Alaealiste laste ülalpidamise nõudmine ja elatise taotlemine

Tere! Palun abi laste isalt elatise taotlemisel. Viimase viie kuu jooksul olen saanud laste isalt nelja lapse ülalpidamiseks kokku ainult 200 eurot. Ülejäänud vajalikku rahalist toetust ta ei ole andnud. Minu pöördumistele vastab ta pidevalt lubadustega ja lükkab maksmist edasi, kuid lubatud raha ei laeku. Seoses sellega palun selgitada, kuidas saan ametlikult elatist taotleda, ning võimalusel aidata mind vajalike dokumentide vormistamisel. 

Perekonnaseaduse (PKS) järgi on vanematel kohustus oma alaealisi lapsi ülal pidada (PKS § 96 lg 1). Kui isa oma ülalpidamiskohustust piisavalt ei täida, on Teil õigus nõuda temalt laste ülalpidamiseks elatist. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ehk elatisena (PKS § 100 lg 1). Alaealise lapse vanem täidab ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises (PKS § 100 lg 2).

Teie kirjeldatud olukorras, kus isa on viimase viie kuu jooksul nelja lapse ülalpidamiseks maksnud kokku ainult 200 eurot, on Teil alust nõuda temalt laste ülalpidamiseks elatist. Elatise suuruse määramisel lähtutakse eelkõige laste vajadustest ja nende tavapärasest elulaadist (PKS § 99 lg 1) ning alaealise lapse elatise arvutamisel tuleb arvestada ka PKS §-s 101 sätestatud aluseid. Nelja lapse puhul tuleb arvestada muu hulgas mitme lapse kohta kehtivaid erisusi (PKS § 101 lg 7).

Elatise esialgse suuruse arvutamiseks saate kasutada Justiits- ja Digiministeeriumi elatiskalkulaatorit. Kalkulaatori tulemus on abivahend ning ei tähenda automaatselt, et kohus mõistab elatise välja täpselt selles summas. Kohus arvestab konkreetsete laste vajadusi, nende elukorraldust, vanemate panust ning muid seaduses sätestatud asjaolusid.

Enne kohtusse pöördumist soovitan saata laste isale kirjaliku ettepaneku elatise maksmise kohta. Kirjas võiks märkida iga lapse kohta soovitud igakuise summa, maksmise tähtaja, pangakonto ning mõistliku tähtaja, mille jooksul isa peab oma seisukoha teatavaks tegema. Säilitage kindlasti kogu kirjavahetus, isa antud lubadused ning pangakonto väljavõtted, millest nähtub, millal ja kui palju on ta laste ülalpidamiseks tegelikult maksnud.

Kui isa on elatise maksmisega nõus, ei ole tingimata vaja kohtusse pöörduda. Vanemad võivad omavahelise kokkuleppega täpsustada, kui palju ja millisel viisil isa laste ülalpidamises osaleb (PKS § 100 lg 3). Kokkuleppe võib sõlmida ka notari juures. Kui elatise kohta sõlmitud notariaalses kokkuleppes annab isa nõusoleku kohesele sundtäitmisele, on kokkulepe täitedokument. See tähendab, et kui isa kokkulepitud elatist ei maksa, saab pöörduda otse kohtutäituri poole ning uut kohtuvaidlust ei ole vaja algatada.

Notari juurde pöördumine eeldab siiski, et mõlemad vanemad on kokkuleppega nõus. Kui isa elatise suuruse või maksmisega ei nõustu, ei saa notar talle elatise maksmise kohustust ühepoolselt määrata ning sellisel juhul tuleb pöörduda kohtusse. Abi saamiseks võib pöörduda ka kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja poole või kasutada riiklikku perelepitust.

Kui kokkulepet ei saavutata, saab laste nimel pöörduda maakohtusse. Elatise nõude saab esitada kas maksekäsu kiirmenetluses või hagimenetluses. Maksekäsu kiirmenetlus on lihtsam menetlus, kuid selles ei saa nõuda elatise maksmist tagasiulatuvalt. Samuti kehtivad sellele muud seadusest tulenevad piirangud.

Kuna Teie kirjeldatud juhul soovite tõenäoliselt nõuda lisaks edaspidisele igakuisele elatisele ka viimase viie kuu jooksul tekkinud võlgnevust, on selle nõude esitamiseks üldjuhul vajalik hagimenetlus. PKS § 108 kohaselt võib ülalpidamist tagasiulatuvalt nõuda kuni ühe aasta eest enne hagi kohtule esitamist. Seega võib Teie kirjeldatud viie kuu eest olla võimalik nõuda ka tasumata elatist, kui selleks on seadusest tulenev alus.

Isa poolt juba tasutud 200 eurot tuleb nõude arvestamisel arvesse võtta. See ei tähenda siiski automaatselt, et kogu 200 eurot tuleb lihtsalt lõppnõudest maha arvata – oluline on kindlaks teha, millal ja millise lapse või perioodi ülalpidamiseks need maksed tehti. Seetõttu on pangakonto väljavõtted ja võimalusel ka maksete selgitused olulised tõendid.

Kohtusse pöördumisel tuleks esitada laste andmed, isa andmed, ülevaade laste tavapärastest ja põhjendatud igakuistest kuludest, andmed selle kohta, kui palju aega lapsed isaga tegelikult veedavad, samuti pangakonto väljavõtted, isa tehtud maksed ja kirjavahetus, millest nähtub, et olete elatist küsinud ning isa on maksmist korduvalt edasi lükanud.

Kui isa ei täida kohtuotsust või täitmisele pööratavat notariaalset kokkulepet, saab pöörduda kohtutäituri poole ja algatada täitemenetluse. Teatud tingimustel on võimalik saada ka riigilt elatisabi.

Kohtumenetlusaegset elatisabi saab taotleda juhul, kui elatisnõue on kohtus menetluses ning kohus on teinud kas makseettepaneku määruse maksekäsu kiirmenetluses või hagi tagamise määruse hagimenetluses. Perehüvitiste seaduse kohaselt on elatisabi suurus kuni 200 eurot lapse kohta kuus (PHS § 49 lg 3) ning seda makstakse kohtumenetluse ajal kuni 150 päeva. Taotlus tuleb esitada 45 päeva jooksul vastava kohtumääruse tegemisest (PHS § 52 lg 1 p 18¹).

Pärast kohtulahendit saab juhul, kui isa elatist ei maksa, algatada täitemenetluse. Teatud tingimustel on võimalik saada ka täitemenetlusaegset elatisabi kuni 200 eurot lapse kohta kuus (PHS § 50 lg 1-4). Seda võimalust saab kasutada ka juhul, kui elatise maksmise kohustus tuleneb täidetavast notariaalsest kokkuleppest (TMS § 2 lg 1 p 18¹). Kui Teil ei ole võimalik juristi või advokaadi abi eest tasuda, on võimalik taotleda riigi õigusabi. Riigi õigusabi taotluse saab kohtule esitada e-toimiku kaudu. Riigi õigusabi korras osutab õigusabi advokaat ning selle saamise võimalus sõltub muu hulgas inimese majanduslikust olukorrast. Rohkem infot riigi õigusabi tingimuste ja taotlemise kohta leiate Eesti Advokatuuri veebilehelt.

Kokkuvõttes soovitan esmalt välja selgitada laste põhjendatud igakuised kulud ja arvutada elatise esialgne suurus elatiskalkulaatori abil. Seejärel saatke isale kirjalik ettepanek elatise maksmiseks. Kui isa on kokkuleppega nõus, võib kokkuleppe vormistada notari juures ning lisada sellesse nõusoleku koheseks sundtäitmiseks. Kui kokkulepet ei sünni, on Teil õigus pöörduda maakohtusse ning nõuda nii edaspidist elatist kui ka seaduses lubatud ulatuses juba tekkinud elatisvõlgnevust.