Tere! Mõned aastad (ca 2-3.a) tagasi sai võetud laene. Hetkeseks on probleem tekkinud kuna ei ole olnud võimalust tagasi neid maksta. Sai mitmeid laene võetud. Käesolevaks hetkeks on minu pangakonto arestinud kohtutäitur, kellega ma ka koostööd teen ning tema kaudu laenude maksmine edeneb hästi. Nüüdseks olen saanud uue nõude koos kohtukutsega, mille sisuga tutvudes ma nõustun - kas peaksin kohtuga suhtlema, et olen tutvunud toimikuga ning nõustun, et kohtusse minema ei peaks või kuidas selline asi toimib, sest pangakonto on arestitud ning igakuisest palgast arvestatakse laenude tagasimakseks vajalik summa. Aitäh!

Kohtumenetluses on alati soovitatav osaleda. Kuna kirjutate, et olete võtnud palju laene, võib olla võimalik, et Teile nii palju laene anda ei oleks tohtinudki ja laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid, mis omakorda võib viia Teie kohustuse olulise vähenemiseni. Minu soovitus on kohtumenetluses osaleda ja oma seisukoht kohtule esitada. Sealjuures kirjeldada laenu saamise protsessi, milline oli sel ajal teie varanduslik seisund, kas Teil oli ülalpeetavaid ja muid asjaolusid, mis võiksid olla nõude hindamise seisukohalt olulised.

Kui isik (varasemalt karistamata) läheb kokkuleppemenetlusse KarS § 184, aga prokurör ei ole välja toonud kergendavaid asjaolusid, kas süüdistaval on võimalus neid kohtunikule edastada? Samuti narkootilise aine tugevus. Kes ja kuidas määratab kas aine on pehme või tugev, antud juhul amfetamiin?

Kokkuleppemenetlus on kriminaalmenetluse lihtmenetluse liik, kus süüdimõistva kohtuotsuse tegemise aluseks on süüdistatava ja prokuratuuri vahel sõlmitud kokkulepe. Selles kirjeldatakse toime pandud tegu ja lepitakse kokku karistus. Kokkuleppemenetlus ei ole võimalik kõigi süütegude puhul ning selle kasutamine ei ole võimalik, kui sellega ei nõustu kannatanu. Kohus kontrollib nii kriminaaltoimikut kui ka sõlmitud kokkulepet sisuliselt, andes hinnangu sellele, kas kokkuleppe sõlmimine oli lubatav, kas süüdistatav on kokkuleppe vabatahtlikult sõlminud, kas kokkuleppes kirjeldatud tegu on kuritegu, kas selle teo toimepanemine on tõendatud ning kas kokku lepitud karistus on lubatav ja kohane. Kokkuleppega nõustumise korral teeb kohus kokkuleppel põhineva süüdimõistva kohtuotsuse. Kokkuleppega mitte nõustumisel saadab kohus asja kriminaalmenetluse jätkamiseks prokuratuurile tagasi või lõpetab menetluse, kui selleks esineb seadusest tulenev alus

Tere Kas selline pärimisega seotud kohtumäärus on pädev, kui avaldaja nime taga on täiesti vale ja võõrale inimesele kuuluv isikukood? Määruses on avaldaja nimi, vale isikukood ja sellele valele isikukoodile järgneb sulgudesse pandult avaldaja õige isikukood? See on ju kohtudokumenti ja kuidas sai sattuda vale isikukood, sellise i.k. inimest ükski asjaosaline isegi ei tunne ja selles isikukoodid pole mitte et üks number valesti läinud, vaid kõik numbrid. Uurides selgus, et sellise isikukoodiga inimene on täitsa olemas, kuid võõras ega puutu mingilgi moel kohtuasjasse. Kas selline kohtumäärus on üldse pädev? Kahjuks manust siia panna ei saa, et sellist määrust näidata. 

Kui menetlusosalise isikuandmed on määruses eksituse tõttu valed, saab kohtu tähelepanu sellele juhtida ja kohus saab teha määruse kohtumääruses esinevate vigade parandamiseks. Loomulikult on vajalik, et määruse resolutsioon oleks täpne ja isikute andmed selles õiged. Vale isikukood iseenesest ei muuda aga määrust kehtetuks.

Mis erinevus on seadusel ja seadustikul? Kas Riigipiiri seadus ja Ehitusseadustik on samaväärsed?

Seadus on seaduse vormis kas riigikogu poolt riigikogu kodukorraga või rahvahääletusel seadusega kindlaks määratud korras vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud. Seadustik on seaduste kogu. Õigusteaduse mõistes on nii üks kui teine üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreeglite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt. Õigusjõult on seadus ja seadustik võrdsed.

Tere, kelle poole pöörduda v6i kuhu teha kaebus, kui: Varajagamisel enne varade jagamist vastaspool on osa varast varastanu ja ebaseaduslikult omastanud Vastaspoole advokaat on pettuses kaasaaitaja ja töötab riigiportaalis Vastaspool tegeleb pettusesysteemiga koos advokaadist 6ega täiesti ametlikult ja yritavad yhisvarasse kirjutada eba6iglaselt asju, mis tegelikult sinna ei kuulu Kas kohtus v6ib esindada enda sugulast(venda) advokaat, kes töötab riigiportaalis HUGO Kas teha avaldus politseisse ja v6i advokatuuri?

Saan küsimusest aru, et see puudutab abikaasade ühisvara jagamist kohtumenetluses. Kohus lahendab asja tuginedes tõenditele ja seaduse alusel. Abikaasade ühisvara moodustavad esemed, mis on soetatud abielu ajal, välja arvatud need esemed, mis on abikaasa lahusvara ja mis on olemas abielu lõppemise ajal. Ühisvara hulka ei saa kohtumenetluses "kirjutada" asju, mis sinna seaduse alusel ei kuulu. Varaese loetakse abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka. Ehk kogu vara, mis oli abikaasadel abielu lõppemise ajal, on abikaasade ühisvara seni kuni kumbki ei ole esitanud tõendit, mis tõendab varaeseme kuulumist lahusvara hulka. Seega on Teil võimalus ja õigus tõendada, et mõni asi, mis on ühisvara hulka "kirjutatud" on hoopis Teie lahusvara.

Kohtus esindamisel ei ole oluline mitte sugulus, vaid kas esindaja vastab hariduslikult seaduses sätestatud nõuetele. Keelatud ei ole esindada ema, isa, last, õde, venda või muud sugulast. Teie olukorras ei ole põhjust avalduse tegemiseks politseisse ega prokuratuuri vaid soovitan Teil leida ka endale pädev esindaja, kes aitaks Teil kohumenetlusest ja sellele seadusega kehtestatud nõuetest paremini aru saada ning ka Teile vajalikku juriidilist tuge pakkuda.

Kui hageja on teinud kohtule avalduse hagist loobumisele ja kinnisasjale hageja kasuks seatud kasutamise keelumärke eemaldamiseks/kustutamiseks, siis kes peab tegema taotluse kinnistuosakonnale, et keelumärge saaks eemaldatud?

Küsimusest võib mõista, et hageja taotlusel on seatud kinnisasjale hagi tagamise korras kohtumäärusega käsutamise keelumärge. Kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse.

Kes peab hagi tagamisest registripidajale teatama, sõltub hageja esitatud taotlusest. Kohus saadab määruse registripidajale üksnes hageja taotlusel. Kui sellist taotlust ei ole esitatud, tuleb keelumärke eemaldamisega tegeleda hagejal endal.

Tere, Palun abi. On olemas võlg korteriühistu eest, mis oli edastatud maksekäsu kiirmenetlusse. Peale makseettepaneku väljastamist korteriühistuga oli saavutatud kokkulepe ja tehtud graafik. Graafik oli kohtusse edastatud ja kohtu poolt oli väljastatud maksekäsk koos kirjaliku graafikuga. Peale seda on igakuiselt tasutud graafiku makse + igakuine uus arve. Minu teada, kui maksekäsk on tehtud kirjaliku graafikuga, siis sellest summast ei tohi enam viivist arvestada, kuid korteriühistu arve tuleb iga kuu uute viivistega suurest võlasummast, mis on kohtust läbi käinud. Kas korteriühistu puhul on see võimalik või ikkagi ei tohi selle summa pealt enam viivist arvestada just kirjaliku maksegraafiku korral maksekäsus.

Kui võlgnevust tasutakse kohtulahendi alusel, sõltub viiviste lisandumine sellest, kas kohtumääruses on Teid kohustatud tasuma ka jooksvat viivist. Kui määruse resolutsioonis puudub punkt jooksva viivise lisandumise kohta, viivist arvestada ei saa. Kui määruses on punkt, et välja on mõistetud jooksev viivis kuni kohustuse kohase täitmiseni, saab viivist arvestada määruses kirjas olevas viivisemääras.

Tere! Küsimus järgmine. Maakohus tegi motiveeritud kohtuotsuse, kuid vastaspool kaebas otsuse edasi ringkonnakohtusse, kes ei ole otsustanud menetlusse võtmist. Maakohtu otsus ei ole jõustunud, kuid kas jõustumata kohtuotsust tohib avalikustada kolmandatele osapooltele, kes kaudselt on asjaga seotud? Kas võin otsuse e-mailiga edastada või saab vastaspool mind kohtusse kaevata, kui otsuse edastan, enne kui see ei ole jõustunud? Või piisab sellest, et katan mingid osad kinni kohtuotsusest? Parimate soovidega

Jõustumata kohtuotsuse avaldamisega kolmandatele isikutele võidakse rikkuda isikuandmete kaitse sätteid. Kas see on lubatud konkreetsel juhul ja kas piisab otsuse osalisest katmisest, sõltub kohtumenetlusest (kas tsiviil- või kriminaalmenetlus, kriminaalmenetluse puhul võib lisanduda veel süütuse presumptsioon), selle kolmanda isiku õigustatud huvist otsuses sisalduva vastu, kohtulahendis näha olevatest andmetest ja muudest asjaoludest. 

Käimas on tsiviilasi ning läbitud on kohtu I astme menetlus. Hagejaid ning kostjaid oli mõlemaid mitu. Seejuures olid kostjatel erinevad esindajad. I astme otsus oli, et hagi ei rahuldatud ning kostjate menetluskulud jäid hagejate kanda. Üks hagejatest otsustas minna edasi apellastsioonimenetlusse, mis hetkel käib. Hagejate esindaja andis teada, et kui mitte edasi kaevanud hagejad (kelle hulgas ka mina olen) oma osa menetluskuludest teisele osapoolele ära tasuvad, on nende jaoks asi lõppenud. Samas ei õnnesunud selle kohta mingist teisest allikast kinnitust saada (ka kohtust tuli mitte midagi ütlev vastus) aga võtsime selle teadmiseks, et nii on. Tekkis kaks probleemi: 1. ühelt kostjate esindajalt saime pangarekvisiidid kätte, teistelt mitte. 2. E-toimikus oli menetluse seisund väga pikalt "jõustumise ootel". Kohtust tuli info ""jõustumise ootel" tähendab seda, et maakohtu kohtuotsus ei ole jõustunud, sest menetlus jätkub ringkonnakohtus." Seega jäid menetluskulud tasumata, et oodata ära jõustumine. Aasta läks mööda, apellatsioonimenetlus veel käib aga nüüd on I astme menetluse staatus muutunud - "lõpplahend kuulutatud". Ja nüüd küsimused. 1. Kuidas peaks teiselt osapoolelt pangarekvisiidid kätte saama kui neid ei anta? Kelle vastustutus selle info edastamine üldse on? Kas maksev pool peab vaeva nägema, et info kätte saada või peab teine veenduma, et maksja andmed kätte saab? 2. Kuidas käib tõestamine, et makse on tehtud? Puhtalt pangaväljavõtte alusel? Oleksin oodanud, et riik on siin kuidagi "vahemeheks". 3. Kas on olemas ka menetluse seisund "jõustunud"? Või ongi "lõpplahend kuulutatud" viimane staatus ning tuleks juba maksta, sest lahendis olev viivis hakkas jooksma (ei tea millal, sest mingit teadet selle muutuse kohta ei saadetud)? 4. Kui maksjaid on mitu, kas see tuleks teha ühe maksena? Kui ei, siis kas vastutus makse toimumise osas ühine? Või vaadatakse proportsionaalselt, kes on oma osa tasunud ja kes mitte?

Kui kohus on otsuse teinud aga edasikaebe tähtaeg ei ole saabunud, on menetluse seisund e-toimikus "jõustumise ootel". Kui kaevatakse edasi ja järgmine kohtuaste asja menetleb, on seisundiks "lõpplahend kuulutatud" ja kui järgmise astme kohus on lahendi teinud ja ka selle lahendi edasikaebe aeg on möödunud ilma et lahendit edasi kaevati, märgitakse seisundiks "lõpplahend jõustunud". Kui Teie olete menetluskulude tasumiseks pangarekvisiite küsinud, aga neid ei ole antud, on vastuvõtja sattunud vastuvõtuviivitusse ja kohustuse täitmata jätmise eest Teie ei vastuta. Tasumist tõendab kohustuse vabatahtliku täitmise vaidluse korral maksekorralduse koopia, riik asub vahemeheks kui otsus on jõustunud või osaliselt jõustunud (menetluskulude tasumise osas) ja kohustatud isik ei ole kohustust vabatahtlikult täitnud ning tasumist nõudma õigustatud isik on pöördunud nõude sundtäitmiseks kohtutäituri poole. Siis aga lisanduvad juba ka kohtutäituri tasud. Kui maksjaid on mitu, on kohtulahendis tavapäraselt märgitud kas menetluskulud tuleb tasuda maksjatel solidaarselt või igal konkreetne summa. Selles osas soovitan juhinduda kohtulahendist.

Tere, olen jõudnud enda pankrotimenetluses ning seal on sätted ajutise halduri tasu maksmise osas ja ma ei ole päris kindel milline osa sealt minu kanda jääb kuna välja tood mõningad erinevad summad, eeldan, et kogu summa ~700EUR, aga tahaksin veendunud olla. Kopeerin sätted. Kuigi see on tasutud riigi eelarvest siis ma eeldan siiski, et pean selle siiski tasuma kuna ka oli jäetud arve.nr advokaadibüroo nimele. Tänan abi eest. 5. Määrata M P ajutise pankrotihalduri töötasuks 752,10 eurot, lisaks käibemaks. 5.1. Tasuda riigi eelarvest M P ajutisele pankrotihaldurile  töötasu hüvituseks 396 eurot, millele lisandub käibemaks. 5.2. Ajutise pankrotihalduri tasu 356,10 eurot, millele lisandub käibemaks, mõista välja M P pankrotivara arvelt.

Küsimuse püstitusest ja selles avaldatud informatsiooni põhjal saab asuda seisukohale, et kogu tasu on 752,10 eurot, millest 396 eurot makstakse riigieelarvest ja 356,10 Teie pankrotivarast.