Elatise kompromissettepanek ja selle esitamine kohtumenetluses

28.04 tegin kohtule elatise avalduse, kus soovin lapse isalt elatist 450 eurot. Lisasin enda kulud tõestuseks ning isa pidi ka lisama oma pangaväljavõtted. Täna sain kohtult vastuse, et menetlus veel käib ja hetkel on veel järjekorras, aga suure tõenäosusega ootab meid tulevikus ees kohtuistung, et teavitavad meid. Või siis jõuame lapse isaga kompromissini. Kuna kõik on võtnud nii kaua aega, siis olen nõus minema edasi kompromissiga ja nõus elatisega Eesti Vabariigist lähtuva miinimumiga 318 eurot. Laps on veel väike ja ööbib ema juures koguaeg, isaga ainult 2 korda nädalas mõned tunnid. Kui soovin kompromissiga edasi minna, siis kellele ma sellest teada andma peaks, kas kirjutama kohtule, et olen nõus kompromissiga või kirjutama otse lapse isale kompromissist? Märgin ära, et lapse isaga on suhtlus olematu ja läbisaamine ei ole hea.

Pöördumises esineb viide 318 eurole kui Eesti Vabariigist lähtuva elatise miinimumile. Selline käsitlus põhineb tõenäoliselt varasemal õiguslikul regulatsioonil, kuid see ei ole enam kehtiva õiguse kohaselt õige. Alates 1. jaanuarist 2022 ei ole alaealise lapse miinimumelatis enam seotud poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammääraga. Kehtiva perekonnaseaduse § 101 kohaselt arvutatakse elatise minimaalne suurus seaduses sätestatud valemi alusel. 

Seega soovitan Teil 318 eurot käsitleda mitte „seadusest tuleneva miinimumelatisena“, vaid Teie enda kompromissettepanekuna.

Kuna olete elatise nõudega juba kohtusse pöördunud ja menetlus on pooleli, ei ole Teil vaja kompromissi ettepanekuga pöörduda üksnes lapse isa poole. Teie olukorras on mõistlik esitada kohtule e-toimiku kaudu kirjalik avaldus, milles annate teada, et olete valmis asja kompromissiga lõpetama ja teete ettepaneku elatise suuruseks 318 eurot kuus.

Näiteks:

„Teatan kohtule, et olen valmis lahendama käesoleva elatiseasja kompromissi teel. Teen ettepaneku lahendada elatise nõue kompromissiga summas 318 eurot kuus. Tegemist on minu kompromissettepanekuga ning käesolevaga ei loobu ma oma esialgsest elatisnõudest enne, kui kompromissi tingimused on teise menetlusosalisega kokku lepitud ja nõuetekohaselt vormistatud. Palun edastada minu kompromissettepanek teisele menetlusosalisele ning anda teada edasisest menetluskorrast.“

Seega vastus Teie küsimusele „kellele kirjutada?“ on: kirjutada kohtule. Kohus saab Teie seisukoha edastada lapse isale ning menetluses saab seejärel selgeks, kas ka teine menetlusosaline on kompromissiga nõus.

Kui lapse isa on 318 euro suuruse elatisega nõus, tuleks kokkulepe vormistada kohtumenetluses. Enne kompromissi lõplikku sõlmimist tuleb kindlasti kokku leppida vähemalt elatise suurus, maksmise alguskuupäev, maksetähtaeg ning see, kuidas lahendatakse periood alates Teie kohtusse pöördumisest kuni kompromissi jõustumiseni. Samuti tuleks kokku leppida menetluskulude küsimus.

Teie kirjeldatud asjaolu, et laps viibib põhiliselt Teie juures ning isaga üksnes kaks korda nädalas mõne tunni kaupa, on elatise suuruse hindamisel asjakohane. Samas ei tähenda üksnes selline suhtluskord automaatselt, et elatise suurus tuleb kindlaks määrata konkreetses summas. Elatise suuruse hindamisel arvestatakse seaduses sätestatud alustega ning mõlema vanema olukorraga.

Kokkuvõttes saab 318 eurot Teie puhul olla kompromissettepanek, mitte viide kehtivale seadusjärgsele „miinimumelatisele“. Soovitav on kompromissivalmidusest teatada kohtule ning mitte võtta esialgset 450-eurost nõuet enne kompromissi lõplikku kokkuleppimist tagasi.