Tere Vajan juriidilist konsultatsiooni seoses oma ema korteriga. Minu ema on pensionär ja puudega inimene. Temaga koos elab minu 44-aastane vend, kes ei tööta, ei ole registreeritud töötuna, tal puudub ravikindlustus, tema isikut tõendavad dokumendid on aegunud ning talle ei ole määratud osalist töövõimet. Samuti ei ole ta vormistanud ennast ema hooldajaks. Vend on alkoholisõltuvuses ning elab täielikult ema pensioni arvel. Kuna ema tervislik seisund ei võimalda tal enam iseseisvalt poes käia, on vend omavoliliselt võtnud enda kasutusse ema pangakaardi. Ta tellib Barbora kaudu toidukaupu koju ning ostab sealjuures ka alkoholi enda tarbeks. Vennal on välja kujunenud sotsiaalfoobia ning minu hinnangul on tal ka tõsiseid terviseprobleeme, kuna tal on suuri raskusi kõndimisega. Minu küsimus on järgmine. Kui tulevikus peaks juhtuma, et ema lahkub siitilmast, jääb vend tõenäoliselt edasi elama ema korterisse. Mina ei soovi teda ülal pidada ning soovin pärast pärimismenetluse lõppu korteri müüa ja saadud raha jagada vastavalt pärimisseadusele. Praeguse seisuga ei ole emal testamenti. Teisi lapsi emal ei ole, seega toimuks pärimine minu ja venna vahel võrdsetes osades. Mida saan juba praegu ette võtta, et tulevikus, kui see aeg saabub, ei jääks vend tänavale, kuid samal ajal ei langeks minu õlule kohustus tasuda korteri kommunaalkulusid ega pidada venda rahaliselt ülal? 

Teie ma surma korral ei teki teil automaatselt kohustust oma täisealist venda ülal pidada. Seadusest ei tulene õele ja vennale üldist vastastikust ülalpidamiskohustust. 
Kui ema sureb ja pärijateks olete teie ja vend, kuulub korter pärandvara hulka ning pärandi vastuvõtmise korral olete kaaspärijad. Pärandvara jagamist võib nõuda kumbki kaaspärija. Kui kokkulepet ei saavutata, võib pärandvara jagamist nõuda kohtus. Seega saab korteri müüa ja müügitulu jagada vastavalt pärandiosadele.
Teie kirjelduse põhjal võib vend vajada sotsiaalhoolekandelist ja tervisealast abi. Soovitan juba praegu pöörduda koos emaga kohaliku omavalitsuse poole, et hinnata mõlema abivajadust ja võimalikke sotsiaalteenuseid. See võimaldaks tegeleda venna olukorraga juba enne ema surma ning samuti leida emale abi igapäevaseks toimetulekuks.
Kui ema soovib oma vara kohta teha korraldusi, mis erinevad seadusjärgsest pärimisest, saab ta teha testamendi või sõlmida pärimislepingu. Pärimisküsimustes soovitan emal pöörduda endale sobiva notari poole nõustamisele, kus saab arutada tema olukorras sobivaid võimalusi. Pärimisküsimustes antav notari nõustamine on üldjuhul tasuta.

Tere Kuidas arvutada elatise summa kui mõlemad vanemad saavad lasterikka pere toetust. Elatist nõudvas peres kasvab 3 last (sh 1 ühine), elatist maksvas peres kasvab 3 last (ühine on lisaks). Või kas mängib rolli, et elatist maksvas peres saab lasterikka pere toetust nn uus kolme lapse ema? Tänan.

Elatise suuruse arvutamisel tuleb lähtuda perekonnaseaduse (PKS) §-st 101. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Seaduse kohaselt loetakse lapse vajadused kaetuks kogu lapsetoetuse ning poole selle lasterikka pere toetuse osa ulatuses, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. 
Seega on lasterikka pere toetusel elatise arvutamisel tähtsus. Elatist maksva vanema uue pere saadavat lasterikka pere toetust ei saa aga automaatselt tema poolt makstavast elatisest maha arvata. PKS § 101 lg 5 kohaldamisel arvestatakse elatist saava lapsele langevat osa sellest toetusest, mida tema pere saab.
Kirjeldatud olukorras tuleb eristada elatist saava lapse toetusi ja elatist maksva vanema teisi ülalpeetavaid lapsi. Kui elatist maksva vanema uues peres kasvab veel kolm last, võivad need lapsed olla elatise suuruse hindamisel asjakohased. PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla § 101 alusel arvutatud summa muu hulgas juhul, kui vanemal on teine laps, kes § 101 ulatuses elatise väljamõistmise korral osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Selline vähendamine ei ole siiski automaatne, vaid sõltub konkreetsetest asjaoludest. 
Seega mängib rolli ka asjaolu, et elatist maksva vanema uues peres kasvab kolm last ja nende eest saadakse lasterikka pere toetust, kuid toetuse saamine iseenesest ei vähenda isa elatiskohustust. Arvestada tuleb eelkõige isa kõiki ülalpidamiskohustusi, laste tegelikke vajadusi ja varalist olukorda ning kummagi vanema osalemist laste ülalpidamises.
Samuti tuleb arvestada, et lasterikka pere toetuse saamise õigus on perehüvitiste seaduse § 21 lg 1 kohaselt ühel vanemal, hoolduspere vanemal või eestkostjal, kes kasvatab peres vähemalt kolme seaduses sätestatud tingimustele vastavat last. Kolme kuni kuut last kasvatava pere lasterikka pere toetuse suurus on praegu 450 eurot kuus. 
Kui mõlemas peres kasvab kolm last ja üks neist on vanemate ühine laps, tuleb lisaks välja selgitada, kummas peres ühine laps tegelikult elab ning kui palju viibib ta teise vanema juures. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7–15 ööpäeva kuus, vähendatakse elatist PKS § 101 lg 6 alusel proportsionaalselt selle ajaga. 
Kokkuvõtvalt, elatist nõudva lapse pere saadav lasterikka pere toetus mõjutab PKS § 101 lg 5 alusel elatise arvutust. Elatist maksva vanema uue pere saadav lasterikka pere toetus ei lähe aga automaatselt tema makstavast elatisest maha. Küll võivad tema teised lapsed ja nende tegelik varaline olukord olla PKS § 102 lg 2 alusel mõjuvaks asjaoluks elatise vähendamisel. Selleks tuleb hinnata mõlema pere laste koosseisu, laste vanust ja vajadusi, toetuste saajaid ning ühise lapse tegelikku elukorraldust.

Tere! Laps sai 18 aastaskes. Lapse isa täitis varasemat kohtuotsust ja tegi viimase makse 10 päeva eest. Edasi vabal tahtel keeldub maksmast. Lapsel on määratud raske puue ja töövõimetustoetus. Selle ettekäände lapse isa toobki, kuna laps saab riigilt toetusi, siis tema keeldub maksmast. Laps aga jätkab kutsekoolis õpinguid. Kas töövõime ja puudetoetus vabastab lapse isa elatise maksmisest? Laps soovib hagi kohtusse anda, laps elab koos minuga. Isa maksis varasemalt vaid elatist, lapsega igasugune suhtlus puudus.

Lapse 18-aastaseks saamine ei lõpeta isa ülalpidamiskohustust automaatselt. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 lg 1 kohaselt on alanejad ja ülenejad sugulased kohustatud üksteist ülal pidama. PKS § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama täisealine laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Seega on kutsekoolis jätkaval lapsel õigus nõuda isalt ülalpidamist ka pärast 18-aastaseks saamist. 
Teie kirjeldatud juhul on lisaks oluline PKS § 97 p 3, mille kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama ka muu abivajav alaneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Kui lapsel on raske puue ja puuduv või oluliselt piiratud töövõime ning ta ei suuda end iseseisvalt ülal pidada, võib ülalpidamisõigus tuleneda sellest sättest sõltumata õppimisest.
Töövõimetoetuse või puudega inimese sotsiaaltoetuse saamine ei vabasta isa automaatselt ülalpidamiskohustusest. PKS ei sätesta, et nimetatud riiklikud toetused asendavad vanema ülalpidamiskohustuse. Ülalpidamise suuruse määramisel tuleb PKS § 99 lg 1 kohaselt lähtuda õigustatud isiku vajadustest ja tavalisest elulaadist ning § 99 lg 2 kohaselt arvestada tema kõiki eluvajadusi, sealhulgas hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. Seetõttu tuleb kohtus hinnata lapse tegelikke vajadusi, sealhulgas puudest ja õppimisest tulenevaid lisakulusid, ning seejärel mõlema vanema võimalusi nendes vajadustes osaleda.
Isa ei saa ühepoolselt otsustada, et kuna laps saab riigilt toetusi, siis tema ülalpidamiskohustus lõpeb. Kui isa leiab, et tema majanduslik seisund ei võimalda nõutud ulatuses ülalpidamist anda, tuleb seda hinnata PKS § 102 lg 1 alusel. Samuti on lapsel PKS § 104 alusel õigus nõuda isalt vajalikku teavet tema sissetulekute ja vara kohta. 
Ülalpidamiskohustuse piiramine või sellest vabastamine on võimalik üksnes erandlikel juhtudel. PKS § 103 lg 1 kohaselt võib kohus seda teha juhul, kui ülalpidamiskohustuse täitmist oleks äärmiselt ebaõiglane nõuda, näiteks õigustatud isiku enda ebamõistliku käitumise tõttu, tema jämeda ülalpidamiskohustuse rikkumise tõttu või tahtliku kuriteo toimepanemise tõttu kohustatud isiku või tema lähikondse suhtes. Lapse ja isa vähene või olematu suhtlus iseenesest sellist alust ei anna. 
Kuna laps on nüüd täisealine, peab ülalpidamisnõude esitama laps ise. Nõudes tuleb välja tuua lapse tegelikud igakuised vajadused ja kulud, sh eluaseme-, toidu-, transpordi-, õppe-, ravi-, ravimite, rehabilitatsiooni- ja abivahendite kulud ning puudest tulenevad muud lisakulud. Samuti tuleb näidata lapse saadavad toetused ning isa senised maksed. See võimaldab kohtul hinnata, milline osa lapse põhjendatud vajadustest jääb vanemate kanda.
PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Seetõttu on võimalik nõuda ka tekkinud võlgnevust, kui selleks on õiguslik alus. 
Kokkuvõttes: lapse raske puue, töövõime vähenemine või puudumine ja kutsekoolis õppimine annavad käesoleval juhul tugeva aluse ülalpidamisnõude esitamiseks. Töövõimetoetus ja puudega inimese toetus ei vabasta isa iseenesest ega automaatselt ülalpidamiskohustusest. Arvestades lapse puuet ja jätkuvaid õpinguid, tuleks hagis tugineda nii PKS § 97 p-le 2 (kutseõppes õppimine kuni 21-aastaseks saamiseni) kui ka asjaolude olemasolul PKS § 97 p-le 3 (abivajav ja ennast ise ülal pidada mittesuutuv täisealine alaneja). Hagile lisada varasem kohtuotsus, lapse kehtiv puude ja töövõime otsus ning kutsekooli tõend.  

Tere! Sooviksin õigusabi alast infot lapse teemal. Algselt lahku minnes sai kokku lepitud, et lapse isa maksab 250€+ pool lasteaia arvest(pool summast oli 45-55€). Mingist hetkest hakkas sellest pooleks maksmisest kõrvale hiilima ning asju enam mõistlikult ajada ei saa mitte ühelgi teemal. Lisaks soovin ma lapse perekonnanime ümber vormistada enda perekonnanime järgi, kuid lapse isa oma nõusolekut ei anna kuigi ta teab seda isegi, et kõik lapsega seonduv on minu, kui lapse ema, ajada ja vastutada, lisaks elab laps ka minuga. Mida ja kuidas ma edasi peaksin tegema? Ei oska kuidagi kuskilt alustada. Oskaksite midagi soovitada ning nõu anda?

Esitatud info alusel on tegemist kahe eraldi küsimusega: lapse ülalpidamise ning lapse perekonnanime ja hooldusõigusega.
Perekonnaseaduse (PKS) § 96 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab vanem, kes ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, seda kohustust üldjuhul elatise maksmise kaudu. Vanemad võivad küll ülalpidamiskohustuse täitmise viisi omavahel kokku leppida, kuid PKS § 100 lg 3 kohaselt ei välista ega piira selline kokkulepe seadusest tuleneva elatisnõude esitamist. Seega, kui isa ei täida enam kokkulepet maksta 250 eurot kuus ning tasuda pool lasteaia kuludest, on põhjendatud pöörduda kohtusse elatise väljamõistmiseks. Elatise suuruse määramisel lähtutakse PKS §-st 101 ning vajaduse korral PKS §-st 102. 
Soovitan koguda kokku senise kokkuleppe, isa tehtud maksete ja tasumata jäänud summade kohta käivad tõendid ning lapse tegelikke igakuiseid kulusid kajastavad dokumendid. Seejärel saab elatisnõude esitada kohtule, taotledes lapse vajadustele ja seadusest tulenevale arvestusele vastava elatise väljamõistmist.
Perekonnanime muutmise osas tuleb lähtuda hooldusõiguse olukorrast. Kui vanematel on ühine hooldusõigus, teostavad nad seda PKS § 118 lg 1 kohaselt üldjuhul ühiselt ja üksmeeles. Kui vanemad lapse jaoks olulises küsimuses kokkuleppele ei jõua, võimaldab PKS § 119 taotleda kohtult selles konkreetses küsimuses otsustusõiguse andmist ühele vanemale. Seega, kui lapse isa ei anna lapse perekonnanime muutmiseks nõusolekut, on võimalik pöörduda kohtusse ja taotleda lapse perekonnanime muutmise küsimuses otsustusõiguse andmist emale. Nime muutmise taotlemisel nõutakse ühise hooldusõiguse korral teise vanema nõusolekut, välja arvatud juhul, kui kohus on andnud selles küsimuses otsustusõiguse ühele vanemale. 
Kohus lahendab hooldusõigust puudutavad küsimused eelkõige lapse huvidest lähtudes (PKS § 123). Seetõttu on asjakohased muu hulgas lapse tegelik elukoht, senine elukorraldus, vanemate tegelik osalemine lapse kasvatamises ning see, milline lahendus vastab lapse heaolule. 
Soovitan liikuda edasi kahes suunas: esitada lapse nimel, Teie kui tema seadusliku esindaja kaudu, nõue lapse isalt elatise väljamõistmiseks ning juhul, kui Teil on lapse isaga ühine hooldusõigus, taotleda kohtult PKS § 119 alusel Teile otsustusõiguse andmist lapse perekonnanime muutmise küsimuses. Kui isa on oma keeldumise selgelt väljendanud, ei ole tema nõusoleku korduv taotlemine vajalik ning võite pöörduda vastava taotlusega otse kohtusse.
 

Kas elatise osas peab tegema muudatusi, kui on määratud uus suhtluskord kohtu kaudu ? 

1. Ööpäevad on arvestamata, mil laps viibib emaga. 

2. Elatist soovin tasuda sama kuu eest mitte ette. 

3. Elatise summa fikseerida arvestades miinimum töötasu. Sotsiaalkindlustusamet on lapsevanem isale kõik võimalikud toetused, mitte ükski ei ole jõudnud lapsevanem emani. 

1. Tervisekassa toetus ( dekreet) 

2. Emapalk 1.5 aastat 3. 

Kolme lapse pealt lapsetoetus. Lapse isal on kokku kolm last. Seoses sellega sai ta Sotsiaalkindlustusametist toetusi, mis oli määratud lapsele, siiski see ei jõudnud õigesse kohta. 

4. Teadlikult läbi Sotsiaalkindlustusameti tehti lapsevanem emale 1000€ arve elatise näol eelnevalt mulle teavitamata. Tegelikult peab seda tasuma lapsevanem isa. Seejuures lapsevanem isa ei tasunud elatist, kui laps 1-8 aastat elas emaga ning nüüd nõuab kosmaarseid summasi lapsevanem ema käest. Kohtu kaudu on uus suhtluskord jõustunud. Lugupidamisega, Lapsevanem ema.

Teie kirjeldatud asjaolude põhjal on tegemist mitme eraldiseisva õigusküsimusega.

1. Kas uue suhtluskorra jõustumisel muutub automaatselt elatis?

Ei. Kohtu poolt kehtestatud uus suhtluskord ei muuda automaatselt varem määratud elatise suurust ega tasumise korda. Kui lapse viibimisaeg kummagi vanema juures on oluliselt muutunud, võib see olla aluseks taotleda kohtult elatise muutmist. Kohus hindab seejuures lapse tegelikke vajadusi, vanemate sissetulekuid, lapsega seotud kulude jaotust ning seda, kui suure osa ajast laps kummagi vanema juures viibib.

2. Kas elatist saab tasuda jooksva kuu eest, mitte ette?

Kui elatise tasumise kord on sätestatud kohtulahendis või vanemate vahel sõlmitud kokkuleppes, tuleb lähtuda sellest. Kui soovite muuta elatise tasumise tähtaega (näiteks ettemaksult jooksva kuu makseks), tuleb selles kokku leppida teise vanemaga või taotleda kohtult kohtulahendi muutmist. Ühepoolselt tasumise korda muuta ei saa.

3. Kas elatise saab siduda alampalgaga?

Kehtiv õigus ei näe ette, et elatis määratakse automaatselt alampalga alusel. Kohus lähtub eelkõige lapse põhjendatud vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist. Kui asjaolud on oluliselt muutunud, on võimalik taotleda elatise suuruse muutmist.

4. Sotsiaalkindlustusameti makstud toetused

Vanemahüvitise, lapsetoetuste ja muude peretoetuste saamise õigus sõltub konkreetse toetuse seaduslikest tingimustest. Asjaolu, et üks vanem on toetuse saaja, ei tähenda iseenesest, et tal puudub elatise maksmise kohustus või et toetused tuleb automaatselt teisele vanemale üle anda.

Kui leiate, et toetusi on määratud või makstud õigusvastaselt või valele isikule, on võimalik pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole, et saada selgitus toetuste määramise aluste kohta ning vajaduse korral vaidlustada haldusotsus seaduses sätestatud korras.

5. Väidetav 1000 euro suurune elatisenõue

Kui Sotsiaalkindlustusamet on teinud Teie suhtes otsuse või esitanud nõude, on oluline tutvuda selle õigusliku alusega. Kui Teid ei teavitatud menetlusest või leiate, et otsus on ebaõige, võib olla võimalik see vaidlustada seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Selleks on vajalik tutvuda konkreetse otsuse ja selle põhjendustega.

6. Varasem elatise maksmata jätmine

Kui lapse isa ei täitnud varem oma ülalpidamiskohustust, ei välista see iseenesest tema õigust taotleda elatise muutmist tulevikus. Samas võib varasem käitumine olla asjakohane asjaolude hindamisel, kui see mõjutab poolte väiteid või nõudeid. Kui Teil on isa varasema elatise võlgnevuse kohta tõendid või kohtulahendid, võib neid kasutada menetluses.

Kokkuvõttes, kui kohtu poolt kinnitatud uus suhtluskord on oluliselt muutnud lapse viibimise aega kummagi vanema juures, on võimalik taotleda elatise suuruse või tasumise korra muutmist. Selline muudatus ei toimu siiski automaatselt, vaid eeldab poolte kokkulepet või uut kohtulahendit.

Tere. Laps sai juunis 18 aastaseks ja isa otsustas, et juuli kuust ta enam rahaliselt ei toeta. Laps läheb sügisesest 11.klassi. Laps elab alates kevadest täiskasvanud õega minust eraldi oma majas, mina tasun kõik arved ja hoolitsen jätkuvalt kodu eest, toon ka vahel süüa, enamasti ostavad ise. Kuidas peaksin käituma, et isa jätkuvalt toetaks, sest see raha on lapsele väga oluline hakkama saamiseks?

Vanema ülalpidamiskohustus ei lõpe automaatselt lapse 18-aastaseks saamisel. Kui täisealine laps jätkab põhi- või keskhariduse omandamist ning vajab õpingute tõttu ülalpidamist, on vanematel üldjuhul kohustus teda ülal pidada kuni 21. eluaastani.

Kirjeldatud juhul ei vabasta isa ülalpidamiskohustusest asjaolu, et laps on saanud täisealiseks või elab eraldi. Samuti tuleb arvestada, et Teie panustate jätkuvalt lapse ülalpidamisse, tasudes eluasemega seotud kulud ning toetades teda muul viisil.

Oluline on aga teada, et pärast lapse täisealiseks saamist on elatise nõude esitajaks üldjuhul laps ise, mitte lapsevanem. See tähendab, et kui isa keeldub lapse ülalpidamises osalemast ning kokkulepet ei saavutata, tuleb elatise nõue esitada täisealisel lapsel.

Soovitan esmalt püüda jõuda isaga kirjalikule kokkuleppele. Kui see ei õnnestu, saab täisealine laps pöörduda elatise nõudega kohtusse. Elatise suurus sõltub lapse põhjendatud vajadustest ning mõlema vanema varalisest olukorrast, mistõttu ei ole seaduses ette nähtud kindlat elatise summat.

Elatise orienteeruva suuruse hindamiseks saab kasutada Justiits- ja Digiministeeriumi elatiskalkulaatorit (www.just.ee/elatiskalkulaator). Lisateavet õigusabi võimaluste kohta leiab Justiits- ja Digiministeeriumi veebilehelt (www.just.ee/oigusabi) ning kohtusse pöördumise kohta Eesti kohtute veebilehelt (www.kohus.ee).

Tere, toimus lahutus ja tegime laste jagamise omavahel, et lapsed saavad ise valida kus ja kui kaua kummagi juures on. Paar kuud läks mööda ja saime aru, et lastele see edasi tagasi siiberdamine ei sobi ja nad olid juba psüühiliselt nii sassis. Leppisime kokku, et lapsed hakkavad elama minuga (emaga) ja isa juures käivad nädalavahetusteti. Lapsed elasid ennemgi rohkem ema juures. Ema maksis kõik lastega seitud kulud. Ema jäi töötuks, aga vaja maksta pangalaenu ja arveid, et saaks lastega koos elada. Küsisin isalr, et kas ta saaks toetada lapsi ja neile elatist maksta. Isa ütles, et on nõus ainult ühele lapsele maksma. Kuidas või kuhu peaks pöörduma, et saaks teada elatise summa, mida lapsed saaksid ning ka seda, et kui lapsed elavad emaga, et ka teine laps saaks elatist? Ametlikult on ta mõlema lapse isa ja mõlema lapse sünnitunnistuste peal.

Kui lapsed elavad püsivalt ühe vanema juures, on mõlemal vanemal kohustus panustada nende ülalpidamisse sõltumata sellest, kas vanemad on abielus, lahutatud või millise kokkuleppe nad omavahel varem sõlmisid. Asjaolu, et isa on nõus maksma elatist ainult ühele lapsele, ei vabasta teda kohustusest ülal pidada ka teist last.

Kui vanemad ei jõua elatise maksmises kokkuleppele, on esmalt soovitatav püüda saavutada kirjalik kokkulepe. Kui see ei õnnestu, saab elatise väljamõistmist taotleda kohtult. Elatise suurus sõltub iga konkreetse juhtumi asjaoludest, sealhulgas laste põhjendatud vajadustest, vanemate sissetulekust, varalisest seisundist ning sellest, kui suures ulatuses kumbki vanem lapsi tegelikult ülal peab. Seetõttu ei ole seaduses enam ette nähtud kindlat elatise miinimumsummat iga lapse kohta.

Enne kohtusse pöördumist või menetluse käigus on võimalik kasutada ka perelepitust, kui see võib aidata vanematel kokkuleppele jõuda (www.sotsiaalkindlustusamet.ee/perelepitus). Kui kokkulepet siiski ei saavutata, tuleb elatise nõudega pöörduda maakohtusse. Kohtusse pöördumise ja elatise arvutamise kohta leiab teavet Eesti kohtute veebilehelt (www.kohus.ee) ning Justiits- ja Digiministeeriumi õigusabi lehelt (www.just.ee/oigusabi).

Kui teine vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust ning kohtumenetlus on pooleli või elatist ei õnnestu sisse nõuda, võib teatud tingimustel olla õigus taotleda ka elatisabi Sotsiaalkindlustusametilt (www.sotsiaalkindlustusamet.ee).

Elatise ligikaudse suuruse arvutamiseks saab kasutada Justiits- ja Digiministeeriumi elatiskalkulaatorit (https://www.just.ee/elatiskalkulaator). Kalkulaator annab hinnangulise elatise suuruse, võttes arvesse seaduses sätestatud põhimõtteid ja kasutaja sisestatud andmeid. Lõpliku elatise suuruse määravad vanemate kokkulepe või vaidluse korral kohus, lähtudes konkreetse juhtumi asjaoludest.

Soovitan koguda kokku laste ülalpidamisega seotud kulud (nt eluaseme-, toidu-, riiete, huvitegevuse, kooli- ja tervisekulud), sest need on olulised nii võimalike läbirääkimiste kui ka kohtumenetluse puhul.

Tere! Mida teha kui tahaksin mehest lahku minna (3last ja abielus), aga abikaasa ei nõustu, ega suuda minuga kokkuleppele jõuda. Tunnen ennast ohustatuna, manipuleerib, joob palju, siis võib vägivaldseks muutuda, ei viitsi lastega tegeleda, ei viitsi meiega aega veeta ja kuskil käia, eelistab juua ja sõpradega rääkida ja lihtsalt olla, või pidutseda. On kogunud 10 aasta jooksul minu kohta mingeid salvestusi ja lindistusi, mis on minevikust. Olen muutunud, ei pidutse, joo, ega midagi. Olen 24/7 lastega, käin tööl, tegelen koduga. Ei oska midagi teha, kuidas temast lahku minna niiet ta ei saaks lapsi endale või ära võtta. Lastel oleks minuga parem. Plaan oleks Kunda võib-olla minna, sugulasel oleks üürile anda korter, töökoht oleks olemas. Hetkel on ka poole kohaga aga Märjamaal. Ostsime siia korteri, 4 toalise. Kunda oma oleks kahe toaline, see oleks n-ö start kus alustada. Saan hetkel vaid 710 laste toetust ja poole kohaga töölt 200. Aga tahaksin asju teha nii, et abikaasa ei saaks minu vastu seda keerata+ arvan et ta annaks mind kohtusse ja nõuaks ainuõiguse, hirm, et jään lastest ilma. Hetkel on vaimne tervis ka selline kehva võitu. Ilmselt sellepärast et 10 aasta jooksul talunud manipuleerimist, majanduslikku vägivalda ja pidevat kontrolli. Ei oska midagi teha

Kirjelduse põhjal tuleks tegutseda rahulikult ja läbimõeldult. Kui abikaasa tarvitab palju alkoholi, muutub vägivaldseks või ähvardavaks ning suhtes on olnud vaimset ja majanduslikku vägivalda, siis on esmatähtis sinu ja laste turvalisus.
Oluline on teada:
•    Abikaasa nõusolekut lahutuseks vaja ei ole. Kui kokkulepet ei saavutata, saab abielu lahutada ka kohtu kaudu.
•    Abikaasa ei saa lihtsalt otsustada, et võtab lapsed endale. Lastega seotud otsustes lähtutakse eelkõige laste huvidest ja turvalisusest. Oluline on ka see, kes on seni laste eest igapäevaselt hoolitsenud.
•    Tema väidetavad salvestised ei tähenda automaatselt, et ta saab nende abil lapsed endale. Nende sisu ja tõendusväärtust hinnatakse konkreetses menetluses.
•    Kui soovid lastega Kundasse kolida, soovitan enne kolimist kindlasti juristiga läbi arutada, kuidas seda teha nii, et laste elukoha muutmist ei saaks hiljem sinu vastu kasutada. Eriti oluline on see juhul, kui laste kool või lasteaed ja senine elukorraldus muutuvad.
•    Ära kustuta sõnumeid ega muid tõendeid. Säilita info võimaliku vägivalla, ähvarduste, alkoholi tarvitamise ja laste eest hoolitsemise kohta. Kui on olnud füüsilist vägivalda, pöördu arsti poole ja vajadusel politseisse.
Soovitused:
1.    Kogu kokku olulised dokumendid ja laste vajalikud asjad ning mõtle läbi, kus saate vajadusel turvaliselt viibida.
2.    Võta esimesel võimalusel ühendust juristiga ja aruta lahutust, laste elukohta, suhtluskorda, võimalikku Kundasse kolimist ning korteri ja muu vara küsimusi.
3.    Kui kardad, et abikaasa võib muutuda vägivaldseks, pöördu kohe ohvriabi poole. Vahetu ohu korral helista 112.
Sinu kirjeldatud olukorras ei soovita ma teha suuri samme ainult omal käel, vaid panna enne paika konkreetne õiguslik ja turvalisuse plaan. Eriti kuna mängus on kolm last, ühine kodu ja võimalik lähisuhtevägivald. Soovitan esimesel võimalusel pöörduda juristi poole, vajadusel uurida riigi õigusabi (https://www.juristaitab.ee/et/riigi-oigusabi-taotlemine) võimalust, kui sul ei ole võimalik advokaadi või juristi eest ise tasuda.
Kasulikud kontaktid:
Ohvriabi kriisitelefon: 116 006 – nõustamine vägivalla ja ähvarduste korral.
https://www.palunabi.ee/et 
Hädaabi: 112 – kui sina või lapsed olete vahetus ohus.

 

Tere! Soovin saada õigusabi seoses lapse elatise nõudmisega. Jäin oma elukaaslasest rasedaks 15-aastaselt. Raseduse ajal avaldas lapse isa mulle tugevat survet ning seadis mulle tingimuse, et kui teen abordi, jääme kokku, kuid kui otsustan lapse sünnitada, lõpetab ta meie suhte. Otsustasin lapse alles jätta ja sünnitasin. Praegu on laps 5-kuune. Lapse isa ei ole kogu selle aja jooksul last mitte mingil viisil toetanud ega tema ülalpidamisse panustanud. Soovin esitada elatise nõude, kuid olen ise praegu 17-aastane ega tea, kuhu peaksin pöörduma, kuidas menetlus käib ja millised oleksid minu võimalused. Soovin nõu, kuidas oleks kõige õigem edasi tegutseda. Minu teada on lapse isal mitu varasemat karistust ning tema suhtes on käimas täitemenetlused kohtutäiturite juures. Kui jäin rasedaks, esitasin tema suhtes ka politseile avalduse, kuna seksuaalvahekord toimus tema manipuleerimise ja psühholoogilise surve tõttu. Ka selle asjaolu kohta sooviksin teada, kas ja kuidas see võib mõjutada elatise nõudmise menetlust. Ette tänades abi ja nõuannete eest. 

Kirjeldatud olukorras on lapse isal üldjuhul kohustus oma last ülal pidada. Kui lapse isa ei ole lapse ülalpidamisse panustanud, on teil õigus nõuda lapsele elatist.
Kuna olete ise alles alaealine, soovitan pöörduda esmalt oma elukohajärgse kohaliku omavalitsuse (KOV) lastekaitsetöötaja poole. Lastekaitsetöötaja saab aidata hinnata lapse olukorda ja vajadusel suunata teid edasi õigusabi saamiseks. Oma KOV-i kontaktid leiate kohaliku omavalitsuse veebilehelt.
Samuti soovitan pöörduda Jurist Aitab portaali kaudu tasuta esmase õigusnõu saamiseks: www.juristaitab.ee. Tasuta õigusnõustamist pakub teatud perioodidel ja projektide raames ka Eesti Juristide Liit: www.juristideliit.ee/tasuta-oigusabi/. Riigi toetatud õigusabi võimaluste kohta leiate teavet Justiits- ja Digiministeeriumi veebilehelt: www.justdigi.ee/kohtud-ja-oigusteenused/oigusabi/riigi-toetatud-oigusabi.
Elatisnõue esitatakse lapse nimel. Kui lapse isa on sünnitunnistusele isana märgitud, saab lapse nimel elatise nõude esitada tema seaduslik esindaja. Kuna olete ise alaealine, soovitan enne nõude esitamist kindlasti juristiga üle kontrollida, kuidas tuleb menetlus teie konkreetses olukorras õigesti korraldada.
Oluline on elatisnõudega mitte viivitada. Seaduse kohaselt saab lapsele elatist nõuda tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui selle aja jooksul ei ole lapsele ülalpidamist antud või on seda antud ebapiisavalt. Kuna teie laps on praegu 5-kuune ja isa ei ole selle aja jooksul lapse ülalpidamisse panustanud, võib olla võimalik nõuda elatist tagasiulatuvalt ka lapse sünnist alates. Täpne nõude alguskuupäev ja nõude suurus tuleks juristiga üle kontrollida. Lisainfo: www.juristaitab.ee/et/elatis-lapsele-9.
Lapse isa varasemad karistused ja tema suhtes toimuvad täitemenetlused ei vabasta teda lapse ülalpidamise kohustusest. Need võivad aga mõjutada seda, kui kiiresti on võimalik väljamõistetud elatist tegelikult kätte saada. Kui isa pärast kohtulahendit elatist ei maksa, saab pöörduda kohtutäituri poole ning sõltuvalt asjaoludest võib lapsel tekkida õigus ka elatisabile. Elatisabi kohta leiab infot Sotsiaalkindlustusameti veebilehelt: www.sotsiaalkindlustusamet.ee/perehuvitised-ja-muud-toetused/elatisabi ning veebilehelt www.elatisabi.ee.
Teie kirjeldatud asjaolud seoses seksuaalvahekorra, psühholoogilise surve ja politseile tehtud avaldusega on elatisnõudest eraldi küsimus. Need asjaolud ei võta lapselt õigust saada oma isalt ülalpidamist. Kui politseile esitatud avalduse alusel toimub või on toimunud kriminaalmenetlus, soovitan sellest kindlasti rääkida oma õigusnõustajale ning vajadusel menetlejale. Kui vajate selles asjas õigusabi, küsige ka riigi õigusabi võimaluse kohta.
Soovituslik tegevusjärjekord:
1.    Võtke ühendust oma KOV-i lastekaitsetöötajaga ja andke teada, et olete 16-aastane lapsevanem ning vajate abi lapsele elatise nõudmisel.
2.    Pöörduge Jurist Aitab poole: www.juristaitab.ee või küsige võimalusel tasuta õigusnõu Eesti Juristide Liidult: www.juristideliit.ee/tasuta-oigusabi/.
3.    Küsige juristilt üle, kuidas esitada elatisnõue lapse nimel, arvestades seda, et olete ise alaealine.
4.    Esitage elatisnõue võimalikult kiiresti, et säilitada võimalus nõuda elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist.
5.    Pange kokku lapse sünnitunnistus, andmed lapse isa kohta ning võimalusel tõendid selle kohta, et isa ei ole lapse ülalpidamisse panustanud.
6.    Kui isa pärast kohtulahendit elatist ei maksa, pöörduge kohtutäituri poole ning uurige elatisabi saamise võimalust.
Antud olukorras on kõige olulisem mitte jääda menetlusega üksi. Kuna olete ise alles alaealine, soovitan kasutada lastekaitsetöötaja ja õigusnõustaja abi juba enne kohtusse pöördumist.
Kasulikud kontaktid ja veebilehed:
•    Jurist Aitab: www.juristaitab.ee 
•    Jurist Aitab – elatis lapsele: www.juristaitab.ee/et/elatis-lapsele-9 
•    Eesti Juristide Liit – tasuta õigusabi: www.juristideliit.ee/tasuta-oigusabi/
•    Justiits- ja Digiministeerium – riigi toetatud õigusabi: www.justdigi.ee/kohtud-ja-oigusteenused/oigusabi/riigi-toetatud-oigusabi
•    Eesti Advokatuur – riigi õigusabi: www.advokatuur.ee/et/vajad-advokaati/riigi-oigusabi
•    Sotsiaalkindlustusamet – elatisabi: www.sotsiaalkindlustusamet.ee/perehuvitised-ja-muud-toetused/elatisabi
•    Elatisabi info: www.elatisabi.ee 
•    Eesti kohtud – dokumendid ja vormid: www.kohus.ee/dokumendid-ja-vormid 
Kuna olete ise alaealine, soovitan enne kohtusse pöördumist kindlasti üle kontrollida ka see, kes ja millisel viisil saab teie olukorras lapse nimel elatisnõude esitada, ning kas lapse isa on ametlikult lapse isana registreeritud. Nendes küsimustes saab teid aidata jurist või lastekaitsetöötaja.
 

Vanemahüvitise arvestus - FIE Tulu vs Kassapõhine perioodi arvestuse printsiip. Lapse eeldatav sünni kuupäev 07.09.2026. Võrreldav periood vanemahüvitise arvestamisel 01.12.2024-30.11.2025. Antud perioodil oli enamus teenitud maksustatav tulu FIEna ja maksukohustus tekkis järgmiseks perioodiks. Antud maksukohustuse tähtaeg on oktoober 2026 ning tänaseks see on täies mahus tasutud eelneval perioodil teenitud tulu eest. SKA arvestuse järgi on vanemahüvitise määr minimaalne. Tulu laekumise ja maksukohustuse tekke järgi vahe on 2500.-, millest sõltub meie pere toimetulek. Palun abi. All vastus sotsiaalkindlustusametilelt Selgitame, et vanemahüvitise määramisel ja arvutamisel juhindume perehüvitiste seadusest (PHS). Vastavalt PHS § 39 lõigetele 1 ja 2 arvutatakse ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus taotleja keskmisest tulust, millelt on tasutud sotsiaalmaks, lähtudes sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud isikustatud sotsiaalmaksu andmetest. Vanemahüvitise suuruse määramisel arvestatakse kassapõhist arvestust. Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) deklareerib eelmisel kalendriaastal teenitud tulu järgmise kalendriaasta alguses ning maksab nimetatud summalt sotsiaalmaksu hiljemalt deklaratsiooni esitamise aasta oktoobrikuus. Kassapõhisuse põhimõttest tulenevalt maksude tasumisel ja nende deklareerimisel, käsitletakse juurde maksmisele kuuluvat sotsiaalmaksu selle aasta sotsiaalmaksuna, kus see on makstud, mitte eelmise aasta sotsiaalmaksuna, mille kohta deklaratsioon koostati. Seega omab tähtsust sotsiaalmaksu maksmise periood, mitte tulu tekkimise periood. Vanemahüvitise arvutamisel võtame aluseks sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud isikustatud sotsiaalmaksu summad. FIE vanemahüvitise arvutamise jaoks ei ole erireegleid, et saaksime võtta aluseks väljapool arvestusperioodi tasutud sotsiaalmaksu või prognoositavat juurdemaksmisele kuuluvat summat. Ka FIE puhul ei ole vanemahüvitise arvutamisel määrav ettevõtlustulu teenimise aeg, vaid vanemahüvitise arvutamisel lähtutakse ettevõtlustulult makstud sotsiaalmaksust, mille Maksu- ja Tolliamet on isikustanud ja kandnud sotsiaalkaitse infosüsteemi. Sotsiaalkindlustusamet saab sotsiaalmaksu andmed Maksu- ja Tolliametilt automaatse andmevahetuse käigus. Vanemahüvitise arvutamisel võetakse arvesse sellel alusperioodil tasutud sotsiaalmaks. Teie vanemahüvitise arvutamise alusperiood on 01.12.2024–30.11.2025 ning sellel perioodil sotsiaalmaksu suurus on 4512.24 eurot. Saadame Teile ema vanemahüvitise pakkumuse, kus on välja toodud täpne arvutuskäiku, palun tehke oma valik ning kinnitage see. Lisainfot ema vanemahüvitise ja jagatava vanemahüvitise kohta leiate meie kodulehelt: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/perehuvitised-ja-muud-toetused/perehuvitiste-ulevaade/ema-vanemahuvitis-ja-emapuhkus https://sotsiaalkindlustusamet.ee/perehuvitised-ja-muud-toetused/perehuvitiste-ulevaade/jagatav-vanemahuvitis-ja-vanemapuhkus.

Tutvunud esitatud asjaolude ja Sotsiaalkindlustusameti selgitusega, saab anda järgmise õigusliku hinnangu.
Vanemahüvitise määramise ja arvutamise alused on sätestatud perehüvitiste seaduses (PHS). PHS § 39 lõigete 1 ja 2 kohaselt arvutatakse ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus taotleja keskmise tulu alusel, millelt on tasutud sotsiaalmaks. Arvutamisel lähtutakse sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud isikustatud sotsiaalmaksu andmetest.
Sotsiaalkaitse infosüsteem on sotsiaalseadustiku üldosa seaduse alusel asutatud riiklik andmekogu, mille vastutav töötleja on Sotsiaalkindlustusamet. Vanemahüvitise määramisel kasutatavad sotsiaalmaksu andmed saadakse Maksu- ja Tolliametilt automaatse andmevahetuse kaudu. Seetõttu lähtub Sotsiaalkindlustusamet vanemahüvitise arvutamisel infosüsteemis kajastuvatest isikustatud sotsiaalmaksu andmetest ning ei arvuta iseseisvalt ümber sotsiaalmaksu tasumise aluseks olnud tulu tekkimise aega või suurust.
Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) maksustamise eripära seisneb selles, et ettevõtlustulu deklareeritakse pärast maksustamisperioodi lõppu ning sellelt tulult tasumisele kuuluv sotsiaalmaks määratakse ja tasutakse järgneval perioodil vastavalt maksuseadustes sätestatud korrale. Sellest tulenevalt võib tekkida olukord, kus ettevõtlustulu on teenitud vanemahüvitise arvestusperioodil, kuid sellelt tulult tasutud sotsiaalmaks kajastub sotsiaalkaitse infosüsteemis alles hilisemal perioodil.
Kehtiv perehüvitiste regulatsioon ei sätesta FIE-de suhtes erireeglit, mille alusel oleks võimalik vanemahüvitise arvutamisel arvestada väljaspool arvestusperioodi isikustatud sotsiaalmaksu üksnes põhjusel, et vastav ettevõtlustulu teeniti vanemahüvitise alusperioodil. Samuti ei tulene kehtivast regulatsioonist Sotsiaalkindlustusametile õigust asendada infosüsteemis kajastuvad andmed ettevõtlustulu tekkimise perioodi, prognoositava sotsiaalmaksu või hiljem tasutud sotsiaalmaksuga.
Seega sõltub FIE vanemahüvitise arvutamise aluseks olev tulu sellest, millised sotsiaalmaksu summad on Maksu- ja Tolliameti poolt isikustatud ning kantud sotsiaalkaitse infosüsteemi vanemahüvitise arvestusperioodil. Kui vanemahüvitise alusperiood on määratud õigesti ning Sotsiaalkindlustusamet on arvesse võtnud kõik sellel perioodil infosüsteemis kajastunud sotsiaalmaksu andmed, on arvutus üldjuhul kooskõlas kehtiva regulatsiooniga.
Kui isik leiab, et vanemahüvitise arvutamisel ei ole arvesse võetud kõiki asjakohaseid andmeid või esineb kahtlus arvutuse õigsuses, on võimalik esmalt pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole, taotledes otsuse ja arvutuse täiendavat kontrollimist ning selgitust selle kohta, milliseid sotsiaalmaksu andmeid vanemahüvitise määramisel aluseks võeti.
Juhul kui Sotsiaalkindlustusamet on teinud vanemahüvitise määramise kohta haldusakti ning isik ei nõustu selle sisuga, on tal õigus esitada haldusaktile vaie Sotsiaalkindlustusametile 30 päeva jooksul alates haldusakti teatavaks tegemisest. Vaides saab esitada oma põhjendused ning paluda haldusakti uuesti läbi vaadata, sealhulgas kontrollida arvutuse aluseks olnud andmeid ja õigusnormide kohaldamist.
Kui vaide lahendamise tulemus isikut ei rahulda, on võimalik pöörduda halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Halduskohtus saab hinnata, kas Sotsiaalkindlustusamet on haldusakti andmisel õigesti kohaldanud õigusnorme, kas otsuse tegemisel on järgitud menetlusnõudeid ning kas otsus on õiguspärane.
Kui vaidluse sisuks ei ole konkreetse arvutuse või andmete ebaõigsus, vaid küsimus selles, kas kehtiv regulatsioon toob FIE-de puhul kaasa erineva kohtlemise võrreldes teiste tulu teenijatega või kas selline regulatsioon on kooskõlas põhiseaduslike põhimõtetega, saab selle küsimuse lõpliku hinnangu anda üksnes kohus.