Pärija vastutus pärandaja võlgade eest

Tere, Minu abikaasa suri oktoobris 2019.Kuna testament puudus,siis maja mis oli tema nimel läks automaatselt minu ja minu kahe lapse nimedele.Minu meelest tegime notari juures kõik vajalikud asjaajamised ära paar nädalat peale abikaasa surma. Ei mäleta täpset terminit, aga mingi inventuur ei olnud osa notari teenustest,jäi tegemata.Nüüd 7 aastat hiljem võtis minuga ühendust laenuandja seoses võlaga mis on minu lahkunud abikaasa nimel.Võtsin ühendust notariga kelle poole pöördusime 7 aastat tagasi,aga sealt ei saanud mingit selgust. Kuidas peaks ma edaspidi tegutsema?

Teie olukorras tuleks esmalt selgitada välja, kas teie lapsed olid abikaasa surma ajal alaealised ning kas pärimismenetluse käigus pärandvara inventuuri tegelikult taotleti. Seda saate täpsustada pärimismenetlust läbi viinud notarilt. Inventuuri ei vii läbi notar, vaid kohtutäitur, kelle määrab notar, kui pärija soovib inventuuri läbiviimist.
Pärimisseaduse (PärS) § 136 lg 1 kohaselt on pärandi inventuur kohustuslik, kui pärijaks on alaealine. Kui lapsed olid alaealised ja inventuuri ei taotletud, võib teil PärS § 136 lg 2 alusel tekkida isiklik vastutus nende pärandaja võlgade eest, mille tasumiseks pärandvarast ei piisanud. Kui kõik pärijad olid täisealised ja inventuuri ei taotletud, võib inventuuri teatud tingimustel nõuda ka praegu. PärS § 137 lg 2 kohaselt on inventuuri nõudeks aega 3 kuud pärast seda, kui pärija sai teada või oleks pidanud teada saama asjaoludest, millest võib järeldada, et pärandvarast ei piisa pärandaja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. PärS § 143 lõike 1 kohaselt on pärast inventuuri tegemist pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. Kui pärija saab teada, et pärandvarast ei piisa võlgade tasumiseks ja ta ei soovi neid oma isikliku vara arvelt tasuda, peab ta esitama kohtule pärandvara pankrotiavalduse 3 kuu jooksul alates sellest, kui ta sai sellest teada või oleks pidanud teada saama.
Samuti soovitan küsida võlanõudjalt dokumente, mis tõendavad võlakohustuse olemasolu, sealhulgas infot selle kohta, millal muutus nõue sissenõutavaks ja miks esitatakse nõue alles nüüd. Kindlasti tuleks uurida ka seda, kas võimalik võlg oli tagatud hüpoteegiga teie pärandina saadud kinnisasjale. Kinnistusraamatust saate kontrollida, kas kinnistule on hüpoteek seatud ja kelle kasuks. Dokumentide põhjal saab hinnata, kas nõue on põhjendatud ja kas see võib olla aegunud. Aegumist ei kohaldata automaatselt – sellele peab võlgnik ise tuginema. TsÜS § 146 kohaselt on tehingust tuleneva nõude üldine aegumistähtaeg kolm aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult, siis on nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Kindasti ei soovita enne kõikide asjaolude selgumist võlga tasuda ega seda enda isikliku kohustusena tunnistada.

Vastatud:
08.11.2026