Tere! Olen võlglane Julianus inkassosse ,algselt nende sõnul 14000koos inttessidega,plaan on ära tasuda kogu võlg,praegusrks on see ca11000,kui tasuda kpguvõla põhiosa ,kas ma pean ikka tasuma intressid ? Mulle väideti ka seda,et viivis kasvab igapäevaselt,või kus ma saaksin paluda abi,et saada veidi targemaks,et mis õigused mul on,ette tänades

Esmalt peate hindama, millise kohustusega seoses on võlgnevus tekkinud. See tähendab, kas on tegu järelmaksu, tarbijakrediidi või mingi muu võlaga (näiteks parkimistrahv). 

Üldjuhul, kui võlale on lisandunud juba intressid /viivised, siis võla põhiosa (nn põhivõla) tasumine ei kustuta automaatselt võlgnevust intresside /viiviste osas. Võla põhiosa tasumisega tuleks lõpetada edasine jätkuv intressi/viivise arvutamine ning see osa võlgnevusest ei tohiks edaspidi kasvada. Tuleks märkida, et võlgnetavalt viiviselt ei saa eraldi arvutada ega sellele lisada lisanduvat viivist.

Tuleb märkida, et kui tegemist ei ole tarbijakrediidiga, siis võlgnevuse tasumisel loetakse esmalt tasutuks kulud, seejärel viivis ja viimasena põhivõlg. See tähendab, et tasutu arvestamine esmalt põhivõla kustutamiseks vajab sellekohast kokkulepet võlausaldajaga. Soovitan inkassole teha kirjalik järelepärimine, et selgitada välja koguvõla jagunemine (põhivõlg, intress, viivis ja sissenõudmiskulud) ning miilise kuupäeva seisuga võlgnevus on arvutatud ning milliselt summalt viivist arvutatakse. Kui on tegu tarbijakrediidiga, siis on viivise määr piiratud VÕS § 113 lg 1 sätestatuga ning kõrgema viivise nõue ei ole õiguspärane. Võimaliku nõustamist pakub tarbijatele Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, samuti mitmel pool Eesti tegutsevad võlanõustajad.

Tere! Kas autoremonditöökojal, on õigus kliendi ettevõtte võlgnevusest suvalistele kolmandatele isikutele avaldada? Hetkel ka ettevõte pankrotis ja likvideerimisel, ja sellest ka töökoda teavitatud, kas oleks võimalik kahjunõue esitada töökojale? Tänan.

Vastus sõltub sellest, keda te nimetate „suvalisteks kolmandateks isikuteks“. Pole keelatud avaldada võlgnevuste kohta infot maksehäirete registris, kus see on kõigile huvilistele nähtav. Massiteabevahendites (ka sotsiaalmeedias) võlgnevuse kohta info avaldamine võib olla vastuolus ärisaladuse hoidmise kohustuse ja hea usu põhimõttega. Pankrot või likvideerimine ei anna automaatselt õigust võlga puudutavat infot vabalt levitada. Kahjunõude esitamine on võimalik vaid siis, kui tõendate ära, et see tegevus põhjustas ettevõttele materiaalset kahju. 

Kirjutan oma pensionärist onu nimel, sest tema arvutioskus ei ole piisav (sama küsimuse saatsin ka e-postiga [email protected]) Minu onu digitaalne identiteet (mobiil ID) sattus kelmuse teel võõraste isikute valdusesse. Kelmid taotlesid tema nimele erinevatest ettevõtetest järelmaksu ja laenu. Paljud ettevõtteid keeldusid järelmaksu või laenu väljastamast, kuid osadelt ettevõtetelt siiski suudeti pensionist elatuva onu nimele seadmeid osta. Hetkel on teadaolevad kogukahju summad: 1. e-pood nr.1 ca 1000€ (mobiiltelefon Xiami ja droon) 2. e-pood nr.2 2937,8 € (Iphone 17, Apple Watch ja kaitsekate I phonele 3. e-pood nr.3 (läbi järelmaksu pakkuva asutuse) Apple tooteid summas 3608,9 €, millest kujuneb koos lepingutasude, intresside ja haldustasuga kogusummaks 8217,07 €! Oleme kelmusest teavitanud politseid ja kõiki ettevõtteid, kellega autentmist/allikirjastamist portaali (https://myid.skidsolutions.eu/) andmetel tehinguid tehti. Stiilinäide ühe ettevõtte vastusest: Kahjuks ei saa me tühistada/peatada sõlmitud krediidilepingut enne seda, kui kelmuse fakt on kriminaalmenetluse käigus tõendamist leidnud. Seni tuleb krediidilepingust tulenevaid kohustusi täita krediidilepingu pooleks oleval laenusaajal. Seega klient vastutab laenu eest kuni kohtuotsuseni. Samuti oleme politsei töö kiirendamiseks palunud kõigil ettevõtetel kelmide kaamerapildid säilitada (õnneks jõudsime seda teha mõni päev peale kelmuse sooritamist ja eeldatavasti ei olnud need veel kustunud). Kohe on saabumas esimeste järelmaksu arvete laekumise aeg. Arvestades, et minu onu on pensionär, kelle ca 400€/kuu sissetulekust ei piisa kelmide võetud järelmaksude maksmiseks, siis kuidas peaksime käituma? -arvestades, et osad ettevõtted (isegi väiksemat) krediiti ei väljastanud ja teised väljastasid, siis kas siin on tegemist vastutustundliku laenamisega? -kas ettevõtted peavad tagama, et kaup jõudis ikka tellijani (kas neil on tõendamiskohustus, kes pakiautomaadist kauba kätte sai)? -kas politsei aktiivse menetluse ajal on onul õigus keelduda kelmide võetud kohustuste täitmisest? Vajadusel saame edastada täiendavat infot, sh. koopiad suhtlusest erinevate võlausaldajatega ja/või kelmuse täpsema kirjelduse.

Kirjeldatud asjaoludel on tegemist identiteedivarguse ja kelmusega. See on hea, et olete juba teavitanud politseid ning krediidiandjaid ja kaupmehi. 

1. Krediidilepingute kehtivus ja vaidlustamine 

Kui lepingud sõlmiti kelmide poolt ilma Teie onu tegeliku tahteavalduseta, siis on alust väita, et ta ei ole neid lepinguid kehtivalt sõlminud. Praktikas tähendab see, et krediidiandjad ei saa üksnes formaalse autentimise olemasolule tuginedes automaatselt eeldada, et lepingu sõlmis tegelikult Teie onu ise.

Asjaolu, et autentimiseks kasutati tema Mobiil-ID-d, ei pruugi veel tähendada, et ta andis teadliku nõusoleku lepingute sõlmimiseks, eriti juhul kui tegemist oli kelmusega või identiteedi kuritarvitamisega.

1. Vastutustundliku laenamise kohustus 

Krediidiandjal on seadusest tulenev kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust ja järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kui pensionäri nimele väljastati lühikese aja jooksul mitmeid kalleid järelmakse ja laene summades, mis ilmselgelt ei vasta tema maksevõimele, siis võib tekkida küsimus, kas krediidiandjad täitsid oma kohustusi piisavalt hoolikalt. Asjaolu, et osa ettevõtteid krediidi andmisest keeldus, võib viidata sellele, et vähemalt mõni krediidiandja hindas riske rangemalt kui teised. See ei tähenda automaatselt, et lepingud oleksid tühised, kuid see võib olla oluline argument võimalikus vaidluses.

1. Kauba üleandmise tõendamine 

Turvakaamerate salvestiste abil võib olla võimalik tõendada, kellele kaup tegelikult üle anti. Kui selgub, et kauba võttis tegelikult vastu kolmas isik, toetab see seisukohta, et Teie onu ei olnud tegelik tehingu tegija.

1. Kas arveid tuleb tasuda? 

Praktikas esitavad krediidiandjad sageli nõudeid seni, kuni puudub politsei või kohtu ametlik seisukoht. Samas ei tähenda see automaatselt, et nõuded oleksid lõplikult põhjendatud.

Teie onu peaks sissenõudjatele teatama, et ta ei tunnista nõudeid, sest tegemist on kelmusega. Ta peaks taotlema sissenõudmise peatamist kuni kriminaalmenetluse lõpuni. Oluline on siiski arvestada, et mõned ettevõtted võivad vaatamata sellele jätkata arvete esitamist või edastada nõude inkassole. 

Isik laenas võlgu mitu korda lõpp tulemus oli kokku 100€ leppisin temaga kokku et maksab jupp haaval aga möödas juba üle aasta ja ta pole sentigi maksnud ainult lubab ja nüüd kuulsin et tal pankroti haldus ma olen kulutanud juba tema peale raha üle 150€ et talt raha tagasi saada mis ma edasi peaks tegema on olemas vestlused ja panga väljavõtted

Kui Teil on olemas vestlused ja panga väljavõtted, siis on üsna oluline tõendibaas olemas.
Küsimus on selles, kas sellelt inimeselt on reaalselt midagi võimalik kätte saada — eriti kui tal on pankrotihaldur või pankrotimenetlus.

Oluline vahe on siin:

• kas inimene on juba pankrotis; 
• või on alles võlgade ümberkujundamine / maksehäired / täitemenetlus. 

Soovitaksime teha järgmised sammud.

1. Selgitada välja, mis seisus tema asi on
2. Vaadata 

• kas tema suhtes on algatatud pankrotimenetlus; 
• kas pankrot on välja kuulutatud; 
• kes on pankrotihaldur. 

Seda saab kontrollida lehelt https://www.ametlikudteadaanded.ee/

Kui pankrot on välja kuulutatud, siis tuleb oma nõue esitada pankrotihaldurile.

 

Tere! Esitan täpsustava küsimuse eraisikult eraisikule antud võla tagasisaamise kohta. Kust saada nõu (kirjaliku lepinguga, mis küll sõlmitud vaid raha laenajal ja laenuvõtjal omavahel) võla tagasisaamise kohta, st võimalikud kulud ja protsess, riskid ja detailid millega arvestada, kui võla suurus on üle 8000 euro? Lepingus seatud tähtajad on ületatud ja kokkulepitud tagasimakseid ei ole saadetud juba mitu kuud. Pingelise suhtluse põhjal on vähe lootust, et ka pärast korduvat küsimist raha kokkulepitud mahus ja tingimustel tagasi antakse. (Vastavalt lepingus kokkulepitud tähtaegadele on saadetud ka korduvad meeldetuletused seoses tähtaegade ületamisega.) Väga oodatud nõu küsimise variandid, mis vähemalt esialgu ei maksa suurt raha, kuna vaba raha praktiliselt pole ning puudub täiesti ettekujutus õigussüsteemi toimimisest võlaõiguse kontekstis ning täielikult puudub ka ettekujutus, kui palju õigusalane nõu maksma läheb (sh mitu tundi, päeva, kuud on tavaliselt nõustamise pikkus). Kokkuvõttes ei eelista pea ees täiesti pimesi tormata midagi tegema ja pärast avastada, et oleme ilma nii antud laenust kui ka muust, allesjäänud varast.

Soovitame Teil siseneda e-toimikusse https://etoimik.rik.ee/ ja esitada selle kaudu maksekäsu kiirmenetluse avaldus. Avalduse esitamine ei ole keeruline. Kohus annab seejärel võlgnikule võimaluse nõudele vastu vaielda. Kui võlgnik nõudele vastu ei vaidle, siis teeb kohus määruse. Kohtumääruse saate esitada kohtutäiturile ja kohtutäitur hakkab temalt võlga sisse nõudma. Kui võlgnik vaidleb nõudele vastu, siis jätkub vaidlus tavamenetluses ja võtab kauem aega. 

Tere! Kust on kõige enam lootust saada nõu, kui eraisikute omavahelise laenulepingu alusel keeldutakse võlga õigeaegselt ning kokkulepitud summades tagasi maksmast ning laenuandja soovib võlga siiski sisse nõuda? Nõu on vaja enne muude sammude tegemist, kuna laenuandjal vähesest sissetulekust raha üle ei jää (on vaid varem kogutud summa, millest ka laenu anti), kogemus igasuguse kohtuid ja juriidilisi küsimusi puudutavate teemadega puudub täiesti. Laenuandja ei taha ka halvas seisus kaotada veelgi enam raha, mistõttu oleks eriti päästev tasuta nõuandja võimalus (kui selline eksisteerib) või keegi, kelle poole saab pöörduda suhteliselt vähese raha eest.

Soovitame Teil siseneda e-toimikusse https://etoimik.rik.ee/ ja esitada selle kaudu maksekäsu kiirmenetluse avaldus. Avalduse esitamine ei ole keeruline. Kohus annab seejärel võlgnikule võimaluse nõudele vastu vaielda. Kui võlgnik nõudele vastu ei vaidle, siis teeb kohus määruse. Kohtumääruse saate esitada kohtutäiturile ja kohtutäitur hakkab temalt võlga sisse nõudma. Kui võlgnik vaidleb nõudele vastu, siis jätkub vaidlus tavamenetluses ja võtab kauem aega. 

Tere Kuidas oleks mul kõige õigem edasi käituda inimesega kes pole meie omavahelisest Laenulepingu tingimustest ega maksetähtajast kinni pidanud. Maksetähtajaks oli 31.märts 2026a.ja leping on allkirjastatud 31.12.2025a. ja tänaseks päevaks pole ta laenatud 1000€-st tagasi maksnud mitte ühtegi senti. Täiesti süüdimatult valetab ja näen, et ta ei kavatsegi maksta. Tegemist on siis mu enda töökaaslasega mis teeb olukorra eriti komplitseerituks. Tegin talle ettepaneku, et ta laseks enda aprillikuu ja maikuu palgad kanda minu kontole, et saaksin 1000€ kasvõi kahes osas siis ja hiljemalt 10.juuniks kätte aga keeldus kategooriliselt. Olen olnud väga kannatlik aga enam ei suuda. Palun abi kuidas sellise süüdimatu inimesega edasi toimetada. Ette tänades U.

Soovitame Teil siseneda e-toimikusse https://etoimik.rik.ee/ ja esitada selle kaudu maksekäsu kiirmenetluse avaldus. Avalduse esitamine ei ole keeruline. Kohus annab seejärel võlgnikule võimaluse nõudele vastu vaielda. Kui võlgnik nõudele vastu ei vaidle, siis teeb kohus määruse. Kohtumääruse saate esitada kohtutäiturile ja kohtutäitur hakkab temalt võlga sisse nõudma. Kui võlgnik vaidleb nõudele vastu, siis jätkub vaidlus tavamenetluses ja võtab kauem aega. 

Kuidas lahendada kohtuotsest tulenevat võla/ menetluskulude tasumist, kui olen selle enda teadmata üle maksnud ja võla saaja ei ole minuga kontakti võtnud et võlg on juba tasutud? Ma olen automaatselt rohkem tausunud püsikorraldusega. Kuidas ja kelle poole pean pöörduma et üle makstud summat tagasi saada? Võla saajaga ei ole võimalik kontakti saada. Kohtuotsus oli 17 sept 2019a. tsiviilasi.

Küsija maksis võlausaldajale pangas antud püsikorralduse alusel enam, kui tema kohustus oli. Seega sai võlausaldaja raha enam, kui tal õigus oli. Võlausaldajale tuleb esitada nõue tagastada liigselt saadud summad. Koos nõudega tuleb anda võlausaldajale raha tagasimaksmise tähtaeg ning teha teatavaks pangakonto number, kuhu raha tuleb kanda. Nõudekiri tuleb digitaalselt alla kirjutada ning see tuleb saata kõigile võlausaldaja teadaolevatele e-posti aadressidele ja muudele võlausaldaja poolt kasutatavatele sidekanalistele. 

Kui võlausaldaja tähtajaks raha tagasi ei maksa, tuleb pöörduda tema vastu tsiviilhagiga maakohtu poole. See on samasugune kohtumenetlus, millise küsija ise läbis, kui temalt kohtuotsusega mõisteti võlausaldaja kasuks välja võlasumma ja menetluskulud. 

Tere Soovin küsida nõu tsiviilasjas (maksekäsu kiirmenetlus), mis liigub edasi hagimenetlusse. Minu esindatava (19 a) vastu on esitatud nõue ca 8000 € väidetava laenu alusel (ilma kirjaliku lepinguta, suhtlus sõnumites). Raha andis eraisik (ilma finantsteenuse osutamise tegevusloata). Raha anti olukorras, kus tegemist oli hasartmängudega seotud riskikäitumisega, millest avaldaja oli teadlik, kuigi minu esindatav palus tal laenu mitte anda. Nõude suurus on vaidlustatud (hinnanguliselt 5000–6000 €). Avaldaja väidab, et nõue oli teada ja suhtlus toimus ka pärast maksenõuet. Küsimused: 1. Milline on õiguslik positsioon sellises olukorras (hasartmängude kontekst + eraisikult laen)? 2. Kas nõuet saab vaidlustada aluse ja/või summa osas? 3. Kas mõistlikum on kohtuvaidlus või kompromiss? 

Eraisikute vahelise laenu andmiseks ei ole nõutav finantsteenuse tegevusluba, juhul kui see ei ole regulaarne ja suunatud avalikkusele. Seega on eraisikult eraisikule laenu andmine võimalik ja seaduse kohaselt võimalik. Laenulepingu juures kirjaliku lepingu puudumine ei välista laenulepingu tõendamist muude tõenditega, näiteks sõnumivahetusega laenuandja ja laenu saaja vahel. Antud juhul on esitatud küsimuse kohasel maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväide ja nõue vaadatakse läbi hagimenetluses maakohtus. Asja lahendav kohus hindab asjas hageja ja kostja esitatud tõendeid (sõnumivahetus, raha ülekannet tõendavad pangadokumendid, poolte ütlused jm) ning otsustab, kas laenuleping oli sõlmitud või mitte ja millised olid laenulepingu tingimused. Nõuet saab vaidlustada nii aluse (kas laenuleping üldse sõlmiti, kas raha anti laenuks) kui ka summa osas (kas laenulepingu summa anti üle laenusaajale kokkulepitud summas). Kohtuvaidlus on mõistlik, kui on piisavalt tõendeid nõude alusetuse või summalise vähendamise kohta. Kui tõendeid napib ja pooled on valmis kokkuleppe sõlmimiseks, võib kohtuliku kompromissi sõlmimine olla laenu saanud isikule vähemkulukas ja aega säästev lahendus.

Kui palju saab veel minult raha nõuda kui: 10.06.2026 saab tasutud u.6300 euro? Kas saab veel küsida viivisnõuet u.4400 eurot. Maksekäsu kiirmenetlus. RESOLUTSIOON Kohustada võlgniku ... tasuma avaldajale ...põhinõudeid summas 4497,94 eurot ja kõrvalnõudeid summas 591,03 eurot ning hüvitama riigilõivu 181,04 eurot ja menetluskulu 20,00 eurot. Kohustada võlgniku ...tasuma avaldajale ...täiendavalt viiviseid järgmiselt: 1.põhinõue-0,065700% päevas summalt 4497,94 EUR alates 17.07.2021 Võlgnik on kohustatud tasuma viiviseid kuni põhinõude täieluku rahuldamiseni ulatuses, et kõrvalnõuded kokku ei ületa avalduses esitaud põhinõuet ning sissenõutavad summad kokku ei ületa 6400(kuus tuhat nelisada) eurot (TsMS § 481 lg 2; TsMSRS § 6 lg 2). Maksekäsk kuulub viivitamata täitmisele, sõltumata selle kättetoimetamisest võlgnikule. Resolutsioon on sõna-sõnalt ümber kirjutatud.(Paksus kirjas osa) Eriti tekitab segadust lause "...sissenõutavad SUMMAD KOKKU EI ÜLETA 6400 eurot" Aitäh.

Kohtumääruse resolutsioonist nähtub, et põhinõude ja viiviste summa kokku ei või ületada 6 400 eurot. Riigilõivu ja menetluskulusid ei loeta kõrvalnõueteks. Seega lisaks põhinõudele ja viivistele võib Teilt nõuda riigilõivu tasumist summas 181,04 eurot ja menetluskulu tasumist summas 20,00 eurot