Kas vanema ülalpidamiskohustus kehtib ka siis, kui vanemate lahutuse korral (laps oli sel hetkel 8.aastane) jäi teise vanema kasvatada?

Vaid lapse ühe vanema kasvatada jäämine ei vabasta täiskasvanuks saanud last abivajava teise vanema ülslpidamiskohustusest. Kohus võib täisealise lapse ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda, eelkõige kui:

  1) ülalpidamist saama õigustatud isiku abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel;

  2) õigustatud isik on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohustuslase vastu;

  3) õigustatud isik on süüdi tahtlikus kuriteos ülalpidamist andma kohustatud isiku või tema lähikondse suhtes.

Selliseid asjaolusid tuleb lapsel endal esile tuua ja ka tõendada.

Tere? Kas asutuse vastu peaks esitama kaebe/kahjunõude, kui üks spetsialist on teinud konfidentsiaalsest tervishoiu teenusest väga detailse ülevaate ja edastanud selle teisele töötajale? Sealt edasi on info edastatud kolmandale osapoolele (avalik-õiguslik juriidiline isik) küll isiku enda soovil, kuid detailsust teadmata. Probleemiks isiku enda jaoks vajaliku teabe edastamise liigne detailsus mitte asjakohase info poolest, kus lisaks muule mainitakse veel teisigi indiviide.

Isikuandmed on kõik andmed, mis võimaldavad inimest tuvastada. Isikuandmete kasutamisel on kindlad nõuded ja põhimõtted.Üksikasjalikud nõuded ettevõtetele ja asutustele isikuandmete kogumise, säilitamise ja haldamise kohta tulevad isikuandmete kaitse üldmäärusest. Nõudeid isikuandmete töötlemisele kohaldatakse kõikidele organisatsioonidele ja FIE-dele, kellel on kas või üks klient või töötaja. 

Igal inimesel, kelle andmeid töödeldakse, on õigus saada selle kohta teavet ning tutvuda tema kohta käivate isikuandmetega. Samuti on inimesel õigus nõuda oma andmete parandamist ja kustutamist, töötlemise piiramist ning andmete ülekandmist ühest ettevõttest teisele ettevõttele.

Isikuandmete töötlemiseks võivad esineda erinevad õiguslikud alused ja küsimuses esitatud informatsiooni põhjal ei ole võimalik töötlemise õiguspärasusele hinnangut anda. 

Lähemat teavet isikuandmete töötlemise kohta leiate andmekaitse inspektsiooni isikuandmete töötleja üldjuhendist

Lisainfot isikuandmete liigitamise ja töötlemise kohta leiab andmekaitse inspektsiooni veebilehelt ja Euroopa Liidu ametlikult veebilehelt

Tere Mure selline et mul on 3 last, ja laste bioloogiline isa suri 3 nädalat tagasi Üks lastest on veel alaealine 13aastane ja puudega, kuna laste sünnitunnistusel puuduvad isa andmed siis ei ole mu lapsel õigus ka toitja kaotus pensionile Sotsiaalkindlustusametist öeldi et isaduse tuvastamiseks on vaja pöörduda kohtusse Minu küsimus ongi nüüd selline kuidas käib isaduse tuvastamine surnud inimeselt, ja kuhu kohtusse selleks pöörduma peab Aitähh abi eest

Kuna isadus on isiku eluajal jäänud vormistamata ja ei laps ega ta vanemad ei ole sellele tähelepanu pööranud, on isadus vajalik tuvastada kohtu kaudu. PKS § 95 isaduse tuvastamise hagi võib esitada ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Kui isik, kelle vastu oleks tulnud hagi esitada, on surnud, siis otsustab kohus hagita menetluses isaduse vaidlustamise või tuvastamise selle isiku avalduse põhjal, kes on eelmise lause kohaselt õigustatud hagi esitama.

Avaldaja on laps, kes pidanuks esitama hagi isa vastu. Kuna isa on surnud, esitab avaldaja avalduse hagita menetlusse isaduse tuvastamiseks. Avalduse peaksid esitama ka täiskasvanud lapsed, seda eeskätt juhul, kui nad soovivad isa pärijad olla.

Kui Teil puuduvad vajalikud teadmised kohtusse pöördumiseks, soovitan kasutada dokumendi koostamisel juristi abi.

Kas täiskasvanud lapsel on kohustus oma vanema ülalpidamiseks kui vanem ei ole tema kasvatamises osalenud ja ei ole last (alaealisena) rahaliselt toetanud? Kuid vanem on täisealiseks saanud lapsele kinkinud kinnisvara?

Ühelt poolt, tulenevalt perekonnaseadusest, on võimalik ülalpidamiskohustusest vabaneda või seda vähendada, kui vanem on jätnud oma kohustuse lapse ees täitmata ja laps suudab seda tõendada. Teiselt poolt on on sõlmitud kinkeleping, millega vanem on teisele isikule (oma täisealisele lapsele) andnud tasuta oma vara. Kui vanem vajab seejärel abi toimetulekul, võib olla tegemist olukorraga, kus vara kinkimisega on ta asetanud end olukorda, kus ta pole enam võimeline ise enda eest hoolitsema. Võlaõigusseadus lubab sellisel juhul kinkelepingust taganeda, välja arvatud juhul kui kingisaaja annab ise kinkijale ülalpidamiseks vajaliku raha.

Kas lasteaia töötajal on õigus mind kui minu alaealist last filmida ja pildistada kui ma ei ole andnud selleks loa ? Kas lasteaia töötajatel on õigus seda filmitud asja edastada näiteks politseisse ja nii edasi

Kas lasteaiatöötajal on õigus last ja tema vanemat pildistada, sõltub pildistamise eesmärgist ja jäädvustatud olukorrast. Kuna viitate, et jäädvustusi võidakse edastada politseile, võib lasteaia töötaja tegevus olla õiguspärane ja isegi vajalik.

Igal inimesel on kohustus abivajavast lapsest teatada vastavalt lastekaitseseaduse § 27. Abivajavast lapsest tuleb viivitamata teatada kohaliku omavalitsuse üksusele või lasteabitelefonil 116 111.

Samuti on ka kohustus teatada hädaohust olevast lapsest. Hädaohust olevast lapsest tuleb viivitamatult teatada hädaabinumbril 112. 

Mõlemal juhul võib teataja lapse abivajadusega seotud isikuandmeid edastada kohalikule omavalitsuse, lasteabitelefonis Sotsiaalkindlustusametile või politseile ilma lapse ja/või tema seadusliku esindaja teadmise ja nõusolekuta. Nendel asutustel on seadusjärgne õigus töödelda lapsega seotud isikuandmeid ning kaitsta abivajava lapse õigusi. Teataja andmed ja teatamise fakt jäävad salastatuks kui ei ole tegemist süüteomenetlusega.

Emal on kolm last.Peagi saabub ema juubel.Noorim on psühhikahaige,keskmine erak,vanim edukas.Korraldajaks vanim,kes ei soovi ei erakut ega phaiget sellele peole,kuna nad terved tema perele häbi.Ema sünnipäev ilma kahe lapseta.Lisaks esitatakse nõudeid riietuse,käitumise ,phaige ravi osaks.Kui seaduslikud sellised nõudmised on ?Mida on võimalik selles olukorras parandada ?

Selles olukorras tuleks parandada kogu seltskonna omavahelisi suhteid. Kas see on võimalik, ei saa kahjuks vastaja hinnata. Ka ühegi seadusega seda kahjuks parandada ei saa ja kirjeldatud nõudmised ei ole seadusandja poolt reguleeritud.

Võib olla ei peakski püüdma kirjeldatud olukorras  seadusest abi otsida, et oma seisukohti viimse veretilgani võideldes kasvõi kohtus kaitsta. Siin on ehk vajalik omavahel inimlikult jutud selgeks rääkida ja kõigil pooltel mõelda mida, miks ja kelle jaoks korraldatakse. Kui juubelipidu on ema jaoks, siis kas ei peaks tema otsustama kes sinna tulevad? Kas ei peaks lapsed mõtlema, kuidas tunneb ema end sellises olukorras ja kas tal on sellest peost rõõmu või pigem südamevalu? Mida igaüks lastest saaks ise ära teha, et ema pidu teeks talle tõesti rõõmu? Leides vastused neile küsimustele peaks olema leitud lahendus ka olukorrale.

Tere, sooviksin nõu kuidas toimida seoses 7 a lapsega, isa pole last toetanud, ja kuidas oleks parim ,et suhtkuskord,mida teha, toimida

Vanematel on lapse suhtes võrdsed õigused ja kohustused, sealhulgas kohustus anda lapsele kohast ülalpidamist. Kui üks vanematest seda ei tee, on lapsel õigus esitada kohtusse hagiavaldus elatise välja mõistmiseks. Menetluses on nõude esitajaks (hagejaks) laps ja temaga koos elav vanem on lapse seaduslikuks esindajaks.

Suhtluskorra osas kohtusse pöördumisele võiks eelneda püüe jõuda kohtuvälisele kokkuleppele. Kui kokkulepet omavahel ei saavutata, soovitan pöörduda Sotsiaalkindlustusameti osutatavale perenõustamise teenusele, kus vastava väljaõppe saanud perelepitaja aitab vanematel mõista, kuidas on mõistlik lapse huvides ja heaolu silmas pidades käituda. Kui menetluse käigus saavutatakse kokkulepe, vormistatakse see vanemluskokkuleppena, millel on sarnane jõud kohtulahendiga. Kui kokkulepet ei saavutata, tunnistatakse lepitus ebaõnnestunuks ja on võimalik pöörduda ka lapsega suhtlemise küsimuste reguleerimiseks kohtusse.

Kas mul on natukegi lootust saada 5 aastane poiss enda juurde kui mul on pakkuda lapsele majas oma tuba ta käib tihti meil siiani kui laps utles emale et tahab minujuurde kolida ja nuud moeldi peresisene vale välja mida laps rääkis

Lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine. Lapsega koos elav vanem on üldjuhul kohustatud lubama lapsel lahus elava vanemaga suhelda. Vanem ei tohi kahjustada lapse loomupärast suhet teise vanemaga. Üksnes juhul, kui lahus elava vanemaga suhtlemine ei oleks lapse huvides, sh avaldaks lapsele kahjulikku mõju, võib vanem lapse heaolu tagamiseks takistada lahus elaval vanemal lapsega suhelda. Seda, kas lahus elava vanema ja lapse suhtlemise takistamine on lapse huvides põhjendatud, saab kohus hinnata vanema ja lapse suhtlemise korda määrates.

Lõppes vabaabielu. Mees lahkus, ostis omale uue maja. Ütles, et mina lastega võin edasi elada meie vanas kodus. See kinnisvara kuulub talle. Ma tahaksin teha remonti, see aga tundub mulle võõra kinnisvara väärtuse tõstmisena. Mis võimalusi on, et mul oleks kindlustunne siin edasi elada ja ka sellesse varasse investeerida? Kodu äraostmine tundub mulle n.ö liigse lahkusena: maksta peale, et teine minema kõndis.

Erinevalt abielust ei teki vabaabielus ühisvara ja kooselu ajal soetatud vara kuulub sellele poolele, kes on selle soetanud ja kelle nimele on see registreeritud. Oluline ei ole seejuures kes ja mis põhjusel lahkus. Seega Te elategi praegu võõras majas vaatamata sellele, et see kunagi teie ühine kodu oli. Ainsa kindlustunde võib Teile anda kinnisasja osaline või täielik Teile kinkimine (kui asjas tähtsust omavate asjaolude tõttu on see õiglane), et ka Teist saaks kinnistusraamatau järgi selle omanik. 

Tere. Mul on eksmehega 2 last. Üks on 10 ja teine 8. Koos elasime 18 aastat. Selle aasta alguses kolisin ära. Lahkusin tühjade kätega, et saaksin lihtsalt ära ja uut elu alustada. Kolisin üürikorterisse. Minu sissetulek 3x väiksem kui eksmehe oma. Mehel 2 korterit. Laen ja korterid tema nimel. Ei nõudnud mitte midagi, sest tahtsin rahumeelset lahkuminekut. Seda see siiski pole ja pidevalt terroriseerib mind edasi. Nüüd soovib, et mina maksaksin talle iga kuu osa laste õppemaksust (lapsed käivad erakoolis). Kuni lahkuminekuni maksin ühe lapse kooli mina ja teist tema. Tema ütles, et ma kirjutaksin raamatupidajale ja teeksin ümber, et edaspidi maksab mõlema õppemaksu tema, sest minu eluaseme kulud on suuremad kui temal. Ühe lapse trenni maksab tema ja teise oma mina. Riided jms minu kanda. Elavad kordamööda mõlema juures. Mida peaksin tegema? Kas tal on õigus minult midagi nõuda? Kas minul on õigust pöörduda kohtusse ja nõuda enda panuse väärtustamist nende aastate eest? Aitäh

Küsimusest võib mõista, et ei elatud abielus vaid nn vabaabielus elukaaslastena ja pooltel abikaasade ühisvara ei tekkinud. Sel juhul ei ole ka midagi jagada. Küll võib olla õigus teatud hüvitistele, ent selle soovitan välja selgitada individuaalse õigusnõustamise käigus lähtudes konkreetsetest faktilistest asjaoludest.

Lastel on küsimuse sõnanstusest tulenevalt vahelduv elukoht, see tähendab kummagi vanema juure elatakse võrdne aeg. Üldreegel on, et sellisel juhul kummalgi vanemal elatise rahas tasumise kohustust ei teki, kuna eelduslikult kaetakse kõik laste kulud vahetult ajal, mis lapsed kummagi vanemaga viibivad. Siiski ei ole ainuüksi võrdse ajalise kestvusega viibimine ainumääravaks, vaid kui üks vanematest tasub peamiselt lastega seotud arved, muretseb oma vahenditest riided-jalanõud jms, võib olla võimalik esitada teise vanema vastu nõue kulude jaotamiseks võrdselt. Samuti võib olla võimalik vanemate olulise varandusliku ebavõrdsuse korral kalduda kõrvale põhimõttest, et vanemad annavad ülalpidamist võrdses suuruses ja panna paremas varanduslikus seisus olevale vanemale suurema koormuse laste eest hoolitsemisel. Ka selle küsimuse soovitan enne nõude esitamist individuaalsel õigusnõustamisel juristiga igakülgselt läbi arutada.