Tere! Mul on selline küsimus,mu vastu algatati üksikisiku pankrot 5 aastat tagasi ja nüüd lõpetati pankroti menetlus ja kohustustest ei vabastatatud.Nüüd algatati uus täitemenetlus mu vastu ja hakatakse uuesti neid võlgu sisse nõudma.Kaua see kesta võib 10 aastat või arvestatakse sinna sisse ka pankrotiperiood?Ja kas neil võlanõudjatel,kes kohtusse ei pöördunud on õigus nõudeid esitada,kui need nõuded on 2008 aastast?Mis kujutab endast pankroti järelvalve,mis sellega kaasneb?Kas nüüd on olukord selline,et need võlad ,mis ülesse jäid tuleb kõik tasuda ja algatatakse uued täitemenetlused?

Tere

Täname pöördumast! 

Sissenõudjal on õigus pöörduda kohtusse võlanõudes kolme aasta jooksul, kui kolme aasta jooksul alates võla tekkimisest on saanud sissenõudja kohtu otsuse, siis saab algatada täietemenetluse. Jah, täitemenetluse aegumistähtaeg võlanõudes 10 aastad alates kuupäevast, millal täitemenetlus alustati.

Lugupidamisega

Tere.Kui on läbitud ja lõpetatud pankroti menetlus võlgadest vabastamine,mis jõustus kohtu otsusega 22.10.2025,kas peaks minu maksmata võlad kustutama? Jutt julianus inkassost,kus on kirjas küll et pankrot aga peale kohtu otsust pole midagi muutunud.Olen võtnud nendega ühendust,kuid nad keelduvad maha võtmist.Palun aidake.Tänan.

Kui võlgnik vabastatakse kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Viide andmekaitseseaduse § 10 lg 2 p 5 on siinjuures asjakohane ja samuti on tõenäoliselt õigustatud võlaandmete avaldamine, küll vaid piiratud isikute ringile (näiteks krediidiasutustele) ja märkega "lõpetatud".

IKS § 10 lõike 1 kohaselt on võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete avaldamine lubatud kolmandale isikule ja edastatud andmete töötlemine kolmanda isiku poolt andmesubjekti krediidivõimelisuse hindamise või muul samasugusel eesmärgil. Nii IKS § 10 kui  IKÜM artikli 6 lõike 1 punkti f alusel isiku võlaandmete maksehäireregistris avaldamisel ja kolmandatele isikutele edastamisel hinnata võlgniku õiguste ja vabaduste kahjustamist. Hinnata tuleb isiku õigustatud huvide kahjustamise määra ehk iga kord konkreetse juhtumi asjaoludele tuginedes kaaluda, kas vajadus isiku nõusolekuta isikuandmete edastamiseks kolmandatele isikutele kaalub üles isiku õiguste ja huvide riive. Selle aluseks võib olla nii võla tekkimise aeg, võlgnevuse suurus jne. Olukorras, kus võlg on tinginud pankrotimenetluse ja sellele järgneva kohustustest vabastamise menetluse, mis päädis võlgniku vabastamisega temal lasuvatest kohustustest, võib tõenäoliselt võimalikul krediidiandjal olla õigustatud huvi võlgniku maksekäitumise kohta.

Tere ! Vajan väga abi! On 1 alaealine laps , mehega lahku minemas-hetkel elame lapsega tema elamises kuid peame lahkuma . Koos elades on vôetud palju rahalisi kohustusi mis on kokku kõik samas väärtuses kui minu kuupalk või isegi palgast jääb puudu. Pean leidma elukoha lapsega ja raha elamiseks. Tahaksin uurida eraisiku pankroti vôimalust , kuhu ma saaksin pöörduda ja millega ma peaksin arvestama ? Kas ma saaksin seda teenust kuskilt ka tasuta ?

Makseraskustesse sattununa soovitan esmalt pöörduda võlanõustamisteenusele, et kaardistada Teie finantsolukord ja selgitada välja võimalused sellest väljumiseks.ie vastutada ning nõustamisel võib selguda, et pankrot ei ole vajalik. Kooselu ajal võetud laenud, kui need ei ole võetud ainuüksi Teie huvides, ei pruugi olla vaid TeeVõlanõustamisteenust pakutakse kohalike omavalitsuste sotsiaalosakonna kaudu tasuta. 

Soovitusi ja nõuandeid makseraskustesse sattumisel saate leida Justiits- ja Digiministeeriumi veebilehel Maksejõuetus

Tere. Inkasso nõuab Tele3 Baltic arved, millest pole mingit tõentid leppinku jätkumisest peale leppinku lõppetamisest. Pole saanud ka mingid tõentid vähemalt üle 6 kuu jooksul originaal võlanõudjalt. Saatedi alg summa, aga emaili pole april 2025 ühtegi arved tulnud. Lisaks summa on teenuse hinnale umbes 10 kordne. Paistab et inkasso lihtsalt saadab arve, ja peab maksma. Saatsin emaili kaudu et vaitlustan võlga, kaeban tarbekaitsesse, ja kui kohtuse läheb. Go3 Baltikult nõuan kriminaal kariatust.

Kui on alust arvata, et tegemist on põhjendamatu või ka aegunud nõudega, tasub see kindlasti vaidlustada. Selleks saatke inkassofirmale kirjalik vastulause, kus märgite ära põhjused, miks Te nõudega ei nõustu ja küsite nõude aluseks olevaid dokumente. Inkassofirma on vastulause saamisel kohustatud tõendama võlgnevuse olemasolu ja ka seda, et algne võlausaldaja on Teid varem mõistliku aja jooksul võlgnevusest teavitanud. Peale nõude alusdokumentide saamist saate hinnata, kas nõue on põhjendatud ja kas see on põhjendatud kogu ulatuses.

Tere. Mul on kätte jõudnud korralik maksejõuetus, lisaks veel elatisnõude võlg. Lapsed on juba ammu täisealised, aga tahtsingi küsida, kas sellisel juhul on ka võimalik eraisiku pankrott? Mulle tundub, et muidu suren nende võlgadega ära.

Täisealiseks saanud laste elatisnõude võlgnevuse käsitlemine maksejõuetusmenetluses sõltub sellest, kas tegemist on võlgade ümberkujundamise menetluse või kohustustest vabastamise menetlusega.

Võlgade ümberkujundamise menetluses saab ümber kujundada maksejõuetusavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud võlgniku kohustusi (FIMS § 21 lg 3). Elatisnõuete puhul võimaldatakse võlgade ümberkujundamise menetluses üksnes täitmise tähtaja pikendamist ja osadena täitmist (FIMS § 21 lg 2 p 1). See tähendab, et elatisnõudeid ei saa vähendada, küll aga saab saavutada mõistlikult täidetav maksegraafik.

Võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus (FIMS § 50 lg 2). Seega, täisealiseks saanud lapse elatisnõude võlgnevus, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist, ei kuulu kohustustest vabastamisele.

Eeltoodu aga ei tähenda, et muid võlgnevusi ei saaks ümberkujundamise käigus vähendada või neist ei saaks kohustustest vabastamise menetluse käigus vabaneda.

Tere! Minul küsimus jõustunud kohtuotsuse ja täitemenetluse kohta. Nimelt on tänaseks palju juttu sellest, et laenuandjad rikuvad süstemaatiliselt vastutustundliku laenamise põhimõtet. Olen süvenenud enda laenu, mis on tänaseks kohtutäituri käes. Kas mul on täna õiguslikku alust pöörduda kohtusse ja tõendada, et laenuandja rikkus vastutustundlikku laenamise põhimõtet ja sellest tulenevalt olen põhiosa tagasi maksnud ja kui kõrvalkulud maha arvestada, siis on laen tagasi makstud ja täitemenetlus õigustühine. Kas on mingi variant või sellist seadust veel ei ole? Aitäh Teile!

Eesti õigusaktides puudub käesoleval ajal säte, mille alusel saaks nõude osas, mille kohta on tehtud jõustunud kohtulahend, kuid mille tegemisele pole eelnenud nõuete sisulist kontrolli (nt maksekäsu kiirmenetluses, tagaseljaotsus või kohtu poolt kinnitatud kompromiss),alustada uut vaidlust. Ka kohtupraktika on selles küsimuses ebaühtlane. Loodetavasti toob küsimusse selgust praegu Riigikohtus käimas olev põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Harju Maakohtu taotluse alusel tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks pankrotiseaduse § 100(3) lg 4 p 1. Tulemust saab loodetavasti analoogia korras rakendada ka täitemenetluse lubamatuks tunnistamise nõude menetlemisel.

Tere, mul on alimendi võlg,poeg on juba kohe 21 ja käib tööl jne, aga ema nõuab siiamaani, tegemist on puhtalt vihaga, korra ta keeras juba Eestis mul kõik peapeale,pannes kõik 8 aastat lapse sünnist saati mulle alimente, ja kätte oleks saanud selle aja pool miinimumpalka ehk 223 eurot midagi, nyyd olen soomes juba varsti 10aastat ja ta saadab siia ka raudselt selle,sest julgesin küsida et kaua see kestab, eelmise aasta maksin igakuiselt poisile ja kohtutäiturile nii kuidas sain. Sellest situatsioonist vist pole väljapääsu? 

Teine küsimus,kas see ei oleks pidanud juba ammu aeguma... Võla jääk1398.16 € Staatus Nõue kohtu- või täitemenetluses Tegemist on minu arust aasta 2002 võlaga aga kohtuotsus jõustus 2017 Kohtuotsuse aeg07.03.2017 Täitemenetluse algus06.08.2024 

Lapse ülalpidamise kohustuse nõude täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks (TsÜS § 157 lg 5). Vanemate ja laste vaheliste nõuete aegumine on peatunud kuni lapse täisealiseks saamiseni (TsÜS § 164 lg 2). Aegumise peatumise aega ei arvestata aegumistähtaja hulka (TsÜS § 168 lg 1).

Teine nõue, mille kohta küsisite, ei saa olla aegunud. Küsimusest nähtub, et nõue on tunnustatud kohtulahendiga ja sundtäitmisel täitemenetluses. Kohtulahendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat selle sissenõutavaks muutumisest ehk jõustumisest. Kui aga nõue esitatakse täitemenetlusse, aegumine katkeb ja hakkab uuesti kulgema selle esmakordsest täitemenetlusse esitamisest. Seega saab nõue aeguda 10 aasta möödumisel täitemenetluse algusest. Kirjutate, et nõue on aastal 2002 tekkinud võlanõue, mille suhtes tegi kohus otsuse alles 2017. aastal. Kuivõrd lepingust tulenev nõue aegub 3 aasta möödumisel selle sissenõutavaks muutumisest, võis nõue olla aegunud kohtusse pöördumisel. Kohus ei kohalda aegumist automaatselt vaid kostja taotlusel. Kuna Teie ilmselt nõudele kohtus aegumise vastuväidet ei esitanud, mõistis kohus võlgnevuse välja ja kulgema hakkasid uued aegumistähtajad, mida eespool nimetasin.

sain teada et mul on mingid makse häired ... 1 on aastast 2012 kas ma saaks uurida või taotelda aegumist? mõlemad on julianuus inkassos tervitades 

Olukorras, kus võlg jäi tasumata, kuid nõue aegus kolme aasta jooksul, on võlaandmeid IKS § 10 kohaselt õigustatud avalikustada aegumise tähtaja jooksul, millele võib IKS § 10 lg 2 p 5 kohaselt lisanduda maksimaalselt viis aastat (nn 3 + 5 reegel).  Seega on Teil õigus nõuda aegunud nõude maksehäire avaldamise lõpetamist nii maksehäire avaldajalt kui seda avaldavalt keskkonnalt (Maksehäireregister, Taust.ee jne)

Tere. Ilmselt paljudel ette tulnud probleem. Küsimus oleks selline. Isik A teeb esimesel päeval isikule B pangaülekande, kuna soovib isikule B hobuuseostuks raha anda. Mingeid lepinguid ega dokumente ei tehta, ka mitte suusõnalisi. Selgituses on vaid "hobuse ost".Isik B ostab oma nimele hobuse. Teisel päeval teeb isik A isikule B pangaülekande ja saadab isiku B poodi endale hobust ostma. Isik B läheb poodi ja ostab isikule A hobuse.Hobune kirjutatakse volitusega isik A nimele. Kolmandal päeval teeb isik A isikule B pangaülekande ja palub poest kartuleid ja kapsaid osta. Ja jällegi on selgistuses ebamäärane lause "porgandid Toomasele". Paari aasta pärast ütleb isik A et kõik need ostud on nüüd isik B talle võlgu. Isik B nimetab neid tagantjärgi "määramata tähtajaga laenudeks". Mida peaks antud olukorras isik B tegema, kuna tegu tundub reaalselt väljapressimisena. Kuidas selliseid olukordasi lahendatakse. Millist seadust, määrust jne tuleks uurida antud olukorras? Tänan

Suhetele kohaldatakse võlaõigusseadust. Milliseid sätteid just, sõltub lepingute ja kokkulepete iseloomust. Kui A nõuab B-lt raha ja väidab, et tegemist on laenulepingutega, tuleb tal seda ka tõendada. Samuti tuleb tõendada, millised olid lepingu tingimused, sealhulgas tagasimakse tähtaeg. Ülekannete selgitustes viitab vaid esimene ülekanne "hobuse ost" võimalikule laenule (kui tegemist ei olnud kingitusega), kuna hobune soetati A raha eest B-le. Kui teise ostu puhul on soetatud hobuse omanikuks A ja see nähtub ka registritest, ei saa olla tegemist laenuga. Samuti viitab kolmanda ülekande selgitus asjaolule, et raha tuli kasutada kolmanda isiku kasuks. Kui seda tehti, ei saa olla tegemist täitmata kohustusega.

Kokkuvõtlikult. Kui üks isik nõuab teiselt võlgnevuse tasumist, on temal kohustus tõendada, et võlg on olemas, et see on sissenõutavaks muutunud ja tasumata. 

Kas soome inkasso saab nõuda Eestis elava isikult? Kunagi aidati maksta ja nüüd nõutakse sisse! Vana gmailile häkiti sisse ja sealt kinnitati! Mis teha saab sellises olukorras?

Kui võlgnevus on ettevõttele loovutatud või kui ettevõtet on volitatud võlgnevuse tasumist nõudma, võib seda teha mistahes riigis. Kui aga soovitakse nõuet sundtäita, tuleb ka inkassoettevõttel selleks eelnevalt läbida kohtumenetlus ja alles seejärel saab kohtutäitur sissenõudja avalduse alusel alustada täitemenetlust ning pöörata sissenõude nii võlgniku pangakontodele, sissetulekutele kui muule varale. Kui isik elab Eestis saab seda teha tema elukohajärgne Eesti kohtutäitur.