Võla sissenõudmine kohtu kaudu

Võla sissenõudmine kohtu kaudu

Kohtumenetlus
Nii küsijal kui ka ühel tundmatul isiku kasuks on Tarbijavaidluste komisjoni otsus raha tagastada. > Otsuse sundkorras täitmist ei toimu ning täitemenetlust otsuse täitmiseks kohtutäituri poolt algatada ei saa. (https://ttja.ee/komisjoni-otsused) Raha tagastamiseks "firmamatjalt" peab algatama tsiviilhagi ning seejärel täitemenetluse. 1) Kas tundmatu isikuga (19-1/24-09428) on võimalik saada kontakti ning teha tsiviilhagi ühiselt? 2) Kas Tsiviilasja hind E-toimikus peaks olema makstud summa, summa + 1 aasta viivis (e-toimikus viidatud viivisekalkulaator.ee) või midagi muud? 3) Kas ajakulu hüvitamine on asjakohane või kohtukulude alla võib kanda ainult palgatud juristi? 4) E-toimik ei arvuta automaatselt välja. Mis on riigilõiv? Kas RLS Lisa 1 alusel minimaalselt 100 eurot?

Tarbijavaidluste komisjoni otsused ei ole sundtäidetavad, st et nende alusel ei saa algatada täitemenetlust. Teil on võimalik esitada ettevõtte vastu hagiavaldus kohtusse. Kohtuotsuse alusel on võimalik algatada täitemenetlus. 

Kui soovite kellegagi ühiselt hagi esitada, siis peate selle isikuga ise selles kokku leppima; kohus Teid aidata ei saa. Kui soovite lisaks põhinõudele nõuda ka viiviseid, siis tuleb hagi hind arvutada nii: põhinõue + hagi esitamise ajaks kogunenud viivised + ühe aasta viivised. (vt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 133 lg 2). Riigilõivu suuruse leiate Riigilõivuseaduse lisast 1. Kui esindate ennast ise, siis hüvitamisele kuuluvaid esindamise kulusid ei teki; kui Teid esindab jurist, siis saata temale tasutud arved näidata ära menetluskuludena ja taotleda menetluskulude  väljamõistmist kostjalt. 

Vastatud:
01.06.2026

Eestkoste seadmise menetlus ja ärakuulamine kohtus

Eestkoste seadmise menetlus ja ärakuulamine kohtus

Eestkoste
Kohtumenetlus

18.03.2026 avalduse teile eestkoste määramiseks. Kohus kleedus tema avaldust menetlemast, mille peale ta esitas määruskaebuse. Kohus soovib teid kohtumajas kuupäev kell kellaaeg ära kuulata seoses määruskaebusega. Kohus kutsub Teid avalikule kohtuistungile.Mis ja kuidas edasi toimuda?

Tere! Kui kohus kutsub teid avalikule kohtuistungile seoses eestkoste määramise avalduse menetlemata jätmise peale esitatud määruskaebusega, tähendab see üldjuhul järgmist: keegi esitas avalduse, et teile eestkostja määrata; maakohus jättis taotluse rahuldamata, kuid pärast määruskaebuse laekumist soovib kohus enne sisulist otsustamist ka teiega kohtuda ja teid ära kuulata.

Esiteks soovitan  tutvuda põhjendustega, miks kohus algselt taotlust ei rahuldanud ja mida määruskaebuses taotletakse. Kui neid dokumente pole Teile e--kirja teel edastatud, saate nendega tutvuda www.etoimik.ee vahendusel või küsida need dokumendid välja kohtult e-kirja teel. Selliselt saate ülevaate, mida üldse arutama hakatakse ning mille kohta kohus teid ära kuulata soovib (nt avaldaja põhjendused, miks tuleks teile eestkoste määrata).

Teiseks soovitan mõelda läbi oma seisukoht. Ilmselt soovib kohus teilt teada, kas te olete eestkoste seadmisega nõus või vaidlete sellele vastu; kas te ka tegelikult vajate eestkostet (st abi oma igapäevategevuste korraldamisel või toimetulekul); kuidas te igapäevaelus toime tulete - sh kelle abi kasutate, kui üldse; kuidas tulete toime rahaasjaades, terviseküsimustes jne. Kui teil on oma seisukohta tõendavaid tõendeid, edastage need kohtule (nt arsti, psühhiaatri hinnang, lähedaste või spetsialistide seisukohad). 

Eestkoste puudutab väga oluliselt teie põhiõigusi ja teovõimet. Kui olukord on keeruline või konfliktne või nt eeskoste avaldus on esitatud teile teadaolevalt mingi tagamõttega, soovitan võtta kaasa perekonnaõigusele spetsialiseerunud juristi / advokaadi. 

Vastatud:
18.05.2026

Laimu või häbimärgistamise tõttu töökoha kaotus

Laimu või häbimärgistamise tõttu töökoha kaotus

Kohtumenetlus
Töösuhted
Andmekaitse ja privaatsus

Mul on mure et 4 inimest kes laimavad mind ja olen selle laimamisega kaotanud ka töökoha.ja kunagise teo pärast nüüd hetkel kaotasin ka töö kuna 4 inimest laimavad ja mis on juba aegunud ja mis ja kuidas ma pean selle ennast kaitsma kuna mul ka kannatab selle alla alaealine laps see nagu pole terve inimeste ja normaalse tegu kuhu ma pöörduma pean sest hetkel ma ei saa endale rahaliselt lubada advokaadi ja mis on vaja selleks teha mul ja olid suured võlad ka millega sain endale kuulutada eraisiku pankroti ja olen hirmul ka sellega et kaotan sellega oma üürikorteri.

Saate end kaitsta ka ilma tasulise advokaadita: tegemist on tõenäoliselt au ja hea nime kahjustamise ning võimaliku tööõiguse vaidlusega. Teil on põhimõtteliselt kaks suunda: (1) laimavate isikute vastu tsiviilnõue (au teotamine, valeandmete ümberlükkamine, kahju hüvitamine) ja (2) tööandja otsuse vaidlustamine töövaidluskomisjonis või kohtus, kui töökoht kaotati alusetu info tõttu. Pankrot ja üürikorter on eraldi teema –  üürileping ei lõpe automaatselt pankroti tõttu (saan aru, et see juhtus juba mõnda aega tagasi), kuid tähtis on, et üür oleks makstud ja lepingut ei rikuks. Selgitan neid teemasid nüüd allpool ühekaupa: 

Au ja hea nime kaitse (laim) 
Võlaõigusseaduse järgi on isiku au teotamine ja maine kahjustamine üldjuhul õigusvastane, kui ei ole seadusest tulenevat õigustust (nt avalik huvi ja kontrollitud tõene info). Au teotav võib olla nii vale faktiväide (nt “ta on varas”, kui see ei vasta tõele) kui ka ebakohane väärtushinnang (solvav, alandav, häbistav hinnang). 
Kui kellegi avaldused Teie kohta on valed ja kahjustavad su mainet (ka tööandja silmis), on õigus nõuda laimajatelt: 
* valeandmete ümberlükkamist; 
* vajadusel mittevaralise kahju hüvitamist (psüühiline kannatus, mainekahju). 
Kohus on selgitanud, et au ja head nime kaitstakse tsiviilõiguslikult ning pahatahtlik, teadlikult vale või alandav info võib anda aluse kahjunõudeks. 
Aga ka tõese info avaldamine Teie eraelu kohta võib olla õigusvastane, kui see ei ole seotud avaliku huviga (nt ei ole tegemist avaliku elu tegelasega ega avaliku debati teemaga); avaldatakse väga detailseid või intiimseid asjaolusid (tervis, pereprobleemid, laste olukord, väga üksikasjalik kirjeldus vanast kuriteost jms); see ei ole enam praeguse olukorraga sisuliselt seotud, vaid on pigem häbistamiseks.  Riigikohus on rõhutanud, et avalikku huvi ei saa samastada lihtsalt teiste inimeste uudishimuga. Eriti kaitstud on alaealiste eraelu – kui jutt käib sündmustest, mis puudutavad ka su last, on piir veel rangem.

Töökoha kaotus laimu tõttu 
Kui tööandja ütles lepingu üles seetõttu, et talle räägiti Teist halvustavat ja ebaõiglast infot, tuleb vaadata: 
* mis alusel tööleping täpselt lõpetati (mis paragrahv on ülesütlemisavaldusel kirjas); 
* kas tööandja järgib seaduses sätestatud etteteatamise tähtaegu ja vorminõudeid; 
* kas tööandja kontrollis enne otsust info tõepärasust või tugines lihtsalt kuulujuttudele. 
Kui töölepingu ülesütlemine oli õigusvastane (vale alus, vormivead, hea usu rikkumine), on  võimalik nõuda töövaidluskomisjonis või kohtus: 
* ülesütlemise tühiseks tunnistamist või lepingu lõpetamist kohtu/töövaidluskomisjoni otsusega teiselt alusel; 
* saamata jäänud töötasu ja võimaliku hüvitise maksmist etteteatamistähtaja rikkumise eest; 
* vajadusel ka mittevaralise kahju hüvitamist au ja hea nime rikkumise tõttu (see on eraldi nõue). 
Kui kolmandad isikud (need 4 inimest) edastasid tööandjale vale või lihtsalt häbistamise eesmärgil ajakohatut infot, võivad nad vastutada Teie isikuõiguste rikkumise eest ka siis, kui info levik piirdus tööandja ja mõne teise asjassepuutuva isikuga – oluline on, et kahjulik info jõudis vähemalt ühe kõrvalise isikuni.

Pankrot ja üürikorter 
Eraisiku pankrot ei tähenda automaatselt, et kaotate üürikorteri. Pankrotimenetlus puudutab eelkõige Teie võlgnevusi ja vara. Üürilepingut võib üürileandja lõpetada tavareeglite alusel (nt kui üür jääb maksmata, rikutakse lepingu tingimusi vms). Pankrot ei ole eluruumi üürilepingu ülesütlemise alus – loeb, kas üür on tasutud ja kasutate korterit heaperemehelikult.

Tasuta või soodsam õigusabi 
Kui Te ei saa advokaati endale lubada, on Teil võimalik taotleda riigi õigusabi kohtusse pöördumiseks. See tähendab, et advokaaditeenuse eest maksab vähemalt esialgu riik. Selle kaudu saate abi nii töövaidluse kui ka maine kahjustamise vaidluse planeerimisel. Täitke siit lingilt leitavad vormid  ära kas ise või mõne usaldusväärse isiku abiga ja esitage elukohajärgsele maakohtule. 

Erandid ja/või tähtajad 
* Töölepingu ülesütlemise vaidlustamiseks on üldjuhul üsna lühikesed tähtajad. Kui need on möödas, on oma õigusi oluliselt raskem kaitsta, kuid teatud juhtudel võib kahjunõude esitamine olla veel mõeldav ka hiljem. 
* Au ja hea nime kaitse nõuete (kahju hüvitamine, ümberlükkamine) aegumistähtajad võivad olla pikemad, kuid mida varem tegutseda, seda parem tõendamise seisukohalt.
 

Vastatud:
22.04.2026

kostja vastus hagile

kostja vastus hagile

Kohtumenetlus

Tere Isa Y suri. Tehtud oli kodune testament. Isal oli 4 last. Nimetame need A, B, C ja D. Nendest lastest pärisid koduse testamendi järgi vara A, B, C. Laps D testamendi järgi vara ei pärinud, põhjused olid testamendis toodud. Laps A tegi notariaalse testamendist loobumise. Seejärel hiljem esitas laps D kohtule hagi testamendi tühiseks tunnistamiseks, kostjateks lapsed A, B, C. Hagis oli ka nõue et kostjad tasuvad kõik kohtuasjaga seotud kulud, ka laps D omad. Millised peaksid olema laps A tegevused, et ennast kõrvaldada kostjana sellest kohtuasjast? Laps A on juba pöördunud sellekohase palvega hageja ja hageja advokaadi poole. Lugupidamisega 

Kas A oli koduses testamendis nimetatud kui pärija või kui annakusaaja? Ja kas A loobus notaris pärandist või annakust? 
Juhul kui A loobus pärandist, siis see on lõplik, mis tähendab, et A ei saa enam tulevikus ümber mõelda. PärS § 116 lg 2 kohaselt pärast pärandist loobumist ei saa seda enam vastu võtta. Seega sellisel juhul tuleks A poolt esitada kohtule avaldus enda menetlusest kõrvaldamiseks (taotlusega lõpetada menetlus minu suhtes või jätta hagi minu vastu läbi vaatamata, kuna ma ei ole õige kostja) põhjendusega, et ta on pärandist loobunud ning ta ei kuulu pärijate ringi. Kohtule tuleks esitada koos avaldusega pärandist loobumise avaldus, mille saab digitaalsel kujul kätte portaalist https://www.notar.ee/et iseteenindusest või portaalist https://www.eesti.ee/eraisik/et/avaleht notariaalsed dokumendid.
Kui A loobus talle määratud annakust, siis see ei tähenda, et ta loobus pärandist, seega on A jätkuvalt võimalike pärijate ringis. PärS § 64 lg 4 kohaselt ei loeta annakust loobumist pärandist loobumiseks.

Vastatud:
15.04.2026

Eraisikute vahelise laenulepinguga seotud kohtuvaidluse võimalustest

Eraisikute vahelise laenulepinguga seotud kohtuvaidluse võimalustest

Võlad
Kohtumenetlus

Tere Soovin küsida nõu tsiviilasjas (maksekäsu kiirmenetlus), mis liigub edasi hagimenetlusse. Minu esindatava (19 a) vastu on esitatud nõue ca 8000 € väidetava laenu alusel (ilma kirjaliku lepinguta, suhtlus sõnumites). Raha andis eraisik (ilma finantsteenuse osutamise tegevusloata). Raha anti olukorras, kus tegemist oli hasartmängudega seotud riskikäitumisega, millest avaldaja oli teadlik, kuigi minu esindatav palus tal laenu mitte anda. Nõude suurus on vaidlustatud (hinnanguliselt 5000–6000 €). Avaldaja väidab, et nõue oli teada ja suhtlus toimus ka pärast maksenõuet. Küsimused: 1. Milline on õiguslik positsioon sellises olukorras (hasartmängude kontekst + eraisikult laen)? 2. Kas nõuet saab vaidlustada aluse ja/või summa osas? 3. Kas mõistlikum on kohtuvaidlus või kompromiss? 

Eraisikute vahelise laenu andmiseks ei ole nõutav finantsteenuse tegevusluba, juhul kui see ei ole regulaarne ja suunatud avalikkusele. Seega on eraisikult eraisikule laenu andmine võimalik ja seaduse kohaselt võimalik. Laenulepingu juures kirjaliku lepingu puudumine ei välista laenulepingu tõendamist muude tõenditega, näiteks sõnumivahetusega laenuandja ja laenu saaja vahel. Antud juhul on esitatud küsimuse kohasel maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväide ja nõue vaadatakse läbi hagimenetluses maakohtus. Asja lahendav kohus hindab asjas hageja ja kostja esitatud tõendeid (sõnumivahetus, raha ülekannet tõendavad pangadokumendid, poolte ütlused jm) ning otsustab, kas laenuleping oli sõlmitud või mitte ja millised olid laenulepingu tingimused. Nõuet saab vaidlustada nii aluse (kas laenuleping üldse sõlmiti, kas raha anti laenuks) kui ka summa osas (kas laenulepingu summa anti üle laenusaajale kokkulepitud summas). Kohtuvaidlus on mõistlik, kui on piisavalt tõendeid nõude alusetuse või summalise vähendamise kohta. Kui tõendeid napib ja pooled on valmis kokkuleppe sõlmimiseks, võib kohtuliku kompromissi sõlmimine olla laenu saanud isikule vähemkulukas ja aega säästev lahendus.

Vastatud:
15.04.2026

Lepingust taganemine ja kahju hüvitamise nõue

Lepingust taganemine ja kahju hüvitamise nõue

Kohtumenetlus
Kahju hüvitamine

Tere! 02.09.2025 sõlmisin lepingu ettevõttega Nolvex OÜ eritellimusmööbli valmistamiseks ning tasusin ettemaksuna 2777,60 €. Mööbli valmimise tähtaeg (8–10 nädalat) ületati märkimisväärselt ning paigaldus toimus alles 20.12.2025. Paigaldamisel ilmnesid puudused ja defektid, mida ettevõte tunnistas, kuid edasisi samme ei järgnenud. Alates 11.02.2026 ei ole ettevõte minu pöördumistele vastanud. Olen lepingust taganenud ja nõudnud raha tagastamist, kuid seda ei ole tehtud, ettevõte on lepingus rikkunud enamus punkte. Olen algatanud maksekäsu kiirmenetluse, kuid ka selle raames ei ole ettevõte nõuet täitnud. Samuti on tekkinud kahtlus, et ettevõtte tegevus on viidud üle uude ettevõttesse (Velonex OÜ), mis võib raskendada raha kättesaamist. Palun nõu, millised on minu edasised võimalused, kas on mõistlik kohtusse minna? Ning kui kulukas oleks see juhtum?

Antud juhul on Teil õigus pöörduda kohtusse, kui esitatud maksekäsu kiirmenetluse nõue ei ole rahuldatud. See asjaolu esitatud küsimusest ei selgu. Kohtusse pöördumine on põhjendatud kui lepingulisi kohustusi on oluliselt rikutud ja lepingu kohaselt kohustatud isik vabatahtlikult oma kohustusi ei täida. Kui on alust eeldada, et ettevõtte tegevus on pahatahlikult viidud uude ettevõttesse, võib kaaluda nõude esitamist uue ettevõtte või tema vastutavate isikute vastu. Sellisel juhul tuleb kohtumenetluses tõendada, et ettevõtte varade üleviimine on olnud pahatahtlik ja teoks tehtud eesmärgiga kahjustada võimalike võlausaldajate huve. Kohtumenetluse kulud koosnevad rahalise nõude korral riigilõivust, millise suurus sõltub nõutavast summast, võimalikest kuludest õigusabile ning muudest menetluskuludest. Juhul, kui esitatud hagi rahuldatakse, mõistetakse kostjalt üldjuhul menetluskulud välja. Juhul, kui hagi jääb rahuldamata, kannab hageja oma menetluskulud ise. Kui hagi rahuldamisel on kostja maksejõuetu või varatu, võib kohtulahendi täitmine olla aeganõudev ja keeruline.

Vastatud:
15.04.2026

Kohtualluvus

Kohtualluvus

Kohtumenetlus
Võlgnik välismaal

Tere! Edastaks teile Põhja prokuratuuri kirja kaebuse menetlusse võtmata jätmise kohta. Kuna seda võimalust ei leia (allpool väljavõte), siis formuleerin küsimuse vabas vormis-kas Harju Maakohus võtab menetlusse tsiviilasja, milleks oleks hagi Tsehhi Vabariigis registreeritud ettevõtte vastu? "Prokurör ei nõustu kaebuses väljendatud seisukohaga selles, et uurimisasutus ei saanud aru, kelle suhtes omab kuriteokaebuse esitaja pretensioone. See , et võimaliku tsiviilvaidluse lahendamise kohaks toodi Harju Maakohut, on täiesti vaadeldav ühe tsiviilvaidluse lahendamise variandina."

Harju Maakohus võib võtta menetlusse hagi Tšehhi Vabariigis registreeritud ettevõtja vastu, juhul kui kohtualluvus eesti kohtule on reguleeritud välislepingu, Euroopa Liidu määruse või TsKS sätetega. Kui üldsätete alusel ei ole kohtualluvust eesti kohtule, võib kohus võtta hagi menetlusse, juhul kui hageja on Eesti kodanik või elanik ning tal ei ole võimalust oma õigusi Tsehhi Vabariigi kohtus kaitsta või kui hagiasi/nõuded on tihedalt Eestiga seotud või hagejalt ei saa oodata oma nõuete kaitsmist välisriigis. Asjakohased on tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätted - §-d 9, 72 ja 86, millisteni jõuate Riigi Teataja veebi kaudu.

Vastatud:
15.04.2026

kohtusse pöördumine

kohtusse pöördumine

Kohtumenetlus

Tere. Seoses pärandusmenetlusega palun abi kadunud isiku surnuks tunnistamisega. Millisel dokumendiblanketil pean Maakohtule taotluse esitama, kust leian tasutava riigilõivu summa? Notari juures ilmnes, et olen kaaspärija koos oma vanaisaga, kes jäi perekonna suulise info järgi kadunuks sõja ajal.

Eraldi blanketti selleks ei ole. Saate esitada vabas vormis avalduse isiku surnuks tunnistamiseks Harju Maakohtusse. Riigilõiv on 10 eurot. Avalduses peavad sisalduma teie, kui avaldaja andmed (nimi, isikukood, kontaktandmed) ning kadunud isiku andmed (nimi, sünniaeg või -aasta, viimane teadaolev elukoht, orienteeruv kadumisaeg ja koht) ning põhjendus, et miks on vajalik isiku surnuks tunnistamine (nt seoses pärimismenetlusega). Avalduse saate edastada kohtule läbi e-toimiku https://etoimik.rik.ee/ või postiga või ise kohtumajja viies (Harju Maakohtu kontaktid leiad siit https://www.kohus.ee/kohtute-kontaktid/maakohtud/harju-maakohus).

Vastatud:
14.04.2026

Advokaadi otsing

Advokaadi otsing

Kohtumenetlus

Kas leidub sellist advokaati Haapsalus , kes tegeleks korraga suhtluskorraldusega ja majandus kiusuga?

Haapsalus on ainult üks advokaat: Peep Rajavere. Büroo asub aadressil Karja 20 Haapsalu. E-post on [email protected] ja telefon on 5283882

Vastatud:
26.02.2026

Jõustunud lahendi vaidlustamine, maksegraafik täitemenetluses

Jõustunud lahendi vaidlustamine, maksegraafik täitemenetluses

Maksekäsu kiirmenetlus
Kohtumenetlus
Täitemenetlus

Küsimus puudutab täitemenetlust ja selleni viinud tsiviilasja. Minu küsimused: 1. Kas juba jõustunud maksekäsumenetluses jõustunud otsust on võimalik vaidlustada, kui on selgunud, et see on oluliselt võlglase huve kahjustanud, nõude on suurelt "õhku täis"? 2. Võlglane on täiturile teinud ettepaneku, et tasub nõuet 100.00 EUR ulatuses kalendrikuus. Minule teadaolevalt seda ettepanekut sissenõudjale ei edastatud. Vastati, et võite tasuda 100.00 EUR kuus, seejuures mingit allkirjastatud maksegraafikut ei sõlmitud. Sissenõudja nõuab aga sootuks teises suurusjärgus makseid, mis ei ole võlgnikule jõukohased. Nende tasumata jätmisel ähvardab sissenõudja võlaandmeid sots.meedias avaldada jpm. Kas kohtutäituril on kohustus minu ettepanek sissenõudjale edastada ja eeldusel, et see on sissenõudjale aktsepteeritav, sõlmida vastav kirjalik ja allkirjastatud kokkulepe? 3. Kas on mingi seadus, mis annab võlgnikule õiguse "nõuda" jõukohase maksegraafiku sõlmimist? Tänan!


1. Üldiselt jõustunud kohtulahendit (hagi või hagita menetluses) vaidlustada ei ole võimalik ning see kuulub täitmisele. Üksikutel juhtudel (nt tähtaja ennistamisega, teistmine). Aga küsimuste jätkuvusest võib aru saada, et tegemist on täitemenetlusega. Siis võib abiks olla ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamine (TMS § 221) hagi korras. Samuti võib kaalduda pankrotiavalduse esitamist ja loota haldurile, kes põhjendab nõude ebaseaduslikkust.
2. Menetlusosalisel on võimalik pärida, kas makseettepaneku küsimus on edastatud sissenõudjale. Kohtutäitur peab vastama menetlusosalise päringutele võimalikult kiiresti, aga mitte hiljem kui 30p jooksul (teatavatel juhtudel 2 kuud). Küll aga peab arvestama asjaoluga, et täitementlus üldiselt on sissenõudja menetlus ning tema tahtest lähtuv nõnda, et võlgniku õigusi ei rikutaks. Võlgniku õiguse rikkumiseks paraku ei ole tema soovi mittearvestamine. Kohtutäitur peab lähtuma sissenõudja loast maksegraafiku sõlmimisel ega või ise otsustada (sissenõudja nõusolekuta) makseraafiku sõlmimist.
3. Võlgniku õigust maksegraafiku sõlmimisest keeldumisel toetab Täitemenetluse seadustiku § 45, mille kohaselt tekib võlgnikul (nt sissenõudja poolsel maksegraafiku sõlmimise keeldumisel) õigus kohtu kaudu ajatada nõude tasumist kui menetluse jätkamine on ebaõiglane.

 

Vastatud:
25.02.2026