Tere Ma tahan külla minna oma kunagisele koolikaaslasele. Ma tean et ta elab teises linnas kusagil aga ma ei tea aadressi. Rahvastikuregistris on taotluse vorm selle kohta olemas aga seal küsitakse palju asju. Kuidas ma saaks tema aadressi (andmed) teada. Kas see oleks võimalik?

Elukoha aadressi andmed on isikuandmed, millele juurdepääs on piiratud. Tavakodanik ei saa teise isiku aadressi rahvastikuregistrist lihtsalt taotluse alusel teada, välja arvatud juhul, kui tal on selleks seaduslik alus (nt õigustatud huvi, ametlik menetlus vms).
Kui soovid koolikaaslase aadressi teada saada, peaksid esmalt pöörduma tema enda poole ja küsima otse. Kui see pole võimalik, siis rahvastikuregistri kaudu seda infot ilma tema nõusolekuta ei väljastata.
Erandina võivad teatud asutused (nt kohtud, politsei, notarid) saada rahvastikuregistrist isiku aadressi, kui see on vajalik nende avaliku ülesande täitmiseks, kuid see ei laiene eraisikutele isiklikel põhjustel.

Kuidas saada lapse sünnitunnistuselt isa nimi eemaldada kui tuleb välja et ta pole lapse bioloogiline isa?

Isa andmeid lapse dokumentidest on võimalik eemaldada isadust kohtus vaidlustades. Isaduse vaidlustamise õigus on mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel (PKS § 91 lg 1).

• Isaduse vaidlustamise õigus on:
  • mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud (PKS § 91 lg 1);
  • lapse emal (PKS § 91 lg 1);
  • lapsel (PKS § 91 lg 1).
• Ühe aasta jooksul lapse sünnist arvates võib isaduse vaidlustada ka mees, kes taotleb enda isaduse tuvastamist selle mehe asemel, kelle isadus on kindlaks tehtud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud (PKS § 91 lg 1).
• Kui lapse sünnist on möödunud rohkem kui aasta, võib enda isaduse tuvastamist taotlev mees vaidlustada teise mehe isaduse isana rahvastikuregistrisse kantud mehe ning lapse ema nõusolekul (PKS § 91 lg 1). Nimetatud nõusolekute puudumisel võib kohus lapse huve arvestades anda mõjuval põhjusel enda isaduse tuvastamist taotlevale mehele loa vaidlustada teise mehe isadus (PKS § 91 lg 1).
• Lapse kaalukaid huve järgides võib valdkonna eest vastutav minister vaidlustada omaksvõtu teel tekkinud isaduse, kui on põhjendatud kahtlus, et laps ei põlvne isaduse omaks võtnud mehest (PKS § 91 lg 2).
• Isaduse võib kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud (PKS § 93 lg 1).
• Tähtaja kulgemine ei alga enne lapse sündi ega enne isaduse omaksvõtu jõustumist (PKS § 93 lg 2).
• Kui alaealise lapse seaduslik esindaja ei ole isadust õigel ajal vaidlustanud, võib laps oma põlvnemise isast täisealisena isiklikult vaidlustada (PKS § 93 lg 3). Sel juhul algab tähtaja kulgemine päevast, millal täisealiseks saanud lapsele on isaduse vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud, kuid mitte enne lapse täisealiseks saamist (PKS § 93 lg 3).
• Kui mees, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, on surnud enne isaduse vaidlustamise tähtaja möödumist, võib tema pärija vaidlustada surnud mehe isaduse ühe aasta jooksul selle mehe surmast arvates (PKS § 93 lg 4).

17-aastane on lapsendatud ema uue abikaasa poolt. Täna elab noormees oma bioloogilise isaga ja mõlemad soovivad, et tema oleks ka lapse eest vastutav vanem, kuna tihti on vaja allkirjastajaks erinevatel dokumentidel lapsevanemat ( näiteks koolis või pangas pangakaardi väljastuseks jne). Ema on keeruline - kui otsest kasu temale ei kaasne, siis on allkirju tema käest keeruline saada. Kas on võimalik lapsendamist tagasi pöörata ja lapse legaalseks vanemaks määrata uuesti tema bioloogiline isa? Ema selleks vabatahtlikult nõusolekut ei anna. Asi ei ole rahas ja isegi hooldusõiguses, oluline oleks lihtsalt, et isa saaks vajalikke dokumente ise allkirjastada ja hilisemalt saaks laps ka ametlikult oma isa otseseks pärijaks olla. Noormees saab 18-aastaseks 30.04.2025 - ehk mõned kuud on elu veel üsna keeruline.

Lapsendamist saab tunnistada kehtetuks vaid erandlikel asjaoludel PKS §-des 166-170 sätestatud korras. Lapsendamise saab kehtetuks tunnistada üksnes kohus. PKS § 166 lg 1 kohaselt võib kohus tunnistada lapsendamise kehtetuks, kui see on toimunud ilma lapsendaja avalduseta või lapse või ühe vanema nõusolekuta.

Lapsendamine on toimunud lapsendaja avalduseta või ühe vanema nõusolekuta näiteks juhul, mil isiku nõusolek lapsendamiseks oli puudulik otsusevõimetuse, piiratud teovõime, õiguslikest tagajärgedest ebaadekvaatse arusaamise, pettuse, ähvarduse või nõusoleku enneaegsuse tõttu. Kohus ei tunnista lapsendamist kehtetuks, kui see kahjustab oluliselt lapse huve (PKS § 167 lg 5).

Vastavalt PKS § 168 lg 1 võib lapsendamise kehtetuks tunnistamise avalduse esitada üksnes isik, kelle avalduseta või nõusolekuta on laps lapsendatud. Nõude esitamise tähtaeg on kuni kolm aastat lapsendamise kohtumääruse jõustumisest arvates.

Mul oleks vaja nüüd palgata jurist kohtusse sest isa ei tunnista enam oma ühte last omaks

Isadust on võimalik kohtulikult tuvastada, esitades kohtule sellekohase hagi. Ehkki perekonnaseadus sätestab, et põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehes, siis praktikas tehakse seda DNA-testiga. Nende testide tase on tänaseks nii kõrge, et testi tulemustes ei ole enamasti mõistlikku kahtlust. Pooled võivad ka ise korraldada DNA-testi kontrollimaks omavahelisi sugulussuhteid, kuid sellisel testil ei ole õiguslikku tähendust, ehkki see on oluline tõend. Isadust saab siduvalt tuvastada vaid kohus. Lisaks tuleb tähelepanu pöörata sellele, et sellise testi läbiviimiseks peab olema kõigi asjaosaliste nõusolek. EKEI ei uuri anonüümseid, veel vähem tahtevastaselt võetud proove.

Tere, võtsime elukaaslasega 2015 aastal koos pangalaenu kodu ostmiseks. Kohe leppisime kokku, et laenu hakkab maksma tema ja muud kulud (vesi, elekter, prügi jne) maksan mina. Läksime 2025. aasta mais elukaaslasega lahku ja ta ei ole huvitatud maja müügist vaid, et ostab minu osa välja. 3 aastat tagasi võitis ta online kasiinos ja panustas selle maja parendamiseks. Nüüd aga soovib selle summa minu maja osast maha võtta. Ka keeldub ta lastele elatisraha maksmast, sest lapsed elavad minuga meie endises kodus ja lapsed justkui maksavad talle "üüri" tema 50% majaosa peal elamise eest. Kuna ta on kasiinosõltlane, siis keeldus pank talle laenu andmast, peab aasta aega "puhas leht" olema. Lubas siis minul ja lastel meie majas edasi elada, kuni uuesti laenu saab küsida. Minu küsimus: "kas tal on õigus mulle minu osa eest vähem raha maksta, sest ta panustas rohkem"? Kas kohtusse minnes (see on muidugi kõige viimane variant) on eelis alati sellel isikul, kes laenumakseid tasus? Kas minu panus üldse ei loe? Olime koos 23 aastat ja terve selle aja on ta töötanud välisriigis, kodus viibinud 5-10 päeva kuus.

Kirjutate küsimuses, et majalaen on võetud kahepeale aga ei ole täpsustanud, kellele kuulub maja. Kas tegemist on teie kaasomandiga (kinnistusraamatusse on kantud mõlemad) või ainult mehele kuuluva kinnisasjaga (kinnistusraamatus on vaid mees). Kui tegemist on kaasomandiga, kasutatakse laenu mõlema huvides ja mõlemal on võrdsed kohustused kinnisasja eest tasuda. Kaasomandi lõpetamisel tuleb Teile hüvitada Teie mõttelise osa suurusele vastav osa kinnisasja koguväärtusest (millest on eelnevalt tasutud kogu laenujääk). Teie elukaaslane võib aga esitada nõude enamtasutud summade tasaarvestamiseks Teie hüvitisega. Samas on kohtupraktikas võetud arvesse ka ühiste laste kasvatamist ja jõutud seisukohale, et kui kinnisasi on ostetud kaasomandisse ja perekonna elukorraldus on olnud selline, et üks tasub laenumaksed ja teine hoolitseb ühiste laste, majapidamise ja perekonna muu toimetuleku eest, on panused võrdsed ja tasaarvestuse võimalust ei teki.

Kokkuvõtlikult sõltub kõik konkreetsetest faktilistest asjaoludest ja detailidest ning vaidluse korral lahendab asja kohus. Elatise maksmisest keeldumiseks isal siiski alus puudub. Laps vajab toimetulekuks mitte üksnes eluaset vaid ka toitu ja palju muud. Seega on alus küll elatise vähendamiseks eluasemekulude võrra ent mitte elatise tasumisest keeldumiseks.

Mina ja exabikaasa abiellusime 1979, tütar sündis 1980, poeg 1981. Mina koos lastega asusin eraldi elama 1982 kuna exabikaasal ilmnesid alkoholiprobleemid. Sellest ajast ei ole isa lapsi toetanud rahaliselt ega moraalselt. Abielu lahutati 1985. Nüüd on exabikaasal eestkostjaks vallavalitsus ja ta paigutati hooldekodusse. Lastelt nõutakse hooldekodu arvete tasumist. Kas on võimalus et kui isa lapsi pole toetanud, et siis lapsed ka ei pea isa arveid tasuma? Kuhu peaksid lapsed pöörduma, et esitada loobumine isa toetamisest?

Kuivõrd tegemist on täisealise isiku ülalpidamisega, vabanevad lapsed ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles nad ei ole nende muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimelised andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese või enda alaealiste laste tavalist ülalpidamist. Samuti võib kohus kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda, eelkõige kui ülalpidamist saama õigustatud isiku abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel, näiteks kui isikul on väike pension kuna ta on olnud sõber alkoholiga ja pole seetõttu eriti tööl käinud või ka kui õigustatud isik on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohustuslase vastu.

Lapsed ei pea kuhugile pöörduma vaid saavad keelduda isa ülalpidamisest, kui esineb mõni ülalnimetatud olukord. Siis on isal võimalik pöörduda kohtusse oma laste vastu nõudega ülalpidamiskohustuse täitmiseks ja lastel on võimalik esitada vastuväide, tuginedes mõnele eelnimetatud asjaolule ja tõendades, et selline asjaolu on aset leidnud.

Tervist, Olen lahus, sulliselt oli leppitud , et maksan elatist, kui oli vaja tõsta summat, siis saama moodi leppisime. Suhted olid head kogu 16 aastat. Sel suvel poeg lõppetas gümnaasiumi, praegu ta on 19,5 aastat vana. Astus kõrgkooli, võttis akadeemilst puhkust ja oktoobris läheb ajateenima. Kas ma pean maksma elatist, kui ta teenib sõjaväes? kas ma pean maksma, kui tal lõppeb ajateenistus ja hakkab kõrgkoolis käima? 

Täisealisele lapsele elatise tasumine tuleb kokku leppida lapsega. Kohustus elatist maksta on üldjuhul näiteks siis, kui täisealiseks saanud laps õpib täiskoormusega päevaõppes ja ei saa seetõttu endale ise ülalpidamist teenida. Elatist tuleb maksta summas, mis võimaldab igapäevavajaduste rahuldamise, arvestades seda, et mõlemad vanemad peaksid maksma samapalju. Seaduse järgi lõpeb ülalpidamiskohustus lapse 21-aastaseks saamisega ja seda ka juhul, kui laps ikka veel õpib.

Sõjaväes on isikule üldjuhul ülalpidamine riigi poolt tagatud. Kui aga lapsel on sellised vajadused (mitte soovid), mida kaitseväes teenides tuleb rahuldada isikul endal (näiteks ravimid vms), võiksite lapsega läbi arutada, kui suured on kulud nende vajaduste katmiseks ja tasuda kuludest pool. Kui laps jätkab õpinguid kõrgkoolis, tuleb elatist tasuda kuni lapse 21-aastaseks saamiseni, seejuures tuleks elatise suurus kindlaks määrata selliselt, et arvesse võtta lapse eluvajadused, lahutada sellest sissetulek, mille laps ise suudab teenida (toetused ja stipendiumid, ka töötasu kui laps mingi koormusega töötab) ning ülejäänud summast poole peaks katma kumbki vanem.

Tere. Sooviks infot, kuidas vormistada juriidiliselt korrektset kokkuleppe lepingut. Nimelt soov lapse emale esitada dokument, et ta garanteerib allkirja lapse reisi dokumendile, kui seda peaks kunagi vaja minema. Hetkel ootab ta, et mina allkirjastaks tema reisi dokumendi notari juures. Kuna ma ei ole kindel, et ta hiljem minu reisi dokumendile allkirja annab, siis vajan mingit juriidilist kokkulepet mille mõlemad allkirjastavad.

Kirjeldatud olukorras saabki soovitada, et vanemad annavad vastastikku nõusoleku teisele vanemale lapsega reisimiseks. Nõusolek ei pea olema antud ainult konkreetseks reisiks, vaid selle võib anda ka igakordseks reisimiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni. Samuti võib nõusoleku anda teatud tingimustel, näiteks reisimiseks Euroopas/kogu maailmas, reisimiseks kestvusega kuni 2 nädalat/ muu mõistlik aeg.

Kuivõrd nõusolek antakse notariaalselt, saabki pidada mõistlikuks selle andmist mitte ainult üheks reisiks vaid pikemaks perioodiks - mõned aastad või ka kuni täisealiseks saamiseni. Kui mõlemad vanemad soovivad lapsega reisida, tuleb nõusolek anda nii emal isale (üks dokument) kui ka isal emale (teine dokument).

Rohkem kasulikku informatsiooni lastega reisimiseks on leitav Reisitargalt veebilehel.

Tere! Tean, et järglasel lasub juriidiline kohustus oma vanemate eest hoolt kanda. Kui lapsevanem on ise 30 aastat väldanud alkoholismi tulemusel tekitanud enda abivajaduse (nt vajab hooldekodu või koduteenuseid), siis millistel puhkudel saab esitada kaebuse järglasele selle mittetäitmise eest? Kui laps hoolitseb selle eest, et vanemal oleks piisavalt toitu ja vanem keeldub hooldekodust või teenustest, kas saab nt vanema surma korral süüdistada ja karistada last oma vanema hooletusse jätmises? Kas nii pikaaegset alkoholismi käsitletakse ebamõistliku käitumisena, millest on juttu alljärgnevas seaduse punktis? Kas tavapäraselt selliste juhtumite puhul on tõenäoline ülalpidamiskohustusest vabaneda? § 103. Ülalpidamisnõude piiramine ja peatumine [RT I, 22.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022] (1) Kohus võib kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda, eelkõige kui: 1) ülalpidamist saama õigustatud isiku abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel Ette tänades

PKS § 103 lg 1 sätestab, et kohus võib kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda, eelkõige kui ülalpidamist saama õigustatud isiku abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel. Ebamõistlikuks on kohtud varasemalt hinnanud ka olukorda, kus pikaaegse alkoholi kuritarvitamise tagajärjel on halvenenud inimese tervis, töövõime ning üldine majanduslik toimetulek (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 30. septembri 2022 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-21-4824)

Ülalpidamiskohustusest saab kohus vabastada, kui ülalpidamisnõudega on abivajav isik pöördunud kohtusse ja kohustatud isik on toonud esile asjaolud, mida hinnates saab asuda seiukohale, et abivajaduse põhjus on abivajaja enda ebamõistliku käitumise tagajärg ning neid asjakohaste tõenditega tõendanud.

Isal on kaks poega. Vanem 4 aastaselt lapsendatud, noorem lihane. Isa eluajal on teda abistanud ja tema heaks tööd teinud kasupoeg, kuid testament on tehtud täies osas lihasele pojale. Mis ei tulnud tegelikult üllatusena, kuna isa on poegadel ning ka poja lastel alati vahet teinud. Kui isa peaks nüüd hakkama igapäevast hooldust vajama. Kas hooldus kohustus lasub ikkagi mõlemal pojal või ainult pärijal?

Lapsendamisega tekivad lapsendaja ja lapsendatava vahel samad õiguslikud suhted, nagu põlvnemisegi korral. Ülslpidamiskohustus tuleneb põlvnemisest ja ülalpidamist on kohustatud andma esimese astme alanejad sugulased, see tähendab lapsed. Nii bioloogilised kui lapsendatud.