Tere! Minu laste isa kinkis 8 aastat tagasi pojale klaveri, kirjutades selle kohta meili (meil on esitatud kohtule tõendina). Nüüd nõuab ta seda kohtu kaudu tagasi, väites, et see on firma klaver ja tal polnud õigust seda kinkida. Klaver on vahepeal kohtuasja vältel viidud Tallinna, sest poeg õpib seal edasi. Laste isa taotleb, et mina maksaksin tema advokaadi kulud ja riigilõivu, mida mul pole võimalik teha, sest pean kolme üliõpilasest last üksinda üleval. Lapsed on nõus tulema kohtusse tunnistama, et klaverit pole 8 aasta jooksul poja toast välja viidud ja isa poolt firma varana kasutatud. Kohtunik nõuab, et ma tunnistajate ülekuulamiseks põhjendaksin iga tunnistaja väljakutsumise, "iga tõendamisese tuleb määratleda konkreetse faktilise asjaoluna" - mida see tähendab?. Kuidas teha selgeks kohtule, et ma pole selles hagis kostja, sest klaver pole minu oma, ma ei soovi seda endale ja klaverit eksmehele keeldusin andmast tagasi seetõttu, et see oli kingitud pojale ning esindasin tema huve.? Klaver asub nüüd korteris, mille ma lastele üürisin, aga ise ma seal ei käi, elan üldse teises linnas. Seda, kuidas klaver firma raamatupidamises on kajastatud, pole hageja vaatamata minu taotlusele esitanud, ainsaks dokumendiks on 2026. aastal tagantjärgi vormistatud ostuarve, mis peaks olema koopia 2018. aasta arvest. Laste isa on öelnud vestluses teise lapsega, et tal pole huvi klaverit kätte saada, vaid tema huviks on panna mind advokaadi kulusid ja riigilõivu tasuma, ühesõnaga pankrotti ajada. Sealjuures ei maksa ta 19-aastasele pojale, kes õpib kõrgkoolis, vähimatki toetust. Saan aru, et pean kohtus tõestama, et ma pole klaveri otsene ega kaudne valdaja, kuidas seda vormistada, et mingi vale lause või sõnastuse tõttu ma ei jääks süüdi asja omastamises, millega mul vähimatki pistmist pole?

Tere! Ma vastan erinevatele teemadele eraldi punktides:

1. Tunnistajate kutsumisega seotud kohtu küsimus. Tunnistajate kaasamise taotluses tuleb alati põhjendada, mida täpsemalt (millist asjaolu, millist faktilist väidet) saab tunnistaja oma ütlusega tõendada. Näiteks - "taotlen isiku X Y tunnistajana ülekuulamist. Tunnistaja ütlustega soovin tõendada järgmisi asjaolusid: klaver on kogu aeg asunud poja toas. Klaverit on kasutatud üksnes poja muusikaõppeks. Klaverit ei ole ühelgi korral kasutatud isa OÜ huvides.". Lisaks soovitaksin kaaluda ka teise poja tunnistajana kaasamiseks, kes saaks tõendada, et isa on öelnud, et kohtuvaidluse ainus eesmärk on Teile ebameeldivuste valmistamine (Teie laostamine). See aitab tõendada, et isa ei ole pöördunud kohtusse oma seadusega kaitstud huvi kaitseks TsMS § 3 lg 1 järgi, vaid oma väidetavate menetlusõiguste kuritarvitamise eesmärgil. Asjakohased normid siinkohal on ka TsÜS § 138 lg 2, TsMS § 200
2. Kostja isikuga seotud küsimus. Teie tekstist ei selgu, kes on täpsemalt vaidluse pooled. Eeldan, et tegu on isa hagiga poja vastu, kus  poega esindate mingil põhjusel Teie. Eeldatavasti just seetõttu adresseerib kohus ka küsimused Teile. Vaidluse täpsemaid asjaolusid, osapooli ja esindussuhte aluseid teadmata on seda küsimust aga keeruline edasi hinnata ja kommenteerida.

3. Klaveri omandiõiguse küsimus. Pojal on oluline tõendada, et isa on klaveri pojale kinkinud. E-kiri kui tõend on oluline. Kõik, mis viitab isa poolt hiljem koostatud arve võltsitusele, tuleks kohtus esile tuua ja sellele ka tugineda (tõendi võltsimine). Mõistlik võib olla ka pöörduda PPA-sse kuriteokaebusega (eeskätt võib kõne alla tulla KarS § 344 lg 1). Kui isa tugineb sellele, et klaver on OÜ vara, tuleb tal oma väiteid tõendada. Teie kirjeldatud asjaolude pinnalt ei näi see asjaolu tal  tõendatud. Põhireegel on see, et iga menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millele ta tugineb. Omastamise koosseisu Teil ega poegadel mulle nähtavate asjaolude pinnalt karta ei ole.

   Kaaluge palun ka riigi õigusabi taotlemist kohtus esindamiseks. Selle vorm on leitav siit: https://www.kohus.ee/dokumendid-ja-vormid/taotlus-riigi-oigusabi-saamiseks-ja-taotleja-majandusliku-seisundi-teatis 

    

Tere Soovin saada kiiret õigusabi seoses minu suhtes tehtud elatisraha tagaseljaotsusega ning lapse põlvnemise küsimusega. Olen lapse sünnitunnistusele märgitud isana. Lapse ema esitas minu vastu elatisraha nõude. Minu suhtes tehti asi tagaselja ning otsus jõustus 19.08.2026. Kohtult saadetud dokumente ei saanud ma telefonis avada ning ma ei saanud nende sisust aru ega saanud aru, et tegemist on minu vastu esitatud elatisraha hagiga. Seetõttu ei osalenud ma kohtumenetluses ega saanud enne otsuse tegemist oma vastuväiteid esitada. Pärast seda olen saanud teada asjaoludest, mis seavad minu isaduse tõsiselt kahtluse alla. Tegime koduse DNA-testi, mille tulemus näitas, et ma ei ole lapse bioloogiline isa. Soovin teada: 1. Kas mul on võimalik tagaseljaotsus vaidlustada või taotleda selle tühistamist, arvestades, et ma ei saanud kohtudokumentide sisust aru ega saanud menetluses osaleda? 2. Kas on võimalik taotleda täitemenetluse peatamist, kui elatisotsuse täitmist juba nõutakse või hakatakse nõudma? 3. Kuidas saan vaidlustada oma isaduse, kuna olen praegu lapse sünnitunnistusel isana märgitud? 4. Kas kodune DNA-test on piisav esmane tõend või tuleks kohe taotleda ametlikku DNA-ekspertiisi? 5. Kas mul on õigus saada riigi õigusabi, kuna mul ei ole võimalik advokaadi kulusid ise tasuda? Palun hinnata minu olukorda kiiresti, kuna tagaseljaotsus jõustus alles 19.08.2026 ja ma ei soovi mööda lasta võimalikest tähtaegadest. Vajadusel saan esitada kohtulahendi, kohtult saadud teavitused ning DNA-testi tulemuse. 

Tere!

Vastan küsimustele nende esitamise järjekorras.

1. Tagaseljaotsuse peale apellatsiooni enam esitada ei saa, sest see on jõustunud. Ainsaks võimalikuks teoreetiliseks lahenduseks oleks kaja esitamine. Kaja on sisuliselt menetluse taastamise taotlus / vastuväide tagaseljaotsusele, mis esitatakse samale maakohtu kohtunikule, ja selle esitamise tähtaeg on 30 päeva alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. 30 päeva pikkune tähtaeg hakkab seega kulgema alates sellest hetkest, mil olete kas (i) e-toimik.ee süsteemis tagaseljaotsuse avanud või (ii) kinnitanud muul moel kohtule, nt e-kirja teel, et olete tagaseljaotsuse kätte saanud. 
   
   Kuid kaja esitamisel peate esile tooma ja tõendama ka mõjuva põhjuse, miks varem ei ole saanud kohtudokumente avada või üldse kohtule teavitada, et miks menetlusest aktiivselt osa ei võeta. Lakooniline selgitus, et vaidluse sisu jäi arusaamatuks, mõjuvaks põhjuseks ei ole. Küll aga võib mõjuvaks põhjuseks olla tsiviikohtumenetluse seadustiku § 415 lg 1 p 1 järgi fakt, et Teil ei olnud võimalik kohtudokumente telefoni teel avada ja Te ei ole seega saanud kohtudokumente kätte, sest neid pole Teile nõutavalt elektroonselt või allkirja vastu kohale toimetatud. Kajas soovitan koheselt ka viidata, et olete teada saanud asjaoludest, mis võivad välistada elatisnõude rahuldamise.
    
2. Täitemenetluse peatamiseks tuleks Teil koos kajaga esitada ka taotlus täitemenetluse peatamiseks. Muud moodi, nt otse täituri poole pöördudes, täitemenetlust peatada üldreeglina ei saa.
    
3. Isaduse vaidlustamiseks tuleb pöörduda kohtusse. Õigeks instrumendiks on isaduse vaidlustamise hagi lapse vastu. Seda saab teha ühe päeva jooksul alates päevast, mil Teil tekkis põhjus kahelda oma isaduses, mitte aga nt alates koduse DNA-testi tulemuse teadasaamisest. Näiteks - kui 01.02.2026 jõudis Teieni tekstisõnum, milles esmakordselt vihjati, et Te ei pruugi olla isa ja sellest lähtuvalt otsustasite mõni nädal hiljem koduse DNA-testi teha, tuleks isaduse vaidlustamise hagi esitada hiljemalt 2027 jaanuari lõpuks. 
    
4. Kodune DNA-ekspertiisi tulemus esitage tugeva tõendina isaduse vaidlustamise hagi  juurde, kuid kohtult tuleb koos isaduse vaidlustamise hagiga taotleda ka riikliku ekspertiisi määramist. Koduste DNA-testide pinnalt kohtud isaduse vaidlustamise hagisid ei rahulda, selleks peab isadus olema ümber lükatud riikliku ekspertiisiga.
    
5. Seda, kas olete riigi õigusabi -kõlbulik, on siinkirjutajal raske olemasolevate andmete pinnalt hinnata. Seda otsustab kohus pärast seda, kui olete esitanud kohtule täidetud riigi õigusabi taotluse ja majandusliku seisundi teatise. Taotluste vormid on kättesaadavad siin: https://www.kohus.ee/dokumendid-ja-vormid/taotlus-riigi-oigusabi-saamiseks-ja-taotleja-majandusliku-seisundi-teatis . 
    
6. Soovitan tegutseda kiiresti ning mitte seekord jääda passiivseks ega piirduda telefoniga. Palun kasutage raamatukogudes asuvaid avalikke internetipunkte või muid ligipääse, et enda menetluslikud küsimused lahendada.

Tere! Soovin juriidilist nõu seoses raviveaga veterinaarkliinikus. Sündmuste käik: Kassi erakorralises vastuvõtus vahetati seni toiminud ravim uue vastu. Tundsin muret ja helistasin kliinikusse, kuid selget vastust uue ravimi sobivuse kohta ei saanud. Uus ravim tekitas kassil eluohtliku seisundi. Viisin kassi teise loomakliinikusse, kus arst kinnitas, et uue ravimi alustamine oli põhjendamatu ja antud diagnoosiga vastunäidustatud. Esimesest kliinikust anti kaasa aegunud ravimiinfoleht (infot oli sel aastal uuendatud ja lisatud vastunäidustused). Esitasime esimesele kliinikule kahjunõude (nende arve tühistamine + teise kliiniku ravikulude hüvitamine). Küsimused juristile: Kas meil on õiguslik alus nõuda mõlema arve hüvitamist? Kui tõenäoline on raha kättesaamine ja mida teha, kui kliinik keeldub maksmast?

Kirjeldatud asjaoludel võib teil olla õigus nõuda esimseslt veterinaarkliinikult, millisesse oma kassiga pöördusite, nii nende enda arve vähendamist või selle tasumisest vabastamist kui ka teises kliinikus tekkinud põhjendatud ravikulude hüvitamist. See sõltub eelkõige sellest, kas suudate tõendada, et esimene kliinik rikkus kutsealast hoolsuskohustust ning just see põhjustas kassi seisundi halvenemise ja lisakulud. Raha saamise tõenäosust ei saa hinnata üksnes kirjelduse põhjal. Teie positsiooni tugevdavad eriti teise kliiniku kirjalik meditsiiniline hinnang, ravikaardid, ravimiinfolehe aegunud versioon ning ajaliselt selge seos uue ravimi andmise ja eluohtliku seisundi vahel.

Veterinaarkliiniku ja loomaomaniku vahel on üldjuhul teenuse osutamise leping. Kliinik peab tegutsema kutsealasele teenusele vastava hoolsusega, kasutama oma teadmisi kliendi huvides ning hoidma ära kahju tekkimise. Olulistest ravivalikutest, riskidest ja asjaoludest tuleb klienti teavitada. Teise kliiniku arve võib olla hüvitatav, kui kiire teine ravi oli vajalik esimese kliiniku ebaõige ravivaliku tagajärje kõrvaldamiseks või kassi seisundi stabiliseerimiseks. Nõue hõlmab ainult mõistlikke, dokumenteeritud ja raviveaga põhjuslikus seoses olevaid kulusid. Esimese kliiniku arve puhul ei ole küsimus alati ainult „tühistamises“. Kui arve on tasumata, võib olla alust vaidlustada arve täielikult või osaliselt, sest teenus ei pruukinud olla nõuetekohane. Kui arve on juba tasutud, võib selle summa tagasinõudmine olla põhjendatud kahju hüvitamise või teenuse hinna vähendamise kaudu. Kui osa esimesest teenusest oli siiski vajalik ja nõuetekohane, võib hüvitis piirduda üksnes raviveaga seotud osaga. Aegunud ravimiinfoleht on oluline tõend, kuid sellest üksi ei pruugi piisata. Keskne küsimus on, kas ravimi määramine oli kassi diagnoosi, seisundi, annuse ja muu haigusloo juures vastuolus veterinaaria üldiselt tunnustatud kutseoskusega ning kas see põhjustas väidetud kahju.

Eesti toll suunas välismaalt tellitud paki hävitamisele. Kus paki läbivaatusel leiti karbis seenekasvupinnas. "Läbivaatuse käigus tekkis kahtlus, et Hollandist postisaadetisega Eestisse saabunud seenekasvupinnased telliti psilotsiini või psilotsübiini sisaldavate seente kasvatamise eesmärgil. Psilotsiini või psilotsübiini sisaldavate seente kasvatamine on Eestis keelatud (NPALS § 3 lg 21 )." Huvitab asjaolu, kas seenekasvupinnas ilma psilotsiini või psilotsübiini sisalduseta on piisav põhjus kauba hävitamiseks ja kas kauba hävitamise otsust oleks mõistlik vaidlustada või mitte. Aitäh.

Ainult sellest, et karbis oli seenekasvupinnas, ei järeldu automaatselt, et kaup ise oli keelatud. NPALS § 3 lg 2¹ keelab psilotsiini või psilotsübiini sisaldavate seente kasvatamise, kuid see säte ei ütle, et igasugune seenekasvupinnas oleks iseenesest keelatud ese. Kui toll hävitas või suunas hävitamisele kauba üksnes kahtluse põhjal, ilma et oleks tuvastatud keelatud aine, keelatud ese või muu konkreetne õiguslik alus, siis on otsuse vaidlustamine üldjuhul mõistlik kaaluda. Praktiliselt sõltub see kõige rohkem sellest, mida on kirjas tolli kirjalikus otsuses või aktis ja kas seal on põhjendatud, miks just see kaup oli keelatud või miks see pidi minema hävitamisele.

Teie kirjeldusest nähtub kaks eri küsimust: esiteks, kas toll tohtis saadetise läbi vaadata ja kinni pidada; teiseks, kas tohtis kauba hävitada. Tollil on õigus postisaadetist läbi vaadata ning kui läbivaatusel avastatakse keelatud või piiranguga seotud kaup, ei vabasta toll kaupa ja peab selle kinni. See kehtib ka postisaadetiste puhul. Samas on kinnipidamine ja hävitamine eri asjad. Tolliseadus lubab hävitamise otsuse teha riigi omandisse üle läinud kauba suhtes, kui seda ei ole võimalik võõrandada. See tähendab, et pelgalt kahtlus ei peaks tavaliselt üksi olema piisav lõplikuks hävitamiseks, kui kaup ise ei ole õigusvastane ja puudub selge alus, miks see pidi riigi omandisse üle minema. NPALS § 3 lg 2¹ järgi on keelatud psilotsiini või psilotsübiini sisaldavate seente kasvatamine. See norm on suunatud seentele, mis neid aineid sisaldavad, mitte igale neutraalsele kasvatussubstraadile. Kui saadetis sisaldas ainult kasvupinnast ja mitte seeni, eoseid, kultuuri ega muud keelatud materjali, siis on tolli põhjendus õiguslikult küsitavam. Riigikohtu kriminaalkolleegium on kanepiseemnete asjades rõhutanud, et kasvatamise eeldused või sisendid ei ole automaatselt samastatavad narkootilise aine endaga. See ei lahenda teie juhtumit otseselt, sest tegemist oli teise aine ja teise koosseisuga, kuid toetab mõtet, et neutraalse esemega ei saa liiga kergekäeliselt ümber käia nii, nagu see oleks juba keelatud aine või selle käitlemine. Seetõttu oleks vaidlustamine eriti mõistlik siis, kui teil on alles tolli otsus, läbivaatuse akt või muu dokument ja sellest ei nähtu: 1) milline konkreetne õigusnorm keelab just selle kauba, 2) kas tuvastati tegelikult psilotsiin või psilotsübiin, 3) kas tegemist oli ainult oletusega kasutuseesmärgi kohta. Ainuüksi oletus, et kasvupinnas „võis olla tellitud” keelatud seente kasvatamiseks, ei võrdu veel tingimata sellega, et kaup ise on keelatud.

Nii küsijal kui ka ühel tundmatul isiku kasuks on Tarbijavaidluste komisjoni otsus raha tagastada. > Otsuse sundkorras täitmist ei toimu ning täitemenetlust otsuse täitmiseks kohtutäituri poolt algatada ei saa. (https://ttja.ee/komisjoni-otsused) Raha tagastamiseks "firmamatjalt" peab algatama tsiviilhagi ning seejärel täitemenetluse. 1) Kas tundmatu isikuga (19-1/24-09428) on võimalik saada kontakti ning teha tsiviilhagi ühiselt? 2) Kas Tsiviilasja hind E-toimikus peaks olema makstud summa, summa + 1 aasta viivis (e-toimikus viidatud viivisekalkulaator.ee) või midagi muud? 3) Kas ajakulu hüvitamine on asjakohane või kohtukulude alla võib kanda ainult palgatud juristi? 4) E-toimik ei arvuta automaatselt välja. Mis on riigilõiv? Kas RLS Lisa 1 alusel minimaalselt 100 eurot?

Tarbijavaidluste komisjoni otsused ei ole sundtäidetavad, st et nende alusel ei saa algatada täitemenetlust. Teil on võimalik esitada ettevõtte vastu hagiavaldus kohtusse. Kohtuotsuse alusel on võimalik algatada täitemenetlus. 

Kui soovite kellegagi ühiselt hagi esitada, siis peate selle isikuga ise selles kokku leppima; kohus Teid aidata ei saa. Kui soovite lisaks põhinõudele nõuda ka viiviseid, siis tuleb hagi hind arvutada nii: põhinõue + hagi esitamise ajaks kogunenud viivised + ühe aasta viivised. (vt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 133 lg 2). Riigilõivu suuruse leiate Riigilõivuseaduse lisast 1. Kui esindate ennast ise, siis hüvitamisele kuuluvaid esindamise kulusid ei teki; kui Teid esindab jurist, siis saata temale tasutud arved näidata ära menetluskuludena ja taotleda menetluskulude  väljamõistmist kostjalt. 

18.03.2026 avalduse teile eestkoste määramiseks. Kohus kleedus tema avaldust menetlemast, mille peale ta esitas määruskaebuse. Kohus soovib teid kohtumajas kuupäev kell kellaaeg ära kuulata seoses määruskaebusega. Kohus kutsub Teid avalikule kohtuistungile.Mis ja kuidas edasi toimuda?

Tere! Kui kohus kutsub teid avalikule kohtuistungile seoses eestkoste määramise avalduse menetlemata jätmise peale esitatud määruskaebusega, tähendab see üldjuhul järgmist: keegi esitas avalduse, et teile eestkostja määrata; maakohus jättis taotluse rahuldamata, kuid pärast määruskaebuse laekumist soovib kohus enne sisulist otsustamist ka teiega kohtuda ja teid ära kuulata.

Esiteks soovitan  tutvuda põhjendustega, miks kohus algselt taotlust ei rahuldanud ja mida määruskaebuses taotletakse. Kui neid dokumente pole Teile e--kirja teel edastatud, saate nendega tutvuda www.etoimik.ee vahendusel või küsida need dokumendid välja kohtult e-kirja teel. Selliselt saate ülevaate, mida üldse arutama hakatakse ning mille kohta kohus teid ära kuulata soovib (nt avaldaja põhjendused, miks tuleks teile eestkoste määrata).

Teiseks soovitan mõelda läbi oma seisukoht. Ilmselt soovib kohus teilt teada, kas te olete eestkoste seadmisega nõus või vaidlete sellele vastu; kas te ka tegelikult vajate eestkostet (st abi oma igapäevategevuste korraldamisel või toimetulekul); kuidas te igapäevaelus toime tulete - sh kelle abi kasutate, kui üldse; kuidas tulete toime rahaasjaades, terviseküsimustes jne. Kui teil on oma seisukohta tõendavaid tõendeid, edastage need kohtule (nt arsti, psühhiaatri hinnang, lähedaste või spetsialistide seisukohad). 

Eestkoste puudutab väga oluliselt teie põhiõigusi ja teovõimet. Kui olukord on keeruline või konfliktne või nt eeskoste avaldus on esitatud teile teadaolevalt mingi tagamõttega, soovitan võtta kaasa perekonnaõigusele spetsialiseerunud juristi / advokaadi. 

Mul on mure et 4 inimest kes laimavad mind ja olen selle laimamisega kaotanud ka töökoha.ja kunagise teo pärast nüüd hetkel kaotasin ka töö kuna 4 inimest laimavad ja mis on juba aegunud ja mis ja kuidas ma pean selle ennast kaitsma kuna mul ka kannatab selle alla alaealine laps see nagu pole terve inimeste ja normaalse tegu kuhu ma pöörduma pean sest hetkel ma ei saa endale rahaliselt lubada advokaadi ja mis on vaja selleks teha mul ja olid suured võlad ka millega sain endale kuulutada eraisiku pankroti ja olen hirmul ka sellega et kaotan sellega oma üürikorteri.

Saate end kaitsta ka ilma tasulise advokaadita: tegemist on tõenäoliselt au ja hea nime kahjustamise ning võimaliku tööõiguse vaidlusega. Teil on põhimõtteliselt kaks suunda: (1) laimavate isikute vastu tsiviilnõue (au teotamine, valeandmete ümberlükkamine, kahju hüvitamine) ja (2) tööandja otsuse vaidlustamine töövaidluskomisjonis või kohtus, kui töökoht kaotati alusetu info tõttu. Pankrot ja üürikorter on eraldi teema –  üürileping ei lõpe automaatselt pankroti tõttu (saan aru, et see juhtus juba mõnda aega tagasi), kuid tähtis on, et üür oleks makstud ja lepingut ei rikuks. Selgitan neid teemasid nüüd allpool ühekaupa: 

Au ja hea nime kaitse (laim) 
Võlaõigusseaduse järgi on isiku au teotamine ja maine kahjustamine üldjuhul õigusvastane, kui ei ole seadusest tulenevat õigustust (nt avalik huvi ja kontrollitud tõene info). Au teotav võib olla nii vale faktiväide (nt “ta on varas”, kui see ei vasta tõele) kui ka ebakohane väärtushinnang (solvav, alandav, häbistav hinnang). 
Kui kellegi avaldused Teie kohta on valed ja kahjustavad su mainet (ka tööandja silmis), on õigus nõuda laimajatelt: 
* valeandmete ümberlükkamist; 
* vajadusel mittevaralise kahju hüvitamist (psüühiline kannatus, mainekahju). 
Kohus on selgitanud, et au ja head nime kaitstakse tsiviilõiguslikult ning pahatahtlik, teadlikult vale või alandav info võib anda aluse kahjunõudeks. 
Aga ka tõese info avaldamine Teie eraelu kohta võib olla õigusvastane, kui see ei ole seotud avaliku huviga (nt ei ole tegemist avaliku elu tegelasega ega avaliku debati teemaga); avaldatakse väga detailseid või intiimseid asjaolusid (tervis, pereprobleemid, laste olukord, väga üksikasjalik kirjeldus vanast kuriteost jms); see ei ole enam praeguse olukorraga sisuliselt seotud, vaid on pigem häbistamiseks.  Riigikohus on rõhutanud, et avalikku huvi ei saa samastada lihtsalt teiste inimeste uudishimuga. Eriti kaitstud on alaealiste eraelu – kui jutt käib sündmustest, mis puudutavad ka su last, on piir veel rangem.

Töökoha kaotus laimu tõttu 
Kui tööandja ütles lepingu üles seetõttu, et talle räägiti Teist halvustavat ja ebaõiglast infot, tuleb vaadata: 
* mis alusel tööleping täpselt lõpetati (mis paragrahv on ülesütlemisavaldusel kirjas); 
* kas tööandja järgib seaduses sätestatud etteteatamise tähtaegu ja vorminõudeid; 
* kas tööandja kontrollis enne otsust info tõepärasust või tugines lihtsalt kuulujuttudele. 
Kui töölepingu ülesütlemine oli õigusvastane (vale alus, vormivead, hea usu rikkumine), on  võimalik nõuda töövaidluskomisjonis või kohtus: 
* ülesütlemise tühiseks tunnistamist või lepingu lõpetamist kohtu/töövaidluskomisjoni otsusega teiselt alusel; 
* saamata jäänud töötasu ja võimaliku hüvitise maksmist etteteatamistähtaja rikkumise eest; 
* vajadusel ka mittevaralise kahju hüvitamist au ja hea nime rikkumise tõttu (see on eraldi nõue). 
Kui kolmandad isikud (need 4 inimest) edastasid tööandjale vale või lihtsalt häbistamise eesmärgil ajakohatut infot, võivad nad vastutada Teie isikuõiguste rikkumise eest ka siis, kui info levik piirdus tööandja ja mõne teise asjassepuutuva isikuga – oluline on, et kahjulik info jõudis vähemalt ühe kõrvalise isikuni.

Pankrot ja üürikorter 
Eraisiku pankrot ei tähenda automaatselt, et kaotate üürikorteri. Pankrotimenetlus puudutab eelkõige Teie võlgnevusi ja vara. Üürilepingut võib üürileandja lõpetada tavareeglite alusel (nt kui üür jääb maksmata, rikutakse lepingu tingimusi vms). Pankrot ei ole eluruumi üürilepingu ülesütlemise alus – loeb, kas üür on tasutud ja kasutate korterit heaperemehelikult.

Tasuta või soodsam õigusabi 
Kui Te ei saa advokaati endale lubada, on Teil võimalik taotleda riigi õigusabi kohtusse pöördumiseks. See tähendab, et advokaaditeenuse eest maksab vähemalt esialgu riik. Selle kaudu saate abi nii töövaidluse kui ka maine kahjustamise vaidluse planeerimisel. Täitke siit lingilt leitavad vormid  ära kas ise või mõne usaldusväärse isiku abiga ja esitage elukohajärgsele maakohtule. 

Erandid ja/või tähtajad 
* Töölepingu ülesütlemise vaidlustamiseks on üldjuhul üsna lühikesed tähtajad. Kui need on möödas, on oma õigusi oluliselt raskem kaitsta, kuid teatud juhtudel võib kahjunõude esitamine olla veel mõeldav ka hiljem. 
* Au ja hea nime kaitse nõuete (kahju hüvitamine, ümberlükkamine) aegumistähtajad võivad olla pikemad, kuid mida varem tegutseda, seda parem tõendamise seisukohalt.
 

Tere Isa Y suri. Tehtud oli kodune testament. Isal oli 4 last. Nimetame need A, B, C ja D. Nendest lastest pärisid koduse testamendi järgi vara A, B, C. Laps D testamendi järgi vara ei pärinud, põhjused olid testamendis toodud. Laps A tegi notariaalse testamendist loobumise. Seejärel hiljem esitas laps D kohtule hagi testamendi tühiseks tunnistamiseks, kostjateks lapsed A, B, C. Hagis oli ka nõue et kostjad tasuvad kõik kohtuasjaga seotud kulud, ka laps D omad. Millised peaksid olema laps A tegevused, et ennast kõrvaldada kostjana sellest kohtuasjast? Laps A on juba pöördunud sellekohase palvega hageja ja hageja advokaadi poole. Lugupidamisega 

Kas A oli koduses testamendis nimetatud kui pärija või kui annakusaaja? Ja kas A loobus notaris pärandist või annakust? 
Juhul kui A loobus pärandist, siis see on lõplik, mis tähendab, et A ei saa enam tulevikus ümber mõelda. PärS § 116 lg 2 kohaselt pärast pärandist loobumist ei saa seda enam vastu võtta. Seega sellisel juhul tuleks A poolt esitada kohtule avaldus enda menetlusest kõrvaldamiseks (taotlusega lõpetada menetlus minu suhtes või jätta hagi minu vastu läbi vaatamata, kuna ma ei ole õige kostja) põhjendusega, et ta on pärandist loobunud ning ta ei kuulu pärijate ringi. Kohtule tuleks esitada koos avaldusega pärandist loobumise avaldus, mille saab digitaalsel kujul kätte portaalist https://www.notar.ee/et iseteenindusest või portaalist https://www.eesti.ee/eraisik/et/avaleht notariaalsed dokumendid.
Kui A loobus talle määratud annakust, siis see ei tähenda, et ta loobus pärandist, seega on A jätkuvalt võimalike pärijate ringis. PärS § 64 lg 4 kohaselt ei loeta annakust loobumist pärandist loobumiseks.

Tere Soovin küsida nõu tsiviilasjas (maksekäsu kiirmenetlus), mis liigub edasi hagimenetlusse. Minu esindatava (19 a) vastu on esitatud nõue ca 8000 € väidetava laenu alusel (ilma kirjaliku lepinguta, suhtlus sõnumites). Raha andis eraisik (ilma finantsteenuse osutamise tegevusloata). Raha anti olukorras, kus tegemist oli hasartmängudega seotud riskikäitumisega, millest avaldaja oli teadlik, kuigi minu esindatav palus tal laenu mitte anda. Nõude suurus on vaidlustatud (hinnanguliselt 5000–6000 €). Avaldaja väidab, et nõue oli teada ja suhtlus toimus ka pärast maksenõuet. Küsimused: 1. Milline on õiguslik positsioon sellises olukorras (hasartmängude kontekst + eraisikult laen)? 2. Kas nõuet saab vaidlustada aluse ja/või summa osas? 3. Kas mõistlikum on kohtuvaidlus või kompromiss? 

Eraisikute vahelise laenu andmiseks ei ole nõutav finantsteenuse tegevusluba, juhul kui see ei ole regulaarne ja suunatud avalikkusele. Seega on eraisikult eraisikule laenu andmine võimalik ja seaduse kohaselt võimalik. Laenulepingu juures kirjaliku lepingu puudumine ei välista laenulepingu tõendamist muude tõenditega, näiteks sõnumivahetusega laenuandja ja laenu saaja vahel. Antud juhul on esitatud küsimuse kohasel maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväide ja nõue vaadatakse läbi hagimenetluses maakohtus. Asja lahendav kohus hindab asjas hageja ja kostja esitatud tõendeid (sõnumivahetus, raha ülekannet tõendavad pangadokumendid, poolte ütlused jm) ning otsustab, kas laenuleping oli sõlmitud või mitte ja millised olid laenulepingu tingimused. Nõuet saab vaidlustada nii aluse (kas laenuleping üldse sõlmiti, kas raha anti laenuks) kui ka summa osas (kas laenulepingu summa anti üle laenusaajale kokkulepitud summas). Kohtuvaidlus on mõistlik, kui on piisavalt tõendeid nõude alusetuse või summalise vähendamise kohta. Kui tõendeid napib ja pooled on valmis kokkuleppe sõlmimiseks, võib kohtuliku kompromissi sõlmimine olla laenu saanud isikule vähemkulukas ja aega säästev lahendus.

Tere! 02.09.2025 sõlmisin lepingu ettevõttega Nolvex OÜ eritellimusmööbli valmistamiseks ning tasusin ettemaksuna 2777,60 €. Mööbli valmimise tähtaeg (8–10 nädalat) ületati märkimisväärselt ning paigaldus toimus alles 20.12.2025. Paigaldamisel ilmnesid puudused ja defektid, mida ettevõte tunnistas, kuid edasisi samme ei järgnenud. Alates 11.02.2026 ei ole ettevõte minu pöördumistele vastanud. Olen lepingust taganenud ja nõudnud raha tagastamist, kuid seda ei ole tehtud, ettevõte on lepingus rikkunud enamus punkte. Olen algatanud maksekäsu kiirmenetluse, kuid ka selle raames ei ole ettevõte nõuet täitnud. Samuti on tekkinud kahtlus, et ettevõtte tegevus on viidud üle uude ettevõttesse (Velonex OÜ), mis võib raskendada raha kättesaamist. Palun nõu, millised on minu edasised võimalused, kas on mõistlik kohtusse minna? Ning kui kulukas oleks see juhtum?

Antud juhul on Teil õigus pöörduda kohtusse, kui esitatud maksekäsu kiirmenetluse nõue ei ole rahuldatud. See asjaolu esitatud küsimusest ei selgu. Kohtusse pöördumine on põhjendatud kui lepingulisi kohustusi on oluliselt rikutud ja lepingu kohaselt kohustatud isik vabatahtlikult oma kohustusi ei täida. Kui on alust eeldada, et ettevõtte tegevus on pahatahlikult viidud uude ettevõttesse, võib kaaluda nõude esitamist uue ettevõtte või tema vastutavate isikute vastu. Sellisel juhul tuleb kohtumenetluses tõendada, et ettevõtte varade üleviimine on olnud pahatahtlik ja teoks tehtud eesmärgiga kahjustada võimalike võlausaldajate huve. Kohtumenetluse kulud koosnevad rahalise nõude korral riigilõivust, millise suurus sõltub nõutavast summast, võimalikest kuludest õigusabile ning muudest menetluskuludest. Juhul, kui esitatud hagi rahuldatakse, mõistetakse kostjalt üldjuhul menetluskulud välja. Juhul, kui hagi jääb rahuldamata, kannab hageja oma menetluskulud ise. Kui hagi rahuldamisel on kostja maksejõuetu või varatu, võib kohtulahendi täitmine olla aeganõudev ja keeruline.