Kas abielu on võimalik lahutada ka vastastikkusel kokkuleppel ilma ühisvara jagamata?

Abielu võib lahutada nii ühisvara jagades kui seda tegemata, kokkuleppel. Kui soovitakse vaid abielu lahutada, lahutuse osas on jõutud kokkuleppele ja ühisvara puudub või seda ei soovita jagada, on võimalik abielu lahutada perekonnaseisuosakonnas või notaribüroos, kui soovitakse abielu lahutada ja jagada ka ühisvara ning mõlemas küsimuses on jõutud kokkuleppele, saab seda teha notaribüroos.

Soovin lahutust ja meil ei ole olnud kooselu 13aastat,aga vastaspool ei soovi,mida teha.Meil on erinevad korterid ja elamine ning ühiseid lapsi ei ole. Tänan vastamast.

Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui: 1) vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal; 2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis; 3) ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on. 

Üks abikaasadest võib esitada sellekohase hagiavalduse kohtusse ning põhjendama abielu lahutamise aluseid (abielusuhted on pöördumatult lõppenud). Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.TsMS § 346 lg 2 kohaselt kohustab abieluasjas maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. 

Kohtus abielu lahutamise korral on abielu lõppemise ajaks  päev, millal kohtuotsus jõustub.

Riigilõiv kohtus abielu lahutamiseks on 100€.

Tere.mees nõuab kohtulikult lahutamist.ütkeb et kui tahan lahutust siis hakaku ma asju ajama.meil 3 tütart kes elavad minuga.mees 6 kuud meist eraldi elanud.rahaliselt toetanud ei ole.kui teen kohtusse avalduse siis mõtlesin et teen kõik eraldi.lahutuse,alimendid ja alles siis ühisvara jagamine.on mu mõte hea või pels neid asju ajama ikkagi koos?kas mul peaks olema lahutuse algatamiseks ikkagi advokaat juba kõrval.mis ja kuidas üldse toimub kohtulikul lahutamisel.milleks pean olema valmis?

Laste elatisraha hagi tuleks anda kohtusse eraldi. Seda eeskätt põhjusel, et selles tsiviilasjas on hagejateks lapsed, kostjaks elatist mitte maksev vanem ja teine vanem osaleb vaid laste seadusliku esindajana. Abielu lahutus ja vara jagamine võiks aga olla samas hagiavalduses. Seal on pooled samad ja pole takistust nõuete lahendamiseks samas menetluses, pigem võib see isegi menetlust hõlbustada.

Kui Teil on piisavalt kogemusi ja teadmisi kohtumenetlusest, ei ole esindaja olemasolu kohustuslik. Kui Teil aga vajalikud teadmised puuduvad, soovitaksin kaasata esindaja juba hagiavalduse koostamisel.

Tere, Tahame abikaasaga lahutada, aga praegu on ta Hispaanias tööl ja on veel paar kuud seal, kuidas me peame tegutsema? Tahame lahutada nii kiiresti kui võimalik aga ta ise ei tea kaua ta on veel seal. Lahutamisest on läbi räägitud ja kõik on nõus. Ühine laps, ühist vara ei ole. 

Kui abikaasad on üksmeelel abielu lahutamise osas, on otstarbekaim lahutada abielu perekonnaseisuasutuses. Abielu lahutamiseks perekonnaseisuasutuses peavad abikaasad esitama isiklikult kohale tulles ühise kirjaliku avalduse. Avaldusele lisaks tuleb esitada abielu sõlmimist tõendav dokument, kui vajalikke andmeid ei ole rahvastikuregistris. Kui üks abikaasa ei saa mõjuval põhjusel ühise avalduse esitamiseks isiklikult kohale tulla, võib ta esitada notariaalselt tõestatud eraldi avalduse. Sel juhul tehakse abielu lahutamise kuupäev teatavaks vaid abikaasale, kes tõi avalduse isiklikult perekonnaseisuasutusse.

Abielu lahutatakse üks kuni kolm kuud pärast lahutusavalduse esitamist. Kui abikaasa ei saa mõjuval põhjusel abielu lahutamise päeval perekonnaseisuasutusse tulla, võib ta esitada notari või konsulaarametniku tõestatud nõusoleku abielu lahutamiseks tema kohalolekuta.

Abielulahutuse kande tegemise eest tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot. Kui abielu lahutab notar, siis riigilõivu ei maksta, küll aga tuleb tasuda notaritasu. Abielu lahutamise tõendamiseks väljastatakse soovi korral abielulahutuse tõend.

Tere! Palun abi abielu ühepoolse lahutamise algatamisel.

Kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama, lahutatakse abielu kohtus. Üks abikaasadest võib esitada sellekohase hagiavalduse kohtusse ning põhjendama abielu lahutamise aluseid (abielusuhted on pöördumatult lõppenud). Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Kohtus abielu lahutamise korral on abielu lõppemise ajaks  päev, millal kohtuotsus jõustub.

Kohtusse pöördumiseks saate hagiavalduse siit: Hagiavaldus abielu lahutamiseks

Riigilõiv kohtus abielu lahutamiseks on 100€.

Tere! Kuhu või kelle juurde ma peaksin otseselt pöörduma kui soovin lahutada/tühistada abielu? Abikaasa ei ela Eestis. Ma ei tea kahjuks kuhu täpsemalt on vaja ankeeti täitma tulla või saata. Aitäh!

Kokkuleppel saab abielu lahutada perekonnaseisuasutuses või notaribüroos. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Üks abikaasadest võib esitada sellekohase hagiavalduse kohtusse ning põhjendama abielu lahutamise aluseid (abielusuhted on pöördumatult lõppenud). Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Kohtus abielu lahutamise korral on abielu lõppemise ajaks  päev, millal kohtuotsus jõustub.

Kohtusse pöördumiseks saate hagiavalduse siit: Hagiavaldus abielu lahutamiseks

Riigilõiv kohtus abielu lahutamiseks on 100€.

Kuidas oleks parim lahendus lahutuseks kui abielu on sõlmitud Tallinnas kuid üks osapool on pikemat aega juba Soome resident kuid Eesti kodakondsusega, perbüroos see ei ünnestu erinevate elukohtade tõttu

Kui abielu lahutamisel erimeelsusi ei ole, saab lahutuse vormistada notariaalselt. Notari juures lahutatakse abielu abikaasade kokkuleppel ühise avalduse alusel, mis täidetakse kohapeal. Notar võib abielu lahutada ka siis, kui vähemalt ühe lahutaja elukoht on välisriigis või kui abielu lahutamisele kohaldatakse välisriigi õigust. Kaasa on vaja võtta lahutajate isikut tõendavad dokumendid ja kui lahutatav abielu ei ole registreeritud rahvastikuregistris, abielu sõlmimist tõendav dokument. Kui üks abikaasadest ei saa ühise avalduse esitamiseks mõjuval põhjusel isiklikult notari juurde tulla, võib ta esitada teise notari juures tõestatud eraldi avalduse.

Pärast abielu lahutamise avalduse esitamist määrab notar abielulahutuse päeva, mil ta lahutab mõlema abikaasa kohalolekul nende abielu. Kui üks abikaasadest ei saa määratud ajal mõjuval põhjusel notari juurde tulla, võib ta esitada eraldi notariaalselt tõestatud või konsulaarametniku tõestatud nõusoleku abielu lahutamiseks tema kohalolekuta.

Notari juures abielu lahutamise kinnitamisel tuleb maksta notari tasu 64 eurot, millele lisandub käibemaks, ning see hõlmab abielulahutuse avalduse vastuvõtmist, seaduses ettenähtud nõustamist ning kande koostamist.

Kui lahutada abielu notari, kas siis jõustub lahustus kohe?

Notari juures lahutatakse abielu abikaasade kokkuleppel ühise avalduse alusel. Notari juures võib abielu lahutada juhul, kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis. Avalduse plank täidetakse kohapeal. Kaasa on vaja võtta lahutajate isikut tõendavad dokumendid ja juhul kui lahutatav abielu ei ole registreeritud rahvastikuregistris, ka abielu sõlmimist tõendav dokument. Pärast abielu lahutamise avalduse esitamist määrab notar abielulahutuse päeva, mis ei ole mitte varem kui ühe kuu ja mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel. Sellel päeval lahutab notar mõlema abikaasa kohalolekul nende abielu.

Seega ei saa ka notariaalselt abielu lahutada niiöelda päevapealt vaid lahutuse avalduse esitamise ja lahutuse vahele peab jääma vähemalt 1 kuu.

Tere! Abielu on juba väga pikka aega karil. Ei ole võimalik kokkuleppeid saavutada. Mees arvab ,et kohus lahendab kõik. 2 aastat tagasi mehel aju infarkt, nüüdseks hästi paranenud. Olen olnud kogu selle aja tema hooldaja. Kas mul tuleb teda elulõpuni hooldada? Mees soovis abielu lahutada juba eelmisel aastal. Ma ei soovinud, kuna tema tervis oli ikka vilets. Mulle ei anna see toiming midagi. Aga nüüd on suhted lootusetult sassis ning nüüd soovin ka mina lahutada.. Ei ole võimalik üldse vestlust alustada ega normaalselt suhelda. Kas ilma tema osaluseta saan lahutada ja kuidas on kõige soodsam vara jagada. Lihtsaid kokkuleppeid ei saa olema. Kas kohtus ikka saab nii, et ma ei pea temaga koos ühe katuse all elama? Meil on ühine talu. Tänan!

Kui abikaasad ei soovi enam abielus olla saab abielu lahutada kokkuleppel perekonnaseisuasutuses, notari juures või kui ka abielu lahutuse osas üksmeelt ei saavutata, kohtus.

Kui ühisvara jagamine kokkuleppel ei õnnestu, tuleb ühisvara jagamiseks pöörduda hagiavaldusega kohtusse. Seda saab teha samaaegselt abielu lahutamisega ent kui abielu siiki kokkuleppel lahutada õnnestub, eraldiseisva hagiga. Esmalt tuleks kindlaks määrata ühisvara koosseis ja väärtus. Ühisvara hulka kuuluvad kõik varaesemed, mis on soetatud abielu ajal (sõltumata sellest, kelle nimele need on registreeritud). Ühisvara hulka ei kuulu vara, mis oli abikaasal enne abiellumist, mis on ostetud enne abiellumist olemas olnud vara müügist saadud raha eest või mis on ühele abikaasadest pärandatud või kingitud. Siis mõelda, kuidas Te sooviksite vara jagada. Kui varaesemeid on piisavalt, saab vara jagada selliselt, et kummalegi abikaasadest saab osaks võrdses väärtuses reaalseid varaesemeid. Kui aga ühisvara koosneb vaid ühest varaesemest, tuleb jätta varaese ühele abikaasadest pannes talle kohustuse maksta teisele omandi kaotus välja rahas või varaese hoopistükkis müüa ja jagada raha võrdselt.

Lahutada ilma teise abikaasa osaluseta ei saa. Kui aga lahutamine õnnestub kokkuleppel, võib olla võimalik ühisvara jagamine kohtus kirjalikus menetluses nii et kohtusaalis üksühega ei kohtutagi.

Tere Minu abielu lahutamise kohtuotsus jõustus 26.10.1992, tõend anti registreerimiseks perekonnaseisu organitele mida tegin alles 2001 aastal. Kui vaatan rahvastikuregistrit siis lahutati see 2001 aastal, perekonnaseisuameti tõendi alusel. Pole lisatud alusdokumente, kohtuotsust. Kas minu abielu lahutamine jõustus 1992 aastal, või registreerimisel perekonnaseisuametis 2001 aastal. Milline seadus omas jõudu 2001 aastal kas uus kehtiv Perekonnaseadus või vana kehtetu Eesti NSV abielu ja perekonnaseadus. Kas rahvastiku registris ei peaks olema ka alusdokument? Perekonnaseadust lugedes saan aru et peaks olema. 1995 aastal erastasin korteri, teadsin sel ajal et olen lahutatud ja korter on 100% minu oma. Rahvastikuregistrisse kantu järgi ei ole, sain sellest teada sellest seoses eksabikaasa surmaga ja väidetava pärijate nõudega. Kuidas käituda tekkinud olukorras, mis õige mis vale

EV Perekonnaseadus hakkas kehtima 01.01.1995 aastal. Samal ajal lõpetas kehtivuse ENSV Abielu- ja Perekonnakoodeks. Vastuse Teie küsimusele annab praegu kehtiva perekonnaseaduse § 217, mille kohaselt, Kui kohtuotsus abielu lahutamiseks on tehtud enne 1995. aasta 1. jaanuari, lõpeb abielu abielulahutuse registreerimisega perekonnaseisuasutuses.