Siit leiad vajaliku info abielu sõlmimisest, lahutusest ning abikaasade varalistest suhetest. Ühtlasi info, kuidas taotleda lapsele elatist ning kuidas seada eestkostet. Täpsemalt loe perekonnaseadust ning sotsiaalministeeriumi kodulehelt

Vabaabielulised varasuhted

Vabaabielulised varasuhted

Perekond

Lõppes vabaabielu. Mees lahkus, ostis omale uue maja. Ütles, et mina lastega võin edasi elada meie vanas kodus. See kinnisvara kuulub talle. Ma tahaksin teha remonti, see aga tundub mulle võõra kinnisvara väärtuse tõstmisena. Mis võimalusi on, et mul oleks kindlustunne siin edasi elada ja ka sellesse varasse investeerida? Kodu äraostmine tundub mulle n.ö liigse lahkusena: maksta peale, et teine minema kõndis.

Erinevalt abielust ei teki vabaabielus ühisvara ja kooselu ajal soetatud vara kuulub sellele poolele, kes on selle soetanud ja kelle nimele on see registreeritud. Oluline ei ole seejuures kes ja mis põhjusel lahkus. Seega Te elategi praegu võõras majas vaatamata sellele, et see kunagi teie ühine kodu oli. Ainsa kindlustunde võib Teile anda kinnisasja osaline või täielik Teile kinkimine (kui asjas tähtsust omavate asjaolude tõttu on see õiglane), et ka Teist saaks kinnistusraamatau järgi selle omanik. 

Vastatud:
14.05.2024

Kooselu lõppemine

Kooselu lõppemine

Perekond

Tere. Mul on eksmehega 2 last. Üks on 10 ja teine 8. Koos elasime 18 aastat. Selle aasta alguses kolisin ära. Lahkusin tühjade kätega, et saaksin lihtsalt ära ja uut elu alustada. Kolisin üürikorterisse. Minu sissetulek 3x väiksem kui eksmehe oma. Mehel 2 korterit. Laen ja korterid tema nimel. Ei nõudnud mitte midagi, sest tahtsin rahumeelset lahkuminekut. Seda see siiski pole ja pidevalt terroriseerib mind edasi. Nüüd soovib, et mina maksaksin talle iga kuu osa laste õppemaksust (lapsed käivad erakoolis). Kuni lahkuminekuni maksin ühe lapse kooli mina ja teist tema. Tema ütles, et ma kirjutaksin raamatupidajale ja teeksin ümber, et edaspidi maksab mõlema õppemaksu tema, sest minu eluaseme kulud on suuremad kui temal. Ühe lapse trenni maksab tema ja teise oma mina. Riided jms minu kanda. Elavad kordamööda mõlema juures. Mida peaksin tegema? Kas tal on õigus minult midagi nõuda? Kas minul on õigust pöörduda kohtusse ja nõuda enda panuse väärtustamist nende aastate eest? Aitäh

Küsimusest võib mõista, et ei elatud abielus vaid nn vabaabielus elukaaslastena ja pooltel abikaasade ühisvara ei tekkinud. Sel juhul ei ole ka midagi jagada. Küll võib olla õigus teatud hüvitistele, ent selle soovitan välja selgitada individuaalse õigusnõustamise käigus lähtudes konkreetsetest faktilistest asjaoludest.

Lastel on küsimuse sõnanstusest tulenevalt vahelduv elukoht, see tähendab kummagi vanema juure elatakse võrdne aeg. Üldreegel on, et sellisel juhul kummalgi vanemal elatise rahas tasumise kohustust ei teki, kuna eelduslikult kaetakse kõik laste kulud vahetult ajal, mis lapsed kummagi vanemaga viibivad. Siiski ei ole ainuüksi võrdse ajalise kestvusega viibimine ainumääravaks, vaid kui üks vanematest tasub peamiselt lastega seotud arved, muretseb oma vahenditest riided-jalanõud jms, võib olla võimalik esitada teise vanema vastu nõue kulude jaotamiseks võrdselt. Samuti võib olla võimalik vanemate olulise varandusliku ebavõrdsuse korral kalduda kõrvale põhimõttest, et vanemad annavad ülalpidamist võrdses suuruses ja panna paremas varanduslikus seisus olevale vanemale suurema koormuse laste eest hoolitsemisel. Ka selle küsimuse soovitan enne nõude esitamist individuaalsel õigusnõustamisel juristiga igakülgselt läbi arutada.

Vastatud:
10.05.2024

Elatis täisealisele lapsele

Elatis täisealisele lapsele

Perekond

Tere Kui 19a.laps on koolist võtnus akadeemilist puhkust ja käib ametlikult tööl täiskohaga. Kas ma pean maksma elatist edasi. Ja arvatavasti ei jätka kooliteed.

Täisealisele lapsele elatise välja mõistmise eelduseks on lapse suutmatus ise endale ülalpidamist teenida mõjuva põhjuse tõttu. Selliseks mõjuvaks põhjuseks on tavapäraselt õppimine täiskoormusega. Kui laps enam ei õpi ja töötab, peab ta ise enda ülalpidamise eest hoolitsema. Seega puudub tal õigus vanematelt elatist nõuda.

Kui aga elatis on välja mõistetud kohtus, ei saa selle tasumist niisama lihtsalt lõpetada vaid tuleb pöörduda vastava nõudega kohtusse, tuues põhjusena esile muutunud asjaolu, et laps ei õpi enam vaid töötab täiskohaga.

Vastatud:
10.05.2024

Elatis täisealisele lapsele

Elatis täisealisele lapsele

Perekond

Tere, kui minu poeg on täisealine ( 20a.) ja õpib, kuid võttis vahepeal koolist akadeemilise puhkuse, kas siis akadeemilise puhkuse perioodil on lapse isa kohustatud talle tasuma kohtu poolt määratud alimente ?

Täisealine isik on eelduslikult kohustatud oma toimetuleku eest ise hoolitsema. Seadusandja on loonud võimaluse nõuda elatist kui isik täisealiseks saanuna ei saa mõjuvatel põhjustel endale ise ülalpidamist hankida. Selliseks mõjuvaks põhjuseks on näiteks täiskoormusega õppimine. Sellisel juhul saab nõuda täisealiseks saanud laps vanematelt elatist, ent mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kui aga laps ei õpi ja puuduvad ka muud mõjuvad põhjused (näiteks tervisest tulenev võimetus endale ülalpidamist teenida), ei ole täidetud elatise nõudmise eeldused ja elatist vanemalt nõuda ei saa.

Vastatud:
10.05.2024

Isaduse vaidlustamine

Isaduse vaidlustamine

Perekond

Tere! Mul küsimus lapse isa vaidlustamise või siis pigem muutmise teemal kuna on teada täpsel kes on lapse bioloogiline isa. Mure on selles, et kui laps sündis, siis olin mina lapse emaga abielus ja nii sagi sinnitunnistusele ka märgitud mind isana kuna bioloogiline isa einolnud nõus teda tunnistama. Nüüd on möödunud ulka aastaid ja laps elab bioloogilise isa juures ja mina sooviks et andmetes oleks ka andmed korrektsed ja bioloogiline isa märgitud sinna. Mida tuleks mul selleks teha. Ettetänades

Kui isana on lapse on lapse sünnitunnistusele märgitud mees, kes ei ole lapse bioloogiline isa, saab neid andmeid muuta vaid isaduse vaidlustamise menetluses kohtus. Siin on aga seadus seadnud ajalised piirangud. Tulenevalt perekonnaseadusest on isaduse vaidlustamise õigus mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel.
Isadust saab vaidlustada kohtus, kuhu saavad avalduse esitada eelnimetatud isikud. Isaduse võib kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Seega on kardetavasti Teie puhul tähtaeg möödunud.  Isaduse vaidlustamise otsustab kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu ja kus on esile toodud ja tõendatud vaidlustamise aluseks olevad asjaolud. Kui DNA analüüs ei ole tehtud, saab paluda kohtul määrata põlvnemise tuvastamiseks kohtuarstlik ekspertiis. Ekspertiisi kulud tasub tavapäraselt enne ekspertiisi määramist kohtu nõudmisel ja kohtu poolt märgitud suuruses selle määramise taotleja.

Vastatud:
08.05.2024

Lapsendamise õiguslik tähendus

Lapsendamise õiguslik tähendus

Perekond

Tere. Minu ema oli lapsendatud laps. Kas minul on õigus saada arhiividest andmeid oma kasuvanaisa perekonnaseisu kohta? Tänan.

Lapsendamise tulemusel tekivad lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse õigused ja kohustused nagu bioloogilises pereski. Seega on Teil Teie ema lapsendanud pese suhtes kõik samad õigused, mis Teil oleks bioloogilise pere liikmena.

Vastatud:
07.05.2024

Kuidas saada suunamine lasteaia tasandusrühma

Kuidas saada suunamine lasteaia tasandusrühma

Perekond

Minu lapsel on kõne mahajäämus ja kogelus, ta on käinud juba üle aasta tasulisel logopeedil. Lasteaias logopeed puudub, samuti ei ole vallas kõigile vallaelanikele logopeediteenuse pakkujat. Nüüd oleks võimalik panna laps teise omavalitsusse spetsiaalsesse kõneprobleemidega koolieelikute rühma, kuid selle eest peaks omavalitsus tasuma. Kas ja millisel juhul on nad selleks kohustatud?

Esmalt soovitan Teil pöörduda Rajaleidasse õppenõustamisele. 

Õppenõustamise käigus selgitatakse välja lapse õppimise või käitumisega seotud probleemid, mis takistavad tema edukat haridusteed. Seejärel antakse last ümbritsevatele täiskasvanutele nõu, kuidas lapse arengut ja toimetulekut toetada, õpet ja kasvatust korraldada ning milliseid tugiteenuseid laps püsivalt vajab.

Kui õppenõustamise käigus selgub, et lapsele sobiva haridustee korraldamiseks on vaja ametlikku otsust ehk haldusakti (nt lasteaias sobitus- või erirühma määramiseks, koolimineku edasilükkamiseks, koolis lihtsustatud õppe rakendamiseks), siis sellise otsuse teeb lapsevanema taotluse alusel kolmest Rajaleidja tugispetsialistist koosnev kooliväline nõustamismeeskond. Nõustamismeeskonna otsus on lapsevanemale soovituslik, kuid kui vanem avaldab soovi otsust rakendada, siis koolile ja koolipidajale kohustuslik.

Vastatud:
06.05.2024

Surnuks tunnistamine

Surnuks tunnistamine

Perekond

tere.kuidas käib 30 aastat kadunud isiku surnuks tunnistamine notaril vaja seoses pärandiga. 

Isikut saab surnuks tunnistada, kui tema kadumisest on möödunud 10 aastat. Selleks peate kohtule esitama nõuetekohase põhistatud avalduse, kus märgite ära isiku kadumise alused, lisate tegevused, mida te olete teinud seoses isiku otsimisega, tõendid näiteks politseilt ja maksate riigilõivu.

Vastatud:
30.04.2024

Põlvnemise tuvastamine surnud isikust

Põlvnemise tuvastamine surnud isikust

Perekond

Tere Pöördun Teie poole palvega seoses isa tuvastamine kohtumenetlusega. Minu sünnitunnistusel puudub isa andmed ning soovin selle küsimuse lahendada kohtu kaudu. Kuna minu isa on lahkunud meie hulgast, võib olla vajalik DNA-analüüsi läbiviimine isa tuvastamiseks. Palun selgitage, kuidas ma saan esitada vastavad dokumendid kohtusse, samuti täpsustage kohtumenetlusega seotud riigilõivu suurus. Minu eesmärk on isaõiguse kindlakstegemine ning elatisraha maksmise küsimus ei seisa. Isa ema on nõus tuvastamisega. Samuti huvitab mind, millised täiendavad kulud võivad tekkida seoses selle avaldusega, sealhulgas DNA-testi tasu ning kes peale minu peaks osalema kohtumenetluses. Olen tänulik, kui saate mind selles küsimuses nõustada e-posti teel või helistada mulle.

Kui ühtegi meest ei ole isana kindlaks tehtud, tuvastab isaduse kohus. Kui isik, kelle vastu oleks tulnud hagi esitada, on surnud, siis otsustab kohus hagita menetluses isaduse tuvastamise lapse avalduse põhjal. Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Seega tuleb avalduses kirjeldada ja põhjendada, miks avaldaja usub, et põlvneb just sellest isikust. DNA analüüsi võib määrata kohus, ent selle võib tellida ka ise ja esitada kohtule juba koos avaldusega tõendina põlvnemise kohta. DNA analüüse teostab Eesti Kohtuekspertiisi instituut, proove saab anda Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Kohtla-Järvel ja ühe isiku proovi analüüsi maksumus on 70 eurot. Kuidas saab registreeruda ja mida peaks silmas pidama, saab lugeda Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi veebilehelt https://www.ekei.ee/et/abiks-ekei-sse-poordujale/ekspertiisid-ja-uuringud/isaduse-polvnemise-tuvastamine-dna-kaudu

Hagi esitamisel põlvnemisasjas tasutakse riigilõivu 40 eurot.

 

 

Vastatud:
22.04.2024

Lasteaiakoha saamise eelisõigus

Lasteaiakoha saamise eelisõigus

Perekond

Tallinna linna lasteaeda vastuvõtmise ja sealt väljaarvamise kord näeb ette, et lasteaeda saavad eelisjärjekorra lapsed, kelle õed-vennad on samas lasteaias. Tingimuseks on, et lapsed on registreeritud samale aadressile rahvastikuregistris. Hetkel on olukord, kus vennad on registreeritud erinevale aadressile. Kui aga lisada ülele vendadest rahvastikuregistris lisaaadress, kas lisaadressi registreerimine annaks seadusega õiguse käsitleda neid kui samal rahvastikuregistri järgi samal aadressil elavaid vendasid? Või lisaaadressi lisamine rahvasrtikuregisrisse ei anna mingeid õigused? Vanem laps, kes käib juba lasteaias, tema elukoht on aadressil nr 1. Noorem laps, kes soovib samasse lasteaeda saada eelisjärjekorras elab aadressil nr 2. Mõlemad aadressid asuvad samas linnas ja samas linnaosas. Tegemist on kärgperega, lastel on 1 vanem sama vanem. Lapsed on sama perekonnanimega. Vanemale lapsele registreeriks rahvastikuregistris lisaadressi ja see saaks olema sama, mis nooremal vennal. Hetkel haridusameti esindaja väidab, et see ei anna õigust. Mis on teie seisukoht? Pöördun teie poole, sest mul endal on tunne, et haridusameti esindaja ei soovi süveneda meie muresse.

Lasteaiakoha eelisõigus lastele, kelle õed-vennad on samas lasteaias, teenib eesmärki, et vanemal oleks võimalik lapsi lasteaeda tuua ja viia ilma ülemäärase ajakuluta ja et ta ei peaks lapsi lasteaeda viies sõitma erinevatesse lasteaedadesse. Kui lapsed tegelikult elavad eraldi ei ole sellist õigustust eelisjärjekorras koha saamiseks olemas ja kaldun seisukohale, et haridusameti esindajal on õigus. Kui aga mingil põhjusel selline olukord siiski esineb, et laste erinevas lasteaias käimine on lapsevanemale seostud ebamõistliku aja ja transpordikuluga, tuleb need asjaolud haridusametile esile tuua ja paluda otsus ümbar vaadata.

Vastatud:
19.04.2024