Tere! Olen sattunud olukorda kus ei suuda tasuda kiirlaene.Samas on kodulaen ja alustav ettevõte.Kui teen eraisiku pankroti mis neist saab?

Eraisiku pankrot ei kustuta kodulaenu ega kiirlaene kohe. Pankroti eelduseks on püsiv maksejõuetus: te ei suuda tasuda sissenõutavaks muutunud võlgu ja raskus ei ole ajutine. Avalduse esitamine ei tähenda veel automaatselt pankroti väljakuulutamist; kohus hindab asjaolusid ning võib nimetada ajutise halduri.
Pankroti väljakuulutamisel läheb teie vara valitsemise ja käsutamise õigus pankrotihaldurile. Pankrotivarasse kuulub üldjuhul kogu vara, mis teil pankroti väljakuulutamise ajal on, sealhulgas kinnisvara ja osalus ettevõttes. Vara, millele seaduse järgi sissenõuet pöörata ei tohi, pankrotivara hulka ei kuulu.
Kodulaenuga kinnisvara ei ole pankrotis automaatselt kaitstud. Kui kodu müüakse, kaetakse müügitulust esmalt pandiga tagatud nõue ehk tavaliselt panga hüpoteegiga tagatud laen, samuti seaduses ette nähtud menetluskulud. Kui müügihind ei kata kogu kodulaenu, jääb katmata osa teie vastu esitatavaks nõudeks koos teiste võlgadega.
Kui ettevõte on OÜ, ei lähe OÜ vara üksnes teie isikliku pankroti tõttu pankrotivarasse ega muutu OÜ automaatselt pankrotis olevaks. Küll aga võib teie osaühingu osalus kuuluda teie pankrotivara hulka. 

Kuidas saaksin teha taotluse võlgade ümberkujundamiseks ning kus saaksin abi selle täitmisega?

Teil tuleb esitada oma elukoha järgsele maakohtule võlgniku maksejõuetusavaldus. Avalduses tuleb selgitada, miks teil on makseraskused, millist menetlust soovite (teie puhul võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist), ning esitada riigilõivu tasumise andmed.
Avalduse juures kasutatakse kohustuslikke vorme. Seaduse järgi on vormid tasuta kättesaadavad ja neid saab kohtust või vastavatelt veebilehtedelt. 
Pärast avalduse menetlusse võtmist nimetab kohus üldjuhul usaldusisiku. Usaldusisik aitab välja selgitada teie vara, kohustused ja sissetulekud, koostab teie nimel vara- ja võlanimekirja ning võlgade ümberkujundamise menetluses koostab ja esitab teie nimel kohtule ümberkujundamiskava.
Abi taotluse täitmisel saate kõige tõenäolisemalt kolmest kohast: vormide juures olevatest täitmisjuhistest, kohtu veebilehel olevatest ametlikest vormidest ning vajadusel õigusnõustajalt või võlanõustamisest. Seadus ütleb ka, et kohus võib suunata võlgniku taotlema võlanõustamisteenust.

Tere! Vajan abi Võlgniku maksejõuetuseavaldause koostamisel. Kas saaks odavat juristi kontakti kes on nõus mind aitama. Olen pensionäär.

Võlgniku maksejõuetusavalduse saab esitada, kui isikul on makseraskused ja ta soovib pankroti väljakuulutamist, kohustustest vabastamise menetlust või võlgade ümberkujundamist. Avaldus tuleb koostada vastavalt kehtestatud vormile, mis on tasuta kättesaadav kohtu veebilehel  https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/dokumendid-ja-vormid  

Maksejõuetusavalduse esitamiseks tuleb:

Kasutada kehtestatud vormi.

Märkida, kas soovite pankroti väljakuulutamist, kohustustest vabastamise menetlust või võlgade ümberkujundamist.

Kirjeldada makseraskuste põhjused ja esitada põhjendus avalduse esitamise vajaduse kohta.
Esitada kinnitus, et puuduvad takistused võlgade ümberkujundamiseks või kohustustest vabastamiseks (vajadusel).
Lisada riigilõivu tasumise andmed - riigilõivu suurus on 10 eurot, maksekorraldus lisada.
Kui viie aasta jooksul on võõrandatud kinnisasja või registrisse kantud vallasasja üle 3000 euro ulatuses, tuleb see varanimekirjas eraldi märkida.
Võlanimekirjas tuleb eraldi märkida kohustused, mille eest vastutab ka teine abikaasa/elukaaslane. 

Kui abikaasad või registreeritud elukaaslased esitavad ühise avalduse, tuleb kasutada vastavat ühisavalduse vormi ning märkida teise abikaasa/elukaaslase andmed ja kohustused.

Vaesuses või toimetuleku piiril elaval inimesel on võimalik taotleda kohtus esindamise jaoks riigi õigusabi. Rohkem infot riigi õigusabi tingimuste ja taotlemise kohta leiate Eesti Advokatuuri veebilehelt https://advokatuur.ee/et/vajad-advokaati/riigi-oigusabi

Sooviks eraisiku pankroti teha. Kuidas see käib?

Juriidiliselt nimetatakse "eraisiku pankrotti" füüsilise isiku maksejõuetuseks ja seda reguleerib füüsilise isiku maksejõuetuse seadus. 

Füüsilise isiku maksejõuetus tähendab olukorda, kus võlgniku vastu esitatud nõudeid  ehk kohustusi on rohkem, kui võlgnik täita jaksab. Selline olukord ei ole ajutine, vaid on püsiv ja võlgnikul ei nähtu oluliselt olukorra paranemist.

Füüsilise isiku maksejõuetuse seadusest tulenevalt saab võlgnik pöörduda avaldusega kohtusse ja taotleda:

 1. võlgade ümberkujundamise kava menetlust;

2. füüsilise isiku pankroti välja kuulutamist;

3. füüsilise isiku pankroti välja kuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Kui soovid võlgadest vabaneda, siis on mõistlik pöörduda võlanõustaja ja/või juristi poole, kes aitab sul leida sulle sobivama võimaluse nende kolme variandi vahel. Samuti selgitab sulle nõustaja, mida ühe, teise või kolmanda menetluse juures on oluline teada ja millega tuleb võlgnikul arvestada. Sageli on võlgnikud eksiarvamusel, et piisab kohtusse avalduse esitamisest ja ühel hetkel võlgniku võlad kustutatakse. Sellist "võlukepikesega" liigutust tegelikkuses ei ole. Seadusest tuleneb võlgnikule  mitmeid kohustusi, millega võlgnik peab arvestama ja milliseid tingimusi peab menetluse ajal usinasti täitma.

Kui sa kohe ei oska valida, millist menetlust soovid, siis saab avalduse esitamisel jätta otsuse tegemise ka kohtule. Avalduse vormi leiad kohtute veebilehelt, vaata siit https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/dokumendid-ja-vormid

Füüsilisele isikule on välja kuulutatud eraisiku pankrot ja määratud pankrotihaldur. Pankrotis oleval võlgnikul on kaks alaealist last ning kohus on seda arvesse võttes määranud summa, mis peab võlgnikule kätte jääma. Võlgnik saab Töötukassast töötutoetust ja muid riiklikke toetuseid, mis kõik kokku liites jäävad alla selle summa, mis peab võlgnikule kätte jääma. Pankrotihaldur on ilma võlgnikuga rääkimata vahetanud pangakontonumbrid võlgniku terviseportaalis ja töötukassas. Võlgniku teada, et ole ükski sissenõudja teinud avaldust nende sissetulekute sissenõudmiseks. Kas halduri tegevus on õigustatud ja legaalne?

Tere

Täname pöördumast! 

Teie kirjutatud järgi, ei ole selge, miks nii juhtus. Saatke haldurile kiri, et ta selgitaks, miks see on tehtud.

Lugupidamisega

Tere! Mul on selline küsimus, et kui ma sooviksin teha pankrotimenetlust ja kui kaua peab olema sellest möödas? Kuna mul on peal kohtutäitur ja üks asi on alles 2021 ja siis teised on 2023. 

Seadus ei sätesta, kui kaua peab isik olema võlgu olnud, et oleks võimalik alustada pankrotimenetlust. Üldjuhul on pankrotimenetlus kohane meede, kui võlgu on palju ja on ilmne, et isik neid tasuda ei suuda ning selline olukord ei ole ajutine. Kui isik ei tule pikemat aega toime enda kohustuste täitmisega, siis saab ta esitada kohtule maksejõuetusavalduse, kas

• pankroti väljakuulutamiseks või
• pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks või
• võlgade ümberkujundamiseks.

Enne maksejõetusavalduse esitamist soovitan pöörduda võlanõustamisteenusele. Teenust pakutakse ka tasuta kohalike omavalitsuste sotsiaalosakondade kaudu.

KUHU MA PEAN ERAISKU PANKROTI AVALDUST ESITAMA.

Füüsilise isiku maksejõuetusavaldus esitatakse võlgniku elukoha või füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte asukoha järgsele maakohtule. Rohkem pankrotiavalduse esitamisest saab lugeda https://www.juristaitab.ee/et/soovite-esitada-enda-so-fuusilise-isiku-pankrotiavaldust-kuidas-toimida

Tere! Sooviks esitada pankrotiavalduse eraisikule kuna võlad on suured ja lihtsalt maksmisest käib üle jõu ning sooviks alustada juba elu nö puhtast lehest. Sooviks saada infot kas on see võimalik, mis on selleks vaja ja palju see läheks maksa?

Esmalt soovitan Teil pöörduda võlanõustaja poole, kellega koostöös selgitate välja oma võimalused ning valite menetluse, mis on Teie olukorda arvestades sobivaim. Kui ka võlanõustajaga koostöös selgub, et vajalik ongi eraisiku pankrotimenetluse alustamine, tuleb koostada maksejõuetusavaldus ja esitada see elukohajärgsele maakohtule. Avalduse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 10 eurot. Maksejõuetusmenetluse kohta saab lugeda ja avalduse vormi alla laadida Justiitsministeeriumi Maksejõuetuse veebilehelt

Tere, sai esitatud 09.05.25 maksejõuetuseavaldus kohtule. Avaldus staatus hetkel menetlusse võtmine otsustamisel. Tahtsin korra veel üle uurida, kas tõesti ei tohi avalduse esitamise hetkest mingisuguseid laene enam tasuda? Seda ütles ka Võlanõustaja. Minu jaoks on olukord täiesti uus, kuna pole võlgu veel olnud ja laenud pole sissenõutavaks muutunud aga nüüd hakkavad ju viivised jooksma jne. Kas peaksin Laenuandjatele ka hetke olukorda mainima või pigem mitte? Kuidas sellises olukorras seni mil otsus tehakse kõige mõistlikum käituda oleks?

Kui kohus võtab avalduse menetlusse, nimetab ta võlgnikule usaldusisiku. Usaldusisiku nimetamisel peatub viivise või ajas suureneva leppetrahvi arvestamine võlgniku vastu suunatud nõudelt kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või võlgade ümberkujundamise menetluse lõppemiseni. See ei kehti nõuete kohta, mille ümberkujundamist võlgnik ei taotle, või kui kuulutatakse välja võlgniku pankrot. Seega, maksejõuetusavalduse esitamise hetk ei peata automaatselt viivise ja intressi arvestamist ja seadusega ei ole otsesõnu keelatud võlgnevuste tasumine. Küll aga võivad peale avalduse kohtule esitamist tasutud laenumaksed muuta ebaõigeks avalduses esitatud andmed võlgnevuse jäägi kohta. Seetõttu on soovitatav mitte maksta. Kui laenuandjad saadavad nõudekirju või meeldetuletusi, võite ju neile avalduse esitamisest teada anda, ehkki usaldusisik võtab nendega ühendust nagunii.

Minu töösuhe tööandjaga lõppes mai alguses. Viimase tööpäeva seisuga oli tööandjal varasemast tasumata töötasu märtsi ja aprilli eest, lisaks tekkis kohustus tasuda mai tööpäevade ning kasutamata puhkusepäevade eest. Kuna tööandja oma kohustust ei täitnud esitasin septembri alguses Töövaidluskomisjonile avalduse ning oktoobris tehti otsus rahuldada minu nõue täies ulatuses. Otsus jõustub pärast 30-päevase tähtaja möödumist otsuse kättesaamisest arvates, kui kumbki pool ei pöördu otsuse vaidlustamiseks kohtusse. Samal ajal on tööandjale septembris tehtud juba korduv hoiatusmäärus registrist kustutamiseks majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu (tähtpäevaks detsembri algus). Olen teadlik, et ma ei saa oma nõudega kohtutäituri poole pöörduda enne, kui Töövaidluskomisjoni otsusel on jõustumismärge. Kardan, et kogu protsess (otsuse kättetoimetamine, 30-päevase tähtaja arvestamise algus jne) võib venida ja tööandja ettevõte kustutatakse registrist enne, kui kohtutäitur minu nõudega tegelema saaks asuda. Kuidas peaksin antud juhul toimima? Kas mul on õigus esitada tööandja pankrotiavaldus enne Töövaidluskomisjoni otsuse jõustumist?

ÄS § 218 lg 2 võimaldab kohtul otsustada huvitatud isiku nõudel äriregistrist kustutatud osaühingu täiendava likvideerimise, kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud. 

Iseenesest on võimalik esitada pankrotiavaldus ka enne TVK otsuse jõustumist. Võlausaldaja peab pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu (pankrotiseaduse § 10 lg 1). Töötaja või mitu töötajat ühiselt peavad kohtule esitatavas avalduses selgelt välja tooma ja põhjendama, et esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest: 

• Tööandja ei ole tasunud töötajale töötasu ja/või lõpparvet 30 päeva jooksul pärast selle sissenõutavaks muutumist ning töötaja on ettevõtet kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus, kuid ettevõte ei ole ka pärast seda 10 päeva jooksul oma võlgnevusi tasunud;
• Ettevõtte suhtes käib juba täitemenetlus, kuid selle käigus ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu suudetud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et ettevõttel ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks;
• Ettevõte hävitab, peidab või kulutab (sealhulgas n-ö kandib teise ettevõttesse) teadlikult oma vara või ettevõtte juht teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel on ettevõte muutunud maksejõuetuks;
• Tööandja on ise teatanud (vähemalt e-kirjaga) töötajale, kohtule või avalikkusele, et ta ei suuda oma kohustusi täita;
• Tööandja ettevõtte juhatuse liige (või liikmed) on lahkunud Eestist eesmärgiga hoiduda oma kohustuste täitmisest või varjab end samal eesmärgil. 

Kui aga peaks selguma, et pankrotiavalduse esitanud töötaja teadis või pidi teadma, et pankrotiavalduse esitamiseks puudub alus, peab ta hüvitama ettevõttele sellega tekitatud kahju.