Tere. Minu küsimus on järgmine nimelt on arestitud pangakonto arestinud on 2 kohtutäiturit. Minu küsimus seisneb selles et kui ma saan töötasu igakuiselt pangakontole ja sealt võetakse täitelehed maha , palgalehel on 910 € mille peaksin kätte saama . Miks võtab pank omakorda sellest summast veel ära, kuigi kohtutäitur on kohandanud panka 886 € ? Miks saadad pank veel sellest summast ära? Teiseks veel küsiksin seda et kui ma saan näiteks eraldi preemiat või mingit lisatasu ühes kuus kas on kohtutäituril õigus võtta kogu preemia või muud lisatasud ära ehk maha võtta ?

Sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust (TMS § 132 lg 1). Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet (TMS § 132 lg 2). Kohtutäitur märgib arestimisaktis, et igakuiselt ei kuulu arestimisele summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale, ning märgib talle teadaolevate andmete põhjal võlgniku ülalpeetavate kohta arestimisele mittekuuluva summa (TMS § 133 lg 1). 

Kui tööandja juba peab arestimisakti alusel töötasust kinni ja kannab kontole vaid arestimisele mittekuuluva sissetuleku osa, tuleb kohtutäturile teada anda, millised summad ja kelle poolt kantuna ning mille eest arvelduskontole laekuvad. Juurde tuleks lisada konto väljavõte, tavaliselt 3 viimase kuu kohta. Kui konto on juba arestitud, peab võlgnik esitama kohtutäiturile avalduse, et kohtutäitur tühistaks arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku, arvestades Täitemenetluse seadustiku (TMS) §-des 131 ja 132 sätestatud piiranguid ja lisama juurde konto väljavõtte. Kohtutäitur on kohustatud selle avalduse alusel konto arestimise tühistama kolme tööpäeva jooksul (TMS § 133 lg 1).

Kahe osaühingu vastases vaidluses olen saanud õiguse ja on välja mõistetud vaidlusalune summa. Vastaspool ei maksa ja on teinud uue osaühingu jättes võlad maksmata. Nagu meil ikka asi käib. Mis võimalus on selle osaühingu pahatahtliku juhi kui eraisiku vastu kohtusse minna ja nõuda võlga temalt.

Kui võlgnevus on välja mõistetud äriühingult ja juhatuse liige ei olnud kaaskostjaks, saate kohtulahendi alusel võlgnevust sisse nõuda vaid äriühingult. Jõustunud kohtulahendit sundtäidab sissenõudja avalduse alusel kohtutäitur. Kui ka täitemenetluses ei õnnestu nõuet maksma panna seetõttu, et juriidilisest isikust kostja on varatu, saate esitada pankrotiavalduse ja kui juhatuse liige on juriidilise isiku varatuks muutnud süüliselt, on võimlik pöörata nõue juhatuse liikme vastu. 

Kui tsiviilasja kohtuotsus on jõustunud, siis kas peab ootama seadusest tulenevalt mingi perioodi enne täitemenetlusega alustamist (ehk ootama võlgniku poolt võla tasumist vabatahtlikult) või võib täitemenetlusega koheselt alustada avalduse ja kohtudokumentide esitamisega kohtutäiturile?

Täitemenetlusega saab alustada, kui kohtulahend on jõustunud ja nõue on muutunud sissenõutavaks. Kui lahendis ei ole märgitud teisiti, muutub nõue sissenõutavaks lahendi jõustumisel ja jõustumisele järgneval päeval saab algatada täitemenetluse.

Tere! Mul on 9 erinevat täitemenetlust, summa kokku ca 10000eur. 2 alaealist last, 1 pangakonto. Varasid ei ole. Pangakontole on arestid seatud, miinimumi ei ole jäetud. On võimalus tööle saada, neto palk 1450 eur kätte. 1) Kui palju kohtutäiturid saavad kinni pidada iga kuu? 2) Mis summas peavad nad jätma pangakonto vabaks? 3) Kui tööandja registreerib tööle, siis arestitakse ka palk. Kohtutäiturite kalkulaatori järgi saan aru, et tööandja peab palgast kinni pidama 102,70. Aga mida tähendab absoluutselt mittearestitav osa 936,48 ja üldkorras mittearestitav osa 1476,67? 4) Minu küsimus ongi, et kuna pangakontol on arest ja tööandjale läheb arest, mis on summad mis peavad kätte jääma nii pangakontole kui ka palju tööandja tohib kinni pidada?

Sissetulekut ei arestita üldjuhul, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kuna kirjutate, et Teil on alaealisi ülalpeetavaid, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet. Siiski võib sõltumata võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste arvust arestida ühes kuus kuni 20 protsenti sissetulekust, mis ei ole suurem kui kehtiv alampalk, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum, kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele. 

Kui kohtutäiturile pole esitatud sissetulekust teatamise vormi, kus on teada antud ja tõendatud sissetulekute laekumine arvelduskontole, siis võib kohtutäitur eeldada, et võlgnik saab sissetuleku sularahana ning vabatahtliku tasumise tähtaja möödumisel kuuluvad arestimisele kõik rahalised vahendid võlgniku pangakontodel. Samuti tuleb kohtutäiturile teada anda ülalpeetavate olemasolust. Kohtutäitur ei saa arvestada arestimisele mittekuuluva miinimumiga, kui ei ole teada, mis allikatest moodustub kogu Teie sissetulek. Ei saa välistada, et saate sissetulekut ka sularahas. Kui Te ei ole kohtutäiturit teavitanud oma sissetulekute laekumisest arvelduskontole, millises pangas Te kontot kasutate ning millised sissetulekud Teil on, võib juhtuda nii, et Teile laekuvad mittearestimisele kuuluvad summad arestitakse. Kui arestimine on toimunud, palun edastage koheselt, kuid mitte hiljem kui kolm päeva peale kontole kantava sissetuleku arestimist, avaldus mittearestitava miinimumi tagastamiseks.

Tere MS oü ostis ära minu vendade ühisvara osa nende võlast summas 12000€ Firma lahutas kohtus ühisvara lahusvaraks ning alustas läbi täituri varade müüki Minu küsimus on kui suures ulatuses on MS õigus varasi müüa

Kui müük toimub täitemenetluses nõuete rahuldamiseks, ei tohi arestida vara oluliselt suuremas väärtuses kui on täitemenetluses olev nõue. Kui aga ettevõtte ostis ära mõttelise osa ning lõpetas ühisomandi reaalosadeks või mõttelisteks osadeks jagamise teel, on omanikul soovi korral õigus müüa kogu talle kuuluv vara või mõtteline osa varast.

Tere,mu täiskasvanud laps saab töövõimetus hüvitist haiguse tõttu,muud sissetulekut tal pole.Aasta lõpus võttis telefoni järelmaksuga mida ta ei maksnud ja sain aru et inkasso nüüd kaelas ja rahadest jäi ilma.Kas on see võimalik et elamiseks ei jäeta kopikatki ja võetaksegi kõik maha?6dal pidid rahad tulema aga ei midagi.

Kuna kirjutate, et isiku kontolt võeti raha sundkorras, ei saa olla tegu inkassofirma tegevusega vaid sellised õigused on ainult kohtutäituril, mis omakorda tähendab, et nõude osas on jõustunud kohtulahend. 

Kohtutäitur jätab kindlasti ja alati võlglasele kasutada arestimisele mittekuuluva sissetuleku osa. Täitemenetluse seadustik §132 kohaselt, sissetulekut üldjuhul ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust. Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib üldjuhul siiski arestida kuni 20 protsenti palga alammäärast väiksemast sissetulekust. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla kehtestatud toimetulekupiiri. Seega on igale võlgnikule seadusega tagatud arestimisele mittekuuluv osa sissetulekust ja kelleltki ei võeta ära kogu raha. Et aga kohtutäitur saaks kõike arvesse võtta ja vajaliku summa arestist vabastada, tuleb talle kõigist asjaoludest teada anda ja lisada juurde ka vastavad tõendid. Informatsioon, milliseid andmeid tuleks kohtutäiturile esitada, on tavaliselt kirjas ka täitmisteates. Tõenäoliselt on see jäänud tähelepanuta.

Seega soovitan esitada kohtutäiturile avalduse mittearestitava sissetuleku osa vabastamiseks esitades tõendid enda sissetuleku suuruse kohta. Kui arestimine toimub väljamakse tegija juures enne toetuse kontole laekumist, tuleks avalduses märkida, et taotlete ka pangakonto arestist vabastamist, kuna kontole laekub vaid töövõimetoetus, millelt juba peetakse töötukassa poolt kinni seadusega lubatud määras. Kohtutäitur tühistab võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku (täitemenetluse seadustiku §-des 131 ja 132 sätestatud piirangud). 

Добрый день.У меня такой вопрос.мой счёт арестован приставом.я был на больничном и деньги ушли ему.я написал ему письмо на электронную почту.он мне написал какие документы нужны предоставить чтобы деньги вернули.на это у меня 3 дня сказали.я отправил ему всё что он сказал.и теперь он не выходит на связь.10.06.2025 последний день.как быть если он не ответит а деньги уйдут?что я могу сделать чтобы вернуть их.так как это единственный доход за месяц.о он не привыкает прожиточный минимум

Kui olete kohtutäiturile vajalikud dokumendid ja raha tagastamise taotluse õigeaegselt esitanud, ei pruugigi kohtutäitur Teile midagi vastata vaid tagastab raha Teie kontole viie tööpäeva jooksul raha laekumisest arvates.

Tere. Mul selline mure.Kui üks kohtutäitur on arestinud kõik sisse tulekud ja töötasud saab üle elatusmiinimumi rahad omale kas siis teine kohtutäitur võib nõuda et koostaks temaga ka tagasi makse graafiku või vastasel korral pöörab tagasi tehingu kus kunagi kinkisin korteri oma lapsele ja paneb selle müüki. Laps on täis ealine.

Võlgnikule peab jääma kätte seaduses sätestatud arestimisele mittekuuluv sissetuleku osa sõltumata tema suhtes käimas olevate täitemenetluste arvust. Küll aga võib olla tagasi pööratav võlgniku sõlmitud kinkeleping.  Kui võlgnik on täitemenetluse kartuses oma vara teistele isikutele võõrandanud, võib olla võimalik vara uutelt omanikelt tagasi võlgnikule nõuda, et seda saaks täitemenetluses müüa. Kui teine pool, kellele võlgnik oma vara võõrandas, teadis, et tehinguga kahjustatakse võlausaldaja huve, on võimalik tagasi võita lausa kuni kolm aastat enne tagasivõitmise hagi esitamist tehtud tehing. Kui tehing tehti lähikondsega, näiteks abikaasaga, enda või abikaasa lähisugulasega või juriidilise isiku puhul temaga seotud isikuga, kehtib eeldus, et tehingu teine pool teadis võlausaldaja huvide kahjustamisest. Samasugune eeldus kehtib ka tehingute puhul, mis tehti kuni kuus kuud enne täitemenetluse algust. Seega neil juhtudel on tehingu tagasipööramine lihtsam. Kinge või muu vara tasuta võõrandamise leping on võimalik kahe aasta jooksul tagasi võita sõltumata sellest, kas kingisaaja või vara tasuta omandaja teadis võlausaldaja huvide kahjustamisest.

Kiirmenetlusega küsisin tagasi laenu ja intressi (intressi periood 24.07.2023-26.09.2023). Kaks aastat hiljem pole laen ega intress tagasi makstud. Kas kiirmenetlusega on võimalik küsida intress, mis on kuhjunud tänaseks päevaks? Laenule ja eelmisele intressiperioodile on esitatud ka täiteavaldus.

Kohtulahendi alusel saab nõuda lahendis märgitud kohustuste täitmist. Kui resolutsioonis on märgitud, et tasuda tuleb ka viivisintress kohustuse kohase täitmiseni, saab nõuda viivist kuni lõpliku tasumiseni. Kui sellist nõuet maksekäsu kiirmenetlusse esitatud ei ole, ei saa selle täitmist ka nõuda.

Küsimus puudutab elatisvõlga ning riigi poolt makstavat elatisabi . Kas need kaks asja on täidetavad sama täitetoimiku raames või need on siiski erinevad asjad , ning riigi poolt makstava elatisabi sissenõudmine peaks toimuma eraldi täitemenetlusega ? Samuti küsimus , kas riigi poolt makstava elatisabi sissenõudmisel kehtivad samad seadused arestitava summa osas nagu on elatisvõlgnevuse suhtes või siiski kehtivad elatisabi sissenõudmisel seadused , mis reguleerivad mitte arestitavat summat tavalise täitemenetlusega ? 

Elatisabi nõue tekib siis, kui elatise saaja avalduse alusel algatatakse elatise sissenõudmiseks täitemenetlus ning kohtutäitur edastab Sotsiaalkindlustusametile elatise saaja taotluse täitemenetlusagse elatisabi saamiseks. Seejärel maksab Sotsiaalkindlustusamet elatise saajale täitemenetlusaegset elatisabi. Sotsiaalkindlustusameti poolt täitemenetlusaegse elatisabina väljamakstud summad nõuab Maksu- ja Tolliamet kohtutäituri kaudu sisse elatise täitemenetluses ehk täitemenetlusaegset elatisabi nõuet ja elatist nõutakse sisse ühes täitemenetluses. Küsimustes, mis puudutavad elatise või elatisabi maksmist, väljamakstud elatisabi suurust ja täitemenetlust, soovitan pöörduda elatise täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri poole.