täitemenetluse aegumistähtaeg 10 aastat, saates avalduse kohtutäiturile, kas KT l on võimalik täitemenetlus lõpetada kui juba on makstud 10 aastat. Arvestades et algset nõudjat ei ole enam ja igakuine makse suurus on vaid 50 eurot, aastal 2019 oli jääk 38 t. Tegu oli väikelaenuga ( summa oli korduvalt väiksem) ja hapuksläinud maksete tõttu tuli loovutada korter pangale. Sellega tegeles teine KT. Siis ilmus teine KT ja esitas nõude pangalt mida tänaseks ei eksisteeri enam. Põhiküsimus. Kas tänaseks ( 10 a hiljem ) on lootust alustada TM lõpetamisega, saates avalduse. Selliste igakuistemaksete juures ei lõppe TM lähima 30 aastaga. Samas peaks olema võimalus avalduse alusel lasta vabastada konto arestist, saades seaduses ettenähtud summa ulatuses teha makseid ja väljavõtta raha.

Täitedokumendi üldine aegumistähtaeg on tõesti 10a. Kuigi ka siin on teatavad erisused. Näiteks kriminaalmenetluses tehtud tsiviilhagi lahend aegub 20a pärast. Samuti aeguvad ajatamise lahendid (nt kohtulikud kompromissid) osamaksete järgi kolme aasta möödudes iga üksikut kohustust arvestades. Ja elatisraha igakuulised maksed aeguvad 10a möödudes iga makse puhul. Samuti peaksite arvestama, et 10 aastane aegumistähtaeg hakkab kulgema täitmisele esitamisest arvates. 
Kui leiate, et täitemenetlus on aegunud, siis peaksite esitama avalduse kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamiseks seoses aegumisega. Kohtutäitur küsib aegumisavalduse läbivaatamise eest tasu 15eur, millele lisandub käibemaks. Kui tasu ei maksta, võib kohtutäitur jätta avalduse läbivaatamata.
 

Tere Soovin täiendavalt küsida seoses kohtutäituri menetlusega järgmist. Palun selgitada, milline on hetkel kehtiv summa, mis peab võlgnikule igakuiselt kätte jääma ja mida kohtutäitur ei tohi arestida (nn arestitav miinimum / elatusmiinimum). Samuti palun täpsustada: • kas see summa sõltub minu sissetuleku liigist ja suurusest; • kas ja kuidas mõjutavad seda võimalikud ülalpeetavad; • millistel tingimustel võib kohtutäitur arestida suurema osa sissetulekust.

Hetkel kehtiva korra järgi peab igas kuus kätte jääma üks palga alammäär (886eur). Lisanduda võib iga ülalpeetav palga alammäära 1/3 osas (295,33eur). Kohtutäiturile peaks esitada dokumendid ülalpeetavate osas. Palga alammäär mis teile kätte peab jääma ei sõltu teie sissetulekust vaid Vabariigi Valitsuse otsusest palga alammäära kehtestamisel. Kuigi siin on erisused. Näiteks kui teie saadav tasu on iga kuu vaid 886eur, mis peaks teile kätte jääma, siis täitur võib arestida 20% palga alammäära ja arvestusliku elatusmiinimumi (345,80eur) vahest.

Tere, Mul on liisinguga soetatud sõiduk, mille puhul on jäänud tasuda veel viimane liisingumakse. Pärast selle tasumist oleks liising lõppenud. Olen sõiduki põhikasutaja ning lisaks on määratud ka teine kasutaja. Soovisin sõiduki pärast liisingu lõppemist vormistada kolmandale isikule, kuid see ei ole võimalik, kuna kohtutäitur on sõidukile aresti seadnud minu võlgnevuse tõttu. Palun selgitada: • kas ja millistel tingimustel on võimalik sellises olukorras sõiduk üle anda või võõrandada; • kuidas mõjutab arest liisingu viimase makse tasumist ja omandi üleminekut; • millised on võimalikud sammud aresti lõpetamiseks või erandite taotlemiseks; • kas ja kuidas oleks võimalik kokkulepe kohtutäituriga (nt maksegraafik), et sõidukiga edasi tegutseda. Soovin hinnangut minu olukorrale ning vajadusel edasist õiguslikku abi.

Käsutusõigust (nt müüa) saab sellisel juhul vaid kohtutäituri nõusolekul. Tuleb kokku leppida. Liisinglepingu tingimused teile kui kasutajale väljaostumaksumuse tasumiseks sõltub suuresti lepingu tingimustest. Üldiselt ei tohiks teie võlgnevused kolmandate isikute ees olla segavaks liisingu viimase makse teostamisele ja selle kaudu omandi eelisostu õiguse kasutamiseks. Sõltuvalt võlgnevuse suurusest kaalub kohtutäitur ka maksegraafiku sõlmimist. Kui teie võlgnevus on suurem auto väärtusest võib tulla kõne alla osamakse+ igakuine tasu. Kui teie võlgnevus on väiksem kui auto väärtus siis ilmselt maksegraafikut kohtutäitur ei tee. Lõpliku otsuse kujundab kohtutäitur.

isa surnud 15.09.2025. kas kohtutäitur saab arestida minu võlg. korter isa nimel. keegi ei ole pärimismenetlust algatud. Ma soovin emale anda kõik isa asjad.

Juhul kui te pärimisõigusest teada saamisest 3 kuu jooksul ei loobu pärandist, siis te olete pärija. Kui väljastatakse pärimistunnistus, kus on nimetatud teid pärijaks ning kui teil on võlg, siis kohtutäitur võib arestida teile kuuluva mõttelist osa pärandvara ühisusest ning võõrandada teile kuuluva pärandvara ühisuse osa. 

Tere! Selline küsimus, kas täitur tohib arestida EU-liidu poolt saadud ettevõtte toetuse? Parimat.

Üldiselt võib kohtutäitur pöörata nõuet võlgniku varale või õigusele või hüvele, mis on rahaliselt hinnatav. Erisuseks on vaid üksikud välistatavused, mis on reastatud Täitemenetluse seadustiku §-s 66 ja §-s 132. Etteruttavalt märgime, et viidatud sätetes ei ole kohtutäituri keeldu arestida Euroopa Liidu toetust. Riigikohus on ühes lahendis kajastanud Euroopa Liidu toetuse arestimist, vt lahend nr 3-2-1-134-12. Viidatud lahendi punktis 20 märgib kohus, et täitemenetluse seadustikust (eelkõige TMS §-st 131) ega muudest õigusaktidest, sh Euroopa Liidu õigusaktidest, ei tulene keeldu pöörata sissenõuet võlgniku saadud toetusele kui sissetulekutele.

on küsimus ühe nõude kohta mis mulle segaseks jääb,et kas selline nõue on õiguspärane(võlgnevus + lisanduv viivis põhisummalt 0,021918% päevas ja menetluskuludelt 0,0219% kuni nõude täieliku tasumiseni.võlgnevus on muidu 338eurot.see tekkis hiljuti kui vahetati täiturit.eelmisel täituril sellist teksti ei olnud et menetluskuludelt ja nii edasi viivist nõudis.

Kõrvalnõudeid (viivis, intress jne) saab nõuda kohtutäituri kaudu siis, kui täitedokumendis (nt kohtulahend, aga ka muud lahendid) on see resolutsioonis sõnaselgelt väljendatud.

2019. aastal määrati kohtuotsusega elatis kuni minu 21-aastaseks saamiseni tingimusel, et omandan haridust. Otsuses on märgitud, et elatis tuleb tasuda tagasiulatuvalt perioodi 07.11.2017–31.12.2017 eest ning alates 01.01.2018 kuni lapse 21-aastaseks saamiseni, milleks otsuses on märgitud 07.11.2021. 2025. aastal alustasin täitemenetlust, kuna elatist ei olnud vabatahtlikult tasutud mitte ühtegi senti. Täitemenetlus vaidlustati ning algatati täitemenetluse lubamatuks tunnistamise menetlus, mille käigus sooviti selgitada, kas ma täitsin õppimise tingimust. Tõendid said esitatud. Täitemenetlus hõlmab perioodi 07.11.2018 kuni 07.11.2021. Kohtumenetluse käigus avastasin, et algses kohtuotsuses on viga – tegelikult sain 21-aastaseks 07.11.2020, mitte 2021. Teavitasin vea avastamisest viivitamata nii kohtutäiturit kui ka esitasin kohtule taotluse kohtuotsuses ilmse vea parandamiseks. Minu küsimus on järgmine: kas asjaolu, et algses kohtuotsuses oli ekslikult märgitud vale kuupäev minu 21-aastaseks saamise kohta ning et praegu käib täitemenetluse lubamatuks tunnistamise menetlus, tähendab, et täitemenetlus võib lugeda lubamatuks ka juhul, kui nõude suurus uute korrektsete arvutuste kohaselt sisuliselt ei vähene? Ning vea kõrvaldamiseks olen ise sammud astunud?

Kohtulahendi ilmse ebatäpsuse eest teie ei vastuta. Olete teinud õigesti, kui pöördusite kohtusse ja palusite viga parandada. Kohus saab parandada arvutus- ja kirjavaead ja ilmsed ebatäpsused igal ajal.

Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine võib tulenevalt veast mõjutada täitemenetlust üksnes veast tuleneva nõuete suuruse osas. Muude nõuete osas, mis on väljaspool kohtulahendis märgitud viga, sundtäitmise lubamatuks tunnistamine ulatuda ei tohiks. 

Tere! Olen pensionäär ja minult iga kuu on arestitud ja arvestatakse maha pensionist 95.00 võlasumma. Kuid kohtutäitur arvestis ka minu pangaarvelduskontod, Seega iga raha mis laekub panka läheb kohtutäituri kontole. Seega kui pensionist läheb maha 95.00 minul peab jääma mingi raha elamiseks aga kuna arvelduskontod on arestitud siis kõik raha läheb kohtutäiturile. Kui õiguspärane see on? Kui pension on arestitud 95.00 kas kohtutäituril on õigus arestida ka minu pangakontod jättes mind ilma sissetulekuta?

Isegi kui kohtutäitur on arestinud pensioni, võib arestida ka muu vara (sh arvelduskontosid). Teil on õigus, et elamiseks peab raha jääma. Seaduse kohaselt on igakuuliseks kasutamiseks palga alammäär (886 eurot). Teie juhtumis on kaks olulist momenti. Esiteks võib arestida 20% teie pensionist ka juhul, kui pension ei küündi 886 euroni. Nimetatud võimalus kehtib juhul, kui pension on palga alammääras või alla selle (NB! Arestida ei või arvestuslikust elatusmiinimumist (345,81 eurot) igakuuliselt väiksemat summat)).

Panga arvelduskontodega seoses selgitame täiendavalt. Teatage oma kohtutäituri(te)le, millise panga arvelduskontole soovite palga alammäära. Kui teil on nõudeid erinevate kohtutäiturite juures, siis teatage kõikidele kohtutäituritele sama panga arvelduskonto number, et kõik kohtutäiturid jätaksid igakuuliselt kasutamiseks palga alammäära sellele arvelduskontole.
Lisaks märgime, et oma igakuist palga alammäära peate kasutama iga kuu ning see ei kandu järgnevasse kuusse.

Tere. Mul on selline probleem, et mul on mitu kohtutäiturit, üks kohtutäitur on arestunud minu töötasu tööandja juures tööandja kannab otse kohtutäiturile igakuiselt summa mis ületab miinimum palga siis teine kohtutäitur on arestinud minu pangakonto kolmas on arestinud tervisekassast tuleva töövõimetus toetuse jne... Kas selline asi on seaduslik? Eelmises töökohas oli nii, et sain teha tagasimakse graafiku kuna 1 kohtutäitur oli arestinud nii pangakonto kui ka tööandja juures töötasu sain ilusti oma võlga maksta graafiku alusel ja kohtutäitur sai ka minu oangas kasutatavat summat suurendada. Kuid mitme täituriga mul graafikuid sõlmida pole võimalik. Kas on mingeid võimalusi selle olukorra lahendamiseks?

Jah on. Kohtutäitur teavitab esimeses kirjas vabatahtlikust täitmise ajast. Tavaliselt tsiviilnõuete puhul on selleks 30 päeva. Samuti märgib samas kirjas kohtutäitur, et kui vabatahtliku tähtaja lõpuks nõuet rahuldatud ei ole, pööratakse sissenõue varale (arestitakse ja müüakse teie vallas ja kinnisvara). Varale sissenõude pööramine ei ole täitemenetluse eesmärk omaette, vaid vahend suunamaks võlgnikku tasumisele või kokkulepetele, mis võiks olla vastuvõetavad raha nõudjale.

Soovitan leida võimaluse osaliseks tasumiseks ka teistele kohtutäituritele. Selgitage tekkinud olukorda (et juba tasute kolme nõude eest, esitage vajadusel kinnituseks maksekorraldus tasumiste kohta) ja proovige leida tasumise võimalus oma sissetulekuid ja väljaminekuid arvestades.

Kui võlgnevusi on tekkinud palju, tekib ka palju segadust. Segadus võib tekitada tunde, et teile tehakse ülekohut. Tegelikkuses see nii ei ole. Kohtutäitur lähtub seadusest. 
Esmane soovitus on proovida leida võimaluste piires kokkulepe kõikide täituritega. Selgitan, et igakuise tasumise miinimum ja maksimummakseid seadusega ette ei nähta, mis tähendab, et vastavalt oma võimalustele teete ettepaneku teie igakuiseks tasumiseks. Küll aga peate arvestama, et kohtutäitur ei või ilma raha nõudjata otsustada, kui palju igakuuliselt maksate.

Seonduvalt vara (töötasu, arvelduskonto, pension) arestimisega märgin, et igakuuliseks kasutamiseks ühele isikule on vabariigi palga alammäär (886eur) ning iga lisanduva ülalpeetava eest 1/3 samast alammäärast ehk 295,33eur. Kui kasutate mitut arvelduskontot erinevates krediidiasutustes, siis valige neist üks ja esitage kohtutäiturile avaldus, millisesse krediidiasutusse sooviksite palga alammäära. Igale kohtutäiturile tuleb avaldus sama krediidiasutuse viitega esitada eraldi.

Kokkvõtlikult. Teie tööandja teab, et teile peab jääma igakuuliselt palga alammäär. Kui tööandja kannab raha teie arvelduskontole, peate teie hoolitsema selle eest, et kõikidel kohtutäituritel oleks info sama krediidiasutusse palga alammäära jätmise kohta (kui olete ühele täiturile eelistusest teatanud, siis teised täiturid seda ei näe).

PS! Kui teie töötasu ei ületa palga alammäära, võib kohtutäitur arestida 20% tulemist.
 

Tere. Mure selline mul on 5 menetlust, kolm menetlust on ühe kohtutäituril, mille sain maksegraafiku ja ei arestitud mina palk tuli teine kohtutäitur arestis mu palga ja tööandja võtab mu palgast ja veel maksan maksegraafikut kas see on seaduslik et pean oma miinimumist veel maksma maksegraafikut.

Jah on. Kohtutäitur teavitab esimeses kirjas vabatahtlikust täitmise ajast. Tavaliselt tsiviilnõuete puhul on selleks 30 päeva. Samuti märgib samas kirjas kohtutäitur, et kui vabatahtliku tähtaja lõpuks nõuet rahuldatud ei ole, pööratakse sissenõue varale (arestitakse ja müüakse teie vallas- ja kinnisvara). Varale sissenõude pööramine ei ole täitemenetluse eesmärk omaette, vaid vahend suunamaks võlgnikku tasumisele või kokkulepetele, mis võiks olla vastuvõetavad raha nõudjale.

Soovitan leida võimaluse osaliseks tasumiseks ka teistele kohtutäituritele. Selgitage tekkinud olukorda (et juba tasute kolme nõude eest, esitage vajadusel kinnituseks maksekorraldus tasumiste kohta) ja proovige leida tasumise võimalus oma sissetulekuid ja väljaminekuid arvestades.