Tere. Olen 19-aastane üliõpilane. Mul puudub ametlik sissetulek ja vara. Minu vastu on esitatud nõue kahju hüvitamiseks ja leppetrahvi tasumiseks summas ligikaudu 9 700 eurot (üks võlausaldaja). Palun selgitada: 1. Kas minu olukorras on alust füüsilise isiku pankrotiavalduse esitamiseks? 2. Kui otstarbekas on pankrotimenetlus ühe sellise suurusega võla korral? 3. Millised on reaalsed tagajärjed minu jaoks (piirangud, kestus, mõju tulevasele töötamisele)? 4. Kas pankrotimenetluse käigus on võimalik leppetrahvi vähendamine? 5. Millised alternatiivid pankrotile võiksid minu olukorras olla mõistlikumad? Palun hinnata riske ja perspektiive, arvestades minu sissetuleku ja vara puudumist.
Kui inimene on sattunud makseraskustesse, siis on mõistlik esmalt pöörduda võlanõustaja poole. Võlanõustaja aitab inimesel üle vaadata nii tema kohustused, võlgniku vara, sissetulekud ja väljaminekud. Võlanõustaja teab, mida saab ja tasub võlgadega konkreetsel juhul ette võtta ning annab parima soovituse lähtuvalt võlgniku olukorrast. Võlanõustaja abi saab küsida ka kohaliku omavalitsuse kaudu.
Maksejõuetusest üldiselt:
Kui inimene on sattunud majanduslikult keerulisse olukorda ja tema vastu on esitatud võlanõuded, mida ta lähiaastatel ei saa ära tasuda, siis on võimalik pöörduda kohtusse ja paluda kohtul alustada füüsilise isiku maksejõuetuse menetlust. Maksejõuetuse menetluse alustamiseks tuleb teha kohtule avaldus. Avalduses tuleb märkida muu hulgas põhjused, miks inimene sellisse olukorda on sattunud, mida ta on selleks teinud, et võlgu ära maksta või võlgu vähendada ja milline on tema rahaline olukord hetkel. Võlgniku kohustuseks on käia tööl või otsida töist tegevust.
Maksejõuetuse menetluses saab valida 3 võimaluse vahel: 1. võlgade ümberkujundamise menetlus 2. füüsilise isiku pankrot 3. füüsilise isiku pankrot ja kohustustest vabastamise menetlus.
Iga menetluse puhul on tuleb täita teatud kohustusi ja tingimusi, et saavutada soovitud eesmärk.
Olukorras, kus inimesel on väga väike sissetulek ja suured võlad, mida ta tõenäoliselt ei jaksa lähimate aastate jooksul ära maksta, on mõistlik taotleda kohtult füüsilise isiku pankrotti ja kohustustest vabastamise menetlust. Küll aga on võlgniku üheks oluliseks kohustuseks sellel perioodil tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, milleks on töötamine või töise tegevusega tegelemine. Kohus ei eelda, et pankrotis võlgnik suudaks kogu võlgnevuse ära maksta, kuid võlgnik peab olema aus ja pingutama, et võlgasid oluliselt vähendada. Kohustustest vabastamise menetlus kestab 3 aastat ja kohus võib seda kohtu äranägemisel pikendada.