Tere Pöördun Teie poole palvega seoses isa tuvastamine kohtumenetlusega. Minu sünnitunnistusel puudub isa andmed ning soovin selle küsimuse lahendada kohtu kaudu. Kuna minu isa on lahkunud meie hulgast, võib olla vajalik DNA-analüüsi läbiviimine isa tuvastamiseks. Palun selgitage, kuidas ma saan esitada vastavad dokumendid kohtusse, samuti täpsustage kohtumenetlusega seotud riigilõivu suurus. Minu eesmärk on isaõiguse kindlakstegemine ning elatisraha maksmise küsimus ei seisa. Isa ema on nõus tuvastamisega. Samuti huvitab mind, millised täiendavad kulud võivad tekkida seoses selle avaldusega, sealhulgas DNA-testi tasu ning kes peale minu peaks osalema kohtumenetluses. Olen tänulik, kui saate mind selles küsimuses nõustada e-posti teel või helistada mulle.

Kui ühtegi meest ei ole isana kindlaks tehtud, tuvastab isaduse kohus. Kui isik, kelle vastu oleks tulnud hagi esitada, on surnud, siis otsustab kohus hagita menetluses isaduse tuvastamise lapse avalduse põhjal. Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Seega tuleb avalduses kirjeldada ja põhjendada, miks avaldaja usub, et põlvneb just sellest isikust. DNA analüüsi võib määrata kohus, ent selle võib tellida ka ise ja esitada kohtule juba koos avaldusega tõendina põlvnemise kohta. DNA analüüse teostab Eesti Kohtuekspertiisi instituut, proove saab anda Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Kohtla-Järvel ja ühe isiku proovi analüüsi maksumus on 70 eurot. Kuidas saab registreeruda ja mida peaks silmas pidama, saab lugeda Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi veebilehelt https://www.ekei.ee/et/abiks-ekei-sse-poordujale/ekspertiisid-ja-uuringud/isaduse-polvnemise-tuvastamine-dna-kaudu

Hagi esitamisel põlvnemisasjas tasutakse riigilõivu 40 eurot.

Tallinna linna lasteaeda vastuvõtmise ja sealt väljaarvamise kord näeb ette, et lasteaeda saavad eelisjärjekorra lapsed, kelle õed-vennad on samas lasteaias. Tingimuseks on, et lapsed on registreeritud samale aadressile rahvastikuregistris. Hetkel on olukord, kus vennad on registreeritud erinevale aadressile. Kui aga lisada ülele vendadest rahvastikuregistris lisaaadress, kas lisaadressi registreerimine annaks seadusega õiguse käsitleda neid kui samal rahvastikuregistri järgi samal aadressil elavaid vendasid? Või lisaaadressi lisamine rahvasrtikuregisrisse ei anna mingeid õigused? Vanem laps, kes käib juba lasteaias, tema elukoht on aadressil nr 1. Noorem laps, kes soovib samasse lasteaeda saada eelisjärjekorras elab aadressil nr 2. Mõlemad aadressid asuvad samas linnas ja samas linnaosas. Tegemist on kärgperega, lastel on 1 vanem sama vanem. Lapsed on sama perekonnanimega. Vanemale lapsele registreeriks rahvastikuregistris lisaadressi ja see saaks olema sama, mis nooremal vennal. Hetkel haridusameti esindaja väidab, et see ei anna õigust. Mis on teie seisukoht? Pöördun teie poole, sest mul endal on tunne, et haridusameti esindaja ei soovi süveneda meie muresse.

Lasteaiakoha eelisõigus lastele, kelle õed-vennad on samas lasteaias, teenib eesmärki, et vanemal oleks võimalik lapsi lasteaeda tuua ja viia ilma ülemäärase ajakuluta ja et ta ei peaks lapsi lasteaeda viies sõitma erinevatesse lasteaedadesse. Kui lapsed tegelikult elavad eraldi ei ole sellist õigustust eelisjärjekorras koha saamiseks olemas ja kaldun seisukohale, et haridusameti esindajal on õigus. Kui aga mingil põhjusel selline olukord siiski esineb, et laste erinevas lasteaias käimine on lapsevanemale seostud ebamõistliku aja ja transpordikuluga, tuleb need asjaolud haridusametile esile tuua ja paluda otsus ümbar vaadata.

Tere, Mulle on määratud osaline töövõime üheks aastaks, lõpuga aprillis. Tegin uue taotluse pikendamiseks, sain vastuse, et töövõime vähenemist ei tuvastatud. Soovin otsuse vaidlustada, tähtaeg on 30 kp. Või peaksin tegema uue taotluse töövõime vähenemise tuvastamiseks? Olen lugenud erinevatest foorumitest, et nii tehakse ja uuesti määramise läbivaatamisel tehakse seda põhjalikumalt, kui pikendamise taotluse läbivaatusel.

Esmalt soovitaksin teha otsusele vaide ja vaides tuua esile kõik need asjaolud, mis töövõime vähenemisele viitavad, mida saate tõendada ja mida ei ole otsust tehes arvesse võetud või mida on hinnatud valesti. Vastajal puudub informatsioon, et korrektselt ja piisavalt põhjendatud vaiet menetletaks kuidagi pealiskaudsemalt kui algset taotlust.

Asusin 15 jaanuar vabatahtlikuna kaitseväkke aega teenima, olen 27 aastane ja septembris saan 28 aastaseks, lisaks on kodus 1 aasta ja 1 kuune laps. alguses oli köik nagu planeeritud ja tundus et saab ilusti hakkama, praeguseks on selgunud et naisel kodus ikkagi arvatust palju keerulisem toime tulla ja olukord kujunenud oodatust palju keerulisemaks. Lisaks emapalk löppeb 151 päeva pärast, ning 900 eurose kaitsevae lapse toetusega pole vöimalik lapsega koos toime ju tulla, (( Üürikorter, arved ja muu eluks vajalik nii endal kui lapsel )) Küsimus siinkohal ongi et kas ja mis vöimalused on mul enneaegselt reservi saada? Kuna tunnen et pean ikkagi koju naisele ja lapsele abiks minema ja olemas olema ning tegelema pere heaoluga. Kas üldse on vöimalik kuidagi mul reservi saada? Ja mis peaksin selleks tegema vöi kelle poole pöörduma ? Vöi ongi nyyd nii et tulin vabatahtlikult ja pean teenima löpuni, et suva mis saab seal kodus ja kuidas naine ja laps toime tulevad? Lugupidamisega

Oma murega soovitan pöörduda ajateenistuskoha ülema poole.  Ajateenistuskoha ülem võib ajateenija ajateenistusest vabastada muuhulgas ka juhul, kui ajateenijal on tekkinud raske perekondlik olukord.

Tere Sooviksin uurida vanema ülalpidamise kohustuse loobumisest. Nimelt mul isa vangis I astme kuriteo eest, mu vanaema tapmise eest ning ei ole mingit soovi selle isikuga kuidagi tulevikus ühenduses olla, eelkõige veel teda üleval pidada, kui vangist pääseb. Kas on üldse võimalus loobuda ülalpidamisest?

Kohus võib kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda, eelkõige kui:

  1) ülalpidamist saama õigustatud isiku abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel;

  2) õigustatud isik on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohustuslase vastu;

  3) õigustatud isik on süüdi tahtlikus kuriteos ülalpidamist andma kohustatud isiku või tema lähikondse suhtes.

Eellugu:Olen sündinud Eesti NSV ajal 1961 aastal. Eesti tööstaazi tuleb 29 aastat, kui õigesti arvutatud ametkonna poolt /pole enam usaldust riigiametnike suhtes/. 2008 st olin 8 kuud töötu, 2009 lahkusin Soome, aga tulumaks laekus siis veel Eestisse, alates 2010 aastast olen Soome firma all töötanud, kuulun ka Soome rahvastikuregistrisse ja sotsiaali. Soome töökoha kindlustus määras mind Työeläkeelle ja maksab seda nii kaua kui saabub kätte vanaduspensioniaeg, siis läheb see üle vanaduspensioniks. Soome Kela nõuab minult,et vormistaksin Eestis endale, kas siis eelpensioni või mõne muu pensioni liigi, koheselt. Saatsin Kelale Sots.ametist ametliku vastuse, kus on kirjas, et mul on õigus saada Eestist vanaduspensionit, kui aeg saabub, hetkel olen 62 a.vana, tundub et neid see ei rahulda või on tegu lihtlabase tagakiusamisega,ahistamisega, sest olen rahvuselt virolane? Kui ma pole Eestis arvel, kui ma pole Eestis töötanud alates 2008 aasta juunist/juulist alates, Küsimus: kas saab välisriigi ametiasutus nagu Kela dikteerida,et vormistaksin koheselt Eestis endale eelpensioni või mis iganes pens.liigi mida Eestis kasutatakse? Soomest olen jäänud työeläkkeelle tänu liigeste haigusele. Küsimus: Kas nende samade /arstlikke dokumentide/ alusel on võimalik ka Eestist vormistada mingit pensionit? Olen kursis,et Eestis tegeleb selle otsustamisega riigiametnik,kellel puudub meditsiiniline kõrgharidus, seega ebakompetentne inimene igat liiki haiguste alal. Tänan.

Eestis Teil ühelegi pensioniliigile esitatud andmete kohaselt õigust praegu ei ole. Vanaduspensioniiga saabub Teil eeldatavasti 65 aastaselt. Võimalik on taotleda paindlikku vanaduspensioni, ent 1961 aastal sündinutele on selleks nõutav vähemalt 30 aastat pensionistaaži.

Tervisest tulenevalt võiks Teil olla õigus töövõimetoetusele, ent töövõimetoetuse tingimused ei ole täidetud. Töövõimetoetusele on õigus 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel inimesel, kes on:

• Eestis elav Eesti kodanik; 
• elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane;
• Eestis viibiv rahvusvahelise kaitse saaja või varjupaigataotleja, kellel on õigus Eestis töötada välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel. 

Eesti elanikul, kelle elukoht on mitmes riigis, on õigus töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele, kui ta on resident tulumaksuseaduse tähenduses, või kui ta elab Eestis püsivalt välismaalaste seaduse tähenduses.

Mis puutub KELA nõudesse, siis igal riigil on õigus kehtestada kord toetuste ja pensioni saamiseks. 

Tere Minu küsimus Teile on järgmine: Minu elukaaslane on mulle 4 aastat valetanud, et kolmas laps on ka minu laps. Antud laps sai 10. märtsil 4 aastaseks. Kuna ta mulle valetas, siis sai kõik tehtud nii nagu kahe esimese lapsega...nime panek ja paberil olen mina kõigi isa. Millised õigused on seadusega bioloogilisel isal, juhul kui ta peaks kunagi välja ilmuma ja arvama, et on nüüd isa. Kas peaksin selle inimese üles otsima ja mingi kirjaliku paberi tegema või mis. Tahaks teada, et tulevik oleks ilusam ja keegi enam haiget ei saaks. Lapsed ei tea sellest midagi ja mina lapsest ei loobu...kasvatan teda edasi nagu enda poega. Loodan, et saate mu murest aru. Ette tänades,

Iseenesest on isaduse vaidlustamine lapse bioloogilise isa poolt võimalik ent ajaliselt piiratud.Ühe aasta jooksul lapse sünnist arvates võib isaduse vaidlustada mees, kes taotleb enda isaduse tuvastamist selle mehe asemel, kelle isadus on kindlaks tehtud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud. Kui lapse sünnist on möödunud rohkem kui aasta, võib enda isaduse tuvastamist taotlev mees vaidlustada teise mehe isaduse isana rahvastikuregistrisse kantud mehe ning lapse ema nõusolekul. Seega, kui ta tänaseni ei ole välja ilmunud, siis vähemalt praegu kehtiva regulatsiooni kohaselt on ta oma õigused kaotanud.

Tere soovin teada kas alaealine laps võib üksinda elada isa juures kui isal on kehtiv kriminaalne karistus internetis alaealisega seksile ahvatlemisega.

Kriminaalne karistatus, isegi kui süütegu on toime pandud alaealise suhtes, ei keela olla lapsevanem, kuni lapsega on kõik hästi ja miski teda ei ohusta. Tavapäraselt hoiavad lastekaitseametnikud probleemsel perel silma peal ja vajadusel sekkuvad vajalike meetmetega.

Samuti on iga isikul, kes TEAB (mitte ei arva) hädasoleva lapse kohta, kohustus anda kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialistidele või politseile informatsiooni, et oleks võimalik lapsele appi tõtata.

Tere mure selline et elasin elukaaslasega koos 17 aastat ja meil on ühine laps ja juhtus selline asi et elukaaslase ema kelle majas me elasime käskis mul majast välja kolida ja tegin seda koos oma eelmisest kooslust olnud pojaga kes on hetkel 17 aastane kolisin välja eelmine aasta septembri alguses aga hetkel on mure selles et mul elukaaslase juures minu isiklikud asjad ja poja omad aga ämm ei luba neid ära tuua kuidas peaks käituma ämm ütleb et minu ostetud telekas ja külmkapp on mingi teine teema mida ta politseist uuris sest minu 10 aastane tütar elab hetkel seal kuna tal sealt lihtsam koolis käija ämm nõuab mingit üüriraha nende aastate jooksul mis seal elasin aga seal elades maksin arveid ja sai panustatud maja remonti kuhu peaks pöörduma ja edasi tegutsema 10 aastase lapse suhtes kellega jagame ühist hooldusõigust ja pean ka tegutsema nii et hetkel teine laps saaks oma isiklikud asjad kätte.

Esmalt selgitan, et politsei kirjeldatud probleemi lahendamisega ei tegele. Seda ei Teie ega Teie ämma poolel. Politsei on korrakaitseorgan, kes tagab avaliku korra. Teie vaidlus on tsiviilvaidlus, mis eelduslikult lahendatakse kokkuleppel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendab vaidluse kohus tsiviilkohtumenetluse korras.

Teie soetatud ja ämma valdusesse jäänud esemete kohta selgitan, et tegemist on vallasasjadega, mille puhul eeldatakse, et need kuuluvad sellele, kelle valduses need on. Seda eeldust on võimalik ümber lükata, kui on võimalik tõendada, et esemed kuuluvad Teile. Kui sellised tõendid on olemas, on tegemist ebaseadusliku valdusega ja Teil võimalik on võimalik nõuda endale kuuluvate esemete väljaandmist. 

Tere, kas saab mingi seaduse alusel eeldada, et 12-aastane laps peab olema teadlik isikuandmete kaitsest?

Seadus alaealisele kohustusi ei pane, kohustused ja vastutus on alaealise vanematel või eestkostjal. Kui alaealine on oma tegevusega põhjustanud teisele isikule kahju, sealhulgas ka isikuandme kaitse sätteid rikkudes vastutavad alla 14-aastase isiku poolt teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju eest, sõltumata oma süüst, tema vanemad või eestkostja (võlaõigusseadus § 1053 lg 1).