Bondorale on põhivõlg 6500 makstud kohtutäituri kaudu ja arest on lõpetatud, kuid bondora leiab et neil on õigus 6000 saada

Kui kohtulahendiga on välja mõistetud konkreetne summa ja see on täielikult tasutud, on nõue lõppenud ja rohkem nõuda ei saa. Kui aga on välja mõistetud ka jooksev viivis kuni kohustuse kohase täitmiseni, tuleb tasuda ka see. Konkreetsele nõudele õigusliku hinnangu saamiseks soovitan pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele.

Tere Olen olukorras, kus isik, kellega mul oli üürileping, loovutas üürilepingust ja selle arvetest tuleneva võla inkassofirmale, mille olen nõustunud tasuma. Pärast põhivõla ja viiviste üle arutlemist tundus, et oleme jõudmas kokkuleppele, millega olin valmis nõustuma. Nüüd aga, vahetult enne maksegraafiku sõlmimise võimalust, lisas inkasso täiesti uue nõude esemete vastu, mis olid mulle antud kasutamiseks. Inkasso nõuab nende esemete tagastamist või hüvitamist esialgses täissummas, väites, et tegemist on tasuta kasutamise lepinguga. Minu arvates on see täiesti põhjendamatu ja tundub väljapressimisena. Kas sellist nõuet saab esitada ilma kirjaliku lepinguta, kui tegemist pole tasuta kasutamise lepinguga, vaid omavahelise kokkuleppega, mille väärtuse olen tasunud üüriarvetena, mis olid õigeaegselt makstud? Seda tehingut ei ole üürilepingus mitte kuidagi dokumenteeritud, kuid selle kohta on tõend kirjaliku vestluse näol. Kas inkassol on õigus sellise nõudega tegeleda, kui võlanõude loovutamise lepingus inkasso ja algse võlausaldaja vahel on kirjas, et nõue puudutab ainult üürivõlga, viidates konkreetselt arvenumbritele? Viiviste osas: millal peatub viivise päevade arvutamine – kas hetkest, mil võlanõue loovutatakse inkassole, kokkuleppe sõlmimisest inkassoga või alles siis, kui esimene makse inkassole laekub? Lisaks: kui soovin inkassofirma kohta kaebuse esitada (sest nad on esitanud valesid õiguslikke väiteid, nõudnud ebaseaduslikke tasusid ja nüüd lisavad absurdselt uusi nõudeid), siis millise asutuse poole peaksin pöörduma? Finantsinspektsioon tegeleb küll krediidinõuetega, aga kuidas on olukord teiste, näiteks üürivõlgadega tegelevate inkassofirmadega? Ette tänades.

Nii nagu nõude omanik, peab ka inkassofirma suutma tõendada nõuete olemasolu. Kuna üürilepingust tulenevate nõuete osas erimeelsused puuduvad, selgitan edaspidi vaid väidetavast tasuta kasutamise lepingust tulenevaid nõudeid. Nimelt on Teil õigus keelduda tasumisest kuni Teile ei ole edastatud nõude aluseks olevaid dokumente. Kuna nõue tuleneb väidetavalt tasuta kasutamise lepingust, tuleks neil anda Teile välja vastav leping. Teie kirjelduse kohaselt jääb mulje nagu see nõue oleks alusetu. Samuti tuleb inkassofirmal tõendada, et ta on õigustatud Teilt seda nõuet sisse nõudma. Selleks tuleb esitada algse võlausaldaja volikiri või loovutusdokument. Kuni Teil nimetatud dokumente ei ole , ei saa jaatada ka nõude olemasolu ega inkassofirma õigust nõuet menetleda ja Teie võite tasumisest keelduda.

Kergekäeliset inkassofirmaga kokkuleppeid sõlmida ei soovita. Pigem võiks olla asjakohane pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele ja paluda juristilt õiguslikku hinnangut esitatud nõuetele ja pakutavale maksegraafikule. Kuivõrd inkassofirma on eraettevõte ei saagi võlgu sissenõudva inkassoettevõtte peale kuhugi kaevata. Tegemist on tsiviilvaidlusega, mille lahendab tsiviilkohus.

Ettevõte lõpetas tegevuse 2018 aastal võlgadega tarnijale. Seda kinnitas notariaalselt juhatuse liige. Ettevõte on nüüdseks kustutatud. Äsja anti sisse kohtutäituri menetluse avaldus, kuna juhatuse liige on vahepeal tasumisi teinud, ent mitte piisavalt. Võlasumma on väga selgelt üle võlgniku võimete. Kas peaks kaaluma eraisiku pankrotti ja loota, et see lõpeb raugemisega? Kas ettevõtte registrist kustutamine mõjutab kuidagi maksete tasumise korda (kas makseid ei pea enam tasuma) ja kohtutäituril tegutsemiseks alust ei ole?

Kui võlatunnistuse andis eraisik, on see kehtiv vaatamata juriidilise isiku lõppemisele. Kui eraisikule käivad võetud kohustused üle jõu, võib küll olla lahenduseks eraisiku pankrot, ent enne soovitan astuda mõned sammud, et selgitada välja kas pankrot on ainus lahendus ja kas see on möödapääsmatu. Juhiseid ja nõuandeid kuidas makseraskustesse sattununa käituda, saate veebilehelt https://www.just.ee/maksejouetus

Tere! OÜ lõpetas tegevuse aastal 2018 kahjumiga tarnijate ees. Avaldus sai kinnitatud juhatuse liikme poolt notariaalselt. Ettevõte on praeguseks kustutatud, kuidas jääb notariaalse juhatuse liikme kinnitusega - kas see kehtib endiselt? Küsimus ei ole suunatud pahatahtlikule tegevusele vaid väga keerulise rahalise olukorra lahendamisele eraisiku eraelus.

Küsimusest võib mõista, et ettevõttel oli tasumata kohustusi ja juhatuse liige andis võlausaldajale notariaalse võlatunnistuse. Selline tunnistus kehtib kuni nõude rahuldamiseni või aegumiseni. Notariaalsest kokkuleppest, kui see on täitedokument, tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat.

Tere, Paar päeva tagasi käisin toidupoes ning kaupa makstes ei läinud kaardimakse läbi ning mind peeti turvatöötaja poolt kinni. Turvatöötaja kinnipidamisel tegi turvatöötaja minust ja minu dokumendist foto ning ütles, et lisab need "süsteemi." Kuna turvatöötaja oli emotsionaalselt ülesköetud, siis ütles mulle, et edastab minu juhtumi kohta info ka teistele turvafirmadele, mis asuvad samas regioonis kuid töötavad teise juriidilise keha alt. Minu küsimus on, kas turvatöötaja võib teha minust telefoniga pilti ning edastada minu juhtumi info teistele turvafirmadele(teise juriidilise kehaga) või edastada seda infot minu tööandjale(googlest tuleb tööandja välja) Kas on see seaduslik ning, mida ette cõtta sellises olukorras? Infoks, et politsei ei sekkunud ning lubati kohapeal tasuda. Kas turvafirma töötaja võib selle info edastada teisele turvafirmale eraisikuna või teine turvafirma edastada ise päringu?

Tegemist on isikuandmete töötlemisega, mis on reguleeritud seadusega. Antud olukorras Teie andmeid kolmandatele isikutele avaldada pigem ei tohi. Kuna märgite, et turvatöötaja oli emotsionaalne, seda tõenäoliselt ka ei tehta. Andmete kolmandale isikule edastamine võiks siin toimuda  andmesubjekti nõusolekul. Muul juhul pigem mitte. Isikuandmete töötlemise kohta saate rohkem teada https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/tootlemise-oiguslikud-alused

Tere Mul on selline küsimus, et kui Tele 2 nõue on edastatud PlusPlus Baltic kuid raha nõuab sisse Plus plus capital. Kas see on üks ja sama firm? reg koodid on nagu erinevad ja maksehäiresse on ka lisanud plus plus baltic. Nüüd on muidugi ka kohtumenetlus käimas aga minu küsimus on kas see on õige et kaks eri firmat ja üks saab nõude aga raha küsib teine?

Kui ettevõtete reg koodid ja nimed on erinevad, on tegemist kahe erineva juriidilise isikuga ka juhul, kui nimekuju on sarnane. Nõude tasumist saab nõuda nõude omanik või omaniku poolt selleks volitatud isik.  Kirjeldatud olukorras soovitan küsida ettevõttelt kes nõude rahuldamist nõuab, dokumente selle kohta, et tal on õigus nõuet esitada ja raha vastu võtta. Kuni vastavate dokumentide esitamiseni ei ole Teil kohustust uuele väidetavale võlausaldajale nõuet täita.

Tere, Minu abikaasal on järgmine probleem. Ehitasime oma maja ja võtsime palju laene,. Ma oma nimel olen järjepel maksetega, kuid abikaasal tekkisid võlad ( mis juba kohtutäiturini jõudnud, Bandora laen ). Käis ka võlanõustaja juures. Abikaasal on vennaga kahepeale maja, millel on hüpoteek peal. ( maja omanik, elab eemal ja on alati saanud majaga seoses maksed kenasti kätte). Kohtuäitur tahab müüa maja maha, ei ole sanud maksegraafikut, abikaasa maksab neile 150€ kuus, kuid neile see ei sobi, nad ei koosta graafikuid. Nende eesmärk on kohe saada mehe osa majast. Meil abikaasaga on 2 väikest last 8 kuune ja 4. a tütar. Oleme maja ehitanud suure vaevaga ja ei soovi oma majast loobuda. Kuhugi pole ka elama minna. Abikaasa käib tööl, kuid palk pole eriti kiita. Mina olen 8 k kodune. Kuidas sellises olukorras rahu säilitada ja mõlema osapoolte vahel jõuda kokkulepppele? Aitäh!

Kohtutäituril on õigus pöörata sissenõue võlgniku varale, kui sissenõudja on sellekohast tahet avaldanud. Seega on määrava tähtsusega sissenõudja seisukoht. Kui sissenõudja nõustub maksegraafikut sõlmima, on see võimalik. Vastasel korral mitte. Kirjutate, et olete käinud võlanõustamisteenusel. Soovitan järgida võlanõustaja juhiseid, kuna nõustamise käigus on nõustaja saanud tõenäoliselt täieliku pildi Teie võimalustest. 

tulles tagasi sellele küsimusele: https://www.juristaitab.ee/et/kes-vastutab-kahju-eest-0 Kes vastutab kahjude eest, kui tekkivate kahjude eest keegi ei taha vastutada? Kui ei ole tõestatud, et broneerija või viibivad isikud tegid selle kahju aga omanik nõuab raha.

Kahju hüvitamise nõude esmane eeldus on kahju tekitav tegu (tegu on kahjuga põhjuslikus seoses) või tegevusetus (isikul on käitumiskohustus hoida ära mingi kahju, kuid ta ei tee seda). 

Sellest, et kahju on teo tagajärg, ei piisa alati veel vastutuse tekkeks. Lepinguvälise õigusvastase kahju tekitamise korral hinnatakse  süü küsimust, mis seisneb eelkõige hoolsuse ja tahtluse hindamises. Kõigi koosseisude puhul tuleb kahjust maha arvata kannatanu poolt säästetud kulud ning arvestada kahjustatud isiku enda osa kahju tekkimisel. Üldpõhimõte on, et nõude esitaja peab suutma oma nõuet põhjendada ja tõendada. Kui kahju tekkimine on tõendatud, kahju tekkis ajal, mil kehtis Teie broneering ja kahju tekkis vähemalt kasutaja hooletusest, võib olla omanikul õigus nõuda kahju hüvitamist.

Tere! Küsimus eraisikule antud laenu tagasisaamise võimalikkuse kohta. Summa suurus on peaaegu kuussada eurot. Enamus osa sellest on isikule laenu põhimõttel ostetud refundable lennupilet (pilet jäi kasutamata). Piletit minu meilil ei ole ja seda ei olda nõus mulle ka edastatama. Mul on sellest konto väljavõte ja screenshot vestlusest, kus ma olen talle saatnud konto väljavõtte ja ta on tegelenud refundi taotlemisega. Selle taotluse ta jättis siiski ümbersuunamiste tõttu pooleli, lubades mulle summa ise tagastada, aga pole seda (3,5 aasta jooksul) teinud. Lisaks on mul teisi kuvatõmmiseid muude väiksemate laenude küsimistest. On olemas ka Exceli tabelisse kirja pandud summad ja kuupäevad välja antud laenudega ning pangakonto väljavõtted. Aitäh.

Kui on antud laen, seda on võimalik tõendada ja tõendada on võimalik ka laenu suurust ja selle tagastamise kuupäeva, on võimalik nõue vajadusel kohtus maksma panna. Samuti võib olla tegemist olukorraga, kus olete teinud midagi teise isiku kasuks (maksnud pileti eest), teine isik on lubanud kulutuse hüvitada ja Teil on nõue alusetu rikastumise sätete alusel. Soovitan pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele, et selgitada välja võimaliku nõude alus ja viis, kuidas oma nõuet maksma panna.

Tere. Minu küsimus oleks selline, et mida saaksime ära teha , kui oleme saanud teada et, noorem vend on võtnud isa nimele tema teadmata väga palju laene ja kõik on jäänud maksmata. Isa sai sellest teada aga alles nüüd kui kohtutäitur sulges isa arvelduskonto. Vend elab koos vanematega ja tegi seda kõike isa selja taga isa dokumenditega. Nii palju kui olen ise uurinud siis on enamus järelmaksud ja nendega on ikka nii et neid saabki lihtsalt kellegi kolmanda isiku nimele võtta. Aga samuti on ka laene mida isa isiklikule kontole laekunud ei ole. Minu küsimused oleks siis sellised et kas meil annaks kuidagi kõik need laenud ja järelmaksud vaidlustada? Ja kuidas saab kanda kellegi nimele võetud laenu kolmanda isiku kontole? Tekst on kindlasti segane aga loodan et oskate mind aitada.

Esmalt soovitan pöörduda politseisse ja teha süüteoteade venna vastu. Kahjuks on see eelduseks edasisteks tegevusteks. Seejärel soovitan pöörduda juristi poole, kes aitab hinnata ja vajadusel ka koostada määruskaebuse maksekäsule. 

Ei ole oluline, milliseid kohustusi on võetud. Mitte kellelgi ei ole õigust kasutada teise isiku iD kaarti või muud isiku elektroonilist tuvastamist võimaldavat vahendit isikule tema nõusolekuta mistahes kohustuste võtmiseks. Siin ei saa teha vahet laenul ja järelmaksul. Kui isa ei ole ise neid lepinguid sõlminud ja lepingud on sõlmitud tema teadmata, võib olla võimalik kohustuste täitmisest vabaneda ja panna kohustused venna kanda.