Soovin vara juurdekasvu tasaarvestuse abieluvormi paremini mõista ning palun teilt abi näidete läbi töötamisel. Lihtsuse mõttes kõikide näidete puhul abikaasa 2 alustas ja lõpetas 0 euroga. Näide 1: Abikaasa 1 alustas 0 euroga ning läbi palgatöö on tal abielu lõpus kontol 1000 eurot. Juurdekasvu tasaarvestuseks maksab ta abikaasa 2-le 500 eurot? Näide 2: Abikaasa 1 alustas 0 euroga kontol ja abielu eelsest ajast korteriga väärtuses 100 000 eurot. lahutades on tal 0 eurot kontol ja seesama korter on väärtusega 200 000 eurot. Kui palju maksab ta abikaasa 2-le? Näide 3: Abikaasa 1 alustas 0 euroga kontol ja ja abielu eelsest ajast ettevõttega väärtuses ~10 000 eurot. Abielu vältel ta töötas ettevõtte juhina miinimumpalga eest ja kasvatas ettevõtet. Lahutuse ajaks on ta kontol 1000 eurot ning ettevõtte väärtus on ~110 000 eurot. Kui palju maksab ta abikaasa 2-le?

Kui abiellumisel on valitud või abieluvaralepinguga seatud vara juurdekasvu tasaarvestus, siis tasaarvestatakse abikaasade vahel kummagi abikaasa varale varasuhte kestel lisandunud osa (soetisvara), kusjuures vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhe ei mõjuta abikaasade varaliste õiguste kuuluvust, mille abikaasa oli omandanud enne varasuhte jõustumist või mille abikaasa omandab varasuhte kestel (Perekonnaseadus (PKS) § 40).
Seega vara juurdekasvu tasaarvestuse puhul on oluline mõista, et omandatav vara saab olema selle abikaasa oma, kelle nimele vara omandatatakse. Lahutuse korral ei teki teisel abikaasal nõuet omandile. Küll aga võib tekkida abikaasal rahaline nõue juurdekasvu (ehk soetisvara) pealt. St abielu lõppedes selgitatakse välja mõlema abikaasa soetisvara ning kui ühe abikaasa soetisvara osutub suuremaks  teise abikaasa soetisvarast, siis see abikaasa, kelle soetisvara osutus suuremaks kohustub tasuma teisele abikaasale pool soetisvarade väärtuse vahest.
Seega valemina suurem soetisvara miinus väiksem soetisvara jagada 2-ga. 
PKS § 47 annab soetisvara mõiste. Soetisvara on vara, mille võrra abikaasa koguvara ületab tema põhivara. Kui koguvara osutub väiksemaks kui põhivara, loetakse soetisvara võrdseks nulliga.
Seega valemina koguvara (s.o varade turuväärtus (abielu lõpu seisuga) pluss rahalised õigused miinus kohustused) miinus põhivara (vara, mis oli abielu alguses) võrdub soetisvara (kusjuures, kui koguvara jääb alla põhivara, siis loetakse soetisvara väärtuseks 0).
PKS § 48 annab koguvara mõiste. Koguvara on varasuhte lõppemise seisuga abikaasale kuuluvate asjade hariliku väärtuse (TsÜS § 65 kohaselt on eseme harilik väärtus selle kohalik keskmine müügihind (turuhind)) ning rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste rahas väljendatav summa. (2) Abikaasa koguvarale arvestatakse juurde summa, mille võrra see vara on vähenenud seetõttu, et abikaasa pärast vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte tekkimist: 1) on teinud kinkeid, mis ei tulene tema kõlbelisest kohustusest või viisakusreeglite järgimisest, 2) on raisanud vara või 3) on teinud tehinguid eesmärgiga seada teine abikaasa soetisvara tasaarvestamisel halvemasse olukorda. Eelnevas lõikes nimetatud summat ei arvestata koguvarale juurde, kui selline vara vähendamine on aset leidnud rohkem kui 1 aasta enne varasuhte lõppu või kui teine abikaasa kingete või tehingute tegemise või vara raiskamisega nõus oli. 
PKS § 49 annab põhivara mõiste. Abikaasa põhivara koosneb: 1) varast, mis kuulus abikaasale vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte jõustumise hetkel; 2) varast, mille abikaasa on omandanud varasuhte kestel kinke, muu tasuta käsutuse või pärimise teel; 3) talle tervisekahjustuse ja kehavigastuse tekitamisest tulenevatest õigustest; 4) talle riikliku ja kohustusliku pensionikindlustuse alusel kuuluvatest õigustest; 5) tema põhivara hulka kuuluva eseme või õiguse alusel omandatud varast, sealhulgas põhivaraga tehtud tehinguga omandatud varast ning varast, mille ta omandab hüvitisena või vastutasuna tema põhivara hulka kuuluva eseme võõrandamise, hävimise, rikkumise või äravõtmise eest. (2) Põhivara hulka ei arvata neid kulutusi, mille kumbki abikaasa on vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte kestel varalt kasu saamiseks töö või varaliste soorituste näol teinud (vajalikud ja kasulikud kulutused). Niisuguste kulutuste väärtus arvestatakse selle abikaasa soetisvara hulka, kelle põhivara esemega seoses on kulutused tehtud. (3) Selle vara väärtus, mille kuulumist abikaasa põhivara hulka ei ole tõendatud, arvatakse tema soetisvara hulka.

Sinu näidete puhul:

Näide 1: Abikaasa 1 alustas 0 euroga ning läbi palgatöö on tal abielu lõpus kontol 1000 eurot. Juurdekasvu tasaarvestuseks maksab ta abikaasa 2-le 500 eurot?

Abikaasa 1:
Põhivara = 0 €
Koguvara = 1000 €
Soetisvara = 1000 – 0 = 1000 €

Abikaasa 2:
Soetisvara = 0 €

Tasaarvestus:
(1000−0)/2=500

Näide 2: Abikaasa 1 alustas 0 euroga kontol ja abielu eelsest ajast korteriga väärtuses 100 000 eurot. lahutades on tal 0 eurot kontol ja seesama korter on väärtusega 200 000 eurot. Kui palju maksab ta abikaasa 2-le?

Abikaasa 1:
Põhivara = 100 000 € (korter enne abielu)
Koguvara = 200 000 € (korteri väärtus lahutuse ajal)
Soetisvara = 200 000 – 100 000 = 100 000 €

Abikaasa 2:
Soetisvara = 0 €

Tasaarvestus:
(100 000−0)/2=50 000

Näide 3: Abikaasa 1 alustas 0 euroga kontol ja abielu eelsest ajast ettevõttega väärtuses ~10 000 eurot. Abielu vältel ta töötas ettevõtte juhina miinimumpalga eest ja kasvatas ettevõtet. Lahutuse ajaks on ta kontol 1000 eurot ning ettevõtte väärtus on ~110 000 eurot. Kui palju maksab ta abikaasa 2-le.

Abikaasa 1:
Põhivara = 10 000 € (ettevõte)
Koguvara = 111 000 € (ettevõte 110 000 € + raha = 1000 €)
Soetisvara = 111 000−10 000=101 000 €

Abikaasa 2:
Soetisvara = 0 €

Tasaarvestus:
(101 000−0)/2=50 500

Tere nõutakse lapse elatis raha 301e kuigi oleme alles 3 nädalat lahus

Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
Perekonnaseaduse § 101 lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. (4) Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. (5) Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. (6) Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

Käesoleval hetkel on elatise baassumma 282.31 eurot kuus. Kui soovid välja arvutada võimaliku miinumelatise summa, siis kasuta Justiitsministeeriumi elatiskalkulaatori abi https://www.justdigi.ee/elatiskalkulaator/ 
 

Tere Olen 18-aastane ja õpin gümnaasiumis. Soovin nõu ja abi seoses elatise küsimusega oma isa suhtes ning soovin teada, millised on minu õigused ja võimalikud edasised sammud. Minu teada ei ole isa elatist regulaarselt maksnud või on seda teinud ebapiisavates summades. Isa on väitnud, et on aastate jooksul elatist maksnud, kuid minu ema väidab teisiti, et isa on hoopis pigem kandnud vähe või ebaregulaarselt raha. Ema on öelnud, et kogu raha mis mul pangakontole on tulnud on kantud näiteks teiste pereliikmete poolt, sünnipäevarahad või et ma olen ise vahel suvetööl käies need teeninud. Ma ise see eest ei tea, kuidas seda oma pangakontol kontrollida. Soovin juristi abi, et selgitada, kuidas sellises olukorras elatise maksmist hinnatakse ja milliseid tõendeid on vaja. Lisaks on mul olnud isaga seoses pikaajaline vaimne pinge ja emotsionaalne koormus. Soovin küsida ka seda, kas ja millisel viisil on võimalik arvestada vaimse tervise toetamise vajadust (nt psühholoogilise abi kulud) elatise või muude õiguskaitsevahendite raames? Mul ei ole rahalisi võimalusi advokaadi palkamiseks ning soovin abi, kuidas sellises olukorras toime tulla. Sooviksin ka teada, kas mul oleks palun võimalus tasuta õigusabile.

Perekonnaseaduse § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kuna sinu puhul hetkel ei ole teada, kas isal on veel lapsi ning kas neist mõni võib olla alaealine, siis vaja ka arvestada, et perekonnaseaduse § 98 lg 1 kohaselt kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele. Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. Riikohus on lahendus nr 2-19-18082 märkinud, et perekonnaseadus § 99 lg-te 1 ja 2 alusel ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel tuleb arvestada nii lapse vajaduste kui ka vanemate võimalustega. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Lisaks märgitakse lahendis,  et kui laps nõuab vanemalt elatist, tuleb lapse vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada, et lapsel on õigus nõuda vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust ja panust lapse ülalpidamisse. 
Kui soovid kontrollida, kas isa on sinu kontole sulle elatist tasunud, siis seda saad kontrollida, kui vaatad oma pangakonto väljavõtteid. Kui soovid kontrollida, kas isa on sinu emale tasunud elatist, siis selleks saad küsida, et ema näitaks oma pangaväljavõtteid. Pangaväljavõtteid saad tellida internetipangas või pangakontoris koha peal, väljavõtte saad teha maksja isiku põhiselt ning ise valida perioodi, siis näed, mis on maksja (isa) märkinud selgituseks, mis summa on tasutud ning kui regulaarselt on maksed tehtud. 
Kui sa oled 18, siis elatise nõude saad esitada isale iseenda nimel, ema enam sinu nimel seda esitada ei saa. Kui isa on nõus vabatahtlikult tasuma sulle elatist, siis on võimalik elatise kokkulepe sõlmida kirjalikult. Kui soovid, et kokkuleppe alluks kohesele sundtäitmisele, siis tuleb sõlmida kokkuleppe notariaalselt tõestatud vormis. S.t. kui isa eelnimetatud kokkulepet ei täida korrektselt, siis notriaalselt sõlmitud kokkuleppe alusel saad pöörduda otse kohtutäituri poole. Kui isa vabatahtlikult ei ole nõus sulle elatist tasuma, siis on võimalik pöörduda nõudega kohtusse. Kohtus on võimalik esitada avaldus maksekäsukiirmenetluse raames (see on kiireim ja eeldab, et isa ei vaidle vastu) või esitada kohtusse hagiavaldus isalt elatise saamiseks. Kui isa ei ole sulle või sinu emale sinu jaoks elatist tasunud, siis on sul võimalik esitada elatise nõue kuni 1 aasta eest tagasiulatuvalt alates hagi esitamisest kohtule.
Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Lapse elatise asjas saab laps riigi õigusabi oma majanduslikust seisundist sõltumata. Taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviilasjas menetlusosalisena kohtumenetluses esitatakse kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. Kui taotleja soovib riigi õigusabi hagiavalduse, hagita menetluses avalduse koostamiseks, esitab ta taotluse kohtule, kelle pädevusse kuulub hagi, hagita menetluse avalduse või kaebuse läbivaatamine. Siit leiad taotluse riigi õigusabi saamiseks https://www.kohus.ee/dokumendid-ja-vormid/taotlus-riigi-oigusabi-saamiseks-ja-taotleja-majandusliku-seisundi-teatis  Siit leiad enam infot riigi õigusabi teemal https://advokatuur.ee/et/vajad-advokaati/riigi-oigusabi 

Abielludes tegime taasarverdus abiellulepingut. Nüüd 14a hiljem lahutasime. Lahutades notar ütles meile, et sellise lapinguga Eestis pole veel keegi lahutanud, et see väga ajakulukas ja täpseid juhendeid polegi. Ma siiski sooviks vara jagada, teine pool ei ole nõus (ehk maja ja auto). Kust ma peaksin alustama?

Abikaasad saavad sõlmida notaris notariaalselt tõestatud kokkuleppe soetisvara tasaarvestamise kohta. Selleks peavad abikaasad esitama notarile soetisvara nimekirja ning summa, mille kohustub üks abikaasa teisele tasuma seoses sellega, et tema rikastus teise abikaasa arvelt.

Soetisvara tasarvestamise kokkuleppe võib sõlmida teile sobivas notaribüroos, ei pea olema sama büroo, kus te sõlmisite lahutuse. Oluline on see, et te mõistate, et nimetatud kokkuleppega omandite suhe ei muutu, see vara, mis kellegi abikaasa nimel juba on, siis see on tema oma, kokkuleppe sisuks on soetisvarade tasaarvestamisest tulenev rahaline nõue.

Kui abikaasad valivad abiellumisel varasuhteks vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte, siis see tähendab, et abielu lõppemisel tasaarvestatakse abikaasade vahel kummagi abikaasa varale varasuhte kestel lisandunud osa (soetisvara). Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte lõppedes on kumbki abikaasa kohustatud andma teisele abikaasale kirjaliku ülevaate oma vara seisu kohta. Kumbki abikaasa võib nõuda, et ta kutsutaks niisuguse ülevaate koostamise juurde ning et selgitataks välja varaesemete ja kohustuste väärtus.

Soetisvara mõiste (PKS § 47), koguvara mõiste (PKS § 48), põhivara mõiste (PKS § 49)

Olen jäetud kõrvale oma lapse sünnist, lapse ema ja lastekaitse spetsialisti poolt.Laps ei kasva emaga.Olen viimaks pöördunud riigikohtusse. Kui lastekaitse spetsialisti töö on kaitsta last siis mis võimalustel saab lastekaitse spetsialist jätta bioloogilise isa võimaluseta isa olla isegi kui ta teadis bioloogilise isa olemasolust 2-4nädalat pärast lapse sündi?

• Lastekaitse spetsialistil on kohustus lähtuda lapse parimatest huvidest ning tagada lapse õigused ja heaolu, sh võimalusel säilitada suhe bioloogilise vanemaga, kui see ei ohusta lapse heaolu.
• Kui lapse heaolu ohustab vanema käitumine, hooletussejätmine või suutmatus täita oma kohustusi, võib kohus rakendada abinõusid, sh piirata hooldusõigust või võtta see ära.
• Lastekaitse spetsialist ei tohi bioloogilist isa kõrvale jätta pelgalt isikliku arvamuse või mugavuse tõttu. Kui isa olemasolu on teada, tuleb tema õigusi arvestada ning vajadusel kaasata teda lapse asjadesse, välja arvatud juhul, kui on selged ohutegurid lapsele.
• Kui laps ei kasva emaga, tuleb lapse hooldusõiguse ja elukoha küsimused lahendada lapse huvidest lähtudes ning vajadusel kohtus.
• Kui isa õigusi on rikutud või teda on alusetult kõrvale jäetud, on tal õigus pöörduda kohtusse, et oma õigusi kaitsta.

Mul oli lapsega kaitseväest ajapikendus kuni 2025 aasta novembrini. Kui pikalt peab kaitsevägi mind ette teavitama enne, kui asun aega teenima?

Kaitseressursside Ameti otsus ajateenistusse kutsumise ja ajateenistusse asumise aja kohta tehakse kutsealusele teatavaks 30 päeva enne ajateenistusse asumise tähtpäeva, kui kutsealune on saanud ajapikendust (kaitseväeteenistuse seadus § 37 lg 5). Eelnimetatud etteteatamistähtaega ei kohaldata, kui kutsealune on andnud kirjaliku nõusoleku etteteatamistähtaja kohaldamata jätmiseks (KVTS § 37 lg 6).

Tere Ma tahan külla minna oma kunagisele koolikaaslasele. Ma tean et ta elab teises linnas kusagil aga ma ei tea aadressi. Rahvastikuregistris on taotluse vorm selle kohta olemas aga seal küsitakse palju asju. Kuidas ma saaks tema aadressi (andmed) teada. Kas see oleks võimalik?

Elukoha aadressi andmed on isikuandmed, millele juurdepääs on piiratud. Tavakodanik ei saa teise isiku aadressi rahvastikuregistrist lihtsalt taotluse alusel teada, välja arvatud juhul, kui tal on selleks seaduslik alus (nt õigustatud huvi, ametlik menetlus vms).
Kui soovid koolikaaslase aadressi teada saada, peaksid esmalt pöörduma tema enda poole ja küsima otse. Kui see pole võimalik, siis rahvastikuregistri kaudu seda infot ilma tema nõusolekuta ei väljastata.
Erandina võivad teatud asutused (nt kohtud, politsei, notarid) saada rahvastikuregistrist isiku aadressi, kui see on vajalik nende avaliku ülesande täitmiseks, kuid see ei laiene eraisikutele isiklikel põhjustel.

Kuidas saada lapse sünnitunnistuselt isa nimi eemaldada kui tuleb välja et ta pole lapse bioloogiline isa?

Isa andmeid lapse dokumentidest on võimalik eemaldada isadust kohtus vaidlustades. Isaduse vaidlustamise õigus on mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel (PKS § 91 lg 1).

• Isaduse vaidlustamise õigus on:
  • mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud (PKS § 91 lg 1);
  • lapse emal (PKS § 91 lg 1);
  • lapsel (PKS § 91 lg 1).
• Ühe aasta jooksul lapse sünnist arvates võib isaduse vaidlustada ka mees, kes taotleb enda isaduse tuvastamist selle mehe asemel, kelle isadus on kindlaks tehtud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud (PKS § 91 lg 1).
• Kui lapse sünnist on möödunud rohkem kui aasta, võib enda isaduse tuvastamist taotlev mees vaidlustada teise mehe isaduse isana rahvastikuregistrisse kantud mehe ning lapse ema nõusolekul (PKS § 91 lg 1). Nimetatud nõusolekute puudumisel võib kohus lapse huve arvestades anda mõjuval põhjusel enda isaduse tuvastamist taotlevale mehele loa vaidlustada teise mehe isadus (PKS § 91 lg 1).
• Lapse kaalukaid huve järgides võib valdkonna eest vastutav minister vaidlustada omaksvõtu teel tekkinud isaduse, kui on põhjendatud kahtlus, et laps ei põlvne isaduse omaks võtnud mehest (PKS § 91 lg 2).
• Isaduse võib kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud (PKS § 93 lg 1).
• Tähtaja kulgemine ei alga enne lapse sündi ega enne isaduse omaksvõtu jõustumist (PKS § 93 lg 2).
• Kui alaealise lapse seaduslik esindaja ei ole isadust õigel ajal vaidlustanud, võib laps oma põlvnemise isast täisealisena isiklikult vaidlustada (PKS § 93 lg 3). Sel juhul algab tähtaja kulgemine päevast, millal täisealiseks saanud lapsele on isaduse vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud, kuid mitte enne lapse täisealiseks saamist (PKS § 93 lg 3).
• Kui mees, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, on surnud enne isaduse vaidlustamise tähtaja möödumist, võib tema pärija vaidlustada surnud mehe isaduse ühe aasta jooksul selle mehe surmast arvates (PKS § 93 lg 4).

17-aastane on lapsendatud ema uue abikaasa poolt. Täna elab noormees oma bioloogilise isaga ja mõlemad soovivad, et tema oleks ka lapse eest vastutav vanem, kuna tihti on vaja allkirjastajaks erinevatel dokumentidel lapsevanemat ( näiteks koolis või pangas pangakaardi väljastuseks jne). Ema on keeruline - kui otsest kasu temale ei kaasne, siis on allkirju tema käest keeruline saada. Kas on võimalik lapsendamist tagasi pöörata ja lapse legaalseks vanemaks määrata uuesti tema bioloogiline isa? Ema selleks vabatahtlikult nõusolekut ei anna. Asi ei ole rahas ja isegi hooldusõiguses, oluline oleks lihtsalt, et isa saaks vajalikke dokumente ise allkirjastada ja hilisemalt saaks laps ka ametlikult oma isa otseseks pärijaks olla. Noormees saab 18-aastaseks 30.04.2025 - ehk mõned kuud on elu veel üsna keeruline.

Lapsendamist saab tunnistada kehtetuks vaid erandlikel asjaoludel PKS §-des 166-170 sätestatud korras. Lapsendamise saab kehtetuks tunnistada üksnes kohus. PKS § 166 lg 1 kohaselt võib kohus tunnistada lapsendamise kehtetuks, kui see on toimunud ilma lapsendaja avalduseta või lapse või ühe vanema nõusolekuta.

Lapsendamine on toimunud lapsendaja avalduseta või ühe vanema nõusolekuta näiteks juhul, mil isiku nõusolek lapsendamiseks oli puudulik otsusevõimetuse, piiratud teovõime, õiguslikest tagajärgedest ebaadekvaatse arusaamise, pettuse, ähvarduse või nõusoleku enneaegsuse tõttu. Kohus ei tunnista lapsendamist kehtetuks, kui see kahjustab oluliselt lapse huve (PKS § 167 lg 5).

Vastavalt PKS § 168 lg 1 võib lapsendamise kehtetuks tunnistamise avalduse esitada üksnes isik, kelle avalduseta või nõusolekuta on laps lapsendatud. Nõude esitamise tähtaeg on kuni kolm aastat lapsendamise kohtumääruse jõustumisest arvates.

Mul oleks vaja nüüd palgata jurist kohtusse sest isa ei tunnista enam oma ühte last omaks

Isadust on võimalik kohtulikult tuvastada, esitades kohtule sellekohase hagi. Ehkki perekonnaseadus sätestab, et põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehes, siis praktikas tehakse seda DNA-testiga. Nende testide tase on tänaseks nii kõrge, et testi tulemustes ei ole enamasti mõistlikku kahtlust. Pooled võivad ka ise korraldada DNA-testi kontrollimaks omavahelisi sugulussuhteid, kuid sellisel testil ei ole õiguslikku tähendust, ehkki see on oluline tõend. Isadust saab siduvalt tuvastada vaid kohus. Lisaks tuleb tähelepanu pöörata sellele, et sellise testi läbiviimiseks peab olema kõigi asjaosaliste nõusolek. EKEI ei uuri anonüümseid, veel vähem tahtevastaselt võetud proove.