Tere. Mina ja mu abikaasa oleme mõlemad Eesti kodanikud, elame alaliselt Šveitsis. Soovin esitada abielu lahutamise hagi Eesti kohtusse ühepoolselt (e-toimiku kaudu), abikaasa on lahutuse vastu ega anna nõusolekut. Sooviksin teada, kuidas edeneb menetlus praktikas: kuidas toimetatakse dokumendid kätte kostjale, kes elab Šveitsis, ja kui kaua see aega võtab; kas kohtuistung toimub veebi teel, kui mõlemad pooled on välismaal; mis juhtub, kui kostja ei ilmu veebiistungile ega vasta kohtu kirjadele; ning kas menetlus võib venida seetõttu, et mõlemad pooled elavad väljaspool Eestit (Šveits ei ole EL liige).

Eesti kohus võib abieluasja lahendada, kui vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik.  Teie küsimustele vastates:

1. Kuidas toimetatakse hagi ja muud dokumendid Šveitsis elavale kostjale kätte?

Kuna Šveits ei kuulu Euroopa Liitu, ei kohaldata EL-i dokumentide kättetoimetamise määrust. Dokumentide kättetoimetamine toimub üldjuhul rahvusvaheliste lepingute (eelkõige Haagi 1965. aasta kohtudokumentide kättetoimetamise konventsiooni) või riikidevahelise õigusabi korras.

Kui kostja täpne aadress on teada, saadab Eesti kohus dokumendid Šveitsi pädevale asutusele, kes korraldab nende kättetoimetamise vastavalt Šveitsi õigusele. Menetlusaeg sõltub suuresti Šveitsi ametiasutuste töökiirusest.

Praktikas võib dokumentide kättetoimetamine võtta mõnest kuust kuni ligikaudu poole aastani, keerulisematel juhtudel ka kauem.

2. Kas kohtuistung võib toimuda veebi teel?

Jah. Eesti kohtud kasutavad videokonverentsi üsna sageli, eriti juhul, kui menetlusosalised viibivad välisriigis. Kui puudub vajadus poolte vahetuks isiklikuks kohalolekuks ning tehnilised võimalused on olemas, võib kohus lubada osalemist videosilla kaudu. Selleks tuleb kohtule vastav taotlus esitada.

3. Mis saab siis, kui kostja ei vasta kohtule ega ilmu istungile?

Kui kohus saab veenduda, et kostjale on dokumendid nõuetekohaselt kätte toimetatud, ei takista kostja tegevusetus iseenesest asja lahendamist. Kohus võib menetlust jätkata ja teha otsuse ka kostja osavõtuta.

Oluline on siiski, et kohtul oleks kindlus dokumentide nõuetekohase kättetoimetamise kohta. Kui seda ei ole võimalik tõendada, tuleb enne asja sisulist lahendamist kättetoimetamise küsimus lahendada.

4. Kas menetlus võib venida, kuna mõlemad pooled elavad Šveitsis?

Jah, see on võimalik. Suurim ajakulu tekib tavaliselt rahvusvahelisest dokumentide kättetoimetamisest. Kui dokumendid saadakse kiiresti kätte ning kostja kas ei vaidle hagile vastu või ei osale menetluses, ei pruugi välismaal elamine iseenesest menetlust oluliselt pikendada.

Kui aga tekivad probleemid dokumentide kättetoimetamisega või kostja vaidlustab hagi, võib menetlus võtta märgatavalt rohkem aega kui samalaadne menetlus Eestis elavate poolte vahel.

Tere! Vajan abi hagi koostamiseks kohtus lahutamiseks. Abikaasa pole nõus notaris lahutama, kodus vaimne vägivald. Meil on 3 last. Abielul on varalahususe leping, meil on 3 autot ja maja. Mees keeldub välja kolimast, kuigi maja on minu oma. Elame eraldi tubades. Mina olen hetkel tóötu ja lastega kodune- vanused 5,6,8. Soovin abi hagi koostamiseks ja abielu lahutamiseks kohtus. Ma ei saa kõige sellega üksi enam hakkama. Abielu purunes jäädavalt 09.05.2026 Käime pereteraapias.

Tere! Mure on mõistetav, ent paraku Jurist Aitab portaali vahendusel hagi koostamisega me Teid aidata ei saa. Hagi abielu lahutamiseks saate esitada ka iseseisvalt, täpsemalt saate hagiavalduse vormiga tutvuda siit:

https://www.kohus.ee/dokumendid-ja-vormid/hagiavaldus-abielu-lahutamiseks 

Peaksite kohtule koostatavas avalduses (nt näidisvormi IV peatüki "Lahutamine" keskmises lahtris) täiendavalt märkima ka seda, et soovite esialgse õiguskaitse korras reguleerida abikaasade ühise eluaseme kasutust selliselt, et maja jääks Teie ja laste ainukasutusse ja et abikaasa peaks menetluse ajaks välja kolima (aluse selleks annab perekonnaseaduse § 23 lg 1). Lisage kindlasti ka kirjeldus ja tõendid, mis toetavad argumenti, et eluase peaks jääma just Teie ainukasutusse (omandiõigus, vaimne vägivald, Teie rahaline seis vmt). Juhin tähelepanu, et kohus saab eluaseme kasutamist reguleerida üksnes lahutusprotsessi ajaks. Ent juhul, kui pärast lahutust püüab endine abikaasa jätkuvalt kõnealusesse elamisse siseneda, teeb ta seda suurima tõenäosusega ilma õigusliku aluseta, millisel juhul võib abi olla politsei kaasamisest.

Kui olukord on vaimselt vägivaldne, tasub samaaegselt kaaluda ka lähenemiskeelu taotlemist (sellekohane soov ja põhjendused, olemasolul ka tõendid (nt messengeri-vestlused, SMS-d vmt) tuleks samuti sinna avaldusse kirja panna). Kuigi käesoleva portaali vahendusel me Teid hagi koostamisega aidata ei saa, võib nõu saamiseks pöörduda ka lähimasse naiste tugikeskusesse, kus teatud juhtudel saab ka tasuta õigusnõustamist, sh abi kohtudokumentide koostamiseks.

Mistahes füüsilise vägivalla puhul soovitan tungivalt koheselt välja kutsuda politsei ja fikseerida vigastused.

Tere.Abielulahtus. Enne abiellumist oli mul kinnisvara, mis abielu ajal sai realiseeritud ning ostetud ühine kodu. Mis õigused mul nüüd on kui käes on lahutus. Enne abiellumist mehe ainus vara oli auto ja mootorratas. Minu kinnisvara müügist on praegune kodu üles ehitatud. Meil on 4 last ning vahepealse aja on olnud abikaasa pere ülalpidaja. Mis on minu järgmised sammud, millised õigused mul on, kuidas edasi toimetada. Hetkel on kokkulepe, et kuna lapsed on praeguses kohas seotud siis jagame lapsi siin elukohas, roteerudes nädala kaupa. Minul oleks aga vaja uus elukoht soetada ja mis variandid on kui praegust elukohta ei saa müüa, kas abikaasa peaks minu osa hüvitama. Aitäh

Kui teil ei olnud abieluvaralepingut ja kehtis tavapärane varaühisus, siis abielu ajal omandatud kodu on üldreeglina ühisvara ning seda jagatakse lähtekohana võrdselt. Samas võib teil olla õigus nõuda, et teie enne abiellumist kuulunud kinnisvara müügist uue kodu soetamisse või ehitamisse pandud lahusvara väärtust arvestataks teie kasuks. Kui kodu ei saa või ei soovita müüa, on üks tavapärane lahendus see, et kodu jäetakse ühe abikaasa omandisse ja teine saab rahalise hüvitise. Laste praegune elukorraldust on võimalik kokkuleppeliselt jätkata, kuid vara jagamine ja lastega seotud kokkulepped tasub vormistada selgelt ja tõendatavalt.

Teie esitatud kirjeldusest nähtub tegelikult kaks eraldi teemat: 1) abieluvara jagamine ja 2) laste elukorraldus pärast lahutust. Vara poolelt on oluline põhireegel see, et abielu ajal omandatud vara kuulub üldjuhul ühisvara hulka, kuid enne abielu teile kuulunud kinnisvara on teie lahusvara. Kui te kasutasite selle lahusvara müügist saadud raha ühise kodu ostmiseks, ehitamiseks või olulisteks parendusteks, ei tähenda see automaatselt, et kogu praegune kodu muutub ainult teie omaks, kuid see võib anda teile nõude, et seda panust arvestataks ühisvara jagamisel teie kasuks. Riigikohtu selgituse järgi ei hüvitata sellisel juhul lihtsalt kunagi sisse pandud summat üks-ühele, vaid hinnatakse lahusvara panuse väärtust seoses konkreetse vara soetamisega. Praktikas tähendab see, et kui teie lahusvara arvel rahastati märkimisväärne osa praegusest kodust, võib see mõjutada teie osa suurust või seda, kui suur hüvitis teile peaks kuuluma, kui kodu jääb abikaasale. Kui kodu ei saa müüa, siis ei tähenda see, et jagamine oleks võimatu. Ühisvara hulka kuuluva kinnisasja võib jagada nii, et see jäetakse ühe abikaasa omandisse ja talle pannakse kohustus maksta teisele abikaasale välja õiglane hüvitis. Selleks on tavaliselt vaja kindlaks teha kinnisvara praegune turuväärtus, laenukohustused ning see, kui suures ulatuses oli kodu soetamisel kasutatud teie lahusvara. Laste osas on teie praegune roteeruv nädal-nädal lahendus põhimõtteliselt võimalik, kui see toimib laste huvides ja mõlemad vanemad on sellega nõus. Kuna teil on vaja uus elukoht soetada, tasub laste elukorralduse osas läbi mõelda, kas senine süsteem jääb päriselt toimima või on vaja määrata laste püsivam elukoht, suhtluskord, kulude jaotus ning ülalpidamise korraldus. Kui kokkulepe hakkab murenema, on mõistlik enne kohtusse pöördumist proovida perelepitust ja vajadusel kaasata kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja.

Tere  meil abikaasaga lahutus pooleli 12 mai saab lahutus algiriastatud. Aga meil on ühisvara kuidas seda siis jagama peaks hakkama? Ja kui mina olen maja laenu maksja et lapsel oleks kodu kus olla kas sellest piisab et alimente minult mitte nõuda? Eluaseme laen on üle 500saja euro kuus. Ja pean oma üüre ka maksma kus mina täna elan. Et panustan lapse heaolu et tal oleks kodu kus kasvada. Või mis selle lahutusega kaasneb? Kui eks nõuab et lapse hooldusõigusest loobun mis sellega kaasneb? Kas lapsega seonduvad kulud jäävad ikka? Mul on minu vanas kodus veel asju mida ex mulle tagasi ei anna. Mis ei ole soetaud abiellu ajal mis ma tegema peaks?

Kokkuvõtlikult: ühisvara (abielu ajal soetatud vara ja laenud) jagatakse üldjuhul võrdselt ja poole kokkuleppega. Enne abielu omandatud asjad on Teie lahusvara ja eksil ei ole õigust neid kinni hoida. Maja laenu maksmine ja lapsele kodu tagamine ei vabasta Teid lapse ülalpidamiskohustusest, küll võib seda arvestada elatise suuruse määramisel. Hooldusõigusest „loobumine” elatise maksmise kohustust ei kaota – lapsega seotud kulud jäävad igal juhul mõlemale vanemale vastavalt seadusele. Selgitan nüüd kõike seda lähemalt, kuigi ilmselt oleks Teil mõistlik pöörduda konsultatsiooni saamiseks ka vahetule õigusnõustamisele. Seda seetõttu, et Teil on päris mitmeid erinevaid probleeme, kus ühe küsimuse lahendamisest (näiteks maja omandiõiguse küsimusest) võib sõltuda teise küsimuse vastus (nt elatise maksmise kohustuse suurus või õigus nõuda abikaasalt kasutuseeliseid).

Ühisvara ja lahusvara eristamine
Kui teil oli tavaline varaühisus, siis kõik abielu ajal soetatud asjad ja õigused (sh tavaliselt ka eluasemelaenuga ostetud maja) on ühisvara, mis jagatakse pärast varasuhte lõppu (st abielu lahutamisel) üldjuhul võrdselt, kui ei lepita teisiti. Kui vaja, müüakse maja maha ja müügist saadud raha jaotatakse võrdselt.

Asjad, mis olid Teie omandis enne abiellumist või mis said ka abielu kestel Teie omaks tasuta (nt kink, pärandus), on üldjuhul Teie lahusvara. Nende puhul ei ole eksil õigust neid endale jätta.
Kui eks hoiab kinni Teie lahusvara (nt isiklikud asjad, mis on selgelt enne abiellumist ostetud või kingitud), on Teil õigus neid nõuda tagasi. Kui kokkuleppele ei saa, on võimalik pöörduda kohtusse asja väljaandmise nõudega.

Kuidas ühisvara jagada
Eelistatud on pöörduda notarisse ja jagada ühisvara seal: kokkuleppes kirjeldate, kellele jääb maja, kuidas jagunevad laenukohustused, milline vara kellele jne. Lasete vormistada soovi korral ka maja omandiõiguse üleandmise (st et ei ole enam ühiselt abikaasade ühisvara, vaid on ühisvara jagamise järgselt Teie ainuomandis).

Kui kokkuleppele ei jõua, võib kumbki teist esitada kohtule ühisvara jagamise avalduse. Ühisvara jagamise avalduses kirjutate, kuidas Teie arvates ühisvara jagunema peaks. Kohus lähtub põhimõttest, et osad on võrdsed, kuid arvestab ka näiteks lapse huvidega ja sellega, kes jääb perekonna endisesse eluasemesse.

Laenud jagatakse samuti – kas nii, et üks võtab kohustuse üle ja kompenseerib teisele, või proportsionaalselt vastavalt vara jaotusele.

Kodulaen ja elatis 
Seadus näeb ette, et mõlemal vanemal on kohustus last ülal pidada, sõltumata sellest, kas nad elavad koos või lahus. Elatis on lapse õigus, mitte ema õigus „kauplemiseks”. Põhimõte: lapse igapäevaste kulude (elamine, toit, riided, kool, huviringid jne) katmine on mõlema vanema kohustus; vanem, kelle juures laps igapäevaselt elab, katab reeglina kulusid vahetult; lahus elav vanem maksab tavaliselt elatist rahas.

Riigikohtu praktika järgi ei loeta automaatselt kogu eluasemelaenu makset lapse ülalpidamiskuluks; miinimumelatis on mõeldud muu hulgas katma ka lapse eluasemekulu, mitte ära maksma kogu laenumakset. Laen võib erandlikult teatud osas arvesse tulla lapse eluasemekuluna, kui on tõendatud, et see konkreetne kulu on otseselt vajalik lapse mõistliku elamispinna tagamiseks ja muidu lapse eluase tõsiselt kannataks, aga see EI tähenda, et laenu maksmine asendab elatise täielikult – enamasti mitte. Ainuüksi see, et maksate suurt laenu ja üüri, ei ole tavaliselt piisav, et elatis täielikult ära jääks – pigem võib teatud juhtudel mõjutada elatise suurust, kui on korralikult tõendatud ja lapse vajadusi arvestatud.See tähendab, et mingis osas tuleb elatist lapsele siiski tasuda. 

Hooldusõigusest „loobumine”
Eestis ei saa vanem lihtsa avaldusega „loobuda” hooldusõigusest nii, et ta vabaneks lapse ülalpidamiskohustusest.
Hooldusõigust saab muuta kohtus – näiteks ühishoolduselt emale ainuhoolduse andmine – kui see on lapse huvides. Ka siis jääb lapse ülalpidamise kohustus mõlemale vanemale.
Hooldusõiguse piiramine või lõpetamine võib oluliselt vähendada Teie otsustusõigust lapse elu olulistes küsimustes (haridus, tervishoid, elukoht), samuti suhtlusvõimalusi, kuid ei kaota elatisekohustust. Sageli pigem halvendab see vanema positsiooni osaleda lapse elus , ilma et rahaline „kulu” lapsele väheneks.

Teie asjad endises kodus
Enne abielu soetatud asjad ja isiklikud tarbeesemed on üldjuhul Teie lahusvara. Eks ei tohi neid „pantvangis hoida”.
Kuidas tegutseda:
üritage esmalt kirjalikult (nt e-postiga) kokku leppida, millal saate oma asjadele järele minna - kui maja on endiselt kinnistusraamatu kande järgi ka Teie omandis, siis on Teil õiguslik alus siseneda majja ja võtta oma asjad ära ka ilma eksi "loata" (vajadusel kaasake politsei).
Kui eelnev peaks ebaõnnestuma, siis õiguslikult muud üle ei jäägi, kui esitada hagi kohtusse eseme väljaandmiseks. Hagis tuleb tõendada, et konkreetsed nõutavad asjad kuuluvad lahusvara või isiklike tarbeesemete hulka.

Palun andke nõu, 1) kui soovin lahutada pikaajalist abielu, ühe poole soovil (suure tõenäosusega teine pool seda ei soovi), siis mis on minu võimalused, et mitte minna kohtusse? 2) kuidas valmistuda ette mu abikaasa ettearvamatuks käitumiseks (kuidas kaitsta oma asju)? 3) kuidas kiirendada abielu lahutust (kohtusse minnes kestab see alates 6 kuust kuni aastani)? 4) kuidas saan kaitsta oma vara (meil on ühisvara)? 5) millal (see peab juhtuma) ja kuidas saan kindel olla, et mu abikaasa kolib mulle kuuluvast kodust välja?

Juhul, kui abikaasa ei nõustu abielu lahutamisega abikaasade kokkuleppel, ei saa abielulahutust vormistada notari juures või perekonnaseisuametis, st abielu lahutamine on sellisel juhul võimalik vaid kohtus. Oma vara saate kaitsta sellisel moel, et eristate ühis- ja lahusvara. Vara päritolu kohta tuleks koguda kohased tõendid (tõendid mis tõendavad soetamise aega ja vara maksumust; ühis ja lahusvara nimekiri jms näiteks). Lahutust kohtus aitab võimalikult kiirendada see, et enne abielulahutuse ja vara jagamise nõudega kohtusse pöördumist on hageja kogunud asjakohased tõendid ja et vaidlusküsimusi oleks võimalikult vähe. Teise abikaasa väljakolimine teie nimel olevast kodust sõltub sellest, kas on tegu perekonna ühise eluasemega ning kas see kuulub teie ühisvarasse või on tegu lahusvaraga. Arvetades asjaoluga, et peate tõenäoliseks, et abikaasa abielu lahutamisega ei nõustu, saate oma abielu lahutada vaid kohtu poole sellekohase hagiga pöördudes.

Tere, kirjutan järgmise küsimusega. Vajan õigusabi abielu lahutamise avalduse esitamiseks kohtusse, kuna olen juba korduvalt püüdnud oma abikaasast lahutada. Viimane kord oli meil aeg määratud 9. kuupäevale, teisipäevale. Me tulime koos kohale, kuid tema ei läinud perekonnaseisuametisse sisse. Olen juba pikka aega üritanud lahutust saada, kuid ta ei anna lahutust. Meil on ühine laps, poeg, kes saab juulis 10-aastaseks. Lapsel on diagnoos. Vajan konsultatsiooni või abi avalduse koostamisel kohtule abielu lahutamiseks ühepoolselt, kuna ma olen proovinud seda ise veebilehe kaudu teha, kuid see ei õnnestunud. Aitäh. 

Kui abikaasa ei tule perekonnaseisuametisse lahutust vormistama ega ole nõus lahutama, on võimalik esitada kohtusse hagi abielu lahutamiseks ühe abikaasa (Teie) poolt. Kohus saab abielu lahutada ka siis, kui teine pool ei anna nõusolekut, kui on selge, et abielusuhted on lõppenud. Abielu ei pea jääma kehtima ainult seetõttu, et teine abikaasa „ei anna lahutust“. 

Juhul, kui veebilehe (e-toimik.ee?) kaudu Teil hagi esitamine ei õnnestunud, saate selle kohtule esitada ka e-posti teel. Kohtute menetlusposti e-aadressid on leitavad siin: https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/kuidas-kohtuga-uhendust-votta 

Kohtule saadetav hagiavaldus peab olema allkirjastatud ja sellest peab nähtuma vähemalt järgmine:

1) poolte(Teie ja abikaasa) nimed, kontaktandmed, isikukoodid;

2) selgelt väljendatud taotlus, mida soovite (nt "palun lahutada minu ja X abielu");

3) faktilised asjaolud lühidalt ja loogiliselt: millal ja kus abielu sõlmiti, kui kaua on abielulised suhted katkenud, kas elate lahus, kas on olnud kestev konflikt, miks ei ole enam võimalik abielu jätkata;

4) tõendid (nt e-kirjad perekonnaseisuametiga, SMS-d - need võite eraldi manustena kaasa panna hagiavalduse juurde);

5) tasuge ära ka riigilõiv 100 eurot (vt täpsemaid maksejuhiseid siit: https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskulud-ja-menetlusabi/riigiloivu-tasumine-ja-tagastamine ) ja lisage maksekorralduse tõend sama e-kirja manusesse.

Tere kas saan esitada hagiavalduse abielu lahutamiseks kui oleme eraldi elanud juba pool aastat ja abielu suhted on lõppenud ? Ühiseid lapsi ja vara ei ole mida jagada. Ja kas abielu lahutatakse ka juhul kui teine pool ei ilmu lahutuspäeval kohtusse?

Hagiavalduse abielu lahutamise nõudega võib esitada mistahes ajal, kui vähemalt ühele abikaasadest on selge, et abielu jätkamine ei ole enam võimalik. Kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kui kohus ei ole veendunud, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud, sealhulgas juhul kui eraldi elatakse vähem kui kaks aastat, võib kohus anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja, peatades selleks ajaks hagiavalduse menetluse.

Kuigi abieluasjas ei saa kostja puudumisel teha tagaseljaotsust, võib kohus asja sisuliselt lahendada, kui asjaolud on piisavalt välja selgitatud (TsMS § 414 lg 1). Samuti on maakohtul kohustus pooled isiklikult ära kuulata (TsMS § 346 lg 2) ning tal on õigus kohaldada trahvi või sundtoomist, kui pool isikliku ilmumise kohustust rikub (TsMS § 346 lg 4, lg 5).

Laps on 1aasta ja 3 kuud vana ning on mõte elukaaslasest lahku minna. Temal on töökoht Tartus, kuid minul on mõte lapsega Tallinnasse kolida, seal on minu vanemad ja tugivõrgustik ning ka töökoht mul olemas. Kuidas lapse hooldusõigusega teha? Tundub lapse solgutamine kui nädal aega Tallinnas ja nädal aega Tartus ning ka Tallinnas hakkan last lasteaiaga harjutama. Kas on lootust/võimalust, et saame sellise otsuse, et lapse alaline elukoht on minu(lapse ema) juures ning isal õigus last näha ja temaga olla nii palju kui soovib ja kokku lepime? Siis tuleks ilmselt ka isale alimentide maksmise kohustus. Hetkel Tartus ka ühine kodu laenuga, see oleks plaan maha müüa.

Vanematel on üldjuhul laste suhtes ühine hooldusõigus, mis ei lõpe vanemate kooselu lõppemisega ega lapse elama jäämisega ühe vanema juurde. Vanemad ei saa omavahel kokku leppida, et lõpetavad ühise hooldusõiguse, kuid nad saavad leppida kokku, kuidas nad ühise hooldusõigusega seotud küsimuste otsustamise korraldavad. Laste ja noorte õigusi, mida kokkulepete sõlmimisel peaks vanemad silmas pidama, on oma veebilehel kirjeldanud õiguskantsler, kes on ka lasteombudsman, kelle ülesanne on laste ja noorte õiguste kaitsmine ja edendamine.

Kui lapse huvidest ja õigustest lähtuva kokkuleppe saavutamine osutub siiski keeruliseks, võib olla abi SKA osutatavast riiklikust perelepitusteenusest. Perelepitus aitab lahku minevatel lapsevanematel üksmeelele jõuda ning lapse huvidest lähtudes kokku leppida.

Mis on teenuse sisu ja mõte, kellele see on mõeldud ja kuidas teenust on võimalik saada, sealhulgas taotluse blakett ja juhised taotluse esitamiseks on saadaval Sotsiaalkindlustusameti veebilehel.

Kuidas täpsemalt toimub abielu lahutamine hagi teel, kui mõlemad osapooled on lahutusega nõus. Abielu lahutamine perekonnaseisuametis pole võimalik, kuna üks osapool on välisriigi kodanik ja ei viibi Eestis ega oma kehtivat residentsust e-toiminguteks. Täidan hagiavalduse ja esitan selle e-toimikusse ning maksan riigilõivu. Kas edasi edastatakse hagi teisele osapoolele allkirjastamiseks? Kuidas on tal võimalik oma nõusolek anda ja kuidas protsess edasi välja näeb?

Peale abielu lahutamise hagiavalduse esitamist saadab kohus avalduse koos lisadega kostjale ja annab kostjale tähtaja hagiavaldusele vastamiseks. Kostja peab kindlasti kinnitama dokumentide kätte saamist vastates e-kirjaga, et on dokumendid kätte saanud. Kui kostja abielu lahutamisele vastu ei vaidle, tulebki nii vastuses kirjutada. Avaldused, taotlused, vastuväited ja kaebused tuleb esitada kohtule selgesti loetavas masina- või arvutikirjas A4 formaadis (TsMS § 334 lg 1).Dokumendi esitamiseks antud tähtajast kinnipidamiseks piisab dokumendi edastamisest kohtule faksi teel või elektronpostiga selleks ettenähtud aadressil või muus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Sellisel juhul tuleb kirjaliku dokumendi originaal kohtule üle anda või saata originaal postiga viivitamata pärast seda, kuid hiljemalt asja arutamisel kohtuistungil või kirjalikus menetluses dokumentide esitamise tähtaja jooksul (TsMS § 335 lg 1). Kohus võib menetlusosalise elektronpostiga esitatud avalduse või muu menetlusdokumendi lugeda piisavaks ka juhul, kui see ei vasta digitaalallkirjaga varustamise nõudele, kui kohtul ei ole kahtlust saatja isikus ja dokumendi saatmises. See kehtib eriti juhul, kui samalt elektronposti aadressilt on kohtule sama asja menetluses sama menetlusosalise poolt varem esitatud digitaalallkirjaga dokumente või kui kohus on nõustunud, et talle võib avaldusi või muid dokumente esitada ka sellisel viisil (TsMS § 336 lg 4).

Ehkki kohus kutsub kindlasti abielu lahutamise asjas abikaasad kohtuistungile, saab kohus kohale ilmunud hageja taotlusel lahendada asja sisuliselt. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi (TsMS § 410). 

Tere, heameelega esitaksin oma küsimuse siin. Aitäh võimaluse eest! Mees ja naine on olnud abielus 13 aastat, neil on 2 alaealist last ning ühiselt soetatud korter, mille omanikeks on mõlemad abikaasad (laene ja võlgu ei ole). Mees soovib algatada lahutuse. Ta tahab oma lapsi toetada, neid kasvatada ja veeta nendega võrdselt aega koos naisega. Milliseid samme tuleb ette võtta, et jagada vara ja määrata laste hooldusõigus? Millised on vara jagamise võimalused ning millised dokumendid tuleb täita, et lapsed oleksid vanemate vahel võrdselt jaotatud? Eeldusel, et abikaasad soovivad lahutada rahumeelselt ja vastastikusel kokkuleppel. Aitäh!

Kui abikaasad ei soovi enam abielus olla saab abielu lahutada kokkuleppel perekonnaseisuasutuses, notari juures või kui ka abielu lahutuse osas üksmeelt ei saavutata, kohtus.Ühisvara jagamisel tuleks esmalt kindlaks määrata ühisvara koosseis ja väärtus. Ühisvara hulka kuuluvad kõik varaesemed, mis on soetatud abielu ajal (sõltumata sellest, kelle nimele need on registreeritud). Ühisvara hulka ei kuulu vara, mis oli abikaasal enne abiellumist, mis on ostetud enne abiellumist olemas olnud vara müügist saadud raha eest või mis on ühele abikaasadest pärandatud või kingitud. Siis mõelda, kuidas abikaasad sooviksid vara jagada. Kui varaesemeid on piisavalt, saab vara jagada selliselt, et kummalegi abikaasadest saab osaks võrdses väärtuses reaalseid varaesemeid. Kui aga ühisvara koosneb vaid ühest varaesemest, tuleb jätta varaese ühele abikaasadest pannes talle kohustuse maksta teisele omandi kaotus välja rahas või varaese hoopistükkis müüa ja jagada raha võrdselt. Kuivõrd abikaasade ühisvara hulka kuulub ka kinnisasi, tuleb ühisvara jagamise kokkulepe vormistada notariaalselt.

Lapse sünnist ja tema põlvnemise kindlaks tegemisest alates on vanematel ühine hooldusõigus (kui ei ole sündi registreerides kokku lepitud teisiti). Hooldusõiguse kuuluvust ei muuda vanemate lahutus ega lahuselu. Kui ühise hooldusõiguse teostamisel probleeme ei esine, ei ole ka põhjust hooldusõigusesse muudatusi teha. Lastega suhtlemise korra ja laste ülalpidamiskulude katmise jaotuse võivad vanemad kokku leppida omavahel lihtkirjalikult (või ka suuliselt) ja selle järgi toimida. Kui kokkulepete saavutamine ei õnnestu, soovitan esmalt pöörduda SKA perelepitusteenusele ja kui ka siis vanemaluskokkulepet ei sünni, laste elukohajärgsesse maakohtusse.