS § 101 sätestab seadusjärgse elatise arvutamise alused ning PKS § 102 lg 3 võimaldab määrata suurema elatise, kui lapse vajadused, vanemate varaline seisund või tegelik kulude jaotus seda õigustavad. Elatise suurust võib mõjutada ka lapse viibimine isa juures keskmiselt 7–15 ööpäeva kuus (PKS § 101 lg 6) või isa teised ülalpeetavad lapsed (PKS § 101 lg 7).

Kui 320 euro suurune elatis on juba määratud varasema kohtulahendi või kohtus kinnitatud kompromissiga, saab asjaolude olulise muutumise korral taotleda elatise suuruse või maksmise korra muutmist. Riigikohus on elatise suuruse muutmise puhul rõhutanud vajadust arvestada muutunud lapse vajadusi ja vanemate majanduslikku olukorda.

Kui isa maksab elatist ebaregulaarselt või kokkulepitust vähem, võib esmalt proovida lahendada olukorra kirjaliku kokkuleppe, perelepituse või kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja kaasamise kaudu. Kui kokkulepet ei saavutata, on võimalik pöörduda kohtusse. Elatise esmaseks hindamiseks võib kasutada elatise kalkulaatorit.

Vajaduse korral on võimalik taotleda riigi õigusabi. Riigi õigusabi võib hõlmata õigusnõustamist, dokumentide koostamist ning esindamist kohtueelses menetluses ja kohtus (Riigi õigusabi seadus § 4 lg 3 p-d 4, 8 ja 9). Abi andmisel arvestatakse muu hulgas taotleja majanduslikku olukorda ja asja väljavaateid.

Tere! Mul on mõni aasta tagasi jõustunud kohtulahendiga määratud iga-aastaselt indekseeritav elatis. Aja jooksul on olukord muutunud ning laps ööbib minu juures regulaarselt vähemalt 7 ööl kuus. Kaalun võimalust esitada elatise vähendamise hagi TsMS § 459 ja PKS § 101 lg 6 alusel. Enne võimaliku hagi esitamist soovin saada õiguslikku selgust järgmistes küsimustes: PKS § 101 lg 6 sätestab lapse viibimise kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7–15 ööpäeva kuus. Kas vähemalt 7 öö keskmise tõendamiseks piisab näiteks 4–5 järjestikuse kuu dokumenteeritud andmetest või peab enne hagi esitamist olema tõendatud terve 12 kuu periood? Kui taotlen elatise vähendamist alates hagi esitamisest, kuidas tuleks reguleerida elatise maksmist kohtumenetluse ajal? Senise summa edasi maksmisel võib hagi rahuldamise korral tekkida raskesti tagastatav enammakse, ajutiselt väiksema summa maksmisel aga hagi rahuldamata jätmise korral võimalik võlg. Kas TsMS § 377 lg 2 alusel saab taotleda kohtupoolset ajutist maksete reguleerimist või tuleb kasutada muud menetluslikku abinõu? Tänan ette vastuste eest!

PKS § 101 lg 6 kohaselt ei ole 12-kuuline vaatlusperiood hagi esitamise formaalne eeldus. Väljend „aasta jooksul keskmiselt” on sisuline hindamiskriteerium ning ka 4–5 järjestikuse kuu dokumenteeritud andmed võivad olla piisavad, kui need koos muu tõenditega näitavad, et lapse viibimine kohustatud vanema juures vähemalt 7 ööd kuus on püsiv ja jätkub ettenähtavas tulevikus. Seda on selgitanud Riigikohus (13.06.2025, kohtuasi nr 2-23-8691/35), p 18).

TsMS § 459 alusel saab taotleda elatise vähendamist, kui pärast varasemat kohtulahendit on elatise aluseks olnud asjaolud oluliselt muutunud (nt lapse regulaarne pikem viibimine kohustatud vanema juures).

Menetluse ajal ei muuda hagi esitamine kehtivat elatist automaatselt. Kuni kohus ei ole teinud ajutist määrust või muutnud varasemat lahendit, tuleb üldjuhul tasuda senist elatist; ühepoolne vähendamine võib kaasa tuua elatisvõla, viivise ja täitemenetluse riski.

TsMS § 377 lg 2 alusel võib koos hagiga taotleda hagi tagamise korras elatise maksmise ajutist reguleerimist. Taotluses tuleb põhjendada soovitud ajutine maksekord, selle vajalikkus lapse huvides ning miks senise korra jätkumine põhjustaks olulise kahju või muu kaaluka probleemi. Kohus hindab hagi esialgset põhjendatust, lapse huve ja mõlema poole olukorda ning võib enne otsustamist teise vanema ära kuulata.

Kui soovitakse, et vähendatud elatis kehtiks alates hagi esitamise kuupäevast, tuleb seda haginõudes sõnaselgelt taotleda. Ajutine määrus TsMS § 377 lg 2 alusel ei otsusta lõplikult elatise suurust ega taga hagi rahuldamist.

Tere. Lapse isa lapse elus ei osale ning elatist ei maksa, elab välismaal. Tahtsin läbi e-toimiku panna peale talle igakuise elatise maksmise lapsele (miinimum) + nõuda tagasiulatuvalt 1 aasta elatist. Paraku ei saa ma aru kas seal polegi selline asi võimalik? Seal on ainult kas maksekäsu kiirmenetlus või teine variant nõuda tagant järgi aasta. Kas peaksin tegema mõlemad avaldused või saab seda kuidagi koos teha ühe avaldusena seal (just e-toimikus)? Aitäh.

Jah, saab nõuda korraga nii edaspidist igakuist elatist kui ka kuni ühe aasta ulatuses tagasiulatuvat elatist, kuid neid kahte nõuet ei saa esitada koos maksekäsu kiirmenetluses.

Maksekäsu kiirmenetluses saab nõuda lapse isalt edaspidi makstavat elatist, kuid seadus välistab selles menetluses tagasiulatuva elatise nõudmise (TsMS § 491 lg 1). Tagasiulatuvalt saab elatist nõuda hagimenetluses (TsMS § 491 lg 1; PKS § 108). PKS § 108 järgi võib ülalpidamist nõuda tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi esitamist. 

Seega, kui soov on saada nii viimase aasta elatis kätte kui ka panna isale edaspidiseks igakuine elatise maksmise kohustus, ei ole vaja teha kahte eraldi avaldust. Tuleks esitada üks hagiavaldus hagimenetluses, milles palute:

1. mõista lapse isalt välja tagasiulatuv elatis kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist; ja

2. mõista isalt välja elatis edaspidiseks iga kuu seaduses ette nähtud ulatuses (PKS § 101).

E-toimikus võibki see tekitada segadust, sest maksekäsu kiirmenetlus on eraldi ja lihtsustatud menetlus, milles tagasiulatuvat elatist küsida ei saa. Kui valida hagimenetlus, saab mõlemad nõuded esitada ühes hagis. TsMS § 491 lg 1 ütleb selle kohta üsna üheselt, et maksekäsu kiirmenetluses tagasiulatuvat elatist nõuda ei saa, kuid see on võimalik hagimenetluses. 

See, et lapse isa elab välismaal, ei tähenda iseenesest, et peaks esitama kaks avaldust või et peaks nõude esitama välisriigi kohtule. Kui laps elab Eestis ja tema harilik viibimiskoht on Eestis, on teatud juhtudel võimalik elatisnõue esitada Eesti kohtule ka välismaal elava vanema vastu. Täpne kohtualluvus sõltub siiski sellest, millises riigis isa elab.

Seega kirjeldatud olukorras oleks kõige õigem lahendus: üks hagiavaldus hagimenetluses, milles on koos nii ühe aasta tagasiulatuv elatis kui ka edaspidine igakuine elatis. Maksekäsu kiirmenetlust selleks valida ei tasu, sest seal ei ole võimalik tagasiulatuvat osa juurde lisada. 

Tere! Minu lapsele on kohtuotsusega välja mõistetud elatis. Täitemenetlus on kestnud umbes 10aastat ning selle aja jooksul on kohtutäituri kaudu elatist laekunud. Umbes poole perioodi jooksul on lapsele makstud ka riiklikku elatisabi. Laps saab 18-aastaseks 2027. aasta sügisel. Soovin lasta sõltumatult kontrollida, kas kohtutäituri poolt kogu perioodi jooksul tehtud elatise, võlgnevuse, laekumiste ja elatisabi arvestus on olnud õige. 2024. aasta suvel tekkis olukord, kus kohtutäitur ei edastanud SKA-le infot täituri kaudu laekunud elatisemakse kohta. Seetõttu sain kolme kuu jooksul samaaegselt elatisabi ja täituri kaudu elatist. Teavitasin olukorrast nii täiturit kui ka SKA-d. SKA nõudis seejärel enammakstud elatisabi minult tagasi. Tagasimakse toimus kokkulepitud korras ning olen kogu summa tänaseks tagasi maksnud. Palun selgitust: 1. Kas kogu täitemenetluse arvestuse kontrollimisega on mõistlik tegeleda juba praegu või võib oodata lapse 18-aastaseks saamiseni? 2. Millised aegumistähtajad võivad minu olukorras kehtida, arvestades 2024. aasta suvel toimunud juhtumit? 3. Kas kohtutäituri tegevuse peale kaebamise tähtaeg erineb võimalikust kohtutäituri vastutuse või kahju hüvitamise nõude aegumistähtajast? 4.Kas mul on mõistlik praegu küsida kohtutäiturilt kogu täitemenetluse arvestus ja laekumiste ajalugu, et lasta see sõltumatult üle kontrollida, või võib sellise kontrolliga oodata? Tänan!

Elatise ja elatisabi samaaegsel saamisel jaguneb vastutus teie kui raha saaja ja täituri kui makse teostaja ning elatisabi vahendaja vahel. Ehk raha laekumist või vahendite suuruse osas on parim ülevaade reeglina raha saajal. Mõistagi on ka täituril kohustus kontrollida elatise laekumist ja samaaegselt vahendatud elatisabi. 
Riigil on õigus enammakstud elatisabi teie käest tagasi nõuda ja teil on kohustus tagasi maksta, sest raha ei ole täituri käes vaid teie käes. Täituri hoolsuskohustuse etteheide ei tee olematuks asjaolu, et raha saite teie mitte täitur.
1.Täitemenetluse arvestuse kontrollimisega oleks mõistlik tegeleda lapse 18 aastaseks saamisel. Samas peaksite arvestama aegumistähtaegadega. Nimelt elatise iga makse nõudeõigus aegub 10a jooksul. Aegumise algust arvestatakse nõudeõiguse aasta lõpust. Näiteks kui 2017 jaanuaris pidi võlgnik maksma 100eur, siis nimetatud nõude aegumistähtaja algus on 2017 detsember ja lõppeb 2027 detsember. 
2.Aegumistähtaegasid ei ole, sest nõude alust ei ole. Kui raha on teie käes, siis teil teie käes oleva raha väljanõude õigust kellegi käest ei ole. Täituri vastu suunatud hoolsuskohustuse täitmata jätmise nõue on perspektiivitu,  sest kaebemenetluse kaudu võimalik järelevalve eeldab teada saamisest 10 päeva jooksul kaebuse esitamist. Kui teie viidatud sündmus leidis aset kaks aastat tagasi, on tähtaeg kaebuse esitamiseks minetatud.
3.Jah. Kohtutäituri tegevusele esitatakse kaebus 10 päeva jooksul. Kahju hüvitamise hagi kohtusse peab olema esitatud kolme aasta jooksul.
4.Vastus p 1.

Tere! Soovin nõu seoses lapsele määratud elatisega. Elatis on teiselt vanemalt kohtu kaudu maksekäsu kiirmenetluses välja mõistetud, kuid elatist maksma kohustatud vanem ei tasu määratud summasid nõuetekohaselt. Palun selgitage, millised peaksid olema minu järgmised sammud, et elatist reaalselt kätte saada. Kas sellises olukorras pean pöörduma kohtutäituri poole ja alustama täitemenetlust? Millised dokumendid pean selleks kohtutäiturile esitama ning kas kohtu maksekäsk on täitemenetluse alustamiseks piisav alus? Samuti sooviksin teada: kuidas toimub tasumata elatise võla sissenõudmine; kas kohtutäitur saab kontrollida elatise maksja sissetulekuid, pangakontosid ja vara ning rakendada nende suhtes täitemeetmeid; kas mul on võimalik taotleda riigilt elatisabi juhul, kui teine vanem elatist ei maksa; kas elatisabi saamiseks peab enne olema alustatud täitemenetlus; mida tuleks teha juhul, kui teine vanem maksab elatist ainult osaliselt või ebaregulaarselt.

Kui lapsele elatise maksmise kohta on välja antud maksekäsk ja kui teine vanem maksekäsku ei täida, siis saab teda sundida täitemenetluse kaudu täitmisele. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 kohaselt on täitemenetluses täitedokumendiks jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas. Maksekäsk on täitedokument. Maksekäsk jõustub 15 päeva möödumisel selle elatise maksmiseks kohustatud vanemale kättetoimetamisest arvates. Veel jõustumata maksekäsu saab täitmisele pöörata juhul, kui see kuulub viivitamatule täitmisele.

TSM § 23 lg 1 järgi viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse (täitmisavaldus) ja täitedokumendi (maksekäsk) alusel. Täitemenetluse algatamiseks tuleb esitada kohtutäiturile täitmisavaldus ja sellele lisada maksekäsk. Täitmiseavalduse saab esitada e-toimiku kaudu, kus süsteem kuvab olemasoleva maksekäsu andmed ja võimaldab valida sobiva kohtutäituri. E-toimikus tuleb täitmisavaldus täita, nimetada valitud kohtutäitur ning avaldus digitaalselt allkirjastada.  Alternatiivselt on võimalik Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja veebilehelt valida välja sobiv kohtutäitur ning laadida täitemenetluse algatamise avalduse blankett alla, vormid on kättesaadavad: https://kpkoda.ee/kohtutaiturid/dokumnetide-ja-avalduste-vormid/. Täidetud ja digitaalselt allkirjastatud avaldus tuleb koos maksekäsuga edastada otse valitud kohtutäituri e-posti aadressile.

Täitmisele võib pöörata nii tekkinud elatisvõla kui ka edaspidi igal kuul tasumisele kuuluva elatise. Täitmisavalduses tuleb ära näidata avalduse esitamise ajaks kogunenud võla suurus näidates ära tasumata elatise arvestuse kuude kaupa, edaspidise elatise osas maksekäsuga igakuuliselt väljamõistetud summa. Avaldusele võiks juurde lisada saadud elatise maksete  ülevaate ja  pangaväljavõtte, et osaliselt tasutud summad ja võlgnevus oleksid selged aru saada.

Kohtutäitur peab lapse elatise võlgniku puhul välja selgitama maksmata jätmise põhjused, võlgniku sissetulekud ja võla tasumise võimalused. Kohtutäituril on elatise võla sissenõudmisel laialdased seaduslikud õigused, mis tulenevad TMS §-st 26, kohtutäituril on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet ning kontrollida ja arestida võlgniku pangakontosid, ametlikke sissetulekuid ning vallas- ja kinnisvara. Võlgnik peab täitemenetluse ajal oma kohustuse täitma kohtutäiturile. Kui võlgnik maksab täitemenetluse ajal mõnel juhul elatise otse teisele vanemale, siis tuleb neist otse saadud elatise summadest kohtutäiturile teatada.

Kui täitetoimingud siiski tulemust ei anna ning võlgnik elatist ei maksa, saab täitemenetluse ajal esitada kohtutäiturile perehüvitiste seaduse § 50 alusel täitemenetlusaegse elatisabi avalduse, sellest saab juurde lugeda: https://kpkoda.ee/kohtutaiturid/elatisvolgnevused/elatisabi-taotlemine/ .Riigipoolse elatisabi maksab välja Sotsiaalkindlustusamet summas kuni 200 eurot kuus, Seda saab nõuda siis, kui täitemenetluse algatamisest on möödunud üks kuu ja kui pärast seda on tekkinud elatisvõlgnevus. Riik maksab täitemenetlusaegset elatisabi kuni lapse 18-aastaseks saamiseni või juhul, kui laps jätkab õpinguid põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppes, kuni tema 21-aastaseks saamiseni. Riigipoolne abi lõpetatakse siis, kui teine vanem asub elatist täies ulatuses maksma või kui elatise võlgnevus on kohtutäituri abil täielikult likvideeritud. 

Minu ema tegi aastal 2015 kohtuavalduse minu isa vastu alimentide osa. Need on ka välja mõistetud. Paar aastat tagasi tegi minu ema avalduse elatisabi jaoks kui olin veel alaealine. Nüüd täisealisena hakkasin ma mõtlema, et isa ju toetab mind rahaliselt iga kuu juba 7+ aastat ja ema pole mulle sentigi maksnud. Aga riik maksab elatisabi isa mitte maksmise pärast. Olen suhelnud sotsiaalkindlustusametiga. Nüüd sain teada et mina olen pantud kohtulahendis hageja alla ehk minu 2 soovi oleks järgmised: 1. Ma tahaksin loobuda täitemenetlusest ja võlast oma isa suhtes. 2. Ma sooviksin lõpetada sotsiaalkindlustusametis oma elatisabi ära sest ma ei vaja seda. 3. Teada saada kas nyyd sellepärast et ma olen saanud elatist topelt olen ma mingis jamas vms.

Tere! Et küsimus puudutab mitmeid tahke, siis vastan punktide kaupa:

1. Täitemenetluse saate täisealisena ise lõpetada. Kui te olete  kohtulahendis hageja/sissenõudja, siis on elatisnõue sisuliselt teie enda nõue, kuigi alaealisena tegutses teie nimel ema. Täitemenetluse seadustiku § 48 lg 1 p 1 järgi lõpetab kohtutäitur täitemenetluse sissenõudja avalduse alusel. Seega saate kirjutada kohtutäiturile, et olete nüüd täisealine ja soovite elatisnõude osas täitemenetluse lõpetamist.
2. Elatisabi saate samuti lõpetada. Sotsiaalkindlustusameti  juhiste kohaselt saab täisealiseks saanud laps ise teha täitemenetlust ja elatisabi puudutavaid otsuseid, sealhulgas täitemenetluse lõpetada. Selleks kirjutage SKA-le digiallkirjastatult, et olete nüüd täisealine ning isa täidab ülalpidamiskohustust vabatahtlikult ning elatisabi saamiseks on alus ära langenud, seda enam et lõpetate ka täitemenetluse. Teavitage sellest ka kohtutäiturit.
3. Topelt saadud raha küsimus on nüansirohkem. Kui isa on samade kuude eest tegelikult ülalpidamiskohustust täitnud ja samal ajal on Teie eest makstud täitemenetlusaegset elatisabi, võib tegemist olla enammaksega. Perehüvitiste seaduse § 56 lg 1 p 4 näeb sõnaselgelt ette, et SKA nõuab elatisabi saajalt tagasi alusetult makstud elatisabi, kui täitemenetlusaegse elatisabi maksmise ajal asub võlgnik ülalpidamiskohustust täitma. Soovitan Teil selgitada kohtutäiturile olukorda ning rõhutada, et need sündmused leidsid aset ajal, mil Te olite ise veel alaealine ning need juhtusid ilma Teie teadmata. Sellisel juhul võib riik alusetult tasutud elatisabi küll tagasi nõuda, kuid mitte Teilt endalt, vaid emalt.

28.04 tegin kohtule elatise avalduse, kus soovin lapse isalt elatist 450 eurot. Lisasin enda kulud tõestuseks ning isa pidi ka lisama oma pangaväljavõtted. Täna sain kohtult vastuse, et menetlus veel käib ja hetkel on veel järjekorras, aga suure tõenäosusega ootab meid tulevikus ees kohtuistung, et teavitavad meid. Või siis jõuame lapse isaga kompromissini. Kuna kõik on võtnud nii kaua aega, siis olen nõus minema edasi kompromissiga ja nõus elatisega Eesti Vabariigist lähtuva miinimumiga 318 eurot. Laps on veel väike ja ööbib ema juures koguaeg, isaga ainult 2 korda nädalas mõned tunnid. Kui soovin kompromissiga edasi minna, siis kellele ma sellest teada andma peaks, kas kirjutama kohtule, et olen nõus kompromissiga või kirjutama otse lapse isale kompromissist? Märgin ära, et lapse isaga on suhtlus olematu ja läbisaamine ei ole hea.

Pöördumises esineb viide 318 eurole kui Eesti Vabariigist lähtuva elatise miinimumile. Selline käsitlus põhineb tõenäoliselt varasemal õiguslikul regulatsioonil, kuid see ei ole enam kehtiva õiguse kohaselt õige. Alates 1. jaanuarist 2022 ei ole alaealise lapse miinimumelatis enam seotud poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammääraga. Kehtiva perekonnaseaduse § 101 kohaselt arvutatakse elatise minimaalne suurus seaduses sätestatud valemi alusel. 

Seega soovitan Teil 318 eurot käsitleda mitte „seadusest tuleneva miinimumelatisena“, vaid Teie enda kompromissettepanekuna.

Kuna olete elatise nõudega juba kohtusse pöördunud ja menetlus on pooleli, ei ole Teil vaja kompromissi ettepanekuga pöörduda üksnes lapse isa poole. Teie olukorras on mõistlik esitada kohtule e-toimiku kaudu kirjalik avaldus, milles annate teada, et olete valmis asja kompromissiga lõpetama ja teete ettepaneku elatise suuruseks 318 eurot kuus.

Näiteks:

„Teatan kohtule, et olen valmis lahendama käesoleva elatiseasja kompromissi teel. Teen ettepaneku lahendada elatise nõue kompromissiga summas 318 eurot kuus. Tegemist on minu kompromissettepanekuga ning käesolevaga ei loobu ma oma esialgsest elatisnõudest enne, kui kompromissi tingimused on teise menetlusosalisega kokku lepitud ja nõuetekohaselt vormistatud. Palun edastada minu kompromissettepanek teisele menetlusosalisele ning anda teada edasisest menetluskorrast.“

Seega vastus Teie küsimusele „kellele kirjutada?“ on: kirjutada kohtule. Kohus saab Teie seisukoha edastada lapse isale ning menetluses saab seejärel selgeks, kas ka teine menetlusosaline on kompromissiga nõus.

Kui lapse isa on 318 euro suuruse elatisega nõus, tuleks kokkulepe vormistada kohtumenetluses. Enne kompromissi lõplikku sõlmimist tuleb kindlasti kokku leppida vähemalt elatise suurus, maksmise alguskuupäev, maksetähtaeg ning see, kuidas lahendatakse periood alates Teie kohtusse pöördumisest kuni kompromissi jõustumiseni. Samuti tuleks kokku leppida menetluskulude küsimus.

Teie kirjeldatud asjaolu, et laps viibib põhiliselt Teie juures ning isaga üksnes kaks korda nädalas mõne tunni kaupa, on elatise suuruse hindamisel asjakohane. Samas ei tähenda üksnes selline suhtluskord automaatselt, et elatise suurus tuleb kindlaks määrata konkreetses summas. Elatise suuruse hindamisel arvestatakse seaduses sätestatud alustega ning mõlema vanema olukorraga.

Kokkuvõttes saab 318 eurot Teie puhul olla kompromissettepanek, mitte viide kehtivale seadusjärgsele „miinimumelatisele“. Soovitav on kompromissivalmidusest teatada kohtule ning mitte võtta esialgset 450-eurost nõuet enne kompromissi lõplikku kokkuleppimist tagasi.

Tere! Palun abi laste isalt elatise taotlemisel. Viimase viie kuu jooksul olen saanud laste isalt nelja lapse ülalpidamiseks kokku ainult 200 eurot. Ülejäänud vajalikku rahalist toetust ta ei ole andnud. Minu pöördumistele vastab ta pidevalt lubadustega ja lükkab maksmist edasi, kuid lubatud raha ei laeku. Seoses sellega palun selgitada, kuidas saan ametlikult elatist taotleda, ning võimalusel aidata mind vajalike dokumentide vormistamisel. 

Perekonnaseaduse (PKS) järgi on vanematel kohustus oma alaealisi lapsi ülal pidada (PKS § 96 lg 1). Kui isa oma ülalpidamiskohustust piisavalt ei täida, on Teil õigus nõuda temalt laste ülalpidamiseks elatist. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ehk elatisena (PKS § 100 lg 1). Alaealise lapse vanem täidab ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises (PKS § 100 lg 2).

Teie kirjeldatud olukorras, kus isa on viimase viie kuu jooksul nelja lapse ülalpidamiseks maksnud kokku ainult 200 eurot, on Teil alust nõuda temalt laste ülalpidamiseks elatist. Elatise suuruse määramisel lähtutakse eelkõige laste vajadustest ja nende tavapärasest elulaadist (PKS § 99 lg 1) ning alaealise lapse elatise arvutamisel tuleb arvestada ka PKS §-s 101 sätestatud aluseid. Nelja lapse puhul tuleb arvestada muu hulgas mitme lapse kohta kehtivaid erisusi (PKS § 101 lg 7).

Elatise esialgse suuruse arvutamiseks saate kasutada Justiits- ja Digiministeeriumi elatiskalkulaatorit. Kalkulaatori tulemus on abivahend ning ei tähenda automaatselt, et kohus mõistab elatise välja täpselt selles summas. Kohus arvestab konkreetsete laste vajadusi, nende elukorraldust, vanemate panust ning muid seaduses sätestatud asjaolusid.

Enne kohtusse pöördumist soovitan saata laste isale kirjaliku ettepaneku elatise maksmise kohta. Kirjas võiks märkida iga lapse kohta soovitud igakuise summa, maksmise tähtaja, pangakonto ning mõistliku tähtaja, mille jooksul isa peab oma seisukoha teatavaks tegema. Säilitage kindlasti kogu kirjavahetus, isa antud lubadused ning pangakonto väljavõtted, millest nähtub, millal ja kui palju on ta laste ülalpidamiseks tegelikult maksnud.

Kui isa on elatise maksmisega nõus, ei ole tingimata vaja kohtusse pöörduda. Vanemad võivad omavahelise kokkuleppega täpsustada, kui palju ja millisel viisil isa laste ülalpidamises osaleb (PKS § 100 lg 3). Kokkuleppe võib sõlmida ka notari juures. Kui elatise kohta sõlmitud notariaalses kokkuleppes annab isa nõusoleku kohesele sundtäitmisele, on kokkulepe täitedokument. See tähendab, et kui isa kokkulepitud elatist ei maksa, saab pöörduda otse kohtutäituri poole ning uut kohtuvaidlust ei ole vaja algatada.

Notari juurde pöördumine eeldab siiski, et mõlemad vanemad on kokkuleppega nõus. Kui isa elatise suuruse või maksmisega ei nõustu, ei saa notar talle elatise maksmise kohustust ühepoolselt määrata ning sellisel juhul tuleb pöörduda kohtusse. Abi saamiseks võib pöörduda ka kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja poole või kasutada riiklikku perelepitust.

Kui kokkulepet ei saavutata, saab laste nimel pöörduda maakohtusse. Elatise nõude saab esitada kas maksekäsu kiirmenetluses või hagimenetluses. Maksekäsu kiirmenetlus on lihtsam menetlus, kuid selles ei saa nõuda elatise maksmist tagasiulatuvalt. Samuti kehtivad sellele muud seadusest tulenevad piirangud.

Kuna Teie kirjeldatud juhul soovite tõenäoliselt nõuda lisaks edaspidisele igakuisele elatisele ka viimase viie kuu jooksul tekkinud võlgnevust, on selle nõude esitamiseks üldjuhul vajalik hagimenetlus. PKS § 108 kohaselt võib ülalpidamist tagasiulatuvalt nõuda kuni ühe aasta eest enne hagi kohtule esitamist. Seega võib Teie kirjeldatud viie kuu eest olla võimalik nõuda ka tasumata elatist, kui selleks on seadusest tulenev alus.

Isa poolt juba tasutud 200 eurot tuleb nõude arvestamisel arvesse võtta. See ei tähenda siiski automaatselt, et kogu 200 eurot tuleb lihtsalt lõppnõudest maha arvata – oluline on kindlaks teha, millal ja millise lapse või perioodi ülalpidamiseks need maksed tehti. Seetõttu on pangakonto väljavõtted ja võimalusel ka maksete selgitused olulised tõendid.

Kohtusse pöördumisel tuleks esitada laste andmed, isa andmed, ülevaade laste tavapärastest ja põhjendatud igakuistest kuludest, andmed selle kohta, kui palju aega lapsed isaga tegelikult veedavad, samuti pangakonto väljavõtted, isa tehtud maksed ja kirjavahetus, millest nähtub, et olete elatist küsinud ning isa on maksmist korduvalt edasi lükanud.

Kui isa ei täida kohtuotsust või täitmisele pööratavat notariaalset kokkulepet, saab pöörduda kohtutäituri poole ja algatada täitemenetluse. Teatud tingimustel on võimalik saada ka riigilt elatisabi.

Kohtumenetlusaegset elatisabi saab taotleda juhul, kui elatisnõue on kohtus menetluses ning kohus on teinud kas makseettepaneku määruse maksekäsu kiirmenetluses või hagi tagamise määruse hagimenetluses. Perehüvitiste seaduse kohaselt on elatisabi suurus kuni 200 eurot lapse kohta kuus (PHS § 49 lg 3) ning seda makstakse kohtumenetluse ajal kuni 150 päeva. Taotlus tuleb esitada 45 päeva jooksul vastava kohtumääruse tegemisest (PHS § 52 lg 1 p 18¹).

Pärast kohtulahendit saab juhul, kui isa elatist ei maksa, algatada täitemenetluse. Teatud tingimustel on võimalik saada ka täitemenetlusaegset elatisabi kuni 200 eurot lapse kohta kuus (PHS § 50 lg 1-4). Seda võimalust saab kasutada ka juhul, kui elatise maksmise kohustus tuleneb täidetavast notariaalsest kokkuleppest (TMS § 2 lg 1 p 18¹). Kui Teil ei ole võimalik juristi või advokaadi abi eest tasuda, on võimalik taotleda riigi õigusabi. Riigi õigusabi taotluse saab kohtule esitada e-toimiku kaudu. Riigi õigusabi korras osutab õigusabi advokaat ning selle saamise võimalus sõltub muu hulgas inimese majanduslikust olukorrast. Rohkem infot riigi õigusabi tingimuste ja taotlemise kohta leiate Eesti Advokatuuri veebilehelt.

Kokkuvõttes soovitan esmalt välja selgitada laste põhjendatud igakuised kulud ja arvutada elatise esialgne suurus elatiskalkulaatori abil. Seejärel saatke isale kirjalik ettepanek elatise maksmiseks. Kui isa on kokkuleppega nõus, võib kokkuleppe vormistada notari juures ning lisada sellesse nõusoleku koheseks sundtäitmiseks. Kui kokkulepet ei sünni, on Teil õigus pöörduda maakohtusse ning nõuda nii edaspidist elatist kui ka seaduses lubatud ulatuses juba tekkinud elatisvõlgnevust.

Tere! Soovin küsida nõu seoses elatise saamisega pärast 18-aastaseks saamist. Saan peagi 18-aastaseks ja õpin praegu kutsekoolis ning jätkan pärast 18. sünnipäeva oma õpinguid. Minu isa peab praegu mulle elatist maksma, kuid mul endal ei ole kohtuotsust ega muid dokumente selle kohta. Soovin teada, kas mul on õigus saada isalt elatist ka pärast 18-aastaseks saamist ning mida ma pean selleks tegema. Samuti sooviksin teada, kust saaksin vajadusel kätte varasema kohtuotsuse või info selle kohta, mille alusel isa praegu elatist maksab. Palun andke teada, kuhu ja kelle poole peaksin pöörduma ning milliseid dokumente mul vaja läheb.

Kui jätkate pärast 18-aastaseks saamist õpinguid kutseõppe tasemeõppes, on Teil õigus nõuda isalt ülalpidamist kuni 21-aastaseks saamiseni (PKS § 97 p 2).

Oluline on teada, et pärast 18-aastaseks saamist on tegemist Teie iseseisva ülalpidamisnõudega. Alaealise lapse kasuks tehtud kohtuotsus ei laiene automaatselt täisealiseks saamise järgsele ajale. Vajaduse korral peab täisealine laps ise oma ülalpidamisnõude esitama (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus 19.10.2015, nr 3-2-1-119-15, p 13).

Täisealise õppiva lapse ülalpidamise ulatus määratakse tema vajadustest ja tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lg 1). Arvesse tuleb võtta ka tema hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi (PKS § 99 lg 2). Vanema kohustus sõltub ka tema enda varalisest seisundist (PKS § 102 lg 1). Täisealise õppiva lapse puhul ei kohaldata alaealise lapse miinimumelatise regulatsiooni (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus 19.10.2015, nr 3-2-1-119-15, p-d 10–11).

Kui isa pärast Teie 18-aastaseks saamist vabatahtlikult ülalpidamist ei anna, tuleb Teil endal esitada kohtule ülalpidamisnõue. Kui ülalpidamist antakse rahas, on selle vormiks elatis (PKS § 100 lg 1). Nõude juurde tuleks lisada vähemalt koolitõend ning andmed oma põhjendatud ülalpidamisvajaduste kohta.

Kuna isa maksab Teile praegu elatist, soovitan enne 18-aastaseks saamist välja selgitada, mille alusel ta seda teeb. Kui elatis on välja mõistetud varasema kohtuotsusega, saate kohtuotsuse koopiat küsida kohtust, kes asja lahendas. Vajaduse korral saab selle kohta infot küsida ka kohtukantseleist.

Kokkuvõttes: pärast 18-aastaseks saamist peate oma ülalpidamisõigust vajaduse korral ise teostama. Kui jätkate kutseõppes, on Teil PKS § 97 p 2 alusel õigus nõuda isalt ülalpidamist kuni 21-aastaseks saamiseni.