Kui lahutada abielu notari, kas siis jõustub lahustus kohe?

Notari juures lahutatakse abielu abikaasade kokkuleppel ühise avalduse alusel. Notari juures võib abielu lahutada juhul, kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis. Avalduse plank täidetakse kohapeal. Kaasa on vaja võtta lahutajate isikut tõendavad dokumendid ja juhul kui lahutatav abielu ei ole registreeritud rahvastikuregistris, ka abielu sõlmimist tõendav dokument. Pärast abielu lahutamise avalduse esitamist määrab notar abielulahutuse päeva, mis ei ole mitte varem kui ühe kuu ja mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel. Sellel päeval lahutab notar mõlema abikaasa kohalolekul nende abielu.

Seega ei saa ka notariaalselt abielu lahutada niiöelda päevapealt vaid lahutuse avalduse esitamise ja lahutuse vahele peab jääma vähemalt 1 kuu.

Tere! Abielu on juba väga pikka aega karil. Ei ole võimalik kokkuleppeid saavutada. Mees arvab ,et kohus lahendab kõik. 2 aastat tagasi mehel aju infarkt, nüüdseks hästi paranenud. Olen olnud kogu selle aja tema hooldaja. Kas mul tuleb teda elulõpuni hooldada? Mees soovis abielu lahutada juba eelmisel aastal. Ma ei soovinud, kuna tema tervis oli ikka vilets. Mulle ei anna see toiming midagi. Aga nüüd on suhted lootusetult sassis ning nüüd soovin ka mina lahutada.. Ei ole võimalik üldse vestlust alustada ega normaalselt suhelda. Kas ilma tema osaluseta saan lahutada ja kuidas on kõige soodsam vara jagada. Lihtsaid kokkuleppeid ei saa olema. Kas kohtus ikka saab nii, et ma ei pea temaga koos ühe katuse all elama? Meil on ühine talu. Tänan!

Kui abikaasad ei soovi enam abielus olla saab abielu lahutada kokkuleppel perekonnaseisuasutuses, notari juures või kui ka abielu lahutuse osas üksmeelt ei saavutata, kohtus.

Kui ühisvara jagamine kokkuleppel ei õnnestu, tuleb ühisvara jagamiseks pöörduda hagiavaldusega kohtusse. Seda saab teha samaaegselt abielu lahutamisega ent kui abielu siiki kokkuleppel lahutada õnnestub, eraldiseisva hagiga. Esmalt tuleks kindlaks määrata ühisvara koosseis ja väärtus. Ühisvara hulka kuuluvad kõik varaesemed, mis on soetatud abielu ajal (sõltumata sellest, kelle nimele need on registreeritud). Ühisvara hulka ei kuulu vara, mis oli abikaasal enne abiellumist, mis on ostetud enne abiellumist olemas olnud vara müügist saadud raha eest või mis on ühele abikaasadest pärandatud või kingitud. Siis mõelda, kuidas Te sooviksite vara jagada. Kui varaesemeid on piisavalt, saab vara jagada selliselt, et kummalegi abikaasadest saab osaks võrdses väärtuses reaalseid varaesemeid. Kui aga ühisvara koosneb vaid ühest varaesemest, tuleb jätta varaese ühele abikaasadest pannes talle kohustuse maksta teisele omandi kaotus välja rahas või varaese hoopistükkis müüa ja jagada raha võrdselt.

Lahutada ilma teise abikaasa osaluseta ei saa. Kui aga lahutamine õnnestub kokkuleppel, võib olla võimalik ühisvara jagamine kohtus kirjalikus menetluses nii et kohtusaalis üksühega ei kohtutagi.

Tere Minu abielu lahutamise kohtuotsus jõustus 26.10.1992, tõend anti registreerimiseks perekonnaseisu organitele mida tegin alles 2001 aastal. Kui vaatan rahvastikuregistrit siis lahutati see 2001 aastal, perekonnaseisuameti tõendi alusel. Pole lisatud alusdokumente, kohtuotsust. Kas minu abielu lahutamine jõustus 1992 aastal, või registreerimisel perekonnaseisuametis 2001 aastal. Milline seadus omas jõudu 2001 aastal kas uus kehtiv Perekonnaseadus või vana kehtetu Eesti NSV abielu ja perekonnaseadus. Kas rahvastiku registris ei peaks olema ka alusdokument? Perekonnaseadust lugedes saan aru et peaks olema. 1995 aastal erastasin korteri, teadsin sel ajal et olen lahutatud ja korter on 100% minu oma. Rahvastikuregistrisse kantu järgi ei ole, sain sellest teada sellest seoses eksabikaasa surmaga ja väidetava pärijate nõudega. Kuidas käituda tekkinud olukorras, mis õige mis vale

EV Perekonnaseadus hakkas kehtima 01.01.1995 aastal. Samal ajal lõpetas kehtivuse ENSV Abielu- ja Perekonnakoodeks. Vastuse Teie küsimusele annab praegu kehtiva perekonnaseaduse § 217, mille kohaselt, Kui kohtuotsus abielu lahutamiseks on tehtud enne 1995. aasta 1. jaanuari, lõpeb abielu abielulahutuse registreerimisega perekonnaseisuasutuses. 

Tere! Kuidas vormistada abielu lahutamise eraldi esitatavat avaldust, kui üks abikaasa elab välismaal, on valmis seal avalduse täitma ja notariaalselt kinnitama? Kas avalduse vormi on võimalik leida ka ingliskeelsena? https://www.juristaitab.ee/et/abielu-solmimise-ja-lahutamise-avaldused - siin ja notar.ee lehel on eestikeelne vorm

 

Abielu notari juures lahutamise kohta saate parimat informatsiooni notarilt, kes abielu lahutab. Nii saate temalt ka küsida, kas avalduse vorm võib olla ka inglise keelne ja millised on nõuded välisriigi notari poolt tõestatud avaldusele. Inglise keelset avalduse vormi vastajale teadaolevalt ei ole. Vorm on kehtestatud Regionaalministri määrusega "Perekonnaseisuasutusele esitatavate avalduste, paberil tehtavate perekonnaseisukannete ja perekonnasündmuse kohta väljastatavate tõendite vormid, abieluvõimetõendile kantavad andmed ning võõrkeelses tõendis kasutatavate keelte loetelu" ja inglise keelset vormi kehtestatud ei ole.

Minul ja endisel elukaaslasel on ühised laenud, mida aitas maksta. Enam mitte. Laenud ei ole tema nimel. Seoses sellega on mul küsimused. Üks laen on seotud puurkaevu ja elektrisüsteemiga, kas mul on õigus minna oma endisesse koju ja neid sisse nõuda. Veel meie endine auto on minu nimel kas mul on õigus see maha müüa teiste laenude katteks. Veel tema kätte jäid kõik kodumasinad ja tööriistad, kas mul on õigus midagigi neist endale nõuda.

Erinevalt abielust ei moodustu vabaabielus ühisvara ja kummagi ostetud vara ning võeud kohustused on nende ainuomand. Küll võib vabaabielu lõppedes eelduste olemasolu korral kohaldada vara jagamisele seltsingu lõppemise sätteid. Parim viis on kõigis küsimustes leppida kokku mõlemaid pooli rahuldaval ja õiglasena tunduval viisil. Kui kokkuleppele ei saada, soovitan pöörduda individuaalsele nõustamisele, et selgitada välja millised nõuded Te esitada saate.

Kuidas näeb välja abielu lahutamine, kui abikaasa elab Soomes ja kokkuleppele ei saa? Abielu kestnud 1a 10 kuud. Ette tänades,

 

 Kui abielu on pöördumatult lõppenud ja üks abikaasadest ei soovi abielu lahutada kohtuväliselt, tuleb pöörduda nõudega kohtusse. Eesti kohus võib abieluasja lahendada, kui vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal või kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis või kui ühe abikaasa elukoht on Eestis.  Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja elukoha järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise alaealise lapse puudumisel hageja elukoha järgi.