Küsimus selline, et hagi elatise väljamõistmiseks on esitatud e-toimiku keskkonnas ning hagi võetud ka menetlusse. Samuti edastatud menetlusse võtmise määrus laste isale, kelle vastu hagi esitati. Laste isa aga väldib kohtudokumentide avamist. Kui kaua see protsess sellisel juhul aega võtab ning mida tehakse siis kui ta jätkuvalt keeldub neid vastu võtmast?

Kohtul on menetlusdokumentide kättetoimetamiseks mitmeid viise. Kui kättetoimetamine e-toimiku või e-kirja teel ei õnnestu võib kohus kasutada ka teisi kuni avalikult teatavaks tegemiseni. Kui kaua selline protsess aega võtab, ei ole paraku võimalik ette näha.

Kui kriminaalasi on lõpetatud kohtueelse menetluse staadiumis KrMS § 202 lg 7 ja 206 alusel ning puudub ka süüdistusakt vaid määrati üldkasulik töö (tegemist oli KarS § 349-§ 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteoga). Kas saab sellisel juhul öelda, et isik oli karistatud kuriteo eest?

Kui kriminaalasi on lõpetatud põhjusel, et isiku süü ei ole suur ja määratud on üldkasulik töö, on tegemist siiski karistusega karistusseadustiku mõttes. Karistus puuduks, kui menetlus oleks lõpetatud KrMS § 200 alusel kriminaalmenetlust välistava asjaolu ilmnemisel. 

Tere tekkis küsimus et kui kohus on otsustanud et süüdlane peab maksma kahjunõude ja seda mitmele firmale ja minule kui eraisikule ning on määranud teatud perioodi mille jooksul peab nõue olema rahuldatud firmade puhul aga seda perioodi pole määratud minu nõudele,kas siis see tähendab seda et ma võin oma kahjunõuet ootama jäädagi nii kaua kuni inimese surmani või kehtib ka minu puhul mingi periood mille ajal ta peaks mulle kahjunõude tasuma?

Kui kohus on otsustanud, et kahju tuleb hüvitada ent ei ole määranud kahju hüvitamiseks tähtaega, muutub nõue sissenõutavaks kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast. Kui selleks ajaks ei ole nõuet rahuldatud, on Teil õigus algatada võlgniku suhtes täitemenetlus.

Soovitan siiski lugeda veelkord kohtulahendi resolutsiooni, milles on kirjas mida, kellele ja mis tingimustel on välja mõistetud.

Tere, palun, kas on mingit sätet, mis reguleeriks võlanõude ja selle sissenõudmise kulude proportsiooni? Näiteks, kui võla suurus on 30EUR, siis kas on põhimõtteliselt seaduslik, et võlgnik peab lõpuks tasuma 500EUR? Tegemist on europargi parkimistasuga, mis õigel ajal (2020) tasumata jäi, kuid 2022.a. kevadel esiatati Efta Legali kaudu uuesti. Nõude suurus oli aga ebamäärane ja selle täpsustamise asemel esitati maksekäsk. Maksekäsu, kus esmakordselt nõude suurus fikseeriti (30+40sissenõudmiskulu), kuid võlgnikule juba lisandus 60EUR kohtu lõivu, võlgnik lükkas tagasi määruskaebusega. Efta Legal kaebas nõude edasi kohtusse, kes otsustas europargi kasuks, ja võlgnikule välja maksta EL menetluskulud 330EUR.

Võla ja sissenõudmiskulude proportsiooni on võimalik mõjutada kuni kohtumenetluse lõpuni. Teie kirjelduse kohaselt on kohus praeguseks juba otsuse teinud. Kohtu otsus on täitmiseks. Kui kohus on mõistnud välja teise poole menetluskulud, tuleb tasuda ka need sõltumata menetluskulude ja nõude proportsioonist.

Tere! Küsimus, kui võlg on antud kohtusse ja mitmeid kuid on vaikus, vastuväide sai esitatud ja nüüd on mitmeid kuid vaikus, kuid nüüd äkki on nõue sissenõudja poolt edastatud äkki inkassosse, kas see on seadusega kooskõlas või mida nüüd inkassoga peale hakkata?

Soovitan inkassoettevõttele vastata, et nõue on ebaselge ja selle suhtes on pooleli kohtumenetlus ning keeldute tasumast enne kohtu lõpplahendi jõustumist. Edasi võite inkassofirmat lihtsalt ignoreerida. Kohus võib vahel kesta kaua (sõltuvalt näiteks kohtu töökoormusest) ja kohtumenetluse ajal ei pea tasuma nõuet, mis on kohtus vaidlustatud ja mille suhtes kohus veel lahendit teinud ei ole.

Tere! Millised reeglid kehtivad Eesti Vabariigi kohtutes jõustunud kohuotsuste avalikustamisel meedias? Kas on lubatud avaldada hagejate ja kostajate ning nende õiguslike esindajate nimesid? Kas on lubatud avaldada otsuse teinud kohtunike nimesid? Kas on lubatud avaldada kohtuotsuse teksti osaliselt või täismahus? Lugupidamisega, 

Kui tegemist on avalike andmetega avalikult veebilehelt (näiteks Riigi Teataja), võib ajakirjandus andmeid kasutada. Kas andmed on avalikud, sõltub nii menetluse- kui menetlusosaliste liigist.

Isiku taotlusel või kohtu algatusel võidakse tsiviil- või halduskohtumenetluses tehtud lahendis asendada isiku nimi initsiaalidega ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Samuti võidakse avaldada ainult otsuse resolutsioon või ei avalikustata otsust, kui otsus sisaldab eriliiki isikuandmeid ja kui otsuse isikuandmetega avalikustamine võib oluliselt kahjustada isiku eraelu puutumatust.

Kriminaal- ja väärteoasjades avaldatud kohtulahendis avalikustatakse süüdistatava nimi ja isikukood, isikukoodi puudumisel sünniaeg. Alaealise süüdistatava nimi ja isikukood või sünniaeg asendatakse initsiaalide või tähemärgiga, välja arvatud juhul, kui avaldatav jõustunud kohtulahend on vähemalt kolmas, milles alaealine on kuriteos süüdi tunnistatud. Teiste isikute nimed ja muud isikuandmed asendab kohus initsiaalide või tähemärgiga. Kui kohtulahend sisaldab eriliiki isikuandmeid või muid tundlikke isikuandmeid ning kohtulahend võimaldab isiku tuvastamist ka vaatamata sellele, et nimed ja muud isikuandmed on varjatud, võib kohus avalikustada ka ainult kriminaal- või väärteoasjas tehtud lahendi sissejuhatuse ja resolutiiv- või lõpposa.

Isikul on õigus taotleda seaduses ettenähtud korras oma isikuandmete avalikustamise lõpetamist ka avalikustatud lahendis.

Tere! Kohus tegi otsuse elatise maksmiseks, kui kostja pole e-toimikus dokumenti vastu võtnud, siis kas otsus on ikkagi juba kehtiv ja kuulub kohesele täitmisele? Kui kaua on kostjal aega nö viivitada dokumendi vastuvõtmisega? Mis aja möödudes alates kohtuotsusest võib kohtutäituri poole pöörduda juhul kui elatist endiselt ei maksta?

Kui kohus on otsuse teinud, toimetab ta selle mentlusosalistele kätte. Kätte toimetamiseks on seadusandja näinud ette erinevaid viise ja e-toimiku vahendusel on vaid üks nendest. Seega ei välista asjaolu, et otsust pole e-toimikus vastu võetud olukorda, kus otsus on tegelikult kätte toimetatud. Kui otsus on siiski kätte toimetatud, hakkab kulgema apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg. Maakohtu otsus jõustub üldiselt, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud.

Sundtäita saab siiski vaid jõustunud kohtuotsust, välja arvatud juhul kui otsus kuulub viivitamatule täitmisele. Kohus tunnistab otsuse viivitamata täidetavaks otsuses endas või määrusega, seega tuleb Teil lugeda tehtud otsust tähelepanelikult ja kui otsus ei ole viivitamatult täidetav, varuda kannatust, et kohus saaks otsuse kätte toimetada, misjärel saab otsus ka jõustuda.

Tere! Kas hagiavaldusse peab lisaks põhi- ja kõrvalnõudele märkima ka juba menetlusega seotud teadaolevad kulud (riigilõiv, õigusabi, jne) või tehakse menetluskuludest kokkuvõte alles menetluse lõppedes ning sellekohast märget hagiavaldusse märkida pole vaja isegi stiilis "soovime menetlusega seotud kulude hüvitamist kostja poolt"? Ette tänades, 

Menetluskulude suurust on hagiavalduses ennatlik märkida, kuivõrd nende suurus ei ole siis veel teada. Menetluskulude suurus määratakse üldjuhul kindlaks menetluse lõpus ja selleks esitavad menetlusosalised menetluskulude nimekirja.

Küll on asjakohane hagiavaldusse kirjutada taotlus menetluskulude jaotamise kohta. Näiteks "Kõik menetluskulud palun jätta kostja kanda"

Esitasin hagiavalduse. Kostja vastas hagiavaldusele omapoolse nõudega. Hagijana esitasin omapoolse seisukoha kostja nõudele. Nüüd on 2 kuud vaikust olnud. Mis selle hagiga edasi toimub? Millal kohtunik sellega tegelema hakkab? Millal istung toimub?

Menetlus algab hagiavalduse esitamise ja selle menetlusse võtmise määrusega. Seejärel on kostjal võimalik esitada vastuväited ja vajadusel vastuhagi. Edasi annab kohus taas tähtaja vastamiseks ja vajadusel ka vastusele vastamiseks. Selline dokumentide vaheldumisi esitamine kestab kuni kohus on valmis asja lahendama. Kui kohus peab vajalikuks või menetlusosalised on seda taotlenud, võib kohus kutsuda pooled asja lahendamiseks ka kohtuistungile. Millal kohus oma toimingud teeb, ei ole seadusega kindlaks määratud. Menetlemise kiirus sõltub muuhulgas kohtute töökoormusest. Suvine menetluse aeglustumine võib olla tingitud ka asjaolust, et on puhkusteperiood ja asja menetlev kohtunik viibib puhkusel.

Tere. Sooviks infot oma õiguste kohta. Nimelt, sain kohtu kutse vana töökaaslase ning firma töölepingu lõpetamise asjus.Ehk pean minema tunnistajaks. Millised on minu õigused ja kohustused tunnistajana? Töölepingu lõpetas töökaaslane päevapealt(1,5a tagasi), kuna osad töölised ( kaasa arvatud mina), käisime Covid positiivsena , ülemuse nõudmisel tööl, õhtusel ajal( ilma teiste töölistega kokku puutumata) ning ülemusele meeldib kasutada vaimset vägivalda( sõimates ning halvustades töötajaid).Aga selle kohast avaldust ülemuse vastu pole keegi teinud. Kas tunnistust andes( ausalt ja tõtt rääkides) , võidakse seda ütlust kasutada minu vastu või kahjuks? Ette tänades, 

Tunnistaja on kohustatud rääkima tõtt ja üldjuhul andma ütlusi. Erandina võib tunnistaja keelduda ütluste andmisest, kui ta on süüdistatava perekonnaliige või lähisugulane või kui antavad ütlused võivad kuriteo või väärteo toimepanemises süüstada teda ennast või tema pereliiget või lähisugulast. Samuti juhul, kui tunnistajal on saladuse hoidmise kohustus tulenevalt tema kutsetegevusest (nt arst, vaimulik, notar) või seadusest (nt riigisaladus). Kohus peab tunnistajale enne ütluste andmise alustamist tema õigusi ja kohustusi selgitama.

Valeütluste eest võib kohus tunnistajat karistada.