Sooviks nõu lapse hooldusõiguse osas. Andsin lapseema kohtusse. Käis lastekaitse minuga rääkimas ja kutsus mind enda juurde ka sotsiaaltöötaja. Aga kuna lapseema jutt on suures osas vale siis sooviks nõu kuidas oleks parem edasi käituda lähtudes lapse heaolekust.

Lapse hooldusõiguse vaidlustes peab kohus ja lastekaitse silmas pidama alati eelkõige lapse huve ja tegelikku elukorraldust, mitte ühe vanema juttu teise vastu. Kõige olulisem oleks rahulikult ja järjepidevalt näidata, et tegutsete konstruktiivselt lapse heaolu nimel (mitte „teise vanema vastu“) ning teha koostööd lastekaitse ja sotsiaaltöötajaga, samal ajal oma seisukohti faktidega tõendades. Kahtlemata tuleks välja tuua ja välja öelda nii sotsiaaltöötajale kui lastekaitseametnikule, et lapse ema jutt ei vasta tõele - soovitan kõik esitatud väärväited käsitleda läbi "punkt punkti haaval" ja esitada oma selge versioon sellest, mis tegelikult juhtus. Võimaluse korral pange juba ka viited tõenditele, mis väärväited ümber lükkavad (võimalikud tunnistajad, sõnumid, e-kirjad, lapse enese jutt vmt). 

Kuid peamine on mitte laskuda ise väärväidete esitamisse ning käituda kogu menetluse kestel lugupidavalt, tasakaalukalt, usaldusväärselt ja koostööaltilt, rõhutades, et Teie eesmärgiks on lapse parimad huvid, stabiilsus ja turvaline elukorraldus. See aitab jõuda nii kohtul kui ametnikel veendumusele Teie jutu tõelevastavuses ja, vastupidi, ema jutu ebausaldusväärsuses. 

Vanematelt täielikult piiratud hooldusõigus. Laps linna eestkostel, vastutav on lastekaitsespetsialist. Kohtu poolt ei ole lähiomastele ega vanematele seatud kohtumis- ega suhtlemispiiranguid. Vanemad ei ole kriminaalselt karistatud, alkoholisoltlased ega keelatud ainete tarbijad. Laps hetkel KLAT teenusel ja suunatud perekoju, kuhu ta minna ei taha. Mistõttu laps põgenenud kõik korrad ja sattunud kampadesse, kus tarvitanud alkoholi ja narkootilisi aineid/testid positiivsed. Lisaks lapsele on määratud antidepressandid, seetõttu on asi veelgi ohtlikum. Lastekaitsespetsialist ei vota asja tösiselt, korduvatele lahiomaste puudlustele, et mitte voimaldada lapsele sularaha, eirab. Samuti surub last minema perekoju, ning ei võta kasutusele turvalisuse meetmeid lapse jõudmiseks perekoju ja tagasi. Ütleb veel, et seal on nüüd sinu kodu ja sinu pere. Samuti suudistab lähedasi, et laps sinna minna ei taha.Lähedased korduvalt pöördunud e kirjadega spetsialisti poole, kuid ta ei vasta neile. Nüüd on hakanud lastekaitsespetsialist ütlema, et tema on eestkostja ja annab kooli lapse külastamiseks loa, kui ise tahab. Nii on ta ka valikuliselt juba teinud. Kooli poolt pole kunagi külastamisega probleeme olnud ja laps väga tahab, et teda lähedased külastavad. Laps on olnud pea kooliaasta kinnises asutuses (kui just pole põgenenud) ja teda ongi käinud vaatamas vaid tema lähedased, mitte eestkoste, ega perekodu. Samuti pole tuntud huvi, mida laps selle aasta sees on vajanud, sh kõik riided on ostetud lähedaste poolt. Vanemad maksavad aga elatisraha linnale. Mida ometi teha? Kas lapsega ja lähedastega käitutakse õigesti? Kas lastekaitsespetsialistil on oigus oelda ise, millal lähedased voivad last kulastada ning votta voimaluse teatud päevadele, mida lähedased on välja pakkunud? Kas spetsialist peab tagama turvaliselt lapse teekonna koolist perekoju? Kes vastutab lapse elu ja tervise eest antud olukorras, kui midagi juhtub? Kas spetsialist peab otsima aktiivselt last taga voi piisab tal korra helistamisest politseisse? Olukord on masendav.

Lapse õigused kinnises asutuses peavad olema tagatud, sh suhtlemine lähedastega ja turvaline liikumine. Lastekaitsespetsialist ei tohi omavoliliselt piirata lapse suhtlemist lähedastega, kui see ei ole lapse huvides. Lapse heaolu ja turvalisuse eest vastutab eeskätt teenuseosutaja, kuid lastekaitsespetsialistil on kohustus tagada lapse õigused ja heaolu ning vajadusel korraldada turvaline teekond. Lapse abivajaduse ilmnemisel tuleb tegutseda aktiivselt, mitte piirduda üksikute toimingutega.

Teil on õigus pöörduda lastekaitsespetsialisti ja eestkostja (linna) poole soovitavalt kirjalikult ja selgitada olukorda. Kui saadud vastused ja tegevus ei muuda lapse olukorda paremaks, saate pöörduda kohtusse. 

Ühtlasi on Teil õigus nõuda kohtu kaudu hooldusõiguse taastamist, kui asjaolud, mille alusel teilt hooldusõigus ära võeti, on muutunud. Lapse huvidest lähtuvalt on suhelda oma lähedastega ja kui vanemad on võimelised lapse eest hoolt kandma, siis on võimalik hooldusõigus taastada. 

Pöörduge hooldusõiguse taastamise küsimuses esialgu lapse eestkostja (linna) poole ja küsige, milliseid tingimusi Te peaksite täitma, et saada tagasi lapse hooldusõigus. Kui te kõiki neid tingimusi täidate, siis saate pöörduda avaldusega kohtusse hooldusõiguse taastamiseks.

Mida teha olukorras, kus 95.a. dementsuse sümptomitega inimese pangakontot haldab tema elukaaslase ( mitte abikaasa) poeg ja vanainimese seaduslikul tütrel puudub võimalus teada saada, mis tema isa pangakontol toimub? Väidetavalt oli vanainimene pangas soovinud, et tema pangakontot haldaks elukaaslase poeg. Seaduslik tütar palus pangaväljavõtet elukaaslase pojalt, aga poeg keeldub. Viimasel ajal on vanainimese dementsus süvenenud ja tervis halvenenud ning elukaaslane koos oma pojaga soovitavad panna hooldekodusse. Aga kui vanainimene läheb hooldekodusse, on tütrel kohustus oma isa hooldekodutasud maksta, kuid tütrel puudub ülevaade oma isa rahalisest olukorrast. Kuidas sellises olukorras käituda ja kas tütrel on kohustus tasuda oma isa hooldekodutasud kui tema isa pangakontot haldab teine inimene? Kas elukaaslasel ja tema pojal on võimalik vanainimene panna hooldekodusse ja kas neilt saab nõuda hooldekodu eest tasumist kui rahaasjad on 100% liselt elukaaslase ja tema poja hallata?

Kui vanainimese vaimne seisund on halvenenud ja ta ei ole ise suuteline oma rahaasju korraldama, on võimalik määrata eestkostja. Eestkostja saab seadusliku õiguse isiku vara ja tema pangakonto haldamiseks. Eestkostja määrab kohus. Eestkostja määramisel hindab kohus, kas vanainimese vaimse tervise/tervise seisund nõuab eestkostja määramist. Eestkostjaks määratakse isik, kes on nõus ja valmis eestkostja ülesandeid kohasel moel täitma. Küsimusega seotud juhul võib kohus eestkostjaks määrata ka vanainimese tütre tema sellekohasel nõusolekul. Hooldekodu tasude tasumise kohustus lasub ennekõike  vanainimesel enesel ja seda oma vara ja sissetuleku arvelt. Laste kohustus hooldekodu eest tasu tasumiseks saab tekkida vaid vanainimesel selleks vahendite puudumise juhul.

Tere Mul on tõsine mure seoses minu pensioniõigustega. Mul on 4 last, mille alusel mul oli õigus saada pension 3 aastat varem. Kahjuks selgus, et laste isa , kellega ma olen lahus olnud juba 37 aastat, kes ei ole lapsi kasvatanud , nagu nõutud vähemalt 8 aastat, esitas Sotsiaalkindlustusametisse valeandmed mingi aeg tagasi ja sai minu osa pensionist enda nimel välja võetud. Palun nõu, kuidas see on võimalik ja mida ma peaksin tegema, et taastada oma õigus pensionile kolm aastat varem. Laste isa on hoidunud ka eemale osaliselt alimentide maksmisest omal ajal ja sellega seoses toimus ka kohtuistung. Sotsiaalkindlustusametist öeldi, et kes ees see mees nö. Palun aidake see ebaõiglus lõpetada. Olen pidanud elus palju tööd tegema ja lastele pühenduma paljude asjade arvelt samas kui see mees ei tea oma lastest midagi. 

Soodustingimustel (3 aastat varem 4 lapse kasvatamise eest) pensionile saab isik, kes on lapsi kasvatanud vähemalt 8 aastat. Kui samade laste osas on osundatud õigus mitmel isikul, peavad nad omavahel kokku leppima, kes neist seda õigust saab kasutada. Kui kokkulepet ei saavutata, jagatakse õigus isikute vahel võrdselt. Kui Sotsiallakindlustusametile (SKA) on esitatud valeandmeid ja nende alusel pensioniõigus määratud teisele isikule, on võimalik esitada vaie Sotsiaalkindlustusametile pensioni määramise otsuse peale. Kui Sotsiaalkindlustusamet keeldub vaidemenetluses pensioniõiguse tunnu8stamisest, on võimalik pöörduda kaebusega halduskohtusse.

Tere, Küsimus abielu lahutamise kohta. Vara osas on juba tegemist lahusvaraga (maja) aga muus osas on ühisvara. Kas abielu lahutamise korral on vaja läbi käia kindlasti ka vara jagamise protsess või kui kumbki pool seda ei soovi, vormistatakse vaid lahutus? Heade soovidega, A

Kui pooled ei vaidle abielu lahutamise soovi üle, siis on abielu lahutamine võimalik vormistada kas perekonnaseisuametis või notaris. Kui üks pooltest ei soovi abielu lahutada, siis on võimalik esitada kohtule avaldus abielu lahutamiseks ja abielu lahutab kohus. 

Koos abielu lahutamisega võib aga ei pea jagama ühisvara. Lahutades abielu perekonnaseisuametis, pole ühisvara jagamine võimalik. Lahutades abielu notaribüroos, on võimalik ka ühisvara jagamine. Aga seda ainult siis, kui pooltel on kokkulepe ühisvara jagamise suhtes (st nad ei vaidle ühisvara jagamise üle).

Kui pooled vaidlevad ühisvara jagamise üle, siis on seda võimalik jagada üksnes kohtus. 

Igal juhul on mõistlik jagada ühisvara koos abielu lahutamisega, sest mida aeg edasi, seda keerulisemaks see muutub. Võivad tekkida nt vaidlused selle üle, millal mingi asi sai soetatud (või remonditud) – kas abielu ajal, enne seda või pärast seda.

Pöördun teie poole väga kiireloomulises olukorras seoses minu ja minu 10-aastase lapse turvalisuse ning sotsiaalkorteri taotlemisega. Olukord: Elan hetkel koos abikaasaga üürikorteris, kuid meie suhtes esineb pikaajaline vaimne ja füüsiline vägivald. Abikaasa ajab mind ja last kodust välja ning meie turvalisus on otse ohus. Laps on olnud vägivalla pealtnägija ja kardab oma isa. Mul on terviseprobleemid, mis piiravad töövõimet, ja mul puudub stabiilne sissetulek. Meie lemmikloom (koer) ei saa elada turvakodus, seega turvakodu ei ole lahendus. Olen registreeritud ema korteris, kuid seal füüsiliselt elada ei saa. Olen juba pöördunud: Ohvriabi – abi ja kaitse Linnaosavalitsus (Lasnamäe) – sotsiaalkorteri taotlemine Palun juhendada ja toetada mind järgmistel kriitilistel punktidel: Kuidas õiguslikult tagada sotsiaalkorteri saamine minu ja lapse jaoks esimesel võimalusel. Kuidas maksimaalselt kiiresti tagada lapse turvalisus ja kaitse. Milliseid juridilisi samme saab teha, kui abikaasa jätkab ähvardamist või vägivalla ilminguid. Palun arvestage, et olukord on eluohtlik ja kiireloomuline ning iga viivitus suurendab riski lapse ja minu turvalisusele. Olen valmis esitama kõik vajalikud dokumendid ja tulema kohtumisele teie määratud ajal. 

Meie vastame käesolevas portaalis kirjalikult, dokumentidega ei tutvu ja füüsiliselt kliente kusagil vastu ei võta. Kui Te soovite saada kohalikult omavalitsuselt sotsiaalkorterit, siis peate pöörduma oma linnaosavalitsuse poole. Linnaosavalitsuse töötaja aitab täita vajaliku avalduse. Linnaosavalitsuse vastav komisjon otsustab, kas Teid võetakse sotsiaalkorteri taotlejana arvele või mitte. Kui on tegemist vägivallaga, siis tuleb pöörduda politsei poole. Kui on kiiresti vaja endale ja lapsele ajutist turvakodu, siis võib helistada telefonil 1497.

Lapseisale on määratud elatis, mõned kuud tagasi tehti talle eraisiku pankrott. Nüüd enam elatist ta ei maksa. Tema sõnul pankrotihaldur ütles, et ta ei ole kohustatud seda maksma. Mida, kuidas ja kas on mul õigus nõuda või teha? Laps käib isa juures 3-4 päeva kuus.

Pankrotimenetluse ajal peab isa jätkuvalt täitma perekonnaseadusest tulenevat ülalpidamiskohustust. Kui ta seda ei tee, on sul õigus taotleda pankrotimenetlusaegset elatisabi Sotsiaalkindlustusametist, esitades elatise maksmise alusdokumendi (nt kohtulahend või notariaalne kokkulepe). Elatisabi makstakse alates pankroti väljakuulutamisest kuni pankroti lõpetamise määruse jõustumise kuule järgneva kuuni. Elatisabi suurus on kuni 200 eurot kuus lapse kohta, sõltuvalt isa poolt makstud elatise summast. Kui isa ei maksa üldse, makstakse elatisabi täies mahus (200 eurot kuus) 

Elatisabi saamise eelduseks on see, et lapsele on kohtuotsusega elatisabi välja mõistetud.

Elatisabi kohta saad täpsemalt lugeda siit https://www.juristaitab.ee/et/elatisabi-taotlemine-taitemenetluse-ajal 

Tere, soovin õigusabi. Olen oma ema seaduslik eeskostja. Tänase seisuga olen hooldanud ja maksnud kõik ema hooldekodu arved. Kahjuks minu õde ei maksa midagi ja lubas mind kohtusse kaevata, kui soovisin ka temalt arvete tasumist. Kas mul on mingi seaduslik õigus nõuda õelt pool ema kuludest aastas?

Juhtumi kirjelduse järgi on tegemist perekonnaseaduse poolt reguleeritava kahe erineva olukorraga: 1) täisealise eestkoste, kus eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (PKS  § 207), eestkostja kohustuseks on kaitsta  eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve (PKS § 206). Seadus ei kohusta eestkostjat kandma oma isiklike rahaliste vahendite arvel kõiki eestkostetava huvides tehtud kulutusi; 2) ülalpidamiskohustus, kus täisealised esimese astme ülenejad ja alanejad sugulased kohustatud andma ülalpidamist, seda kohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses (PKS § 96). 
Antud juhul on emale seatud eestkoste, ema vajab hooldekodu teenust ja tal endal ei jätku hooldekodu kulude kandmiseks rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse järgi on täisealistel lastel kohustus oma abivajavat vanemat ülal pidada, kui vanem ei suuda end ise ülal pidada. See kohustus lasub kõigil lastel, mitte ainult sellel, kes on määratud eestkostjaks. Täisealiste laste 
ülalpidamiskohustusel on üldjuhul solidaarne iseloom, eeldatakse, et lapsed panustavad võrdsetes osades. Erandina juhul, kui ühe lapse sissetulek või varaline seis on oluliselt parem või halvem, võib kohustus jaguneda proportsionaalselt võimaluste järgi. 
Kui senini on kõik emaga seotud kulud kandnud vaid üks täisealine laps, siis ta võib nõuda oma õelt ülalpidamiskohustuse edaspidist täitmist ja osa ema kulude hüvitamist, samuti on õigus nõuda tagasiulatuvalt kantud kulude osalise hüvitamist. Vaidluse korral tuleb ülalpidamisnõudega pöörduda kohtu poole. 

Tere! On olukord, et laps on lastekodus ja emal on eestkoste peatatud ning isal ära võetud. Ema maksab kohtumääruse alusel igakuiselt 300€ elatist. Emal oli kohtumääruse ajal osaline töövõime, mis on tänaseni. Kas sellisel juhul peaks ema saama elatismakse soodustust? Mida selleks peaks tegema? Kas pöörduma kohtusse? Milline on see avalduse vorm ja kuidas seda peab täitma?

Kui ema soovib määratud elatise vähendamist, tuleb tal selleks pöörduda kohtusse ja esitada hagiavaldus elatise vähendamise nõudes. Kohus võib mõjuval põhjusel mõista välja elatise ka väiksemas summas kui elatise miinimumäär. Sellisteks põhjusteks võib olla lapsevanema varanduslik seisund või asjaolu, et lapse vajadused on vähenenud. Hagiavalduse vormi ja täitmise osas saab juhiseid e-toimiku süsteemist https://etoimik.rik.ee/. Avaldusele tuleks lisada lapsevanema osalist töövõimet ning varanduslikku sesisundit kinnitavad tõendid, mis võivad olla olulised elatise vähendamise otsustamisel kohtu jaoks.

Mida teha olukorras, kus mehe vennapere laimab ja levitab valet infot seoses meie perega ning kelle psüühhiline seisund on kaheldav- väljendub selles, et mõeldakse lugusid välja, mis reaalsuses ei eksisteeri ja siis ähvardavad meid ( mind ja minu meest) hagiga. Lisaks on eelnevalt olnud olukordi, kus loobitakse ühistel istumistel meie lapse suunas asju ( laps veidi üle 1-aastane) Muide neil endal on ka laps sama vana kui meie oma. Nüüd on lisandunud juurde veel see, et saadetakse emale sõimu sõnumeid. Ema elab meie juures- mehe ja siis tema venna ema, tervisest tingitud seisundist juba 2 aastat. Erinevad olukorrad on kestnud umbes 2,5 aastat. Olukordadest ei jää puutumata ka teised perekonnaliikmed, keda sõimatakse psühhopaadiks ning värdjaks, sest ei tehta asju nii nagu see vend tahab ning kui ta oma tahtmist ei saa, on kõik teised süüdi ja maailma halvemad inimesed. Olukordade kohta on olemas ka erinevad tõendid, mida kirjutatud on jms. Meie pere süüdistatakse igasugustes asjades, näiteks: * meie ei luba emaga suhelda- reaalsuses ema ei taha suhelda, sest see vend hakkab teistest väga halvasti rääkima, * väidevalt minu pärast kaotasid nad lapse, kuigi tol hetkel me ei käinudki läbi ja hoidsime eemale- kaheldav, kas üldse oodati last, * väidetavalt olen mina kriminaal- reaalsuses on mul puhas leht ja pole kunagi midagi sellist teinud, miks peaksin olema kriminaal, * väidetavalt nende sõnul tarvitame me ravimeid, millest pole meil õrna aimugi ning kõik asjad on kontrollitavad. Lisaks on nemad väga kontrollivad ning neile peab lausa läbi teiste inimeste ettekandma, kes meil külas käivad ja kellega suhtleme ning muud sellist. Meie ise hoiame eemale, aga meid torgitakse läbi teiste pidevalt. Üldiselt oleme püüdnud mitte välja teha, kuid olukorrad on väga ebameeldivad ning tundub, et asjadel ei tulegi kunagi lõppu. Olukorrad on muutunud väga ebameeldivateks ning tundub, et asjadel ei tulegi kunagi lõppu.

Sellises olukorras pole võimalik mingit õiguslikku soovitust anda. Kui tegemist oleks laimamisega meedias või sotsiaalmeedias, siis saaks kohtu kaudu nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist ja moraalse kahju hüvitamist. Kõige mõistlikum oleks Teil rääkida kujunenud olukorrast kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajaga. Sotsiaaltöötaja võiks omakorda suhelda Teie venna ja tema abikaasaga ning selgitada, et selline käitumine ei ole aktsepteeritav. Kui jätkub agressiivne käitumine Teie lapse suhtes, siis võiksite sellest rääkida ka kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajaga.