Tere ! Küsimus: lapse isa peab maksma alimente, mis on kooskõlastatud kohtu poolt ja muutuvas suhtes olenevalt min palgast ja min elatise suurusest. Aastaid maksis 292€. ( Laps sündis 2011 ja välja mõisteti 2015 umbes) Nüüd avastasin et 01.04.25 on min summa 301,74€ Kas see kehtib ka meie olukorras ?

Kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, siis see tähendab, et alates 2022. aasta 1. jaanuarist on vanem kohustatud kohtulahendi kohaselt tasuma elatist 292 eurot kuus ning töötasu alammäära edasisel suurenemisel elatise summa sellest tulenevalt enam ei suurene.
Kui kohustatud vanem või laps ei nõustu nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.

Maakohtu poolt on tehtud otsus alaealise lapse kasuks elatise tasumine täisealiseks saamiseni või täisealiseks saamise järel õpingute jätkamise korral õpingute ajaks, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Alustatud on täitevmenetlus, tänaseks on tasutud võlgnevus ja jooksvad maksed. Augustis 2025.a sai laps täisealiseks, asus 01.09.2025.a õppima kutsekoolis, kus käis vaid septembrikuu, alates oktoobrist enam koolis kohal ei käi, kuid ei ole koolist võtnud pabereid välja. Laps käib täiskohaga tööl, kooli minna ei plaani. Kohtutäiturile esitati taotlus, et selgitada välja, kas laps käib koolis ning kui ei käi, siis kohustada vastaspoolt alusetult elatusraha sissenõudmine lõpetada ning lõpetada täitevmenetlus. Kohtutäiturilt tuli vastus, et kohtutäiturile on edastatud Haridus- ja Teadusministeeriumi digitempliga tõend, et sissenõudja õpib käesolevaga koolis "kutsekooli nimi", kuid reaalset koolis õppimise fakti kindlaks ei ole tehtud. Samas ütleb Riigikohtu 19.10.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 13, et kohus ei või alaealise lapse kasuks mõista välja elatist kauemaks kui tema täisealiseks saamiseni. Täisealiseks saanud õppiva lapse elatisenõue on iseseisev nõue, mitte alaealise lapse elatisenõude jätk. Nende nõuete aluseks olevad asjaolud on erinevad. Kui laps ei ole veel täisealiseks saanud ja ei ole teada, kas tema ülalpidamisõiguse aluseks olevad asjaolud üldse saabuvad, ei saa kohus tuvastada, kas isikul on õigus saada ülalpidamist ja millises ulatuses on tal õigus seda saada (Riigikohtu 19.10.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 13). Küsimus, kuidas peaks toimima edasi lapsevanem, kes otsuse järgi oli kohustatud tasuma elatist, kuid tänasel päeva on võimalik et alused on juba mitu kuud tagasi ära langenud, kuid vastaspool ei tee midagi selleks, et täitevmenetlus lõpetataks, samuti suvatse faktilisi asjaolusid kontrollida ka kohtutäitur? Maksmata jätmisel aga suletakse pangakonto koheselt. Lisaks, kui Maakohtu otsus on tehtud enne eelpool nimetatud Riigikohtu otsust, siis kas maakohtu otsus täisealiseks saamisel õpingute jätkamise osas on õigustühine? Millised võimalused on lapsevanemal, kellelt nõutakse sisse elatist, mille alused on juba justkui ära langenud?

1.    Küsimus, kuidas peaks toimima edasi lapsevanem, kes otsuse järgi oli kohustatud tasuma elatist, kuid tänasel päeva on võimalik, et alused on juba mitu kuud tagasi ära langenud, kuid vastaspool ei tee midagi selleks, et täitevmenetlus lõpetataks, samuti ei suvatse faktilisi asjaolusid kontrollida ka kohtutäitur? 

Vastus: Kui kohtulahend on tehtud viitega lapse elatisraha tasumise kohustusele ka täisealiseks saamise järgselt, kontrollib kohtutäitur koolikohustust (Hariduse infosüsteem x-tee vahendusel). Infosüsteemi andmetest piisab tõendamaks koolikohustust või vastupidist. 
2.    Kui Maakohtu otsus on tehtud enne eelpool nimetatud Riigikohtu otsust, siis kas maakohtu otsus täisealiseks saamisel õpingute jätkamise osas on õigustühine?

Vastus: Seda mitte. Kohtulahendi tühistab lahendis märgitud täitmise aja lõpp või uus kohtulahend. Ka Teie viidatud lahendis, algset elatise väljamõistmise kohtulahendit ei tühistatud, vaid nenditi, et edaspidi peaksid kohtud juhinduma teadmisest, et enne täisealiseks saamist lahendit viitega õigusele ka täisealiseks saamise järgselt teatavatel tingimustel jätkata elatise sissenõudmise õigusega, teha ei tohiks. Ning et täisealine laps esindab end kohtus ise, kui soovib elatist kuni 21-ks saamiseni.

3.    Millised võimalused on lapsevanemal, kellelt nõutakse sisse elatist, mille alused on juba justkui ära langenud? 

Vastus: Kohtulahendi kohaselt on Teil jätkuvalt tasumise kohustus. Tasumise kohustuse aluseks on kohtulahend ja nagu vastuses esimesele küsimusele selgitasime - registri kinnitus, et laps õpib. Tasumise vältimiseks peate pöörduma uuesti kohtu poole ning esitama tõendid, mis kinnitaksid väidet, et laps tegelikkuses ei õpi. 
 

Tsiviilasja hind oli 2 589,48 eurot. Olen elatise saaja ning sain kohtuotsuse, mille resolutsioonis on muu hulgas märgitud järgmine: Kohtuotsuse resolutsiooni punkti 4 kohaselt mõisteti XXX-lt minu kasuks (ZZZ) välja igakuine miinimumelatis alates 01.02.2025 kuni lapse täisealiseks saamiseni 02.07.2039 summas 287,72 eurot kuus. See summa koosneb: baassummast 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40,00 eurot. Samas on resolutsioonis märgitud, et elatisest on maha arvestatud alates 01.02.2025 tasutud elatis kokku summas 2 360,00 eurot. Resolutsiooni punktis 5 on sätestatud, et elatise summat indekseeritakse igal aastal 1. aprillil (esimest korda 01.04.2025), lähtudes: baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest, ning lapsetoetuse suuruse muutumisest alates vastavale muudatusele järgnevast kuust. Palun selgitada elatise saaja vaatenurgast: Milline on konkreetne rahaline nõue, mida mul on õigus elatise maksjalt saada seisuga pärast kohtuotsuse tegemist? Kuidas mõjutab juba tasutud 2 360,00 eurot minu nõuet – kas see katab varasemate kuude elatise täielikult või osaliselt ning millisest kuust alates tekib uus maksekohustus summas 287,72 eurot? Kas ja kuidas saan elatise saajana korrektselt arvutada: minu kasuks kuuluva elatise summa kuude lõikes 2025. aastal, ning edaspidi, arvestades iga-aastast indekseerimist ja lapsetoetuse võimalikke muutusi? Kas kohtuotsuse alusel on mul õigus nõuda igakuist elatist automaatselt vastavalt indekseerimisele või on selleks vajalik täiendav arvestus või kokkulepe elatise maksjaga? Soovin selget ja praktilist juhist, milline summa kuulub mulle elatise saajana väljamaksmisele ning kuidas seda õigesti ja tõendatavalt arvestada.

Elatise suuruse ümberarvutamiseks on mugav kasutada Justiits- ja Digiministeeriumi veebilehel avaldatud elatiskalkulaatorit. Kalkulaatorist nähtuvalt on alates 01.02.2025 – 31.03.2025 elatise suuruseks 287,72 eurot kuus. Alates 01.04.2025 kuni 31.03.2026 on elatise suuruseks 301,74 eurot. Seega on elatist maksma kohustatud vanem pidanud tasuma 1.jaanuariks 2026 elatist kokku 2991,10 eurot (2x287,72+9x301,74). Lahendist nähtub, et elatist on tasutud 2 360,00 eurot. Seega on kohustus tasuda 01.jaanuariks veel 631,1 eurot ja alates 1.jaanuar 2026 igakuiselt 301,74 eurot. Märtsi 2026 lõpus tuleks elatiskalkulaatorit kasutades arvutada ümber elatis järgmiseks perioodiks ehk 01.04.2026-31.03.2027 ja nii igal aastal 1.aprilliks.

Tere, Palun abi seoses elatise ehk nn alimentide maksmise arvutamisel. Nimelt elatiskalkulaatoris on muutumatul kujul arvestatud aluseks baassumma 282.31 eurot kuus ja kohustatud vanema brutosissetulek 1981 eur. Minu brutosissetulek on seoses sooduspensionile jäämisega (5 last) ühes kuus 1135,86 eur. Samuti on Sotsiaalkindlustusameti poolt määratud minule perehüvitis ühele lapsele lapsetoetuse näol 80 eur kuus ja see laekumine on suunatud minu poolt lapse ema pangakontole. Elatist pean hakkama maksma alates jaanuar 2026. Seoses sellega palun vastuseid järgnevatele küsimustele: 1. Kas on olemas või Google abil või mujalt leitav kalkulaator, millises saab õiged andmed sisestada ja mis on 2026 a kehtiv ? 2. Kui sellist kalkulaatorit ei ole, siis kas tohin paluda arvutuskäiku, mille alusel saan elatise ise välja arvutada, sest kohtumäärusega pole elatise summat määratud ja samuti ei ole ette teada kui palju päevi ühes kalandrikuus ühine alaealine ( 13 a) laps minu kui kohustatud vanema juures viibib, sest see on ju igakuiselt erinev ja samuti ei lase leitud elatise kalkulaator sisestada tegelikku sissetulekut, mis on oluliselt madalam ja tervislikel põhjustel ei ole ka muid sissetulekuid ega töökohta ? 3. Kas on olemas mingi kindel päevatasu, millise saab maha arvutada elatise kujunenud lõpp summast ? 4. Kas elatisest on võimalik maha arvestada ka suuremad tehtud kulutused lapsele n talveriiete, trenniriiete jne ostmine kahustatud vanema poolt ? Lugupidamisega ja rahulikke jõule soovides

Elatiskalkulaator on loodud seadusjärgse elatise (nn miinimumelatis) arvutamiseks. Seadusjärgne miinimumelatis arvutatakse Eesti keskmise brutokuupalga alusel ja vanema tegelikku sissetulekut ei arvestata. Keskmist brutokuupalka korrigeeritakse eelmise aasta andmete alusel iga aasta 1. aprillil. Seadusjärgset elatist tuleb tasuda siis, kui puuduvad PKS § 102 lg 2 nimetatud mõjuvad põhjused elatise vähendamiseks. Justiits- ja Digiministeeriumi veebilehel avaldatud elatiskalkulaatorisse tuleb seadusjärgse elatise suuruse arvutamiseks sisestada ühiste laste sünniajad, ööpäevade arv kuus kohustatud vanemaga (leitakse viisil, et liidetakse kokku kõik aasta jooksul toimuvad viibimised ööpäevades ja jagatakse kuude arvuga 12), märgitakse linnukesega lapsetoetuse suurus ja valitakse rippmenüüst, kumb vanem konkreetsele lapsele lapsetoetust saab. Kui aga esinevad eelpoolmainitud mõjuvad põhjused elatise vähendamiseks, on see igal üksikjuhtumil kaalutluse küsimus ja kalkulaatoriga seda arvutada ei saagi.

Kui elatist makstakse kokkuleppel või kui käimas on kohtumenetlus elatise välja mõistmiseks, võib lapsele vajalike esemete ostmine olla aluseks elatise vähendamiseks (eeldusel, et esemed on vajalikud ja lapsega koos elav vanem asja ostmisega nõustub). Kui aga elatis on kohtus välja mõistetud, ei tohi sellelt teha enam mingeid mahaarvamisi ja kui elatis vajab vähendamist, tuleb selleks pöörduda kohtusse.

Tere. Maksan igakuiselt elatist lapse eest, keda ma õieti ei näe ja kes ka eriti minuga ei suhtle. Maksan automaatselt iga kuu vastavalt notariaalselt sõlmitud omavahelisele kokkuleppele 150 + Suuremad kulud tšekkide alusel pooleks. Lapse ema aga tšekke tihti ei saada ja korraldab lapsele 400 euroseid sünnipäevi mille kuludest saan mina alles teada sellel sünnipäeval. Lapse ema ja laps elavad koos mehega, tema lapsega eelmisest suhtest ja nüüd on neil ka üks ühine laps. Minult paluti kirjutada riigipoolne lasteraha lapse ema abikaasa nimele ja nüüd nad saavad tänu sellele suurepere toetust(450EUR) sotsiaalkindlustusametilt. Lisaks siis minu käest 150+ EUR iga kuu ja ma täpselt ei tea mis kokkulepe on neil mehe lapse emaga(võiksin ainult eeldada, et sama kokkulepe mis minul). Nüüd aga esitati minu vastu hagi ja nad soovivad hakata saama elatist 250 eurot. Kas sellisel puhul on oluline kui palju maksab elatist teine lapsest eemal elav lapsevanem? Kas see peab olema võrdsetel alustel või ongi nii, et mina pean rohkem maksma kui teine vanem kui nad tema vastu kohtusse näiteks ei lähe? Lapse ema enda sissetulek on miinimum, millest ta sõidab Järvakandist Tallinnasse tööle sõites iga kuu poole maha. Pere noorim laps on mähmetes ja lapse ema on hetkel rase, kas tõesti pean mina maksma kinni teiste laste peale tehtud kulutused? Iga kord kui enda laps külla tuleb on tal riided katkised või määrdunud. Suur aitäh vastuste eest.

Esmalt soovitan Teil välja arvutada, kui suures summas Te lisaks igakuisele elatisele lapse kulude katmisel olete osalenud. Selleks võiks liita aasta jooksul kantud kulud kokku, jagada summa 12 (kuude arv aastas) ja vaadata, ehk oletegi koos igakuise 150 euro tasumisega koos lapse ülalpidamiskulude kandmises nõutud määral osalenud. Kindlasti tuleb tasutud kulude ja elatise summa kohtuette tuua ja tasumist tõendada. Samas ei pruugi seadusjärgse elatise kohtus välja mõistmine Teie koormust suurendada.  Kui vanem maksab lapsele elatist kohtulahendi alusel seadusjärgses määras, on eelduslikult elatisega kaetud kõik lapse eluvajadused ja täiendavalt enam kulusid kandma ei pea. Kui lapse vajadused on seadusjärgsest suuremad, tuleb avalduse esitanud vanemal neid ka tõendada. Eestis kehtib perekonnaseaduse § 101 alusel arvutatav seadusjärgne elatis, mille nõudmisel ei ole vaja lapse vajadusi tõendada vaid need loetakse tõendatuks seadusega. Justiitsministeeriumi kodulehel asuval abistava tööriistana väljatoodud elatiskalkulaatori abil saab iga vanem välja arvutada, millise elatise summa kohus nende puhul seadusjärgse elatisena välja mõistaks. 

Palun abi seoses kohtuotsuse tõlgendamisel Kui laps viibib kuu esimese nädala töö-/koolipäevad esmaspäevast reede õhtuni ema juures ja teise nädala nädalavahetuse (reede õhtu-pühapäev) ja sellele järgneva nädala (kuu kolmanda nädala) esmaspäevast kuni reede õhtuni veedab laps ema juures. Siis mitu päeva viibib laps ema juures.

Kui küsimus puudutab lapse viibimisaja arvestamist elatise suuruse kindlaks määramiseks, tuleb võtta arvesse ööpäevad ehk 24-tunnised ajavahemikud. Seetõttu on oluline kas laps viibib I nädalal emaga alates esmaspäeva hommikust või õhtust. Seega võib viibimisaeg olla 4 (kui on esmasp õhtust reede õhtuni) või 4,5 (kui esmaspäeva hommikust reede õhtuni) ööpäeva. Samuti on oluline II nädalal ema juurest lahkumise aeg. Kui laps viibib reede õhtust pühapäeva õhtuni, on see 2 ööpäeva. Kui pühapäeva hommikuni, siis 1,5. III nädala puhul tuleb arvestada samuti, kui I nädala puhul.

Tere. Mul on küsimus lapse ülalpidamise kohta. Asi on selles, et mul on alates 2012. aastast võetud ära hooldusõigus oma laste üle ja ma maksan alimente. Novembris toimus kohtuistung hooldusõiguse äravõtmise kohta ja nüüd on lapsed lastekodus ning minu endiselt abikaasalt on võetud ära hooldusõigus. Kuidas ma peaksin toimima, et elatist nüüd võrdselt jagada, sest praegu on nii, et ta ei osale laste ülalpidamises üldse.

Lapse ülalpidamiskohustus jaguneb vanemate vahel võrdselt. Olukorras, kus laps elab koos ühe vanemaga, annab lapsega koos elav vanem lapsele ülalpidamist vahetult (eluase, toit jne), lapsest eraldi elav vanem aga raha perioodilise maksmisega. Kui laps ei ela enam kummagi vanema juures, on mõlemad vanemad kohustatud andma ülalpidamist rahas. See tähendab, et Teie makstav summa ei vähene, vaid kuna ema enam ülalpidamist vahetult ei anna, tuleb tal lapsele rahas anda ülalpidamist Teiega võrdses suuruses. Üllapidamiskohustuse täitmist saab emalt nõuda lapsele määratud eestkostja.

Tere Kas elatise määramisel peab kohus arvesse võtma täielikult suhtluskorda (kohtumäärusega määratud) sh ka koolivaheaegasid. Suhtluskorras on suvevaheaeg jaotatud pooleks mõlema vanema vahel ja talvevaheag pooleks mõlema vanemaga. Ülejäänud aeg viibib laps 12 päeva kuus teise vanemaga. Aasta lõikes kui arvutada vaheajad sisse ja kuud siis keskmine päevade arv tuleb 13päeva kuus mitte 12.

Seadusjärgse elatise nõudmisel tuleb võtta arvesse kohustatud vanemaga suhtluskorra alusel viibitavate ööpäevade (24-tunnised ajavahemikud. Näiteks reede õhtust pühapäeva õhtuni on 2 ööpäeva) kogusummat aasta jooksul. Kogusumma tuleb jagada 12-ga. Nii leiate keskmise ööpäevade arvu, mida elatise suuruse kindlaks määramisel tuleb arvesse võtta.

Tere. Lapsele on määratud kunagi elatis,aga nüüd saab ta kohe 18 täis.laps elab koos ühe vanemaga soomes ja õpib täisajaga soome ametikoolis,kas tal on võimalik nõuda teiselt vanemalt elatisabi edasi? Miliseid kulusid ja kui suures ulatuses on vaja tõestada? Tööle lapsel koolinkõrvalt minna ei ole võimalik.

Kuna laps elab Soomes, on Eesti kohtusse nõuet esitada võimalik juhul, kui teine vanem elab Eestis. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus (TsMS § 70 lg 1). Eesti kohus võib ülalpidamisasja lahendada, kui vähemalt üks pooltest on Eesti Vabariigi kodanik või kui vähemalt ühe poole elukoht on Eestis (TsMS § 103 lg 2 ja 4). Kuna kohustatud vanem elab Eestis, allub asi Eesti kohtule ja lahendatakse Eesti seaduse järgi.

Menetluses osaleb nüüd laps ise, temaga koos elava vanema seadusest tulenev esindusõigus on lõppenud. Täisealine laps on õigustatud ülalpidamist saama, kui ta omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni (PKS § 97 p 2). Kui laps õpib ühes nimetatud koolis, on tal õigus ülalpidamist nõuda. 

Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Arvestatakse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi (PKS § 99 lg 1, PKS § 99 lg 2). Seega on vaja tõendada nii lapse õppimist kui ka tema vajadusi. Lisaks tuleb vajaduste kaetusel arvestada lapse toetuste- ja hüvitistega, mis loetakse lapse sissetulekuks, millega on võimalik vajadusi osaliselt katta. Ülejäänud summa osas on vanematel võrdsed kohustused ehk summa jagatakse kahega.

Tere! Kohus on kohtumäärusega määranud suhtluskorra, kus on välja toodud, et laps viibib pool suvevaheaega ema juures ja teine pool isa juures. Iga aasta talvevaheaja viibib pool ajast isaga ja teine pool emaga. Ehk detsembri kuus viibib laps isa juures kokku võttes arvesse suhtluskorda 20 päeva. Kohus on määranud elatismäära 62.26 eurot. Küsimus: kas lapse isal on õigus mitte maksta elatist suvekuudel, kus laps viibib isaga pool ajast ja kas isal on õigus mitte maksta elatist detsembri kuus kus laps viibib üle poole kuust isaga. Küsimus: kuidas maksta elatist kui mõningatel kuudel aastas viibib laps isa juures vähemalt 15 päeva, st et suhtluskorra määrast viibib laps rohkem mõningatel kuudel isaga. Kas on õigus mitte maksta nende kuude eest? Lisaks kuna kohus ei ole arvestanud, et telefoniarve lapse eest maksab täielikult isa igakuiselt, kas on õigus isal see elatise maksmisel maha arvestada ja pangaülekandes vastav selgitus lisada? Või on hoopis mõtekas esitada apellatsioonkaebus ringkonnakohtule kuna kohtunik pole täielikult arvesse võtnud suhtluskorda ja lisaks igakuist püsikulu lapsele (telefoniarve). Ette tänades

Kui elatis on kohtus kindlaks määratud, ei tohi seda summat muuta ega sellest iseseisvalt mingeid mahaarvamisi teha ja elatist tuleb tasuda igal kuul välja mõistetud summas. Lapse viibimine on arvesse võetud aasta lõikes keskmise päevade arvuna kuus ja rohkem viibitud kuudel elatise määra ei vähendata nagu seda ka ei suurendata kuudel, kus laps on Teiega vähem aega.

Kui olete suhtluskorra päevad aasta jooksul kokku liitnud, jagage see summa kaheteistkümnega ning kasutades elatiskalkulaatorit saate ise kohtus välja mõistetud elatise suurust kontrollida. Kui summa tuleb välja mõistetust oluliselt erinev, on ehk põhjust pöörduda kohtusse elatise vähendamise nõudega.