Tere, Saatsin avalduse Tallinna Perekonnaseisu ametisse perekonnanime vahetamiseks ja sain järgmise vastuse: "Teie avaldus on edastatud menetlemiseks ja otsustamiseks Siseministeeriumile. Tegemist on tähtajatu toiminguga. Vastusest teavitame e-posti teel." Kui kaua sellise avalduse menetlemine tavaliselt aega võtab?

Nagu Teile esitatud teatest menetlusse edastamiseks nähtub, on tegemist tähtajatu toiminguga. Seega ei ole võimalik anda vastust Teie küsimusele, kui kaua menetlus aega võtab.

Selline mure et eks naine läks teise mehega elama ja elab soomes. Jäi suuline kokkulepe et maksab 160 eur lapse eest.Meil 2 ühist last. 4 aastat juba tagasi. Lapsed elavad minuga pma majas. Pisteliselt käib eks neid võtmas kuus korra paar päeva. Väidetavalt nüüd ta ei käi soomes tööl või siis käib poole kohaga ja hakkas maksma 250 eur siis kahe lapse peale . Enne maksis 320, Väidab et tal raske. Mul endal oma firma aga pole saanud töötasu väga maksta kuna majanduslikult ei lähe praegu hästi. lisaks on üks laps raske puudega .Sotsiaalist saan tema jaoks 160, eur , Kuidas oleks õige .?Palju ikkagi eks peaks maksma laste alimente kui ta ise elab soomes ja Lapsed minuga. Kas oskate aidata või kust seda küsida?

Tere

Täname pöördumast! 

Soovitan pöörduda kohtusse hagiavaldusega elatise nõudes. Elatise summat saate arvestada kalkulaatori abiga: https://www.justdigi.ee/elatiskalkulaator/

Lugupidamisega

Tere! Olen lapse isaga lahutatud. Praeguseks oleme lapse isaga saavutanud kokkuleppe, mille kohaselt ta lubab mul koos lapsega teise riiki kolida. Kuid ta soovib, et kõik oleks ametlikult korraldatud, et tulevikus ei tekiks kumbagi poolt konflikte ega pretensioone, ning et kõik oleks ametlikult ja notariaalselt kinnitatud. Samuti tahab ta, et ma vabastaksin ta ametlikult alimente maksmast. Palun andke nõu, kuidas saaksin kõik vajalikud toimingud ametlikult vormistada. Kas sellistes asjades on vajalik pöörduda kohtusse või on võimalik pöörduda notarisse? Ootan teie nõuandeid ja juhiseid, kuidas edasi toimida. 

Kui olete saavutanud kokkuleppe lapse elukoha muutmiseks, ei ole vajadust ühise hoolduõiguse lõpetamiseks. Piisab, kui isa annab notariaalse nõusoleku lapse elukoha muutmiseks (olgu siis konkreetseks korraks või etteulatuvalt ja igakordselt). Ka lapse ülalpidamisküsimuse saate lahendada notarialse kokkuleppega. Siiski juhin tähelepanu, et ülalpidamiskulude katmise kokkulepe ei ole siduv ja kui edaspidi lapsel vajadus tekib, on tal kokkuleppele vaatamata võimalus isalt seadusliku esindaja või eestkostja vahendusel ka kohtu kaudu elatist nõuda. Tulevikus elatise maksmist välistavat kokkulepet või lahendit ei ole kahjuks ühelgi viisil võimalik saavutada.

Tere Minul küsimus seoses hooldekohustustega vanemate ees. Kas minul oleks hooldekohustus isa ees kui meie perekond on ta jätnud maha tulenevalt alkoholismist; ema vastu suunatud vägivallast; viha enda laste vastu ning ka alatest pärast seda kui ema jättis isa maha on ta ka jälitanud, takistanud vaba liikumist, pidev soovimatu kontakt ja lastele inkasso saatmine, et vanu kinke tagasi nõuda/hüvitamist tasutalepingu raames? Pöördutud on politsei poole ja avaldus tehtud, milles politsei leidis, et pole alust kriminaalasja algatamiseks, tundmata igasugust huvi asitõendite vastu (neid ei küsitud) ning 15 päeva jooksul on võimalik prokuröri poole pöörduda, et otsust vaidlustada. Kõike seda arvestades, kas sellisel juhul on isal õigus nõuda hooldekohustust enda üle oma lastelt?

Kohus võib perekonnaseaduse sätete kohaselt kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda, eelkõige kui:

  1) ülalpidamist saama õigustatud isiku abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel;

  2) õigustatud isik on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohustuslase vastu;

  3) õigustatud isik on süüdi tahtlikus kuriteos ülalpidamist andma kohustatud isiku või tema lähikondse suhtes.

Kirjeldatud juhtumil võib olla alust ülalpidamiskohustuse vähendamiseks või sellest vabastamiseks, ent nimetatud asjaolud tuleb kohustuse täitmise nõude puhul kohustatud isikul esile tuua ja tõendada, et kohus saaks neid kaaluda

Mis tuleks teha, kuhu pöörduda, kui laste isa on sundinud ühiselt eluasemelt lahkuma, koos lastega (5kuune ja 3aastane) kuna ei usalda lapsi isaga (funktsioneeriv alkohoolik, retseptiravimite ja rahustite kuritarvitamine, füüsiline ja vaimne vagivald laste ema vastu) ning laste isa keeldub elatise maksmisest. Lahutus on sisse antud ning peagi viimase allkirja kuupäev, kuid laste isa ahistab ja ähvardab sõnumite teel. Kuna oluline laste suhe ka isaga siis ei ole keelanud isal lapsi näha omal soovil ja tingimustel, kuid selleks on laste isal on huvi 7-32 tundi nädalas. Nüüd kui lahutus jõustub arvab laste isa et elatise maksmine algab alles sellest hetkest ning siis tahab võtta maksimaalselt lapsi, et ei peaks maksma elatist. Siiski on mure kas ja kuidas isa lastega hakkama saab ja kindlasti ei sooviks anda 5kuust imikut üle mõne tunni ema juurest ära. Kust leida tuge ja mida teha. Perelepitusse on avaldus tehtud, tagasisidet pole. Hagi kohtusse antud elatise nõudeks veel tagasisidet pole. Kuna pidevalt toimuvad ähvardused ja mõnitused siis mida saab veel enda kaitseks teha.

Kui peamine probleem seisneb laste ja isa suhtlemises, soovitan veel pöörduda kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja poole ja paluda talt abi olukorra lahendamisel. Vahel on abi, kui lastekaitsetöötaja selgitab vanematele, mis on laste parimates huvides ja ühise ümarlaua tulemusel võidakse saavutada kokkulepe. 

Kindlasti ei ole mõistlik lubada 5-kuust imikut pikaks ajaks ema juurest eemale. Seda te ei peagi tegema. Tundes ise kõige paremini oma lapse päevakava, saate ise otsustada, millal ja kui kaua ta isaga viibida saab, et tema päevakava (toitmine, uni) ei kannataks. Kirjeldatud olukorras ei ole otstarbekas lubada ka 3-aastast isa juurde nii kauaks, et laps võiks kuidagi ohtu sattuda. Kõik selle saategi lastekaitsetöötaja kaasabil läbi arutada ja ehk ka kokkuleppele jõuda. Kui mitte, on kummalgi vanemal võimalik pöörduda kohtusse suhtluskorra kehtestamise avaldusega.

Vaimse vägivallaga toime tulekuks soovitan anda isale teada, et enam tema kõnedele ei vasta ja suhtlete temaga edaspidi vaid e-kirja teel ja ainult lastesse puutuvates küsimustes ning selliselt ka toimida. Kuna teil on ühised lapsed, ei ole lähenemiskeelu seadmine kuigi tõenäoline.

Tere. Mul oleks selline küsimus. Kui mul on kallim välismaalane(elab antud hetkel oma vanemate juures Palestiinas) aga ta sooviks eesti tulla elama. Plaanis on ka Eestis abielluda Mida peaks selleks tegema? Kuhu pöörduma?

Kuni Te ei ole abielus, kehtivad tema Eestis viibimisele samad reeglid, mis teistelegi välismaalastele. Tuleb taotleda viisa ja kui soovitakse jääda pikemaks, elamisluba. Kui välismaalane viibib Eestis õiguslikel alustel (viisa või mingit liiki elamisluba), on võimalik Eestis abielluda. Rohkem informatsiooni saab PPA migratsiooninõustajalt https://www.politsei.ee/et/migratsiooninoustajad

Mis võimalused on mul kadunud perekonnaliikme otsimise kiirendamiseks? On alust arvata, et perekonnaliikme elu on ohus (kadunud üle nelja kuu, telefon väljas, pangakontod suletud jne), kuid pole ühtegi abi politseist saanud. Kuidas oma kadunud perekonnaliikme telefoni ja pangakonto valjavõtet kätte saada? Politseil on ligipääs sellele informatsioonile, kuid keeldub seda jagamast ja aitamast.

Kui kadunud on täiseline isik ja politseil on juurdepääs tema telefonile ja pangakaardi kasutamise andmetel ent nad informatsiooni ei jaga, võib arvata, et politsei on teinud kindlaks, et isik ei ole ohus. Kui tegemist on täiskasvanud pereliikmega, tuleks arvestada võimalusega, et ta võib soovidagi kadunud olla ja tal on õigus privaatsusele. Muretsevate pereliikmete suhtes ei ole see küll õiglane, ent tõenäoliselt on isikul selleks põhjus. Kui aga arvate, et politsei lihtsalt ei suuda ressursinappusel otsimisele piisavalt keskenduda, kasutage kättesaadavaid vahendeid nagu sotsiaalmeedia, sõbrad ja tuttavad. Abi võib olla ka SA Kadunud poole pöördumisest, nende Facebooki leht on https://www.facebook.com/SAKadunud/about_details. Teise isiku telefoni ja pangakonto väljavõtte saamiseks Teil väljavaateid ei ole.

Tere! Püüdsin emana iseseisvalt leida vastust küsimusele, mis puudutab mu raske puudega (ATH, autism) 9-aastase poja, kellele rakendatakse lapsevanema kirjaliku sooviavalduse alusel Rajaleidja eritoe otsust elukohajärgses põhikoolis tunniplaani osas, ent otsingud ei andnud oodatavat tulemust. Taust: Laps õpib klassist enamasti eraldi, individuaalselt. Osaliselt ja lihtsamad ained on koos klassiga, näiteks kunst, käsitöö. Kui õpilasel on neljapäeval koolis 5 tundi, millest kolm viimast on keeletunnid (eesti keel, eesti keel, inglise keel) kuivõrd õige lahendus see on? Pole oma mõtetes kindel, ent kas 3 keeletundi võib järjest olla? Maksimaalne tundide arv nädalas on esimeses kooliastmes 3 klassis 25 nagu selgus Riigiteatajat iseseisvalt uurides. Pärast koolivaheaega on lapsel alates 28.10.24 nädalas kokku 25 õppetundi. Kas seda võib pidada raske puudega lapsele liiga intensiivseks koormuseks ning mõistlik oleks kaaluda õppetundide arvu vähendamist nädalas? Akadeemiliselt on võimekas, ent psühho-emotsionaalselt tasakaalutu ning rahutu, esinevad olulised keskendumisraskused õppetöös. Kas ehk oleks mulle võimalik jätta teemaga seonduvaid õigeid Riigiteataja allikaid ning vastata mu küsimustele. Haridus-ja Teadusministeeriumi järelevalve osakonda arupärimist hetkel vajalikuks ei pea, soovin tõsta iseenda teadlikkust. Ette tänades! Lugupidamisega, J

Kuna erivajadus on igal lapsel individuaalne, ei ole seadusandjal võimalik kindlat koormust ja tundide arvu ette määrata. Kui Rajaleidja on määranud lapsele eritoe, on tõenäoliselt nende antud soovitused seal kirjas. Ka on Rajaleidaj veebilehel olemas mitmeid juhendmaterjale, kuidas saab last toetada ja kellega tuleks mida arutada. Teie poja vanusele lapsele vajaliku tähelepanu hoidmise ja keskendumise toe pakkumise kohta saab lugeda https://rajaleidja.ee/wp-content/uploads/2020/04/T2helepanu_7-12_v4.pdf

Tere! Sain kohtukutse seoses lapse suhtluskorraga. Kohtukutse tuli 21.10.24 ja kohtus tuleb olla juba 30.10.24. Olen kuulnud, et lapsele määratakse riigi poolt advokaat. Mida ma selleks tegema pean, et see määrataks? Samuti olen kuulnud, et enne kui kohus võtab suhtluskorra teema kohtusse, tuleb läbida perelepitus, mida samuti ei ole pakutud. Millised on üldse mu võimalused ennast ja last kaitsta? Kuidas ma selle kohta infot leian? Teise poole kallis advokaat ähvarda, hirmutab ja survestab. Arvan, et mingeid asju tahetakse kinni mätsida ja mind hirmutatakse.

Hagita perekonnaasjas, sealhulgas suhtluskorra vaidluses, määrab kohus lapsele esindaja omal algatusel. Teil selleks midagi teha vaja ei ole. Kui Sotsiaalkindlustusametilt saadud teabe kohaselt ei ole vanemad enne suhtluskorra avaldusega kohtusse pöördumist lepitusmenetlust läbinud ja kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolusid (lõike 2 kohaselt ei tule lepitusmenetlust enne kohtusse pöördumist läbida juhul, kui vanem on olnud lapse või teise vanema suhtes vägivaldne või esineb muu mõjuv põhjus. Vägivalla esinemise korral tuleb sellele avalduses viidata. Muu mõjuva põhjuse esinemist tuleb avalduses põhistada) ei esine, võtab kohus avalduse menetlusse ja suunab vanemad osalema riikliku perelepitusteenuse seaduses sätestatud lepitusmenetluses.

Kas vanem on kohustatud maksma alimente, kui laps on 18 ja omandab keskharidust, kuid on kodunt välja kolinud ja elab koos elukaaslasega?

Elatist täisealisele lapsele tuleb tasuda, kui laps ei saa ise endale ülalpidamist teenida õpingute tõttu või muul mõjuval põhjusel. Kellega koos ja kus laps seejuures elab, ei ole oluline. Kui laps õpib täiskoormusega päevases õppes ei ole ta eelduslikult võimeline ise endale ülalpidamist (vähemalt mitte täies ulatuses) hankima.