Tere võtsin 5 aastat tagasi raseda naise kelle laps sai omaks võetud peale lapse sündi. Nüüd oleme aasta aega lahus olnud ja ei suhtle nii ema kui ka lapsega kuna lahku minnes andsin emale otsustuse kas tahab et suhtleksin lapsega või mitte otseselt ei keelanud aga ka ei rääkinud midagi lapsest. Jõudsin otsusele et juusiis ei taha et osaleksin lapse elus. Hiljuti tekkis plaan et ema uus abikaasa lapsendab lapse aga ma ei tea täpselt mis neil juhtus seal peres ja nüüd läbi kohtu esitati taotlus et nii minult kui ka emalt võetakse hooldusõigused ära. Ma siiski sooviks tõestada et laps pole bioloogiliselt minu oma et ei oleks seost minaga kui laps peaks minema uute perre, et riigi silmes oleks lapsel õiged andmed nii ema ja ka isa koha pealt. Kuidas või mis võimalused mul oleks. Nii palju kui leidsin siis on vist võimalik esitada erakorraline taotlus sotsiaalministeeriumile selles probleemis. Kuna puuduvad kogemused ja oskused siis pigem enne uuriks ja otsiks natukene rohkem abi selles olukorras.

Hooldusõiguse äravõtmise menetlus ja isaduse vaidlustamine on kaks eri asja. Kui olete lapse isaduse pärast sündi omaks võtnud, olete praegu õiguslikult lapse isa, isegi kui te ei ole bioloogiline isa. Kui teadsite juba isaduse omaksvõtul, et te ei ole bioloogiline isa, on teie enda kohtusse pöördumise üheaastane tähtaeg suure tõenäosusega möödunud. Siiski võib omaksvõtu teel tekkinud isaduse vaidlustada valdkonna eest vastutav minister, kui on põhjendatud kahtlus, et laps ei põlvne teist, ja see on lapse kaalukaid huve arvestades põhjendatud. Kõige olulisem on reageerida viivitamata teile saadetud kohtudokumentidele ning järgida seal olevat vastamise tähtaega. Ärge jätke menetlust tähelepanuta, isegi kui te ei soovi lapsega edaspidi suhelda.

Kui olete kantud rahvastikuregistrisse isana isaduse omaksvõtu alusel, ei muuda pelgalt lahkuminek, suhtlemise puudumine ega DNA-kahtlus seda kannet automaatselt. Isaduse muutmiseks on üldjuhul vaja kohtulahendit isaduse vaidlustamise asjas. Mehel, kes isaduse omaks võttis, on õigus isadust kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul päevast, mil talle said teatavaks asjaolud, mis annavad isaduse kahtluse aluse. Kui teadsite lapse sünni või isaduse omaksvõtu ajal, et te ei ole bioloogiline isa, võib kohus pidada seda tähtaega ammu möödunuks. See tähtaeg on nõuet lõpetav, mitte tavapärane aegumistähtaeg. Teie mainitud pöördumine ei ole tavapärane „erakorraline taotlus Sotsiaalministeeriumile”. Seadus lubab valdkonna eest vastutaval ministril isaduse vaidlustada omal algatusel lapse kaalukaid huve silmas pidades. Selleks võib esitada põhjendatud pöördumise, kuid minister ei ole kohustatud menetlust alustama ega ole see automaatne alternatiiv kohtumenetlusele. Lapse ema uue abikaasa võimalik lapsendamine on samuti eraldi menetlus. Lapsendamiseks on üldjuhul vaja vanemate nõusolekut. Kui vanemalt on aga hooldusõigus täielikult ära võetud, ei ole tema nõusolek lapsendamiseks vajalik. Seega võib praegune hooldusõiguse menetlus mõjutada ka hilisemat lapsendamist, kuid see ei lahenda iseenesest küsimust, kas olete lapse bioloogiline isa. Kuna kohtumenetlus on juba alanud, on mõistlik küsida kiiresti juristilt abi just kohtudokumentide, võimalike tähtaegade ja isaduse vaidlustamise võimaluse hindamiseks. Kaasa võtke kohtult saadud avaldus või määrus, isaduse omaksvõtu andmed ning kõik asjaolud selle kohta, millal ja kuidas saite teada võimalikust mittebioloogilisest isadusest.

Tere Ema on 91 aastat vana ja dementsusega. Viibib hooldekodus ja sealt tagasi korterisse elama tulle ei ole tervislikel põhjustel võimalik. Korter on minu omand aga emal on õigus seal elada kuni elupäevade lõpuni. Soov ja vajadus on korter müüa, et saadud rahast tagada emale parem hooldekodu koht, kui võimaldab pension. Korteri ostaks vennapoeg (ja tema ema), aga pangad ei kipu talle laenu andma, kuna emal on korteris elamisõigus. Kuna ema on dementne, siis on ilmselt notari poole pöördumine üsna mõttetu. Millised on minu võimalused korter vennapojale müüa?

Kirjelduse põhjal ei ole korteri müümine iseenesest võimatu, kuid enne müüki tuleb lahendada ema kasuks seatud isikliku kasutusõiguse küsimus. Kui ema on 91-aastane ja dementsuse tõttu ei suuda enam oma tegudest aru saada ega neid juhtida, siis on väga tõenäoline, et ta ei saa enam iseseisvalt teha notariaalset avaldust isikliku kasutusõiguse lõpetamiseks. Seega ei ole lahenduseks see, et proovida ema lihtsalt notarisse viia ja lasta tal kasutusõigusest loobuda. Kui ema dementsuse tõttu ei ole enam võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima, tuleb kasutada eestkoste mehhanismi. Kui eestkostet veel ei ole seatud, tuleb pöörduda kohtusse eestkoste seadmiseks. Selleks tuleb kohtule esitada avaldus. Avalduse esitamisel peab tasuma riigilõivu 10 eurot. Kohtule avaldust esitades on oluline kirjeldada eestkostet vajava isiku olukorda ja põhjendada eestkoste seadmise vajadust. Perekonnaseaduse § 203 lg 1 kohaselt määrab kohus täisealisele eestkostja, kui ta ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Eestkostja on oma ülesannete piires eestkostetava seaduslik esindaja (PKS § 207 lg 1) ning tema ülesanne on kaitsta eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ja huve (PKS § 206 lg 1). Perekonnaseaduse § 187 lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel ilma kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. Samuti hõlmab nimetatud säte eestkostetavale kuuluva kinnisasjaõiguse lõppemisega seotud käsutusi. See tähendab, et lisaks eestkoste määramisele on vajalik taotleda kohtult ka nõusolek ema kasuks seatud isikliku kasutusõiguse lõpetamiseks ja kustutamiseks. Avalduse esitamisel peab tasuma riigilõivu. Kohtu ülesanne on siin hinnata, kas kasutusõiguse lõpetamine on ema huvides. Teie kirjeldatud olukorras on oluline põhjendus see, et: 1) ema ei ela enam korteris; 2) tervislikel põhjustel ei ole tema korterisse tagasikolimine võimalik; 3) ema viibib hooldekodus; 4) korteris elamise õigus ei täida enam tegelikku eesmärki; 5) korteri müümise eesmärk on saada raha ema hoolduse ja elukvaliteedi tagamiseks; 6) müügist saadavat raha kavatsetakse kasutada ema huvides, eelkõige parema hooldekodu koha või hoolduse finantseerimiseks. Need asjaolud tuleks kohtule võimalikult konkreetselt ära tõendada. Kui te olete saanud kohtult jõustunud eestkoste määramise määruse ning jõustunud kohtu nõusoleku ema kasuks seatud isikliku kasutusõiguse lõpetamiseks ja kustutamiseks, siis saate nimetatud dokumendid esitada notarile ning leppida kokku aja korteri müügiks koos isikliku kasutusõiguse lõpetamise ja kustutamisega. Kohtulahendid ise automaatselt ei lõpeta ega kustuta teie ema kasuks seatud kasutusõigust, õiguse kustutamiseks koostab teie soovil teile notar ning esitab selle avalduse kinnistusregistrile koos korteri müügilepinguga, kui te kasutusõiguse lõpetamise soovite teha samas dokumendis koos korteri müügiga. Juhul kui soovite kasutusõiguse lõpetada varem, enne müügilepingu sõlmimist, siis esmalt sõlmite notaris dokumendi isiklikus kasutusõiguse lõpetamiseks ja kustutamiseks, siis notar esitab dokumendid kinnistusregistrile ning kui teie poolt on tasutud riigilõiv kasutusõiguse kustutamiselt, siis tehakse isikliku kasutusõiguse kustutamise kanne kinnistusregistrisse ning teie saate selle kohta oma e-postile kinnistusregistri väljavõtte Tartu Maakohtult. Täisealisele eestkoste seadmise kohta saate täiendavalt lugeda siit.

Kas alaealise lapse ema võib teha lapse eestkoste enda parimale sõbrale juhul kui isiku vanemad(lapse vanavanemad) on elus ja täie tervise juures? Kui võib, kas lapse vanavanemad saavad seda vaidlustada ja pöörduda kohtusse?

Kirjeldatud olukorras ei saa lapse ema ühepoolse otsusega määrata oma alaealisele lapsele eestkostjaks oma sõpra. Eestkoste seadmise otsustab kohus ning eestkostjaks määramise küsimuses võib ema küll väljendada oma eelistust, kuid see ei ole kohtule siduv. Perekonnaseaduse (PKS) § 173 lg 1 kohaselt otsustab eestkoste seadmise kohus omal algatusel või valla- või linnavalitsuse või huvitatud isiku avalduse alusel.

Oluline on esmalt kindlaks teha, kas eestkoste seadmiseks üldse on seaduslik alus. PKS § 171 lg 1 kohaselt määratakse lapsele eestkostja juhul, kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha. Seega juhul, kui emal või isal on lapse suhtes endiselt esindusõigus, ei saa ema lihtsalt oma sõbrale lapse hooldamise ja esindamise õigusi üle anda. Eestkostjale kuuluvad PKS § 172 kohaselt nii lapse isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus.

Kui eestkoste seadmise eeldused on olemas, ei anna asjaolu, et lapse vanavanemad on elus, terved ja valmis last kasvatama, neile automaatselt õigust saada eestkostjaks. Samuti ei välista see võimalust määrata eestkostjaks ema sõber. Kohus peab valima lapse huvidest lähtudes sobiva eestkostja. PKS § 174 lg 1 kohaselt võib eestkostjaks olla täisealine täieliku teovõimega füüsiline isik ning § 174 lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul.

Eestkostja valikul tuleb PKS § 174 lg 3 kohaselt arvestada muu hulgas isiku isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustusi täita, vanemate eeldatavat tahet, tema suhteid lapsega, lapse üleskasvatamise järjepidevust ning lapse rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu. Seega võib kohus arvestada ema soovi määrata eestkostjaks tema sõber, kuid hindab samal ajal ka vanavanemate sobivust ja nende suhteid lapsega. Ainuüksi sugulussuhe ei tähenda, et vanavanem tuleks sõbra asemel eestkostjaks määrata.

Vanavanemad saavad oma õigusi menetluses kaitsta. PKS § 173 lg 1 võimaldab eestkoste seadmise avalduse esitada huvitatud isikul ning TsMS § 557 lg 4 kohaselt võib alaealisele eestkostja määramise määruse, eestkostja määramise avalduse rahuldamata jätmise ja uue eestkostja määramise määruse peale esitada määruskaebuse muu hulgas alaealise otseliinis sugulane. Seega kuuluvad lapse vanavanemad otseliini sugulastena nende isikute hulka, kellel on seaduses ette nähtud õigus selline määrus vaidlustada.

Vanavanemad võivad seega pöörduda kohtusse ja teatada, et nad soovivad olla lapse eestkostjad, esitada selle kohta põhjendused ning vaidlustada nende hinnangul lapse huve kahjustava eestkostja määramise lahendi. Kohtu ülesanne on seejuures hinnata kõiki asjaolusid ja lähtuda lapse huvidest, mitte pelgalt ema või vanavanemate soovist.

Lisaks sätestab PKS § 171 lg 2, et lapse sugulastel, sealhulgas vanavanematel, on eestkostet vajavast lapsest andmete olemasolul kohustus teatada sellest lapse hariliku viibimiskoha järgsele valla- või linnavalitsusele ja kohtule. See säte on eelkõige oluline juhul, kui laps tegelikult vajab eestkostet või tema heaolu on ohus.

Seega on vastus kokkuvõttes järgmine: ema ei saa ise oma sõpra lapse eestkostjaks määrata. Kui eestkoste seadmiseks on üldse alus, määrab eestkostja kohus. Ema võib väljendada soovi, et eestkostjaks määrataks tema sõber, kuid kohus peab hindama tema sobivust koos teiste võimalike eestkostjakandidaatidega. Vanavanematel ei ole automaatset eelisõigust üksnes seetõttu, et nad on lapse vanavanemad, kuid nad saavad esitada avalduse enda määramiseks eestkostjaks ning TsMS § 557 lg 4 alusel vaidlustada seaduses nimetatud eestkostealase kohtumääruse määruskaebusega.

Tere. Selline küsimus, et kas ma olen kohustatud oma isa eest hoolitsema siiskui ta ei ole minust teinud välja alates sellest ajast kui olin 7 aastane. Olen hetkel 48. Pole ta maksnud elatisraha ega tundnud minu vastu huvi. Mina tahaks isiklikult sellest kohustusest loobuda. Mida pean tegema. Aitähh

Te ei pea praegu tulevase võimaliku nõude pärast midagi ette võtma.

Täisealiste esimese ja teise astme ülenejate ning alanejate sugulaste vahel võib olla ülalpidamiskohustus (PKS § 96), kuid isal tekib nõudeõigus ainult siis, kui ta on abivajav ega suuda ennast ise ülal pidada (PKS § 97 p 3).

Teie kirjeldatud asjaoludel võib kohus teid ülalpidamiskohustusest vabastada, seda ajaliselt piirata või summat vähendada, kui isalt ülalpidamise nõudmine oleks äärmiselt ebaõiglane, eelkõige seetõttu, et isa on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust teie vastu (PKS § 103 lg 1 p 2).

Ülalpidamiskohustus ei tähenda, et peaksite isa enda juurde võtma või teda isiklikult hooldama. Üldjuhul antakse ülalpidamist raha perioodilise maksmisega (PKS § 100 lg 1) ning alati hinnatakse nii isa abivajadust kui ka teie majanduslikku võimekust.

Te ei pea andma isale ülalpidamist ulatuses, mis kahjustaks teie enda tavapärast ülalpidamist, arvestades teie varalist olukorda ja muid kohustusi (PKS § 102 lg 1).

Kui isa ei ole alates teie seitsmendast eluaastast teid kasvatanud, teie vastu huvi tundnud ega elatist maksnud, on see oluline asjaolu PKS § 103 lg 1 p 2 kohaldamisel. Kohus hindab muu hulgas seda, kas isa jättis lapse ülalpidamiskohustuse täielikult, ebapiisavalt või ebaregulaarselt täitmata.

Enne võimaliku nõude tekkimist ei ole üldjuhul võimalik ülalpidamiskohustusest lõplikult loobuda. Kui isa või tema esindaja esitab nõude, tuleb sellele vastata ja tugineda PKS § 102 lg-le 1 ning PKS § 103 lg 1 p-le 2. Võimaluse korral säilitage tõendid, näiteks elatise kohtuotsus, täitemenetluse andmed, pangaväljavõtted, kirjavahetus või muud andmed, mis näitavad, et isa oma ülalpidamiskohustust ei täitnud.

Kohus hindab iga juhtumit eraldi, arvestades isa abivajadust, sissetulekuid ja vara ning teie sissetulekut, vara ja muid kohustusi. Kui isal on teisi samas astmes ülalpidamiskohustuslasi, näiteks teisi lapsi, jaotub kohustus üldjuhul nende majanduslike võimaluste järgi (PKS § 105 lg 3). Isa võib nõuda ülalpidamist ja täitmata kohustuse tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist (PKS § 108). Ametlikule nõudele või kohtudokumendile tuleb vastata dokumendis märgitud tähtajaks.

Tere! Soovin nõu seoses lapse isalt elatise saamisega. Lapse isa maksab hetkel lapse ülalpidamiseks 320 eurot kuus. Samas ei laeku summa kindlal kuupäeval ega ühe maksena, vaid sageli mitmes osas ja erinevatel aegadel. Seetõttu on mul keeruline igakuiste lapse kuludega arvestada. Soovin saada nõu, kuidas oleks võimalik elatis ametlikult kindlaks määrata, sealhulgas kindel igakuine summa ja maksetähtaeg. Samuti soovin teada, kas praegust 320 euro suurust summat oleks võimalik last puudutavate tegelike kulude ja mõlema vanema majandusliku olukorra põhjal üle vaadata. Palun andke teada, millised oleksid minu võimalused ja milliseid samme peaksin selleks astuma. Samuti sooviksin teada, kas mul on võimalik saada tasuta õigusabi või nõustamist antud olukorras.

Elatise maksmise korda saab lapse isaga kirjalikult kokku leppida, määrates kindla igakuise summa, maksetähtaja ja tasumise viisi. Perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg-te 1, 3 ja 4 kohaselt antakse elatist üldjuhul perioodiliste rahamaksetena ning vanemad võivad maksmise korda täpsustada; elatis tuleb iga kalendrikuu eest tasuda ette. Seetõttu võib kokkuleppes ette näha näiteks, et elatis tasutakse iga kuu kindlaks kuupäevaks ühe maksena. Kokkuleppe võib vajaduse korral vormistada notariaalselt, et tagada selle täidetavus.

Kui kokkulepet ei saavutata, saab lapse nimel pöörduda kohtusse ja taotleda elatise kindlaksmääramist kindla igakuise summa ning regulaarse maksetähtajaga. Elatise suuruse hindamisel lähtutakse eelkõige lapse põhjendatud vajadustest ja vanemate varalisest seisundist (PKS § 99 lg 1). Selleks on soovitatav koostada ülevaade lapse tegelikest kuludest, näiteks toidu, eluaseme, riiete, transpordi, hariduse, huvitegevuse ja tervisega seotud kuludest, ning võimaluse korral neid dokumentidega tõendada.

320 euro suurust elatist on võimalik üle vaadata, kui lapse vajadused või vanemate majanduslik olukord seda põhjendavad. PKS § 101 sätestab seadusjärgse elatise arvutamise alused ning PKS § 102 lg 3 võimaldab määrata suurema elatise, kui lapse vajadused, vanemate varaline seisund või tegelik kulude jaotus seda õigustavad. Elatise suurust võib mõjutada ka lapse viibimine isa juures keskmiselt 7–15 ööpäeva kuus (PKS § 101 lg 6) või isa teised ülalpeetavad lapsed (PKS § 101 lg 7).

Kui 320 euro suurune elatis on juba määratud varasema kohtulahendi või kohtus kinnitatud kompromissiga, saab asjaolude olulise muutumise korral taotleda elatise suuruse või maksmise korra muutmist. Riigikohus on elatise suuruse muutmise puhul rõhutanud vajadust arvestada muutunud lapse vajadusi ja vanemate majanduslikku olukorda.

Kui isa maksab elatist ebaregulaarselt või kokkulepitust vähem, võib esmalt proovida lahendada olukorra kirjaliku kokkuleppe, perelepituse või kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja kaasamise kaudu. Kui kokkulepet ei saavutata, on võimalik pöörduda kohtusse. Elatise esmaseks hindamiseks võib kasutada elatise kalkulaatorit.

Vajaduse korral on võimalik taotleda riigi õigusabi. Riigi õigusabi võib hõlmata õigusnõustamist, dokumentide koostamist ning esindamist kohtueelses menetluses ja kohtus (Riigi õigusabi seadus § 4 lg 3 p-d 4, 8 ja 9). Abi andmisel arvestatakse muu hulgas taotleja majanduslikku olukorda ja asja väljavaateid.

Tere! Mul on mõni aasta tagasi jõustunud kohtulahendiga määratud iga-aastaselt indekseeritav elatis. Aja jooksul on olukord muutunud ning laps ööbib minu juures regulaarselt vähemalt 7 ööl kuus. Kaalun võimalust esitada elatise vähendamise hagi TsMS § 459 ja PKS § 101 lg 6 alusel. Enne võimaliku hagi esitamist soovin saada õiguslikku selgust järgmistes küsimustes: PKS § 101 lg 6 sätestab lapse viibimise kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7–15 ööpäeva kuus. Kas vähemalt 7 öö keskmise tõendamiseks piisab näiteks 4–5 järjestikuse kuu dokumenteeritud andmetest või peab enne hagi esitamist olema tõendatud terve 12 kuu periood? Kui taotlen elatise vähendamist alates hagi esitamisest, kuidas tuleks reguleerida elatise maksmist kohtumenetluse ajal? Senise summa edasi maksmisel võib hagi rahuldamise korral tekkida raskesti tagastatav enammakse, ajutiselt väiksema summa maksmisel aga hagi rahuldamata jätmise korral võimalik võlg. Kas TsMS § 377 lg 2 alusel saab taotleda kohtupoolset ajutist maksete reguleerimist või tuleb kasutada muud menetluslikku abinõu? Tänan ette vastuste eest!

PKS § 101 lg 6 kohaselt ei ole 12-kuuline vaatlusperiood hagi esitamise formaalne eeldus. Väljend „aasta jooksul keskmiselt” on sisuline hindamiskriteerium ning ka 4–5 järjestikuse kuu dokumenteeritud andmed võivad olla piisavad, kui need koos muu tõenditega näitavad, et lapse viibimine kohustatud vanema juures vähemalt 7 ööd kuus on püsiv ja jätkub ettenähtavas tulevikus. Seda on selgitanud Riigikohus (13.06.2025, kohtuasi nr 2-23-8691/35), p 18).

TsMS § 459 alusel saab taotleda elatise vähendamist, kui pärast varasemat kohtulahendit on elatise aluseks olnud asjaolud oluliselt muutunud (nt lapse regulaarne pikem viibimine kohustatud vanema juures).

Menetluse ajal ei muuda hagi esitamine kehtivat elatist automaatselt. Kuni kohus ei ole teinud ajutist määrust või muutnud varasemat lahendit, tuleb üldjuhul tasuda senist elatist; ühepoolne vähendamine võib kaasa tuua elatisvõla, viivise ja täitemenetluse riski.

TsMS § 377 lg 2 alusel võib koos hagiga taotleda hagi tagamise korras elatise maksmise ajutist reguleerimist. Taotluses tuleb põhjendada soovitud ajutine maksekord, selle vajalikkus lapse huvides ning miks senise korra jätkumine põhjustaks olulise kahju või muu kaaluka probleemi. Kohus hindab hagi esialgset põhjendatust, lapse huve ja mõlema poole olukorda ning võib enne otsustamist teise vanema ära kuulata.

Kui soovitakse, et vähendatud elatis kehtiks alates hagi esitamise kuupäevast, tuleb seda haginõudes sõnaselgelt taotleda. Ajutine määrus TsMS § 377 lg 2 alusel ei otsusta lõplikult elatise suurust ega taga hagi rahuldamist.

Tere. Lapse isa lapse elus ei osale ning elatist ei maksa, elab välismaal. Tahtsin läbi e-toimiku panna peale talle igakuise elatise maksmise lapsele (miinimum) + nõuda tagasiulatuvalt 1 aasta elatist. Paraku ei saa ma aru kas seal polegi selline asi võimalik? Seal on ainult kas maksekäsu kiirmenetlus või teine variant nõuda tagant järgi aasta. Kas peaksin tegema mõlemad avaldused või saab seda kuidagi koos teha ühe avaldusena seal (just e-toimikus)? Aitäh.

Jah, saab nõuda korraga nii edaspidist igakuist elatist kui ka kuni ühe aasta ulatuses tagasiulatuvat elatist, kuid neid kahte nõuet ei saa esitada koos maksekäsu kiirmenetluses.

Maksekäsu kiirmenetluses saab nõuda lapse isalt edaspidi makstavat elatist, kuid seadus välistab selles menetluses tagasiulatuva elatise nõudmise (TsMS § 491 lg 1). Tagasiulatuvalt saab elatist nõuda hagimenetluses (TsMS § 491 lg 1; PKS § 108). PKS § 108 järgi võib ülalpidamist nõuda tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi esitamist. 

Seega, kui soov on saada nii viimase aasta elatis kätte kui ka panna isale edaspidiseks igakuine elatise maksmise kohustus, ei ole vaja teha kahte eraldi avaldust. Tuleks esitada üks hagiavaldus hagimenetluses, milles palute:

1. mõista lapse isalt välja tagasiulatuv elatis kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist; ja

2. mõista isalt välja elatis edaspidiseks iga kuu seaduses ette nähtud ulatuses (PKS § 101).

E-toimikus võibki see tekitada segadust, sest maksekäsu kiirmenetlus on eraldi ja lihtsustatud menetlus, milles tagasiulatuvat elatist küsida ei saa. Kui valida hagimenetlus, saab mõlemad nõuded esitada ühes hagis. TsMS § 491 lg 1 ütleb selle kohta üsna üheselt, et maksekäsu kiirmenetluses tagasiulatuvat elatist nõuda ei saa, kuid see on võimalik hagimenetluses. 

See, et lapse isa elab välismaal, ei tähenda iseenesest, et peaks esitama kaks avaldust või et peaks nõude esitama välisriigi kohtule. Kui laps elab Eestis ja tema harilik viibimiskoht on Eestis, on teatud juhtudel võimalik elatisnõue esitada Eesti kohtule ka välismaal elava vanema vastu. Täpne kohtualluvus sõltub siiski sellest, millises riigis isa elab.

Seega kirjeldatud olukorras oleks kõige õigem lahendus: üks hagiavaldus hagimenetluses, milles on koos nii ühe aasta tagasiulatuv elatis kui ka edaspidine igakuine elatis. Maksekäsu kiirmenetlust selleks valida ei tasu, sest seal ei ole võimalik tagasiulatuvat osa juurde lisada. 

Olen täisealise inimese eestkostja ning mulle on kohtu poolt määratud eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks. Eestkostetava ID-kaart aegus mitu kuud tagasi ning uue dokumendi taotlemine jäi tema haiglasse sattumise tõttu pooleli. Nüüd paigutatakse ta hooldekodusse. Kas hooldekodusse paigutamise ja lepingu sõlmimise ning edasise asjaajamise jaoks piisab eestkostja kehtivast ID-kaardist ja eestkoste kohtumäärusest või peab eestkostetaval olema samuti kehtiv isikut tõendav dokument? Hooldekodusse asumisel on kavas ka eestkostetava ID-kaardi taotlemise protsess lõpuni viia. Aga soovin teada, kas seni on võimalik hooldekodusse paigutamine ja vajalik asjaajamine korraldada eestkostjana minu kehtiva ID-kaardi ning eestkoste kohtumääruse alusel?

Eestkostja saab hooldekodusse paigutamise ja lepingu sõlmimise korraldada oma kehtiva ID-kaardi ja eestkoste kohtumääruse alusel. Perekonnaseaduse § 207 lõike 1 kohaselt on eestkostja oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja, mis tähendab, et eestkostjal on õigus esindada eestkostetavat tema huvides ja vajaduste täitmiseks, sealhulgas hooldekoduga lepingu sõlmimisel.

Siiski on oluline arvestada, et kuigi eestkostja saab esindada eestkostetavat, peab eestkostetaval olema kehtiv isikut tõendav dokument, kuna see on vajalik tema isiku tuvastamiseks ja edasiste toimingute tegemiseks. Seetõttu on oluline alustada võimalikult kiiresti eestkostetava ID-kaardi taotlemise protsessi. Politsei- ja Piirivalveameti juhiste kohaselt saab eestkostja esitada ID-kaardi taotluse eestkostetava eest. Kui eestkoste andmed ei ole kantud rahvastikuregistrisse, tuleb teenindusse kaasa võtta eestkostet tõendav dokument.

Kokkuvõtvalt piisab hooldekodusse paigutamiseks ja lepingu sõlmimiseks jaoks eestkostja kehtivast ID-kaardist ja eestkoste kohtumäärusest. Siiski on soovitatav alustada viivitamatult eestkostetava ID-kaardi taotlemise protsessiga, et tagada tema isikut tõendava dokumendi olemasolu edasisteks toiminguteks.

28.04 tegin kohtule elatise avalduse, kus soovin lapse isalt elatist 450 eurot. Lisasin enda kulud tõestuseks ning isa pidi ka lisama oma pangaväljavõtted. Täna sain kohtult vastuse, et menetlus veel käib ja hetkel on veel järjekorras, aga suure tõenäosusega ootab meid tulevikus ees kohtuistung, et teavitavad meid. Või siis jõuame lapse isaga kompromissini. Kuna kõik on võtnud nii kaua aega, siis olen nõus minema edasi kompromissiga ja nõus elatisega Eesti Vabariigist lähtuva miinimumiga 318 eurot. Laps on veel väike ja ööbib ema juures koguaeg, isaga ainult 2 korda nädalas mõned tunnid. Kui soovin kompromissiga edasi minna, siis kellele ma sellest teada andma peaks, kas kirjutama kohtule, et olen nõus kompromissiga või kirjutama otse lapse isale kompromissist? Märgin ära, et lapse isaga on suhtlus olematu ja läbisaamine ei ole hea.

Pöördumises esineb viide 318 eurole kui Eesti Vabariigist lähtuva elatise miinimumile. Selline käsitlus põhineb tõenäoliselt varasemal õiguslikul regulatsioonil, kuid see ei ole enam kehtiva õiguse kohaselt õige. Alates 1. jaanuarist 2022 ei ole alaealise lapse miinimumelatis enam seotud poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammääraga. Kehtiva perekonnaseaduse § 101 kohaselt arvutatakse elatise minimaalne suurus seaduses sätestatud valemi alusel. 

Seega soovitan Teil 318 eurot käsitleda mitte „seadusest tuleneva miinimumelatisena“, vaid Teie enda kompromissettepanekuna.

Kuna olete elatise nõudega juba kohtusse pöördunud ja menetlus on pooleli, ei ole Teil vaja kompromissi ettepanekuga pöörduda üksnes lapse isa poole. Teie olukorras on mõistlik esitada kohtule e-toimiku kaudu kirjalik avaldus, milles annate teada, et olete valmis asja kompromissiga lõpetama ja teete ettepaneku elatise suuruseks 318 eurot kuus.

Näiteks:

„Teatan kohtule, et olen valmis lahendama käesoleva elatiseasja kompromissi teel. Teen ettepaneku lahendada elatise nõue kompromissiga summas 318 eurot kuus. Tegemist on minu kompromissettepanekuga ning käesolevaga ei loobu ma oma esialgsest elatisnõudest enne, kui kompromissi tingimused on teise menetlusosalisega kokku lepitud ja nõuetekohaselt vormistatud. Palun edastada minu kompromissettepanek teisele menetlusosalisele ning anda teada edasisest menetluskorrast.“

Seega vastus Teie küsimusele „kellele kirjutada?“ on: kirjutada kohtule. Kohus saab Teie seisukoha edastada lapse isale ning menetluses saab seejärel selgeks, kas ka teine menetlusosaline on kompromissiga nõus.

Kui lapse isa on 318 euro suuruse elatisega nõus, tuleks kokkulepe vormistada kohtumenetluses. Enne kompromissi lõplikku sõlmimist tuleb kindlasti kokku leppida vähemalt elatise suurus, maksmise alguskuupäev, maksetähtaeg ning see, kuidas lahendatakse periood alates Teie kohtusse pöördumisest kuni kompromissi jõustumiseni. Samuti tuleks kokku leppida menetluskulude küsimus.

Teie kirjeldatud asjaolu, et laps viibib põhiliselt Teie juures ning isaga üksnes kaks korda nädalas mõne tunni kaupa, on elatise suuruse hindamisel asjakohane. Samas ei tähenda üksnes selline suhtluskord automaatselt, et elatise suurus tuleb kindlaks määrata konkreetses summas. Elatise suuruse hindamisel arvestatakse seaduses sätestatud alustega ning mõlema vanema olukorraga.

Kokkuvõttes saab 318 eurot Teie puhul olla kompromissettepanek, mitte viide kehtivale seadusjärgsele „miinimumelatisele“. Soovitav on kompromissivalmidusest teatada kohtule ning mitte võtta esialgset 450-eurost nõuet enne kompromissi lõplikku kokkuleppimist tagasi.

Tere! Palun abi laste isalt elatise taotlemisel. Viimase viie kuu jooksul olen saanud laste isalt nelja lapse ülalpidamiseks kokku ainult 200 eurot. Ülejäänud vajalikku rahalist toetust ta ei ole andnud. Minu pöördumistele vastab ta pidevalt lubadustega ja lükkab maksmist edasi, kuid lubatud raha ei laeku. Seoses sellega palun selgitada, kuidas saan ametlikult elatist taotleda, ning võimalusel aidata mind vajalike dokumentide vormistamisel. 

Perekonnaseaduse (PKS) järgi on vanematel kohustus oma alaealisi lapsi ülal pidada (PKS § 96 lg 1). Kui isa oma ülalpidamiskohustust piisavalt ei täida, on Teil õigus nõuda temalt laste ülalpidamiseks elatist. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ehk elatisena (PKS § 100 lg 1). Alaealise lapse vanem täidab ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises (PKS § 100 lg 2).

Teie kirjeldatud olukorras, kus isa on viimase viie kuu jooksul nelja lapse ülalpidamiseks maksnud kokku ainult 200 eurot, on Teil alust nõuda temalt laste ülalpidamiseks elatist. Elatise suuruse määramisel lähtutakse eelkõige laste vajadustest ja nende tavapärasest elulaadist (PKS § 99 lg 1) ning alaealise lapse elatise arvutamisel tuleb arvestada ka PKS §-s 101 sätestatud aluseid. Nelja lapse puhul tuleb arvestada muu hulgas mitme lapse kohta kehtivaid erisusi (PKS § 101 lg 7).

Elatise esialgse suuruse arvutamiseks saate kasutada Justiits- ja Digiministeeriumi elatiskalkulaatorit. Kalkulaatori tulemus on abivahend ning ei tähenda automaatselt, et kohus mõistab elatise välja täpselt selles summas. Kohus arvestab konkreetsete laste vajadusi, nende elukorraldust, vanemate panust ning muid seaduses sätestatud asjaolusid.

Enne kohtusse pöördumist soovitan saata laste isale kirjaliku ettepaneku elatise maksmise kohta. Kirjas võiks märkida iga lapse kohta soovitud igakuise summa, maksmise tähtaja, pangakonto ning mõistliku tähtaja, mille jooksul isa peab oma seisukoha teatavaks tegema. Säilitage kindlasti kogu kirjavahetus, isa antud lubadused ning pangakonto väljavõtted, millest nähtub, millal ja kui palju on ta laste ülalpidamiseks tegelikult maksnud.

Kui isa on elatise maksmisega nõus, ei ole tingimata vaja kohtusse pöörduda. Vanemad võivad omavahelise kokkuleppega täpsustada, kui palju ja millisel viisil isa laste ülalpidamises osaleb (PKS § 100 lg 3). Kokkuleppe võib sõlmida ka notari juures. Kui elatise kohta sõlmitud notariaalses kokkuleppes annab isa nõusoleku kohesele sundtäitmisele, on kokkulepe täitedokument. See tähendab, et kui isa kokkulepitud elatist ei maksa, saab pöörduda otse kohtutäituri poole ning uut kohtuvaidlust ei ole vaja algatada.

Notari juurde pöördumine eeldab siiski, et mõlemad vanemad on kokkuleppega nõus. Kui isa elatise suuruse või maksmisega ei nõustu, ei saa notar talle elatise maksmise kohustust ühepoolselt määrata ning sellisel juhul tuleb pöörduda kohtusse. Abi saamiseks võib pöörduda ka kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja poole või kasutada riiklikku perelepitust.

Kui kokkulepet ei saavutata, saab laste nimel pöörduda maakohtusse. Elatise nõude saab esitada kas maksekäsu kiirmenetluses või hagimenetluses. Maksekäsu kiirmenetlus on lihtsam menetlus, kuid selles ei saa nõuda elatise maksmist tagasiulatuvalt. Samuti kehtivad sellele muud seadusest tulenevad piirangud.

Kuna Teie kirjeldatud juhul soovite tõenäoliselt nõuda lisaks edaspidisele igakuisele elatisele ka viimase viie kuu jooksul tekkinud võlgnevust, on selle nõude esitamiseks üldjuhul vajalik hagimenetlus. PKS § 108 kohaselt võib ülalpidamist tagasiulatuvalt nõuda kuni ühe aasta eest enne hagi kohtule esitamist. Seega võib Teie kirjeldatud viie kuu eest olla võimalik nõuda ka tasumata elatist, kui selleks on seadusest tulenev alus.

Isa poolt juba tasutud 200 eurot tuleb nõude arvestamisel arvesse võtta. See ei tähenda siiski automaatselt, et kogu 200 eurot tuleb lihtsalt lõppnõudest maha arvata – oluline on kindlaks teha, millal ja millise lapse või perioodi ülalpidamiseks need maksed tehti. Seetõttu on pangakonto väljavõtted ja võimalusel ka maksete selgitused olulised tõendid.

Kohtusse pöördumisel tuleks esitada laste andmed, isa andmed, ülevaade laste tavapärastest ja põhjendatud igakuistest kuludest, andmed selle kohta, kui palju aega lapsed isaga tegelikult veedavad, samuti pangakonto väljavõtted, isa tehtud maksed ja kirjavahetus, millest nähtub, et olete elatist küsinud ning isa on maksmist korduvalt edasi lükanud.

Kui isa ei täida kohtuotsust või täitmisele pööratavat notariaalset kokkulepet, saab pöörduda kohtutäituri poole ja algatada täitemenetluse. Teatud tingimustel on võimalik saada ka riigilt elatisabi.

Kohtumenetlusaegset elatisabi saab taotleda juhul, kui elatisnõue on kohtus menetluses ning kohus on teinud kas makseettepaneku määruse maksekäsu kiirmenetluses või hagi tagamise määruse hagimenetluses. Perehüvitiste seaduse kohaselt on elatisabi suurus kuni 200 eurot lapse kohta kuus (PHS § 49 lg 3) ning seda makstakse kohtumenetluse ajal kuni 150 päeva. Taotlus tuleb esitada 45 päeva jooksul vastava kohtumääruse tegemisest (PHS § 52 lg 1 p 18¹).

Pärast kohtulahendit saab juhul, kui isa elatist ei maksa, algatada täitemenetluse. Teatud tingimustel on võimalik saada ka täitemenetlusaegset elatisabi kuni 200 eurot lapse kohta kuus (PHS § 50 lg 1-4). Seda võimalust saab kasutada ka juhul, kui elatise maksmise kohustus tuleneb täidetavast notariaalsest kokkuleppest (TMS § 2 lg 1 p 18¹). Kui Teil ei ole võimalik juristi või advokaadi abi eest tasuda, on võimalik taotleda riigi õigusabi. Riigi õigusabi taotluse saab kohtule esitada e-toimiku kaudu. Riigi õigusabi korras osutab õigusabi advokaat ning selle saamise võimalus sõltub muu hulgas inimese majanduslikust olukorrast. Rohkem infot riigi õigusabi tingimuste ja taotlemise kohta leiate Eesti Advokatuuri veebilehelt.

Kokkuvõttes soovitan esmalt välja selgitada laste põhjendatud igakuised kulud ja arvutada elatise esialgne suurus elatiskalkulaatori abil. Seejärel saatke isale kirjalik ettepanek elatise maksmiseks. Kui isa on kokkuleppega nõus, võib kokkuleppe vormistada notari juures ning lisada sellesse nõusoleku koheseks sundtäitmiseks. Kui kokkulepet ei sünni, on Teil õigus pöörduda maakohtusse ning nõuda nii edaspidist elatist kui ka seaduses lubatud ulatuses juba tekkinud elatisvõlgnevust.