Tere. Olen hagita tsiviilkohtumenetluses kui avaldaja jõudnud määruskaebusega Riigikohtusse, kust tuli lühike eitav menetlusse võtmise kohtumäärus: "Riigikohus leidis, et xx määruskaebus on tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 679 ja § 695 sätestatud menetlusse võtmist võimaldavate aluste puudumise tõttu põhjendamatu." Kahjuks vastus on väga üldsõnaline ja selgitusteta ning viide seadusesätetele ei võimalda kuidagi aru saada, mis on need konkreetsed alused, millede puudumise tõttu peetakse määruskaebus põhjendamatuks? Hagita menetlus võimaldab määruskaebust esitada endal, mis on teostatud õigeaegselt, s.t. need 2 alust on täidetud. § 679 lõige 7 sisaldab lauset "Veebilehel ei avaldata menetlusse võtmisest keeldumist põhjusel, et kaebus ei vastanud seaduses sätestatud nõuetele ja seetõttu tagastati.", mis viitab "seaduses sätestatud nõuetele" mitte vastamist. § 679 lõige 3 selgitab üldsõnaliselt kaebuse vastuvõtmise aluseid kolmes punktis, milledele viidates olen kaebuse Riigikohtusse esitanudki. Küsimused: 1. kas Teil on võimalik ülal nimetatud asjaoludest lähtudes selgitada "puuduvaid aluseid"? 2. kas on võimalik puuduvate aluste suhtes taotleda täiendavaid põhjalikumaid selgitusi? 3. kas on võimalik jõustuva kohtuotsuse suhtes esitada teistmisavaldus uute asjas varem mitte käsitletud tõendite ja asjaolude alusel (§ 702 lõige 1 ja 9) kahe kuu jooksul (§ 704 lõige 1)? Lugupidamisega xx

Ilma esitatud määruskaebuse sisu teadmata ei ole kahjuks võimalik anda hinnangut, milles seisnevad kohtu osundatud puudused. Edu kohtumenetluses sõltub sageli kohtule esitatavate dokumentide kvaliteedis. Seetõttu soovitan, juhul kui Teil endal teadmised õigusteaduses puuduvad, kasutada vähemalt dokumentide koostamisel juristi abi. Ise dokumente koostades võib olla küll mõningane rahaline kokkuhoid juristi töötasu näol, ent menetlusse võtmata jätmine või ebaedu menetluses pelgalt dokumentide ebaõige vormistamise või asjas oluliste asjaolude esile toomata jätmise tõttu on selle väikese kokkuhoiu juures liiga suur risk.

Tere. Esitasin Harju Maakohtule hagiavalduse 5 aastat varem sooduspensionile minemisest seoses oma lapse (tuvastatud puue) üksinda kasvatamisega vähemalt 8 aastat, sest lapse isa keeldus mulle nõusolekut selleks andmast. Küsimus Teile on, kuidas ma saan võtta endale juriidilist esindajat, juhul kui juhtum peaks minema kohtusse? Kas OÜ Hugol on selle teema õigusabilisi? Lugupidamisega Ingrid Nõmmik

HUGO.legal pakub koostöös Justiitsministeeriumiga Eestis elavatele inimestele 2 tundi tasuta õigusnõustamist. Tasuta õigusnõu saavad kõik Eestis elavad inimesed, kelle keskmine brutosissetulek on kuni 1200 eurot kuus. Erandiks on lapse õigusi puudutavad perekonnaasjad, mille puhul on sissetuleku piirmäär kuni 1700 eurot. Kohtus esindamist Justiitsministeerium ei toeta. Küll aga on võimalik kohtus esindamiseks sõlmida tasulise õigusabi leping valides ise endale sobiva eelarve. Vastuvõtule on võimalik registreeruda siin: https://hugo.legal/broneeri

TsMS § 164 lg 1 järgi alaealise lapse ülalpidamise asjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kui kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda positiivse kohtuotsuse korral (hagi rahuldatakse), siis mida see sisuliselt tähendab? Kohtuotsusel on ära toodud tsiviilasja hind - kas see on sama, mis menetluskulud? Kes selle (tsiviilasja hinna ehk menetluskulud) maksab, kas hageja, kostja või kumbki maksab pool summast?

Tere

Kui lõpplahendis on märgitud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda, tähendab see, et kumbki pool kannab ise oma esindaja kulud, võimalikud riigilõivu ja ekspertiisikulud. Teisele poolele midagi hüvitama ei pea. Menetluskulud saavad olla näiteks riigilõiv, ekspertiisi tasu, tõlgi tasu, esindajatasu ja nende kulude kohta esitatakse kohtule nimekiri. Tsiviilasja hind on statistiline number, millel ei ole menetluskuludega tegemist.

Lugupidamisega

Tiina Mölder

jurist