28.04 tegin kohtule elatise avalduse, kus soovin lapse isalt elatist 450 eurot. Lisasin enda kulud tõestuseks ning isa pidi ka lisama oma pangaväljavõtted. Täna sain kohtult vastuse, et menetlus veel käib ja hetkel on veel järjekorras, aga suure tõenäosusega ootab meid tulevikus ees kohtuistung, et teavitavad meid. Või siis jõuame lapse isaga kompromissini. Kuna kõik on võtnud nii kaua aega, siis olen nõus minema edasi kompromissiga ja nõus elatisega Eesti Vabariigist lähtuva miinimumiga 318 eurot. Laps on veel väike ja ööbib ema juures koguaeg, isaga ainult 2 korda nädalas mõned tunnid. Kui soovin kompromissiga edasi minna, siis kellele ma sellest teada andma peaks, kas kirjutama kohtule, et olen nõus kompromissiga või kirjutama otse lapse isale kompromissist? Märgin ära, et lapse isaga on suhtlus olematu ja läbisaamine ei ole hea.

Pöördumises esineb viide 318 eurole kui Eesti Vabariigist lähtuva elatise miinimumile. Selline käsitlus põhineb tõenäoliselt varasemal õiguslikul regulatsioonil, kuid see ei ole enam kehtiva õiguse kohaselt õige. Alates 1. jaanuarist 2022 ei ole alaealise lapse miinimumelatis enam seotud poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammääraga. Kehtiva perekonnaseaduse § 101 kohaselt arvutatakse elatise minimaalne suurus seaduses sätestatud valemi alusel. 

Seega soovitan Teil 318 eurot käsitleda mitte „seadusest tuleneva miinimumelatisena“, vaid Teie enda kompromissettepanekuna.

Kuna olete elatise nõudega juba kohtusse pöördunud ja menetlus on pooleli, ei ole Teil vaja kompromissi ettepanekuga pöörduda üksnes lapse isa poole. Teie olukorras on mõistlik esitada kohtule e-toimiku kaudu kirjalik avaldus, milles annate teada, et olete valmis asja kompromissiga lõpetama ja teete ettepaneku elatise suuruseks 318 eurot kuus.

Näiteks:

„Teatan kohtule, et olen valmis lahendama käesoleva elatiseasja kompromissi teel. Teen ettepaneku lahendada elatise nõue kompromissiga summas 318 eurot kuus. Tegemist on minu kompromissettepanekuga ning käesolevaga ei loobu ma oma esialgsest elatisnõudest enne, kui kompromissi tingimused on teise menetlusosalisega kokku lepitud ja nõuetekohaselt vormistatud. Palun edastada minu kompromissettepanek teisele menetlusosalisele ning anda teada edasisest menetluskorrast.“

Seega vastus Teie küsimusele „kellele kirjutada?“ on: kirjutada kohtule. Kohus saab Teie seisukoha edastada lapse isale ning menetluses saab seejärel selgeks, kas ka teine menetlusosaline on kompromissiga nõus.

Kui lapse isa on 318 euro suuruse elatisega nõus, tuleks kokkulepe vormistada kohtumenetluses. Enne kompromissi lõplikku sõlmimist tuleb kindlasti kokku leppida vähemalt elatise suurus, maksmise alguskuupäev, maksetähtaeg ning see, kuidas lahendatakse periood alates Teie kohtusse pöördumisest kuni kompromissi jõustumiseni. Samuti tuleks kokku leppida menetluskulude küsimus.

Teie kirjeldatud asjaolu, et laps viibib põhiliselt Teie juures ning isaga üksnes kaks korda nädalas mõne tunni kaupa, on elatise suuruse hindamisel asjakohane. Samas ei tähenda üksnes selline suhtluskord automaatselt, et elatise suurus tuleb kindlaks määrata konkreetses summas. Elatise suuruse hindamisel arvestatakse seaduses sätestatud alustega ning mõlema vanema olukorraga.

Kokkuvõttes saab 318 eurot Teie puhul olla kompromissettepanek, mitte viide kehtivale seadusjärgsele „miinimumelatisele“. Soovitav on kompromissivalmidusest teatada kohtule ning mitte võtta esialgset 450-eurost nõuet enne kompromissi lõplikku kokkuleppimist tagasi.

Tere! Palun abi laste isalt elatise taotlemisel. Viimase viie kuu jooksul olen saanud laste isalt nelja lapse ülalpidamiseks kokku ainult 200 eurot. Ülejäänud vajalikku rahalist toetust ta ei ole andnud. Minu pöördumistele vastab ta pidevalt lubadustega ja lükkab maksmist edasi, kuid lubatud raha ei laeku. Seoses sellega palun selgitada, kuidas saan ametlikult elatist taotleda, ning võimalusel aidata mind vajalike dokumentide vormistamisel. 

Perekonnaseaduse (PKS) järgi on vanematel kohustus oma alaealisi lapsi ülal pidada (PKS § 96 lg 1). Kui isa oma ülalpidamiskohustust piisavalt ei täida, on Teil õigus nõuda temalt laste ülalpidamiseks elatist. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ehk elatisena (PKS § 100 lg 1). Alaealise lapse vanem täidab ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises (PKS § 100 lg 2).

Teie kirjeldatud olukorras, kus isa on viimase viie kuu jooksul nelja lapse ülalpidamiseks maksnud kokku ainult 200 eurot, on Teil alust nõuda temalt laste ülalpidamiseks elatist. Elatise suuruse määramisel lähtutakse eelkõige laste vajadustest ja nende tavapärasest elulaadist (PKS § 99 lg 1) ning alaealise lapse elatise arvutamisel tuleb arvestada ka PKS §-s 101 sätestatud aluseid. Nelja lapse puhul tuleb arvestada muu hulgas mitme lapse kohta kehtivaid erisusi (PKS § 101 lg 7).

Elatise esialgse suuruse arvutamiseks saate kasutada Justiits- ja Digiministeeriumi elatiskalkulaatorit. Kalkulaatori tulemus on abivahend ning ei tähenda automaatselt, et kohus mõistab elatise välja täpselt selles summas. Kohus arvestab konkreetsete laste vajadusi, nende elukorraldust, vanemate panust ning muid seaduses sätestatud asjaolusid.

Enne kohtusse pöördumist soovitan saata laste isale kirjaliku ettepaneku elatise maksmise kohta. Kirjas võiks märkida iga lapse kohta soovitud igakuise summa, maksmise tähtaja, pangakonto ning mõistliku tähtaja, mille jooksul isa peab oma seisukoha teatavaks tegema. Säilitage kindlasti kogu kirjavahetus, isa antud lubadused ning pangakonto väljavõtted, millest nähtub, millal ja kui palju on ta laste ülalpidamiseks tegelikult maksnud.

Kui isa on elatise maksmisega nõus, ei ole tingimata vaja kohtusse pöörduda. Vanemad võivad omavahelise kokkuleppega täpsustada, kui palju ja millisel viisil isa laste ülalpidamises osaleb (PKS § 100 lg 3). Kokkuleppe võib sõlmida ka notari juures. Kui elatise kohta sõlmitud notariaalses kokkuleppes annab isa nõusoleku kohesele sundtäitmisele, on kokkulepe täitedokument. See tähendab, et kui isa kokkulepitud elatist ei maksa, saab pöörduda otse kohtutäituri poole ning uut kohtuvaidlust ei ole vaja algatada.

Notari juurde pöördumine eeldab siiski, et mõlemad vanemad on kokkuleppega nõus. Kui isa elatise suuruse või maksmisega ei nõustu, ei saa notar talle elatise maksmise kohustust ühepoolselt määrata ning sellisel juhul tuleb pöörduda kohtusse. Abi saamiseks võib pöörduda ka kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja poole või kasutada riiklikku perelepitust.

Kui kokkulepet ei saavutata, saab laste nimel pöörduda maakohtusse. Elatise nõude saab esitada kas maksekäsu kiirmenetluses või hagimenetluses. Maksekäsu kiirmenetlus on lihtsam menetlus, kuid selles ei saa nõuda elatise maksmist tagasiulatuvalt. Samuti kehtivad sellele muud seadusest tulenevad piirangud.

Kuna Teie kirjeldatud juhul soovite tõenäoliselt nõuda lisaks edaspidisele igakuisele elatisele ka viimase viie kuu jooksul tekkinud võlgnevust, on selle nõude esitamiseks üldjuhul vajalik hagimenetlus. PKS § 108 kohaselt võib ülalpidamist tagasiulatuvalt nõuda kuni ühe aasta eest enne hagi kohtule esitamist. Seega võib Teie kirjeldatud viie kuu eest olla võimalik nõuda ka tasumata elatist, kui selleks on seadusest tulenev alus.

Isa poolt juba tasutud 200 eurot tuleb nõude arvestamisel arvesse võtta. See ei tähenda siiski automaatselt, et kogu 200 eurot tuleb lihtsalt lõppnõudest maha arvata – oluline on kindlaks teha, millal ja millise lapse või perioodi ülalpidamiseks need maksed tehti. Seetõttu on pangakonto väljavõtted ja võimalusel ka maksete selgitused olulised tõendid.

Kohtusse pöördumisel tuleks esitada laste andmed, isa andmed, ülevaade laste tavapärastest ja põhjendatud igakuistest kuludest, andmed selle kohta, kui palju aega lapsed isaga tegelikult veedavad, samuti pangakonto väljavõtted, isa tehtud maksed ja kirjavahetus, millest nähtub, et olete elatist küsinud ning isa on maksmist korduvalt edasi lükanud.

Kui isa ei täida kohtuotsust või täitmisele pööratavat notariaalset kokkulepet, saab pöörduda kohtutäituri poole ja algatada täitemenetluse. Teatud tingimustel on võimalik saada ka riigilt elatisabi.

Kohtumenetlusaegset elatisabi saab taotleda juhul, kui elatisnõue on kohtus menetluses ning kohus on teinud kas makseettepaneku määruse maksekäsu kiirmenetluses või hagi tagamise määruse hagimenetluses. Perehüvitiste seaduse kohaselt on elatisabi suurus kuni 200 eurot lapse kohta kuus (PHS § 49 lg 3) ning seda makstakse kohtumenetluse ajal kuni 150 päeva. Taotlus tuleb esitada 45 päeva jooksul vastava kohtumääruse tegemisest (PHS § 52 lg 1 p 18¹).

Pärast kohtulahendit saab juhul, kui isa elatist ei maksa, algatada täitemenetluse. Teatud tingimustel on võimalik saada ka täitemenetlusaegset elatisabi kuni 200 eurot lapse kohta kuus (PHS § 50 lg 1-4). Seda võimalust saab kasutada ka juhul, kui elatise maksmise kohustus tuleneb täidetavast notariaalsest kokkuleppest (TMS § 2 lg 1 p 18¹). Kui Teil ei ole võimalik juristi või advokaadi abi eest tasuda, on võimalik taotleda riigi õigusabi. Riigi õigusabi taotluse saab kohtule esitada e-toimiku kaudu. Riigi õigusabi korras osutab õigusabi advokaat ning selle saamise võimalus sõltub muu hulgas inimese majanduslikust olukorrast. Rohkem infot riigi õigusabi tingimuste ja taotlemise kohta leiate Eesti Advokatuuri veebilehelt.

Kokkuvõttes soovitan esmalt välja selgitada laste põhjendatud igakuised kulud ja arvutada elatise esialgne suurus elatiskalkulaatori abil. Seejärel saatke isale kirjalik ettepanek elatise maksmiseks. Kui isa on kokkuleppega nõus, võib kokkuleppe vormistada notari juures ning lisada sellesse nõusoleku koheseks sundtäitmiseks. Kui kokkulepet ei sünni, on Teil õigus pöörduda maakohtusse ning nõuda nii edaspidist elatist kui ka seaduses lubatud ulatuses juba tekkinud elatisvõlgnevust.

Tere! Soovin küsida nõu seoses elatise saamisega pärast 18-aastaseks saamist. Saan peagi 18-aastaseks ja õpin praegu kutsekoolis ning jätkan pärast 18. sünnipäeva oma õpinguid. Minu isa peab praegu mulle elatist maksma, kuid mul endal ei ole kohtuotsust ega muid dokumente selle kohta. Soovin teada, kas mul on õigus saada isalt elatist ka pärast 18-aastaseks saamist ning mida ma pean selleks tegema. Samuti sooviksin teada, kust saaksin vajadusel kätte varasema kohtuotsuse või info selle kohta, mille alusel isa praegu elatist maksab. Palun andke teada, kuhu ja kelle poole peaksin pöörduma ning milliseid dokumente mul vaja läheb.

Kui jätkate pärast 18-aastaseks saamist õpinguid kutseõppe tasemeõppes, on Teil õigus nõuda isalt ülalpidamist kuni 21-aastaseks saamiseni (PKS § 97 p 2).

Oluline on teada, et pärast 18-aastaseks saamist on tegemist Teie iseseisva ülalpidamisnõudega. Alaealise lapse kasuks tehtud kohtuotsus ei laiene automaatselt täisealiseks saamise järgsele ajale. Vajaduse korral peab täisealine laps ise oma ülalpidamisnõude esitama (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus 19.10.2015, nr 3-2-1-119-15, p 13).

Täisealise õppiva lapse ülalpidamise ulatus määratakse tema vajadustest ja tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lg 1). Arvesse tuleb võtta ka tema hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi (PKS § 99 lg 2). Vanema kohustus sõltub ka tema enda varalisest seisundist (PKS § 102 lg 1). Täisealise õppiva lapse puhul ei kohaldata alaealise lapse miinimumelatise regulatsiooni (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus 19.10.2015, nr 3-2-1-119-15, p-d 10–11).

Kui isa pärast Teie 18-aastaseks saamist vabatahtlikult ülalpidamist ei anna, tuleb Teil endal esitada kohtule ülalpidamisnõue. Kui ülalpidamist antakse rahas, on selle vormiks elatis (PKS § 100 lg 1). Nõude juurde tuleks lisada vähemalt koolitõend ning andmed oma põhjendatud ülalpidamisvajaduste kohta.

Kuna isa maksab Teile praegu elatist, soovitan enne 18-aastaseks saamist välja selgitada, mille alusel ta seda teeb. Kui elatis on välja mõistetud varasema kohtuotsusega, saate kohtuotsuse koopiat küsida kohtust, kes asja lahendas. Vajaduse korral saab selle kohta infot küsida ka kohtukantseleist.

Kokkuvõttes: pärast 18-aastaseks saamist peate oma ülalpidamisõigust vajaduse korral ise teostama. Kui jätkate kutseõppes, on Teil PKS § 97 p 2 alusel õigus nõuda isalt ülalpidamist kuni 21-aastaseks saamiseni.

Vanemate olukord ja sissetulekud: ​Laps on 1-aastane ja tema peamine hooldaja on ema. Laps alustab peatselt lasteaias käimist. ​Vanematel on praegu kehtiv kokkulepe jagatud vanemahüvitise osas. Hüvitis laekub isa töist tulu arvestades, kuna isa töötab ametlikult. ​Emal puudub praegu ametlik tööalane sissetulek. ​Varasemad ja praegused kokkulepped: ​Varasem kokkulepe: Vanemahüvitisest maksti emale 1500 €. Ülejäänud summast (ca 50–250 €) kattis isa ema telefoni osamakse, ühise laenu kuumakse (laen on isa nimel) ning lapsega seotud otsesed kulud. ​Olukord alates maist 2026: Jagatud vanemahüvitis laekub täielikult emale ning isa eraldi elatist ei maksa. Isa makstud ema telefoni järelmaks lõppes maikuus. Isa jätkab oma palgast ühise laenu kuumakse tasumist. ​Elukorraldus ja vahemaa: ​Vanemad elavad eri linnades (ema Viljandimaal, isa Tallinnas/tegutseb Ämaris). Lapse viibimine isa juures nõuab pikemat sõitu ja planeerimist. ​Lapse noor vanus seab piirangud pikkadele eemalviibimistele emast. ​Isa tegevteenistus Kaitseväes (õppused jm kohustused) ei võimalda alati graafikujärgset suhtlust. ​Tulevikuväljavaated ja elatise täpsustamine: ​Jagatud vanemahüvitis lõpeb 2026. aasta novembris, misjärel peab isa hakkama tasuma lapsele igakuist elatist. ​Isa on valmis osalema lapse ülalpidamises, kuid soovib selget ja õiglast kokkulepet, mis arvestaks mõlema vanema tegelikke sissetulekuid, kulusid ja lapse vajadusi. ​Küsimused ja eesmärgid: ​Milline elatise suurus ja maksmise kord oleks õiglane, arvestades lapse vajadusi ning mõlema vanema majanduslikku olukorda? ​Kuidas juriidiliselt tagada, et ema ei saaks vanemahüvitise perioodi eest elatist tagantjärele nõuda? ​Kuidas vormistada ametlik ja toimiv suhtlemiskord, mis arvestaks lapse vanust, sõidudistantsi ning isa teenistuskohustusi kaitseväes?

Kirjeldatud olukorras on oluline eristada kolme küsimust: lapse ülalpidamine (elatis), vanemahüvitise periood ning lapsega suhtlemise kord. Kõigis neis küsimustes on võimalik vanematel sõlmida kokkulepe, mis aitab hilisemaid vaidlusi vältida.

1. Kuidas määratakse elatise suurus pärast vanemahüvitise lõppemist?

Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on mõlemal vanemal kohustus oma alaealist last ülal pidada. PKS § 99 lg 1 järgi sõltub ülalpidamise ulatus lapse vajadustest ning vanemate varalisest olukorrast ja sissetulekutest. Seadus ei näe ette kindlat elatise summat, vaid iga juhtumi puhul hinnatakse lapse tegelikke vajadusi ja vanemate võimalusi.

Lapse ülalpidamiskulude hulka võivad kuuluda näiteks toit ja riided, eluasemekulud lapse ulatuses, lasteaiatasu ja huvitegevus, tervise- ja hügieenikulud ning muud lapse kasvatamisega seotud mõistlikud kulud.

Kui laps elab peamiselt ühe vanema juures, täidab see vanem osa ülalpidamiskohustusest lapse igapäevase hooldamise kaudu. Teine vanem täidab oma ülalpidamiskohustust üldjuhul rahalise elatise maksmisega. Elatise suuruse kokkuleppimisel on mõistlik arvestada mõlema vanema sissetulekuid, lapse tegelikke kulusid ning seda, kui palju aega laps kummagi vanema juures viibib.

2. Kas vanemahüvitise saamise ajal võib nõuda elatist tagantjärele?

Vanemahüvitis ja elatis on erinevad õigused. Vanemahüvitis on riiklik sotsiaaltoetus, elatis aga vanema seadusest tulenev ülalpidamiskohustus. Kui vanemad on kokku leppinud, et vanemahüvitis laekub ühele vanemale ning selle arvelt kaetakse lapse ülalpidamiskulud, on soovitatav see kokkulepe kirjalikult vormistada. Kirjalikus kokkuleppes võiks olla selgelt kirjas, et vanemahüvitise perioodil loetakse lapse ülalpidamine kokkulepitud viisil täidetuks ning kuidas vanemad selle aja jooksul lapse kulusid kannavad. Samas ei ole võimalik kokkuleppega täielikult välistada õigust pöörduda hiljem kohtusse. Kui tekib vaidlus, hindab kohus, kas lapse ülalpidamiskohustus oli vastaval perioodil tegelikult täidetud. Seetõttu on mõistlik säilitada tõendid tehtud maksete ja lapse kulude kandmise kohta.

PKS § 108 järgi võib elatist nõuda tagasiulatuvalt üldjuhul kuni ühe aasta eest enne kohtusse pöördumist, kui ülalpidamiskohustust ei ole täidetud.

3. Kuidas vormistada lapsega suhtlemise kord?

PKS § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on õigus ja kohustus lapsega suhelda. Vanemad peaksid püüdma kokku leppida suhtlemise korra, mis lähtub eelkõige lapse parimatest huvidest.

Üheaastase lapse puhul on tavapärane, et suhtlemine toimub sagedamini, kuid lühemate perioodidena, arvestades lapse vanust, päevakava ja kiindumussuhet peamise hooldajaga. Kui vanemad elavad eri linnades ning ühe vanema töö (näiteks tegevteenistus Kaitseväes) eeldab muutuvat graafikut, võib kokkulepe olla paindlik ning sisaldada näiteks suhtlemise sagedust ja kestust; transpordi korraldust ja kulude jaotust; etteteatamise tähtaega graafiku muutumise korral; pühade ja puhkuste jaotust lapse vanuse kasvades.

Suhtlemiskorra võib sõlmida kirjaliku kokkuleppena. Kui kokkulepet ei saavutata, saab vanem pöörduda kohtusse suhtluskorra kindlaksmääramiseks.

Soovitused kokkuleppe sõlmimiseks

Praktiliselt on mõistlik koostada kirjalik vanemate kokkulepe, milles lepitakse kokku:

1. vanemahüvitise perioodil lapse ülalpidamise korraldus;

2. alates vanemahüvitise lõppemisest makstava elatise suurus, maksetähtaeg ja vajadusel kulude jagamise põhimõtted;

3. lapsega suhtlemise kord ja transpordi korraldus.

Selgelt sõnastatud kirjalik kokkulepe aitab vähendada hilisemaid vaidlusi ning annab mõlemale vanemale selguse nende õiguste ja kohustuste kohta.

Kuhu pöörduda abi saamiseks?

Sotsiaalkindlustusameti perelepitusteenus aitab vanematel jõuda kokkuleppele nii elatise kui ka suhtlemiskorra küsimustes. Perelepitus on vabatahtlik ning lähtub lapse parimatest huvidest.

Jurist Aitab annab üldist õigusalast teavet perekonnaõiguse, elatise ja vanemate õiguste ning kohustuste kohta.

Kui kokkulepet ei saavutata, saab pöörduda maakohtusse elatise või suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudega.

Tere Olen üliõpilane Soomes, 19 aastat vana ja olen töötu, otsisin tööd kuu jooksul ja ei leidnud midagi . Kuna praegu mul on finansilised probleemid, palusin oma vanemaid aidata mind. Ema tuli appi ja maksab mulle 250 eurot kuus. Isa ütles, et ei hakka mind aitama. Iga kuu ma maksan ühiselamutoa üüri 329 eurot ja poole kuu jooksul toidu peale ma juba olen maksnud umbes 200 eurot, säilisin kõik oma tsekkid toidu eest. Mul ei piisa raha toidu ja üri peale, rääkisin sellest isaga, kuigi vastust ma ei saanud. Öelge palun, kas mul on õigus paluda raha oma isalt seaduse järgi ja kui jah, siis kui palju arvestades oma kuu kulude võrreldes. 

Kui täisealine laps omandab haridust, võib tal olla õigus saada vanematelt ülalpidamist ka pärast 18-aastaseks saamist. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. See õigus ei sõltu sellest, kas õpingud toimuvad Eestis või välisriigis. 

PKS § 96 järgi lasub lapse ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal. See tähendab, et mõlemad vanemad peavad osalema täisealise õppiva lapse ülalpidamises vastavalt oma võimalustele ning ühe vanema kohustus ei lõpe pelgalt seetõttu, et teine vanem last juba toetab. 

Ülalpidamise suurust ei määra seadus täisealise õppiva lapse puhul kindla summana. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 järgi arvestatakse seejuures kõiki lapse eluvajadusi, sealhulgas eluaseme-, toidu-, transpordi- ja tervisekulusid ning hariduse omandamise ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. Samuti võetakse arvesse lapse enda sissetulekuid, näiteks töötasu, stipendiume või toetusi. 

Vanemate panuse suuruse määramisel tuleb arvestada ka nende varalist seisundit ja ülalpidamisvõimet. PKS § 102 lg 1 kohaselt täidavad vanemad ülalpidamiskohustust, võttes arvesse oma varalist seisundit ja võimalusi. Kui vanemate sissetulekud ja majanduslik olukord erinevad, ei pea nad ülalpidamiskohustust kandma võrdsetes osades, vaid vastavalt oma tegelikele võimalustele. PKS § 102 lg 2 võimaldab kohtul arvestada ka muid olulisi asjaolusid, mis mõjutavad vanema ülalpidamisvõimet. 

Kui täisealisel õppival lapsel ei ole võimalik oma põhjendatud kulusid ise katta ning vanem keeldub ülalpidamist andmast või ei vasta sellekohasele pöördumisele, on lapsel õigus esitada vanema vastu kohtusse elatise nõue. Täisealise õppiva lapse puhul tuleb nõude esitamisel tõendada nii õppimist kui ka oma tegelikke vajadusi ja kulusid (näiteks üürileping, maksekinnitused, toidukulud ja muud õpingutega seotud vältimatud väljaminekud). Kohus hindab igal üksikjuhul lapse vajadusi ning mõlema vanema majanduslikke võimalusi ja määrab elatise suuruse nende asjaolude alusel. 

Palun võimalusel selgituse elatise arvutamisel lasterikka pere toetuse arvestamise kohta.

 Meil on eksabikaasaga neli ühist alaealist last. Kaks last elavad püsivalt minu juures ning nende suhtes on isal elatise maksmise kohustus. Kahe teise lapse puhul on hooldus ja suhtluskord jagatud võrdselt. 

Hiljuti taotles laste isa endale osa nende kahe lapse peretoetustest ning samaaegselt sündis tal uuest suhtest veel üks laps. Seetõttu tekib tal õigus lasterikka pere toetusele nendel kuudel, kui ta saab kahe ühise lapse toetusi. Laste isa väidab, et tema saadavat lasterikka pere toetust ei tule elatise arvutamisel arvesse võtta nende kahe lapse puhul, kellele ta elatist maksab, sest toetus ei ole määratud nende laste alusel. Samas arvestab ta elatiskalkulaatoris lasterikka pere toetusega nendel kuudel, kui toetuse saaja olen mina.

Palun selgitada, kas perekonnaseaduse § 101 alusel tuleb lasterikka pere toetuse mõju arvestada kõigi ülalpeetavate laste elatise arvutamisel sõltumata sellest, milliste laste alusel lasterikka toetus määrati, või ainult nende laste puhul, kes annavad õiguse lasterikka pere toetusele.

Kas siis, olukorras, kus vanem saab kahe ühise lapse toetuste arvelt õiguse lasterikka pere toetusele, on põhjendatud jätta see lasterikka toetus täielikult arvestamata nende laste elatise määramisel, kelle suhtes tal on elatise maksmise kohustus. Kui mitte, siis kas lasterikka pere toetuse mõju tuleks arvesse võtta ka nendel kuudel, mil tema on toetuse saaja?

Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma lapsele ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Sama sätte kohaselt loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ning poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. 

Seega ei ole seadusest tulenevalt õige käsitada lasterikka pere toetust üksnes konkreetse lapse toetuseks. Lasterikka pere toetus on oma olemuselt perepõhine toetus, mille saamise õigus tekib vanemal, kes kasvatab vähemalt kolme toetuse saamise tingimustele vastavat last (perehüvitiste seaduse § 21 lg 1). Toetuse suurus ei sõltu seejuures sellest, milline konkreetne laps toetuse saamise õiguse tekkimise põhjustas. 

Justiits- ja Digiministeerium (vaata https://www.justdigi.ee/era-ja-avalik-oigus/tsiviiloigus/miinimumelatise-muutmine ) on PKS § 101 lg 5 rakendamist selgitanud sõnaselgelt selliselt, et lasterikka pere toetust arvestatakse elatise väljamõistmisel ka juhul, kui toetuse saamise õigus ei ole seotud üksnes ühiste lastega. Näiteks kärgperes, kus vanemal on varasemast suhtest lapsed ja uues suhtes sündinud laste tõttu tekib tal õigus lasterikka pere toetusele, tuleb toetust elatise arvutamisel arvesse võtta. Seejuures jagatakse arvesse võetav pool toetuse summast võrdselt vanemate kasuks ning omakorda nende laste arvuga, kelle eest perele lasterikka pere toetust makstakse. 

Sama põhimõtet kajastab ka Justiits- ja Digiministeeriumi elatiskalkulaator, mille juhistes on märgitud, et kui elatist arvutatakse ühiste laste eest, kuid elatist maksva vanema peres kasvab lisaks teisi lapsi, kelle tõttu pere saab lasterikka pere toetust, tuleb need lapsed toetust saavate laste arvus arvesse võtta. 

1. Kas isa saadav lasterikka pere toetus tuleb täielikult jätta arvestamata nende kahe lapse elatise arvutamisel, kelle suhtes tal on elatise maksmise kohustus?

Ei. PKS § 101 lg 5 sõnastusest ei tulene alust jätta elatise arvutamisel lasterikka pere toetus täielikult kõrvale üksnes põhjusel, et toetusõigus tekkis muu lapse tõttu. Vastupidi, seadus näeb ette, et arvesse võetakse pool lasterikka pere toetusest ning see jagatakse võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

Seetõttu ei ole määrav küsimus, millised konkreetsed lapsed olid toetuse määramise aluseks. Määrav on see, et vanem saab perehüvitiste seaduse alusel lasterikka pere toetust ning milline on toetust saavate laste arv selles peres.

Kui isa saab näiteks 450 euro suurust lasterikka pere toetust kolme kuni kuue lapse kasvatamise tõttu, on PKS § 101 lg 5 tähenduses arvesse võetav osa sellest 225 eurot. See summa jagatakse toetust saava pere kõigi toetust saavate laste vahel. Kui toetust makstakse viie lapse eest, oleks ühe lapse kohta arvestatav osa 45 eurot. Seejuures tuleb elatise arvutamisel arvesse võtta ka need ühised lapsed, kelle suhtes isa on elatise maksmiseks kohustatud, juhul kui nad kuuluvad nende laste hulka, kelle eest talle lasterikka pere toetust makstakse.

2. Kuidas tuleb olukorda hinnata, kui kaks ühist last annavad isale koos tema uue lapsega õiguse lasterikka pere toetusele?

Sellisel juhul tuleb lähtuda PKS § 101 lg 5 sõnaselgest mehhanismist. Kui isa peres on kokku kolm toetuse saamise tingimustele vastavat last, sh kaks kõnealust ühist last ja üks uuest suhtest sündinud laps, ning isa on lasterikka pere toetuse saaja, siis tuleb toetuse arvestamisel võtta aluseks kogu tema perele makstav lasterikka pere toetus, sellest arvesse võtta pool ning jagada see summa võrdselt kõigi kolme toetust saava lapse vahel.

Seega ei ole põhjendatud väide, et isa saadav lasterikka pere toetus tuleb kahe elatist saama õigustatud ühise lapse puhul täielikult välistada põhjusel, et toetuse suurendamise või toetuse saamise õiguse tekkimise põhjustas isa uus laps. Lasterikka pere toetust tuleb elatise arvutamisel arvesse võtta ka kärgperes, kus toetuse saamise õigus tuleneb osaliselt või täielikult uutest peresuhetest. 

3. Kuidas arvestada toetust kuudel, mil isa on toetuse saaja?

Kui isa on konkreetsel kuul lasterikka pere toetuse saaja, tuleb PKS § 101 lg 5 kohaselt tema saadav toetus elatise arvutuses arvesse võtta eelkirjeldatud ulatuses. See tähendab, et elatise arvutamisel ei ole põhjendatud kasutada metoodikat, mille kohaselt ema juures saadav lasterikka pere toetus vähendab elatist, kuid isa juures saadav lasterikka pere toetus jäetakse täielikult arvestamata. Selline lähenemine ei oleks kooskõlas PKS § 101 lg 5 eesmärgi ega sõnastusega.

Kui toetust saab elatist nõudev vanem, vähendab asjakohane toetuse osa lapse ülalpidamiseks teise vanema poolt antavat elatist. Kui toetust saab elatist maksma kohustatud vanem, tuleb vastav mõju arvestada elatise suuruse kujunemisel tema kasuks, mitte jätta toetust lihtsalt arvestusest välja. 

4. Toetuse arvestamine PKS § 101 lg 5 alusel ja isa teiste laste ülalpidamine PKS § 102 alusel

Samas tuleb eristada kahte õiguslikku küsimust. Esiteks mõjutab lasterikka pere toetus PKS § 101 lg 5 alusel otseselt elatise arvutust. Selle puhul tuleb lähtuda seaduses sätestatud mehhanismist: arvesse võetakse pool toetusest ja see jagatakse võrdselt toetust saava pere laste vahel.

Teiseks võib isa uues peres oleva lapse olemasolu mõjutada elatise suurust PKS § 102 lg 2 alusel. PKS § 102 lg 2 kohaselt võib mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamisel olla muu hulgas olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel seaduses sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Sellisel juhul tuleb hinnata vanema kõiki ülalpidamiskohustusi ja laste tegelikku varalist olukorda. 

Seega ei saa isa uue lapse olemasolu automaatselt kasutada põhjendusena selleks, et jätta lasterikka pere toetus PKS § 101 lg 5 alusel üldse arvestamata. Kui isa leiab, et tema uue lapse ülalpidamise tõttu peaks tema elatiskohustus olema väiksem, tuleb seda küsimust hinnata eraldi PKS § 102 alusel, võttes arvesse kõigi asjaomaste laste vajadusi, vanemate majanduslikku olukorda ja tegelikku ülalpidamiskohustuste jaotust.

5. Jagatud elukohaga kahe lapse eripära

Kahe lapse puhul, kelle hooldus ja suhtluskord on jagatud võrdselt, tuleb lisaks arvestada PKS § 101 lg 6. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt vähemalt 7–15 ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt selle ajaga. Kui laps viibib vanemate juures võrdselt, tuleb hinnata ka muid asjaolusid, sealhulgas vanemate sissetulekute erinevust ja seda, kuidas lapsega seotud kulutused tegelikult vanemate vahel jagunevad. 

Kokkuvõttes ei ole põhjendatud isa seisukoht, et tema saadav lasterikka pere toetus tuleb kahe ühise lapse elatise arvutamisel täielikult kõrvale jätta üksnes põhjusel, et toetuse saamise õigus tekkis või suurenes tema uude suhtesse sündinud lapse tõttu.

PKS § 101 lg 5 kohaselt tuleb lasterikka pere toetust elatise arvutamisel arvesse võtta pooles ulatuses ning see pool jagada võrdselt kõigi toetust saava pere laste vahel. Seega tuleb ka ühised lapsed sellesse arvestusse kaasata juhul, kui neile makstava lapsetoetuse alusel kuuluvad nad nende laste hulka, kelle eest isa perele lasterikka pere toetust makstakse. Samuti tuleb kuudel, mil isa on lasterikka pere toetuse saaja, toetuse mõju elatise arvutuses arvesse võtta. Vastupidine lahendus - ema saadava lasterikka pere toetuse arvestamine, kuid isa saadava toetuse täielik välistamine - ei ole kooskõlas PKS § 101 lg 5 alusel kehtestatud arvutusloogikaga.

Kui isa uue lapse olemasolu tõttu peaks tema hinnangul elatist vähendama, tuleb seda hinnata eraldi PKS § 102 alusel ning mitte lahendada seda lasterikka pere toetuse PKS § 101 lg 5 kohasest arvestusest väljajätmise kaudu.

Tere! Üks küsimus on veel seoses Elatisega. Elatis on koostatud kohtu kaudu arvestamata teise vanemaga ning miinimum töötasuga. Teise lapsevanema kasuks. Millised on võimalused,et Elatis muuta seejuures arvestada : 1. Lapsevanem isa ei tasunud elatist 0-9 aastat kui laps elas emaga. 2. Sotsiaalkindlustusameti kaudu on tehtud tagaselja riiklik elatis summas 1000€. Lapsevanem ema ei olnud sellest teadlik. 3. Lisaks on kohtu poolt määratud suhtluskord ning ööpäevad arvestamata. Laps veedab mitu kuud aastas 14 ööpäeva emaga ja ka teised ööpäevad. 4. Elatis soovin tasuda sama kuu eest hetkel on pandud ühe kuu eest ette. Teine osapool koos juristiga on pahatahtlik seda ütles ka minu esindaja advokaat. 

Elatise muutmist on võimalik taotleda, kuid kuni vanemate vahel ei ole sõlmitud uut kokkulepet või kohus ei ole teinud uut lahendit, tuleb täita kehtivat kohtulahendit selles ulatuses ja tingimustel, nagu elatis on välja mõistetud. Elatise suurust ega maksmise korda ei ole üldjuhul lubatud ühepoolselt muuta.

Kui Teie olete lapse ema ja elatist maksev vanem, võib elatise muutmise taotlemisel olla oluline asjaolu, et laps viibib Teie juures aasta jooksul märkimisväärse osa ajast. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 6 kohaselt vähendatakse seadusjärgset elatist proportsionaalselt lapse kohustatud vanema juures viibitud ajaga, kui laps viibib selle vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Seega ei lähtuta üksikutest kuudest, vaid lapse aasta keskmisest viibimisajast Teie juures. Elatise suuruse esmaseks hindamiseks saab kasutada  elatiskalkulaatorit.

PKS § 101 lg 6 kohaldamisel tuleb arvesse võtta lapse tegelikku või kokkulepitud suhtluskorda ning lapse eeldatavat viibimisaega kohustatud vanema juures. Kui kohtulahendis on määratud suhtluskord, eeldatakse üldjuhul, et laps viibib vanema juures selles ulatuses. Kui tegelik elukorraldus erineb kohtulahendis sätestatust, tuleb seda vajaduse korral tõendada, näiteks kalendri, sõnumite, lapse üleandmiste või muude tõenditega. Riigikohus on selgitanud, et PKS § 101 lg 6 kohaldamisel tuleb arvestada lapse tegelikku või eeldatavat viibimisaega kohustatud vanema juures ning elatise vähendamine toimub proportsionaalselt lapse viibimisajaga, kui selle sätte eeldused on täidetud (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22.06.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160/42, p-d 14.5–14.8).

Teie kirjast nähtub, et elatis määrati ajal, kui kehtis varasem miinimumelatise regulatsioon, mis oli seotud Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammääraga. Alates 1. jaanuarist 2022 muutus alaealise lapse elatise arvutamise kord ning miinimumelatis ei ole enam seotud töötasu alammääraga. Kehtiva PKS § 101 järgi arvutatakse seadusjärgne elatis lapse baassumma, Eesti keskmise brutokuupalga, lapsega koos veedetud aja, lapsetoetuse ning vajaduse korral ka teiste seaduses nimetatud asjaolude alusel (PKS § 101 lg-d 1, 3–6). Seetõttu võib enne 1. jaanuari 2022 tehtud kohtulahendi puhul olla põhjendatud hinnata, kas muutunud seadus ja muutunud asjaolud annavad aluse elatise suuruse muutmiseks.

Elatise tasumise tähtaja osas sätestab PKS § 100 lg 4, et elatis makstakse üldjuhul iga kalendrikuu eest ette. Seetõttu ei saa kehtiva kohtulahendi olemasolul maksekohustusega vanem ühepoolselt otsustada, et hakkab elatist tasuma sama kuu eest. Vanemad võivad maksetähtpäevas ja maksmise korras omavahel kokku leppida (PKS § 100 lg 3), kuid kui elatis on välja mõistetud kohtulahendiga, tuleb maksmise korra muutmiseks saavutada kokkulepe või taotleda kohtulahendi muutmist.

Asjaolu, et lapse isa ei tasunud lapsele elatist lapse 0–9 aasta vanuses, ei anna iseenesest alust praegu Teie makstavat elatist vähendada ega varasemaid nõudeid tasaarvestada. Kui isa vastu on varasema perioodi eest olemas elatisvõlg või selle kohta täitedokument, on tegemist eraldi nõudega, mida lahendatakse sõltumatult praegu kehtivast elatise maksmise kohustusest.

Sotsiaalkindlustusameti kaudu määratud ligikaudu 1000 euro suuruse summa puhul tuleb esmalt välja selgitada, millise otsuse, millise ajavahemiku ja millise õigusliku aluse järgi see määrati. Kui tegemist oli riigi makstud elatisabiga lapse isa maksmata jäetud elatise tõttu, ei vabasta see isa PKS § 96 lg-st 1 tulenevast ülalpidamiskohustusest ning riigil võib tekkida õigus makstud elatisabi temalt tagasi nõuda. Kui Te ei olnud sellest menetlusest teadlik, on mõistlik küsida Sotsiaalkindlustusametilt kirjalikult välja otsus, selle aluseks olevad asjaolud ning teave otsuse vaidlustamise korra ja tähtaja kohta.

Vanemad võivad omavahel kokku leppida lapse ülalpidamise täitmise viisis, elatise suuruses, maksetähtpäevas ning lapsega seotud kulude jaotuses (PKS § 100 lg 3). Kui kokkulepet ei saavutata, on võimalik pöörduda kohtusse elatise suuruse muutmise nõudega. Kohus hindab seejuures lapse vajadusi, vanemate varalist seisundit, lapse tegelikku viibimisaega mõlema vanema juures ning muid asjaolusid, mis mõjutavad ülalpidamise ulatust (PKS § 99 lg-d 1 ja 2, § 101 lg 6 ning § 102).

Kokkuvõttes ei ole kehtiva kohtulahendi alusel määratud elatist lubatud omal algatusel väiksemas summas maksta ega muuta selle tasumise tähtaega. Kui laps viibib pärast kohtulahendi tegemist püsivalt Teie juures rohkem, kui elatise määramisel arvesse võeti, või kui elatis määrati enne 1. jaanuari 2022 kehtinud miinimumelatise regulatsiooni alusel, võivad need asjaolud olla aluseks taotleda kohtus elatise suuruse muutmist.

Tere! Millised tegelikud kulud loetakse 10 aastase lapse elatise alla ? Palun täpset loetelu. Kui laps viibib aastas mitu kuud 14 ööpäeva emaga kas ma pean tegelikult teisele lapsevanemale selle kuu eest tasuma terve elatise summa ? 

Perekonnaseadus (PKS) ei sisalda 10-aastase lapse ülalpidamiskulude ammendavat loetelu. Elatise ulatus sõltub lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist ning hõlmab nii lapse igapäevaseid kulusid kui ka tema kasvatamisega seotud kulutusi (PKS § 99 lg-d 1 ja 2).

Kui laps viibib teise vanema juures mõnel üksikul kuul 14 ööpäeva, ei anna see iseenesest alust vähendada ainult nende kuude elatist. PKS § 101 lg 6 järgi on määrav see, kas laps viibib elatist maksma kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Elatise suuruse esmaseks hindamiseks saab kasutada elatiskalkulaatorit.

Vanem on kohustatud oma alaealist last ülal pidama (PKS § 96 lg 1 ja § 97 p 1). Ülalpidamise ulatus määratakse lapse vajaduste ja tema tavapärase elulaadi järgi (PKS § 99 lg 1). Arvesse võetakse kõiki lapse eluvajadusi, sealhulgas lapse võimete ja kalduvuste kohase hariduse ning kutsealase ettevalmistuse kulusid, samuti alaealise lapse kasvatamise kulusid (PKS § 99 lg 2).

Seadus ei määra täpset kulude nimekirja. Lapse ülalpidamiskulud võivad asjaoludest olenevalt hõlmata näiteks toitu, lapse osa eluaseme- ja kommunaalkuludest, rõivaid ja jalanõusid, hügieenitarbeid, transpordikulusid, tervishoiu- ja ravimikulusid, prille ja hambaravi, koolitarbeid ja muid hariduskulusid, huvitegevust, sidevahendite kasutamist ning lapse igapäevase hooldamise ja kasvatamise kulusid. Huvitegevuse, tervishoiukulude või muude suuremate väljaminekute põhjendatus sõltub lapse tegelikest vajadustest ja senisest elukorraldusest (PKS § 99 lg-d 1 ja 2).

Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ehk elatisena (PKS § 100 lg 1). PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab lapsega koos elav või last vahetult kasvatav vanem oma ülalpidamiskohustust vahetult. Vanem, kes lapsega koos ei ela või ei osale lapse kasvatamises, täidab ülalpidamiskohustust üldjuhul elatise maksmisega. Elatist tuleb kasutada lapse huvides ning see makstakse üldjuhul iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg-d 2 ja 4).

PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendatakse elatise summat proportsionaalselt lapse kohustatud vanema juures veedetud ajaga, kui laps viibib selle vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Seega ei lähtuta üksikust kalendrikuust, vaid aasta keskmisest lapse viibimisajast. Kui laps viibib näiteks vaid suvekuudel või mõnel muul üksikul kuul ema juures 14 ööpäeva, kuid aasta keskmine ei jää nimetatud vahemikku, ei kohaldu see vähendamise alus automaatselt.

PKS § 101 lg 6 kohaldamisel tuleb arvesse võtta lapse ja kohustatud vanema tegelikku või kokkulepitud suhtluskorda ning tulevikus eeldatavat lapse viibimisaega. Kui vanemate kokkulepe või kohtulahend näeb ette kindla suhtluskorra, eeldatakse üldjuhul, et laps viibib vanema juures selles ulatuses, välja arvatud juhul, kui tegelik elukorraldus erineb sellest oluliselt. Riigikohus on selgitanud, et elatise vähendamisel ei lähtuta üksnes minevikus toimunud viibimisest, vaid hinnata tuleb lapse tegelikku ja eeldatavat viibimisaega kohustatud vanema juures.

Vanemad võivad lapse ülalpidamise täitmise viisi, elatise suuruse, maksetähtpäeva, lapse viibimisaja ning suuremate kulude jaotuse omavahel kokku leppida (PKS § 100 lg 3). Kokkulepe ei välista ega piira lapse seadusest tulenevat elatisenõuet, arvestades kokkuleppes juba ettenähtut (PKS § 100 lg 3). Seetõttu tuleks kokkuleppes võimalikult selgelt kokku leppida, milliseid regulaarseid ja erakorralisi kulusid kumbki vanem kannab.

PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis üldjuhul olla väiksem sama paragrahvi alusel arvutatud summast. Tegemist ei ole kindla fikseeritud miinimumsummaga, vaid seaduses sätestatud arvutusreegliga. Miinimumelatise arvutamisel on aluseks indekseeritav baassumma ja sellele lisanduv osa Eesti keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg-d 3 ja 4). Elatise arvutamisel arvestatakse lapse vajaduste katmist lapsetoetuse arvel ning seaduses sätestatud ulatuses ka lasterikka pere toetuse arvel (PKS § 101 lg 5).

Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud summa (PKS § 102 lg 2) või mõista välja suurema elatise, kui lapse vajadused, vanemate varaline seis või lapsega seotud kulude jaotus seda õigustavad (PKS § 102 lg 3 koostoimes PKS § 99 lg-tega 1 ja 2).

Kui elatise suurus on juba määratud kohtulahendi või notariaalse kokkuleppega, ei ole maksekohustusega vanemal üldjuhul õigust makstavat elatist omal algatusel vähendada. Kui lapse tegelik viibimiskord on püsivalt muutunud, tuleks esmalt püüda saavutada vanemate kokkulepe. Kokkuleppe puudumisel tuleb elatise suuruse muutmist taotleda kohtus, kes hindab lapse vajadusi, vanemate võimalusi ning PKS § 101 lg 6 kohaldamise eeldusi.

Tere! Küsimus puudutab tervishoiuvaldkonda. Minu vanaemal (vanus 80+) on probleem ühe kehapoole puusa/põlve/seljaga. Ta saadeti röntgenpilti tegema, mille tulemusena selgus, et liigesed on kulunud. Teine puus on juba samal põhjusel opereeritud. Röntgenpildi tulemusena sai vanaema pereõelt info, et perearsti vastuvõtule ei ole vaja tulla, ja soovituse süüa paratsetamooli. Meie usume aga, et vanaemal oleks vaja minna eriarsti vastuvõtule. Sinna jõudmiseks peaks jõudma esmalt perearsti ja seejärel eriarsti juurde. Mis on meie õiguslikud alused, et vanaema saaks siiski seda abi, mida vaja, ja võimaluse konsulteerida nende arstidega, kellega vaja? Tunneme, et vanaema diskrimineeritakse tema vanuse tõttu ja seetõttu ei tagata talle vajalikke tervishoiuteenuseid.

Vanaemal on õigus nõuda, et tema terviseseisundit ja röntgeniuuringu tulemust selgitataks arusaadavalt ning hinnataks, kas eriarsti konsultatsioon on meditsiiniliselt vajalik. Perearstil ei ole kohustust väljastada saatekirja üksnes patsiendi või lähedase soovi tõttu, kuid vajalikul juhul tuleb patsient suunata eriarsti juurde või eriarst kaasata. Pereõe telefoniline soovitus ei välista vanaema õigust paluda perearstilt isiklikku või kaugvastuvõttu, et vaadata üle valu, liikumisvõime, röntgenileid, senine puusaoperatsioon ja edasine raviplaan. Vanus üksi ei ole õiguspärane põhjus vajaliku tervishoiuteenuse või eriarsti hinnangu andmata jätmiseks.

Tervishoiuteenuse hulka kuuluvad patsiendi läbivaatamine, teavitamine, nõustamine ja ravimine. Teenus peab vastama arstiteaduse üldisele tasemele ning olema osutatud tavapärase hoolega. Kui seisund seda vajab, peab tervishoiuteenuse osutaja suunama patsiendi eriarsti juurde või eriarsti kaasama. Vanaema võib paluda perearstikeskuselt perearsti vastuvõtuaega ja selgitada konkreetselt, et tal on püsiv või süvenev puusa-, põlve- või seljavalu, liikumisraskus, röntgenis kirjeldatud liigeskulumus ning varem on teise puusa tõttu tehtud operatsioon. Paluda saab meditsiinilist ümberhindamist ja põhjendatud otsust: kas vajalik on eriarsti saatekiri, e-konsultatsioon, taastusravi, täiendavad uuringud või muu ravi. Vanaemal on õigus saada teavet röntgenitulemuse, terviseseisundi, võimalike raviviiside ning vajaliku teenuse kättesaadavuse kohta. Tema soovil tuleb see teave anda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Samuti võib ta küsida tervishoiudokumentidega tutvumist ja nende koopiaid. Kui perearstikeskus keeldub arsti vastuvõttu võimaldamast või ei põhjenda, miks eriarsti hinnang ei ole vajalik, on mõistlik pöörduda esmalt kirjalikult perearstikeskuse juhtkonna või teenuse osutaja poole. Kirjeldada tuleks tervisemuret, senist suhtlust, röntgeniuuringu tulemust ja paluda arsti põhjendatud hinnangut. Kui vastus ei lahenda muret, saab esitada kaebuse Terviseametile tervishoiuteenuse kvaliteedi ja patsiendi õiguste võimaliku rikkumise kontrollimiseks. Vanusepõhine diskrimineerimine eeldab, et vajalikust teenusest keelduti või pakuti halvemini just vanuse tõttu, mitte meditsiinilise hinnangu põhjal. Üksnes ebapiisavana tunduv raviotsus ei tõenda veel diskrimineerimist. Olulised võivad olla näiteks vanusele viitavad põhjendused, võrreldavate patsientide erinev kohtlemine või kirjalik keeldumine ilma terviseseisundist lähtuva selgituseta.

Mul on antud hagi elatise (400 eur)osas laste isale. Isa tahab summat vähendada pangalaenu pooleks maksmisega. Nimetatud laen on minu nimel aga võtsin kunagi selle tema maja parendamiseks(2.korruse ehitus),kuna tema laenu ei saanud. Lahutusega mina majast midagi ei saanud ning tema mulle ka raha selle osa hüvituseks ei andnud. Seega on jäänuf laen 100% tema maksta iga kuu. Kas minul on kohustus,nagu ta nõuab,maksta nüüd pool sellest laenust ise? Kui jah,kas sellega kaasneb siis mul ka õigus mingile osale sellest majast?

Laste isa ei saa üksinda otsustada, et peate tema maja parendamiseks võetud laenu nüüd pooleks tasuma, ega vähenda see asjaolu automaatselt teie nõutud 400-eurost elatist. Kui laenuleping on ainult teie nimel, vastutate panga ees küll teie, kuid teie ja isa omavaheline lõplik rahaline arvestus sõltub laenu tegelikust eesmärgist, kokkuleppest ning maja omandi- ja abieluvarasuhtest. Elatise suuruse esmaseks hindamiseks saad kasutada elatise kalkulaatorit.

Õiguslikult on elatis ja maja parendamiseks kasutatud laen täiesti eri küsimused. Elatise määramisel lähtutakse lapse vajadustest, kummagi vanema sissetulekust ja varalisest seisust ning lapsega koos veedetavast ajast. Isa võib oma majanduslikku olukorda selgitada, kuid pelgalt tema maja väärtust suurendanud laen ei anna alust elatise automaatseks vähendamiseks.

Kui laen on võetud teie nimel, võib pank nõuda makseid teilt. See ei tähenda siiski automaatselt, et peaksite laste isaga omavahelises suhtes kandma pool laenust. Kui laenuraha kasutati tema maja teise korruse ehitamiseks ja teie kokkulepe oli, et tema tasub laenu, võib teil olla alust nõuda temalt tehtud maksete hüvitamist. Määravad on tõendid: laenuleping, konto väljavõtted, ehitusarved, sõnumid ja muu suhtlus laenu eesmärgi või tagasimaksete kohta.

Maja omandiõigus ei teki üksnes sellest, et tasusite ehituse või laenumakseid. Kinnisvara omandamiseks on tavaliselt vajalik notariaalne tehing ja kanne kinnistusraamatusse. Teie panus võib aga olla oluline rahalise hüvitise või ühisvara jagamise arvestamisel. 

Kui maja oli laste isa omandis juba enne abielu, on see üldjuhul tema lahusvara. Varaühisuse korral võivad siiski abielu ajal lahusvarale tehtud vajalikud ja kasulikud kulutused kuuluda oma väärtuses ühisvara hulka. Seega võib teie laenuga tehtud juurdeehituse väärtus olla vara jagamisel või hüvitise küsimuses oluline, kuid sellest ei teki automaatselt majaosa.Kui maja osteti abielu ajal ning teil oli varaühisuse varasuhe, on maja üldjuhul ühisvara ka juhul, kui kinnistusraamatus oli omanikuna märgitud üksnes laste isa. Sellisel juhul tuleb maja väärtust, juurdeehitust ja laenuga seotud arvestust käsitleda ühisvara jagamise osana.

Kui isa sai maja abielu ajal kingi või pärandina, on maja üldjuhul tema lahusvara. Teie rahaline panus ei muuda maja automaatselt ühisvaraks ega anna teile kindlat osa kinnistust, kuid varaühisuse ajal tehtud kasulike parenduste väärtus võib tulla arvesse ühisvara või rahalise hüvitise küsimuses.

Kui teil oli abieluvaraleping, võib tulemus olla teistsugune. Sel juhul tuleb lähtuda eelkõige lepingus kokku lepitud varasuhtest ja sellest, kas maja, laen või hüvitis olid juba lahutuse ajal vara jagamise kokkuleppes käsitletud.

Kui ühisvara jagati notariaalse kokkuleppe või kohtulahendiga, kontrollige esmalt, kas selles on käsitletud maja, teie laenu ja ehituspanust.

Elatise asjas on asjakohane rõhutada, et laen kasutati laste isa kinnisvara parendamiseks, mitte lapse ülalpidamiseks. Elatise vähendamine eeldab mõjuvat põhjust.  Alaealise lapse ülalpidamiskohustusest vanem üldjuhul ei vabane.

Hoidke alles kõik dokumendid, mis näitavad raha liikumist maja ehitusse ning isa võimalikku kohustust laenu tagasi maksta.