Tere Vajan abi seoses kahe fb eraisikuga kes on laenu pakkunud üks nendest ei vasta mulle kui soovin teada palju on täpselt laenu summa jääk veel ja palju on vaja kokku maksta veel kui kirjutan talle siis seda kirja ta nagu reaalselt ei vaatagi ja pommitab ainult siis kui talle jääb nädalane osamakse tasumatta. Teine eraisik olen proovinud kokkuleppeid ja asju teha aga ta vastab et teda ei huvita kust see raha võtta aga tema tahab oma nädalamakset mis on ka ulmeliselt suur ja mu nädala palk ei ole nii suurki mida nemad nõuavad. Ja vajan abi nendega seoses.

Tere! Ma väga soovitan Teil pöörduda võlanõustamise teenusele, kust saate tasuta abi. Selleks pöörduge palun oma elukohajärgsesse kohalikku omavalitsusse (sotsiaalosakond), kes võlanõustamisteenust korraldab. 

Kui olete töötu, saate võlanõustamist ka Töötukassa kaudu, selleks võtke ühendust enda töötukassa nõustajaga, kes Teid teenusele suunata saab.

Mul on küsimus oma poja kohta, kes on autistlik. Tal oli pangast kuldne krediitkaart ja selle saldo oli ära kasutatud, kuid intressi maksti pidevalt. Uue kaardi tellimisel unustas ta selle aktiveerida.Kuus kuud hiljem debiteeris pank kogu summa (4000 eurot) tema kontolt ja palus tal võlg nädala jooksul tasuda, vastasel juhul oleks ta pidanud maksma intressi +crediidinfo. Meeldetuletusi ei saadetud. Nüüd avaldatakse talle survet võla tasumiseks laenu võtta.Mida me peaksime tegema?

Tere! Esmalt - ma ei soovita laenu võtmise survele järgi anda, vaid kõigepealt küsida pangalt välja selgitused koos viidetega krediitkaardi lepingu tingimustele, millisel lepingulisel alusel pank kogu summat korraga tasumisele kuuluvaks peab. Pelgalt see, et uus  krediitkaart jäi aktiveerimata, ei tähenda iseenesest, et olemasolev krediidikohustus automaatselt lõppeks või et pangal tekiks tingimata õigus nõuda kogu kasutatud krediidilimiit kohe tagasi. Siin tuleb vaadata konkreetse panga krediitkaardilepingut ja üldtingimusi.

Kui pank käsitas olukorda lepingu ülesütlemisena makseviivituse tõttu ja tegemist on VÕS § 416 kohaldamisalasse kuuluva osamaksetena tagastatava tarbijakrediidiga, on pangale seatud üsna konkreetsed piirangud. Krediidiandja saab lepingu makseviivituse tõttu üles öelda alles siis, kui tarbija on vähemalt kolme järjestikuse osamaksega viivituses ning talle on antud vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg, koos hoiatusega, et tähtaja järgimata jätmisel öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võlg. Samuti peab pank pakkuma võimalust läbirääkimisteks kokkuleppe leidmiseks. Need reeglid tulenevad võlaõigusseaduse § 416 lg-st 1 ja sellele sättele võite oma päringus viidata ja paluda pangal selgitada, kuidas ja millal on hoiatamiskohustust täidetud ja kuhu on hoiatused väidetavalt saadetud. Nõudke ka täielikku krediidikonto väljavõtet, millest nähtub, millised maksed pidid kuude kaupa olema tehtud ja millised neist jäid panga hinnangul tegemata.

Kui Te oma sellekohasele päringule / pöördumisele mõistlikku, krediidilepingu punktide viidete ja VÕS normide järgimise põhjendamisega selgitust ei saa , soovitan pöörduda Finantsinspektsiooni ja TTJA poole.

Poja diagnoosi ma selles küsimuses just esikohale ei seaks. Kuid kui autism mõjutab tema võimet näiteks pangateateid mõista, administratiivseid toiminguid teha või survetingimustes finantsotsuseid langetada, siis öelge pangale seda konkreetselt. Pank peab seda arvesse võtma ning lahendama olukorra proportsionaalselt, mitte survestama teda võtma veel üht krediidikohustust.

Tere Isik laenas võlgu mitu korda lõpp tulemus oli kokku 100€ leppisin temaga kokku et maksab jupp haaval aga möödas juba üle aasta ja ta pole sentigi maksnud ainult lubab ja nüüd kuulsin et tal pankroti haldus ma olen kulutanud juba tema peale raha üle 150€ et talt raha tagasi saada mis ma edasi peaks tegema on olemas vestlused ja panga väljavõtted.

Kui Teil on olemas pangaülekannete väljavõtted ja vestlused, millest nähtub, et andsite isikule laenu ning ta lubas selle tagasi maksta, siis on Teil põhimõtteliselt olemas tõendid nõude esitamiseks.

Samas on oluline välja selgitada, mida Te mõtlete "pankrotihalduri" all. Kui isiku suhtes on tõepoolest välja kuulutatud füüsilise isiku pankrot, siis ei saa Te enam tavakorras tema vastu kohtusse pöörduda ega võlga sisse nõuda. Sellisel juhul tuleb oma nõue esitada pankrotimenetluses pankrotihaldurile ettenähtud tähtaja jooksul.

Kui pankrotimenetlust ei ole algatatud, siis on võimalik:

1. saata võlgnikule kirjalik nõue koos maksetähtajaga; 
2. esitada maksekäsu kiirmenetluse avaldus kohtule; 
3. vajadusel esitada hagi kohtusse. 

Arvestage siiski, et kui võlgnikul puudub vara või sissetulek, võib ka kohtulahendi saamisel olla raha kättesaamine keeruline.

Soovitaksin kõigepealt kontrollida, kas isiku suhtes on tegelikult pankrot välja kuulutatud või käib üksnes võlgade ümberkujundamise menetlus. Seda saab kontrollida kohtute infosüsteemist või Ametlikest Teadaannetest.

Tere. Oleks abi vaja inkassofirmale nõude aegumise avalduse tegemisel.

Selleks, et hinnata, kas nõue võib olla aegunud, on vaja teada, mis nõudega on tegu ja kas selle kohta on juba kohtuotsus või täitedokument. Jurist aitab veebilehel pakume esialgset õigusteavet, avalduste ja mustandite koostamiseks pöörduge palun kvalifitseeritud juristi poole.

Üldreeglina tähendab aegumine seda, et pärast aegumistähtaja möödumist võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest. Tavalise tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on enamasti 3 aastat ning korduvate maksete puhul arvestatakse 3 aastat iga üksiku kohustuse kohta.
Kui nõue on juba jõustunud kohtulahendiga või muu täitedokumendiga tunnustatud, siis ei vaadata enam tavapärast 3-aastast nõude aegumist, vaid täitmise aegumist, mis on üldjuhul 10 aastat. Seetõttu on inkassole saadetava vastuse sisu väga erinev sõltuvalt sellest, kas tegemist on lihtsalt võlanõudega või juba kohtus läbi käinud nõudega.
 

Tere Soovin küsida nõu oma ema olukorra kohta. Minu ema laenas umbes aasta tagasi ühelt eraisikult raha. Kirjalikku laenulepingut ei sõlmitud. Laenusumma oli minu teada umbes 800–1200 eurot. Praeguseks on ema sellele isikule tagasi maksnud juba umbes 1500 eurot, kuid ta nõuab jätkuvalt veel 1100 eurot. Kui ema selle summa veel maksaks, oleks kokku tasutud umbes 2600 eurot, mis tundub algse laenusummaga võrreldes väga ebamõistlik. Meile ei ole esitatud selget kirjalikku arvestust, mille alusel veel 1100 eurot nõutakse. Samuti puudub kirjalik kokkulepe intressi, viivise või muude lisatasude kohta. Soovin teada, kas selline nõue võib olla õiguspärane, kui kirjalikku lepingut ei olnud. Kuidas peab nõudja tõendama, et lisaks juba makstud 1500 eurole on veel 1100 eurot tasumata? Kas väga suur intress või lisatasu võib olla tühine või vaidlustatav, kui seda ei ole selgelt kokku lepitud? Kas ema peaks edasised maksed peatama seni, kuni nõudja esitab kirjaliku arvestuse ja tõendid? Palun nõu, kuidas sellises olukorras käituda ja millised õigused on minu emal. Soovime teada ka seda, kas tegemist võib olla liigkasuvõtjaliku või heade kommetega vastuolus oleva nõudega või kuidas edasi käituda.

Esiteks ei pea laenuleping tingimata olema kirjalik. Ka suuline laenuleping võib olla kehtiv. Samas peab isik, kes nõuab raha tasumist, suutma vaidluse korral tõendada nii laenu andmist kui ka nõude suurust. Kui laenuandja väidab, et pärast juba tasutud 1500 eurot on veel 1100 eurot tasumata, peab ta suutma selgitada, millest see summa koosneb. Kui kirjalikult ei ole kokku lepitud intressi, viivist ega muid tasusid, võib laenuandjal olla keeruline tõendada, et sellised maksed üldse kuuluvad tasumisele. 

Teie ema võiks paluda laenuandjalt kirjalikult:

1. algse laenusumma täpset suurust; 
2. kõigi seni tehtud maksete arvestust; 
3. arvutuskäiku, mille alusel väidetavalt on veel 1100 eurot tasumata; 
4. tõendeid selle kohta, millised intressid, viivised või muud tasud olid kokku lepitud. 

Kuni sellist arvestust ei ole esitatud, ei ole mõistlik teha uusi makseid üksnes nõudja suuliste väidete alusel. Iga täiendav makse võib hiljem raskendada vaidluses tegeliku olukorra tõendamist. Oluline on säilitada kõik olemasolevad tõendid:

• pangaväljavõtted; 
• maksekorraldused; 
• SMS-id, Messengeri vestlused, e-kirjad; 
• kõnesalvestised 

Kui laenuandja pöördub kohtusse, peab ta esitama tõendid selle kohta, kui suur oli laen, millised tingimused kokku lepiti ja kui palju on tegelikult veel tasumata. Kui teie ema on juba maksnud rohkem, kui ta tegelikult võlgnes, võib teatud juhtudel tekkida isegi alus enammakstud summa tagasinõudmiseks.

Jäin makseraskuse tõttu võlgnevusse ning palusin laenuandjalt võimalust tasuda pool võlgnevust ning ülejäänud pool ajatada tuleviku maksegraafikule, millega laenuandja oli nõus. Peale poole võlgnevuse tasumist aga lisati kogu ülejäänud võlgnevus järgmisele kuumaksele otsa põhjendusega, et intresse ja viiviseid nende süsteem ei võimalda ajatada tuleviku maksegraafikule. Kas selline asi on seaduspärane või klienti eksitav? Kuna antud olukorda on sama laenandjaga olnud mitu korda siis pikas perspektiivis kuumaksed ainult kasvavad, kuna iga kord pool võlgnevust lisatakse järgmise kuumakse otsa mitte ei ajatata tuleviku graafikule. Võimalus ''tasuda pool ning ülejäänu ajatada tuleviku graafikusseä peaks aitama inimest makseraskusest välja mitte tegema edasiseid makseid suuremaks, mitte ühegi teise laenuandjaga sellist olukorda ei ole esinenud.

Laenuandja poolt kirjeldatud käitumine on kliendi suhtes ilmselgelt eksitav, suure tõenäosusega vastuolus hea usu põhimõttega ja võib rikkuda vastutustundliku laenamise nõudeid.

Kuigi laenuandja infosüsteemi tehniline võimekus võib tõesti olla piiratud, ei õigusta see kliendile kokkuleppe sõlmimisel ebaõige või puuduliku teabe esitamist. Küll aga tuleb arvestada, et võlgnikuga kokkuleppele tulemine on vabatahtlik ja seadus ei kohusta laenuandjat kokkulepet sõlmima. Kui laenuandjaga aga on juba kokkuleppe sõlmitud, siis peavad mõlemad pooled sõlmitud kokkulepet heas usus täitma.

Kui üks pool rikub lepitud kokkulepet, siis tekib teisel poolel nõudeõigus. Näiteks võib Teil tekkida õigus nõuda välja intresside ja viiviste arvestust ja ülemäärase viivise vähendamist. Kui Laenuandja rikub vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis ei saa ta nõuda lepingust tulenevat intressi, vaid üksnes seadusest tulenevat intressi, mis on tavaliselt mitmeid kordi väikseim lepingulisest intressist. 

Antud olukorras oleks mõistlik pöörduda kirjaliku avaldusega laenuandja poole ja esitada oma nõue. Kirjutage laenuandjale digitaalselt allkirjastatud kaebus, milles kirjeldate täpselt laenuandja käitumist. Võimalusel kaasake võlanõustaja või jurist, kes aitab Teil laenuandjale  pretensiooni esitada.

Tere mul on suur mure mul elukaaslasel oli võlgnevus seoses üürikorteriga millel ei olnud üürilepingut ja ma kolisin tema juurde eelmise aasta augustis kuigi võlgnevus oli tal juba enne kui mina tema juurde kolisin oma lapsega ja nüüd korteri omanik hoiab minu ja minu lapse asju korteris kinni ja lubas veel mulle inkasso kaela määrata kuna minu elukaaslane on võlgnik aga varasemalt käis üüri maksmine sularahas mille korteri omanik sai enda koju postkasti seoses maksudest kõrvale hiilimisega aga ma sooviksin enda asju kätte saada mida nad ei ole nõus mulle tagastama sooviksin teada mis õigused mul selleks on ja mida ma teha saaksin, et ma oma asjad kätte saaksin.

Esmalt on võimalik, et eluruumi üürileping on sõlmitud suuliselt. Seadus ei sätesta kohustusliku kirjaliku eluruumi üürilepingu vormi, kuigi sellisel juhul on keeruline tõendada, milles lepingu pooled täpselt kokku leppisid. Teiseks ei muutu elukaaslase üürivõlg automaatselt teie omaks ainult selle tõttu, et elasite/elate samas eluruumis. Pelgalt kooselamise fakt ei tee teist võlgnikku üürilepingu tähenduses. Kui korteriomanik peab kinni teie ja lapse asju/vara, on see võimalik vaid vägagi erandlikul juhul, näiteks on selliseks juhuks üürileandja pandiõigus. Soovitan teil pöörduda kirjalikult eluruumi üürileandja poole, nõudesa asjade/vara kohest tagastamist ja selgitust selle kohta, millisel õiguslikul alusel neid kinni hoitakse. Seega peate olema valmis tõendama, et teatud asjad (teie ja lapse asjad/vara) kuuluvad teile. Tõenditeks vara kuuluvuse osas saavad olla ostutsekid, lepingud, pildid või muud asjakohased tõendid. Juhul kui eluruumi üürileandja teile nõutud vara vabatahtlikult ei tagasta, saate samasisulise hagi esitada maakohtusse asja väljaandmise või valduse kaitse nõudes. Juhul kui eluruumi omanik/üürileandja ähvardanb teie vara müüa, võib olla tegu karistusõiguliku küsimusega. Sellisel juhul tuleks pöörduda politsei poole, kuid seejuures tuleb arvestada, et politsei ei lahenda omandi- ja valduse ning üürivõla üle käivat vaidlust.

Palun õigusabi seoses minu võlaasjade ja võimaliku vastutustundetu laenamise hindamisega. Minu netosissetulek on ligikaudu 1300 eurot kuus, kuid kohtutäitur peab suure osa sissetulekust kinni ning mulle jääb igakuiselt kätte Eesti elatis miinimumi. Lisaks on mul liisingukohustus summas umbes 500 eurot kuus. Minu vastu on esitatud mitme laenuandja nõuded ning käimas on täitemenetlus kogusummas ligikaudu 22 000 euro ulatuses. Mul puudub kinnisvara, säästud ja muu oluline vara, mille arvelt oleks võimalik tasuda advokaadi teenuse eest. Soovin õigusabi oma õiguste kaitseks, sealhulgas laenulepingute, intresside, kõrvalkulude ning võimaliku vastutustundetu laenamise asjaolude hindamiseks.

Teie palve on kompleksne ja nõuab dokumentidega tutvumist. Kõiki soove, mis olete kirja pannud, ei saa lahendada ühtse ja ammendava vastusega käesolevas keskkonnas. Siiski vastame üldistavalt ja sealjuures jagame vastuse teemade kaupa kaheks - juriidiline ja majanduslik. 

Juriidilise vastusena soovitame eelkõige teatada täiturile millisesse krediidiasutusse soovite jätta oma palga alammäära. Iga täitemenetluse võlgnik omab õigust palga alammäärale suuruses 946 eurot. Lisanduda võib alaealise lapse kohta ettenähtud palga alammäär, mis kehtib 1/3 suuruses palga alammäärast ehk 315,33 eurot. Palga alammäär jäetakse ühte krediidiasutusse ning seda peab kasutama igakuuliselt ehk kasutamata osa eelmisest kuust üle ei kanta järgnevasse kuusse, vaid see arestitakse ja kasutatakse võlanõude rahuldamiseks. 

Majandusliku vastusena soovitame võlanõustaja poole pöörduda, et oma sissetulekud-väljaminekud üle vaadata ja kontrolli alla saada. Võlanõustamise info ja võlanõustajate kontaktid leiate https://minuraha.ee/et/volgadest-vabanemine/volanoustamine

ja https://evnl.ee/abiotsijale/volanoustajad/ Eesti Võlanõustajate Liidu kaudu. 

Kui on alust arvata, et laenuandjad väljastasid laene olukorras, kus Teie maksevõime ei võimaldanud kohustusi täita, siis tuleb hinnata krediidiandjate poolt kohustuste täitmist vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisel. Riigi õigusabi taotlemiseks tutvuge  https://www.riigioigusabi.ee/

Tere! Olen võlglane Julianus inkassosse ,algselt nende sõnul 14000koos inttessidega,plaan on ära tasuda kogu võlg,praegusrks on see ca11000,kui tasuda kpguvõla põhiosa ,kas ma pean ikka tasuma intressid ? Mulle väideti ka seda,et viivis kasvab igapäevaselt,või kus ma saaksin paluda abi,et saada veidi targemaks,et mis õigused mul on,ette tänades

Esmalt peate hindama, millise kohustusega seoses on võlgnevus tekkinud. See tähendab, kas on tegu järelmaksu, tarbijakrediidi või mingi muu võlaga (näiteks parkimistrahv). 

Üldjuhul, kui võlale on lisandunud juba intressid /viivised, siis võla põhiosa (nn põhivõla) tasumine ei kustuta automaatselt võlgnevust intresside /viiviste osas. Võla põhiosa tasumisega tuleks lõpetada edasine jätkuv intressi/viivise arvutamine ning see osa võlgnevusest ei tohiks edaspidi kasvada. Tuleks märkida, et võlgnetavalt viiviselt ei saa eraldi arvutada ega sellele lisada lisanduvat viivist.

Tuleb märkida, et kui tegemist ei ole tarbijakrediidiga, siis võlgnevuse tasumisel loetakse esmalt tasutuks kulud, seejärel viivis ja viimasena põhivõlg. See tähendab, et tasutu arvestamine esmalt põhivõla kustutamiseks vajab sellekohast kokkulepet võlausaldajaga. Soovitan inkassole teha kirjalik järelepärimine, et selgitada välja koguvõla jagunemine (põhivõlg, intress, viivis ja sissenõudmiskulud) ning miilise kuupäeva seisuga võlgnevus on arvutatud ning milliselt summalt viivist arvutatakse. Kui on tegu tarbijakrediidiga, siis on viivise määr piiratud VÕS § 113 lg 1 sätestatuga ning kõrgema viivise nõue ei ole õiguspärane. Võimaliku nõustamist pakub tarbijatele Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, samuti mitmel pool Eesti tegutsevad võlanõustajad.

Tere! Kas autoremonditöökojal, on õigus kliendi ettevõtte võlgnevusest suvalistele kolmandatele isikutele avaldada? Hetkel ka ettevõte pankrotis ja likvideerimisel, ja sellest ka töökoda teavitatud, kas oleks võimalik kahjunõue esitada töökojale? Tänan.

Vastus sõltub sellest, keda te nimetate „suvalisteks kolmandateks isikuteks“. Pole keelatud avaldada võlgnevuste kohta infot maksehäirete registris, kus see on kõigile huvilistele nähtav. Massiteabevahendites (ka sotsiaalmeedias) võlgnevuse kohta info avaldamine võib olla vastuolus ärisaladuse hoidmise kohustuse ja hea usu põhimõttega. Pankrot või likvideerimine ei anna automaatselt õigust võlga puudutavat infot vabalt levitada. Kahjunõude esitamine on võimalik vaid siis, kui tõendate ära, et see tegevus põhjustas ettevõttele materiaalset kahju.