Tere. Mul oleks selline küsimus. Kui mul on kallim välismaalane(elab antud hetkel oma vanemate juures Palestiinas) aga ta sooviks eesti tulla elama. Plaanis on ka Eestis abielluda Mida peaks selleks tegema? Kuhu pöörduma?

Kuni Te ei ole abielus, kehtivad tema Eestis viibimisele samad reeglid, mis teistelegi välismaalastele. Tuleb taotleda viisa ja kui soovitakse jääda pikemaks, elamisluba. Kui välismaalane viibib Eestis õiguslikel alustel (viisa või mingit liiki elamisluba), on võimalik Eestis abielluda. Rohkem informatsiooni saab PPA migratsiooninõustajalt https://www.politsei.ee/et/migratsiooninoustajad

Mis võimalused on mul kadunud perekonnaliikme otsimise kiirendamiseks? On alust arvata, et perekonnaliikme elu on ohus (kadunud üle nelja kuu, telefon väljas, pangakontod suletud jne), kuid pole ühtegi abi politseist saanud. Kuidas oma kadunud perekonnaliikme telefoni ja pangakonto valjavõtet kätte saada? Politseil on ligipääs sellele informatsioonile, kuid keeldub seda jagamast ja aitamast.

Kui kadunud on täiseline isik ja politseil on juurdepääs tema telefonile ja pangakaardi kasutamise andmetel ent nad informatsiooni ei jaga, võib arvata, et politsei on teinud kindlaks, et isik ei ole ohus. Kui tegemist on täiskasvanud pereliikmega, tuleks arvestada võimalusega, et ta võib soovidagi kadunud olla ja tal on õigus privaatsusele. Muretsevate pereliikmete suhtes ei ole see küll õiglane, ent tõenäoliselt on isikul selleks põhjus. Kui aga arvate, et politsei lihtsalt ei suuda ressursinappusel otsimisele piisavalt keskenduda, kasutage kättesaadavaid vahendeid nagu sotsiaalmeedia, sõbrad ja tuttavad. Abi võib olla ka SA Kadunud poole pöördumisest, nende Facebooki leht on https://www.facebook.com/SAKadunud/about_details. Teise isiku telefoni ja pangakonto väljavõtte saamiseks Teil väljavaateid ei ole.

Tere! Püüdsin emana iseseisvalt leida vastust küsimusele, mis puudutab mu raske puudega (ATH, autism) 9-aastase poja, kellele rakendatakse lapsevanema kirjaliku sooviavalduse alusel Rajaleidja eritoe otsust elukohajärgses põhikoolis tunniplaani osas, ent otsingud ei andnud oodatavat tulemust. Taust: Laps õpib klassist enamasti eraldi, individuaalselt. Osaliselt ja lihtsamad ained on koos klassiga, näiteks kunst, käsitöö. Kui õpilasel on neljapäeval koolis 5 tundi, millest kolm viimast on keeletunnid (eesti keel, eesti keel, inglise keel) kuivõrd õige lahendus see on? Pole oma mõtetes kindel, ent kas 3 keeletundi võib järjest olla? Maksimaalne tundide arv nädalas on esimeses kooliastmes 3 klassis 25 nagu selgus Riigiteatajat iseseisvalt uurides. Pärast koolivaheaega on lapsel alates 28.10.24 nädalas kokku 25 õppetundi. Kas seda võib pidada raske puudega lapsele liiga intensiivseks koormuseks ning mõistlik oleks kaaluda õppetundide arvu vähendamist nädalas? Akadeemiliselt on võimekas, ent psühho-emotsionaalselt tasakaalutu ning rahutu, esinevad olulised keskendumisraskused õppetöös. Kas ehk oleks mulle võimalik jätta teemaga seonduvaid õigeid Riigiteataja allikaid ning vastata mu küsimustele. Haridus-ja Teadusministeeriumi järelevalve osakonda arupärimist hetkel vajalikuks ei pea, soovin tõsta iseenda teadlikkust. Ette tänades! Lugupidamisega, J

Kuna erivajadus on igal lapsel individuaalne, ei ole seadusandjal võimalik kindlat koormust ja tundide arvu ette määrata. Kui Rajaleidja on määranud lapsele eritoe, on tõenäoliselt nende antud soovitused seal kirjas. Ka on Rajaleidaj veebilehel olemas mitmeid juhendmaterjale, kuidas saab last toetada ja kellega tuleks mida arutada. Teie poja vanusele lapsele vajaliku tähelepanu hoidmise ja keskendumise toe pakkumise kohta saab lugeda https://rajaleidja.ee/wp-content/uploads/2020/04/T2helepanu_7-12_v4.pdf

Tere! Sain kohtukutse seoses lapse suhtluskorraga. Kohtukutse tuli 21.10.24 ja kohtus tuleb olla juba 30.10.24. Olen kuulnud, et lapsele määratakse riigi poolt advokaat. Mida ma selleks tegema pean, et see määrataks? Samuti olen kuulnud, et enne kui kohus võtab suhtluskorra teema kohtusse, tuleb läbida perelepitus, mida samuti ei ole pakutud. Millised on üldse mu võimalused ennast ja last kaitsta? Kuidas ma selle kohta infot leian? Teise poole kallis advokaat ähvarda, hirmutab ja survestab. Arvan, et mingeid asju tahetakse kinni mätsida ja mind hirmutatakse.

Hagita perekonnaasjas, sealhulgas suhtluskorra vaidluses, määrab kohus lapsele esindaja omal algatusel. Teil selleks midagi teha vaja ei ole. Kui Sotsiaalkindlustusametilt saadud teabe kohaselt ei ole vanemad enne suhtluskorra avaldusega kohtusse pöördumist lepitusmenetlust läbinud ja kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolusid (lõike 2 kohaselt ei tule lepitusmenetlust enne kohtusse pöördumist läbida juhul, kui vanem on olnud lapse või teise vanema suhtes vägivaldne või esineb muu mõjuv põhjus. Vägivalla esinemise korral tuleb sellele avalduses viidata. Muu mõjuva põhjuse esinemist tuleb avalduses põhistada) ei esine, võtab kohus avalduse menetlusse ja suunab vanemad osalema riikliku perelepitusteenuse seaduses sätestatud lepitusmenetluses.

Kas vanem on kohustatud maksma alimente, kui laps on 18 ja omandab keskharidust, kuid on kodunt välja kolinud ja elab koos elukaaslasega?

Elatist täisealisele lapsele tuleb tasuda, kui laps ei saa ise endale ülalpidamist teenida õpingute tõttu või muul mõjuval põhjusel. Kellega koos ja kus laps seejuures elab, ei ole oluline. Kui laps õpib täiskoormusega päevases õppes ei ole ta eelduslikult võimeline ise endale ülalpidamist (vähemalt mitte täies ulatuses) hankima. 

Isa, kes ei ole meie kasvatamises osalenud, ega toetanud meid rahaliselt on avaldanud sotsiaaltöötaja kaudu soovi minna hooldekodusse. Nüüd sotsiaal töötajad nõuavad meilt, et meie peame tema osa kinni maksma. Pean siiski teatama, et ta ole täitunud vanemakohustusi, mis tal meie ees olid. Seetõttu leian, et meil pole õiguslikku kohustust tema tulevasi hooldekodu kulusid kanda. Mis õigused meil lastena on? Mida peaksime tegema?

PKS annab võimaluse kohtul ülalpidamiskohuslast oma kohustusest vabastada või ülalpidamiskohustuse suurust vähendada, kui kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda, eelkõige kui õigustatud isik on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohustuslase vastu. Kohustuse rikkumise tõendamiskohustus lasub seejuures ülalpidamiskohuslasel kes sellele tugineb.

Kui peame hakkama maksma ema hooldekodu tasu, siis kas selle tasumise kohustus on ainult meil, tema lastel, või laineb see kohustus ka meie lastele?

Kohustus hooldekodu eest tasuda tuleneb perekonnaseaduse sättest, mille kohaselt saab ülalpidamist nõuda esimese astme alanejalt sugulaselt (lapselt). Teise astme alanejal sugulasel (lapselapsel) kehtiva seaduse kohaselt ülalpidamiskohustust ei ole.

Alaealise lapse vanemad on lahutatud. Laps elab emaga välismaal ja käib seal koolis, isa elab Eestis. Kas isal on õigus saada igakuist Eesti lapsetoetust? Toetus kasutatakse lisaks kokkulepitud elatisele lapse ülalpidamiseks.

Inimene saab kõigis EL-i riikides vabalt elu- ja töökohta valida. Õigus saada oma elu- või töökohariigis hüvitisi, sealhulgas peretoetusi, on tagatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrustega. Nende määruste järgi kehtib põhimõte, et perehüvitiste maksmise eest vastutab riik, kus inimene (või tema pereliige) töötab või elab. Perehüvitiste saamiseks ei ole oluline, mis riigi kodakondsus inimesel on. Määrustes ei sätestata, mis hüvitisi peab üks või teine riik inimesele maksma, ega kehtestata ka toetuse suurust. Riigid peavad koos tagama, et ühest liikmesriigist teise liikuv inimene ei satuks halvemasse olukorda võrreldes inimesega, kes on kogu elu elanud ja töötanud ainult ühes liikmesriigis. Et välja selgitada, milline riik peab perele hüvitisi maksma, võetakse EL-is appi prioriteetsuse määramise eeskirjad, millega on võimalik tutvuda Sotsiaalkindlustusameti veebilehel . Kehtib põhimõte, et mitmest riigist korraga täismääras samaliigilist toetust ei saa. Seega, kui laps saab lapsetoetust välisriigis, Eestis talle lapsetoetust ei maksta.

Tere Kas te saate mulle sel küsimusel aidata. Notar kirjutas et ainult kohus võiks seda asja lahendada. Mul oleks vaja oma isa põlvnemise tuvastamise teha ja siis rahvastikuregistri kanda. Millised dokumendid minu poolt vaja ? Siin on kiri notari poolt: Eesti rahvastikuregistris on Teie isikuandmete all näha ainult Teie ema andmed, isa kohta kanne puudub. Rahvastikuregistri seaduse § 6 lg 1 ja 2 kohaselt rahvastikuregistrisse kantud andmete õigsust eeldatakse. Avaliku ülesande täitmisel lähtutakse rahvastikuregistrisse kantud põhiandmetest. Edastasin Teie sünnitunnistuse Pärnu perekonnaseisuosakonnale ja palusin kanda Teie isa andmed rahvastikuregistrisse, sest notariaadimäärustiku § 48 lg 3 kohaselt juhul kui notarile esitatakse dokument isiku sünniaja või sünnikoha kohta, mille kohta peaks rahvastikuregistrisse olema tehtud kanne, kuid sellist kannet ei ole tehtud, on notar kohustatud saatma selle dokumendi oma asukohajärgsele maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele andmehõivekande tegemiseks Pärnu Perekonnaseisuosakonnal ei olnud võimalik Teie isa andmeid rahvastikuregistrisse kanda, sest Teie sünni ajal ei olnud Teie vanemad abielus. Teie vanemate abielu sõlmiti 26.11.1986.a., Teie sündisite 23.09.1986.a. Perekonnaseisutoimingute seaduse § 23 kohaselt lapse sünni registreerimiseks esitab lapse seaduslik esindaja ühe kuu jooksul lapse sündimise päevast arvates perekonnaseisuasutusele isiklikult sellekohase avalduse. Perekonnaseisutoimingute seaduse § 25 lg 2 kohaselt lapse isa andmed kantakse rahvastikuregistrisse dokumendi alusel, mis tõendab tema abielu lapse emaga, või käesoleva seaduse §-s 26 nimetatud isaduse omaksvõtu avalduse ja selle juurde kuuluva ema nõusoleku või põlvnemise tuvastamise kohtulahendi alusel. Oma põlvnemise tuvastamiseks isa on Teil võimalik esitada kohtule tuvastushagi. Tsiviilkohtumenetluse seadustik § 103. Põlvnemisasja kohtualluvus (1) Põlvnemisasi on tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on põlvnemise tuvastamine või sünniaktis või rahvastikuregistris vanema kande vaidlustamine. Tsiviilkohtumenetluse seadustik 115. Põlvnemise tuvastamine ja vanema kande vaidlustamine pärast isiku surma Kui isik taotleb, et tuvastataks põlvnemine isikust, kes on surnud, esitatakse avaldus kohtule selle isiku, kellest põlvnemise tuvastamist taotletakse , viimase elukoha järgi. Ootan teie vastuse

Seadus võimaldab põlvnemise tuvastamise nõudmist ka surnud isikust. Selleks tuleb kohtule esitada vastav avaldus, milles on märgitud asjaolud, mille alusel võib vanemaks pidada isikut, kellest põlvnemist tuvastatakse. PKS § 95 isaduse tuvastamise hagi võib esitada ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Kui isik, kelle vastu oleks tulnud hagi esitada, on surnud, siis otsustab kohus hagita menetluses isaduse vaidlustamise või tuvastamise selle isiku avalduse põhjal, kes on eelmise lause kohaselt õigustatud hagi esitama.Surnud isikust põlvnemise tuvastamisel kostja puudub.
Kui Teil puuduvad vajalikud teadmised kohtusse pöördumiseks, soovitan kasutada dokumendi koostamisel juristi abi.

Tere Minul suur mure,Meie alevikus on tekkinud ühel inimesel kombeks meie pere ähvardada ja luurata.Temaga läbi rääkimine on võimatu. Soovin esitada politseisse avalduse aga pean seda targalt ja õieti tegema.Soovin juristi abi

Teise isikuga korduva või järjepideva kontakti otsimise, tema jälgimise või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise eest, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine, karistatakse Karistusseadustiku kohaselt  rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Pöörduda tuleks siis, kui keegi sekkub  ellu nii intensiivselt, et see on muutnud häirivaks. Teinekord piisab ainult politsei sekkumisest, et see tegevus lõppeks. Kriminaalmenetluse läbiviimise seisukohast tuleks anda soovitus kõik ahistaja sõnumid, e-kirjad ja muu selline talletada, et oleks võimalik seda tõendina kasutada. Mõistetavalt võib tekkida soov kõik ebameeldiv ära kustutada, aga politseile ja prokuratuurile on salvestatud kirjad suureks abiks. Kolmandaks soovitaksin võimaluse korral ahistja ära blokeerida, tema sõnumeid ja e-kirju ignoreerida, vältida tema kõnede vastu võtmist ja temaga diskussiooni laskumist.