Millised on kaasomaniku õigused täitemenetluse raames korraldatava enampakkumise suhtes? Kas kaasomanikul on võimalus teise kaasomaniku võlad ise tasuda ja seeläbi vältida teise kaasomaniku 1/2 mõttelise osa enampakkumisel müüki? Juhul kui selline võimalus on olemas, kas kohtutäitur on kohustatud sellisest õigusest kaasomanikku teavitama?

Täitemenetluses ei saa kasutada kaasomaniku ostueesõigust. Kui võlgniku vara müüakse elektroonilisel enampakkumisel, on siiski võlgnikul õigus sissenõudja nõue rahuldada enne elektrooniliselt toimuva enampakkumise lõppemist. Kui võlgnik või kolmas isik tasub kohtutäiturile raha, mis on vajalik sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, tühistab kohtutäitur viivitamata oksjonikeskkonnas toimuva enampakkumise ning teavitab enampakkumisel osalejaid enampakkumise lõppemisest. Sellisel juhul jääb omanikuks ikka endine omanik, kes oli täitemenetluses võlgnik. Kohtutäituril sellisest võimalusest teatamise kohustust ei ole, kuivõrd see võimalus ei puuduta vaid kaasomanikku vaid tasuda võib kestahes kolmas isik võlgniku eest.

Tere, Täitmisteade on sisseantud kohtutäiturile.Pean edastama avalduse koos kogu oma informatsiooniga.Hetkel on küsimus selles mis on minu õigused sissemakse tegemisel sest mul on sellega järgnev probleem.Olen töötajana arvel,kuid tööd pole hetkel ning sellepärast istun kodus ja pole ka töötasu.Tean et on võimalus ka arestida vara,kuid mul ei ole ei kinnisvara,ega midagi sellist väärtuslikku.Esimese sissemakse tahetakse et teeksin 05.06.2023.Ise töötan muidu soomes ja sissemakse võimalus oleks ca 1000 eurot kuid kuna tööd ega töötasu ei ole siis ei tea mis peale hakata. Lugupidamisega, 

Kui Te olete teate juba saanud ja on võimalik maksta, soovitan vabatahtlikuks täitmiseks antud aja jooksul võlgnevus ära tasuda. Kui see ei ole võimalik, seab kohtutäitur aresti Teie pangakontodele, varale ja saadab tööandjale arestimisakti töötasu arestimise kohta.  Kohtutäiturile informatsiooni saatmine oma varade, ülalpeetavate ja sissetulekute ning pangakontode kohta on oluline selleks, et kohtutäitur saaks arestimisel arvestada arestimisele mittekuuluvate sissetulekutega ja jätta Teile vabaks kasutamiseks alles raha ulatuses, mis seaduse alusel arestimisele ei kuulu.

Tere! Korter ühe omanik Algis elab korter kahes. Korter kahe 1/2 omanik Andro elab korter ühes. See 1/2 osa on arestitud ja läheb oksjonile. Korter kahe teine 1/2 on omaniku surma tõttu pärandamisel. Elame juba aastaid sedasi, korterid vahetuses. Algis on korter kahe ja korter viie (oma teise korteri) omavahel kokku ehitanud. Kas ja kuidas oleks võimalik korterid 1 ja 2 ümber vahetada/kirjutada?

Tere,mul on tsiviilasi,kus pean maksma iga kuu 78€.Praegu pole seda võimalust olnud sest pole tööd ja töötasu millest maksta.Sain nüüd kirja et edasi hakkab tegelema kohtutäitur.Mis on mu edasised võimalused.Tean et läheb arvesse vara,kuid pole korterit ega midagi väärtuslikku.Samas pole ka tööotsa hetkel sest olen teadlik et pangakontolt hakkab maha minema summa mille pean maksma.

Täitemenetlus algab sellega, et kohtutäitur toimetab võlgnikule kätte täitmisteate. Kui võlgnik maksab raha ära enne vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist, siis peab ta maksma üksnes täitemenetluse alustamise tasu. Juhul, kui nõuet ei tasuta vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul, siis edastab kohtutäitur arestimisakti krediidiasutusse ja tööandjale ning muudele isikutele, kellelt võlgnik võib sissetulekut saada (Pensioniamet, Töötukassa jne) ja nõude summale lisanduvad veel kohtutäituri tasud. Kohtutäitur võib arestida võlgniku alampalga ja sellest väiksema suurusega sissetulekust kuni 20% kuus, kui võlgniku muust varast ei piisa sissenõudja nõuete rahuldamiseks.

Kehtiva seaduse järgi aegub nõue, mille sissenõudmiseks on alustatud täitemenetlus, 10 aastat arvates täitemenetluse alustamisest.

Tere Mul on konto arestitud ja vabaks on jäetud 1,88 miinimumpalka. Tööl ma käia ei saa, kuna kasvatan sügava puudega last. Nüüd aga laekus tagantjärele jaanuari ja veebruari peretoetuste vahe. Kohtutäitur võttis sealt osa ära kuna see ületas limiiti. Tegin kohe samal päeval avalduse koos kontoväljavõttega . Sain nüüd aga vastuse,et tema mulle raha tagasi ei kanna kuna see ületab arestivaba summat. Kas kohtutäituril on õigus minu lasterahasi puutuda? Kohtutäituri nimeks

Abielu ajal sain mina pärandvara(maja),nüüd mehel võlad ja probleemid.Kas kohtul on õigus mulle kuuluvat pärandit arestida,kuna oleme abielus.

Sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Võlgnikuks mitteolevat abikaasat teavitatakse nimetatud vara arestimisest ja selgitatakse vastuväite esitamise võimalust. Peale teavituse saamist tuleb kindlasti esitada vastuväide.

Lisaks on tõenäoliselt tegemist olukorraga, kus kinnisasi ei kuulugi ühisvara koosseisu vaatamata sellele, et on omandatud abielu ajal. Tasuta käsutuse teel (kinkeleping, pärimine) saadu on selle abikaasa lahusvara, kellele käsutustehing on tehtud.

Tsiviilasjas on nõue aegunud ja tegemist on solidaarvõlaga. Kohtutäitur on alustanud menetlust mõlema solidaarvõlgniku suhtes, seega on menetluses kaks eraldi täiteasja. Üks solidaarvõlgnikest esitas aegumisavalduse. Avalduse esitamisel tuleb võlgnikul maksta tasu avalduse läbivaatamise eest kohtutäituri seaduse § 41'1 lõikes 1 sätestatud määras. Üks solidaarvõlgnikest tegi seda. Kohtutäitur vaatas avalduse läbi ja lõpetas ühe solidaarvõlgniku suhtes täitemenetluse seoses aegumisega. Teine solidaarvõlgnik ei ole avaldust esitanud. Kas sellisel juhul peab kohtutäitur jätkama täitemenetlust teise solidaarvõlgniku suhtes ?

 Asjaolud, mis mõjutavad solidaarvõlgnike vastutust, eelkõige aegumise vastuväide, kehtivad üksnes selle solidaarvõlgniku suhtes, keda need puudutavad. Seega tuleb aegumise vastuväide esitada igal võlgnikul eraldi.