Olen esitanud laste isale hagi elatise välja mõistmiseks. Laste isa soovib nüüd aga omavahelist rahalist kokkulepet, mitte maksta seda summat mis on hagis nõutud. Kui lepime omavahel summas kokku ja hagi lõpetatakse, mis saab siis kui ta ikkagi ei maksa omavahelist kokku lepitud summat? Kas on võimalik temalt seda välja nõuda kui hagis on kirjas et omavaheliselt on kokkulepe saadud ja saab nõuda raha läbi kohtutäituri või peab selleks siis hoopis uue hagi kohtule esitama mis teha kohustaks lastele ülalpidamist maksma?

Kui peale hagiavalduse menetlusse võtmist jõuavad pooled kokkuleppele, soovitan kokkuleppe kirjalikult vormistada, mõlema poole poolt allkirjastada ja edastada kohtule koos taotlusega kompromissi kinnitamiseks kohtumäärusega ja asjas menetluse lõpetamiseks. Selliselt kinnitatud kokkuleppel on kohtuotsusega sama jõud ehk see saab olla vajadusel täitedokumendiks täitemenetluses.

Kui hagi lihtsalt tagasi võtta ja nõudest loobuda, sellist täitedokumenti ei teki ja kokkuleppe rikkumisel ei saa pöörduda kohtutäituri poole vaid tuleb kogu protsessi uuesti alustada.

Elatis raha ja hagi

Tere

Täname pöördumast! 

Kui lapsevanem ei toeta last rahaliselt, siis saab esitada kohtusse hagiavaldus elatise nõudes. Palun täpsustage oma küsimus.

Lugupidamisega

Tervist. Mul küsimus käisin mitmeid aastaid tagasi Teie Juristi pool konsultatsioonil ja saavutasin edu kuid nüüd uus mure elatisraha osas ema maksab 100euri ja ütleb, et rohkem ei saa maksta kuid ma üksinda jään jänni ikka ja ema ei ole nõus rohkem maksma kuidas ma saaks talle selgeks teha ametlikult ja korralikult kui palju peab tegelikult lapse heaolu nimel elatisraha maksma kui laps tema juures käib ainult koolivaheaegadel ja kõik kulutused lapsega seonduvad minu kanda?

Tere

Täname pöördumast! 

Elatise summat saab arvutada kalkulaatori abiga: https://www.justdigi.ee/elatiskalkulaator/

Lugupidamisega

Tere. Minul selline küsimus. Et ülikoolis olev laps, kuid vahepeal kaitseväe kohustust täitev laps on ülalpeetav või ei ole.

Tere

Täname pöördumast! 

Seadusest ei tulene, et lapse isal puuduks lapse ülalpidamise kohustus ajal, mil ta viibib ajateenistuses. Seega tuleb isal elatisraha maksta ka teenistuses viibimise ajal.

Lugupidamisega

Tere. Kuidas arvestada ja taotleda elatist kolmele väiksele lapsele kui elukaaslane on arvel töötuna aga käib nn mustalt tööl ning hetkel veel elab samas majas aga majapidamisekulusid jms katta ei aita ja keeldub raha kandmast/arveid maksmast? Minu ametlik sissetulek hetkel veel vanemapalk (siis tööle tagasi) jääb vahemikku ca 1800-1900 neto. Kuidas taotleda, kelle poole pöörduda? Kas tagant järgi ka saaks taotleda (vanim laps saab jaanuaris 2026 nelja aastaseks)? Majapidamises on meil ka loomad ja suured laenukohustused (sõiduki+traktori) ostuks. Lasteisa käib hetkel selle sama sõidukiga tööl ja traktori kirjutasin rumalast peast tema nimele aga laenusid kõiki pean üksinda maksma.

Tere

Täname pöördumast! 

Elatise summa arvestamiseks on kalkulaator järgmisel lingil: https://www.justdigi.ee/elatiskalkulaator/
Saab esitada kohtusse hagiavaldus elatise nõudes: https://www.kohus.ee/dokumendid-ja-vormid/hagiavaldus-lapsele-elatise-valjamoistmiseks
Muidugi tuleb keeruliseks asjaoluks see, et elate kõik ühel pinnal, seega tuleb korjata ka tõendid et tema ei panusta üldse ja lapsi ei toeta. Kui tahate mitte maksta tema eest komunaalid, siis tuleb eraldi pinnadel elada ja antud juhul tema peaks maksma elatist ja mitte rohkem.

Lugupidamisega

Tere, Maksin elatistoetust siiani kompromiss kokkuleppe kohaselt, nüüd aga sai laps 18. Lisaks sellel kolisid nad ära eestist ja asuvad väljspool el.liitu. Laps kül õpib edasi aga seda seal riiigis kus nad nüüd elavad. Kas mul on kohustus maksta elatist edasi kui laps esitab ise selleks avalduse?

Elatist seadusjärgses määras edasi maksma ei pea, kuna lapse täisealiseks saamisega on muutunud elatise suuruse kindlaks määramise alused. Nüüd tuleks lapsega läbi rääkida, millised on tema vajadused, kas ja kui suured on tema sissetulekud ja milline osa vajadustest jääb tal enda sissetulekute arvelt katmata. Seejärel tuleb pidada silmas, et kumbki vanem peaks katma katmata vajadustest poole ning seda kuni õpingute lõppemiseni või lapse 21-aasta vanuseks saamiseni.

Kui laps esitab Teie vastu nõude, võib ta selle  esitada Eesti kohtusse, kui konkreetse riigiga sõlmitud välislepingust ei tulene teisiti. Sel juhul lahendab asja Eesti kohus, kus elatis tõenäoliselt põhjendatud ulatuses välja mõistetakse.

Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus (TsMS § 70 lg 1). Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti (TsMS § 70 lg 2). Ülalpidamisasjade suhtes kohaldatakse TsMS § 103 lõikes 2 sätestatut (TsMS § 103 lg 4). Eesti kohus võib põlvnemisasja (ja seega ka ülalpidamisasja) lahendada, kui vähemalt üks pooltest on Eesti Vabariigi kodanik või kui vähemalt ühe poole elukoht on Eestis (TsMS § 103 lg 2).

Siiski kohaldatakse Tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või Euroopa Liidu määrustes, sealhulgas nõukogu määruses (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (TsMS § 70 lg 4 p 3).

Eesti kohtus lahendatavas ülalpidamisasjas esitatakse hagi lapse elukoha järgi (TsMS § 103 lg 3 ja lg 4). Kui lapse elukoht ei ole Eestis (nagu antud juhul, kus laps elab kolmandas riigis), esitatakse hagi kostja elukoha järgi (TsMS § 103 lg 3). Kui ka kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi hageja elukoha järgi (TsMS § 103 lg 3).

Tere.Kui isa Neto palk jääb 600-700 euro vahele ja töötab poole kohaga.See on ka ainuke sissetulek isal.Palju elatist arestitakse sellest palgast kui elatist ja elatise võlga nõutakse 3 lapse pealt?Ja palju jäetakse isale pangakontole sellises olukorras?

Lapse perioodilise elatisnõude sundtäitmisel kohaldatakse sissetuleku arestimisele erisätteid, mis erinevad üldistest sissetuleku arestimise piirangutest. 

Lapse perioodilise elatisnõude sundtäitmisele ei kohaldata üldist sätet, mis reguleerib sissetuleku arestimist, mis ei ole suurem kui palga alammäär (TMS § 132 lg 1²).

Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse perioodilise elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib arestida:

1. Kuni poole sissetulekust, mis ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust (TMS § 132 lg 1¹).
2. Kui lapse perioodilise elatisnõude täitmiseks võlgniku sissetulekust arestitav summa jääb alla poole palga alammäära suurusest, võib arestida kuni ühe kolmandiku võlgniku sissetulekust (TMS § 132 lg 1¹).

Kui sundtäitmisel on elatise nõue, ei kohaldata sätet, mis piirab arestitava summa kahe kolmandikuga sissetulekust (TMS § 132 lg 3). Samuti ei suurene mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet (TMS § 132 lg 2).

“Tere, kas peretoetus kuulub seaduslikult jagamisele juhul, kui meil on 4 last, neist 3 veedavad osa ajast isa juures, 1 ainult minu juures? Lapsed sissekirjutuse järgi minu juures, mina kataksin lasteaia kulud. Juristi arvates ei pea jagama (§6 lg 1).”

Seaduses on küsimus reguleeritud järgmiselt: Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel (PKS § 101 lg 5).

Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada:

1. Kogu lapsetoetuse arvel (PKS § 101 lg 5).
2. Poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel (PKS § 101 lg 5).

Seega jään Teie juristi seisukohast eriarvamusele ja leian, et peretoetused tuleb viidatud ulatuses elatise suuruse kindlaks määramisel arvesse võtta. Kui lapsel on vahelduv elukoht, tuleks lapsele makstavad peretoetused proportsionaalselt lapse viibimisajaga vanemate vahel jagada.

Olen töötu ja saan kohaliku omavalitsuse kaudu sotsiaaltoetusi. Laste isa maksab elatist (kokkulepe 550 € kuus, alla miinimumi (ei teadnud seda enne), sest kalkulaator.ee pakkus nii), seni on ta teinud seda sularahas. Nüüd soovib ta teha ülekandeid arvele. Minu küsimused: Kas elatise maksmise viis (sularahas kviitungiga vs ülekandega arvele) mõjutab sotsiaaltoetuste arvestust? Kui isa maksab sularahas ja meil on omavaheline kviitung allkirjastatud, kas see loetakse ametlikuks tõendiks elatise maksmise kohta? Kui isa jätab maksmata ja mina pöördun perelepitaja või kohtu poole, kas mul on parem positsioon, kui mul on olemas Exceli tabel + kulutšekid ja tõendid, et isa ei ole regulaarselt maksnud? Kui isa viivitab maksetega, kas ma peaksin pigem kohe pöörduma perelepitaja poole või on mõistlik otse kohtusse minna, arvestades, et lapsed käivad erakoolis ja trennides ning kulud on suured? Soovin teada, milline lahendus oleks minu jaoks kõige turvalisem ja kuidas oma õigusi kaitsta.

Millisel viisil elatist makstakse, ei mõjuta sotsiaaltoetuste saamist ning kui olete sularahas saadud elatise toetuste määramisel korrektselt teada andnud, ei muutu Teie jaoks elatise pangakontole maksmisega midagi. Kui aga elatismaksed on jäänud kohalikule omavalitsusele teada andmata, tuleb seda kindlasti teha, eeskätt juhul, kui saate sissetulekust sõltuvaid sotsiaaltoetusi, näiteks toimetulekutoetust. Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning toimetulekupiir. Sissetulekuna arvestatakse kõiki perekonna tulusid, mis ei ole erandina seaduses välja toodud. Näiteks arvatakse sissetulekute hulka saadud töötasu, peretoetused, töötuskindlustushüvitis, töötutoetus, saadud elatis, elatisabi, pension, puudega vanema toetus, tulumaksu tagastus, muu sissetulek. 

Kui olete elatist sularahas vastu võttes andnud allkirja selle vastu võtmise kohta, on see piisavaks tõendiks elatise tasumise tõendamiseks. Kui tekib vajadus kohtusse pöörduda, sõltub lapse vajadusi tõendavate dokumentide vajadus Teie nõudest. Kui soovite elatist alates hagiavalduse esitamisest ja seadusjärgses määras, ei ole vaja lapse vajadusi tõendada. Kui lapse vajadused on suuremad kui kahekordne seadusjärgne elatis ning elatisnõue esitatakse suuremas summas, on vajalik lapse vajadused tõendada. Samuti on vajalik tõendada lapse vajadused, elatiskokkulepe ja sellest mittekinnipidamine juhul, kui esitate koos jooksva elatisega ka tagasiulatuva saamata jäänud elatise nõude (kuni 1 aasta eest).

Kui vaidluse all on laste elatis, võib olla otstarbekaim pöörduda kohtusse. Kui üksmeel puudub aga ka muudes lastega seotud küsimustes, on asjakohane SKA perelepitusteenuse läbimine, kus saab kokku leppida ka elatise suuruse.

Tere! Mul on küsimus elatise kohta. Kohtuotsus elatise määramiseks lapsele tehti 2013. aastal. Selle otsuse alusel maksab isa iga kuu 292 eurot. Hiljuti lugesin infot, et alates 1. jaanuarist 2022 on elatise alammäär seotud töötasu alammääraga ning see on poole töötasu alammäärast (2025. aastal – 301,74 eurot kuus) ning summat indekseeritakse igal aastal 1. aprillil. Palun täpsustage: Kas see info elatise uue alammäära ja automaatse indekseerimise kohta vastab tõele? Kas ma pean esitama uue hagi kohtule, et suurendada elatise summat 292 eurolt seadusega ettenähtud alammäärani? Milliseid dokumente ja samme selleks vaja on?

2022 aasta 1. jaanuaril muudeti kogu elatise arvutamise põhimõtet ning elatis ei ole mitte pool töötasu alammäära vaid arvutatakse perekonnaseaduse § 101 kehtestatud valemi alusel. Valemi komponentideks on elatise baassumma, mis on pool lapse keskmisest ülalpidamiskulust kuus. Baassummat korrigeeritakse eelmise aasta tarbijahinnaindeksi muutuse võrra iga aasta 1. aprillil. Valemi teise komponendina arvutatakse seadusjärgne miinimumelatis Eesti keskmise brutokuupalga alusel, mida korrigeeritakse eelmise aasta andmete alusel iga aasta 1. aprillil. Seejärel võetakse arvesse ööpäevade arv, mille laps veedab aasta lõikes keskmiselt ühes kuus koos kohustatud vanemaga (keskmist arvutades tuleks arvesse võtta ka koolivaheaegu jms). See periood võib olla sätestatud kohtumäärusega või paika pandud vanemate kokkuleppel. Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse samuti arvesse lapsetoetust ja pooles ulatuses lasterikka pere toetust, mida arvestatakse omakorda mõlema lapsevanema kasuks ja jagatakse võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada nende toetuste arvel. Kuna valemi alusel arvutamine on üsna keerukas, on välja töötatud elatiskalkulaator, kuhu oma lapse andeid sisestades saate teada just talle ette nähtud seadusjärgse elatise suuruse.

Kohtus välja mõistetud elatise suuruse muutmiseks tuleb esitada hagiavaldus kohtusse elatise suurendamise nõudega. Hagi saab esitada, kui elatise suuruse kindlaks määramisel aluseks olnud asjaolud on muutunud, sealhulgas tuginedes õigusliku olukorra muutumisele (PKS § 217² lg 2)