Sissetuleku arestimine täitemenetluses

Sissetuleku arestimine täitemenetluses

Täitemenetlus

Tere. Soovin aidata tuttavat ja seoses sellega sooviks küsida: Kas kohtutäitur on õigust võtta kontolt ära kogu raha, kuna tööandja on unustanud palgaarvestamisel kinnipidamist teha?

Täitemenetluses on seatud esikohale võla sissenõudja õigustatud huvi. Siiski tuleb arvestada ka võlgniku õigustatud huviga – võlgniku ja tema pere (laste) õigusega inimväärselt elada. Kohtutäitur ei ole täitemenetluses sissenõudja ega võlgniku esindaja, kuid ta peab täitemenetluse seadustikku järgides kaitsma mõlema õigustatud huve. Võlgniku õigustatud huvi kaitseks sätestab seadus sissetuleku arestimise piirangud (TMS § 131 jj).  Võlgnik võiks täitemenetluses olla ise aktiivne ning teavitada kohtutäiturit oma sissetulekutest ja varast, samuti ülalpeetavatest ja sellest, milliseid mittearestitavaid sissetulekuid ta saab (nt pere- ja sotsiaaltoetused) ning millise pangakonto kaudu ta soovib täitemenetluses arestimata jäetud summat kasutada. Kui võlgnik oma õigusi ei kaitse ning kohtutäiturit neist asjust ei teavita, ei luba seadus siiski võlgniku pangakontole laekuvat sissetulekut täielikult arestida. Juhul kui kohtutäitur ei ole täitemenetluses konto arestimisel mittearestitava sissetuleku osa kasutamise võimalust taganud, tuleb teil viivitamata pöörduda kohtutäituri poole ning esitada avaldus elatusmiinimumi aresti alt vabastamiseks koos oma sissetulekuid ja ülalpeetavaid tõendavate dokumentidega.

Vastatud:
12.07.2024

Sissenõude pööramine võlgniku varale

Sissenõude pööramine võlgniku varale

Täitemenetlus

Mul on maksehäire ~1500€ ja tasun seda igakuiselt. Mul on vaja kirjutada kinnisvara oma nimele. Kas kohtutäitur saab selle kinnisvara kohe arestida ja müüki panna? Mis summast alates kohtutäiturid sundmüüki teevad?

Seadusandja ei ole sätestanud summat, millest alates sissenõuet võlgniku varale pöörata saab. Seaduses on vaid kirjas, et arestida ei tohi rohkem vara kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik.

Kui kinnisvara väärtus on nõude jäägist oluliselt suurem ja Te tasute nõuet igakuiselt summas, mis võimaldab nõude rahuldamise mõistliku aja jooksul, kinnisvara pigem ei arestita.

 

Vastatud:
10.07.2024

Sissetuleku arestimine täitemenetluses

Sissetuleku arestimine täitemenetluses

Täitemenetlus

Tere, Kohtutäitur pidas mul palgast pea 520 eurot kinni. Mul 3 last. Eelmine kuu kohtutäitur väitis kuna vanem laps ei ole kooli nimekirjas vms siis ei arvestata teda elatusminiimumi sisse. Ja üldse pani ta minu Eesti arvelduskonto limidiiks 160 nii palju kui mul lastetoetus on. Kuna minu palk tuleb välismaa panga arvele. Aga ta on edastanud võlad mu tööandjale ja võetakse juba enne maha summad kui palk jõuab minu arvele. Kas selline käitumine lubatud. Vanem tütar ei ole hetkel jah koolis. Aga mina ju pean teda nö üleval. Elab minu juures.

Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Seadus kohustab ülal pidama alealist last ja täisealist õppivat last. Kui täisealine laps ei õpi, peab ta ennast ise ülal pidama. Seega ei ole kohtutäituril alust mittearestitavat summat suurema lapse jaoks suurendada kui laps on täisealine ja ei õpi.

Selleks, et kohtutäitur saaks arvestada arestimisele mittekuuluva sissetuleku osaga tuleb kohtutäiturile teada anda, mis liiki sissetulekud ning millises suuruses pangakontodele igakuiselt laekuvad ja lisada oma selgitustele pangakontode kolme kuu väljavõte selleks, et kohtutäitur saaks  veenduda, et Teie kontodele laekub sissetulek, mille kasutamise võimalust seaduses sätestatud ulatuses tuleb Teile tagada. Kuna kohtutäiturile ei ole kontole laekuvate rahaliste vahendite päritolu teada, võib muidu juhtuda, et arestitakse ka see raha, mida tegelikult arestida ei saa.

Juhul, kui Teie kontole laekunud arestimisele mittekuuluv sissetulek kantakse arestimise tulemusena kohtutäituri ametialasele kontole üle, tuleb Teil kolme päeva jooksul esitada kohtutäiturile avaldus arestitud sissetuleku tagastamiseks. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 43 lg 1’ teise lause kohaselt pärast konto arestimisakti võlgnikule edastamist laekuvad summad kannab kohtutäitur sissenõudjale edasi TMS § 43 lg-s 1 sätestatud korras, kuid mitte enne kolme tööpäeva möödumist raha laekumisest arvates. Ülemääraselt arestitud sissetuleku kohtutäiturilt tagasi saamiseks on oluline esitada kohtutäiturile vastavasisuline avaldus enne seda, kui kohtutäitur kannab laekunud raha sissenõudjale edasi.

Vastatud:
10.07.2024

Arest pärandvarale

Arest pärandvarale

Täitemenetlus

Tere.Pärimisprotsess jõudis lõpule,ning 9 inimest pärisid korteri mille hindaja hindas ca 40000 eurot.nüüd tuli kohtutäiturilt kiri kinnisvara aresti kohta kuna ühel pärijatest kellele kuulub 1/198 osa päritavast varast on võlanõue 2000 eurot. Kohtutäitur soovib müüki panna kinnisvara et nõue rahuldada. Mulle kuulub 92% päritavast varast. Nüüd tekib küsimus,et kas kohtutäitur saab sedasi kinnisvara müüki panna ilma teiste kaaspärijate nõusolekuta?ja see osa mis võlgnikule kuulub on max 200 eurot väärt.Kuidas peaks edasi toimima?ette tänades

Kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), siis kuulub pärandvara neile ühiselt (ehk tekib pärandvara ühisus). Pärandvara ühisus tähendab, et kaaspärijale ei kuulu osa pärandvara hulka kuuluvast asjast (nt korterist), vaid osa kogu pärandvarast (st osa kõigest, mis kuulub pärnadvara koosseisu). Kui pärandvara ühisust ei ole lõpetatud ja pärandvara jagatud, siis nt registritesse (kinnistusraamatusse) kantakse pärijad ühisomanikena ehk ilma neile kuuluvaid osasid märkimata (küll aga on pärimistunnistusel näha iga pärija pärandiosa suurus). 
Pärandvara ühisuse puhul ei ole kaaspärijal ega ka kohtutäituril võimalik müüa võlgnikule kuuluvat osa korterist ega ammugi mitte kogu korterit vaid võõrandada saab võlgnikule kuuluva osa pärandvara ühisuses. Kogu korterit saab võõrandada juhul, kui sellega nõustuvad kõik pärijad. 

Kui ka pärandvara ühisuse osa enampakkumisele läheb, võib olla mõistlik see ise ära osta, et vältida võõraste juhuslike isikute pärimisühisusse sattumist.

Vastatud:
09.07.2024

Elatisnõue täitemenetluses

Elatisnõue täitemenetluses

Täitemenetlus

Tere. Kas elatisvõlgnevuse tõttu arestitud kontolt on õigus kohtutäituril arestida kõik sissetulevad summad? Alustuseks. Kuna oli tekkinud tagantjärele nõutav elatise summa mis oli 5400€ ning seda koheselt võtta mul ei olnud, siis uurisin maksegraafiku tegemise võimalust ja näitasin üles igati soovi seda summat ära tasuda. Kuid kohtutäitur arestis kõik minu kontod ja igalt kontolt algselt 2369€ kogusummas umbes 7200€. Kuna maksegraafiku avalduses tekkisid vead, siis tegin kohtutäituri abilisega koostöös avaldust paar korda ümber, kuid kohtutäitur saatis siiski ka tööandjale sissetuleku arestimise nõude ning on tänaseks päevaks mis on nõude rakendumisest möödunud 1 kuu on arestitud minu kontodelt kokku üle 20 000€ ning pole seni maksegraafiku vastust saanud. Kas selline käitumine kohtutäituri poolt on seaduspärane ja eetiline, lisaks sellele on kohtutäituri enda kirjad ainult ähvardava ja alandava sisuga. Kohtunikult sain juhenduse, et maksegraafiku saan teha vaid peale määruse rakenumist ja kohtutäituri kaudu, kuid antud kohtutäitur tekitab vaid soovi igasugune vara ja sissetulek peita, kuna selline kuu ajaga kolmekordistuvate summade tasumine ja maksegraafiku avaldustele mittevastamine ei tekita usaldust antud täituri vastu. Samas võeti kontolt sinna kantud summa 13€ ära, kuid arusaamise järgi peaks olema kohandatut ka elatusmiinimum mida antud kohtutäitur ei ole arveatanud.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 sätestab, et sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.

TMS § 132 lg 11 kohaselt, kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse perioodilise elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni pool käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulekust. Sama sätte teine lause täpsustab, et kui lapse perioodilise elatisnõude täitmiseks võlgniku sissetulekust arestitav summa jääb alla poole TMS § 132 lõikes 1 nimetatud summast, võib arestida kuni ühe kolmandiku võlgniku sissetulekust.

TMS § 132 lg 12 sätestab, et kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib sõltumata võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste arvust arestida ühes kuus kuni 20 protsenti sissetulekust, mis ei ole suurem kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulek, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi. Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata lapse elatisnõude täitmisele.

Seega kohaldatakse TMS § 132 lg 11 siis, kui täitmisel on lapse elatisnõue. Kusjuures TMS § 132 lg 11 ei tee vahet, kas elatisraha tasumine toimub alaealisele või täiskasvanud lapsele. Samuti ei ole antud normi kohaldamise eelduseks asjaolu, kas toimub jooksva elatisraha tasumine või võlgnevuse sissenõudmine. TMS § 132 lõike 11 regulatsiooni olemusest lähtuvalt tuleb elatisraha saajaid kohelda võrdselt (Tallinna Ringkonnakohtu 10. märtsi 2015 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-14-61049, punkt 11).

TMS § 132 lg 13 sätestab, et kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg-s 12 nimetatud 20 protsenti võlgniku sissetulekust, millest on maha arvatud TMS § 132 lg 2 kohaselt mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ja Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum.

Seega tuleneb juba ainuüksi TMS § 132 lg 13 sätte sõnastusest, et selles kehtestatud erandid tehakse sissetuleku arestimisel TMS § 132 lg 12 järgi, mitte TMS § 132 lg 11 järgi. TMS § 132 lg 13 seletuskirja kohaselt ei kohaldata seda regulatsiooni elatisvõlgnikele, sest nende jaoks on ja jääb kehtima TMS § 132 lg 11. Kehtiv seadus ei erista, kas sundtäitmisel on elatise võlgnevuse või perioodilise elatise nõue (Tartu Ringkonnakohtu 12. mai 2022 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-21-18190, punkt 9).

Vastatud:
09.07.2024

Aegumine täitemenetluses

Aegumine täitemenetluses

Täitemenetlus

Julianus inkasso on andnud Eestis kohtutäiturile täitedokumendi(üürivõlg) sissenõudmiseks 30.05.24 võlgnevuse mis on saanud 2015a otsuse(Tuomio), kuid mis on saadetud tagasi nõudjale 2016a seoses(varattomuuseste) varatusega. Soomes Aegub otsuse saanud üürivõlg 5 aastaga kui ei ole antud uuesti kohtusse. Seda ei ole siiani tehtud. Olen ka viidanud ja vastanud neile sellega, et ei ole nagu õigsust nõuda, kuna nemad viitavad 10a aja aegumisele mis ei ole veel täis.Olen täitemenetlusele teinud kaebuse nii kohtutäiturile kui ka kohtule. See on tagasi lükatud.Ehk olen viitanud siis valele asjale? Kohtule on aeg edasi kaebus teha kuni 15.07. Kohtutäiturile tegin ülekande põhisummale ära, et ei tekiks keelde ja areste, kuid nüüd nõuavad veel viivist pea sama palju. Ühesõnaga millele viidates mul tuleks tugineda, et vastata kohtule edasi kaevamiseks. Ja kas on siis asi aegunud?

Kuigi võla sissenõudmise menetlusele (täitemenetlusele) Eestis kohaldub Eesti õigus, siis nõudele endale kohaldub nõude tekkimise koha materiaalõigus. Kuivõrd nõue tekkis Soome Vabariigis, ei kohaldu nõude aegumise kohta Eesti materiaalõigus ja aegumise kindlaks tegemine toimub Soome õiguse järgi. Kuivõrd käesolevas foorumis nõustame vaid Eesti siseriiklikust õigusest lähtuvalt, ei ole kahjuks võimalik anda hinnangut, kas nõue on Soome õiguse järgi aegunud. 

Vastatud:
09.07.2024

Varale sissenõude pööramine täitemenetluses

Varale sissenõude pööramine täitemenetluses

Täitemenetlus

Tere. Olen sattunud laenudega väga raskesse olukorda ehk kohtutäiturite kätte. Mu ainuke vara on auto. Kui peaks juhtuma et kohtutäitur auto arestib - kas mul on mingi võimalus seda ära hoida või vaidlustada. Auto on ainus vahend et ma saan tööl käia ja oman mingitki sissetulekut.

Varale sissenõude pööramist saab üldjuhul vältida sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe sõlmimisega. Kokkulepet võib sõlmida otse sissenõudjaga ja ka kohtutäituri vahendusel. Seejuures on oluline teada, et kohtutäituril ei ole õigust sõlmida kokkulepet, kui sissenõudja sellega ei nõustu.

Vastatud:
01.07.2024

Riiklikust pensionist kinni pidamine täitemenetluses

Riiklikust pensionist kinni pidamine täitemenetluses

Täitemenetlus

Tere. Minu mureks on ammu ,30q0 a võetud kiirlaenud. Võlgnen kolmele kohtutäiturile nüüdseks suureks paisunud summad. Olen raske puudega vanaduspensionär,ratastoolis. Peale pensioni muud sissetulekud puuduvad. Elan üksi,tütar käib abis. Praegu on mul võlad kolme kohtutäituriga. Kutšmeile peeti kinni pensioniameti poolt 15 euri, nüüd tegi ta nõude suuremaks ja hakatakse kinni pidama 11 % pensionist. Böklerile maksan 15 euri. Nüüd saatis Pajuste nõude . Küsimus ongi,palju võib Pajuste kinni pidada pensionist,kui see on mu ainuke sissetulek ? Lugupidamisega

Riiklikust pensionist kinnipidamist reguleerib riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 47, mille lõike 1 punkti 1 järgi võib riiklikust pensionist teha kinnipidamisi täitemenetluse seadustiku alusel täitmisele kuuluva lahendi alusel. Riiklikust pensionist kinnipeetav osa arvutatakse RPKS § 47 lg 2 kohaselt pensionärile maksmiseks ettenähtud pensionist, lähtudes riikliku pensioni üldsummast. Tulenevalt sama paragrahvi 3 lõikest võib täitemenetluse seadustiku alusel täidetavate lahendite alusel kinni pidada kuni 50% riiklikust pensionist, kui pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50% rahvapensioni määrast. Seega sätestab riikliku pensionikindlustuse seadus riiklikust pensionist kinnipidamise maksimaalmäära.

Lisaks RPKS §-le 47 tuleb riiklikust pensionist kinnipidamise korral arvestada täitemenetluse seadustiku § 132 lõikega 1, mille kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Seega tuleb alati võlgniku sissetulekutele sissenõude pööramiseks (sh riiklikust pensionist kinnipidamiseks) kindlaks teha võlgniku kõik sissetulekud ning nende suurus kokku. Riiklikule pensionile võib sissenõude pöörata RPKS § 47 lõikes 3 toodud ulatuses üksnes juhul, kui pensionäri ülejäänud sissetulekud (pensioni alles jääv osa jt sissetulekud kokku) vastavad täitemenetluse seadustik § 132 lõikes 1 toodud alammäärale. Seda sõltumata täitemenetluste arvust. Kui Teie pensionist üks kohtutäitur juba peab kinni seadusega lubatud maksimumi, tuleb teistele kohtutäituritele sellest teada anda. Sundtäitmine täitemenetluses toimub arestimisaktide saabumise järjekorras. See tähendab, et esmalt täidetakse esimesena saabunud arestimisakt täielikult ja seejärel asutakse järgmisena saabunud akti alusel nõuet sundtäitma.

Vastatud:
01.07.2024

Nõue täitemenetluses

Nõue täitemenetluses

Täitemenetlus

Tere, Mul on nõu vaja seoses nõudega minu vastu mis on esitatud soome kohtutäiturile. Võlausaldaja on andnud kaevanud edasi minu asja kohtutäiturile. Enne üritasin saavutada kokkulepet, pidasin kirjavahetust võlausaldajaga. Nemad soovisid minult saada teatud summat kuid minul polnud sellist summat võimalik maksta ning üritasin kompromissi leida pakkudes oma poolset võimalust maksta oluliselt teist summat. Nemad enam minule aga ei vastanud. Kirjutasin kolm kirja erinevatel aegadel sama sisuga millele lootsin vastust saada kuid vastust ei tulnud. Ning nüüd on asi kohtutäituri juures. Ma natuke ei mõista mis olukord nüüd oli. Kui kirjutasin uuesti neile, et miks te ni tegite ja mu viimastele kirjadele ei vastanud irvitati mu üle vastates ülbelt, et mina tulen nüüd neid süüdistama milleski. Ma olen diagnoosiga inimene võibolla tõesti ma ei saanud millestki aru kusagil. Kuid tunne ka õige sees pole päris. Kas neil oli ni õigust teha? Kelle poole saan pöörduda et abi saada täpsemalt? Aitäh.

Kahjuks jääb Teie küsimusest arusaamatuks, mis on täitedokument, mille alusel täitemenetlust alustati. Täitedokumendika saab olla näiteks kohtulahend või notariaalne kokkulepe, millega olete ise võtnud kohustuse alluda kokkuleppe mittetäitmisel kohesele sundtäitmisele. Samuti on selgusetu, kas läbirääkimisi peeti kohtulahendi täitmise üle või ei olnud kohtumenetlus Teile üldsegi teada. 

Kui olemas oli täitedokument ja läbirääkimised käisid selle täitmise üle, on täitemenetlus alustatud õigesti. Kui täitemenetlusele eelnes kohtumenetlus, millest Te teadsite, tulnuks selles osaleda ja oma vastuväited nõudele esitada. Kui see jäi tegemata, ei pruugi olla võimalik enam midagi muuta. Kui aga Teie kohtumenetlusest mingil põhjusel teadlik ei olnud, võib olla võimalik Teie poolt menetlusse oma seisukohtade ja tõendite esitamine. Selle hindamiseks soovitan pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele.

Vastatud:
29.06.2024

Ülalpidamiskohustus perekonnas

Ülalpidamiskohustus perekonnas

Täitemenetlus

Tekkis küsimus ülalpeetavate kohta täitemenetluses. Nimelt elab minuga koos abikaasa alaealine laps eelmisest abielust. Kas teda loetakse ka minu ülepeetavaks? De facto see nii on. Aga kohtutäitur nii ei arva. Kus on tõde? Leidsin varasemast sellise teksti: “2010 jõustus perekonnaseadus, mille § 16 lg 1 järgi on abikaasad kohustatud vastastikku oma töö ja varaga perekonda ülal pidama, seega on abikaasadel kohustus pidada ülal nii teineteist kui ka abikaasadega koos elavaid lapsi”. Kellel siis lõpuks on õigus?

Lapse ülalpidamise kohustus on tema vanematel. Seega lapse emal ja tema sünnidokumentidesse märgitud isal. Emal on õigus ja kohustus lapse eest tema seadusliku esindajana lapse isalt elatist nõuda, seda ka kohtu kaudu. Teie ei ole lapse sünnidokumentidesse isana märgitud ja lapse suhtes Teil ülalpidamiskohustus puudub. Asjaolu, et Teil võib olla ülalpidamiskohustus abikaasa suhtes ei tähenda, et peate täitma teise vanema kohustust lapse ülalpidamisel vaid kui Teie abikaasal ei piisa vahendeid enda ülalpidamiseks, olete kohustatud teda ülal pidama. Seega on kohtutäituril õigus ja last arvesse ei võeta.

Vastatud:
17.06.2024