Tere! Seaduse järgi peab omavalitsus tagama 1,5- aastaseks saanud lapsele lasteaiakoha. Tallinn kirjutab oma kodulehel, et “lasteaiarühmad komplekteeritakse vahemikus 1. mai kuni 15. august”. See justkui viitab, et kui mu laps saab 1,5-aastaseks nt detsembris, siis peame ootama uue komplekteerimise ajani? Või siis ikka peab omavalitsus olenemata kuust ja aastaajast pakkuma lapsele kohta, kes on saanud 1,5-aastaseks? Lisaks, kas mul on õigus seaduse järgi küsida ka kohta nt 1,7-aastasele või olen selleks ajaks oma n-ö õiguse ära andnud?

Koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 10 lg 1 esimene lause sätestab, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Seega, kui vanemad avaldavad vastavat soovi, tuleb tagada lasteaiakoht kõigile lastele vanuses alates 1,5 aastasest kuni seitsme aastaseks saamiseni, sealhulgas 1,7 aastasele. Lasteaiarühmade komplekteerimise all võidakse mõelda seda, et laps peaks rühma komplekteerimise ajaks olema konkreetse lasteaia n.ö. ootenimekirjas. Seda ka juhul kui laps on sel hetkel alla 1,5 aasta vana.

Tere Viimasel ajal on palju räägitud ja meelde tuletatud, et omavalitsus peab tagama 1,5-aastaseks saanud lapsele koha munitsipaallasteaias või kokkuleppel hüvitama lastehoiuteenuse. Samuti on julgustatud koha mittesaamisel pöörduma kohtusse. Kuna meil on praegu juba üle aastased kaksikud ja kindel soov nad novembris lasteaeda panna (1,5-aastaseks saamisel), siis sellest tingitult on mul kaks küsimust. 1. Kui elan Tallinnas, kas siis kas linn võib pakkuda mulle koha mistahes linnaosas ja lasteaias või ikkagi seal linnaosas kuhu olen sisse kirjutatud? Elan Haaberstis, kuid olen kuulnud, kuidas kohta pakutakse nt Lasnamäel (sh vene rühmadesse). 2. Kokkuleppel võib linn pakkuda asenduseks hoiukohta. Kui vaadata hoiukoha hüvitiste suurust Tallinnas, siis need käivad vist pigem vabatahtliku hoiukoha kasutamise kohta? Saan aru, et kui kokkuleppel lähevad lapsed hoidu, siis vanema poolt makstav kohatasu ei tohi olla suurem kui sama aasta alampalgast 20% ehk ca 145€ lapse kohta (praeguse seisuga)? Ette tänades 

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § lõike 2 esimene lause sätestab, et omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada selles vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 10 lg 1 esimene lause sätestab, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Sama sätte teise lause kohaselt pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega, mille rahastamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 27 lõigetes 3 ja 4 sätestatut. KELS § 15 lõige 4 annab valla- ja linnavalitsustele volituse kehtestada laste lasteasutustesse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord.

KELS § 10 lg 1 ei sätesta pelgalt kohustust pakkuda lapsele kohta teeninduspiirkonna lasteasutuses, vaid kohustab valla- või linnavalitsust looma võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Lasteaias käimise võimaluse loomine ei piirdu üksnes teeninduspiirkonna lasteasutuses koha tagamisega, vaid pakutav lasteaiateenus peab olema ka faktiliselt kättesaadav (st pakutud kohta peab olema võimalik mõistlikult ja eesmärgipäraselt kasutada töö- ja pereelu ühitamiseks). Seega tuleb tagada koht teeninduspiirkonna lasteasutuses. Sarnases olukorras tuleb kohtupraktika kohaselt lugeda KOV kohustus täidetuks kui lapsel on MÕISTLIK võimalus lasteaias käia. Seega tuleb tagada koht kodulähedases või vanemate töökohaga sobivas lasteaias, et kohustus oleks täidetud.

Tere. Millises järjekorras peaks asju ajama ja kuidas toimida, et ise kõigest ilma ei jääks? Olin eks elukaaslasega koos elanud 10a ja meil on 2 last ( 7 ja 5). Kokku kolisime 2011 sept. ja elasime üürikorteris sest kummalgi polnud ühtegi kinnisvara kus elada. Sel ajal olime rahaliselt võrdsed. Peale 2a kooselu otsustasime maja osta. Laenu taotles tema 100%. Samas polnud võimalik minul kaaslaenaja olla. Samal ajal (2 päeva enne notarit) kui maja ost ja suured otsused olid pooleli, lahkus siit ilmas minu isa ja ma olin emotsionaalselt rivist väljas ega suutnud mõelda või arutadagi kaasomandi võimalusi. Kuna otsus tuli teha siis kinnisturaamatus on maja omanik eks elukaaslane alates 2014.a aprillist. Kooselu ajal ehk siis 1 ,5aastat peale maja ostmist, ostsime kõrval krundi, 2015 oktoober. Sellel ajal olin ise täielikult sõltuv elukaaslaest kuna olin just sünnitanud meie esimest last. Seal olnud maja oli elamiskõlbmatu ja tuli 80% maha lammutada. Praeguseks on sellel vundamendil uus maja karp (uus katus, uued seinad, valatud betoon põrand). Ka see kinnistu on eks elukaaslase nimel. Selle krundi minu panus oli otsida välja inimesed kellele see kuulub. Tegelesin läbirääkimistega ja korraldasin kohtumised notaris, et krunt osta. Ka selle maja ehitamiseks oleme ostnud materjalid koos ja siis ühiste talgute korras sai maja karp ehitatud. Mõlemad leiame, et selle 9a jooksul oleme panustanud suhteliselt võrdselt. Lisaks oleme korraldanud mõlemate peredega ühiseid ehitus talguid ,et suuremad asjad koos tehtud saaks. Eks pühendus rohkem tööle ja või kodus ehitamisele. Mina panustasin sama aega kodu korrashoiule, lastega tegelemisele, asjaajamistele ja ka aitasin eks elukaaslasel kodus ehitus töödega vastavalt võimalustele ja vajadusele. Alates 2022 juuli oleme lahus. Peaaegu terve kooselu aja on eks töötanud Soomes ja mina Eestis ning põhiliselt tegelenud kodu ja lastega. Laste kõrvalt käisin koolitustel, lõpetanud keskkooli ja alustasin enda ettevõtlusega. Sest niiviisi sain enda aega rohkem planeerida ja kodus toimetada. Kodu ja lastega tegelemise kõrvalt on minu töötamise koosmus umbes 50-60% täistööajast. Selles tulenevalt toetas kooselu ajal eks meid rahaliselt puudu jäävaga, et meil oleks kõik vajalik olemas ega tunneks millestki puudust. Eks on püsivalt kodus olnud vaid isaduspuhkuste ajal, ülejäänud aja käinud kodus üle ühe või kahe nädala, nädalavahetuseti. Olen üritanud saada eksiga kuidagi kokkuleppele, et ta kirjutaks siiski mind ka majade kaasomanikuks. Ma muud ei tahakski. Olla selle omanik mis kuulub ka mulle. • Kas kinnisvara ostmisel saab lisada kaks kaasomanikku 50/50 kuigi üks omanikest on laenu 100% enda nimele võtnud ja maja ise on hüpoteegiks? • Kas kaasomanikku saab ka hiljem lisada? Või ainult siis kui laen makstud on? Laenu on veel maksta umbes 7 aastat. Olen saanud ta sellega nõusse et kui kuidagi ei saa siis tuleb maha müüa. Niimoodi et müügist saadud tulust arvata maha laenu jääk ja siis alles jääv läheb 50/50 jagamisele. Aga mulle tundub et päris nii ikka ei saa. Sest kardan et kui majade müügi tulu tema kontole laekub siis ma võin oma käed puhtaks pühkida. Kuigi ta pole andnud alust kahelda oma aususes. Aga siiski kuna mina tegin otsuse ta maha jätta ja ta sai väga haiget siis võib ta mulle sama teha. Seni kui pole midagi kindlat paberil kirjas siis inimene või ikka oma meelt muuta. • Kas kaks inimest saavad ilma notari kinnituseta ka omavahel mingi lepingu teha? Kus on kirjas kummagi kohustused ja õigused ning kui ühine vara läheb müüki siis see leping justkui tõestaks et mõlemad on võrdsed õigused tulu saada. Kuna vara on eksi nimel siis minul on tema vastu nõude õigus peale müügi tulude laekumist. Või peab see olema notaris kinnitatud? Vahepeal olen ka lasknud maakleril hindamine teha mõlemale krundile, elumaja(u.135000) ja saunamaja(u.75000) umbes 200-210 tuhat kokku. Elumaja maksis 30 tuhat ja saunamaja ostu hind oli u. 5 tuhat. Laenu omaosalus oli vist kahepeale, enda osakaalu ei mäleta hetkel. Kindlasti saab pankade väljavõtteid kontrollida ja olemas on igasugused tsekid alates 2017aastast. Täpsustan veel et lapsed elavad minuga koos samas elumajas ja ma pole esitanud kohtusse alimentide avaldust. Ei ole olnud plaanis seda ka teha, seni, kui laste isa maksab igakuiselt maja kulusid mis on elekter, internet, tv ja maja laenu osamakse ja ka 300€ lisaks laste elatist. Ma ei taha minna kohtu teed et enda õigust saada. Ma püüaks seda võimalust vältida aga kui muud moodi ei saa siis jah. Milline on teie nägemus või lahendus kogus selles suures protsessi lahendamiseks.

Vabaabielulise kooselu jooksul soetatud vara on kohtupraktika kohaselt võimalik jagada seltsingulepingu lõppemise sätete järgi. Kui panuste võrdsuse üle vaidlus puudub, saab soovitada jagada vara kokkuleppel selliselt, et kummalegi ei jää mitte ½ kaasomandist igast varaesemest, vaid varaesemed jagatakse ära väärtuse võrdsuse alusel. Kui kellelegi osaks saav varaese on  oluliselt suurema väärtusega, võiks väärtuslikuma eseme saaja hüvitada teisele vahe rahas. Kuna tegemist on kinnisasjaga, tuleb tehing teha notariaalselt ja selle liigiks võiks olla näiteks kinkeleping.