Tere, kirjutan järgmise küsimusega. Vajan õigusabi abielu lahutamise avalduse esitamiseks kohtusse, kuna olen juba korduvalt püüdnud oma abikaasast lahutada. Viimane kord oli meil aeg määratud 9. kuupäevale, teisipäevale. Me tulime koos kohale, kuid tema ei läinud perekonnaseisuametisse sisse. Olen juba pikka aega üritanud lahutust saada, kuid ta ei anna lahutust. Meil on ühine laps, poeg, kes saab juulis 10-aastaseks. Lapsel on diagnoos. Vajan konsultatsiooni või abi avalduse koostamisel kohtule abielu lahutamiseks ühepoolselt, kuna ma olen proovinud seda ise veebilehe kaudu teha, kuid see ei õnnestunud. Aitäh. 

Kui abikaasa ei tule perekonnaseisuametisse lahutust vormistama ega ole nõus lahutama, on võimalik esitada kohtusse hagi abielu lahutamiseks ühe abikaasa (Teie) poolt. Kohus saab abielu lahutada ka siis, kui teine pool ei anna nõusolekut, kui on selge, et abielusuhted on lõppenud. Abielu ei pea jääma kehtima ainult seetõttu, et teine abikaasa „ei anna lahutust“. 

Juhul, kui veebilehe (e-toimik.ee?) kaudu Teil hagi esitamine ei õnnestunud, saate selle kohtule esitada ka e-posti teel. Kohtute menetlusposti e-aadressid on leitavad siin: https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/kuidas-kohtuga-uhendust-votta 

Kohtule saadetav hagiavaldus peab olema allkirjastatud ja sellest peab nähtuma vähemalt järgmine:

1) poolte(Teie ja abikaasa) nimed, kontaktandmed, isikukoodid;

2) selgelt väljendatud taotlus, mida soovite (nt "palun lahutada minu ja X abielu");

3) faktilised asjaolud lühidalt ja loogiliselt: millal ja kus abielu sõlmiti, kui kaua on abielulised suhted katkenud, kas elate lahus, kas on olnud kestev konflikt, miks ei ole enam võimalik abielu jätkata;

4) tõendid (nt e-kirjad perekonnaseisuametiga, SMS-d - need võite eraldi manustena kaasa panna hagiavalduse juurde);

5) tasuge ära ka riigilõiv 100 eurot (vt täpsemaid maksejuhiseid siit: https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskulud-ja-menetlusabi/riigiloivu-tasumine-ja-tagastamine ) ja lisage maksekorralduse tõend sama e-kirja manusesse.

Tere kas saan esitada hagiavalduse abielu lahutamiseks kui oleme eraldi elanud juba pool aastat ja abielu suhted on lõppenud ? Ühiseid lapsi ja vara ei ole mida jagada. Ja kas abielu lahutatakse ka juhul kui teine pool ei ilmu lahutuspäeval kohtusse?

Hagiavalduse abielu lahutamise nõudega võib esitada mistahes ajal, kui vähemalt ühele abikaasadest on selge, et abielu jätkamine ei ole enam võimalik. Kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kui kohus ei ole veendunud, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud, sealhulgas juhul kui eraldi elatakse vähem kui kaks aastat, võib kohus anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja, peatades selleks ajaks hagiavalduse menetluse.

Kuigi abieluasjas ei saa kostja puudumisel teha tagaseljaotsust, võib kohus asja sisuliselt lahendada, kui asjaolud on piisavalt välja selgitatud (TsMS § 414 lg 1). Samuti on maakohtul kohustus pooled isiklikult ära kuulata (TsMS § 346 lg 2) ning tal on õigus kohaldada trahvi või sundtoomist, kui pool isikliku ilmumise kohustust rikub (TsMS § 346 lg 4, lg 5).

Laps on 1aasta ja 3 kuud vana ning on mõte elukaaslasest lahku minna. Temal on töökoht Tartus, kuid minul on mõte lapsega Tallinnasse kolida, seal on minu vanemad ja tugivõrgustik ning ka töökoht mul olemas. Kuidas lapse hooldusõigusega teha? Tundub lapse solgutamine kui nädal aega Tallinnas ja nädal aega Tartus ning ka Tallinnas hakkan last lasteaiaga harjutama. Kas on lootust/võimalust, et saame sellise otsuse, et lapse alaline elukoht on minu(lapse ema) juures ning isal õigus last näha ja temaga olla nii palju kui soovib ja kokku lepime? Siis tuleks ilmselt ka isale alimentide maksmise kohustus. Hetkel Tartus ka ühine kodu laenuga, see oleks plaan maha müüa.

Vanematel on üldjuhul laste suhtes ühine hooldusõigus, mis ei lõpe vanemate kooselu lõppemisega ega lapse elama jäämisega ühe vanema juurde. Vanemad ei saa omavahel kokku leppida, et lõpetavad ühise hooldusõiguse, kuid nad saavad leppida kokku, kuidas nad ühise hooldusõigusega seotud küsimuste otsustamise korraldavad. Laste ja noorte õigusi, mida kokkulepete sõlmimisel peaks vanemad silmas pidama, on oma veebilehel kirjeldanud õiguskantsler, kes on ka lasteombudsman, kelle ülesanne on laste ja noorte õiguste kaitsmine ja edendamine.

Kui lapse huvidest ja õigustest lähtuva kokkuleppe saavutamine osutub siiski keeruliseks, võib olla abi SKA osutatavast riiklikust perelepitusteenusest. Perelepitus aitab lahku minevatel lapsevanematel üksmeelele jõuda ning lapse huvidest lähtudes kokku leppida.

Mis on teenuse sisu ja mõte, kellele see on mõeldud ja kuidas teenust on võimalik saada, sealhulgas taotluse blakett ja juhised taotluse esitamiseks on saadaval Sotsiaalkindlustusameti veebilehel.

Kuidas täpsemalt toimub abielu lahutamine hagi teel, kui mõlemad osapooled on lahutusega nõus. Abielu lahutamine perekonnaseisuametis pole võimalik, kuna üks osapool on välisriigi kodanik ja ei viibi Eestis ega oma kehtivat residentsust e-toiminguteks. Täidan hagiavalduse ja esitan selle e-toimikusse ning maksan riigilõivu. Kas edasi edastatakse hagi teisele osapoolele allkirjastamiseks? Kuidas on tal võimalik oma nõusolek anda ja kuidas protsess edasi välja näeb?

Peale abielu lahutamise hagiavalduse esitamist saadab kohus avalduse koos lisadega kostjale ja annab kostjale tähtaja hagiavaldusele vastamiseks. Kostja peab kindlasti kinnitama dokumentide kätte saamist vastates e-kirjaga, et on dokumendid kätte saanud. Kui kostja abielu lahutamisele vastu ei vaidle, tulebki nii vastuses kirjutada. Avaldused, taotlused, vastuväited ja kaebused tuleb esitada kohtule selgesti loetavas masina- või arvutikirjas A4 formaadis (TsMS § 334 lg 1).Dokumendi esitamiseks antud tähtajast kinnipidamiseks piisab dokumendi edastamisest kohtule faksi teel või elektronpostiga selleks ettenähtud aadressil või muus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Sellisel juhul tuleb kirjaliku dokumendi originaal kohtule üle anda või saata originaal postiga viivitamata pärast seda, kuid hiljemalt asja arutamisel kohtuistungil või kirjalikus menetluses dokumentide esitamise tähtaja jooksul (TsMS § 335 lg 1). Kohus võib menetlusosalise elektronpostiga esitatud avalduse või muu menetlusdokumendi lugeda piisavaks ka juhul, kui see ei vasta digitaalallkirjaga varustamise nõudele, kui kohtul ei ole kahtlust saatja isikus ja dokumendi saatmises. See kehtib eriti juhul, kui samalt elektronposti aadressilt on kohtule sama asja menetluses sama menetlusosalise poolt varem esitatud digitaalallkirjaga dokumente või kui kohus on nõustunud, et talle võib avaldusi või muid dokumente esitada ka sellisel viisil (TsMS § 336 lg 4).

Ehkki kohus kutsub kindlasti abielu lahutamise asjas abikaasad kohtuistungile, saab kohus kohale ilmunud hageja taotlusel lahendada asja sisuliselt. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi (TsMS § 410). 

Tere, heameelega esitaksin oma küsimuse siin. Aitäh võimaluse eest! Mees ja naine on olnud abielus 13 aastat, neil on 2 alaealist last ning ühiselt soetatud korter, mille omanikeks on mõlemad abikaasad (laene ja võlgu ei ole). Mees soovib algatada lahutuse. Ta tahab oma lapsi toetada, neid kasvatada ja veeta nendega võrdselt aega koos naisega. Milliseid samme tuleb ette võtta, et jagada vara ja määrata laste hooldusõigus? Millised on vara jagamise võimalused ning millised dokumendid tuleb täita, et lapsed oleksid vanemate vahel võrdselt jaotatud? Eeldusel, et abikaasad soovivad lahutada rahumeelselt ja vastastikusel kokkuleppel. Aitäh!

Kui abikaasad ei soovi enam abielus olla saab abielu lahutada kokkuleppel perekonnaseisuasutuses, notari juures või kui ka abielu lahutuse osas üksmeelt ei saavutata, kohtus.Ühisvara jagamisel tuleks esmalt kindlaks määrata ühisvara koosseis ja väärtus. Ühisvara hulka kuuluvad kõik varaesemed, mis on soetatud abielu ajal (sõltumata sellest, kelle nimele need on registreeritud). Ühisvara hulka ei kuulu vara, mis oli abikaasal enne abiellumist, mis on ostetud enne abiellumist olemas olnud vara müügist saadud raha eest või mis on ühele abikaasadest pärandatud või kingitud. Siis mõelda, kuidas abikaasad sooviksid vara jagada. Kui varaesemeid on piisavalt, saab vara jagada selliselt, et kummalegi abikaasadest saab osaks võrdses väärtuses reaalseid varaesemeid. Kui aga ühisvara koosneb vaid ühest varaesemest, tuleb jätta varaese ühele abikaasadest pannes talle kohustuse maksta teisele omandi kaotus välja rahas või varaese hoopistükkis müüa ja jagada raha võrdselt. Kuivõrd abikaasade ühisvara hulka kuulub ka kinnisasi, tuleb ühisvara jagamise kokkulepe vormistada notariaalselt.

Lapse sünnist ja tema põlvnemise kindlaks tegemisest alates on vanematel ühine hooldusõigus (kui ei ole sündi registreerides kokku lepitud teisiti). Hooldusõiguse kuuluvust ei muuda vanemate lahutus ega lahuselu. Kui ühise hooldusõiguse teostamisel probleeme ei esine, ei ole ka põhjust hooldusõigusesse muudatusi teha. Lastega suhtlemise korra ja laste ülalpidamiskulude katmise jaotuse võivad vanemad kokku leppida omavahel lihtkirjalikult (või ka suuliselt) ja selle järgi toimida. Kui kokkulepete saavutamine ei õnnestu, soovitan esmalt pöörduda SKA perelepitusteenusele ja kui ka siis vanemaluskokkulepet ei sünni, laste elukohajärgsesse maakohtusse.

Здравствуйте! Хочу подать на развод. Муж гражданин Латвии, я гражданка Эстонии. У нас общий ребёнок, 9 лет. Развод возможен только через суд, поскольку муж не является резидентом Эстонии и у него нет действующего вида на жительства Эстонии.

Kuivõrd Teie olete Eesti Vabariigi kodanik, saab abielu lahutada Eesti kohtus. Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade või registreeritud elukaaslaste ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja elukoha järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise alaealise lapse puudumisel hageja elukoha järgi.

Kas abielu on võimalik lahutada ka vastastikkusel kokkuleppel ilma ühisvara jagamata?

Abielu võib lahutada nii ühisvara jagades kui seda tegemata, kokkuleppel. Kui soovitakse vaid abielu lahutada, lahutuse osas on jõutud kokkuleppele ja ühisvara puudub või seda ei soovita jagada, on võimalik abielu lahutada perekonnaseisuosakonnas või notaribüroos, kui soovitakse abielu lahutada ja jagada ka ühisvara ning mõlemas küsimuses on jõutud kokkuleppele, saab seda teha notaribüroos.

Soovin lahutust ja meil ei ole olnud kooselu 13aastat,aga vastaspool ei soovi,mida teha.Meil on erinevad korterid ja elamine ning ühiseid lapsi ei ole. Tänan vastamast.

Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui: 1) vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal; 2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis; 3) ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on. 

Üks abikaasadest võib esitada sellekohase hagiavalduse kohtusse ning põhjendama abielu lahutamise aluseid (abielusuhted on pöördumatult lõppenud). Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.TsMS § 346 lg 2 kohaselt kohustab abieluasjas maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. 

Kohtus abielu lahutamise korral on abielu lõppemise ajaks  päev, millal kohtuotsus jõustub.

Riigilõiv kohtus abielu lahutamiseks on 100€.

Tere.mees nõuab kohtulikult lahutamist.ütkeb et kui tahan lahutust siis hakaku ma asju ajama.meil 3 tütart kes elavad minuga.mees 6 kuud meist eraldi elanud.rahaliselt toetanud ei ole.kui teen kohtusse avalduse siis mõtlesin et teen kõik eraldi.lahutuse,alimendid ja alles siis ühisvara jagamine.on mu mõte hea või pels neid asju ajama ikkagi koos?kas mul peaks olema lahutuse algatamiseks ikkagi advokaat juba kõrval.mis ja kuidas üldse toimub kohtulikul lahutamisel.milleks pean olema valmis?

Laste elatisraha hagi tuleks anda kohtusse eraldi. Seda eeskätt põhjusel, et selles tsiviilasjas on hagejateks lapsed, kostjaks elatist mitte maksev vanem ja teine vanem osaleb vaid laste seadusliku esindajana. Abielu lahutus ja vara jagamine võiks aga olla samas hagiavalduses. Seal on pooled samad ja pole takistust nõuete lahendamiseks samas menetluses, pigem võib see isegi menetlust hõlbustada.

Kui Teil on piisavalt kogemusi ja teadmisi kohtumenetlusest, ei ole esindaja olemasolu kohustuslik. Kui Teil aga vajalikud teadmised puuduvad, soovitaksin kaasata esindaja juba hagiavalduse koostamisel.

Tere, Tahame abikaasaga lahutada, aga praegu on ta Hispaanias tööl ja on veel paar kuud seal, kuidas me peame tegutsema? Tahame lahutada nii kiiresti kui võimalik aga ta ise ei tea kaua ta on veel seal. Lahutamisest on läbi räägitud ja kõik on nõus. Ühine laps, ühist vara ei ole. 

Kui abikaasad on üksmeelel abielu lahutamise osas, on otstarbekaim lahutada abielu perekonnaseisuasutuses. Abielu lahutamiseks perekonnaseisuasutuses peavad abikaasad esitama isiklikult kohale tulles ühise kirjaliku avalduse. Avaldusele lisaks tuleb esitada abielu sõlmimist tõendav dokument, kui vajalikke andmeid ei ole rahvastikuregistris. Kui üks abikaasa ei saa mõjuval põhjusel ühise avalduse esitamiseks isiklikult kohale tulla, võib ta esitada notariaalselt tõestatud eraldi avalduse. Sel juhul tehakse abielu lahutamise kuupäev teatavaks vaid abikaasale, kes tõi avalduse isiklikult perekonnaseisuasutusse.

Abielu lahutatakse üks kuni kolm kuud pärast lahutusavalduse esitamist. Kui abikaasa ei saa mõjuval põhjusel abielu lahutamise päeval perekonnaseisuasutusse tulla, võib ta esitada notari või konsulaarametniku tõestatud nõusoleku abielu lahutamiseks tema kohalolekuta.

Abielulahutuse kande tegemise eest tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot. Kui abielu lahutab notar, siis riigilõivu ei maksta, küll aga tuleb tasuda notaritasu. Abielu lahutamise tõendamiseks väljastatakse soovi korral abielulahutuse tõend.