Sugulane keelitas mind investeerima vaba raha aktsiatesse. Tema ise lubas, kui kogenum, tehinguid teha esialgu. Mingist kompensatsioonist sellise toimetamise eest üldse juttu ei olnud. Aegajalt puudutasin seda teemat kuid mingit selget ettepanekut ei saanud. Nüüd hiljuti sain teada, et ta on sihikule võtnud aktsiaportfelli tootluselt 30% endale saada. Mina eeldasin, et tasu on nagu pankades sel puhul ehk kuni 1,2% portfelli mahust. Kuidas toimida?

Tere

Täname pöördumast! 

Teil peaks olema kirjalik kokkulepe ja kui teine pool seda ei täida, siis saab raha tagasi nõuda, kui on see suusõnaline kokkulepe, siis seda raske tõestada ja pöörduda tema vastu raha tagasi nõudmisega.

Lugupidamisega

Tere, Sain täna kohtutäiturilt kirja läbiotsimine. Kirja sisu oli: Kuna mõistliku aja jooksul ei ole kohtutäituril õnnestunud võlgnevust täiteasjas sisse nõuda kaalub kohtutäitur kohtu poole pöördumist läbiotsimise loa saamiseks. Läbiotsimise eesmärgiks on tuvastada ja arestida Teile kuuluva vallasvara. Enne kohtusse pöördumist peab kohtutäitur vajalikuks küsida kohtutäitur Teie nõusolekut ruumide või maatüki läbiotsimiseks. Nõusoleku palun Teid edastada kirjalikult kohtutäituri e-posti aadressil. Läbiotsimist võib vältida võlgnevuse kohese tasumisega või maksekokkuleppe sõlmimisega. Olen hetkel töötu,elan ema ja vennaga koos. Oma asjadeks on siin ainult minu riided, teised asjad kuuluvad kõik neile. Ma maksaks neile igakuiselt heameelega,aga mul ei ole millest maksta. Palun abi,Mida ma peaksin vastama/tegema?

Tere

Täname pöördumast! 

Võite proovida sõlmida kohtutäituriga maksegraafik, kui sissenõudja sellega nõustub.

Lugupidamisega

Tervist! Pöördun seoses raha laenamisega, mida olen andnud inimesele, et teda aidata vaikselt jalule poolteist aastat. Olen järje pidanud dokumendi näol, kui palju inimesele laenanud olen, sest ta on lubanud seda hakata tagasi maksma, kui saab oma asjad korda selle summa alusel, mida ta poolteise aasta jooksul laenanud. Aega edasi kerides tänapäeva, inimene on korduvalt edasi lükanud maksmist ning kulutanud seda raha, mida ta kätte saab nüüd töötukindlustushüvitise alusel ja mulle lubas igakuiselt osa saata, et oma võlgasid tagasi maksta, hasartmängudel. Mis antud olukorras saab teha, kui verbaalne ning kirjalik tegevus kahe individuaali vahel ei ole toonud tulemusi? Kas antud juhul on võimalik esitada kohtu kaudu menetlus, kuigi ametlikku lepingut pole meie kahe vahel, aga raha laenamised on pangaväljavõtete ja tema enda sõnumid saadaval kui vastavate verbaalsete kokkulepetena? Suured tänud lugemise eest ja ootan huviga vastust!

Tere

Täname pöördumast! 

Jah, kui on olemas tõendid (konto väljavõte, sõnumid), siis saab esitada kohtusse hagiavaldus võla nõudes.

Lugupidamisega

Tere! Mul käimas kohustustest vabastamise menetlus ja sai 3a täis. Võlga oli mul ca 23000€ ja 3aastaga olen saanud tagastatud ca 3000€. Kas mul on mõtet kohtule saata avaldus menetluse lõpetamiseks antud andmete valguses? Lisan, et olen täitnud kenasti enda muud võlgniku kohustused (tööl käimine, raha loovutamine, väljamaksete tegemine võlausaldajatele). Teine küsimus: kui mul 2alaealist last ja käin tööl ning palk ca 1000€, siis kas endale võin jätta miinimumpalga + 25% üleolevast osast + 1/3 iga ülalpeetava kohta? Siiani olen jätnud miinimumpalga + 25%, aga loen siit, et võlgnikul õigus veel saada 1/3 iga lapse kohta.

Tere

Täname pöördumast! 

Saatke kohtule avaldus ja kohus vaatab selle üle, kuna meil puudub kogu menetluse info, siis ei saa siin foorumis täpselt vastata, kas kohus rahuldab või mitte. Võlgnikul õigus veel saada 1/3 iga lapse kohta.

Lugupidamisega

Tere! Mul on selline küsimus,mu vastu algatati üksikisiku pankrot 5 aastat tagasi ja nüüd lõpetati pankroti menetlus ja kohustustest ei vabastatatud.Nüüd algatati uus täitemenetlus mu vastu ja hakatakse uuesti neid võlgu sisse nõudma.Kaua see kesta võib 10 aastat või arvestatakse sinna sisse ka pankrotiperiood?Ja kas neil võlanõudjatel,kes kohtusse ei pöördunud on õigus nõudeid esitada,kui need nõuded on 2008 aastast?Mis kujutab endast pankroti järelvalve,mis sellega kaasneb?Kas nüüd on olukord selline,et need võlad ,mis ülesse jäid tuleb kõik tasuda ja algatatakse uued täitemenetlused?

Tere

Täname pöördumast! 

Sissenõudjal on õigus pöörduda kohtusse võlanõudes kolme aasta jooksul, kui kolme aasta jooksul alates võla tekkimisest on saanud sissenõudja kohtu otsuse, siis saab algatada täietemenetluse. Jah, täitemenetluse aegumistähtaeg võlanõudes 10 aastad alates kuupäevast, millal täitemenetlus alustati.

Lugupidamisega

Tere.Kui on läbitud ja lõpetatud pankroti menetlus võlgadest vabastamine,mis jõustus kohtu otsusega 22.10.2025,kas peaks minu maksmata võlad kustutama? Jutt julianus inkassost,kus on kirjas küll et pankrot aga peale kohtu otsust pole midagi muutunud.Olen võtnud nendega ühendust,kuid nad keelduvad maha võtmist.Palun aidake.Tänan.

Kui võlgnik vabastatakse kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Viide andmekaitseseaduse § 10 lg 2 p 5 on siinjuures asjakohane ja samuti on tõenäoliselt õigustatud võlaandmete avaldamine, küll vaid piiratud isikute ringile (näiteks krediidiasutustele) ja märkega "lõpetatud".

IKS § 10 lõike 1 kohaselt on võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete avaldamine lubatud kolmandale isikule ja edastatud andmete töötlemine kolmanda isiku poolt andmesubjekti krediidivõimelisuse hindamise või muul samasugusel eesmärgil. Nii IKS § 10 kui  IKÜM artikli 6 lõike 1 punkti f alusel isiku võlaandmete maksehäireregistris avaldamisel ja kolmandatele isikutele edastamisel hinnata võlgniku õiguste ja vabaduste kahjustamist. Hinnata tuleb isiku õigustatud huvide kahjustamise määra ehk iga kord konkreetse juhtumi asjaoludele tuginedes kaaluda, kas vajadus isiku nõusolekuta isikuandmete edastamiseks kolmandatele isikutele kaalub üles isiku õiguste ja huvide riive. Selle aluseks võib olla nii võla tekkimise aeg, võlgnevuse suurus jne. Olukorras, kus võlg on tinginud pankrotimenetluse ja sellele järgneva kohustustest vabastamise menetluse, mis päädis võlgniku vabastamisega temal lasuvatest kohustustest, võib tõenäoliselt võimalikul krediidiandjal olla õigustatud huvi võlgniku maksekäitumise kohta.

Tere ! Vajan väga abi! On 1 alaealine laps , mehega lahku minemas-hetkel elame lapsega tema elamises kuid peame lahkuma . Koos elades on vôetud palju rahalisi kohustusi mis on kokku kõik samas väärtuses kui minu kuupalk või isegi palgast jääb puudu. Pean leidma elukoha lapsega ja raha elamiseks. Tahaksin uurida eraisiku pankroti vôimalust , kuhu ma saaksin pöörduda ja millega ma peaksin arvestama ? Kas ma saaksin seda teenust kuskilt ka tasuta ?

Makseraskustesse sattununa soovitan esmalt pöörduda võlanõustamisteenusele, et kaardistada Teie finantsolukord ja selgitada välja võimalused sellest väljumiseks.ie vastutada ning nõustamisel võib selguda, et pankrot ei ole vajalik. Kooselu ajal võetud laenud, kui need ei ole võetud ainuüksi Teie huvides, ei pruugi olla vaid TeeVõlanõustamisteenust pakutakse kohalike omavalitsuste sotsiaalosakonna kaudu tasuta. 

Soovitusi ja nõuandeid makseraskustesse sattumisel saate leida Justiits- ja Digiministeeriumi veebilehel Maksejõuetus

Tere. Inkasso nõuab Tele3 Baltic arved, millest pole mingit tõentid leppinku jätkumisest peale leppinku lõppetamisest. Pole saanud ka mingid tõentid vähemalt üle 6 kuu jooksul originaal võlanõudjalt. Saatedi alg summa, aga emaili pole april 2025 ühtegi arved tulnud. Lisaks summa on teenuse hinnale umbes 10 kordne. Paistab et inkasso lihtsalt saadab arve, ja peab maksma. Saatsin emaili kaudu et vaitlustan võlga, kaeban tarbekaitsesse, ja kui kohtuse läheb. Go3 Baltikult nõuan kriminaal kariatust.

Kui on alust arvata, et tegemist on põhjendamatu või ka aegunud nõudega, tasub see kindlasti vaidlustada. Selleks saatke inkassofirmale kirjalik vastulause, kus märgite ära põhjused, miks Te nõudega ei nõustu ja küsite nõude aluseks olevaid dokumente. Inkassofirma on vastulause saamisel kohustatud tõendama võlgnevuse olemasolu ja ka seda, et algne võlausaldaja on Teid varem mõistliku aja jooksul võlgnevusest teavitanud. Peale nõude alusdokumentide saamist saate hinnata, kas nõue on põhjendatud ja kas see on põhjendatud kogu ulatuses.

Tere. Mul on kätte jõudnud korralik maksejõuetus, lisaks veel elatisnõude võlg. Lapsed on juba ammu täisealised, aga tahtsingi küsida, kas sellisel juhul on ka võimalik eraisiku pankrott? Mulle tundub, et muidu suren nende võlgadega ära.

Täisealiseks saanud laste elatisnõude võlgnevuse käsitlemine maksejõuetusmenetluses sõltub sellest, kas tegemist on võlgade ümberkujundamise menetluse või kohustustest vabastamise menetlusega.

Võlgade ümberkujundamise menetluses saab ümber kujundada maksejõuetusavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud võlgniku kohustusi (FIMS § 21 lg 3). Elatisnõuete puhul võimaldatakse võlgade ümberkujundamise menetluses üksnes täitmise tähtaja pikendamist ja osadena täitmist (FIMS § 21 lg 2 p 1). See tähendab, et elatisnõudeid ei saa vähendada, küll aga saab saavutada mõistlikult täidetav maksegraafik.

Võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus (FIMS § 50 lg 2). Seega, täisealiseks saanud lapse elatisnõude võlgnevus, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist, ei kuulu kohustustest vabastamisele.

Eeltoodu aga ei tähenda, et muid võlgnevusi ei saaks ümberkujundamise käigus vähendada või neist ei saaks kohustustest vabastamise menetluse käigus vabaneda.

Tere! Minul küsimus jõustunud kohtuotsuse ja täitemenetluse kohta. Nimelt on tänaseks palju juttu sellest, et laenuandjad rikuvad süstemaatiliselt vastutustundliku laenamise põhimõtet. Olen süvenenud enda laenu, mis on tänaseks kohtutäituri käes. Kas mul on täna õiguslikku alust pöörduda kohtusse ja tõendada, et laenuandja rikkus vastutustundlikku laenamise põhimõtet ja sellest tulenevalt olen põhiosa tagasi maksnud ja kui kõrvalkulud maha arvestada, siis on laen tagasi makstud ja täitemenetlus õigustühine. Kas on mingi variant või sellist seadust veel ei ole? Aitäh Teile!

Eesti õigusaktides puudub käesoleval ajal säte, mille alusel saaks nõude osas, mille kohta on tehtud jõustunud kohtulahend, kuid mille tegemisele pole eelnenud nõuete sisulist kontrolli (nt maksekäsu kiirmenetluses, tagaseljaotsus või kohtu poolt kinnitatud kompromiss),alustada uut vaidlust. Ka kohtupraktika on selles küsimuses ebaühtlane. Loodetavasti toob küsimusse selgust praegu Riigikohtus käimas olev põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Harju Maakohtu taotluse alusel tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks pankrotiseaduse § 100(3) lg 4 p 1. Tulemust saab loodetavasti analoogia korras rakendada ka täitemenetluse lubamatuks tunnistamise nõude menetlemisel.