Isa, kes ei ole meie kasvatamises osalenud, ega toetanud meid rahaliselt on avaldanud sotsiaaltöötaja kaudu soovi minna hooldekodusse. Nüüd sotsiaal töötajad nõuavad meilt, et meie peame tema osa kinni maksma. Pean siiski teatama, et ta ole täitunud vanemakohustusi, mis tal meie ees olid. Seetõttu leian, et meil pole õiguslikku kohustust tema tulevasi hooldekodu kulusid kanda. Mis õigused meil lastena on? Mida peaksime tegema?

PKS annab võimaluse kohtul ülalpidamiskohuslast oma kohustusest vabastada või ülalpidamiskohustuse suurust vähendada, kui kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda, eelkõige kui õigustatud isik on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohustuslase vastu. Kohustuse rikkumise tõendamiskohustus lasub seejuures ülalpidamiskohuslasel kes sellele tugineb.

Kui peame hakkama maksma ema hooldekodu tasu, siis kas selle tasumise kohustus on ainult meil, tema lastel, või laineb see kohustus ka meie lastele?

Kohustus hooldekodu eest tasuda tuleneb perekonnaseaduse sättest, mille kohaselt saab ülalpidamist nõuda esimese astme alanejalt sugulaselt (lapselt). Teise astme alanejal sugulasel (lapselapsel) kehtiva seaduse kohaselt ülalpidamiskohustust ei ole.

Alaealise lapse vanemad on lahutatud. Laps elab emaga välismaal ja käib seal koolis, isa elab Eestis. Kas isal on õigus saada igakuist Eesti lapsetoetust? Toetus kasutatakse lisaks kokkulepitud elatisele lapse ülalpidamiseks.

Inimene saab kõigis EL-i riikides vabalt elu- ja töökohta valida. Õigus saada oma elu- või töökohariigis hüvitisi, sealhulgas peretoetusi, on tagatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrustega. Nende määruste järgi kehtib põhimõte, et perehüvitiste maksmise eest vastutab riik, kus inimene (või tema pereliige) töötab või elab. Perehüvitiste saamiseks ei ole oluline, mis riigi kodakondsus inimesel on. Määrustes ei sätestata, mis hüvitisi peab üks või teine riik inimesele maksma, ega kehtestata ka toetuse suurust. Riigid peavad koos tagama, et ühest liikmesriigist teise liikuv inimene ei satuks halvemasse olukorda võrreldes inimesega, kes on kogu elu elanud ja töötanud ainult ühes liikmesriigis. Et välja selgitada, milline riik peab perele hüvitisi maksma, võetakse EL-is appi prioriteetsuse määramise eeskirjad, millega on võimalik tutvuda Sotsiaalkindlustusameti veebilehel . Kehtib põhimõte, et mitmest riigist korraga täismääras samaliigilist toetust ei saa. Seega, kui laps saab lapsetoetust välisriigis, Eestis talle lapsetoetust ei maksta.

Tere Kas te saate mulle sel küsimusel aidata. Notar kirjutas et ainult kohus võiks seda asja lahendada. Mul oleks vaja oma isa põlvnemise tuvastamise teha ja siis rahvastikuregistri kanda. Millised dokumendid minu poolt vaja ? Siin on kiri notari poolt: Eesti rahvastikuregistris on Teie isikuandmete all näha ainult Teie ema andmed, isa kohta kanne puudub. Rahvastikuregistri seaduse § 6 lg 1 ja 2 kohaselt rahvastikuregistrisse kantud andmete õigsust eeldatakse. Avaliku ülesande täitmisel lähtutakse rahvastikuregistrisse kantud põhiandmetest. Edastasin Teie sünnitunnistuse Pärnu perekonnaseisuosakonnale ja palusin kanda Teie isa andmed rahvastikuregistrisse, sest notariaadimäärustiku § 48 lg 3 kohaselt juhul kui notarile esitatakse dokument isiku sünniaja või sünnikoha kohta, mille kohta peaks rahvastikuregistrisse olema tehtud kanne, kuid sellist kannet ei ole tehtud, on notar kohustatud saatma selle dokumendi oma asukohajärgsele maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele andmehõivekande tegemiseks Pärnu Perekonnaseisuosakonnal ei olnud võimalik Teie isa andmeid rahvastikuregistrisse kanda, sest Teie sünni ajal ei olnud Teie vanemad abielus. Teie vanemate abielu sõlmiti 26.11.1986.a., Teie sündisite 23.09.1986.a. Perekonnaseisutoimingute seaduse § 23 kohaselt lapse sünni registreerimiseks esitab lapse seaduslik esindaja ühe kuu jooksul lapse sündimise päevast arvates perekonnaseisuasutusele isiklikult sellekohase avalduse. Perekonnaseisutoimingute seaduse § 25 lg 2 kohaselt lapse isa andmed kantakse rahvastikuregistrisse dokumendi alusel, mis tõendab tema abielu lapse emaga, või käesoleva seaduse §-s 26 nimetatud isaduse omaksvõtu avalduse ja selle juurde kuuluva ema nõusoleku või põlvnemise tuvastamise kohtulahendi alusel. Oma põlvnemise tuvastamiseks isa on Teil võimalik esitada kohtule tuvastushagi. Tsiviilkohtumenetluse seadustik § 103. Põlvnemisasja kohtualluvus (1) Põlvnemisasi on tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on põlvnemise tuvastamine või sünniaktis või rahvastikuregistris vanema kande vaidlustamine. Tsiviilkohtumenetluse seadustik 115. Põlvnemise tuvastamine ja vanema kande vaidlustamine pärast isiku surma Kui isik taotleb, et tuvastataks põlvnemine isikust, kes on surnud, esitatakse avaldus kohtule selle isiku, kellest põlvnemise tuvastamist taotletakse , viimase elukoha järgi. Ootan teie vastuse

Seadus võimaldab põlvnemise tuvastamise nõudmist ka surnud isikust. Selleks tuleb kohtule esitada vastav avaldus, milles on märgitud asjaolud, mille alusel võib vanemaks pidada isikut, kellest põlvnemist tuvastatakse. PKS § 95 isaduse tuvastamise hagi võib esitada ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Kui isik, kelle vastu oleks tulnud hagi esitada, on surnud, siis otsustab kohus hagita menetluses isaduse vaidlustamise või tuvastamise selle isiku avalduse põhjal, kes on eelmise lause kohaselt õigustatud hagi esitama.Surnud isikust põlvnemise tuvastamisel kostja puudub.
Kui Teil puuduvad vajalikud teadmised kohtusse pöördumiseks, soovitan kasutada dokumendi koostamisel juristi abi.

Tere Minul suur mure,Meie alevikus on tekkinud ühel inimesel kombeks meie pere ähvardada ja luurata.Temaga läbi rääkimine on võimatu. Soovin esitada politseisse avalduse aga pean seda targalt ja õieti tegema.Soovin juristi abi

Teise isikuga korduva või järjepideva kontakti otsimise, tema jälgimise või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise eest, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine, karistatakse Karistusseadustiku kohaselt  rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Pöörduda tuleks siis, kui keegi sekkub  ellu nii intensiivselt, et see on muutnud häirivaks. Teinekord piisab ainult politsei sekkumisest, et see tegevus lõppeks. Kriminaalmenetluse läbiviimise seisukohast tuleks anda soovitus kõik ahistaja sõnumid, e-kirjad ja muu selline talletada, et oleks võimalik seda tõendina kasutada. Mõistetavalt võib tekkida soov kõik ebameeldiv ära kustutada, aga politseile ja prokuratuurile on salvestatud kirjad suureks abiks. Kolmandaks soovitaksin võimaluse korral ahistja ära blokeerida, tema sõnumeid ja e-kirju ignoreerida, vältida tema kõnede vastu võtmist ja temaga diskussiooni laskumist.

Taotlesin Kaitseressursside Ametilt ajapikendust ajateenistuse läbimiseks. Vanaema on sügava nägemis- ning liikumispuudega ja olen määratud tema ametlikuks hooldajaks, seega olen kohustatud teda igapäevaste toimingutega abistama. Vanaema poeg on surnud ja minu vennal on 2 alaealist ülalpeetavat last. Seega olen mina ja mu vend vanaema ainsad sugulased. Kaitseressursside Amet jättis ajapikenduse taotluse rahuldamata. Kuidas mul on võimalik ajateenistusse minna, kui mu vanaemal on vaja igapäevast abi ja vend ei saa aidata, sest tal juba on 2 alaealist last?

Soovitan Teil pöörduda vanaema elukohajärgsesse kohalikku omavalitsusse. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on hinnata isikute abivajadus ja korraldada vajaliku abi andmiseks kohase sotsiaalteenuse saadavus. Sõltuvalt abivajaduse ulatusest võib see olla koduhooldus või teatud juhtudel ka üldhooldusteenusele suunamine.

Kas vanema ülalpidamiskohustus kehtib ka siis, kui vanemate lahutuse korral (laps oli sel hetkel 8.aastane) jäi teise vanema kasvatada?

Vaid lapse ühe vanema kasvatada jäämine ei vabasta täiskasvanuks saanud last abivajava teise vanema ülslpidamiskohustusest. Kohus võib täisealise lapse ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda, eelkõige kui:

  1) ülalpidamist saama õigustatud isiku abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel;

  2) õigustatud isik on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohustuslase vastu;

  3) õigustatud isik on süüdi tahtlikus kuriteos ülalpidamist andma kohustatud isiku või tema lähikondse suhtes.

Selliseid asjaolusid tuleb lapsel endal esile tuua ja ka tõendada.

Tere? Kas asutuse vastu peaks esitama kaebe/kahjunõude, kui üks spetsialist on teinud konfidentsiaalsest tervishoiu teenusest väga detailse ülevaate ja edastanud selle teisele töötajale? Sealt edasi on info edastatud kolmandale osapoolele (avalik-õiguslik juriidiline isik) küll isiku enda soovil, kuid detailsust teadmata. Probleemiks isiku enda jaoks vajaliku teabe edastamise liigne detailsus mitte asjakohase info poolest, kus lisaks muule mainitakse veel teisigi indiviide.

Isikuandmed on kõik andmed, mis võimaldavad inimest tuvastada. Isikuandmete kasutamisel on kindlad nõuded ja põhimõtted.Üksikasjalikud nõuded ettevõtetele ja asutustele isikuandmete kogumise, säilitamise ja haldamise kohta tulevad isikuandmete kaitse üldmäärusest. Nõudeid isikuandmete töötlemisele kohaldatakse kõikidele organisatsioonidele ja FIE-dele, kellel on kas või üks klient või töötaja. 

Igal inimesel, kelle andmeid töödeldakse, on õigus saada selle kohta teavet ning tutvuda tema kohta käivate isikuandmetega. Samuti on inimesel õigus nõuda oma andmete parandamist ja kustutamist, töötlemise piiramist ning andmete ülekandmist ühest ettevõttest teisele ettevõttele.

Isikuandmete töötlemiseks võivad esineda erinevad õiguslikud alused ja küsimuses esitatud informatsiooni põhjal ei ole võimalik töötlemise õiguspärasusele hinnangut anda. 

Lähemat teavet isikuandmete töötlemise kohta leiate andmekaitse inspektsiooni isikuandmete töötleja üldjuhendist

Lisainfot isikuandmete liigitamise ja töötlemise kohta leiab andmekaitse inspektsiooni veebilehelt ja Euroopa Liidu ametlikult veebilehelt

Tere Mure selline et mul on 3 last, ja laste bioloogiline isa suri 3 nädalat tagasi Üks lastest on veel alaealine 13aastane ja puudega, kuna laste sünnitunnistusel puuduvad isa andmed siis ei ole mu lapsel õigus ka toitja kaotus pensionile Sotsiaalkindlustusametist öeldi et isaduse tuvastamiseks on vaja pöörduda kohtusse Minu küsimus ongi nüüd selline kuidas käib isaduse tuvastamine surnud inimeselt, ja kuhu kohtusse selleks pöörduma peab Aitähh abi eest

Kuna isadus on isiku eluajal jäänud vormistamata ja ei laps ega ta vanemad ei ole sellele tähelepanu pööranud, on isadus vajalik tuvastada kohtu kaudu. PKS § 95 isaduse tuvastamise hagi võib esitada ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Kui isik, kelle vastu oleks tulnud hagi esitada, on surnud, siis otsustab kohus hagita menetluses isaduse vaidlustamise või tuvastamise selle isiku avalduse põhjal, kes on eelmise lause kohaselt õigustatud hagi esitama.

Avaldaja on laps, kes pidanuks esitama hagi isa vastu. Kuna isa on surnud, esitab avaldaja avalduse hagita menetlusse isaduse tuvastamiseks. Avalduse peaksid esitama ka täiskasvanud lapsed, seda eeskätt juhul, kui nad soovivad isa pärijad olla.

Kui Teil puuduvad vajalikud teadmised kohtusse pöördumiseks, soovitan kasutada dokumendi koostamisel juristi abi.

Kas täiskasvanud lapsel on kohustus oma vanema ülalpidamiseks kui vanem ei ole tema kasvatamises osalenud ja ei ole last (alaealisena) rahaliselt toetanud? Kuid vanem on täisealiseks saanud lapsele kinkinud kinnisvara?

Ühelt poolt, tulenevalt perekonnaseadusest, on võimalik ülalpidamiskohustusest vabaneda või seda vähendada, kui vanem on jätnud oma kohustuse lapse ees täitmata ja laps suudab seda tõendada. Teiselt poolt on on sõlmitud kinkeleping, millega vanem on teisele isikule (oma täisealisele lapsele) andnud tasuta oma vara. Kui vanem vajab seejärel abi toimetulekul, võib olla tegemist olukorraga, kus vara kinkimisega on ta asetanud end olukorda, kus ta pole enam võimeline ise enda eest hoolitsema. Võlaõigusseadus lubab sellisel juhul kinkelepingust taganeda, välja arvatud juhul kui kingisaaja annab ise kinkijale ülalpidamiseks vajaliku raha.