Soovin saada õigusnõu seoses võimaliku eestkoste määramisega alaealisele lapsele ning sellega seotud toetuste ja lapsetoetuste küsimustes. Minu laps elab vabatahtlikult juba ligi kaks aastat oma vanaema juures. Laps käib minuga regulaarselt suhtlemas ning toetan teda ka rahaliselt. Vanaema on mind korduvalt ähvardanud, et ta taotleb lapse üle eestkostet ning soovib, et lapsetoetused läheksid talle või jagataks pooleks. Soovin enne oma õigused ja kohustused selgeks teha. Kas vanaemal on sellises olukorras võimalik eestkostjaks saada, kuidas see mõjutab vanema õigusi ning kellele kuuluvad lapsetoetused? Samuti kasvatan kodus veel kolme alaealist last ning olen puuduva töövõimega.

Kirjeldatud olukorras on oluline eristada kolme õiguslikult erinevat küsimust: alaealisele eestkostja määramist, vanema hooldusõigust ning lapsetoetuste maksmist. Need küsimused ei ole omavahel automaatselt seotud ning ühe küsimuse lahendamine ei too iseenesest kaasa muutusi teistes.
Eestkostja määramine alaealisele on erandlik meede ning seda kohaldatakse üldjuhul üksnes juhul, kui vanemad ei saa hooldusõigust teostada või kui neil puudub hooldusõigus. Asjaolu, et laps on pikemat aega elanud vanaema juures, ei anna iseenesest alust vanaema eestkostjaks määramiseks ega lõpeta vanema hooldusõigust. Kui vanemal on kehtiv hooldusõigus, ta suhtleb lapsega regulaarselt, osaleb tema kasvatamises ning täidab oma ülalpidamiskohustust, tuleb neid asjaolusid võimaliku kohtumenetluse korral arvesse võtta. Vanema hooldusõiguse piiramine või äravõtmine on võimalik üksnes seaduses sätestatud alustel ning kohus lähtub seejuures alati lapse parimatest huvidest.
Lapsetoetuste maksmise küsimus ei sõltu automaatselt sellest, kus laps elab või kas keegi soovib taotleda eestkostet. Toetuste määramisel lähtutakse konkreetse toetuse õiguslikust regulatsioonist ning vajaduse korral hinnatakse ka seda, kes last tegelikult igapäevaselt kasvatab. Seetõttu ei anna üksnes vanaema soov taotleda eestkostet talle automaatselt õigust lapsetoetustele ega too kaasa nende ümbervormistamist. Samuti ei näe kehtiv õigus üldjuhul ette lapsetoetuste jagamist vanema ja vanaema vahel võrdselt üksnes ühe poole soovil.
Asjaolu, et kasvatate kodus veel kolme alaealist last ning teile on tuvastatud puuduv töövõime, ei kujuta endast iseenesest alust vanema hooldusõiguse piiramiseks või äravõtmiseks. Võimaliku vaidluse korral hinnatakse kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid kogumis ning esikohale seatakse lapse parimad huvid.
Teie kirjelduse põhjal ei nähtu asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et vanaemal oleks automaatselt võimalik saada lapse eestkostjaks või et teie vanema õigused lõppeksid üksnes põhjusel, et laps on juba mõnda aega tema juures elanud. Samuti ei saa järeldada, et lapsetoetused läheksid sellises olukorras automaatselt vanaemale või kuuluksid jagamisele.
Täiendava ja täpsema õigusliku hinnangu andmiseks on vajalik täpsustada järgmised asjaolud: kui vana on laps;kas laps elab vanaema juures teie nõusolekul või asus ta sinna elama omal soovil; kas lapse teine vanem on olemas ning kas tal on kehtiv hooldusõigus. Pärast nende asjaolude selgitamist on võimalik hinnata, kas ja millised õiguslikud alused võiksid konkreetses olukorras kõne alla tulla ning millised on teie õigused ja kohustused.
 

Tere! Soovin küsida Teilt nõu seoses lapse elatise suurendamisega. Meil on lapse isaga sõlmitud notariaalne kokkulepe kus on kirjas, et ta peaks tasuma elatist eesti keskmise palga järgi.) Omavahelise kokkuleppe tulemusel on ta on aastaid maksnud elatist 100 eurot kuus. Sooviksin nüüd tõsta elatise summat vähemalt 200 euroni kuus, kuna lapse vajadused on aja jooksul kasvanud. Umbes aasta tagasi proovisin temaga sel teemal ise rääkida, kuid kahjuks ei olnud see tulemuslik ning vestlus lõppes ebameeldivalt. Seetõttu sooviksin seekord enne ise uuesti ühendust võtmist saada juristilt nõu, kuidas sellisele teemale kõige mõistlikumalt läheneda. Sooviksin teada: milline oleks selles olukorras kõige mõistlikum tegevus; kas ja kuidas oleks mõistlik lapse isale elatise suurendamise ettepanek teha; millised on minu võimalused, kui kokkuleppele ei jõua. Võib ka muud vajaliku infot jagada.

Kui lapse elatis on määratud notariaalse kokkuleppega, siis tuleb esmalt lähtuda selle sisust. Kui kokkuleppes on kokku lepitud elatis näiteks Eesti keskmise palga järgi, kuid tegelikkuses on makstud pikemat aega 100 eurot kuus, tasub kõigepealt täpsustada, kas ja miks on algsest kokkuleppest kõrvale kaldutud.
Elatise suurendamiseks on mõistlik teha lapse isale esmalt kirjalik ettepanek. Selles võiks lühidalt selgitada, et lapse vajadused on aja jooksul kasvanud (nt toit, riided, kool, huvitegevus, transport ja muud kulud) ning teha konkreetne ettepanek uue elatise suuruse kohta, näiteks 200 eurot kuus. Kirjalik ettepanek on oluline ka hilisema vaidluse korral, kuna see näitab, et olete püüdnud saavutada kokkulepet.
Kui kokkulepet ei õnnestu saavutada, on Teil võimalik pöörduda kohtusse ja taotleda elatise suurendamist. Kohus hindab elatise suurust lapse tegelike vajaduste ning mõlema vanema majandusliku olukorra põhjal ning võib vajadusel muuta ka varasemat notariaalset kokkulepet, kui asjaolud on oluliselt muutunud.
Enne edasisi samme on soovitatav koguda ülevaade lapse igakuistest kuludest, et oleks võimalik selgelt põhjendada, miks senine elatis ei ole enam piisav.
Kui soovite, võite pöörduda ka õigusnõustamisele. 

Eesti Juristide Liidu tasuta õigusnõustamine: https://juristideliit.ee/tasuta-oigusabi/ 

Eesti Advokatuur (advokaadi leidmine ja kontaktid): https://www.advokatuur.ee/et/vajad-advokaati/eesti-advokaadid

Kui laps on täisealine ja töötab ametlikult kas siis peab ka elatusraha maksma....samas ka õpib.

Täisealiseks saamine ei lõpeta automaatselt vanema ülalpidamiskohustust. Kui täisealine laps jätkab õpinguid ja ei suuda end ise ülal pidada, võib tal olla õigus saada elatist ka pärast 18-aastaseks saamist.
Kui laps töötab ametlikult ja teenib sissetulekut, hinnatakse, kas sellest piisab tema mõistlike elamiskulude ja õpingutega seotud kulude katmiseks. Kui lapse sissetulek võimaldab tal end ise ülal pidada, võib vanema elatise maksmise kohustus väheneda või lõppeda. Kui aga töötasust ei piisa ning laps jätkab õpinguid, võib ülalpidamiskohustus siiski alles jääda.
Kui elatis on välja mõistetud kohtuotsusega, ei tohi selle maksmist omal algatusel lõpetada. Muutunud asjaolude korral on võimalik pöörduda kohtusse ja taotleda elatise vähendamist või maksmise kohustuse lõpetamist.
Täpsema hinnangu andmiseks oleks vaja teada, kui vana laps on, kus ja millises õppevormis ta õpib, kui suur on tema töötasu ning kas elatis on määratud kohtuotsusega või vanemate kokkuleppel.
Tasuta õigusnõu saab küsida näiteks  Eesti Juristide Liidu tasuta õigusnõustamisest (https://juristideliit.ee/tasuta-oigusabi/) või pöörduda advokaadi poole, kelle kontaktid leiab Eesti Advokatuuri veebilehelt (https://advokatuur.ee/et/vajad-advokaati/eesti-advokaadid).
 

Tere oleks vaja paika panna lastega suhtluskord ja elatis. Aasta tagasi sai tehtud perelepitus, aga ema kolimise tõttu alustasime uut. Kokkuleppele ei saa ja sooviks abi kohtust.

Kui perelepitus ei ole viinud kokkuleppeni, on Teil õigus pöörduda kohtusse. Kohtult on võimalik taotleda lastega suhtlemise korra kindlaksmääramist ning vajaduse korral lahendada samas menetluses ka elatise küsimus.
Kohtule esitatavas avalduses tuleb kirjeldada senist olukorda, põhjendada, miks varasem kokkulepe enam ei toimi, ning esitada konkreetne ettepanek soovitava suhtluskorra kohta (näiteks nädalavahetused, koolivaheajad, pühad ja muu suhtlemine). Elatise osas tuleb selgitada, milline on praegune olukord ja millist lahendust soovite.
Avalduse koostamiseks oleks vaja tutvuda varasema perelepituse kokkuleppe, uue perelepituse dokumentide ning muude asjakohaste asjaoludega. Nende põhjal saab hinnata Teie õiguslikku olukorda ning koostada põhjendatud kohtule esitatava avalduse.
Kui soovite esmalt tasuta või soodsamat õigusnõustamist, võite pöörduda järgmiste teenuste poole:
•    Eesti Juristide Liidu tasuta õigusnõustamine (sh üliõpilaste õigusbüroo ja õigusapteegid): https://juristideliit.ee/tasuta-oigusabi/ 
•    Sotsiaalkindlustusameti perelepituse teenus: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-ja-pere/perelepitus 
•    Kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja, kes saab nõustada lapse huvidega seotud küsimustes ja vajadusel suunata edasi.
Kui soovite kohtusse pöörduda, võib avalduse koostada jurist või advokaat, kes saab Teid vajaduse korral esindada kogu menetluse vältel. Avokaadi või advokaadibüroo leidmiseks ning riigi õigusabi kohta teabe saamiseks võib pöörduda Eesti Advokatuuri poole: https://www.advokatuur.ee/et/advokatuurist/kontakt 

Tere. Sotsiaalkindlustusamet teatas mulle, et nad on mulle maksnud üksikvanema toetust ebaõiglaselt natuke alla 6 aastat. Taustainfo lühidalt kokku võttes, siis minu 13 aastane laps, kes sündis Inglismaal, tuli koos minuga Eestisse elama. Esitasin sotsiaalkindlustusametisse tema sünnitunistuse kus on ka tema isa nimi peal. Nad tegid sellest koopia. Nüüd teatavad nad, et peale minu 3nda lapse sündi, 2020 aastal, nad määrasid mulle üksikvanema toetuse, ma isegi ei märganud seda, sest see tuli koos teiste laste toetustega koos, mis mulle määrati peale kolmanda lapse sündi 09.2020. Kuni 2019 olin ma üksikema. Nad ütlesid et neile jäi märkamatuks et lapse isa on ikkagi sünnitunnistusel ja ma ei tohiks seda toetust saada. Ja kuna see on meie mõlema poolne viga, ehk siis nemad ei märganud ja mina ei teatanud (kuigi ma olen sünnitunnistuse neile ju andnud), et ma ei tohiks seda saada siis nad nõuavad sellest summast 50% tagasi. See on siis 1966,06 eurot. Mina ei ole taotlenud seda toetust isiklikult. Ütlen ausalt, et selle summa tagasi maksmine võtab mul mitu aastat, sest mul ei ole sellist raha korraga välja käia. Ma ei teagi mis see küsimus täpselt on. Eks ma võibolla pean siis selle tagasi maksma jupi kaupa, aga ma tahtsin küsida, et kas ma ikka pean. See lastetoetuste summa tuli kõik koos, ühe summana, ja ma tõesti ei märganud millest see summa koosnes. Ja no 2 väikest last järjest saades, olin suht hõivatud et uurida ka. Samas Sotsiaalkindlustusameti töötajad ju peaks teadma mida nad teevad, eriti kui nad ise panid mulle selle toetuse peale. Keeruline olukord, ja ma näen enda viga ka.

Kirjeldatu põhjal on kõige ausam vastus: tõenäoliselt on Sotsiaalkindlustusametil õigus alusetult makstud üksikvanema lapse toetus tagasi nõuda, sest kui lapse isa andmed olid sünnitunnistusel olemas, siis ei olnud toetuse saamise eeldus täidetud. Samas ei tähenda see automaatselt, et peate nõustuma just sellise summaga ja just sellistel tingimustel, nagu amet praegu ütleb. Teil on tugev argument, et amet tegi vea ise, teie ei varjanud andmeid ja te ei pruukinud maksete koosseisust mõistlikult aru saada. Kui tagasinõue jääb kehtima, võib taotleda osade kaupa maksmist.

Üksikvanema lapse toetust saab siis, kui lapse sünniaktis või rahvastikuregistris puuduvad andmed isa või teise vanema kohta. Kui lapse isa nimi oli sünnitunnistusel olemas, siis seaduse järgi see toetus üldjuhul ei kuulunud maksmisele.

Perehüvitiste puhul kohaldatakse tagasinõudmisel sotsiaalseadustiku üldosa seadust. See tähendab, et kui hüvitisele õigust ei olnud või õigus oli lõppenud, võib amet alusetult makstud summa tagasi nõuda. Seega põhireegel ei ole kahjuks teie kasuks.

Teie loos on siiski oluline see, et ütlete end olevat sünnitunnistuse ametile esitanud ja amet tegi sellest koopia. See annab teile sisuliselt tugeva vastuväite: te ei jätnud olulist infot varjatuks, vaid ametil olid vajalikud andmed olemas. Lisaks on arusaadav argument, et toetused tulid ühe kogusummana koos teiste peretoetustega ning te ei märganud, et sinna oli lisatud üksikvanema lapse toetus. Sellest võib sõltuda, kas ja kui suures ulatuses on õiglane tagasinõuet vähendada või võimaldada väga pikk maksegraafik.

Oluline on ka see, et seadus lubab tagasinõue otsustada ettekirjutusega ning põhjendatud taotluse alusel võib tagasimaksmise otsustada osade kaupa. Kui teil ei ole võimalik summat korraga tasuda, siis tasub kindlasti esitada kirjalik taotlus maksegraafikuks ja kirjeldada oma pere majanduslikku olukorda lühidalt ning konkreetselt.

Kui te ei ole veel saanud ametlikku kirjalikku otsust või ettekirjutust, siis suuline või telefonis öeldu ei ole lõplik. Just kirjalikust otsusest peab nähtuma:

• millisel õiguslikul alusel nad raha tagasi nõuavad
• millise perioodi eest
• kuidas nad arvutasid summa 1966,06 eurot
• miks nad nõuavad tagasi just 50%, mitte 100% või väiksemat osa
• milline on vaide esitamise tähtaeg

Tere. Elan oma laste isaga ühes alevis, tahan ära kolida ja lapsed uute kooli ja lasteaeda üle viia aga valla sotsiaaltöötaja ütles, et kui lapse isa avaldusele allkirja ei anna, ei tohi ma lapsi teise kooli ja lasteaeda panna, ära võin kolida aga üksinda ja lapsed pean jätma isa juurde. Meil on siiani ühine hooldusõigus.

Ühise hooldusõiguse korral on lapse elukoha, kooli ja lasteaia valik lapse elu puudutavad olulised küsimused, mis tuleb vanematel otsustada ühiselt. Perekonnaseaduse § 118 lg 1 kohaselt otsustavad ühise hooldusõigusega vanemad lapsega seotud olulisi asju ühiselt. Samuti tuleneb perekonnaseaduse § 120 lg-st 1, et ühise hooldusõigusega vanematel on ühine esindusõigus ning § 120 lg 2 p-st 2, et üks vanem võib last üksinda esindada üksnes juhul, kui kohus on talle selles konkreetses küsimuses otsustusõiguse üle andnud.

Kui vanemad ei jõua lapse elu puudutavas olulises küsimuses kokkuleppele, ei tähenda see, et laps peab automaatselt jääma teise vanema juurde või et üks vanem ei või lastega elukohta vahetada. Sellisel juhul võib kumbki vanem pöörduda perekonnaseaduse § 119 alusel kohtusse, kes võib anda otsustusõiguse selles konkreetses küsimuses ühele vanemale.

Kohtu ülesanne on lahendada vaidlus lähtudes lapse parimatest huvidest. Selleks näeb perekonnaseaduse § 123 lg 1 ette, et kohus teeb hooldusõigust puudutavas asjas lahendi, lähtudes igakülgselt lapse huvidest, ning § 123 lg 2 kohaselt arvestab kohus muu hulgas kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.

Seetõttu ei ole õiguslikult põhjendatud väide, et kui lapse isa ei anna nõusolekut lapse kooli või lasteaia vahetamiseks, tuleb lapsed automaatselt isa juurde jätta. Perekonnaseadus sellist tagajärge ette ei näe. Kui vanemad kokkuleppele ei jõua, tuleb vaidlus lahendada kohtus perekonnaseaduse § 119 alusel ning kohus otsustab küsimuse lapse parimatest huvidest lähtudes.
 

Tere. Kahjuks on minu peres selline mure, et mina ja mu laste isa ei jõua ühisele kokkuleppele laste kasvatamisega ja hooldsuõiguse suhtes, kuigi oleme notari juuresolekul allkirjastanud eelnevalt kokkuleppitud ja kirja pandud dokumenti, kus on selgelt kirjas, et ta on nõus, et lapsed kolivad koos minuga välisriiki elama alaliselt ja ka hooldusõigstega kõik seonduv. Kuid tänaseks on minuni jõudnud info, et laste isa plaanib minult lapsi ära võtta, kui me Eestit külastame ning nad ei naase minuga tagasi, vaid jäävadki Eestisse. Peale lahkuminekut oli lapsed alati minuga ja peamiselt kannan nende eest hoolt siiski mina, kool ja lasteaed ja lapsi puudutav on olnud alati minu kanda. Laste isa ei ole kolme aasta jooksul ka elatist maksnud ja samuti lastega suhtlus on minimaalne olnud, va juhul kui olen ise helistanud või olen lapsed Eestisse tema juurde viinud. Laste heaolu on olnud mu jaoks alati nr.1 prioriteet, kuid tänaseks tunnen, et laste isa poolsed teod ja kavatsused panevad meie laste heaolu riski alla. Ma vajan abi ja nõu, kuidas edasi toimida ja mis on minu võimalused?

Teie kirjeldatud asjaolude põhjal on põhjendatud mure, et laste isa võib püüda muuta laste senist elukorraldust või takistada nende tagasipöördumist pärast Eesti külastust. Kuna tegemist on laste elukoha ja hooldusõiguse küsimusega, tuleb lähtuda eelkõige laste parimatest huvidest ning nende senise elukeskkonna stabiilsusest.
Kui vanemate vahel on sõlmitud notariaalne kokkulepe, mille kohaselt laste isa on andnud nõusoleku laste alaliseks elamiseks välisriigis ning reguleeritud on ka hooldusõiguse teostamise küsimused, on tegemist olulise tõendiga, mida arvestatakse võimaliku vaidluse lahendamisel. Sellest hoolimata ei välista kokkuleppe olemasolu vaidluse tekkimist, mistõttu on oluline hinnata selle täpset sisu ja õiguslikku ulatust.
Teie võimalused sõltuvad suuresti sellest, milline on kehtiv hooldusõiguse korraldus ning millises riigis asub laste harilik viibimiskoht. Kui lapsed on viimastel aastatel elanud püsivalt välisriigis, käivad seal koolis või lasteaias ning nende igapäevane elu on seotud selle riigiga, on see oluline asjaolu laste hariliku viibimiskoha tuvastamisel.
Arvestades Teie kirjeldatud riski, on soovitatav tegutseda ennetavalt.
Esiteks tuleks säilitada ja koondada kogu olemasolev tõendusmaterjal, sealhulgas notariaalne kokkulepe, laste elukohta ja haridusteed puudutavad dokumendid, tõendid laste igapäevase hooldamise kohta ning kirjavahetus või muud andmed, mis viitavad isa võimalikule kavatsusele lapsi mitte tagastada.
Teiseks on soovitatav pöörduda viivitamata perekonnaõigusele spetsialiseerunud advokaadi poole, et hinnata:
•    notariaalse kokkuleppe õiguslikku tähendust;
•    laste hariliku viibimiskoha küsimust;
•    võimalust taotleda kohtult laste elukoha kindlaksmääramist;
•    võimalust taotleda hooldusõiguse või otsustusõiguse osalist muutmist;
•    vajadust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
Kui oht laste tagastamata jätmiseks on reaalne ja tõendatav, võib olla põhjendatud kohtusse pöördumine juba enne lastega Eestisse reisimist. Kohus võib teatud asjaoludel rakendada esialgset õiguskaitset, kui see on vajalik laste huvide kaitseks või võimaliku kahju ärahoidmiseks.
Juhul kui laste isa peaks lapsed Eestis enda juurde jätma ega tagasta neid kokkulepitud ajal, tuleb tegutseda viivitamata. Kui laste harilik viibimiskoht on välisriigis, võib selline olukord anda aluse rahvusvaheliseks lapse tagastamise menetluseks. Sellistes menetlustes hinnatakse muu hulgas seda, kus oli lapse tegelik elukoht enne vaidluse tekkimist ning kas lapse kinnipidamiseks oli teise hooldusõigusliku vanema nõusolek.
Asjaolu, et laste isa ei ole pikema aja jooksul elatist maksnud või on lastega vähe suhelnud, ei lõpeta automaatselt tema vanemlikke õigusi. Küll aga võivad need asjaolud omada tähendust kohtu hinnangus, kui analüüsitakse vanemate senist panust laste kasvatamisse ning seda, milline lahendus vastab kõige paremini laste huvidele.
Kokkuvõttes on Teil õigus nõuda, et laste elukohta ja hooldusõigust puudutavaid kokkuleppeid austataks ning vajadusel kasutada oma õiguste kaitseks kohtulikke õiguskaitsevahendeid. Arvestades võimalikku riski, et laste isa võib takistada laste tagasipöördumist, on mõistlik enne Eestisse reisimist saada individuaalset õigusnõu ning hinnata ennetavate kohtulike meetmete vajadust.
Õigusabi saamiseks on võimalik pöörduda Eesti Advokatuuri advokaadiotsingu kaudu advokaadi poole või taotleda vajaduse korral riigi õigusabi. 
Lisateavet leiab järgmistelt veebilehtedelt: 
Eesti Advokatuur - https://www.advokatuur.ee/ 
Riigi õigusabi - https://www.advokatuur.ee/et/vajad-advokaati/riigi-oigusabi
 

Tere Lapse isa ei taha maksta lapsele elatisraha. Sooviksin sellega nüüd edasi ametlikuks minna, aga kohe ei saa üldse aru, mida ma millal tegema pean. Kas te saate palun lihtsas keeles kirjutada, mida ma tegema pean, et elatist (elatisabi) saada. Samuti palun täpsemat infot selle kohta, kui saab laps raha kui isa ei maksa , see on vist siis see elatisabi 200 eurot kuus. Aitäh teile Kena päeva.

Kui lapse isa ei ole seni lapse ülalpidamiseks elatist maksnud ning soovite lapse ülalpidamise küsimuse õiguslikult korrastada, on soovitatav tegutseda kindlas järjekorras. Lapse ülalpidamine on mõlema vanema seadusest tulenev kohustus ning lapsel on õigus saada ülalpidamist mõlemalt vanemalt vastavalt nende võimalustele.
Pöördumine lapse isa poole
Enne kohtusse pöördumist on soovitatav teha lapse isale kirjalik ettepanek lapse ülalpidamises osalemiseks. Kirjalikus pöördumises võib viidata lapse ülalpidamise kohustusele, märkida soovitava elatise suuruse, määrata maksete alguskuupäeva ning teha ettepanek kokkuleppe sõlmimiseks.
Kirjalik pöördumine võimaldab vajaduse korral hiljem tõendada, et enne kohtumenetluse algatamist on püütud küsimus lahendada kokkuleppe teel.
Elatise suuruse määratlemine
Enne nõude esitamise kaalumist on soovitatav hinnata lapse tegelikke vajadusi ning arvutada välja põhjendatud elatise suurus. Elatise suuruse kindlaksmääramisel võetakse arvesse lapse vajadusi ning mõlema vanema varalist seisundit ja ülalpidamisvõimet.
Abimaterjalid ja täiendav teave on kättesaadavad järgmistel veebilehtedel:
• Jurist Aitab – pereõiguse ja elatisega seotud teave: https://www.juristaitab.ee
• Elatiskalkulaator ja selgitused: https://www.juristaitab.ee
Elatise suuruse hindamisel tuleks arvesse võtta lapse tavapäraseid ja põhjendatud kulutusi, sealhulgas kulusid toidule, riietusele, jalanõudele, eluasemele, kommunaalteenustele, haridusele, huvitegevusele, tervishoiule ning muudele lapse vajadustele.
Kohtusse pöördumine elatise väljamõistmiseks
Kui lapse isa ei nõustu elatist maksma, ei vasta pöördumisele või kokkulepet ei saavutata, on võimalik esitada kohtule hagi või maksekäsu kiirmenetluse avaldus elatise väljamõistmiseks.
Kohtusse pöördumiseks ei ole üldjuhul kohustuslik, küll aga võimalusel soovituslik,  kasutada õigusnõustaja abi. Vajaduse korral on võimalik saada nõustamist ja teavet järgmistest allikatest:
• Jurist Aitab: https://www.juristaitab.ee
• Riigi õigusabi võimaluste kohta saab teavet samuti veebilehelt https://www.juristaitab.ee
Elatisabi võimalused
Elatisabi on riiklik toetus, mida makstakse lapsele juhul, kui ülalpidamiskohustuslane ei täida oma kohustust. Elatisabi suurus võib olla kuni 200 eurot kuus ühe lapse kohta.
Üksnes asjaolu, et lapse isa elatist ei maksa, ei anna automaatselt õigust elatisabi saamiseks. Elatisabi maksmise eelduseks on üldjuhul vastava menetluse olemasolu.
Elatisabi võib olla võimalik saada:
• kohtumenetluse ajal, kui kohtule on esitatud elatisnõue;
• täitemenetluse ajal, kui elatis on kohtulahendiga välja mõistetud, kuid võlgnik ei täida kohtulahendit.
Pärast elatisabi väljamaksmist nõuab riik makstud summad üldjuhul ülalpidamiskohustuslaselt tagasi.
Täitemenetlus pärast kohtuotsust
Kui kohus on elatise välja mõistnud, kuid lapse isa ei täida kohtulahendit vabatahtlikult, on võimalik pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks.
Täitemenetluse ajal võib lapsel tekkida õigus täitemenetlusaegsele elatisabile. Elatisabi suurus võib olla kuni 200 eurot kuus ühe lapse kohta ning selle määramisel võetakse arvesse muu hulgas kohtulahendiga väljamõistetud elatise suurust ja tegelikult laekunud summasid.
Täiendav teave ja abi
Elatisabi, elatisnõuete ning õigusabi võimaluste kohta on võimalik saada täiendavat teavet järgmistelt veebilehtedelt:
• Sotsiaalkindlustusamet – elatisabi: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/perehuvitised-ja-muud-toetused/elatisabi
• Elatisabi teave ja juhised: https://www.elatisabi.ee
• Jurist Aitab – pereõigus ja riigi õigusabi: https://www.juristaitab.ee
Soovitatav tegevuskava
Praktiliselt on soovitatav esmalt kaardistada lapse ülalpidamiskulud ja määratleda põhjendatud elatise suurus. Seejärel tuleks teha lapse isale kirjalik ettepanek elatise maksmiseks. Kui kokkulepet ei saavutata, on võimalik pöörduda kohtusse elatise väljamõistmiseks. Menetluse käigus tasub kontrollida elatisabi saamise võimalusi. Juhul kui kohtulahendit vabatahtlikult ei täideta, saab algatada täitemenetluse ning vajaduse korral taotleda täitemenetlusaegset elatisabi.
Lapse ülalpidamine on seadusest tulenev mõlema vanema kohustus ning elatise nõudmine on õiguslik meede lapse ülalpidamisõiguse tagamiseks.
 

Tervist. Küsin kas mul on mingeid võimalusi laste elatisraha vähendamiseks? Tegime eksabikaasaga notariaalse lepingu aastal 2022. Mul on kaks last. Lepingusse sai märgitud 250€ lapsele aastas. Igal järgneval aastal lisandub 10% elatustaseme tõusu tõttu. Sellel aastal on see summa juba 732.05€ Minul on hetkel netosissetulek 1000€ ja sinna lisandub nö. rahvapension ~400€

Vastuseks pöördumisele seoses laste ülalpidamiskohustuse täitmisega selgitame järgmist.
Te olete jätkuvalt kohustatud täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust oma alaealiste laste suhtes. Samas võib Teie kirjeldatud asjaoludel olla põhjendatud hinnata üle 2022. aastal sõlmitud notariaalse kokkuleppe tingimused, kuna kokkuleppe sõlmimise aluseks olnud asjaolud võivad olla oluliselt muutunud.
Perekonnaseaduse § 96 kohaselt on mõlemad vanemad kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama. Perekonnaseaduse § 102 lõigetest 1 ja 2 tuleneb, et ülalpidamise ulatuse määramisel tuleb arvestada ühelt poolt lapse põhjendatud vajadusi ning teiselt poolt mõlema vanema varalist seisundit ja ülalpidamisvõimet. Ülalpidamiskohustuse kandmine peab olema jaotatud vanemate vahel vastavalt nende võimalustele ning selle täitmisel tuleb arvestada ka kohustatud vanema tegelikku majanduslikku olukorda.
Teie esitatud andmete kohaselt nägi notariaalne kokkulepe ette elatise maksmise summas 250 eurot lapse kohta kuus. Kokkuleppes sisalduva iga-aastase suurendamismehhanismi tulemusena on elatise kogusumma tõusnud käesolevaks ajaks 732,05 euroni kuus kahe lapse kohta.
Teie praegune igakuine sissetulek koosneb ligikaudu 1000 euro suurusest netotöötasust ning ligikaudu 400 euro suurusest pensionist, kokku ligikaudu 1400 eurot kuus. Elatise tasumise järel jääb Teile alles ligikaudu 668 eurot kuus, millest tuleb katta eluaseme-, kommunaal-, transpordi-, tervise- ning muud vältimatud igapäevased kulud.
Asjaolu, et elatis moodustab ligikaudu 52% Teie igakuisest kogusissetulekust, võib viidata sellele, et kokkuleppe sõlmimise aluseks olnud tasakaal laste vajaduste ja Teie ülalpidamisvõime vahel on muutunud. Elatise suuruse ümberhindamise vajaduse hindamisel on siiski määrava tähtsusega võrdlus notariaalse kokkuleppe sõlmimise ajal eksisteerinud asjaoludega. Seetõttu tuleb hinnata, kas ja millises ulatuses on muutunud Teie sissetulekud, tervislik seisund, töövõime, vältimatud kulud või muud asjaolud, mis mõjutavad Teie võimet kokkulepet täita.
Samuti tuleb elatise suuruse hindamisel arvesse võtta laste tegelikke vajadusi ning mõlema vanema majanduslikku olukorda tervikuna. Soovitame võimalusel küsida teiselt vanemalt ülevaadet laste igakuistest kuludest ning neid tõendavat dokumentatsiooni, et hinnata elatise suuruse vastavust laste tegelikele vajadustele ja mõlema vanema panusele nende kulude kandmisel.
Kirjeldatud asjaoludel on mõistlik teha teisele vanemale ettepanek alustada läbirääkimisi notariaalse kokkuleppe muutmiseks ning leppida kokku elatise suurus, mis arvestaks üheaegselt laste põhjendatud vajadusi ja Teie tegelikke majanduslikke võimalusi.
Juhul kui kokkulepet ei õnnestu saavutada, on Teil võimalik pöörduda maakohtusse nõudega muuta notariaalset kokkulepet ja vähendada elatise suurust, tuginedes pärast kokkuleppe sõlmimist toimunud olulistele asjaolude muutustele.
Täiendavalt soovitame välja tuua kõik asjaolud, mis mõjutavad Teie majanduslikku olukorda, sealhulgas pensioni liik, võimalikud terviseseisundist tulenevad piirangud, ravimikulud, abivahendite kulud ning muud vältimatud väljaminekud. Nimetatud asjaolud võivad omada olulist tähtsust Teie tegeliku ülalpidamisvõime hindamisel.
 

Tere. Sain teada,et mul hakkab eksabikaasaga lähitulevikus lapse hooldusõiguse üle vaidlus. Soovin abi,et ennast valmis panna selleks.

Tere!

Selle lehekülje kaudu Te paraku esindamiseks abi ei saa, st kui soovite kohtus esindamist, tuleks selleks pöörduda perekonnaõigusega tegeleva õigusspetsialisti poole. Pöördumine on ka liig lakooniline selleks, et anda täpsemaid juhiseid. Vahest olulisema põhimõttena osundan siiski, et kui lapse hooldusõiguse üle tekib vaidlus, lähtub kohus eelkõige lapse parimatest huvidest, mitte sellest, kumb vanem “võidab”. Ennast tasub valmis panna nii, et kogute rahulikult kokku lapse igapäevaelu puudutava selge info, hoiate suhtluse teise vanemaga asjalikuna ja väldite käitumist, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga.