Füüsilise isiku maksejõuetus

Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus on kehtetu ja seda asendab alates 01.07.2022. aastast Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) https://www.riigiteataja.ee/akt/123122022027

Kohus algatab võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal.

Kui kohus algatab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse, määrab ta kuni 60 päeva pikkuse tähtaja, mille jooksul usaldusisik peab kohtule esitama ümberkujundamiskava. Kohus võib vajaduse korral tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra.
Pärast võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist koostab ja esitab usaldusisik kohtule võlgniku nimel võlgniku heakskiidetud võlgade ümberkujundamise kava, milles on märgitud:

1. milliste kohustuste ümberkujundamist ja millisel viisil taotletakse;
2. ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg;
3. põhistus, et võlgade ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab võlgnik kohustused täita ja tõenäoliselt  on võimalik tema püsivat maksejõuetust vältida;
4. usaldusisiku tasu kalkulatsioon.

Võlgade ümberkujundamise menetluses võimaldatakse võlgnikule rahaliste kohustuste (edaspidi isiklikud võlad) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel. Ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine ei välista teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul.

Kohus kinnitab ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud.

Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik.

Kohus võib jätta võlgade ümberkujundamise menetluse algatamata, kui:

1.  võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta;
2.  võlgnik keeldub esitatud andmeid vandega kinnitamast või kohtu nõutud täiendavaid andmeid esitamast;
3.  võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 381 ja 381¹ nimetatud kuriteo toimepanemises ja karistusandmed ei     ole karistusregistrist kustutatud;
4.  võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne avalduse esitamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra   kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist;
5.  võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist või teinud tahtlikult   võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid, muu hulgas võib võlausaldajate huvide kahjustamine seisneda vara peitmises või raiskamises;
6.  võlgnik on jätnud usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa tasumata.

Kohus ei algata võlgade ümberkujundamise menetlust, kui ta on võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse viimase kümne aasta jooksul enne avalduse esitamist juba algatanud või otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise.

Kohus määrab enne võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist summa, mille võlgnik peab usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole tasuma, ning tähtaja selle summa tasumiseks. Võlgniku rahalist olukorda arvestades võib kohus võimaldada määratud summa tasuda osamaksetena menetluse jooksul.

Riigilõiv võlgniku maksejõuetuse avalduse esitamise eest on 10 eurot.