Kas leidub sellist advokaati Haapsalus , kes tegeleks korraga suhtluskorraldusega ja majandus kiusuga?

Haapsalus on ainult üks advokaat: Peep Rajavere. Büroo asub aadressil Karja 20 Haapsalu. E-post on [email protected] ja telefon on 5283882

Küsimus puudutab täitemenetlust ja selleni viinud tsiviilasja. Minu küsimused: 1. Kas juba jõustunud maksekäsumenetluses jõustunud otsust on võimalik vaidlustada, kui on selgunud, et see on oluliselt võlglase huve kahjustanud, nõude on suurelt "õhku täis"? 2. Võlglane on täiturile teinud ettepaneku, et tasub nõuet 100.00 EUR ulatuses kalendrikuus. Minule teadaolevalt seda ettepanekut sissenõudjale ei edastatud. Vastati, et võite tasuda 100.00 EUR kuus, seejuures mingit allkirjastatud maksegraafikut ei sõlmitud. Sissenõudja nõuab aga sootuks teises suurusjärgus makseid, mis ei ole võlgnikule jõukohased. Nende tasumata jätmisel ähvardab sissenõudja võlaandmeid sots.meedias avaldada jpm. Kas kohtutäituril on kohustus minu ettepanek sissenõudjale edastada ja eeldusel, et see on sissenõudjale aktsepteeritav, sõlmida vastav kirjalik ja allkirjastatud kokkulepe? 3. Kas on mingi seadus, mis annab võlgnikule õiguse "nõuda" jõukohase maksegraafiku sõlmimist? Tänan!

1. Üldiselt jõustunud kohtulahendit (hagi või hagita menetluses) vaidlustada ei ole võimalik ning see kuulub täitmisele. Üksikutel juhtudel (nt tähtaja ennistamisega, teistmine). Aga küsimuste jätkuvusest võib aru saada, et tegemist on täitemenetlusega. Siis võib abiks olla ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamine (TMS § 221) hagi korras. Samuti võib kaalduda pankrotiavalduse esitamist ja loota haldurile, kes põhjendab nõude ebaseaduslikkust.
2. Menetlusosalisel on võimalik pärida, kas makseettepaneku küsimus on edastatud sissenõudjale. Kohtutäitur peab vastama menetlusosalise päringutele võimalikult kiiresti, aga mitte hiljem kui 30p jooksul (teatavatel juhtudel 2 kuud). Küll aga peab arvestama asjaoluga, et täitementlus üldiselt on sissenõudja menetlus ning tema tahtest lähtuv nõnda, et võlgniku õigusi ei rikutaks. Võlgniku õiguse rikkumiseks paraku ei ole tema soovi mittearvestamine. Kohtutäitur peab lähtuma sissenõudja loast maksegraafiku sõlmimisel ega või ise otsustada (sissenõudja nõusolekuta) makseraafiku sõlmimist.
3. Võlgniku õigust maksegraafiku sõlmimisest keeldumisel toetab Täitemenetluse seadustiku § 45, mille kohaselt tekib võlgnikul (nt sissenõudja poolsel maksegraafiku sõlmimise keeldumisel) õigus kohtu kaudu ajatada nõude tasumist kui menetluse jätkamine on ebaõiglane.

 

Tere! Küsimus tsiviilasja kohtumenetluses oleva osapoole esindaja kohta. Kas menetlusosalise (hageja/kostja) esindaja tohib olla ilma õigushariduseta isik? Nt. hageja/kostja täisealine laps, kellel puudub küll vastav haridus, aga soovib enda vanema huve kaitsta? Parimate soovidega

Tsiviilkohtumenetluses võib menetlusosaline osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Lepinguline esindaja võib kohtus olla (TsMS § 218 lg 1):

1. advokaat;
2. muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2² tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni;
3. prokurist kõigis menetlusosalise majandustegevusega seotud kohtumenetlustes;
4. üks hageja kaashagejate või üks kostja kaaskostjate volitusel;
5. menetlusosalise üleneja või alaneja sugulane, abikaasa või registreeritud elukaaslane;
6. muu isik, kelle õigus olla lepinguline esindaja tuleneb seadusest.

Lepingulise esindaja volitust tõendab volikiri, mis esitatakse kohtule. Kohus võib vajaduse korral nõuda notariaalselt kinnitatud või tõestatud volikirja. Isik võib kohtuistungil volituse anda ka suuliselt, mis protokollitakse (TsMS § 221 lg 2, lg 3).

Tere! Kui on menetluses pooleliolev kriminaalasi (otsust veel tehtud ei ole) aga kostja sureb, siis kuidas läheb edasi antud kriminaalmenetlus?

Kui kriminaalasja kohtulikult arutades tuvastatakse kriminaalmenetlust välistav asjaolu, sealhulgas süüdistatava surm (KrMS § 199 lg 1 p 4), lõpetab kohus kriminaalmenetluse määrusega (KrMS § 274 lg 1). Kui tsiviilhagi jäi kriminaalmenetluse lõpetamisel läbi vaatamata, võib hagi esitada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 274 lg 4). Hagiavaldus tuleb esitada sel juhul kostja üldõigusjärglaste ehk pärijate vastu. Füüsilisest isikust poole surma korral lubab kohus menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis (TsMS § 209 lg 1). Üldõigusjärglasele on kohustuslikud kõik enne tema menetlusse astumist tehtud menetlustoimingud samal määral, kui need oleksid olnud kohustuslikud tema õiguseelnejale (TsMS § 209 lg 2).

Mida pean tegema kui laps nouab kohtu kaudu taisealise lapse toetust aga tema poolt esindaja ei sobi mulle suhtlemiseks aga ma olen nous kokkuleppele ja maksma aga mitte sellist summat mida nemad kusivad. Kuidas oleks voimalik et saan loa kusida kostja kaest mitte tema esindaja kaest?

Kohtumenetluses on poolteks hageja (täisealine laps) ja kostja (teie). Kui ühel poolel on menetluses lepinguline esindaja, ei välista see kokkulepete sõlmimist poolega otse, esindaja vahenduseta. Kui jõutakse kokkuleppele, allkirjastavad pooled kompromisskokkuleppe ja esitavad selle kohtule. Kohus kinnitab kompromissi määrusega ja lõpetab asja menetlemise.

Kas mul on mingi võimalus võita, kui minu vastu on hagi leppetrahvi osas Europargilt? Või võitlen tuuleveskitega. Ei ole eiranud parkimist antud kohas, küll aga on märgid seal lihtkodanikule eksitavad ja mina parkisin auto pm märgi taha mis näitas tasuta ala aga see on tegelikult teise tee ääres. Nemad raiuvad, et ala on nende ja mina pean selles veenduma, mitte lihtsalt "märke" vaatama. Oli laupäev ja neid kahte ala eraldab meetrine vahe. Mul ka pilt kus mu auto juhi akna pool näha tasuta ala märk. Küsin, kas on lootust võidelda, et inimesi ei lollitataks või jään kaotajaks niikuinii

Kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud (TsMS § 436 lg 1). Kohus hindab kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas väide on tõendatud või mitte (TsMS § 232 lg 1,). Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu (TsMS § 232 lg 2).

Kohtuvaidluse tulemuslikkus sõltub seega sellest, kas menetlusosalised on suutnud kohtulikul uurimisel esitada ja põhjendada oma seisukohti ning tõendada oma väiteid, millele nad kohtuvaidluses tuginevad, ning kas kohus on need tõendid ja asjaolud otsuse tegemisel arvesse võtnud.

Tere, Laps saab järgmine kuu 18a. ja hetkel on kohtulikult määratud elatis(alimendid) kuni täisealiseks saamiseni. Kuna laps alles käib 11 klassis, siis peaks ta isa käest elatist küsima või ta kohtusse andma, või mind volitama, et kohtusse annaks. Laps ei taha kohtusse anda ega ka elatist küsida. Minu küsimus on see, kui laps volitab mind, kuidas seda volitust teha, kas lihtkirjana või peaks kuskil kinnitama? Ja kuidas edasi? Kas kiirmetlusena?

TsMS § 218 lg 1 p 5 kohaselt võib lepinguline esindaja kohtus olla menetlusosalise üleneja või alaneja sugulane, abikaasa või registreeritud elukaaslane. TsMS § 221 lg 2 kohaselt lepingulise esindaja volitust tõendab lihtkirjalik volikiri, mis esitatakse kohtule koos esimese menetlusdokumendiga. Kohus võib poolelt vajaduse korral nõuda notariaalselt kinnitatud või tõestatud volikirja.

Tere. Sain parkimise aasta 1,5 aastat tagasi leppetrahvi. Vaidlustasin selle koheselt, sest minu teadmisel parkisin alal , kus laupäev on tasuta. Parkisin auto otse tasuta märgi ala lõppemise märgi alla. Europark vastas, et see märk näitab teisel pool äärekivi olevat ala... Ja kogu parkla oli nende hallatav jne. Ühesõnaga edastasi neile pildid ja ütlesin, et nii nende, kui linna asetatud parkimisalade märgid on eksitavad ja heas teadmises parkides otse märgi alla ei tule ma selle peale, et see märk ei kehti selle ala kohta. Nad minu vastuväiteid ei arvestanud, trahvi ei tühistanud ega vähendanud. hiljem on tulnud mulle nende palgatud õigusbüroolt 2 meeldetuletust. esimesele vastasin samade vastuväidetega ja põhjendustega- ei reageeritud. Nüüd sain maksekäsu kiirmenetluse teate Pärnu maakohtult. Mida peaksin tegema, mis igused mul on?

Maksekäsu kiirmenetluses kohus asjaolusid ei hinda ja tõendeid ei nõua. Kui Te esitatud väidetega ei nõustu, tuleks kohtu antud tähtaja jooksul teha makseettepanekule vastuväide. Vastuväite blankett on leitav kohtute veebilehelt Maksekäsu kiirmenetluse avalduste vormid. Seejärel antakse asi üle lahendamiseks hagimenetlusse ja kumbki pool peab oma esitatud faktilisi asjaolusid ka tõendama. 

Tere! Kas eestkoste seadmise kohtuasjas (hagita menetluses) saab avaldaja maakohtu lõpplahendi (kohtumääruse) peale määruskaebuse esitamisel taotleda esialgset õiguskaitset või mitte? Kuna esimese astme kohtu määrusele määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist. TSMS § 477-1 järgi saab esialgset õiguskaitset hagita menetluses kohaldada üksnes seaduses sätestatud juhul. Aga ei leia seadusest vastust, millised need juhud on. Aitäh vastuse eest!

Hagita asjas koheselt täidetavale lõpplahendile määruskaebust esitades on võimalik taotleda määruse täitmise peatamist.

Hagita menetluse lahend on kohtumäärus (TsMS § 478 lg 1). Kohtumäärus kuulub viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 467 lg 5). Hagita menetluses tehtud määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 478 lg 4).

Määruskaebuse esitamine vaidlustatud määruse täitmist ei peata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti (TsMS § 665 lg 1, TsMS § 700 lg 1).

Kohus, kelle määrus vaidlustatakse (maakohus), ja määruskaebust läbivaatav ringkonnakohus võivad enne määruskaebuse lahendamist kaebuse esitaja taotlusel määruskaebust tagada, muu hulgas peatada vaidlustatud määruse täitmise või kohaldada muid esialgse õiguskaitse vahendeid (TsMS § 665 lg 2).

Добрый день. Заседание в суде происходит на государственном языке. Предоставляет ли суд переводчика или я могу пригласить любого человека для перевода на эстонский язык? Благодарю!

Kui menetlusosaline ei valda eesti keelt ja tal ei ole menetluses esindajat, kaasab kohus menetlusse ka tõlgi, kui kohus peab seda vajalikuks või inimene seda taotleb (TsMS § 34 lg 1 lause 1). Nii tagatakse eesti keelt mittevaldavale inimesele kohtumenetluses põhiseaduse §-des 15 ja 24 sätestatud õigused. Tõlgi vahendusel saab eesti keelt mittevaldav menetlusosaline end tõhusalt esindada, esitades seisukohti, avaldusi ja taotlusi. Tõlgi ülesanne on tõlkida kohtule ja teistele menetlusosalistele eesti keelt mittevaldava menetlusosalise avaldusi ning samal ajal vahendada inimesele menetluses toimuvat. TsMS §-de 34 ja 35 alusel kaasatakse tõlk menetlusse üldjuhul tõlki vajava menetlusosalise kulul. Tõlgi kulude kandmiseks võib menetlusosaline taotleda menetlusabi (vt TsMS § 180 lg 1 punktid 1 ja 2). Tõlgi kulud moodustavad osa asja läbivaatamise kuludest, mille tasub see menetlusosaline, kes tõlki vajab (TsMS § 143 p 1, § 148 lg 1). Seega on tõlgi kulud osa kohtu- ja menetluskuludest (TsMS § 138 lõiked 1 ja 2). Menetluskulud kannab hagimenetluses üldjuhul inimene, kelle kahjuks otsus tehakse (TsMS § 162 lg 1), hagita menetluses aga inimene, kelle huvides lahend tehakse (TsMS § 172 lg 1).  Kui kohtul ei ole võimalik tõlki viivitamata kaasata, teeb ta määruse, millega kohustab tõlki vajavat menetlusosalist leidma endale tõlgi või eesti keelt oskava esindaja kohtu määratud tähtaja jooksul. 

Seega soovitan esmalt esitada kohtule taotlus tõlgi kaasamiseks, millele vajadusel lisada menetlusabi taotlus tõlkekulude eest tasumiseks.